Riigi julgeolek

Tänane viies küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on riigi julgeolek. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus puudutab tõesti sisejulgeolekut, mille te mitte ei ole [ainult] unarusse jätnud, vaid te olete ise kujunenud sisejulgeolekuohuks Eesti riigis. Sellele ma olen ka enne tähelepanu juhtinud ja kohe põhjendan seda näidetega, mis minu arvates teie tegevuse ja tegevusetuse näitel moodustavad ikka väga süsteemse mustri. Agressorriigi kodanikud, Vene ja Valgevene kodanikud omavad jätkuvalt valimisõigust ja poliitilise võimu formeerimise õigust Eesti Vabariigis. Selle [õiguse kaotamisele] olete teie isiklikult ja sotsiaaldemokraadid võidelnud vastu sõja algusest saadik. Ka meie eelmises koalitsioonis, kus me püüdsime koalitsioonilepingusse seda sisse kirjutada, ütlesite väga selgelt, et see on punane joon ja mitte mingil juhul me seda hääleõigust ära ei võta. Eestikeelsele haridusele üleminekule te võitlesite vastu kogu hingest ja kui parlament võttis selle seaduse vastu, siis te ütlesite, et seda ei ole võimalik ja mõistlik ellu viia. Keelenõuete sätestamisele platvormitöötajatele olete te vastu, see ei ole teie arvates üldse mõistlik ja vajalik. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku teemad on lahendamata, vaatamata sellele, et Moskva patriarh on kuulutanud niinimetatud püha sõja kogu lääne vastu. Nevski katedraal siinsamas kõrval on jätkuvalt Moskva patriarhaadi teenistuses. Rändekvooti – täiesti arusaamatu! – te tahate mitmekordistada valitsuses, olukorras, kus jooksva aasta rändekvoot on täitmata. Eelmisel aastal ületas sisseränne Eestis 14 000 võrra väljarännet. Saldo oli +14 000, mis ületab meie aastase sündimuse 10 000 võrra. Nõukogude sümboolika eemaldamisel te veiderdate, kirjutate kirju Kultuuriministeeriumile ja nii edasi. Te olete viinud kaitsepolitsei olukorrani, kus kaitsepolitsei, delikaatselt mööda minnes Siseministeeriumist, peab suhtlema avalikkusega ja tõstatama probleemid, näiteks topeltkodakondsuse ja sünnijärgsete kodanike teema. Ja siit minu küsimus. Ma ei tahagi, et te sellele mustrile hinnangu annate, see on nii üheselt selge.

Teie aeg!

Aga kas teil on mingi idee kapo viimase appikarje puhul, mis puudutab topeltkodakondsust ja sünnijärgseid kodanikke, kuidas seda poliitiliselt lahendada?

Aitäh! Härra minister, palun!

Suur tänu! Härra Seeder, teie retoorika on päris huvitav, et kõigis Eesti pattudes või kõigis asjades on sotsiaaldemokraadid süüdi. Ma saan aru, te peategi leidma endale mingisuguse vastase või kellegi, kelle peale osutada ja seda väita, et siis te tundute ise kuidagi nagu isamaalisem. Aga isamaalisus ei jookse ainult sõnade järgi, vaid tegude järgi ka. Ja vaadake, meil on üks erinevus. Teie soovite asju lahendada kisa-käraga ja meedia kaudu. Ja teate, ma nüüd meenutan teile teie enda sõnu, mäletate, koalitsiooniläbirääkimistelt. Ma olen siin meenutanud ja te iga kord ütlete, et pole midagi sellist öelnud, aga ma mäletan täpselt, ma isegi panin selle märkmikusse kirja toona. Ma võin selle üles otsida. Eestikeelsele haridusele ülemineku kohta me ütlesime, et kui me selle sellisena teeme, siis sisuliselt meil lihtsalt ei ole õpetajaid – me näeme, et see õpetajate probleem praegu on –, ja me peaks tegema mõistlikult, niimoodi, et mitte ainult loosungina ei oleks see tehtud, vaid sisuliselt ka. Ja toona te ütlesite meile seal läbirääkimistel, et teate, see nagunii ei juhtu, ei 2026., 2027. ega 2030. aastal, see tuleb lihtsalt ära teha. See oli teie suhtumine. No meie pingutame. Näiteks, sotsiaaldemokraadid juhivad Tallinna linna, Isamaa on ka seal kaasas õnneks. Me pingutame Tallinnas ja teeme seda eestikeelsele haridusele üleminekut. Selles mõttes ei saa öelda, et ei tee ja ei pea. Minu kõrval istub Piret Hartman, kes oli lõimumispoliitika eest vastutav kunagi Kultuuriministeeriumis, kui me neid läbirääkimisi pidasime, käis meil laua taga ja rääkis. Minu arvates te mäletate ka, kuidas Piret Hartman ütles, et jah, see eestikeelsele haridusele üleminek tuleb kindlasti ära teha. Mis puudutab seda topeltkodanike probleemi, siis meil on ikka mõnikord asjad kokku lepitud, et kus kohas kaitsepolitsei, kus kohas siseminister räägib, ja on hea meel, et te kaasute ka sellega. Te saate muidugi aru, et läbi aegade, enne kui mina ministriks sain, on see teema tegelikult üht- ja teistmoodi laua peal olnud, valitsustes vist ka. Või vähemalt kuskil on seda arutatud, et topeltkodakondsuse puhul hakkab see kohe puudutama [kõiki] väliseestlasi, mitte ainult Eesti juurtega inimesi, kes elavad Venemaal, vaid ka Eesti juurtega inimesi, kes elavad Kanadas või Ameerika Ühendriikides või Rootsis. Ka neid hakkab see kohe puudutama. Seal see probleem on. Aga tõesti, sellel nädalal ma allkirjastasin ja saatsin valitsusse isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatuse, kus me näeme ette, et edaspidi on põhjendatud kahtluse korral PPA-l õigus nõuda DNA-testi. Inimene peab hakkama tõestama, et ta tegelikult on üldse Eesti kodanikega mingisuguses suguluses, ja see põhiprobleem, et neid isikuid võiks suvaliste dokumentide alusel juurde tulla, peaks saama sellega lahendatud.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! See vastus, mis te ütlesite, on küll väga lahja lahendus tõstatatud probleemile. Väga lahja lahendus, auväärt siseminister! Aga mis puudutab nüüd eestikeelsele haridusele üleminekut, siis ma ei usu, et te nii rumal olete, kui te siin välja püüate paista, või et te ei mäleta täpselt, mida on läbirääkimistel räägitud. Mina ütlesin koalitsiooniläbirääkimistel, et isegi kui seda ei juhtu aastatel 2026, 2028 või 2030, on seadus vajalik. Ilma seaduse ja administratiivse sunnita me ei lähe eestikeelsele haridusele üle. Isegi kui see tundub väga ambitsioonikas ja mitterealistlik, on vaja seadust, ja see käivitab protsessi. Ja ma julgen öelda, et mul oli õigus tol ajal, see on käivitanud protsessi. Kas me jõuame selleni aastal 2027, 2028, eks seda näitab aeg, aga kui me kõik ühiselt panustame, siis me jõuame. Aga selle käivitav jõud on olnud seadus, mille vastu te võitlesite. Minu loetelu ei olnud mitte kõigi Eesti hädade loetelu, vaid oli lihtsalt teie ja sotsiaaldemokraatide seisukohad, mis on käinud läbi avalikkuses. Nüüd, mis puudutab seda, et Isamaa teeb justkui ainult sõnu või läbi meedia ja kära soovib asju ja teemasid tõstatada – ei. Te väga hästi teate, me oleme esitanud väga konkreetseid eelnõusid. Teilt ei ole tulnud mitte ühtegi initsiatiivi, ei erakonna fraktsiooni kaudu ega valitsuse kaudu, aga Isamaa on esitanud [eelnõu] konkreetselt kolmandate riikide kodanike, sealhulgas Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse piiramise kohta kohalikel valimistel. See eelnõu on menetluses, aga see kahjuks seisab. Kui teil on mingisuguseid teisi, alternatiivseid lahendusi või ettepanekuid selle muutmiseks, siis me oleme avatud, me ootame seda. Ja siin ma küsingi, et on teil siis mingisuguseid alternatiivseid lahendusi või teisi ettepanekuid peale sellise hämara jutu, et lõimumine, positiivne motiveerimine, ja nii edasi. Kas teil on mingeid konkreetseid poliitilisi ja õiguslikke samme selle probleemi lahendamiseks teistsugusel kujul?

Aitäh! Teate, härra Seeder, te olete kuidagi pahatahtlik täna. Ei tea, kas astusite vale jalaga voodist välja. Eestikeelsele haridusele üleminekut sotsiaaldemokraadid on kogu aeg toetanud. Kui te nüüd väidate siin saalis, et me oleme selle vastu olnud, siis te ju valetate. Ärge valetage! Me pole mitte kunagi, ükski kord seda öelnud. Ja juhtumisi, teate, teid ei ole valitsuses. Kõik see toimib, minnakse üle, ja meie omavalitsustes, kus me võimul oleme, viime seda ellu. Näiteks Katri Raik, sotsiaaldemokraat, sai selle eest isegi umbusalduse ja jäi ametikohast ilma. (Hääled saalis.) Vabandust! Sellepärast sai. Kindlasti üks põhjus oli see, et need direktorid, kes ei osanud eesti keelt ja ilmselgelt ei toetanud seda üleminekut, ei jätkanud Narvas ametis. Ja näete, sotsiaaldemokraadid viivad ellu, aga selleks peab olema võimul mingites kohtades. Nüüd, mis puudutab seda Vene kodanike hääleõigust, siis me seda probleemi või probleemitõstatust pole mitte kunagi vaidlustanud. Ja selles mõttes ma olen seda ka alati öelnud, et jah, seal on mured. Ja täpselt samamoodi me oleme toonud juurde ühe küsimuse, et mure on ka selles, et teatud inimesed seal – see on uuringutega tõestatud, hiljuti, mõned kuud tagasi, kevade poole tuli see uuring välja – on ka Eesti suhtes positiivselt meelestatud. Meie küsimus teile vastu on olnud alati: kuidas me neid inimesi Eesti riigi juures hoiame? Teie arvates on väga lihtne, et lihtsalt seadusemuudatusega lahendab kõik probleemid, aga inimesed, inimeste elu on oluliselt keerulisem. Teine küsimus, mida me oleme alati küsinud, aga mida te millegipärast ei taha käsitleda, on see, et tegelik probleem ja mõju Eesti julgeolekule valimiste kaudu ei tule mitte kohalikest valimistest, vaid Riigikogu valimistest. Riigikogu valimistel otseselt valitakse Eesti parlamendi liikmeid. Riigikogu valimistel on otsene mõju valitsuse paikapanemisele ja kõigele muule, ja muideks presidendi valimisele, oluliselt rohkem kui kohalikel valimistel. Viimane kord 20 000 inimest hääletas Riigikogu valimistel Putini-meelsete kandidaatide poolt, sealhulgas Aivo Peterson oli üks põhijõude. Need olid Eesti Vabariigi kodanikud. Ehk siis te saate aru, et see küsimus ei jookse ainult kodakondsust mööda, vaid küsimus on meelestatuses. Kuidas me selle küsimusega tegeleme? Mina siseministrina päris kõvasti pingutan, et julgeolekut tagada ja aru saada, mis nende inimeste meelsust kujundab ja milline peaks seal olema riigi reaktsioon. Aga need on Eesti Vabariigi kodanikud. Nad valivad järgmine kord võib-olla teile Aivo Petersoni siia Riigikokku, võib-olla veel kellelegi. Üks kolmandik Ida-Virumaa valijatest, Eesti kodanikest, viimastel valimistel hääletas venemeelsete jõudude poolt. See on ju kõige suurem julgeolekuoht! Mitte ühtegi sõna, mitte ühtegi lahendust, mitte ühtegi kaasamõtlemist teie ega Isamaa poolt!

Teie aeg, härra minister. Aitäh! Lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Kuna siin oli etteheide, kuidas Narva volikogu on umbusaldanud endist linnapead Katri Raiki, siis tegelikult tuletaks meelde, et Katri Raiki Narva volikogu umbusaldas ikkagi seetõttu, et lihtsalt inimene ei saanud tööga hakkama ja ei täitnud volikogu otsuseid. Nii et oleme korrektsed. Nüüd, mis puudutab riigi julgeoleku teemat, siis sotsiaaldemokraatide loosung oli, et julgeolek on toimetulek. Nii nagu me teame, teie seda loosungit ju ei järgi. See on väga hea loosung tegelikult. Inimeste toimetulek on pidevalt halvenenud. Ja räägime maksutõusust, mille osaline te ju olete. Te tõite väga hea näite, et Leedu tõstis maksu. Aga tegelikult ei tõstnud, vaid rakendas pangamaksu. Me oleme sellest pangamaksust siin küllaltki palju rääkinud ja ka Keskerakond on oma ettepanekud otsuse eelnõu raames teinud. Nii et väita seda, et teie teeksite ka teistmoodi ja rakendaksite oma mõtteid, aga selles valitsuses ei ole võimalik seda teha – aga nii ongi. Ja ma arvan, et selles mõttes teil ongi õigus. Kui te isegi mõtlete täpselt nii, nagu te räägite, et selles valitsuses ei ole võimalik teil just neid mõtteid rakendada pangamaksu näol, teiste maksude näol, näiteks astmeline tulumaks, ja te lähete kaasa praegu Reformierakonna ja Eesti 200 jooksikutega Reformierakonna ideoloogiat täitma ja nende mõtete poolt oma jah-sõna ütlema siinsamas Riigikogus, siis tegelikult te kannate ju väga suurt vastutust nii oma valijate ees kui ka nende otsuste osas. See, et inimeste toimetulek maksutõusude tõttu langeb, on ju fakt. Me oleme praegu juba tarbimismaksudega esireas võrreldes Euroopa Liidu keskmisega või Euroopa Liidu teiste riikidega. Nii et kahjuks ei saa lihtsalt kogu aeg teiste koalitsiooniosaliste peale näpuga näidata, ise peab ka vastutama. Olge mees, seiske oma ideoloogia eest ja vajadusel tulgegi sealt valitsusest ära, kui te tõesti nii arvate.

Aitäh, lugupeetud [küsija!] Ma püüan siit küsimuse välja lugeda. Teie küsimus oli, et mida me siis teeme. Ma saan aru, et ka teil on mure selle pärast, te kardate, et kui sotsiaaldemokraadid ei tegele nende küsimustega, inimeste toimetuleku küsimusega, kes siis veel, sest ka Keskerakond on nüüd uus konservatiivne erakond, uued tuuled ja teistsugused tegevused, selge. Te ei pea muretsema. Sotsiaaldemokraatide roll selles valitsuskoalitsioonis on paremerakondi tasakaalustada ja seda me kindlasti ka teeme. Meie eesmärk on ühel hetkel Eestis vasakpoolne valitsus kokku panna, et vasakpoolselt mõtlev peaminister Eestile tuleks. Jah, ja me selle nimel pingutame, et see olukord pärast Riigikogu valimisi tõeks saaks. Kui me räägime sellest, mis me oleme teinud, siis ärge ära unustage olulisi asju – alampalga jõuline tõus, see on koalitsioonikokkuleppe osa, selle ametiühingud, riik ja tööandjad lepivad kokku. See kindlasti saab olema oluliselt suurem kui keskmise palga tõus järgmisel aastal. See oli sellel aastal 13%, keskmine palk tõusis kuskil 6% või 7% – kaks korda rohkem inimeste sissetulekud, just neil, kes on väiksema sissetulekuga. Siis ärge ära unustage, et see, et pensionid järgmistel aastatel tõusevad, on kindlasti suuresti tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid täna valitsuses on. Ma arvan, et me kõik mäletame, kuidas meil üks koalitsioonipartner soovis ära indekseerida, maha tõmmata ja tagurpidi pöörata kõik, mis pensionitõusudega seotud oli. Kaks nädalat väga tihedaid läbirääkimisi, aga pensionid tõusevad ja see on elementaarne, sest pensionärid on väga väikese sissetulekuga elanikkonnagrupp Eestis. Nüüd, Robin Hood – jõukamatelt omavalitsustelt võetakse ja jagatakse vähem jõukatele omavalitsustele. See on, ma arvan, väga sotsiaaldemokraatlik, väga selge ümberjagamine. See raha läheb ju selle jaoks, et need teenused püsiksid, et oleks haridus, et kultuurimaja oleks lahti, ja kõik need asjad. Mida vähem on avalikke teenuseid, seda rohkem keskmine Eesti pere pihta saab. Ja tegelikult ka kärpimine ei olnud ju selles riigieelarves nii suur, kui meie koalitsioonipartnerid soovisid. Mida rohkem me kärbime, seda rohkem võtame avalikke teenuseid vähemaks ja sellega jälle keskmine Eesti pere saab pihta. Töökohtade loomine, suurinvesteeringute toetus 160 miljonit eurot – esimest korda Eesti ajaloos selline suur skeem ja meede. Rohkem saavad kõik need ettevõtted – oluliselt rohkem raha ja toetust –, kes teevad oma töökohad väljaspool Harjumaad selle jaoks, et tekiks töökohad ja inimesed tuleksid toime. Jah, maksutõusudel on mõju, aga me peame arvestama ka sellega, kui paljud nendest soovitud asjadest ära jäid, sellepärast et sotsiaaldemokraadid valitsuses on.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kuuenda küsimuse juurde, Helir-Valdor Seeder, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tõepoolest, ma muidugi väga vabandan, aga see on niisugune erakorraline küsimus teile. Kas teie saite ka siseministri peaministri kohustes vastusest praegu aru, et sotsiaaldemokraatide peamine ülesanne Eesti Vabariigi valitsuses on vastanduda ja tasalülitada paremerakondasid? Seda on kurtnud muidugi ka peaminister Michal, et ta on julgeoleku mõttes pantvang ja sotsiaaldemokraadid hoiavad Eesti riigi julgeolekut pantvangis, ja samal ajal on ta öelnud, et nemad vastanduvad sotsiaaldemokraatidele. Kas meil tõesti on tegemist valitsusega, kes omavahel vastandub, ja nad tasalülitavad teineteist ja Eesti riigi juhtimisega ei tegelegi? Kas tõepoolest see on nii? See on küll nüüd kodukorra seadusest, ma möönan, möödaminek, aga see on erakorraline sõnum minu arvates siin saalis, et valitsuses tegeldakse teineteise tasalülitamisega koalitsioonierakondade vahel, mitte Eesti riigi juhtimise ja valitsemisega.

Aitäh! Hea kolleeg, te ise vastasite oma küsimusele, et see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Te saate kindlasti ka infotunni stenogrammist järele vaadata, kuidas täpselt sellele küsimusele vastati, aga istungi juhataja kindlasti ei saa kuidagi kommenteerida ei küsimusi ega vastuseid, eriti kui need püsivad teemas. See ei ole kuidagi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohane ja see ei ole kindlasti ka soliidne ja viisakas. Seda ma kindlasti teha ei saa. Mart Helme, kui teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, siis ma võtan selle küsimuse, aga kui te tahate teha siin poliitilise seisukohavõtu, siis ma ei saa seda küsimust võtta. Kui teil on tõesti küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, siis palun!

Jaa, mul on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja see kordub istungist istungisse, see kordub infotunnist infotundi. Meil on siin kujunenud välja niisugune olukord, kus selle asemel, et vastata rahvasaadikute väga õigustatud ja väga sisulistele küsimustele, tihtipeale esinetakse poliitiliste süüdistustega, rünnakutega, isikliku halvustamisega, mida me just kogesime praegu Helir-Valdor Seederi puhul. Ma istusin fraktsiooni ruumis, jälgisin kogu seda tänast infotundi ekraani vahendusel ja pean ütlema, et olid äärmiselt ebakompetentsed vastused. Ma ei hakka neid ükshaaval lahkama, aga ma annan siiski tunnustust proua Hartmanile ja proua Sikkutile, kes püsisid teemas ja oma kompetentsi piires – mis oli küll ebapiisav tihtipeale – püüdsid vastata küsimustele, mida ei saa öelda Lauri Läänemetsa kohta …

Mart Helme …

… kes sõna otseses mõttes laiab ja süüdistab rahvasaadikuid ja süüdistab eelmisi valitsusi ja tegeleb mingisuguse poliitilise ärapanemisega.

Mart Helme, ma ei saa lugeda seda küsimust protseduuriliseks.

See on protseduuride teema ja see on Riigikogu juhataja teema, et ta kutsub korrale peaministri kohusetäitjat, et ta vastaks küsimustele.

See ei ole, Mart Helme, protseduuriline küsimus. Ma ei saa seda mitte kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et see ei puuduta istungi läbiviimise protseduuri. Niikaua, kui püsitakse teemas, niikaua, kui jäädakse viisakuse piiresse, istungi juhataja ei sekku ei küsimustesse ega vastustesse.