Poliitiline kultuur

Aga siinkohal tänan teid, head kolleegid! Saamegi minna esimese küsimuse juurde. Esimese küsimuse esitab hea kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Sellest, mis eelmisel nädalal siin Riigikogu infotunnis toimus, on juba räägitud omajagu ning mul on ausalt öeldes kahju, et te ei ole leidnud endas piisavalt meelekindlust ja mehisust, et oma sõnakasutuse pärast päriselt vabandada. Aga eks meie arusaamad ongi erinevad. Õigupoolest plaanisin siin täna sel teemal teiega pikemat diskussiooni pidada, kuid varahommikul selgus meediast järjekordne väga muret tekitav asjaolu, mis paneb kahtluse alla teie sõnade usaldusväärsuse. Veel otsesemalt öeldes tekib põhjendatud küsimus, kas te olete teadlikult valetanud. Tänasest Eesti Ekspressist saame lugeda, kuidas ajal, mil te olite kliimaministri ametis, anti pankrotiseisus Nordicale juurde 1,5 miljonit eurot riigi raha. Ometi olete te korduvalt kinnitanud, et keeldusite maksumaksja raha Nordicale juurde andmast. Sellest tulenevalt küsin, miks te ütlesite, et maksumaksja raha ei ole Nordicale juurde antud. Kas te äkki ei teadnud, et Kredex toimetab samuti riigi rahaga, või valetasite teadlikult Eesti inimestele?

Aitäh! Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma selgitasin juba valitsuse pressikonverentsil – möönan, et Riigikogu liikmed ei peagi seda vaatama –, millest minu ütlemine, et loll on raske olla ikkagi, oli tingitud. Tegemist on elulise ütlemisega, mis oli tingitud informatsioonist, mis oleks võinud varem teada olla nii mulle kui ka asjaosalistele. See oleks hoidnud ära hulga segadust, muu hulgas teadmatuse, et Keskerakond juba tegi Ratase valitsuse ajal sama ettepaneku, mida nüüd kangelaslikult trummipõrina saatel ründab. Seda esiteks. Teiseks, kuna ma ei soovi, et keegi tunneks ennast puudutatuna või pahasti või jääks mulje, et ma olen seda öelnud mikrofoni kellelegi isikuliselt või saali, siis ma vabandasin. Kordan seda. Loodan, et see on kuuldud ja aru saadud. Nüüd Nordica juurde. Mul on väga hea meel, et te annate mulle võimaluse ka seda selgitada. Nimelt vaatasin ilusti järgi valitsuse otsuse 15. oktoobrist 2020. Valitsuse korraldus 359, punkt 5: "Aktsiaseltsil Nordic Aviation Group ja Sihtasutusel KredEx alustada läbirääkimisi käibekapitalilaenu lepingu sõlmimiseks, et tagada tõrgeteta majandustegevus ja vajalikud käibevahendid summas 8 000 000 eurot tähtajaga 31. detsember 2026. a." MKM-i ja KredExi vahelise lepinguga anti sihtasutusele vahendid Nordicale edasilaenamiseks. Sihtasutuse KredEx nõukogu tegi 18. detsembril 2020 ühehäälse otsuse laenulepingu sõlmimiseks Nordic Aviation Group AS-iga summas 8 miljonit eurot. Sihtasutus tegi vastavalt sellele lepingule neli lepingujärgset väljamakset. Te küsisite, kas me andsime täiendavat raha. Minu sõnum oli – ütleme siis ilusti –, et ettevõttest raskuste ilmnemisel jooksu pannud ettevõtte juhatuse ainukene ettepanek oli anda sinna täiendavat maksumaksja raha ja vastus oli ei. Kas me vaatasime olemasolevaid lepinguid üle? Loomulikult ei tegele me igapäevaselt kõikide lepingute ülevaatamisega. Ettevõttel oli käibekrediidiliine, ettevõte läks erastamisele. Taristuminister Svet jõudis praktiliselt ettevõtte erastamiseni. Nii et informatsioon on väga täpne olnud. See oli aasta 2020 otsus. Selle otsuse, selle lepingu alusel on ettevõte raha ka saanud.

Täpsustav küsimus, hea kolleeg Lauri Laats, palun!

Aitäh! [Lugedes] tänast Eesti Ekspressi lugu, [jäi] selline tunne, et see ajakirjanik oli kõikide nende otsuste juures, sellepärast et neid on päris hästi kajastatud. Ka see asjaolu oli välja toodud, et otsus tehti 2020. aastal. Aga nii nagu me siit loost saame lugeda, siis 2023. aastal, kui küsiti sama paketi raames lisarahastust, seda otsust ei tehtud. Nüüd, küsimus oli selles, et 2024. aasta kevadel käis seesama teema uuesti valitsuse laual ja nõusoleku, andmaks laenu summas 1,5 miljonit eurot, andis ikkagi valitsus. Te väitsite, et teie kliimaministrina tol ajal selle otsuse juures ei olnud, aga selle otsuse juures oli Keit Kasemets, keda te soovite riigikantsleriks tööle võtta. Mina tõlgendan, et teie puhul oli tegu ikkagi vassimisega ja nii-öelda salaraha juurdeandmisega Nordicale. Sellest lähtuvalt ma küsin, kas te arvate, et Keit Kasemets oli osaline selles protsessis, mille puhul te ütlesite, et te ei ole andnud raha Nordicale. Kas ta ikkagi väärib seda tulevast riigisekretäri ametit? Ja veel kord mainin ära, et 2023. aastal te kliimaministrina keeldusite andmast sealtsamast paketist raha, aga 2024. aastal, kui see [teema] oli valitsuse laual, siis te andsite oma nõusoleku, et KredEx selle raha välja annaks. See on siin Eesti Ekspressis. Ma väidan lihtsalt seda, mis on Eesti Ekspressis kirjas. Kas need väited vastavad tõele?

Aitäh! Mul seda lugu näpus ei ole, ma lugesin seda digitaalselt, mitte paberilt. Teil võib-olla on seal midagi muud. Aga ma [ütlen], et te ei olnud sõnakasutuses täpne. Ettekujutus, et valitsuse liikmed, sealhulgas kliimaminister, ja ministeeriumi inimesed ei ole otsuste juures – ma pole seda kordagi väitnud ja ei väida ka. Kindlasti olime otsuste juures. Ja ettevõttele laenu andmise otsuse juures oli EKREIKE valitsus. 8 miljoni euro laenu andmise Nordicale – rõhutan, laenu andmise – riigi abipaketi osana otsustas 2020. aastal EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus. Laen kanti KredExile üle juba 2020. aastal ja maksti [ettevõttele] välja osadena. Viimane osa [maksti] tavapärase majandustegevuse raames eelmise aasta kevadel. Ja viimase laenu osamaksega arvestas nii Palméri juhitav lennufirma kui ka uus juhatus. Uudist siin väga ei ole. Ja kui vaadata numbreid, siis [on näha, et] pärast Ratase valitsuse eraldatud laenu viimase osa väljamaksmist maksis Nordica riigile makse veidi alla 4 miljoni euro, 3,9 miljonit eurot. Graafikujärgselt maksti KredExile tagasi pool miljonit eurot. Samuti maksti riigile kuuluvale Transpordi Varahaldusele üle 2,5 miljoni euro ja Tallinna Lennujaamale renti üle 100 000 euro. Nii et sellel ajal püsis ettevõte püsti, tegutses ja ettevõte suundus erastamisele. Nii et ükskõik, kuidas te soovite neid asju moonutada, faktid on lihtsad. See laen otsustati [anda] aastal 2020. KredEx tegi lepingu ja selle alusel maksti seda laenu välja. Nii et pigem peate te endalt küsima, miks te otsustasite sellele ettevõttele laenu anda, kui 2019. aastal otsustasite, et ettevõte enam Tallinnast ei lenda. Selleks peate Keskerakonnas kogunemise tegema.

Ja veel küsimus saalist. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Poliitilisest kultuurist rääkides, eile tulite te välja sotsiaalmeedias mõnevõrra üllatusliku sõnavõtuga. Te ütlesite, et Eesti eesmärk peab olema kaitsekulud tõsta 5%-le SKP-st. Ma arvan, et tegu on tegelikult klassikalise poliittehnoloogilise võttega, mida Reformierakond oskab väga hästi kasutada. Me oleme aastate jooksul seda korduvalt näinud. Seda võib nimetada näiteks suitsukatteks, mille puhul üks skandaalne teema või mõned skandaalsed teemad, mis on aktuaalsed, üritatakse kuidagi summutada uue teemaga, mis on piisavalt aktuaalne, et rahvas hakkaks sellest rääkima ja ei räägiks teistel teemadel, mis ei ole nii mugavad. Selle argumendi kasuks räägib see asjaolu, et teil oli sellega nii kiire, et te panite üles selle teema oma sotsiaalmeediasse, rääkimata eelnevalt oma koalitsioonipartneritega, kes olid tegelikult väga üllatunud. Lugedes nende kommentaare võib ainult tõdeda seda, et nende jaoks oli see täielik uudis. Ja esimene küsimus on, kas see vastab poliitilisele kultuurile, kui üks koalitsioonipartner ja selle liider esineb nii tugeva sõnavõtuga ja ei konsulteeri eelnevalt koalitsioonipartneritega. Ja küsimus number kaks: kui vaatame [ettepaneku] sisu, siis [tekib küsimus,] kust me võtame need sajad miljonid praeguses olukorras, kus makse on mitu korda tõstetud, automaks on kehtestatud ja nii edasi? Olukord on hästi keeruline Eesti inimeste jaoks. Kust see raha tuleb?

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, et kaitsekulude ja kaitsevõime kasvu vajadus saab tulla üllatusena ainult inimesele, kes ei tea, kus Eesti geograafiliselt asub, või kes ei ole märganud, mida Venemaa teeb. Ma saan aru, et meil on erinevaid arvamusi Keskerakonnaga selle kohta, kas Eestis peaksid näiteks agressorriikide kodanikud, Vene ja Valgevene kodanikud, valida saama. Meie [arvamused] debatis on selles mõttes täiesti eri suundades: teie arvate, et kindlasti peaks, mina arvan, et mitte. Meil on teiega eriarvamusi selle koha pealt, kas Eestis peaks olema eestikeelne haridus. Ma mäletan teie erakonna pikaajalist tööd selle vastu. Osa teist sai isegi Kaitsepolitsei aastaraamatusse sellega. Me oleme erineval arvamusel, aga Eesti kaitsevõime kasvu [vajaduses] tänases olukorras, kus Ukrainas käib Teise maailmasõja järgselt suurim relvastatud konflikt, võiksime me küll olla ühel nõul. Te küsite, kuidas koalitsiooni sees neid asju arutatakse. See, et NATO-s tulevad uued väevõime eesmärgid, on juba pikemat aega teada olnud. Seda debatti, millised on need väevõime eesmärgid, on peetud ja peetakse ka edasi, peetakse erinevatel tasemetel, nii avalikul kui ka mitteavalikul tasemel. Ja mina ei häbene küll öelda, mida ka meie suurima julgeolekupartneri ehk Ameerika Ühendriikide uus president on välja öelnud: NATO kaitsekulutused peaks kasvama. Tõtt-öelda, kui minu käest küsiti selle kohta enne Ameerika valimisi, siis mina ütlesin, et see eesmärk kaitsekulutusi kasvatada on minu meelest mõistlik. See on mõistlik siht. Me teame, kes on meie vaenlane. Ja kui me vaatame ringi, siis me näeme, et Poola kasvatab oma kaitsekulutusi, varsti on 5% juures, Läti on seadnud sihi 5% peale, Leedu on seadnud sihi 5% peale. Ma arvan, et ka meil tuleb see siht seada ja aus on see välja öelda. Jah, maksude osas me oleme [ühel meelel]. Mina arvan ka, et maksurahu peaks aastani 2027 kehtima. Täiendavaid makse ei peaks kehtestama. Mis on allikad? Katteallikas saab olla [näiteks] Euroopa Liidu keskne rahastus. Veebruaris on Euroopa Ülemkogu, kus me kindlasti selle teema arutelu alustame. Ilmselt see debatt Euroopas jätkub, sest Eesti ei ole ainukene, kellel on eesmärk kaitsekulutusi kasvatada. NATO tippkohtumine Haagis on jaanipäeva kandis. Selleks ajaks on ehk selgem, millised täpselt need eesmärgid ja plaanid on ning milline see trajektoor on. Aga, jah, ma arvan, et Euroopa Liit peab tõenäoliselt oma eelarvereegleid muutma, nagu on teatud aegadel tehtud, et kaitseinvesteeringute tegemine näiteks laenu abil ei mõjutaks meie võimet mahtuda eelarveraamide sisse. Nii et erinevaid samme tuleb astuda ja tuleb jätkata ka avaliku sektori kärpeid. Selle plaani me oleme nii või teisiti võtnud ja see on möödapääsmatu. Ma arvan, et ehkki see on raske, tuleb riiki trimmi tõmmata ja ebavajalikku ballasti maha võtta. Nii et ma kutsuks teid üles mitte kritiseerima, vaid pigem kiitma seda eesmärki ja kaasa mõtlema.

Aitäh, head kolleegid! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.