Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) esimene lugemine

Läheme edasi teisipäevase päevakorra kolmanda päevakorrapunktiga ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510. Esimese lugemise ettekandjaks palun siia rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mulle tundus, et me vist leppisime kokku selles – veidi konarlikult küll –, et maksuküür on halb asi, [see tekitab] maksutõusu ja selle kaotamise edasilükkamine on kahetsusväärne. Aga ma usun, et me jõuame selle eelnõu puhul veel selgesõnalisemale üksmeelele, et pahede maksustamine on vajalik. Ja see maksutõus ei ole iseenesest halb, lõpuni halb vähemalt mitte. Niisiis, see aktsiise puudutav eelnõu tõstab kahjulike kõrvalmõjudega kaupade [tarbimisega kaasnevat] maksukoormust, et piirata nende tarbimist, ja sellise mõju tekkimises seisneb ka aktsiiside põhiline idee. Eesti maksupoliitikas on siiani kehtinud suund maksustada kõrgemalt saastavat ja tervist kahjustavat käitumist ning tarbimist, ja seda on ka tehtud, sõltumata eelarve olukorrast. Aktsiisid on [selline] hinnakomponent, mis korrelatsioonis hindadega ei muutu. Seepärast on nende korrigeerimine vajalik nii nende piirava kui ka eelarve mõju pärast. Vastasel korral hääbub nendest tekkiv soovitud mõju. Eelnõuga tõstetakse kõigepealt alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiisimäärasid 5% järgmise nelja aasta jooksul. Neist alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud lisanduvad juba varem, 2025. ja 2026. aastaks kavandatud [alkoholi ja tubakatoodete] aktsiisitõusudele. Esimene alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõus toimub vastavalt eelnõule tuleva aasta suvel ja sellest järgmised tõusud toimuvad [2026.–2028. aasta] jaanuarikuus. [Pliivaba] bensiini ja selle aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud [teiste pliivabade] kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisi esimene tõus on kavandatud samuti 2025. aasta suveks ning järgmised tõusud toimuvad alates 2026. aasta maikuust. Nagu näha, ei puuduta see eelnõu diislit. Selle regulatsioon jääb kehtima ja põhjus on see, et diisli aktsiisitõusul oleks otsene ja tugevam mõju majandusele, sest seda kasutatakse rohkem ettevõtluses. Kuna diisliga sõidetakse ka pikemaid vahemaid, oleks piirikaubanduse [kasvu tõttu] tekkiv negatiivne mõju suurem. Piirikaubandus on peamine põhjus, miks aktsiiside tõstmisega tuleb ettevaatlik olla, kuid sel korral ei hinnatud nende otsuste tegemise põhjal piirikaubanduse kasvule tekkivat riski kõrgeks. Sellel [olukorral] hoitakse siiski silma peal ja seda oleme ka lubanud. Aktsiisierinevused Lätiga on praegu olemas, aga maksutulu migreerumist Lätti viimastel aastatel täheldatud ei ole, kuigi vahe on olemas, nagu öeldud, ka Läti on seda öelnud. Praeguste määrade juures on meil näiteks kange alkoholi puhul aktsiisivahe Lätiga circa 50 senti liitriselt pudelilt, see kasvab tuleva aasta lõpuks ligikaudu 90 sendini ning 2027. aastaks kasvab see 1 euro ja 60 sendini. Pooleliitrise õlle puhul on vahe praegu 10 senti, 2025. ja 2027. aastal juba 12 senti. Bensiiniaktsiisi vahe on praegu Lätiga 5 senti ja järgmise aasta lõpuks 6 senti. Need vahed piirikaubandust olulisel määral ei mõjuta ja [edasi-tagasi]sõitmist nende riikide vahel tasuvaks ei tee, aga mingi mõju oleme arvestanud prognoosi sisse. See [mõju] on ainuüksi emotsionaalselt ja ka vahetult piiri ääres reaalne [tekkima]. Põhjus, miks piirikaubanduse riski ei saa kõrgeks hinnata võrreldes 2018. aastaga, mil piirikaubandus oli oma kõrgpunktis, on see, et tookord oli meil näiteks õlleaktsiisi puhul Lätiga 2,5-kordne vahe, aga praeguste määrade juures saab see olema kolmandik [sellest]. Kange alkoholi [aktsiisi] vahe on [meil] praegu [Lätiga] circa 6% ja see tõuseb 2027. aastaks 16%‑ni, juhul kui midagi ei muutu. Taas ei tasu see ära [kahe riigi vahel edasi-tagasi]sõitmist. Eelnõuga muudetakse ka hasartmängumaksu seadust Eesti Kultuurkapitalile suunatud osas: hasartmängu[maksu]st kultuuriehitiste otstarbeks eraldatavat osa vähendatakse 60,6%‑lt 52%‑le, et suurendada kultuurkapitali sihtkapitale ning maakondades suurendada kultuuri‑ ja sporditoetusi. Muudatused toovad eelarvesse viie aasta jooksul kokku 179 miljonit eurot aktsiisi‑ ja käibemaksutulu ning suurim mõju [eelarvele] on tubakal, [mis toob sisse] 104 miljonit eurot. Bensiin annab juurde 55 miljonit eurot ja alkohol 20 miljonit eurot. Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 1. juuli 2025. aastal.

Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teadlased näevad aktsiiside tõstmises ohtu. Nimelt, pärast elektri- ja kütuseaktsiisi tõstmist langeb inimeste elatustase ja ettevõtted hakkavad kandma kahjumit. Palun teie kommentaari sellele.

Aitäh! Tahaksin muidugi neid anonüümseid teadlasi näha. Ma olen ka ise akadeemilise taustaga ja seda loogikat ma sellisel moel küll omaks ei võta. Aktsiiside mõju lõpphindadele on äärmiselt marginaalne ja kindlasti ei ole asjakohane teie fraktsiooni esimehe dramaatiline avaldus õhtuses uudistesaates, et alkoholiaktsiisi tõusul on ääretult suur mõju ja see ulatub igale poole. Selline oli tema sõnavõtt ja seda oli natuke piinlik kuulata, sest eeldus oli, et inimesed elavad alkoholi sees ja ei saa kuidagi oma tarbimist piirata. Aga eesmärk on, et nad nii ei elaks ja oma tarbimist ikkagi piiraksid. Milline on nende aktsiiside mõju tarbimiskorvile, seda ma hea meelega täpsustaksin, kuid ma ei taha [oma kõnes] takerduda. Need numbrid olid mul silme ees, aga ma kardan lihtsalt olla ebatäpne ja ütlen, et need olid null koma null protsenti tarbimis[kuludest]. Mõju inflatsioonile on tagasihoidlik, loodetavasti tervisele ja keskkonnale on see tuntavam.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsiksin bensiiniaktsiisi tõusu kohta. Seletuskirja lehekülje 20 tabelis 18 on välja toodud, keda see kõige rohkem puudutab ja millistes sektorites bensiini kasutatakse: kodumajapidamised moodustavad lausa 74,9% kogu [eri sektorite] bensiinitarbimisest. Järgmine aasta kehtestatakse teie juhtimisel automaks, mis niigi koormab inimesi suuresti, ja nüüd tõstate järjepidevalt kuni 2028. aastani ka bensiiniaktsiisi. Millist mõju see kodumajapidamistele avaldab? Ja lisaks te kehtestate automaksu, ehk siis me räägime ikkagi autoomanikest, kes ei kasuta sõidukeid mitte töö, vaid oma igapäevaste toimingute tegemise jaoks.

Aitäh! See mõju on selline, nagu me oleme ka palju rääkinud. Nagu ma olen ka siin juba täna seda eelnõu tutvustades maininud, siis aktsiiside idee peitub diskrimineerivas maksustamises, see on [nii] ka automaksu [puhul], see tähendab kahjulike kõrvalmõjudega kaupade kõrgemas maksustamises võrreldes tavaliste kaupadega. Aktsiisi eesmärk ongi see, et sealt saaks koguda rohkem maksu ja nende [kahjulike kõrvalmõjudega kaupade] tarbimist piirata. Nii et see on see valdav mõju. [Mis puutub] suurusjärkudesse, siis ma otsin üles need täpsed numbrid, aga võin öelda, et automaksu mõju inflatsioonile on äärmiselt erinevalt hinnanud näiteks Statistikaamet ja Eesti Pank. Statistikaamet on siiani arvanud, et see mõju ulatub üle 1%, mida aga teised analüütikud ei arva: Eesti Pank on arvanud, et see on 0,2%. Statistikaametis on praegu toimumas kaadrimuudatused, mis seda tausta natuke vihjamisi avavad. Aga see üks koma [midagi] protsenti hinna[lisa] on tõesti natuke uskumatu, eriti kui arvestada, et autosid ei vahetata ju kogu aeg ja see ostmisel lisanduv lõivulise iseloomuga osa [ehk registreerimistasu] on üsna harv [kulu]. Ja veel kord, aktsiiside puhul on eesmärk piirata tarbimist ja inimeste käitumisest sõltub see, kui palju need nende majapidamisi mõjutavad. Käitumisega on võimalik oma aktsiisikoormust väga palju muuta. Autode ja kütuste puhul on see natuke keerulisem, aeganõudvam, aga on ka võimalik.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et aktsiise tõstetakse selleks, et tarbimist vähendada. Kuna tõstetakse ka elektri- ja kütuseaktsiisi, siis nähtavasti soovite vähendada ka nende tarbimist. Elekter ja kütus on väga paljude toodete alus ja te soovite nähtavasti väga paljude toodete tarbimist vähendada. Aga kuna turumajanduse alus on tarbimine, siis kas selle seadusega liigutakse teie koalitsioonikaaslase Lauri Läänemetsa väljaöeldu poole, et turumajanduse aeg on läbi?

Aitäh! Turumajanduse alus on, pigem ma ütleksin, nõudlus ja pakkumine. Tarbimine on osa inimese igapäevaelust küll, aga et seda otseselt turumajandusega peaks siduma, on eksitav, eriti oludes, kus tarbimise tase maailmas ületab tugevalt looduse vastupanuvõime ja ka ressursside kättesaadavuse määra. Tegelikult me oleme selle probleemi ees ja see on ka üks põhjus, miks energia tarbimise kasvu püütakse ohjeldada, [minnes üle] taastuvenergiale. See on see põhjus. Kas me tahame elektri tarbimist vähendada? Mitte tingimata. Pigem on [eesmärk] ikkagi piirata tarbimise kiiret kasvu, sest loodusseadused ei võimalda enam inimkonnal sellisel moel jätkata. Aga kõige olulisem mõju on see, et fossiil[energialt] minnakse üle taastuv[energiale]. See on see põhiline suund ja selle tõttu maksustatakse bensiini.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Nojah, no see on ju absurdne vastus, nagu Eesti rahvas saaks planeeti päästa. 8 miljardit ja 1,3 miljonit! Ja meie [tarbimine] viib planeedi hukka! No kuulge, tulge mõistusele seal valitsuses! [Küsimus] on selle kohta, et kui teie juhtimisel kehtestas valitsus paarkümmend aastat tagasi kütuseaktsiisid, oli jutt, et see raha läheb teede ehitamisse ja korrashoidu. No seda ei ole juhtunud. Nüüd oleme siis sellises olukorras, kus teie valitsuse juhtimisel teid ei ehitata, ja [arutluse] all on isegi see, et ei jätku raha teede hooldamiseks. Mille peale seda raha siis ikkagi tegelikult [kulutatakse]? Öelge ausalt [välja].

Aitäh! Maailma ei saa niimoodi päästa, et igaüks ütleb, et temast midagi ei sõltu. Maailma tulevik sõltub meist kõigist. Kui kõik räägiksid nii nagu teie, oleks inimkond juba lämbunud ja ressursid otsas. Õnneks nii ei ole [juhtunud]. Õnneks on vastutustundlik käitumine maailmas aina levimas, rahvusvahelised konventsioonid on sõlmitud, [kliima]konverentse peetakse edasi, [kuigi edasi] liigutakse [seal] küll aeglaselt, aga [siiski] järjekindlalt. Ja Eesti on osa euroopalikust kultuurist, kus vastutustunne on selle koha pealt [suurem] kui mõnes teises riigis või piirkonnas. Aga eks ole ka meil natuke süüd selles, et meie jalajälg on suurem kui suuremal osal maailmast. Ma nüüd püüan meenutada, mida te täpselt küsisite. See [küsimus] oli etteheide sellele, et [mu vastus] on absurdne. Kas te kordaksite ka korra seda küsimuse osa? See oli nii lühike, et ma juba jäin mõtlema.

Järgmisena Lauri Laats.

Kas äkki juhataja annaks auväärt Riigikogu liikmele võimaluse öelda see märksõna, millele ma pidin lõpuks ka reageerima. [Küsimuse] sissejuhatav osa oli minu arust nii intrigeeriv, et mõte läks kuhugi mujale. Kas te võiksite korrata oma küsimust?

[Annan] korraks [sõna] Mardile, jah.

Jah, aitäh!

Aitäh! Mu küsimus oli, et kui raha ei lähe teede ehitamisse ...

Jaa, vabandust!

... ja seda ei jätku isegi teede korrashoiuks, siis mille peale see aktsiisidest korjatav ...

Jaa, arusaadav!

... raha läheb?

See on 20 aasta tagune jutt. Jutte räägitakse igal pool, jutuajamisi peetakse poe, Riigikogu ees, igal pool, ka poe taga, Riigikogu tagaruumides. Aga tegelikult ei ole see jutt kunagi selline olnud, et aktsiisiraha läheb tingimata teedesse. Mingi hetkeni kehtis [nõue], et 75% aktsiisist võiks teedesse minna, aga selle me kaotasime ära, kuna see oli eksitav, sest mitte kunagi ei pea teede projektid sellise täpsusega paika. Ja mitte mingit õigustust ei ole aktsiisipoliitikal, mille põhiline tulemus on see, et soositakse aktsiisikaupade tarbimist. Idee poolest, aga ka eelarveliselt oli see absurdne seos, me saime sellest lahti ja me oleme seda väga palju seletanud. Juba ammu välditakse sellise seose tekkimist. Ka näiteks Euroopa Liit väldib oma rahastusotsuste tegemisel teedeehituse ekstra soosimist: struktuuri[fondide] raha kulutamine teede [ehitamiseks ja korrashoiuks] ei ole enam norm, vastupidi, transporti püütakse muuta ökonoomsemaks ja säästlikumaks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu esimesele küsimusele, kus ma [väitsin], et selge on see, et bensiiniaktsiisi tõstmine mõjutab eelkõige kodumajapidamisi, ja lisaks bensiiniaktsiisi [tõusule] rakendub järgmisel aastal automaks, mis samuti raskendab suuresti meie inimeste toimetulekut, vastasite sellisel viisil, et teie eesmärk ongi selle seaduse alusel tarbimist piirata. Kui ma loen [seletuskirjast] seaduse eesmärki, loen ma sealt välja järgneva lause: "Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu." Kummal siis õigus on? Kas teil? Ma ei taha nüüd väita, et teie meile valetasite, ju siis on seletuskirjas midagi valesti kirjas. Kumb [väide] on siis õige?

Aitäh! Mõlemad väited on õiged: mõlemaid eesmärke ma puudutasin ja mõlemad ka nimetasin. Ma ei rõhunud mitte niivõrd selle eelnõu eesmärgile, vaid ma nimetasin, mis on aktsiiside eesmärk. Aktsiiside olemasolu valdav õigustus – valdav õigustus! – on see, et kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimise kasvu tuleb piirata: alkoholi tarbimist tuleb vähendada, energia tarbimise kasvu tuleb piirata ja energia tarbimisel tuleb [fossiilenergia] asendada [taastuvenergiaga], tubakatoodete tarbimist proovime ka vähendada. Nii et see on üldine aktsiiside printsiip, millele mina osutasin. Aga seletuskirjade iga lause eest ma ei vastuta. See on [üks] väga õnnetu lause. Kui ma olen [mõnda sellist] märganud, olen [selle sealt] välja visanud ja nõudnud kas argumentatsiooni täiendamist või asendamist. Kuid praegu on see eelnõu tulnud mulle kõige tihedamal ajal. Jah, sellel eelnõul on eelarve eesmärk küll, ma mainisin ka aktsiiside eelarve eesmärki oma kõnes, aga aktsiisidel on kaks eesmärki: piirata kahjulike [kõrvalmõjudega] toodete tarbimist ja koguda eelarvetulu just nimelt pahede tarbimiselt, kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimiselt.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud minister! No diisliaktsiisi mittetõstmine praegu ei ole muidugi mingi teene, selle [tõstmise] te tegite ära eelmine aasta, nii et selles mõttes tõstsite ta juba ära. Aga valitsuses võiks olla mõni minister, kellel on jalad maas, ja, Jürgen, sa võiksid küll see [minister] olla. See, et eestlaste tarbimine lõpetab elu maa peal – no see võiks olla pigem mingi sotside, Läänemetsa teema, sa võiksid ikkagi hoida jalad maas ja rääkida päris asjadest. Aga see tarbimise vähendamine aktsiisitõusude kaudu, millest sa räägid. Kas Rahandusministeerium analüüsib ka seda, et me tegelikult oleme sellist olukorda juba varem näinud ja selle reha otsa ka juba astunud, kus tarbimine liigub lihtsalt ära meie naaberriikidesse? Ta tõesti langeb ilmselt mingil määral, aga paljuski läheb tegelikult ära naaberriikidesse. Sellega me tekitame olukorra, kus inimene ikka tarbib edasi nii kütust kui ka näiteks alkoholi, aga maksutulu jääb riigil saamata. Kas te selle teekäigu olete läbi käinud, et ministeerium ikka saaks aru sellest, et tegelikult see [probleem] ei ole päris nii lihtne, kui selle eelnõu põhjal tundub?

Aitäh! Ma kõigepealt nopiksin teie sissejuhatusest välja selle diisliaktsiisi teema. Ei, see valitsus ei ole tõstnud diisliaktsiisi, vaid see diisliaktsiisi muutus eelmisel aastal oli tegelikult EKREIKE valitsuse otsus: üks rumalamaid otsuseid ja üks paljudest rumalatest otsustest, mida see valitsus tegi. Minu arust te olite siis selles valitsuses, kui see käis justkui COVID‑kriisi meetmena välja diisliaktsiisi vähendamise. See oli üks kõige rohkem metsa suunatud kriisimeetmeid, sest tol ajal kehtisid ju lausa liikumispiirangud, inimestel paluti kodus olla, ja soosida sel ajal kütuste ekstra põletamist oli väga ebaloogiline. See ei jõudnud tegelikult mitte kuidagi heaolusse ja oli väga kulukas. Selles mõttes tuleks ainult kiita, et see tehti kellegi targal otsusel [nii-öelda] hääbuva soodustusena. Aga jah, see ega eelmine valitsus ei ole sellega midagi teinud ja praegu me ei ole diisliaktsiisi tõstnud. Te rääkisite jalad maas olemisest. Mul oma arust on jalad ... Jah, siin on mingi platvorm [jalgade] all, selles mõttes võin öelda, et platvormi peal seistes mul ei ole jalad maas, aga muus [mõttes] on küll. Mis see küsimus oli teil? (Keegi naerab saalis.)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Aitäh! Nagu mu kolleeg Lauri Laats juba mainis, siis tõesti, autoomanike jaoks on tegemist mitmekordse maksustamisega. Te ise ütlesite, et tegemist on kahjulike kõrvalmõjude ja pahede maksustamisega. Ja tõesti, need autoomanikud, kelle autod võtavadki rohkem kütust, maksavadki seda maksu teistest just kütuseaktsiisi tõttu [rohkem]. Aga sellele tuleb veel üks maks otsa – automaks, [lisaks kallinevad] käibemaksu tõttu kõik autoga seotud teenused ja varuosad, sest ka varuosade ost [muutub] kallimaks. Mind huvitab, nagu ka mu kolleegi Lauri Laatsi, et kuidas te kütuseaktsiisi prognoosi arvutasite, sest tulu võib ju hoopiski hakata langema: inimesed loobuvad autodest, logistikafirmad lähevad pankrotti, ja mitmed on juba läinud, sest sõiduki pidamine muutub liiga kulukaks. Ja mis kõige olulisem – te ise tõite välja, et teie tahategi piirata kütuse ostmist, kuna sellel on kahjulik kõrvalmõju.

Aitäh! Täpsustan: kütuste ja energia tarbimist tahaksin piirata, sest see kasvab pidurdamatult. Piiramise eesmärk on ka põhjus, miks aktsiisid üldse kehtivad, need kehtisid teie valitsuse ajal ja kehtivad ka selle valitsuse ajal. Ja tõepoolest, [vabandan] Rene Koka [ees], [kuna] ma jätsin selle poole kommenteerimata, mis puudutab neid mujal tarbimisi. Üsna pikk jupp minu kõnest tegelikult ka puudutas seda: võrdlesin erinevaid aktsiise ja kokkuvõtteks mainisin, et need aktsiisivahed ei tasu ära sõitmist. Tuletan meelde, et aktsiis on [vajalik] kahjulike [kõrval]mõjudega kaupade ostuvõime piiramiseks. Ja Läti ostuvõime on kahtlemata [meie omast] madalam, mistõttu on ka tema puhul õigustatud kehtestada madalam aktsiisimäär. Nende ostuvõime, palgad ja pensionid on lihtsalt tunduvalt madalamad, selles mõttes kaalutleb Läti [aktsiisimäärade tõstmist] oma ostuvõime järgi, meie aga enda oma järgi. Eestlaste võime osta nii aktsiisiga kui ka aktsiisita kütust on väga kiiresti kasvanud. Praegu on kütused lihtsalt odavad, aga kui võrrelda [praegusi hindu] natuke kõrgemate hindade ajaga, on kütusehinnad siiski võrdlemisi stabiilsena püsinud, kuid inimeste sissetulekud on nominaalselt kogu aeg kasvanud. Põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised ja inimesed ise on loodusele koormaks. Nad on [koormaks] iseendale, kui nad joovad ja suitsetavad, aga nad on seda ka loodusele. See ei ole Eesti spetsiifiline probleem. Siiski, kõik vastutustundlikud riigid maksustavad sellegipoolest spetsiaalselt loodusressursside ületarbimist ja looduse saastamist. Ka meie. Mul on hea meel, et ka teie valitsus seda tegi.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Rääkisite siin, et aktsiiside tõstmise eesmärk on piirata tarbimist. Te olete rõhutanud, et [maksustate] nii pahesid [ehk] alkoholi ja tubaka tarbimist kui ka kütuse ja elektri tarbimist, aga samal ajal räägite, et selle raha, mis te nüüd selle tarbimise pealt kõrgendatud aktsiisimäära kaudu kokku korjate, arvestate ilusti eelarve tuludesse. Seletage nüüd oma loogika ära – need on teie sõnad, mis ma ütlesin, et kui tarbimine väheneb ehk siis ostetakse vähem ja raha tuleb [sisse] vähem, siis kuidas [laekub] selle kaudu riigieelarvesse tulu? Sest kui tarbimist vähendada, siis ju kaupasid ei osteta ja teenuseid ka ei [tarbita], seega raha ju ei laeku.

[Vastata küsimusele küsimusega] ei ole viisakas, aga selles küsimuses loogika kindlasti lonkas. See, kui me piirame tarbimist, aga tõstame makse, annab prognooside järgi kokkuvõttes ikkagi suuremad eelarvelaekumised. See on põhiline. Ma rõhusin energia puhul pigem tarbimise kasvu piiramisele, mitte tarbimise enda piiramisele, tarbimise enda piiramisele rõhusin ma tubaka ja alkoholi puhul. Me tahaksime tõepoolest, et tarbimine väheneks, aga nagu sai juba korduvalt öeldud, siis me tahame ka eelarvesse tulusid saada. Võib-olla jäi midagi vastamata eelmise küsimuse sellele osale, et kuhu siis läheb see raha, mis ei lähe bensiiniaktsiisist teedesse. Aga palun: see läheb haridusse, isegi tervishoidu, kultuuri ja sellistesse asjadesse, riigikaitsesse, isegi pensionidesse. Riigi tulud, mida riik teedesse ära ei kuluta, on siiski riigi tulud. Teed ei ole riigi põhiline ega ainus funktsioon, vaid aktsiise kasutatakse ka erinevateks eelarvekuludeks, ja see on igati õilis.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te rõhutasite siin energiasäästu teemat ja samal ajal märkisite, et ka kodumajapidamistel tuleb ikkagi pingutada, et kliimat kaitsta. Kas teil on veel mõni konkreetne soovitus prioriteetide [seadmise] kohta: kust tuleks veel ühel tavalisel majapidamisel või Eesti inimesel säästa peale energia, [seda] kliima kaitsmise huvides?

Aitäh! Ma vist ei ole sellises rollis, et anda kodumajapidamistele soovitusi, kuidas peaks elama. Aga riigi poliitika on tõepoolest selline, et nii kodumajapidamised kui ka ärid peaksid oma käitumist muutma säästvamaks. Kodumajapidamisi puudutab muidugi kõige rohkem nende kodune energiatarbimine ja väga suure osa CO2 emissioonist moodustavad just kodud. Ja on igati põhjust meelde tuletada, et see, kuidas me [oma kodu] soojustame, on väga palju meie endi kätes. See ei ole küll [erinevate] sissetulekute tõttu kahjuks kõigi kätes, aga eks edasipüüdlikkus võib-olla natuke leevendab seda probleemi. Enamik kodumajapidamisi saavad tegelikult kodu soojustamise ja energiaallikate valiku, aga ka energia tarbimise hulga või kütmise piiramise abil kliimat säästa. Miljarditest eurodest tuleb lõpuks triljonites kokkuhoidu nii inimeste kui ka looduse heaks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Jürgen, mulle sattus kätte üks sinu varasem valimisplakat, kus sa olid selline noorem ja terasema silmavaatega, väga sümpaatne mees. Sinna peale oli kirjutatud, et maksukoormust ei tohi tõsta, sest kõrged maksud pärsivad ettevõtlikkust ja vähendavad inimeste tulusid. Reformierakond ei luba teie sissetulekuid ebaõiglaselt ära võtta ja arutult ümber jagada. Kandidaat nr 162 Harju- ja Raplamaal Jürgen Ligi. Praegu sa ei tee muud, kui tõstad ainult maksukoormust. Vanarahva tarkus ütleb, et kahe jänese järgi ei saa korraga joosta. Minu küsimus on, et kas sa olid noorest peast loll või oled sa praegu loll?

Ma arvan, et ma olin juba noorest peast targem kui küsija, aga me ei võistle [praegu] sel teemal. Ma soovitan siiski leida paremaid argumente kui kellegi 30 aasta tagune valimisplakat, see oli vist siiski 25 aasta tagune, aga mõte jääb samaks. Ma kirjutan ka täna nendele sõnadele alla, kuid rõhuasetused on igal kümnendil ja igadel valimistel natuke varieeruvad. Nendeks valimisteks ei ole ma kusagil lubanud, et maksud ei tõuse. Ma olen lubanud, et ma võitlen selle eest, et nad ei tõuseks ja et nad tõuseksid võimalikult vähe, kõigil valimistel. Selles ongi riigi rahanduse korrashoidmise põhiline aade: ükski valitsus ei tohi endale lubada rohkem kulutamist, kui on hädapäraselt vajalik. Praegu on see piir paraku teiste inimeste poolt ületatud, rikutud on ka maksude tõstmise barjäär ühe teise riigi poolt sõja tõttu. Me oleme sunnitud, nagu öeldud, makse tõstma: esiteks, vahepeal käest lastud riigi rahanduse, ja teiseks, sõja tõttu. Sõja tõttu ulatub meie julgeolekukulude kasv pea miljardi euroni aastas. Meil ei ole pääsu maksutõusudest, sest kärbetest [saadud tulude] abiga ei ole võimalik nii kiiresti opereerida. Püsikulud ja defitsiit on vahepeal lastud käest ära. Nagu ma ütlesin: me võitleme Maastrichti [lepingu] kriteeriumide nimel. Muidugi olid sinna [plakatile] ka spetsiaalselt [pandud kirja] sellised sõnad, et ebaõiglaselt ära võtta. Tol korral oli küsimus selles, et [miks] me võtame ainult osalt [inimestelt], aga teistelt ei võta. Seda poliitikat ma ei ole kunagi toetanud. Õiglus peab valitsema ja [peaks] maksustama proportsionaalselt: kes rohkem suudab, maksab ka rohkem, aga ei ole nii, et maksab ainult osa. Taolised mõtted on seal kirjas. Et maksustamine pidurdab majandust, olen jõudnud ka ilmselt siit puldist öelda ja kindlasti räägin sellest homme. Jah, ka meie eelarveprognoosid [näitavad seda], ma olen seda majandusprognoosi tutvustamisel ka üle rõhutanud, et jah, maksude tõstmine pärsib majanduskasvu. Aga muud valikut meil ei ole. Sama on öelnud Eesti Pank: jah, pärsib, majanduskasv saab olema väiksem, kui oleks ilma selleta, aga valikut ei ole, sest see majanduskasv oli kunstlik, ülemäärases defitsiidis oleva eelarve toel tekitatud, ja see ei vastanud ka majandustsükli olukorrale. [Praegune] majandustsükkel ei õigusta enam sellist defitsiidis elamist ja me peame seda vähendama. Kui me ei suuda piisavalt kiiresti vähendada kulusid, peame ka makse tõstma. Aga maksukoormus on muide üsna samas kohas Eestis [praegu], kus ta oli siis, kui ma nõusoleku selle plakati tegemiseks andsin. See on tõenäoliselt 1999. aasta plakat ja valminud 1998. aastal. Ja maksukoormus on tuleval aastal 35,8%: üsna sarnane sellega, mis ta oli tookord. Nii et aitäh tunnustuse eest!

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus on alkoholiaktsiisi kohta. Sa oled õige mitmel korral öelnud, et eesmärk on kahjusid vähendada ja et alkoholi joodaks vähem. Aga mul on selle kohta küsimus siiski. Viitasid ka sellele, et nende koosmõjust loodetakse tegelikult saada tulude suurenemist. Kuivõrd tõenäoliseks sa pead seda või kuivõrd te olete läbi arutanud selle, et meil on üks negatiivne alkoholiaktsiisi tõstmise kogemus, kus maksud liikusid Lätti? Ja see oht varitseb endiselt. Aga veelgi suurem probleem näib praegu olevat pigem põhjapiiril, kus soomlased on vähendanud alkoholiaktsiisi, nad on viinud natuke kangema õlle ka tavapoodidesse müügile ja teevad ühiskonnas propagandat, et ei tuldaks üle mere alkoholi soetama ega käidaks merel seda tegemas, vaid tehtaks seda oma koduriigis. Kuidas te neid proportsioone hindate, et see maksulaekumine [siia] tuleks?

Aitäh! Prognoose teevad muidugi sõltumatud prognoosijad ja ma tean, et nad on seda kõike arvestanud. Nad on mulle kinnitanud, et nii Soome tarbimise mõju, Soome on [neid reegleid] lõdvendanud, kui ka piirikaubanduse mõju on prognoosides arvestatud, seda ma ka kõnes puudutasin. Seda illustreerib negatiivne kogemus Ratase esimese valitsuse ajast, kus tõsteti lahja alkoholi aktsiisimäära 2,5 korda. Kusjuures ka inflatsioon oli tol korral madal, praegu on see olnud palju kiirem, ja lahja alkoholi aktsiisi vahe Lätiga on [meil] umbes 30%. Nii et seal on kõva 8-kordne erinevus ja väiksem stiimul piirikaubanduse tekkeks. See [vahe] lihtsalt ei tasu [kahe riigi vahel] sõitmist ära, kuigi ka tookord võis arvutada sõidukilomeetreid ja selliseid asju. Inimesed tegid totrusi, kui nad niimoodi [Lätis] käisid: enamasti see tulu, mida sealt oli võimalik teenida, ei katnud sõidukulu kas üldse või kattis seda vähesel määral, kui just ei mindud väga suurte autodega ja väga hulgi ostma. Sellest emotsioonist saadi ju ka üle. Praegu seda emotsiooni karta ei ole, ütlevad prognoosijad ja numbrid.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! No see elu on ikka dünaamiline. Mäletan veel aegu, kui Reformierakond vähemalt püüdis riigieelarvet selle kaudu täita, et majandus toimiks ja et majandamise kaudu oleks olemas ka riigis maksuraha, mille abiga teha asju. Nüüd me kuuleme, et eestlased on ühed suurimad tarbijad, kes ajavad maailma hukka, ja peaks vähendama energia tarbimist. Energia tarbimine on teadupärast tõusuteel, eriti kui me räägime kampaaniast üle minna elektriautodele. Aga tulen oma küsimusega tagasi sinna, et kas Rahandusministeerium on analüüsinud neid mineviku kogemusi selle kohta, mida on aktsiisitõus teinud ja kaasa toonud ning kuidas kaubandus on tegelikult liikunud ära üle piiri lähiriikidesse? Mulle tundub, et adekvaatseid järeldusi ei ole tehtud. Aga kas olete arutanud seda, mida toob aktsiisitõus kaasa, kui kaubandus liigub riigist ära?

Aitäh! Oleme ju sellest isegi täna rääkinud, et piirikaubanduse tekkimise risk on väga madal. Aktsiisitõus ei vähenda kindlasti eelarvekulusid, vaid tõstab eelarvetulusid. Ja kindlasti on aktsiisitõusul teatav mõju alkoholi, tubaka, aga ka fossiilkütuste tarbimise piiramisele nende kaupade ostuvõime kaudu. See, mida te rääkisite majanduse justkui päästva mõju kohta eelarvele. No vahepeal on ju Eesti riik ja kogu Euroopa saanud ikkagi tunduvalt targemaks. Majanduse mõju eelarvele on küll suur, aga riigi kulud, ja eriti ootused riigile, kipuvad kasvama koos majandusega. See on üks põhjusi, miks päris rikastes riikides – Eesti kuulub ka tegelikult juba rikaste riikide hulka, aga ma räägin meist oluliselt rikkamatest riikidest – on ka oluliselt kõrgem maksukoormus. Inimesed nõuavad riigilt ja tahavad riigilt saada suuremaid mugavusi ja paremaid teenuseid ka kollektiivselt, individuaalselt on ennast igati ära kindlustatud. Mis puudutab energia tarbimise kasvu, siis on rõõm öelda, et Eestis on kiiresti kasvanud eelkõige taastuvenergia tarbimine. See on hea uudis ja sinnapoole me püüame liikuda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma tahtsin teie käest tegelikult küsida, kas tõesti on nii, et autoga sõitmine on teie arvates kahjulik tegevus, aga enne, kui ma küsimiseni jõudsin, jõudsite öelda, et inimese eksisteerimine üldse on kahjulik, nii et siis ma seda küsimust ei küsi. Ma vaatan seda aktsiisimäärade tõusust tulenevat mõju eelarvele ja just seda alkoholiaktsiisi mõju: ennustatakse, et järgmine aasta on see –12 miljonit eurot, siis ülejärgmisel aastal +22 miljonit eurot, seejärel –8 miljonit eurot ja 2028. aastal on see jälle –8 miljonit eurot. Ma lugesin seletuskirja, et 2028. aastal on selle negatiivne mõju ...

Mis numbrid? Mis asjad on negatiivsed?

Alkoholiaktsiisi mõju eelarvele.

Okei.

… 2025. aastal on mõju –12 miljonit eurot, 2026. aastal +22 miljonit eurot, 2027. aastal +8 miljonit eurot ja 2028. aastal –8 miljonit eurot. Seal [seletuskirjas] on pikk jutt nendest [alkoholi]varudest. Aga rääkige võib-olla nii, et lihtsad inimesed saaksid ka aru, kuidas see mõju meil niimoodi üles-alla rallib.

Eks te ise vastasite sellele ära: varude soetamine tekitab sellised langushetked ja nendega tuleb leppida. Eriti tuntav on see mõju praegu tänavuste maksulaekumiste tõttu. Alkoholitootjad ja analüütikud ning ka ettevõtted, kui ma nendega rääkisin, ülehindasid üksmeelse arvamuse järgi kõvasti aktsiisitõusu mõju ja seda kasu, mida varude hankimine tõotab endaga kaasa tuua. Kange alkoholi varud olid palju suuremad, kui eestlane on jõudnud ära juua. Eestlase alkoholitarbimine praegu on vähemalt ajutiselt langenud, mis on hea uudis. Ja ma ei jõudnud fikseerida kõiki neid küsimusi, mida te lubasite mitte küsida.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! See on kummaline, et me oleme käinud ühes ja samas koolis 11 aastat ja meie arvamused on nii erinevad. See jätab imeliku mulje. Te väitsite, et alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiiside tõstmine peaks kuidagimoodi parandama eestlaste tarbimisharjumusi. Leidsite, et ka kütuseaktsiisi tõstetakse justkui selle jaoks, et sõidetaks vähem autoga. Ma ei tea, sa elad vist Tallinnas praegu, kunagi elasid Tartus, aga mina elan Saaremaal: väga kaugel, kus ühistransporti ei ole. Kuidas need perekonnad peaksid sinu arvates toimima? Kuidas nad oma lapsi kooli ja huvialaringidesse viivad? Millise transpordiga? Ja kuidas see mõjutab neid peresid, kui kehtestatakse automaks, tõstetakse kütuseaktsiisi? Millistest harjumustest sa proovid neid siis võõrutada?

No teie kõnes siin on mitu valusat hetke. Esiteks, oleme ühes koolis käinud ja mõtleme erinevalt. Meie erinevus on ilmselt selles, et ma olen ka hiljem koolis käinud – lausa kolmes ülikoolis – ja väga palju targemaks saanud. Pärast kooli lõpetamist õppisin alguses loodusteadusi, siis majandusteadust ja seejärel ettevõtlust. Olen ka neid kõiki valdkondi enam-vähem praktiseerinud. Ja paraku on kogu inimkond palju targemaks saanud: tunnetanud oma senise käitumise jätkusuutmatust ja teinud otsuseid, mille peab paraku inimkond ise kinni maksma. Ei ole midagi parata – loomade ega kivide kaela ei saa seda ressursside ületarbimist lükata. Sellepärast ka need otsused. Kahtlemata on [teie kõne] valus pool ka igasugune regionaalne ja sotsiaalne mõju, mida kõik nii valutult ega paljast vastutustundest ei suuda kanda. Vastutustunne on hea asi ja seda on järjest rohkem, aga muidugi ei tule kõigil ostuvõime [sellega] kaasa. Ja ega loodus selles mõttes ei küsi, kes saastab, küll aga inimkond küsib, kuidas leevendada nende inimeste raskusi, kes on [sellisesse olukorda] sattunud mitte oma suure tarbimise, vaid väikeste tulude tõttu. Võimalusi [selle mõju vähendamiseks] otsitakse. Selleks on näiteks ühistranspordi dotatsioonid, taastuvenergia tootmine. Aga lõplikult hea lahenduseni, et oleksid sellised loodussõbralikud inimesed, kes ei kurna loodust, me ilmselt jõudmas ei ole. Need on üsna leebed sammud looduse [säästmise] suunas, kuid nad võivad olla valusad inimese rahakotile. Teatud valu, statistiline keskmine valu, on siiski paratamatu.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul on küsimus. Kas teie ette toodi ka mingeid versioone, mille vahel oleks saanud valida? Selles kontekstis, et kui me räägime näiteks alkoholi tootmisest, mida tehakse Eestis, siis kas võiks neid maksustada ühetaolisel viisil? Ja kui alkoholi tootmine või see liik pole Eestiga kuidagi seotud, siis kas see [aktsiiside] rehkendus võiks olla kuidagi teistsugune? Me teame, et erinevates riikides käsitletakse seda erinevalt: kuskil lõuna pool käies on veinid väga odavad ja maksustatud hoopis teistsuguste aktsiisidega kui teised alkoholi[liigi]d ja nii edasi. Kas teie ette toodi üldse selliseid valikuid, et arvestada ka seda, et kas üks või teine haru Eesti majandusse midagi täiendavalt juurde toob, kui me sealt võtma läheme?

Õnneks mitte, sest see oleks ebaseaduslik, kui me hakkaksime päritoluriigi järgi Euroopas kaupa maksustama. Me oleme ju Isamaaga koos olnud kaks rahvuslikku erakonda, kes ütlevad, et me tahame ka eurooplased olla, mitte ainult eestlased. Ja me ei ole ainsad euroopameelsed erakonnad, ka Euroopa reeglid näevad niimoodi ette, et me kaupleksime omavahel võimalikult barjäärivabalt. Iseasi on suurte alkoholitootjariikide hästi erinev aktsiisipoliitika. Kas see on neile endile hea, või rahvatervisele? No ega ikka ei ole. Saksamaal näiteks õlleaktsiisi veel hiljuti ei olnud, ma pean selle üle kontrollima, aga põhimõtteliselt. Või siis veiniaktsiis: see kas puudub paljudes riikides või on väga madal, sest nad ise toodavad [veini]. Selline pahe tootmise soosimine iseenesest rahvatervisele hea ei ole. Kui ma saaksin, siis ma need diskrimineerimised muudaksin ära, aga ma loomulikult ei saa, ja ma mõistan nende sellekohaseid põhjusi. Aga meie ise seda ei tekita ja meil ei ole ka sellist võimast rahvuslikku majanduslikku õigustust sellele, et hoida kuidagi oma turgu. Aga ega prantslased ei ole samuti oma odava, kas siis puuduva või madala veiniaktsiisi abiga, ma peast ei mäleta, suutnud teiste riikide veinide pealetungi peatada, seda isegi väljastpoolt Euroopa Liitu [tuleva veini puhul], Euroopa Liidus sees [samamoodi]. Aktsiisi ei kehtestata selles mõttes kauba tootmise koha järgi, nagu oli teie küsimus. (Keegi räägib saalist.) Ei, tootmiskoha järgi ei saa aktsiisi kehtestada, see oleks ebaseaduslik.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Jälgin huviga seda alkoholi tarbimise ja autoga sõitmise eelnõu sisu. Mõlemad käsitlevad aktsiise. Ühtpidi võitleme alkoholi puhul pahedega, aga autoga sõitmise puhul räägime sellest, et automaksu eelnõu peaks sundima inimesi vähem tarbima ja sõitma väiksemate masinatega. Aga ometi ütleme aktsiisi puhul, et teedesse ei tohiks raha minna ja et see [aktsiisist laekuv tulu] peaks üllal eesmärgil olema ikkagi üldises eelarves. Samas me näeme tegelikult päev-päevalt, kuidas Eesti maapiirkondade teede seisund halveneb, sest raha omavalitsustel napib ja inimeste sundvalik on kas mitte sõita või sõita suurema autoga ja seeläbi ka rohkem makstes. Aga minu küsimus tüürib rohkem sinnapoole, et meie ekspordimahud jätkuvalt kahanevad, ja tegelikult ka fraktsioonides käivad ettevõtjad jutul sellega, et maksukeskkond muudkui kahandab ka nende konkurentsivõimet. Kas me ühel hetkel ei ole olukorras, kus tegelikult majanduskeskkond viib oma sisendi tõttu meid sinna, et töökäsi enam Eestis ei kasutata ja tooteid ei tehta? Kas mõju majandusele on hinnatud ka nende aktsiiside kontekstis?

Vägagi hinnatakse seda mõju, ja hinnatakse seda, et alkoholi ja tubaka tarbimine vähendab inimeste töövõimet. Sellega arvestatakse väga. Kui ma ütleksin teile, et see vähendab isegi [inimeste] eluiga, samas tooksin teile välja analoogia – selleks, et te saaksite aru –, miks ei ole moraalne sillutada kütuseaktsiisi abil teid, siis oleks see sama hea, kui hakata alkoholiaktsiisi eest ehitama joomakohti. Sellist seost ei tohi luua. Ei saa välistada seda, et maksurahast, ka aktsiisidest, läheb raha teedesse, sest see läheb üldisesse eelarvesse ja sealt võetakse seda ka teede jaoks. Aga sellise seose loomine on väga vale nii moraalselt kui ka ideoloogiliselt. Sellise suure maksutõusu pidurdava mõju [seose loomine] aktsiiside teemal on tegelikult vale ja eksitav. Aktsiiside tõstmine on ka rahva tervisele, töövõimele ja elueale hea. Ja see raha läheb ka õilsateks eesmärkideks, mitte kellegi poliitiku taskusse.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Väga keeruline on see, kui kõik aktsiisid ja maksud tõusevad – inimesed muutuvad vaesemaks –, ja siis sa ütled, et see mõjutab tervist. Ma saan aru, et sul on hästi: sa oled enne neid makse ostnud [kokku] hästi palju konserve ja elad nüüd need maksutõusud üle ning loodad, et kui järgmine valitsus tuleb ilma Reformierakonnata, siis need maksud uuesti langetatakse, nii nagu me tegime seda 2020. aasta lisaeelarvega ja tänu millele majandus kaks aastat järjest kasvas. Nüüd ta juba kolmandat aastat langeb. Sa räägid, et kõik kütused – [kaasa arvatud] diisel ja bensiin – on väga halvad, aga elektriaktsiisi tõstsite ju 45%, kuigi tahate, et kõik elektriautodele üle läheksid. Kui [neid tõuse elektriaktsiisi tõusuga] võrrelda, siis võiks sinu arusaamise järgi kütuseaktsiisi veel tõsta. Ma küsin su käest lihtsa küsimuse. Kuna sa oled nüüd RES-i ka teinud, siis kas sa oskad öelda, kui suure osa moodustavad maksud kütuse hinnast 2028. aastal, ütleme nii diisli kui ka bensiini puhul? Minul on need numbrid olemas. Kas sa ka oskad seda öelda, et kui te tõstate aktsiise ja kõike [muud], siis kui [suured] on tegelikult …

Teie aeg!

… nii diisli kui ka bensiini maksud?

Aitäh! Siin oli nii palju huvitavaid väiteid. Kõigepealt, aktsiisieelnõu juures rääkida suurest majanduse pidurdamisest: selle [väite] ma lükkan tagasi. Aktsiisid ei pidurda majandust, vaid nad muudavad transporti ja energia tarbimist säästlikumaks, küll aga parandavad ka inimeste tervist ja töövõimet. Seda esiteks. Siis te ütlesite, et majandus hakkas teie võimule tulles kasvama. Tuletan meelde, et 2019. aastal tuli [võimule] EKREIKE valitsus, 2020. aastal kukkus majandus kivina. Kas võtate omaks süü, et teie valitsus tegi seda? Osaliselt tuleb võtta, aga õnneks ei läinud Eesti [piirangutega] nii hulluks nagu mõni teine riik. Koroonapiiranguid 2020. aastal [ei tekitanud] mitte partei ega valitsus, vaid need kehtestanud valitsus põhjustas kaudselt majanduslanguse, mis oli üsna põhjendatud, aga mitte kõik detailid [ei olnud põhjendatud], [ei olnud ka põhjendatud] hüsteerilised sõnumid, mis siin olid, et meil on valida kas raha või inimelude vahel. Niimoodi ütles siseminister, ja peaminister ütles siis, kui mindi täieliku [ühiskonnaelu] sulgemise peale, et ka üks inimelu on liiga [väärtuslik]. Sellist hüsteeriat poleks vaja olnud. Inimestel oleks võinud olla rohkem lootust, rohkem võinuks olla selgitamist. Aga ega me ju keegi väga tark siis veel ei olnud. Ma võin kirjalikult tõendada, et ma juba tol korral hoiatasin, et nii ei tohiks sõnumeid välja saata. Kui te nüüd küsite statistika kohta, mida teie olete järgi vaadanud ja mina mitte, siis ma ei hakka küll puldist esitama neid [andmeid], mida arvatakse, et on ametlikud andmed, ja ma peaksin need järgi vaatama, aga kinnitan, et kütuse puhul on õnneks aktsiisi osa üsna suur. See tähendab, et [aktsiisi] mõju hinnale ja selle mõju tarbimise piiramisele on siiski oluline, selles mõttes on Eesti paremini käitunud kui need riigid, kes aktsiisi ei kehtesta. Isamaa poolt ei ootaks jällegi seda pidevat hinnateemalist nurisemist, vaid ootaksin tulude teemalist argumentatsiooni, aga kui seda ei ole, siis ma ütlen, et ei, see hinnatõus on iseenesest positiivne, kütuse hinna tõus aktsiisi mõttes on positiivne. Mis puudutab turge ja [seda, et see maks] meile ei laeku, siis see on kindlasti negatiivsem. Aga siin on ka oma positiivne mõju: tarbimist hoiab see tagasi. Inimeste autopark – see vist ei ole teile saladus – on Eestis silmatorkavalt, ütleme siis, keskkonnavaenulikum kui palju rikkamates riikides Euroopas.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eelnevalt ütlesite, et aktsiiside tõusu eesmärk on piirata tarbimist, samal ajal planeerite ise eelarvesse täiendavat maksutulu selle tarbimise kaudu laekuvatest aktsiisimaksudest. Te ütlesite ka, et piirikaubanduse risk on väga madal. No minule tundub, et need ametnikud, kes seda juttu väidavad, pole analüüsinud inimeste varasemat käitumist, kui on aktsiisitasusid tõstetud. Võib-olla nad ei ole üldse Tallinnast välja saanud, seega võiksite neile teha väljasõiduistungi Läti piiri äärde, kus tõesti on, kui tänase seisuga vaadata, juba piirikaubandus aktiveerunud ja ainult suureneb. Ma küsingi, et mille põhjal te väidate seda või millele tuginedes te julgete väita, et piirikaubanduse risk on väga madal?

Aitäh! Esiteks ütlevad seda sõltumatud prognoosijad, mitte poliitikud, ja teiseks: konkreetsed numbrid. Tõin siin võrdluse 2018. aastaga, kus tõesti piirikaubandus plahvatas, ta plahvatas küll juba natuke varem, aga 2018. aasta andmed on täielikud, mitte poole aasta omad. Siis oli õlleaktsiisi vahe 2,5-kordne, nagu ma ütlesin, praegu tõotab ta tulla 30%-ne, kusjuures tegelikult soovib Läti minister minuga sellest rääkida ka selleks, et ühtlustada aktsiisipoliitikat. Kui ma temaga kohtun, siis mina küll julgustan teda pahede tarbimist rohkem piirama, eks näis, millal see õnnestub. Te tsiteerisite mind mitmes kohas ebatäpselt, aga las ta olla, ma ei hakka kõike üle kordama.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Ma tsiteerin teid täpselt, loen praegu stenogrammist, te ütlesite: "Põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised ja inimesed ise on loodusele koormaks." Ja nüüd ma küsin teilt küsimuse, mitte teie kui inimese ja kodaniku seisukohast, vaid ikkagi ministri seisukohast, kes loeb moraali kodanikele, et nad peaksid õigesti käituma ja kes peaks ju ise ka [inimestele] eeskujuks olema. Ajakirjanduse põhjal ma tean, et te olete vist Kagu-Eestisse maja ehitamas, ja sellised sama padurohelise mõtteviisiga inimesed nagu teie ütlevad, et kõige hullem ja koormavam ongi see, kui käiakse oma suvila vahet sõitmas. Mu küsimus teile on, et kas te [ei leia], et teie selline tegevus hakata suvila vahet käima ei ole moraalselt õigustatud, kui te ise räägite, et peaks vastupidi elama? Ja teiseks küsin, et aga kas te olete mõelnud selle peale, et kui see maja saab valmis, siis te sõidate sinna, müüte auto maha ja jäätegi sinna ning me saame siis uue rahandusministri?

Eks te olite ka ebaaus mu tsiteerimisel. Ma rääkisin nii kodumajapidamistest kui ka ettevõtetest, aga kokkuvõttes maandub ettevõtete toodang ikkagi valdavalt kodumajapidamistesse. Jah, inimene on loodusele koormaks, see on tõsi, seda ütlen ma ka tulevikus ja jätan teile võimaluse öelda seda, et me ei oota looduselt armuande, vaid me võtame neid sealt, ja loodusel ei ole piire. Selle eest ma Nobelit teile ei prognoosiks. Aga mis puudutab mu isiklikku tarbimist, siis tegelikult mul kripeldab peaaegu iga päev ja igal sammul see, kui palju ma täpselt tarbin, ja ma piiran seda, väldin igal juhul tühisõitude tegemist. Igal juhul häirib mind ka mõte, et ma nii kaugel käin, aga ma lohutan ennast sellega, et poole oma elust olen ma elanud üldse ilma autota, ja praegu olen ma valinud looduslähedasema eluviisi, mis seisneb ka muu tarbimise olulises piiramises, olulises piiramises! Mul on tegelikult see bilanss silme ees ja see aeg, kui ma jõuan autoga käia, võrreldes tegelikult ajaga, kui mul üldse autot ei olnud, ja ma isegi ei mõelnud sellele, on palju pikem.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! No mina olen ka valinud looduslähedasema eluviisi. See hind on siis see, et talvekuudel, kui elektrivõrk ei tööta, tuleb kallata 1000 euro eest diislit generaatorisse. Ja mis sa teed? Mure on suur, aga ilma selleta ei saa ju ka hakkama. Ma tulen ikkagi oma küsimusega tagasi nende sisendhindade juurde. Raha on teadupärast ressurss, mis tekib ikkagi majandustegevusest, ja riigil on võimalik seda eelarve kaudu ümber jagada. Aga ettevõtjad ütlevad päev-päevalt, et selliste sisendhindadega ei ole enam võimalik Eesti majandusruumis hakkama saada nii, et saaks konkureerida välisturgudel. Ja seda näitab ka meie ekspordibilanss. Teie sõnum oli, et elekter peabki kallis olema ja tuleb sellega kohaneda. Järgmine sõnum oli see, et bensiin ja diiselkütus peavadki kallid olema, tuleb sellega kohaneda. Kas me ikkagi ei tee endale sellega karuteenet? Ühel hetkel lihtsalt need ettevõtted, kes Eestisse on tulnud, oma tootmist siia ei raja. Me võime alkoholiaktsiisi tõsta lakke, et inimeste töövõime oleks parem, aga ettevõtteid lihtsalt enam ei ole.

Vastus on ei. Sisendhindadel ja nende tõusul on valdavalt muud põhjused kui valitsuse keskkonnapoliitika, olen neid ka siin maininud. Aga kahtlemata on meie hinnatase hakanud meie majandust pärssima. Kuid hea uudis on see, et meie nominaalne majanduskasv on kogu aeg jätkunud, meie tarbimisvõime on peaaegu kogu aeg kasvanud, aga deflaator on meie majanduse reaalkasvu muutnud negatiivseks möödunud kahel aastal ja muudab selle väga madalaks ka lähiajal. Sisendhinnad on probleem, aga nendega tuleb kohaneda, kui nende mõjutamiseks ei ole otseseid muid võimalusi. Aktsiisid, ka alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis ei mõjuta kindlasti oluliselt tootmise sisendhindu, pigem on need selle mõjuga, et tööjõud on tervem ja jõudsam. Kõiki globaalseid teemasid viina ja alkoholiga sedapidi ikkagi siduda ei maksa.

Mart Helme, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud minister! No see ideoloogiline lähtepunkt, mida te siin õigustate, on ju täiesti fašistlik. Selle kaugem eesmärk on ju loogiliselt võttes see, et ajame inimesed kõik koonduslaagritesse, paneme nad sunnitööle, normeerime ära kõik nende igasugused elulised vajadused: kui palju nad energiat, toitu ja vett tarbivad, milline on nende nii-öelda ökoloogiline jalajälg ja kuidas me saame seda vähendada miinimumini. See on ju see. Aga selleni jõudmiseni läheb veel natuke aega. Lihtsalt mõtlemisaineks teile, et see on ju puhas fašism, mida te siin propageerite. Mu küsimus on, et kui te nüüd alkoholiaktsiise tõstate, siis kas te võtate koos valitsusega vastutuse ka selle eest, kui meile tuleb uus metanoolitragöödia? Sest selge on see, et puskariajamine ja salaalkohol saavad plahvatuslikult levima hakata.

Aitäh! Mul on hea meel, et te olete fašismi hukka mõistnud. See oli vist selge hinnang, sest hulk inimesi arvaks, et te imetlete Natsi-Saksamaad ning Hitleri ja Stalini koostööd maailmasõja vallandamisel, väga palju on selliseid märke olnud teie erakonna sõnavõttudes. Aga metanooliga ärme ikka üle pinguta, selliste solkide joomine on Eestis ikka kõvasti vähenenud ja see hinnatõus, mis pudeli [hinnale] lisandub, on praegu sentides. Ma ei usu, et keegi haarab mürgi järele selle tõttu, et ta lihtsalt muud moodi ei saa. Jah, ma ei karda seda, ma ei karda solgituru plahvatust. Aga ega inimlollusel ei ole piire loomulikult, see on ka tõsi, jah, lihtsalt enamiku inimeste lollusel on.

Tanel Tein, palun!

Aitäh! Hea minister! Siin käib huvitav arutelu, aga siin on ka oluline sõnum ettevõtjatele. Tervise egiidi all on hea ja õige sõita loomulikult, et tarbime vähem ja siis on tervis ka korras, aga eks need piirid on nagu on. Kas ministeeriumis on arvutatud ka seda tulumaksu poolt riigieelarve vaates, et milline stsenaarium meile kasulikum on, sest teadupärast on ka tulumaks ettevõtjatele tulemas? Kas see, et kui ettevõtjad teenivad tulu, siis nad saavad selle pealt maksu maksta, või see, et me mängime nende maksudega nii, et aktsiiside tõstmise tulemusel on laekumised ja kasumid [samuti] väiksemad? Kas selline arvutus on tehtud? Minu vaates peame ikkagi riigieelarvesse raha [juurde] tekitama ja majandus peab toimima. Kas on selline arvutus ka tehtud?

Aitäh! Ma tegelikult ootasin teie poolt midagi sellist tervisekäitumise suunalist, positiivset. Olen ka teie erakonnas märganud keskkonnahoidlikku ideestikku. Aga kui te nüüd küsite seda, et äkki paneks hoopis majanduse kasvama ja pahesid ei maksusta, siis mõlemad eesmärgid on ju head, ainult et probleem on selles, et majanduse [kasvule] lootma jäädes me kahjuks eelarvet ei päästa. Mingil määral saab kaitsekulusid suuremas mahus tõsta, aga samas majanduskasv sünnitab veelgi suurema surve riigile, et ta sekkuks [liigselt majandusse]. See on see statistika ja inimloogika, et kui juba sissetulekud on suuremad, nõutakse järjest rohkem mingisuguseid ühiseid hüvesid, nagu tervishoid, haridus, nõutakse ka täiesti tobedaid sotsiaaltoetusi. Retoorikas on valdav jutt inimeste toimetuleku kohta, et [kuidas] nad [aina] rikkamaks saavad, ja investeerimisest inimesse. See kõik kahjuks survestab kõrgemalt maksustama. Majanduskasv ei aita tegelikult eelarvet struktuuriliselt [edasi]: kui meil on struktuurne miinus, siis majanduskasv meid sellest välja ei too. See on eelarvepoliitiline kokkuvõte.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et teie ikka katsute vähem tarbida, samas ütlesite, et tarbimisvõime on kasvanud, ja ilmselt ka teil, kuna teil on kõrge palk. Aga sellega, kui te ei tarbi, te ju ka sisemajandust kuidagi ei turguta. Nüüd ma tahaksin küsida hoopis teisel teemal. Te soovite aktsiisitõusu kaudu justkui vähendada energiatarbimist, samas on teie valitsuse poliitika see, et 2030. aastaks planeerite elektritarbimise kahekordset tõusu. Selleks te tahate teha meretuuleparke, mida ei suudeta muidu kinni maksta, kui tuleb subsiidiumidega toetada ja võtta selleks umbes 2 miljardit eurot Eesti rahva taskust, pluss veel need liinid, mida on vaja sinna juurde vedada, milleks on jälle vaja 1,5 miljardit eurot. Ehk siis kõik sisendhinnad, nagu ütles ka enne kolleeg Andres Metsoja, on selleks ajaks tõusnud nii kõrgele, et ettevõtluse võimekus kaob täielikult: konkurentsivõimet enam ei ole. Kuidas te suudate tulevikus seda majandustõusu näha, kui ei ole enam konkurentsivõimet ja ettevõtlus kaob? Mille arvelt see peaks tekkima?

Aitäh! See küsimus ei haaku kuidagi ei alkoholi, kütuse, tubaka ega ka keskkonnaprobleemidega. Ma ei saa aru, miks juba mitmes inimene heidab mulle ette minu palka: see on madalam kui paljudel Riigikogu liikmetel, ja mitte väiksema töö[koormuse] tõttu. Energiapoliitika on täiesti eraldi teema, aga üks põhisõnum võiks teil olla: et kui te tahate heaoluühiskonda, siis tarbija maksab oma hüve eest. Siin ei tule mingisugust sellist pealemaksmist, nagu te vihjate. Ka taastuvenergia eest hakkab maksma tarbija, kuid riik lihtsalt töötab välja mehhanismid, ja on osa neist juba töötanud, mis võimaldab fossiil[energialt] minna üle taastuvamale energiale.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kui me räägime kütusest ja kütuse hinnast, siis see mõjutab absoluutselt igat majandustegevust, kuni ekspordini välja. Me oleme Euroopa ääremaa ja kui me tahame siit kaupa välja viia, tuleb seda kuidagi transportida. Enamikul juhtudel kasutatakse tänapäeval transpordiks diislit. Ja kütusekulu on nii-öelda ühel ja teisel pool ja kuna sa ei tea, siis ma ütlen sulle, et RES-i järgi, kui arvestada [sisse] kõik maksud, mis ka Euroopa kaudu tulevad, on 2028. aastal ainult diislil vähem [makse], aga bensiinil on need 1,7 eurot kopikatega – ja need on ainult maksud. Praegu on bensiinijaamas hind madalam kui need maksud kokku teevad, mis tulevad nii Eestist või kuskilt Euroopast. Aga kui me räägime ikkagi teedest, ja sa ütlesid, et aktsiisiraha ei peagi teedesse minema, siis kuidas sa täidad Euroopa Liidu ees oleva kohustuse, kus me oleme lubanud, et 2030 …

Teie aeg!

… aastaks on valmis ehitatud 2 + 2 teed, mis viivad Tartust ja Pärnust Tallinnasse?

Me sõitsime ümber maailma ringi ning käisime ära Euroopas ja Pärnus. Ma ei saa täpselt aru, millele ma vastama pean. Te sellest eelnõust ju tegelikult midagi ei rääkinud. Et Euroopast tulevad mingid maksud ja ... Ma ei tea, kus see vastamise koht täpsemalt on. Mida ma kardan või arvan: see eelnõu ei tekita tarbijale mingisugust katastroofi. Nagu korduvalt siin kõnes sai öeldud: aktsiiside korrigeerimine inflatsiooniga koos[kõlas] on elementaarne vajadus, et nende mõju tarbimisele ja eelarvele ei hääbuks, ja see on elementaarne vajadus nii rahanduslikult kui ka nende pahede piiramise seisukohast.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena on ettekandjaks rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik, kes annab ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Hea rahandusminister! Kuna seda teemat on päris pikalt arutatud, siis ma teen ise lühidalt. Rahanduskomisjon käsitles antud eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 1. oktoobri istungil. Arutelul osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, ministri nõunik Moonika Oras ning ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Erle Kõomets andis ülevaate eelnõust, nendest samadest alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõusudest, ning selgitas, mis on praegu [kirjas] kehtivates seadustes ja millised on täiendavad muudatused, mis puudutab eeskätt alkoholiaktsiisi tõusu, ja andis ülevaate hasartmängumaksu seaduse muudatustest, mis puudutab kultuurkapitalile ettenähtud hasartmängumaksu eraldise sisemist jaotust. Komisjoni liikmetel oli ka mõningaid küsimusi. Aivar Sõerd [küsis] näiteks, mis on see võimalik mõju piirikaubandusele, millele [proua] Kõomets ka vastas: teatud määral jääb see loomulikult alati alles, aga ei tohiks olla massiline, kuna aktsiisierinevus pole niivõrd suur. Samal seisukohal oli ka rahandusminister, kes ütles, et maksuerinevused Eesti ja Läti vahel ei saa olema nii suured, et piirikaubandus ennast majanduslikult ära tasuks, vaid pigem piirdub see [mõju] piiriäärsete aladega. Ka härra Võrklaev küsis kohapeal selle kohta, ega see maksutulu suurenemise prognoos ei ole liiga optimistlik, kuna alkoholi tarbimine väheneb ajas, mis iseenesest on positiivne. Aga härra Ligi tõi välja selle, et arvestades, et alkoholiostu võime on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, siis seda ei saa enam niisama pealt vaadata. Ja sellega saan ma endise terviseministrina ainult nõustuda. Maris Lauri küsis selle kohta, kust saab tubakas üldse Eestisse salakaubana tulla, kui idapiir on suhteliselt tihkelt kinni. Ministeeriumi esindaja, [proua] Kõometsa hinnangul tuleb see meile valdavalt Lätist. Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. oktoobril ehk täna. See [otsus] oli konsensuslik. Teiseks tegime ettepaneku [eelnõu] esimene lugemine lõpetada ja selle poolt hääletas 6 saadikut: Annely Akkermann, Tanel Kiik, Maris Lauri, Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev, vastu oli 3: Martin Helme, Aivar Kokk ja Andrei Korobeinik, erapooletuid ei olnud. Ja [tegime otsuse] määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Tanel Kiik, ka selles [küsimuses] saavutasime taas komisjonis konsensuse. Vastavalt kehtivale seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva ja kui esimene lugemine peaks täna lõpetatama, siis on see 29. oktoobril kell 17.15. Vastan hea meelega küsimustele, kui kellelgi on veel küsimuse esitamise võimalus.

Aitäh ülevaate eest! Küsimuste esitamise võimalust ei ole. Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Esimesena palun Isamaa fraktsioonist Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Kõigepealt tuletan meelde, et meil on üle antud eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise ettepanek, mida kindlasti Isamaa Erakond soovib hääletada. Kui me jõuame selle eelnõu juurde, siis on järjekordselt kurb tõdeda, et ei õpita oma vigadest. Praegu oleks ju väga hea teiste vigadest õppida. Kui 2017. aastal oli aktsiisitõus, siis me nägime, mis sellega tegelikult toimus: kõigepealt läks piirikaubandus käima ja meie autovedajatele tekkisid tõsised konkurendid Läti, Leedu ja Poola vedajate hulgas. Ja ühel hetkel tekkiski selline tunne, et meie vedajatel ei ole siin turul konkurentsivõimet. Õnneks 2019.–2020. aastal, kui olime meie võimul, langetasime 2020. aastal aktsiise. Siis raiusid Rahandusministeeriumi ametnikud, et see on väga halb, ja võib juhtuda, et majandus läheb tagurpidi käima, aga tegelikult oli vastupidi: järgnevatel aastatel oli väga korralik majanduskasv ja meil oli Euroopa kõige suurem majandustõus sel ajal. Kui me vaatame, millised maksud tulevad meie kütustele järgnevatel aastatel juurde, ning kui vaadata RES-ist ja Euroopa Liidust tulenevaid nõudeid, siis on 2028. aastaks nii bensiini kui ka diisli hinnal maksu osa juures kuskil 1,6–1,72 euro juures. Kui minna praegu kütust ostma, ei ole kütuse hind nii kõrge, aga nendele maksudele lisandub ju veel ka kütuse hind, mis tähendab seda, et Eesti majanduses püütakse praegu selliste maksude tõusuga ettevõtlust sõna otseses mõttes suretada. Väga oluline on meil ju eksport, kuid eksporti ei ole võimalik Eestis, Euroopa piiri ääres kuidagi teha, kui ei ole transporti. Ja praegu liigub transport ikkagi suures osas maismaad mööda, ka laevanduses, aga väga vähe raudteed pidi. Ja kui me räägime nüüd aktsiiside tõusust, nende drastilisest tõusust, siis meile on selge, et Valka poole peal hakkab majandus jälle kasvama, nii nagu ka Läti ministrid ja ettevõtjad ütlevad: jumal tänatud, et Eesti valitsus on selline, kes aga makse tõstab, sest tänu sellele nende majandus kasvab ja elu paraneb. Kui rääkida, et aktsiisist ei pea teedesse raha minema, siis 2014. aastal said sotsid ja reform võimule. Nad sidusid siis aktsiisiraha lahti teede ehitusest. Olgem ausad: ega mitte kunagi ei läinud 75% aktsiisidest teede rahasse, sinna arvutustesse [lisati] Euroopa Liidu rahad, aga vähemalt 75% aktsiisi summast oli [mõeldud] teede ehituseks. Me oleme Euroopa Liidust saanud aastaid väga suuri toetusi: igal aastal keskmiselt miljard eurot. Ja me oleme võtnud ka endale kohustuse. See kohustus on seal väga selgelt kirjas: 2030. aastaks peavad maanteed, mis tulevad Tartust ja Pärnust, olema vähemalt 2 + 2, ja kas nüüd seda on enam vaja Narvast ehitada, kuigi see Narvast ehitamine on alati olnud küsimärgi all, kuid need teed peavad 2030. aastaks valmis olema. Praegune valitsus arvab, et ühtegi trahvi ega sanktsiooni ei tule ja küll me kuidagi ära keerutame, aga me ei näe ka RES‑is ühtegi lahendust sellele, kuidas järgnevatel aastatel teedesse kasvõi nii palju investeeringuid kui mõni aasta tagasi tuleks, praeguste investeeringute maht on kordades väiksem kui mõned aastad tagasi. Ja mis siis selle tulemus on? Tulemus ongi see, et kogu majandus püüab koguneda Tallinna ja selle ümbrusesse, ja mujal selgelt hääbub. Üks oluline regionaalne lahendus sellele on see, et teedevõrgu ühendus ja internetiühendus peavad olema kiired.

Soovid sa lisaaega?

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisa.

Aga meil ei ole ei ühte ega teist. Kes sõidab Tartu poolt ja jõuab juba Mäoni, siis on ta juba peaaegu nagu Tallinnas: saab rahulikult ja ohutult sõita. Ühtpidi on tore see, et seal on üleval elektroonilised märgid, aga kui keegi noormees või tütarlaps nendega mängib, siis ei tea sa kunagi, mis number selle märgi peale võib ilmuda. Viimane kord, kui ma pühapäeval seal sõitsin, siis pool teed ei töötanud need märgid üldse. Aga kas te arvate, et keegi sõitis seal 90-ga? Sõideti ikka selle kiirusega, mis seal märgil võiks olla. Aga tihti ongi nii, et hommikul või õhtul paneb keegi 120 märgi asemel sinna 90 märgi. Ja noh, see on turvaline, aga keeruline. Aga ülejäänud maanteevõrk on selline, nagu ta on. Või kui me räägime Pärnu poole sõidust, kus toimub ka väga suur transiidivedu, siis tee-ehitus on seal väga jupiline. Ja kõige hullem on see, et kui ma vaatan järgmise aasta riigieelarvet, siis on seal [Transpordi]ameti jaoks tõusud olemas, küll palgatõusude ja majanduskulude poolelt, aga isegi projekteerimismaht on nii väike, et kui peaks kuskil mingi ime juhtuma ja öeldaksegi, et teede jaoks on nüüd rahad olemas, siis meil ei ole nende jaoks enam projekte, et neid ehitusi tegema hakata. Ütleme ausalt, et see eelnõu, mis siia laua peale on toodud, on väga halb. Sellist eelnõu ei saa mitte kuidagi toetada, sest see viib meie inimesed ja ettevõtted vaesusesse ning likvideerib võimaluse meie ettevõtetel konkureerida Euroopa turul. Seoses sellega teeb Isamaa Erakond ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Aktsiisimäärade ja hasartmängumaksu tõusu tuleb vaadata kui osa tervikust, mitte asja iseeneses, et pöörata eelarve defitsiit kindla kahanemise rajale, anda ettevõtetele investeerimiskindlus ja inimestele tarbimiskindlus. Väiksem defitsiit tähendab madalamat riigivõlga, mis omakorda tähendab väiksemat intressikulu ja madalamaid intressimäärasid mitte ainult riigile, vaid ka eraisikutele ja ettevõtetele. Ja Eesti ei ole kuidagi üksi oma riigirahanduse kordategemises, täpselt samaga tegelevad Prantsusmaa või Suurbritannia või Soome meist põhjapool. Meie riigivõlg jõuab circa 10 miljardi euroni ja intressikulu selle pealt circa 250 miljoni euroni. Igaüks võib ise kokku [arvutada]. Tulles eelnõu juurde ja rääkides alkoholiaktsiisist, siis on alkohol muutunud muu kaubaga võrreldes kindlasti tarbija jaoks rohkem kättesaadavaks ehk palk ja inflatsioon on kasvanud kiiremini kui alkoholi hind. Nüüd kas tõusud on järsud või lauged? Alati võib öelda, et see on vaataja silmades. Aga juba seadustatud ja uus tõus kokku annavad 10%‑lise tõusu 2025. ja 2026. aastal ning 5%‑lise tõusu 2027. ja 2028. aastal, kui me räägime alkoholist. Toon ühe konkreetse näite: aktsiisitõus moodustab näiteks õlle puhul toote hinnast 2025. aastal koos käibemaksuga 6 senti, bensiini aktsiisitõusu mõju koos käibemaksuga on 2025. aastal samamoodi 6,3 senti. Nüüd kõlas siin väide, et me ei investeeri [piisavalt] teedeehitusse ja taristusse. Ei ole ju niimoodi. Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse Rail Balticusse vähemalt 1,3 miljardit eurot. Ja ka järgmise aasta eelarves, kes on sinna sisse vaadanud, on Via Baltica ehk Libatse–Nurme ja Sauga–Pärnu 2 + 2 maanteesse [investeeritud] 28 miljonit eurot. [Nii et] ehitatakse. Piirikaubandus. See on õige küsimus ja seda on eelnõu ettevalmistamisel ka analüüsitud. Lätis on nii alkoholi kui ka tubaka aktsiisitõusud otsustatud 2026. aasta kohta, valitsuse tasandil ka 2027. ja 2028. aasta kohta. Ka Läti on otsustanud bensiiniaktsiisi [tõsta] ja nii nagu ka siit kõlas, siis diisliaktsiisi nende seadusemuudatustega ei tõsteta. Mõneti on mul kahju sellest, et see arutelu siin täna ei puudutanud sõnagagi Eesti Kultuurkapitali, sest see on üks olulisemaid meie kultuuri toetajaid mitte ainult ehitiste, vaid ka sisu poolest. Eesti Kultuurkapitali eelarvest moodustavad aktsiisid ja hasartmängumaks pea 99%. Kultuurkapitali 2025. aasta eelarve on 47,2 miljonit eurot, mida on üle poole ehk rohkem kui 16,5 miljoni euro võrra enam kui 2019. aastal ja 1,2 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. Selle muudatusega vähendatakse ühtlasi Eesti Kultuurkapitalile suunatud hasartmängumaksust ehitiste otstarbeks eraldatavat osa 60,6%‑lt 52%-le, ikka selleks, et tugevdada sihtkapitale ning suurendada kultuuri ja spordi toetamise võimalusi maakondades. Ma arvan, et väga olulise [asjana] muutub ka kultuurkapitali hasartmängumaksu eraldamise senine jaotus nii, et kaks kolmandikku läheb sisusse ja üks kolmandik ehitistele. Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Nii suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks eraldatud raha ning väheneb ehitiste osa: minu meelest või ka meie meelest on see väga mõistlik. Lõpetuseks. Kõikide nende muudatuste tulemusena on Eesti maksukoormus endiselt 35,4% SKP-st, mis on oluliselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine. Ja kordan üle, et uusi maksutõuse peale nende, mis on juba seadustatud või mille kohta on eelnõud sisse antud, enne järgmisi Riigikogu valimisi ei tule. Igaüks saab pärast üle kontrollida, kas läks nii või teisiti. Mina olen veendunud, et läheb nii, nagu ma just ütlesin. Ja soovitan seda eelnõu kõigil toetada.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Mina kindlasti ei jaga Andres Suti nägemust ja ettepanekut selle eelnõu osas, et seda võiks toetada. Miskipärast, kui Andres Sutt rääkis aktsiisidest, mis kogutakse alkoholi ja suitsu müügi pealt, unustas ta mainida seda, et siin seaduseelnõus on veel üks aktsiisikoht: tegelikult maksustatakse bensiini selle aktsiisitõusuga. Ja see raha kindlasti ei lähe kultuurkapitalile. Nii et selles osas võiks olla väike täpsustus tehtud. Kui me vaatame kogu seda eelnõu ja aktsiiside ulatust, siis me räägime perioodist 2025–2028 ja sellest, et nii alkoholi- kui ka tubakatoodetele kehtestatakse erandkorras, lisaks sellele 5%-le, mis on ette nähtud, veel 5% aktsiisi ehk siis tegelik aktsiisitõus on 10%. Mis puudutab bensiiniaktsiisi tõusu, siis ma arvan, et ongi paslik alustada siitpoolt, et mida see tegelikult tähendab inimestele ja kes selle aktsiisitõusu tõttu kõige rohkem kannatab. Seletuskirjas on ilusti välja toodud, et bensiini tarbimine erinevates sektorites on järgmine: ehituses tarbitakse bensiini selle kogukogusest 3,2%, äri- ja avaliku teeninduse sektoris 14,5% ja kodumajapidamistes 74,9% ning muud [sektorid tarbivad] 7,4%. Mida see tegelikult tähendab? Kui me tõstame bensiiniaktsiisi, kannatavad eelkõige ja kõige rohkem loomulikult tavalised inimesed, kes kasutavad bensiinil sõitvat autot igapäevaselt koju ja tööle [sõitmiseks] ning muudeks otstarveteks. Loomulikult kannatavad kõige rohkem just need inimesed, kes elavad maal ja kellel ei ole lihtsalt liikumiseks teist varianti. Ja seda teame ju ka tegelikult meie siin ja loomulikult teavad seda ka valitsuse liikmed, rääkimata rahandusministrist. See lööb eelkõige just nende pihta. Vaadates järgmise aasta plaane, mis on ka juba kinnitatud, rakendub meil järgmisest aastast automaks. Samamoodi saavad kannatada eelkõige meie kodumajapidamised, nii nagu siin tabelis on välja toodud, ehk siis need pered, kus on autod. Need autod on soetatud selleks, et saaks liikuda, lapsed kooli viia ja vanemad tihtipeale ka perearsti juurde viia. Ja jällegi ma jõuan sinna, et kõige suurem mure on nende inimeste pärast, kes elavad maal. Seal ei ole tihedat bussiliiklust. Ja kui me räägime maakondlikest [bussiliinidest], siis praegune valitsus võttis tasuta sõitmise võimaluse seal ära. See on üks pool. Ja teine pool: öeldakse, et tegelikult me võtame teilt tasuta liikumise võimaluse ära, rakendame teile uut automaksu, ja seda on veel vähe: me tahame teie käest veel raha saada ja me tõstame ka bensiiniaktsiisi. See on praeguse valitsuse suhtumine ja see on vale. Ja kui ma küsisin lugupeetud rahandusministrilt, mis siis ikkagi on selle seaduse eesmärk, siis siitsamast puldist vastas ta, et aktsiisid on mõeldud selleks, et tarbimist piirata. Ma veel saan sellest osast aru, mis puudutab alkoholi ja tubakatooteid, selles osas meil tõenäoliselt rahandusministriga erimeelsusi ei ole, aga kuna siin sees on ka just nimelt bensiiniaktsiisi tõstmine, siis see eesmärk ei saa kindlasti käia selle toote kohta. Ja kui nüüd siis … Sooviksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisa.

… süüvida sellesse eelnõusse, siis selle üks [probleemne] pool on see, mille minister ütles välja, et tema soovib selle seaduseelnõuga tarbimist piirata. [Seletuskirjas] on must valgel kirjas, mis on seaduse eesmärk: sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiiniaktsiisi tõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu. Selle seaduseelnõuga ei taheta mitte midagi muud teha, kui raha riigieelarvesse juurde saada. Ei ole siin juttu mingisugusest piiramisest. Millisel viisil me nüüd siis tarbimist piirame? Ei ole sellest juttu. Nüüd, kui loogiliselt mõelda, siis kas hinnatõus – on see käibemaksu tõus, aktsiisitõus, mida nende maksude kaudu rakendatakse – võiks kuidagi vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist? Võiks küll. Aga siiamaani ei ole see sellisel viisil väljendunud. See oleks päris hea teekond, mida ette võtta, aga teiselt poolt kirjutatakse ju selgelt siinsamas seletuskirja [alguses] see välja, et me tahame tegelikult raha juurde saada. See on välja kirjutatud siin. Ühest küljest öeldakse, et tahaks tarbimist piirata, aga teisest küljest on eelarves juba kirjas, et need summad ja tulud tõusevad. Nii et kuidagi kahepalgeline on kogu see lähenemine. Ja kui me räägime üldiselt bensiiniaktsiisist, siis loomulikult need rahad – nii nagu üks kolleeg ütles – peaksid minema teedesse, ja teed on praegu vaeslapse osas. See on probleem ja kui see olukord pikalt niimoodi kestab, siis ehk saame ka meie füüsiliselt tunda seda, kui me teedel kulgeme, mida see siis tegelikult tähendab, kui meie teid ei hoia korras, kui seda vähestki raha, mis tegelikult sinna suunatakse, ei kasutata sihtotstarbeliselt, nii nagu peaks olema. Ja nüüd, kui oli küsimus, kas sellest bensiiniaktsiisist ka midagi teede korrashoidu laekub, siis sellele küsimusele vastust ei olnud. Igati probleemne eelnõu. Ja üks pool, mis on veel tegelikult lahti rääkimata, kui me tõstame alkoholiaktsiisi, on see, et see mõjutab tegelikult kaubandust üldiselt, ja ka osa teenindussektoreid saavad kannatada. Võtame kas või turismisektori. Mis siin salata, et meie soomlastest naabridki käivad tihtipeale meie juures külas seetõttu, et võib-olla soodsamat märjukest tarbida, meeldib see meile või mitte. Lisaks sellele märjukesele tarbivad nad ka teisi teenuseid: on see hotelliteenus, kaupade ostmine, ja kõik muu. See loomulikult kannatab. Ehk siis sellist suuremat sotsiaal-majanduslikku analüüsi ei ole sellele seaduseelnõule tehtud. Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa mitte mingil juhul [eelnõu] sellisel kujul toetada ja teeme samuti tagasilükkamise ettepaneku. Ma kohe toon ta laualt ära.

Aitäh! Ootame selle ettepaneku ära. Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Proua minister! Mõned teemad markeeriksin ära. Me loomulikult astume selle seadusega ju sellesama reha peale, mille peale juba korra on astutud. Analüütikud rääkisid alguses sellest, et eelarve tulud hakkavad kasvama. Tol korral, kui tõsteti aktsiisi ja numbrid näitasid, et ei kasva, siis nad ütlesid, et see ei olnudki eesmärk, vaid eesmärk oli tegelikult rahva tervis. No ma ei ole kindel, et need rahva tervise argumendid tegelikult peavad, sest kui need maksud Lätti sõitsid, siis eks sealt toodi maksude vastu midagi tagasi, ja ma ei ole kindel, et alkoholi tarbimine selle tõttu vähenes. Kolleeg Sutt siit puldist ütles, et oi-oi, riigivõlg kasvab. Te ise kasvatate seda ja olete kasvatanud mitu aastat järjest ning kasvatate edasi, nii et mõnes mõttes on tore, et te peeglisse vaatate ja seda siit puldist tunnistate. Ühtlasi tundis Sutt muret ja kurbust selle üle, et üldse ei räägitud kulka eelarvest ning et sellest moodustavad nii suure osa aktsiisid ja hasartmängumaks, ja küll on hea, et kulkas läheb nüüd [olukord] paremaks. Aga tegelikult on niimoodi, et kui laekuvat maksutulu jääb vähemaks, siis ka kulka eelarve hakkab kahanema. Nii et siit võiks meelde jätta selle, et kui me vaatame mõju eelarvele, siis ennustatakse, et 2026. aastal tuleb eelarvesse lisatulu, ja Andrese jutust ma sain aru, et siis on ka kulka eelarve kasvamas, seega kui me hakkame aasta pärast 2026. aasta eelarvet menetlema, siis hoiame silma peal sellel, kas Suti lubatud eelarve kasv kultuuri ja spordi valdkonnas saab tõeks või ei saa. Ma ütleksin jälle, et see on mõnes mõttes selline aus ülestunnistus Andrese poolt, aga väga huvitav on see, et Andres ütles, et tema on üsna veendunud selles, et enne järgmisi valimisi rohkem maksutõuse ei tule kui need, mis on juba tehtud ja on praegu menetluses. Ma isegi kipun teda uskuma, sest meil on aasta pärast tulemas kohalike omavalitsuste valimised, siis läheb veidi aega edasi ja hakkab pihta juba järgmisteks Riigikogu valimisteks valmistumine. Ka enne [eelmisi] Riigikogu valimisi oli Reformierakonna üks kõvemini hõigatud loosungeid ju, et maksud ei tõuse, ja inimesed läksid selle õnge: valimistel tuli hea tulemus ning siis hakkasid kohe maksud mühinal tõusma. Nii et tundub, et Sutil on plaanis seesama kavalus jällegi erakonnas lauale panna, et teeme teist korda ka nii. Mina loodan, et inimesed seda ei usu. Nüüd ministri ettekande juurde. Minu arvates on Ligi veidi segaduses. Ta räägib, et mis te vingute, vingumine kahandab tarbimist, ja oi kui halb, majandus langeb, aga samal ajal räägib, et oi kui halb on tarbimine, samas ise räägib, et ta tunneb nii suurt muret kogu aeg sellepärast, et ta Kagu-Eesti vahet autoga uhab ja muudkui tarbib ning et ta mõtleb selle peale ja tal on halb olla, aga tarbib ikka edasi. Lõpetuseks ma tahaksin tulla selle juurde, ja see on tsitaat stenogrammist, videost saab selle järele vaadata, kuigi minister ütles, et ma olin ebaõiglane, kui ma seda tsiteerisin, et Ligi tegelikult ütles välja, mis on nii selle seadusemuudatuse taga kui ka peresid ja lapsi ründavate seadusemuudatuste taga: "Põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised ja inimesed ise on loodusele koormaks." Nii et jällegi mõnes mõttes tuleb [teda] kiita, ja nagu minister tahtis, et oleks rohkem optimismi, siis jäägu see kiitus minu kõnet lõpetama. Aus ülestunnistus: tegevus käib selle nimel, et kahjureid oleks vähem ja et inimesed ei koormaks loodust. Annan ühtlasi meie fraktsiooni poolt üle [eelnõu] tagasilükkamise ettepaneku.

Aitäh ettekandjale! Muidugi proua minister oli siin saalis, aga see oli teise valdkonna minister. Lõpetan läbirääkimised. Jah, ei ole kedagi. Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise kohta.

Aitäh! Ei, ma vist ruttasin natuke [sündmustest] ette. Tegelikult, kui te panete selle küsimuse hääletusele, siis sooviksime Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt enne hääletuse läbiviimist kümneminutilist pausi.

Aga sinna me just jõuamegi. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 510 esimene lugemine lõpetada, kuid Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt on tulnud ettepanek lükata Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 esimesel lugemisel tagasi. Lauri Laats, palun!

Kas see on nüüd õige koht, kus ma saan paluda enne hääletuse läbiviimist kümneminutilist vaheaega?

Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Lauri Laats, protseduuriline küsimus istungi läbiviimise kohta.

Aitäh, hea istungi juhataja! Me just menetleme siin SE‑d 510, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust, ja lugupeetud rahandusministri poolt oli tehtud ettekanne ja ta vastas ka ohtralt küsimustele ning te avasite ka läbirääkimised, kus fraktsioonide esindajad said ka sõna võtta, ja osa tema väited said ka nende poolt ümber lükatud. Ja kui te lõpetasite läbirääkimiste vooru, siis ei andnud te miskipärast ministrile võimalust ka oma seisukohti kaitsta või lõppkõnet pidada. Ma ei tea, kas te märkasite, et teda ei olnud saalis, või tal lihtsalt ei olnud [seda] soovi. Aga igatahes mina teie poolt nagu ei kuulnud seda, et te oleks [sellise] küsimuse [talle] esitanud või [et te oleks] sellise võimaluse talle [välja] pakkunud.

Protseduuriliselt on tõesti nii, et minister saab ka läbirääkimiste käigus sõna, ja siit ülevalt vaadates ei olnud tõesti ministrit saalis, oli küll digi‑ ja justiitsminister, aga rahandusministrit ei olnud. Andrei Korobeinik, küsimus istungi …

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hommikul oli istungi juhataja Toomas Kivimägi ja tekkis arutelu selle kohta, kuidas läbirääkimised peaksid toimuma. Tema ütles, et arutelu käigus selgus, et see kollane raamat, mille me kõik juba kindlasti jõudsime läbi lugeda, on lihtsalt soovituslik, aga ta arvas, et kõik läbirääkimised peavad algama ministri sõnavõtuga ja lõppema sellega. Nüüd hea kolleeg Lauri Laats muretsebki selle pärast, et võib-olla need läbirääkimised ei ole ikkagi saanud sellist väärikat lõppu. Kas me ikkagi võib-olla võtaksime juhataja vaheaja ja küsime ministri käest, kas ta tahab lõppsõnaga esineda või mitte, sellepärast et tegemist on väga olulise seadusega. Ma arvan, et me kõik saame ju aru sellest, et see halvendab Eesti majanduse olukorda veelgi. Antud juhul oleks ministri sõnavõtt tegelikult väga vajalik, et sellesse olukorda rohkem selgust tuua. Mis on teie arvamus sel teemal?

Ministri sõnavõttu ei ole läbirääkimistel ei selle alguses ega lõpus. Tal on võimalus läbirääkimistel osaleda, aga paraku on läbirääkimised juba lõppenud, mis tähendab seda, et enam ei ole võimalik antud teemal läbirääkimisi avada. Kalle Grünthal, üks küsimus istungi läbiviimise kohta.

Teatavasti annavad ju nii Riigikogu liikmed kui ka ministrid, kui nad siia saali tulevad, ametivande, ja meie kodu‑ ja töökorra § 3 sätestab ka selle ametivande andmise regulatsiooni. Praegu võib Jürgen Ligi näite põhjal selgelt nentida, et inimene räägib ühel hetkel üht …

Kahjuks, Kalle, ma pean su sõnavõtu katkestama, kuna kell on kaks ja meie istungi aeg on läbi. Seega jäävad protseduurilised küsimused homseks ja tänane istungipäev on läbi. Kohtume homme saalis.