2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! (Saalis on sumin. Juhataja helistab kella.) Esitlen teile muudatusi, mida valitsus soovib teha tänavuses eelarves. Need puudutavad nii valitsemisalade sees kui ka nende vahel tehtavaid eelarve täpsustusi. (Sumin jätkub. Juhataja helistab kella.) Eelarveseadus võimaldab valitsusele siin paindlikkust ilma eelarve [mahtu] muutmata, kuid need muudatused, mida ma esitlen, vajavad Riigikogu heakskiitu. Ettepanekud riigieelarve muutmise kohta esitasid Rahandusministeeriumile [teised] ministeeriumid. Põhiseaduslikud institutsioonid, Vabariigi President, õiguskantsler ja Riigikohus, muudatusettepanekuid välja ei pakkunud. Nüüd suurematest muudatustest, mille me teie ette toome. Kaitseministeeriumi kaitseotstarbelise erivarustuse kuludest suunatakse 42 miljonit eurot kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringutesse. [See erivarustus] on soomustehnika, raketikompleksid, see on põhivara. Kaitseministeeriumi kaitseotstarbelise erivarustuse arvelt suurendatakse taristu eelarvet 27,6 miljonini ning [suunatakse] maade soetamiseks 5,6 miljonit. Rahandusministeeriumi finantseerimistehingutes vähenevad laenukohustused 82 miljoni võrra, kuna tagastatakse COVID-meetmena antud laene ja käendusi. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile [laekub tagasi] 69 miljonit ja Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumile 13,1 miljonit. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimistehingutes täpsustatakse 75 miljoni euro kasutamist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse fondiosakute märkimise vahendite jaotuse majanduslik sisu muutub. Lisaks suunatakse algselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamiseks kavandatud 25 miljonit eurot aktsiaseltsi SmartCap juurde moodustatud kaitsetööstuse fondi. See ongi kõik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänan ettekande eest. Aga selline tagasihoidlik küsimus: kui me teame, et on kokkuhoiupoliitika ja eelarve hetkel punases, miks siis 2024. aasta ümbertõstmisega ei ole tehtud mitte ühtegi suuremat kokkuhoidu, vaid me näeme, kuidas mõned ministrid on endale tekitanud mõnede miljonite ulatuses katuseraha?

Aitäh! Kui te sellist asja näete, siis informeerige valitsust ka. Aga see formaat, mida mina siin presenteerin, on eelarve muutmine. Siin eelarve maht ei muutu, tegemist on ümbertõstmistega. Eelarve mahtu muutis Riigikogu tänuväärselt suvel, vähendades seda, ja järgmised eelarve mahu vähendamised puudutavad järgmise aasta eelarvet.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja langetatud otsuseid palun tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere hommikust, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 517 esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks 10. oktoobril. Nagu täna, tutvustas Jürgen Ligi riigieelarve seaduse muutmise eelnõu ka siis. Talle olid ka mõned küsimused ja need said komisjonis vastuse. Tuletan meelde, et seda riigieelarvet me oleme juba kahel korral muutnud. Kõigepealt, kevadel muutsime eelarvet seetõttu, et vaja oli õpetajate palgaraha ja muid kulusid eelarvesse juurde sättida, ja suvel menetlesime eelarvet, et kulusid kokku hoida. Neis eelarve muudatustes siin on veel see, et laenukohustuse võtmise vajadus väheneb, kuna eelarvesse laekuvad tagasi mõned COVID‑i ajal meetmete käenduseks või laenudeks välja antud rahalised vahendid. Enamus muudatusi on tehnilist laadi. Aivar Sõerd küsis Rahvusarhiivi sisustamise kulude kohta. Regina Vällik vastas, et peamine [osa] nendest kuludest tuleb investeeringute arvelt ning riigikoolide investeeringuvajadused kaetakse [muudmoodi], eelmise aasta jääkidest, ja seetõttu saab haridusministeerium suunata raha Rahvusarhiivi sisustamise jaoks. Teatavasti kolib see rahvusraamatukoguga samasse hoonesse. Küsiti ka Siseministeeriumi muudatuste kohta. Need saadeti komisjoni liikmetele hiljem, aga tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infoga. Nii et, lugupeetud kolleegid, kui keegi soovib nende kohta täpsemat ülevaadet, siis võib tulla minu pingi juurde ja ma näitan. Konsensuslikud otsused langetati samuti 10. oktoobril. Ja need olid: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja esimene lugemine lõpetada, ning muidugi määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatuste esitamise tähtaeg kümme tööpäeva, nii et kui täna esimene lugemine lõpetatakse, siis on muudatusettepanekute tähtaeg 29. oktoobril kell 17.15. Palun seda eelnõu toetada. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Üks hetk, teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Akkermann! Minu küsimus on üks ja selge teile kui komisjoni esimehele komisjoni arutelu käigu kohta või valitsuse positsiooni kohta. Teie hinnang: miks valitsus on esitanud üksnes olemasolevate eelarveridade muutmise [eelnõu] suurusjärgus või summas 72 miljonit eurot, aga selles eelarve [muudatuses] ei sisaldu valitsemiskulude kärbet? Meil räägitakse kolme aasta perspektiivist, aga reaalsus on see, et eelmisest aastast sellesse aastasse tõsteti üle 1,6 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb sellel aastal kasutamata orienteeruvalt 2 miljardit eurot, mis tõstetakse järgmisesse aastasse sellise rulluvuse loogika järgi. Miks ei ole selles lisaeelarves peetud otstarbekohaseks valitsemiskulusid sentigi vähendada?

Valitsemiskulude vähendamisega tegeleti väga põhjalikult suvel menetletud lisaeelarves. Selles eelarve [muudatuses] seda ei puudutata, kuna aasta lõpuni on jäänud ju ainult kaks kuud. Mis puudutab ülekantavaid jääke, siis need on tõepoolest suured. Seetõttu palus 2025. aasta eelarve menetlemise käigus rahanduskomisjon kõikidel ministritel, kes oma eelarvelõiku järgmise aasta eelarvest selgitama tulevad, tuua kaasa andmed ka ülekantavate jääkide kohta. Ja tõepoolest, kõik ministrid need andmed kaasa tõid. Ma julgen öelda, et – see on nüüd tõesti peast öeldud – valdavas enamuses, ma ei tea, 80 pluss protsenti oli tegemist siiski pikaajalisteks projektideks tehtud eelarve eraldiste ülekandmisega. Näiteks kaitsevaldkonnas tehti juba üle-eelmisel aastal hange, sellel aastal jõuti lepinguni, võib-olla järgmisel aastal makstakse viimane osa välja ning need relvad ja laskemoon jõuavad Eestisse kohale. Teistes valdkondades on täpselt samamoodi. Investeerimisprojektid liiguvad reeglina üle eelarveaasta, aga oli ka majanduskulude kokkuhoidu ja oli ka personalikulude kokkuhoidu. Ja mõned summad langesid tagasi eelarvesse, näiteks Kultuuriministeeriumilt. Julgen peast nüüd öelda, kuna eile käis kultuuriminister rahanduskomisjonis, et ukrainlaste vastuvõtmise ja ühiskonda integreerimise kulud jäid väiksemaks ja need langesid eelmisel aastal ka tagasi üldeelarvesse. Nii palju, kui on ministeeriumeid, erinevaid projekte, erinevaid kululiike, nii palju on seal erinevaid asjaolusid. Aga need jäägid, mis üle kantakse, on põhjendatud minu hinnangul, vähemasti reeglina ja suuremas osas.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Summa ei ole küll suur, aga veidi kummastust tekitas see, et Kliimaministeeriumist suunatakse raha Kaitseministeeriumisse, sest investeeringu "Avamere tuuleparkide arendamine" rakendamine anti Kliimaministeeriumi valitsemisalast üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Kas oli arutelu selle üle, mis see taust on, et tuuleparkide arendamise … Noh, vanasti Kaitseministeerium tegeles tuuleparkide arendamise pidurdamisega, aga nüüd on see arendamine antud neile. Oli mingi arutelu sellel teemal või?

Sellest komisjonis juttu ei olnud. Aga Kaitseministeerium ju soetab radareid, mis võimaldab Ida-Virumaal kasutusele võtta täiendavaid alasid tuulikuparkide jaoks. Täpselt samamoodi mälu järgi ütlen, kuna komisjonis seda konkreetselt ei arutatud, protokollis seda pole, et radareid soetatakse ka teistes Eesti piirkondades, et vabastada tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid riigikaitselistest piirangutest.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et kärpe-eelarve tehti juba suvel. Aga olukord on ju muutunud, peale seda on tulnud kõigist institutsioonidest, kes on majanduskasvu prognoosi teinud, muutus: kõigil juhtudel on prognoositud [aeglasemat] majanduskasvu. See tähendab, et olukord on muutunud. Kas sellisel juhul me saame rahul olla ainult suvel tehtud otsusega või oleks pidanud olukorra muutudes sellele reageerima? Kas sellist asja, seda aspekti teie komisjon üldse arutas või usaldasite pimesi valitsust?

Tõnis Lukas, palun!

Seekord ei arutanud. Viimaste andmete põhjal ma julgen öelda, et vastavalt suvisele majandusprognoosile ja suvel tehtud eelarvele, suvel tehtud laekumiste graafikutele on tulude laekumine graafikus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui te vastasite Urmas Reinsalu küsimusele, siis järgmisesse aastasse ülekantavad rahasummad olid seal päris suured. Kas te kaalusite ka võimalust mitte üle kanda, vaid kas või osaliselt kasutada neid summasid puudust kannatavates sektorites, nagu sotsiaal- ja kultuuri[sektor]? Kas selline võimalus ka arutelul oli?

Me vaatasime ülekantavad vahendid üle ja nagu ma juba ütlesin, lõviosa, suur enamus nendest on ikkagi seotud käimasolevate investeerimis‑ ja ka muude projektide liikumisega üle aastavahetuse. Siinsamas eelarves haridusministeerium suunab teatud projektide, näiteks riigikoolide ehituse ülejääke ka Rahvusarhiivi väljaehitamiseks, et see saaks kolida rahvusraamatukokku. Vähemasti üks selline [muudatus] on siin sees. Ja ka Kultuuriministeerium, mul on meeles, ei kandnud kogu oma jääki üle, vaid osa sellest langes tagasi eelarvesse ja selle võrra on eelmise aasta eelarve positsioon parem. See raha jäi kasutamata. Aga komisjonis seda ei arutatud, seetõttu mul ei ole neid andmeid kaasas. Ma saan öelda ainult neid numbreid, millega ma kõige [viimati] tegelesin ja mida ma lihtsalt mäletan.

Rain Epler, palun!

Aitäh sõna andmast! Teil oli sihuke paus selle küsimuse eel, et ma juba kartsin, et ei saagi [sõna]. Hea ettekandja! Ma vaatan, et suurem number on 69 miljonit ja kirjas on niimoodi: "2024. aasta riigieelarve koostamise käigus jäi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerimata finantseerimistehingute tagasilaekumised riigieelarvesse." Ma küsin natuke tulevikku vaatava küsimuse: kas see pani teid tähelepanelikult vaatama, et nad see aasta ei unustaks ära kümneid miljoneid, mille [katmiseks] plaanitaks siis laenu võtta? Me jõuame varsti ka ju järgmise aasta eelarveni. Kas see pani kulmu kergitama ja tähelepanelikumalt suhtuma nende tegevusse eelarvet planeerides?

Eelarve on väga mahukas ja te teate, et igal aastal eelarve maht kasvab, eelarve muutub järjest suuremaks. Ma arvan küll, et me peame eelarvet vaatama sagedamini, kui me praegu seda Riigikogus teeme. Aga mul ei ole siiski ühtegi kahtlust, et raha, mis jääb kasutamata, kuhugi kaob. Kui see jääb kasutamata, siis see parandab eelarve positsiooni. Meil tuleb kohe siia suurde saali ka eelmise, 2023. aasta majandusaasta aruanne, mis on Riigikontrolli poolt auditeeritud, ja põhimõtteliselt seal on ainult üks märkus. Sellest me räägime siis, kui me seda arutame, ma ei hakka praegu saali aega kulutama. Aga tegelikult me ei peaks muretsema, et jäägid haihtuvad. Seda ei juhtu, võite olla täiesti rahulik.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esinaine! Ma vaatan lehekülge 16 – et sul oleks lihtsam jälgida –, altpoolt teist lõiku. Siin on [summad], mida tõstetakse ühest kohast teise või mille sihtotstarvet muudetakse. Kahe rea peal [kokku] on lausa 100 miljonit. Eest loeme, et räägitakse 70 miljonist, aga piisab lehekülje 16 vaatamisest, et [näha, et] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis liigutatakse üle 100 miljoni. Miks siin ees ei ole nagu päris õiget numbrit, mida tegelikkuses mõne otsusega liigutatakse? See raha, mida jaotatakse kas ühte või teise fondi või millekski kasutatakse, on päris suur.

Ma arvan, et te räägite sellest viimasest lõigust: "2024. aasta riigieelarve koostamise käigus jäi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerimata finantseerimistehingute tagasilaekumised riigieelarvesse. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium planeerib 69 100 000 eurot sihtfondidest vahendite tagasilaekumisi, mille võrra vähenevad Rahandusministeeriumi võetavad laenukohustused." (Aivar Kokk räägib saalist. Annely Akkermann naerab.) Ma ei hakka seda ette lugema, rohkem saali aega kasutama. Aga kui programmidesse planeeritud raha jääb mingil põhjusel kasutamata, siis on üsna normaalne, et see planeeritakse ringi. (Aivar Kokk räägib saalist.) Ma ei suuda nüüd eelarvet läbi arvutada peast siin mõne minutiga.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! Te andsite vägagi tõsise kvalifikatsiooni, et kõik vahendid, mis üle tõsteti, olid asjakohased ja neid, ütleme, ei oleks olnud võimalik lülitada lisaeelarve võimalikku kärpeprojektsiooni, mis oleks Isamaa eelistus. Minu küsimus teile konkreetselt on see. Valitsus kandis selle aasta eelarvesse üle, valitsuse realt kanti üle – ministeeriumid on eraldi, eks ole, aga puhtalt valitsuse täidetavas [eelarves] – 189 miljonit eurot kasutamata raha. Mis raha see 189 miljonit eurot on, mis kanti üle eelmisest aastast sellesse aastasse valitsuse sildi all – mul on Rahandusministeeriumist värske info – ja mis on nii sihtotstarbeline, et seda sellel aastal täies mahus kasutatakse? Kas teie eelduse järgi seda ei kavatseta tõsta üle järgmisse aastasse?

Härra Reinsalu, komisjoni istungil seda ei arutatud, konkreetselt seda 189 miljonit, ja seetõttu ei ole seda protokollis. Ma niimoodi [teie] telefonist lugemise peale 18 miljardi euro [suurust] eelarvet ridade kaupa peast kommenteerida ei oska. Ma korraldan, et see vastus teile saadetaks. See on liiga detailne küsimus, et siit puldist praegu vastata.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Hea Annely! Ma usun, et sa mäletad, kuidas härra Läänemets käis meile rääkimas, et ta kannab kasutamata vahendid üle järgmise aasta eelarvesse. Kas sulle rahanduskomisjoni esinaise rollis ei tundu, et see võiks leida kajastust hoopis praeguses eelnõus? Selle asemel, et kasutamata raha edasi kanda, võiks seda hoopis selles muudatuses kajastada: kas tagastada see reservi või jaotada teiste valdkondade vahel ümber.

Me küsisime informatsiooni aasta algul üle kantud 2023. aasta jääkide kohta ning me vaidlesime tõepoolest komisjonis Läänemetsaga ja veel mõne ministriga selle üle, kas täitmata ametikohtade tegemata töö eest välja maksmata jäänud palgad on selline kulu, mida peaks üle kandma, või on see selline kulu, mis peaks langema eelarvesse tagasi. Aga praegusel juhul on ülekandmine valitsuse otsus. Seda on tehtud ja seda nüüd tagantjärgi huupi lisaeelarves kärpima minna ei ole otstarbekas. Me tekitaks segadust juurde. Aga tõsi see on ja ma arvan ka, et eelarve 2024. aasta lõpu jääkide ülekandmisega võiks rahanduskomisjon tegeleda korra järgmise aasta märtsikuus, et olla asjaga varem kursis kui oktoobrikuus.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku.

Otsustusvõimetus ja tohuvabohu! Härra Ligi ametisse astudes … Ta lahkub saalist.

Tal oli kõne.

Arusaadav. [Ametisse astudes ta] kõneles sellest, et tema visioon, kuidas majanduslangusest ja keerulisest riigi rahanduse olukorrast väljuda, on see: kaks kolmandikku kärbet, üks kolmandik uusi maksutõuse. Niisugust käsitlust me ei näe 2025. aasta eelarvest, ja ma jõuan ka selle 2024. aasta lisaeelarve juurde. Sisuliselt Kallase-Michali valitsuste konsolideeritud maksutõusud on proportsioonis üks kümnele: üle miljardi euro täiendavat maksukoormust Eesti inimestele ja ettevõtetele versus nominaalne 130 miljoni euro suurune valitsemiskulude kärbe, mis tegelikkuses on bluff, mu armas Riigikogu. Kui me võtame ette 2025. aasta eelarve [eelnõu], siis me näeme, et kümnete miljonite eurode ulatuses on valitsus juba planeerinud – pange tähele! – tõsta ülekantavaid vahendeid ministeeriumide valitsemiskuludesse. Ehk seesama meetod on lugupeetaval Rahandusministeeriumil, kuidas härra Ligi teeb ise. Täpselt samas summas, mis ta vähendab valitsemiskulusid paberi peal 2025. aastal, kannab ta raha 2024. aastast 2025. aastasse üle. Minu küsimus. Nüüd me jõuame 2024. aasta eelarve juurde. Proua Akkermann ütles, et kõik, mis on ülekantud rahadega [tehtud], on okei, valitsemiskulusid vähendada ei ole võimalik. Valitsus kõneleb sellest, et kolme aasta perimeetris valitsemiskulusid vähendatakse. Isamaa sõnum on üks ja selge: see, mille te olete seadnud eesmärgiks kolme aasta perspektiivis valitsemiskulude loogikas – see on aus nii ametkonna suhtes kui ka ühiskondliku vajaduse suhtes ressurssi hallata –, [tuleb] saavutada ja esimese sammuna [võiks] anda signaali juba 2024. aasta lisaeelarves. Ma ei kritiseeri eraldi võetuna neid bürokraatlikke ridu olemasolevate vahendite ümbertõstmise kohta. Ma kritiseerin seda, mida selles eelarves ei ole. Ma tegin juba augustikuus, härra Ligi, ettepaneku härra Michalile teha valitsemiskulusid puudutav 2024. aasta negatiivne lisaeelarve poole protsendi ulatuses SKP‑st. Ja see oleks olnud riigile absoluutselt jõukohane, kui me räägime sellest, et 2023. aastast tõsteti 2024. aastasse üle 1,6 miljardit eurot ning 2024. aastal planeeritakse Rahandusministeeriumi projektsiooni järgi eelarve täitmise ja kohustuste kohta tõsta 2025. aastasse üle 2 miljardit eurot. Proua Akkermann ütleb, et kõik on okei, kõik kulud on kontrolli all ja hallatud. Vaidlen sellele sügava lugupidamisega vastu. Sellesama küsimuse valitsemiskuludest, 189 miljonist eurost, mis on valitsuse real, ma juba tõin näiteks. Negatiivses lisaeelarves kärbiti selle aasta suvel nominaalselt valitsuse sihtotstarbeta reservi 5 miljonit eurot. Näete, kui kanged mehed, kärpisid 5 miljonit eurot! Aga samal ajal tõsteti 2023. aastast 2024. aastasse üle enam kui 100 miljonit eurot. Järgmiseks aastaks – me teame, mis sellest rahast, mis sellesse aastasse üle tõsteti, saab – on kavandatud valitsuse reservi suurendamine 132%. Need on tegelikult need rahatõsted. Meil ei ole poliitiliste eesmärkide seadmise mõttes eelarve kulutamise ja valitsemiskulude reaalset juhtimist ja see on väga tõsine probleem. Valitsus oleks pidanud viima oma retoorika ja tegevuse kooskõlla, ja seda me kahjuks siin ei näe. Kas kulusid valitsemiskulude kõrval, ka toetusteks suunatud kulusid, on võimalik vähendada? On võimalik vähendada. Kujutate ette, loetud nädalad tagasi – ma toon ühe näite – lepiti Euroopa Liidu ministrite nõukogu tasemel kokku, et Hiina elektriautodele seatakse 45%‑line toll. Vaieldi, aga kvalifitseeritud häälteenamusega võeti see vastu. Ja samal ajal jätkab Eesti Vabariik ka Hiina elektriautode [ostmisel] toetuse maksmist. Kujutate ette! Lusikaga tassime [vett] ühest järvest teise: toetame Hiina elektriautode puhul neid protektsionistlikke meetmeid ja kirjutame tšeki välja Hiina elektriautode [ostjale], teatud tüüpi täiselektriauto eest 6000 eurot. Ma ei hakka rääkimagi 10 miljoni eurosest agendast, mis puudutab kliimauuringute programmi, ahjutoetusi, et cetera, et cetera. Niisuguse näitliku nimekirja me oleme koostanud. Seal on kümnete miljonite eurode ulatuses ka neid toetusi, mille puhul me võime öelda, et need ei saa olla keerukas rahanduslikus olukorras olevale riigile prioriteetse iseloomuga. Isamaa sõnum on see, et see eelarve, kui sellise lisaeelarvega tullakse lagedale, jookseb lati alt läbi. Ja seetõttu on meie kvalifikatsioon üks ja selge: see eelarve tuleb sellisel kujul siin parlamendisaalis tagasi lükata. Sellepärast et see ei adresseeri sisulist poliitikat, vaid tegeleb lihtsalt manageerimisega, tehniliste probleemide ümberjaotamisega. See on tõsine probleem. Ka see eelarve on peaministri üldise retoorika mõttes selline – kui ta andis meile üle 2025. aasta eelarve, siis seal olid väga tugevad, võimsad loosungid –, et paraku selle eelarve võib kvalifitseerida valetavaks eelarveks. See ei ole kooskõlas valitsuse enda seatud poliitilise retoorikaga. Tegelikkus ja retoorika on dramaatilises, diametraalses vastuolus. Meie ettepanek on, et parlament lükkab selle tagasi. See annab valitsusele võimaluse põhimõtteliselt korrigeerida oma positsiooni. Meist on kohane määratleda see perspektiiv, millest lähtuvalt ka parlament peab juhtima riigi kulude kokkuhoidu, ka käesoleval, 2024. aastal. Kui parlamendi enamus ei peaks seda siiski tegema, siis kavatseb Isamaa esitada 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu kohta – ma hoiatan! – muudatusettepaneku vähendada valitsemiskulusid poole protsendi ulatuses SKP-st. See on kodutöö, mille valitsus on jätnud tegemata. Kaua seal istuti? Kuu aega istuti koalitsiooniläbirääkimistel suvel. Ja mis tulemus oli, mis puudutab ka valitsemiskulude kokkuhoidu tegelikkuses, reaalajas? Mitte midagi, null 2024. aasta vaates. 2025. aasta vaates optiline poliitika, see 130 miljonit, millest kõneldakse, on paraku osutunud ka tegelikkuses, nagu ma ütlesin, ületõstete kavandamisega virtuaalseks. Kehvakene on see olukord, aga katsume seda atra seada – pingutame selle nimel – õigele rajale. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea rahandusminister! Tõepoolest, Riigikogus tõstetakse iga aasta kulud-tulud üle, kuna aasta on pikk aeg ning ministeeriumid on jõudnud arusaamale, et üks või teine valdkond vajab rohkem või vähem raha. Aga meil ei ole tavaline aasta. Meil on aasta, kui Eesti majandus langeb kolmandat aastat järjest. Me oleme [majanduslanguse poolest] maailmas altpoolt teisel kohal peale Haitit ja järgmisel aastal me ilmselt jõuame altpoolt esimesele kohale. See tähendab seda, et tänaste muudatustega me võiksime ikkagi teha algust ja midagi reaalselt kärpida. Ma juhin tähelepanu sellele, et isegi järgmisel aastal on kärpimine väga tihti üsna näiline. Näiteks, meid ootab ees kultuurivaldkonna inimeste meeleavaldus. Nende toetused riigilt, palgad ja nii edasi langevad 4–5%, samas Kultuuriministeerium kärbib järgmisel aastal ühe inimese koha. Ehk siis nad alustavad millegipärast teatritest ja muuseumidest, mitte enda personalist. Meil on väga tõsine probleem sellega, et meil on mitu ministrit, kes tassivad kaasas rahahunnikut eelmistest aastatest ja teevad sellise näo, et nii peabki tegema. Selle asemel, et tagastada kasutamata palgafond riigieelarvesse, võtab siseminister selle aastast aastasse kaasa ja süüdistab selles eelmisi valitsusi, kuigi ta ise on ametis olnud juba oma [kaks] aastat. Ta ütleb, et nii on kogu aeg tehtud ja nii peabki tegema. Aga reaalsus on see, et tänases olukorras, kus meil on riigieelarves Reformierakonna majanduspoliitika tõttu miljardisuurune auk, peab iga sendi väga hoolikalt üle vaatama ja vajadusel ikkagi tagastama riigieelarvesse, selleks et see auk oleks kas või veidi väiksem. Ma tuletan meelde, et Keskerakond on teinud ettepaneku, et kõik kulud, mis on suuremad kui pool miljonit, oleksid riigieelarves lahti kirjutatud. Täna on olukord sellest ikka väga kaugel. Meil on eelarve, mis muutub iga aastaga aina keerulisemaks. Ja järgmisel aastal näiteks kaovad riigieelarvest nende sihtasutuste nimekirjad, mis saavad riigilt toetust. Läbipaistvuse tase tegelikult langeb. Ma teen ettepaneku, et seekord, see aasta me teeksime formaalse ümberjaotamise asemel esimese sammu ja vaataksime, mida saaks kärpida veel enne, kui me liigume riigieelarve vastuvõtmise juurde. Siis võib-olla tekib raha ja võib-olla me ei pea tegema neid 60 000-euroseid vähendamisi, millega me võtame raha ära näiteks perelepituse valdkonnast või lastekaitsespetsialistide koolituselt ja nii edasi. See kõik on võimalik, aga selleks on vaja poliitilist tahet. Ma väga loodan, et see poliitiline tahe on olemas. Ja kui seda ei ole, siis ma tuletan meelde, et me võiksime toetada vähemalt eelarve läbipaistvuse parandamise eelnõu, mille me esitasime nädal aega tagasi. Sellisel juhul on meil lootust, et küll mitte Reformierakonna juhtimisel, aga järgmiste valitsuste puhul on meil läbipaistev eelarve ning me saame aru, kust raha tuleb ja kuhu raha läheb. Keskfraktsiooni poolt ma teen ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Üks väike vaherepliik Isamaa fraktsioonile. Nimelt, paberil on kirjas [päevakorra] kolmanda punkti kohta [ettepanek] see tagasi lükata. Tundub, et on sattunud vale paber. Nüüd on küll teine paber keskfraktsiooni poolt olemas, nii et tagasilükkamise ettepaneku hääletus tuleb nii ehk naa, selles mõttes ei pea tingimata tormama. Aga kui te soovite ikkagi ka oma nimel tagasilükkamise [ettepaneku teha], siis palun korrektne paber ka esitada. Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole, küll aga pakun seda võimalust rahandusministrile. Kas on soov lõpetuseks midagi öelda? Palun, rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma olen sunnitud kuidagi reageerima sellele, mida ma siin praegu nägin. Pean tunnistama, et ma olen tõsiselt mures Eesti demokraatia pärast. See, kuidas tühjast kistakse tüli ja raamatupidamislikud küsimused tehakse poliitiliseks, on ikka väga piinlik – ja kuidas puldis süsteemselt valetatakse, eksitatakse avalikkust. Mitte kunagi varem minu staaži ajal, ja ega siin pikemat staaži [kellelgi] ei ole, ei ole olnud sellist häma eelarve muutmise ümber. Eelarve muutmine on formaat, kus eelarve maht ei muutu. See on seaduses kirjas. Siin hämati, nagu oleks tegemist lisaeelarvega ja nagu saaks siin teha eelarve mahu muudatusi. Ei, see on eelarve muutmine ilma mahtu muutmata. Läbiv häma on see, nagu oleks praegu võimalik teha mingisuguseid radikaalseid muudatusi riigi kuludes. Mitte ükski valitsus pole sügisel saanud sellist asja teha, sest eelarvega võetakse kohustusi, mis on fikseeritud seadustesse, lepingutesse, ja ootusi ma isegi ei maini. Oktoobris ei saa teha radikaalseid muudatusi kuludes, ilma et Riigikogu esitaks massiivselt seadusmuudatuste [eelnõusid] ja valitsus tühistaks lepinguid, mis on juba sõlmitud koos trahvidega, mis [tühistamisega] kaasnevad. Ei, oktoobris ei saa riik enam selliselt kulusid kokku hoida. Ja ettekandja – ma ei taha öelda "lugupeetud ettekandja" –, kes väitis, et see on lisaeelarve, mille kohta tema teeb massiivseid muudatus[ettepanekuid], valetas. Mis veel? Need süüdistused valitsuse aadressil – siin ei ole tähtis, millise valitsuse – on valed ka selle poolest, et süüdistajad ise selle olukorra lõid. "Debatt" käis justkui selle üle, et riigil on raha küll, aga tõstab makse. Kes tühistasid selle, et ülekantavatel vahenditel on 3% piir? Kriitikud ise tühistasid selle, mina olin sel ajal opositsioonis. Praegune valitsus oli sel ajal valdavalt opositsioonis, kui kriitikud kaotasid selle piiri, [kui palju] tohib kulusid viia järgmisse aastasse üle. Kas selle kaotamine oli kuritegu? Ei, ma seda ei väida. Kas see oli läbinisti põhjendamata? Ei, ma ka seda ei väida. See on nii ja naa, saab teha nii ja teisiti. Kulude ülekandmisele teise aastasse on hulk õigustusi. On pooleli palju asju, mida ei ole tegelikult mõistlik suruda sellisesse hullusärki, nagu on aastaeelarve. Aga ettekandjad ajasid sihilikult segi erinevaid ülekandmisi. Ülekantavad [summad] võivad olla mingisugused jäägid, mida tegelikult ära ei kasutatud, need võivad olla ülekantavad vahendid tavatähenduses, need võivad olla ka reservid. Neid on alati üle kantud. Aga see, et 3% piir kaotati, on tõepoolest aidanud kaasa nende summade suurenemisele aastate jooksul, ja sellele on kaasa aidanud ka kriisid. Siin on summade puhul, mida üle kantakse, põhiteemaks COVID-raha, siin on kaitsekulu, mis on seotud kaitsekulude kiirendatud tõstmisega. Muidugi on siin ka valitsuse reserv, millesse on pandud selliseid sihtotstarbelisi summasid, mida on aastate jooksul alati rohkem üle kantud, kui on tavapärane protsentuaalselt, sest valitsuse kohus on erakorralistele oludele reageerida. See oligi põhiline. Ärge süüdistage siin valitsust selles, mida te ise tegite. Küll aga me võiksime muidugi edasi debateerida, et äkki see piir taastada. Aga eelkõige võiksime kokku leppida, et me ei käi puldis valetamas ja laimamas. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, tegelikult olen ma seda meelt, et minister alustab ja minister lõpetab läbirääkimiste vooru. See on paslik ja ma enne veel, kui ministrile sõna andsin, tõdesin, et fraktsioonidel rohkem soovi läbi rääkida ei ole. Mul on palve seda joont edaspidi hoida, et kui on ikkagi soov läbi rääkida, siis tehakse seda enne, kui minister on rääkinud. Siiras palve edaspidi seda järgida. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Lihtsalt [küsin], kuna minister viskas [õhku] päris mitu uut asja: kas siis tõepoolest teiste fraktsioonide esindajad ei saagi läbirääkimiste voorus sõna? Tavaliselt on hea tava see, et eelnõu algataja räägib lõppsõnas enda algatusest, mitte ei räägi Taavi Rõivase valitsusest või koroonakriisist. Kui meil on selles mõttes hea tava rikkumine, kas tõepoolest ei saaks anda näiteks heale kolleegile EKRE‑st võimalust läbi rääkida?

Hea kolleeg, hea tava on olnud see, et minister alustab ja minister lõpetab. See on olnud hea tava ja see on olnud läbiv, et tal oleks võimalus reageerida nende fraktsioonide seisukohtadele, kes läbirääkimistel osalesid. Ja veel kord, ma küsisin enne ja mainisin spetsiaalselt, et kuna fraktsioonidel rohkem soovi läbi rääkida ei ole, siis pakun ma seda võimalust ministrile. Omaette teema on vasturepliigi küsimus, mida ma kolleegiga oma vasakul käel ka arutasin: kas võiks olla võimalus ministri sõnavõtule vasturepliigiga [vastata] või mitte? Minu esimesele, eelnevale seisukohale tuginedes ei pruugiks seda olla, aga see võiks olla üks kompromissi koht. Aga siis saaksid vasturepliigi võimaluse üksnes need, kes läbirääkimistel osalesid. Ka see on üks diskussiooni teema. Mul oli palve kolleegile, et me arutaksime võib-olla ka Riigikogu juhatuses, kas peale ministri osalemist läbirääkimistel on fraktsioonidel veel võimalus läbirääkimistel osaleda. Ma olen üsna seda meelt, et seda võimalust ei peaks olema, kuna mõte on ikkagi selles, et minister alustas ja võtab selle kokku. Ja kuna rohkem soovi läbi rääkida kellelgi ei olnud, siis nii oli. Aga teine küsimus on loomulikult see vasturepliigi võimalus. Minister on üks, kes osaleb läbirääkimistel, ja läbirääkimistel on vasturepliigi õigus, vastusõnavõtu õigus. Nii et pigem see võiks olla kompromissi koht. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Oleme julgelt loomingulised ja paindlikud, meil on ulatuslikud enesekorraldamise võimalused. Nii et kodukord ei tohiks meid siin küll takistada parlamendi töötuhinat soodustamast. Aga mul on tõesti protseduuriline tähelepanek või märkus. Vabandame, Isamaa fraktsiooni nimel andsime üle õige ettepaneku valel ajal. See kehtib jätkuvalt kolmanda päevakorrapunkti puhul, nii et ärge seda kalevi alla pange, see võtke kasutusse.

Ma väga tänan. Head kolleegid, pakun antud juhul kompromissina võimalust üksnes vasturepliigiks, seda neile, kes läbirääkimistel osalesid. (Saalist küsitakse midagi.) Jah, kuna sa ei osalenud, siis ta ei saanud sinu seisukohti ka puudutada. Vasturepliik, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Ma juhin tähelepanu kahele asjale, mida hea kolleeg Jürgen Ligi siin mainis. Esiteks, ülekantav raha ei ole seotud ei COVID‑iga ega varasemate kriisidega. Jutt käib üldjuhul palkadest. Leidlikud ministrid on avastanud, et kui nad kõiki ametikohti ei suuda täita, siis seda raha, mis vabaneb, nad ei [pea] tagastama reservi, ja nad võtavad selle kaasa. See, et värske rahandusminister ei ole sellega kursis, on iseenesestmõistetav. Aga ma väga loodan, et tulevikus ka valitsuskabinetis seda teemat arutatakse. Ja teiseks – ma ei hakka päris kõiki valeväiteid, mille Jürgen suutis pressida selle lühikese aja sisse, ümber lükkama – see, et ta oli opositsioonis siis, kui tänane eelarveformaat kasutusele võeti. Tegemist võis siis olla ainult Reformierakonna siseopositsiooniga, sellepärast et see oli Taavi Rõivase valitsus. Selles mõttes see väide formaalselt tõele ei vasta. Komme süüdistada näiteks varasemaid Keskerakonna valitsusi on päris [levinud] reformierakondlaste seas, aga antud juhul peab vaatama isegi kaugemasse minevikku. Nii et ma korrigeerin head kolleegi Jürgenit selles küsimuses.

Aitäh! Rain Epleri küsimus istungi juhatajale.

Ma korra lihtsalt täpsustan seda, et läbirääkimised ju suletud ei ole, eks ole, ja ma usun, Toomas, et sa oled nõus, et minister avas mõnesid teemasid. Kui meil käivad siin läbirääkimised, mis siis on see põhjus, miks ma ei võiks ka oma mõtteid avaldada? Ma ikka päris lõpuni ei saa sellest aru. Ja head tavad – noh, neid siin on ka meil valikuliselt [järgitud]. Kord oled sa soravalt – ega ma ei ütle, et sa ei oska soravalt sealt meile erinevaid kõnesid pidada – rääkinud, miks häid tavasid ei ole hea enam järgida, ja siis kord jällegi sa soovid neid järgida. Minu arust sa ei ole, või ütleme, juhatus ei ole selles pooleteise aasta jooksul päris ühtset joont hoidnud. Mis on siis ikkagi põhjus mitte lasta läbirääkimistel osaleda, kui läbirääkimised ei ole veel suletud?

Jah, vastab tõele, et läbirääkimised ei ole suletud. See vastab tõele. Ent põhjus, miks ma ei ole [seda meelt, et] peale ministrit [võiks] fraktsioonid läbirääkimistel osaleda, on ikkagi asjaolu, et see on olnud tava: minister alustab, nii nagu ta täna alustas ettekandega, ja minister on see, kes võtab läbirääkimiste järel kokku need seisukohad, mida läbirääkimistel puudutati. Rõhutan veel kord, et enne ministrile läbirääkimistel sõna andmist tõdesin ma selgelt, et rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Ja täpselt nii oli, mitte ühtegi nime ekraanil ei olnud. Seetõttu, hea kolleeg, mul on palve jääda selle kompromissi juurde, mis praegu oli, et võimaldasin vasturepliiki. Aga eks me aruta seda korra ka juhatuses, sest nüüd võiks ju omakorda küsida, kas ka ministril võiks olla vasturepliigi võimalus. Selles mõttes me seda teemat arutame. Mul on palve ja ettepanek jääda selle seisukoha juurde. Võtan viimase küsimuse Rain Eplerilt. Palun!

Ma ei hakanud praegu kollast raamatut lahti võtma. Iseenesest, kui on läbirääkimised, siis mõnes mõttes [on nii, et] mida pikemalt me saame neid pidada ja vastastikku arvamusi vahetada, seda viljakamad need ju on. Ega mina ei ole vastu sellele, kui härra minister peale minu sõnavõttu tuleb ja avaldab veel omakorda arvamust. Aga ma ei tea, kas kollane raamat seda võimaldab.

Ma arvan, et kollane raamat seda võimaldab, aga kuskile peame ikkagi piiri tõmbama. Veel kord, kuni ministri sõnavõtuni sul seda soovi ei olnud, nii et ma lähtusin sellest. Ja veel kord, asja mõte on ikkagi selles, et minister on see, kes saab [öelda] lõppsõna selle kohta, mida räägiti. Mul on palve, et jääme siis selle juurde. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 517 esimene lugemine lõpetada, aga kvalifitseerus Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 517 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. oktoober kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.