Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE) esimene lugemine

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 esimene lugemine. Ettekandjaks palun regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on valminud koostöös Kliimaministeeriumiga. Seaduse eesmärk on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused. Lisaks on seaduse eesmärk bürokraatia vähendamine. Nimetatud eesmärk ühtib ka valitsuse tasandil seatud ülesandega optimeerida avalikke teenuseid. Eelnõu kohaselt tehakse viis muudatust. Esiteks kehtestatakse erand väikeses koguses vanade sortide seemnete ja paljundusmaterjali turustamiseks. Vanu sorte nimetatakse ka pärandsortideks või hobiaednike sortideks. Kuna vanad pärandsordid pole sordilehte võetud, siis eelnõuga luuakse võimalus toota ja turustada väikeses koguses nende sortide seemneid ja paljundusmaterjali. Seni sai selliseid sorte ainult oma tarbeks kasvatada ja seetõttu on paljud neist kadumas. Näitena võib tuua ühe tuntud vana sordi "Peipsi sibul", mis oma varieeruva välimuse tõttu ei vasta seaduses kehtestatud sordi- ja säilitussordinõuetele. Seda sorti sibul võib kaaluda 25–150 grammi, olla näiteks piklik ja roosakaskollane või ka ümar ja kollane. Seetõttu ei vasta see seaduses kehtestatud ühtlikkuse nõuetele. Teise muudatusena taastatakse 2019. aastal kehtetuks muutunud puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordikirjelduse alusel ehk lihtsustatud korras sordilehte võtmise võimalus. Tuntud sort peab selle tunnustamiseks olema võetud vähemalt ühe liikmesriigi sordilehte ja sealt väljaarvamise korral seda turustamiseks toota ei tohi. Näiteks võib tuua Leedu sordilehest välja arvatud musta sõstra sordid, mida Eesti tarbija armastab, ja puukoolidel on jätkuvalt huvi neid toota. Samuti on Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse sordivaramust sordilehte võtmata ligi 500 tuntud sorti, millest on tarnijatel huvi 118 tuntud sordi istikuid toota. Istiku ostjate huvides on, et sortide nimed oleksid teada ja nende ehtsus oleks tagatud. Kolmandaks luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartulipakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus. Muudatusega väheneks seemnekartuli tarnija jaoks Põllumajandus- ja Toiduameti etikettide tellimise ja posti teel kohaletoimetamisega kaasnev ajakulu, ka väheneb Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormus. Neljandaks muudetakse avaliku teenuse optimeerimise eesmärgil riikliku järelevalve teostamise pädevust. Praegu teeb piiripunktis seemne samaväärsuse kontrolli Maksu- ja Tolliamet ning taimetervisenõuete kontrolli Põllumajandus- ja Toiduamet. Samas on samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks vajalikud erialateadmised Põllumajandus- ja Toiduametil. Muudatuse tulemusena hakkaks edaspidi mõlemat kontrolli tegema Põllumajandus- ja Toiduamet. Ja viiendaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit kultiveerimismaterjaliga katsete tegemise kavatsusest. Metsataimedega teadus- või arendustööd tehakse üldjuhul mittemetsamaadel, sealhulgas põllumaal, aga metsaregistrisse kantakse praegu andmed üksnes metsamaa kohta. Praegu puuduvad riigil andmed selliste katsete tegemise kohta. Metsataimedega seotud tegevuse, sealhulgas katsete tegemise üle teeb järelevalvet Keskkonnaamet. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Maaelukomisjonis, juhtivkomisjonis toimunud arutelu võtab kokku maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid, kes siin hetkel saalis on! Kuna need eesmärgid olid üsna selged, olgu siis bürokraatia [vähendamine] või pärandsortide säilitamine ja teatud võimaluste andmine selleks, mida inimesed soovivad oma aedades kasvatada, siis nii nagu saalis, ka [komisjonis] küsimusi väga palju ei olnud. Pigem olid need seotud metsandusega ja sellega, kes mis järelevalvet teeb. Ja [kuna] Põllumajandus- ja Toiduametil on tegemist taimetervisega ja taimehaiguste võimaliku levikuga, siis see tähendab seda, et ka pärandsortide puhul tuleb neil jälgida, et fütosanitaaria nõuded oleksid täidetud ja nende [paljundamisega] ei levitataks [kogemata] või pahatahtlikult haigusi. Komisjon, kes pidas oma istungi 8. oktoobril, tegi järgmised otsused. Vabandust, 8. oktoobril pigem anti väljavõte ... Jaa, selge! Komisjon tegi ettepaneku võtta see täiskogu päevakorda 15. oktoobril, aga õnnestus üks päev varem saada. See otsus oli konsensuslik. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ehk siinkõneleja – samamoodi konsensuslik otsus – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See ettepanek oli samamoodi konsensuslik. Mul jääb üle komisjoni otsusega nõustuda ja, auväärt saal, soovin, et esimene lugemine lõpetataks. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 473 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15. Oleme teise päevakorrapunkti ära menetlenud.