Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu (496 SE) esimene lugemine

Päevakorrapunkt nr 2: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu 496 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo.

Suur aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ei hakka pikka ja lohisevat seaduseelnõu nime ette lugema, aga tõsi ta on, et muudetakse sotsiaalhoolekande seadust ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust, juhul kui saal kolmandal lugemisel niimoodi otsustab. Selleks, et erihoolekande teemast natuke paremat ülevaadet saada, teen lühikese sissejuhatuse erihoolekandeteenuste kohta, nagu ma tegin seda ka komisjonis. Erihoolekandeteenuseid osutati 2023. aasta lõpu seisuga natuke enam kui 6000 inimesele 283 asukohas. Tegemist on riikliku ööpäevaringse teenusega, millele on väga kõrged nõuded. Need tulenevad sellest, et tegemist on üsna keerulise ja üsna suurt abi vajava sihtgrupiga. Ja abivajadus nendel inimestel on ka väga erinev. [Selle tõttu] ka sellised huvitavad numbrid, mis kirjeldavad teenuse hinda. Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse hind varieerub 824 eurost tavapärase ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eest, mille puhul täiendava kõrvalabi vajadus ei ole [suur], kuni 2553 euroni ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eest, mida [osutatakse] kohtumääruse alusel. Kohtumääruse alusel osutatakse teenust nendele inimestele, kes on ohuks iseendale või teiste elule ja tervisele. Erandina on meil veel üks ööpäevaringne erihoolekandeteenus, mille hind on kosmiline – 5521 eurot kuus. See [teenus] on nendele inimestele – [neid] on küll väga vähe –, kes on pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega. Tuleme eelnõule lähemale. Mis puudutab õendusteenust, siis õendusteenuse osa nendes teenusehindades sõltub samuti inimese abivajaduse ulatusest ja varieerub 25 eurost 149 euroni kuus. Mida on võib-olla oluline teada, on see, et praegune olukord on selline, et 87 teenuseosutajat ... Vabandust, ma võtan endale parema paberi ette. (Otsib teise paberi.) 87 teenuseosutajat on meil kokku, aga teenuse osutamise kohti on rohkem. 42 [erihoolekande struktuuriüksust] ostavad [õendusabi]teenust erinevatelt tervishoiuteenuse osutajatelt sisse, aga 45 on end ise tervishoiuteenuse osutajaks registreerinud ning erihoolekandeasutus pakub [ise seda] teenust. Me oleme sarnase muudatuse läbi viinud üldhoolekandes 2020. aastal. [Üldhoolekandes] oli samamoodi, et varasemalt korraldas teenuseosutaja teenust ise, aga siis me viisime üldhooldusteenusel olevate inimeste õendusteenuse Tervisekassa tervishoiuteenuste nimistusse. Meie pea nelja-aastane praktika näitab seda, et teenuse kvaliteet on [paranenud] ning inimesed saavad abi senisest paremini kätte. Seetõttu oleme nüüd palju julgemad edasi liikuma ka erihoolekandeteenuse puhul, et ka seal sarnane muudatus läbi viia. Praegu on meil [sotsiaal]hoolekande seaduses ära toodud [iseseisva õendusabi] mahud tundides teenust saavate isikute arvu kohta ja me näeme seal diferentseeritust eeskätt inimeste abivajadusest või seisundi raskusastmest lähtuvalt. Taoline diferentseeritus jääb, kuid [muutub] paindlikumaks, võimaldades ka tulevikus inimestele teenust pakkuda nende tegeliku abivajaduse järgi. Erisus on välja toodud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire puhul: [iseseisva õendusabi maht] 30 isiku kohta 40 tundi nädalas. Keskmine, millest me lähtume, on 40 isiku kohta 40 tundi nädalas. Samamoodi on praegu [õendusabi mahtu] suurendatud kohtumäärusega [hoolekandeasutusse] paigutatud isikute puhul: 20 isiku kohta 40 tundi nädalas. Ja lihtsamatel juhtudel, nagu varem öeldud, 40 isiku kohta 40 tundi nädalas. Mida meil praegu ei ole? Meil ei ole selle teenuse kirjeldust üle riigi, [mistõttu] pole teenuseosutajate jaoks üheselt mõistetav, mis on selle teenuse sisu ja millise kvaliteediga teenust tuleks pakkuda. Muudame sotsiaalhoolekande seadust ja [sätestame], et [ööpäevaringse erihooldus]teenuse osutajal on kohustus tagada iseseisev õendusabi selles ulatuses, mille eest Tervisekassa on tasu maksmise kohustuse üle võtnud. Ja arusaadavalt tunnistame kehtetuks need [seaduse] osad, mis senist korda on reguleerinud. Olulisemad muudatused on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, kus me [sätestame], et sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest rahastatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi tulevikus Sotsiaalkindlustusameti asemel Tervisekassa kaudu. Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse tulevikus Tervisekassa kaudu ja riigieelarvest Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus [sätestatakse] tingimused ja alused, kuidas seda teenust rahastada. Kvaliteedi [tõstmiseks] on Tervisekassa koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, õdede liidu, aga ka erihoolekandeteenuse osutajatega töötanud välja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamisel pakutava õendusabi kirjelduse, milles loetletakse kõik tegevused, mis selle [teenuse raames] tehakse. Ja nagu öeldud, rahastab seda edaspidi Tervisekassa. Oluline on siin välja tuua ka seda, et Tervisekassa tulevaste kulutuste tarvis [võetakse] Sotsiaalkindlustusametist 1,2 miljonit eurot, mis on teenuse hinna sees seni õendusteenusele kulunud komponent, ja kuivõrd tegelik vajadus ja õigustatud vajadus teenuse järele on oluliselt [suurem], siis paneb Tervisekassa oma vahenditest 1,65 miljonit eurot juurde. Seega on teenuse hind kokku 2,85 miljonit eurot. Ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist see sellisel kujul ka kehtima hakkab. Selleks, et ennetada teie küsimusi, [ütlen, et] kahjuks ei saa me selle eelnõuga ära lahendada kõiki probleeme, mis meil erihoolekandes on. Erihoolekanne on, nagu öeldud, riigi korraldatav teenus ja me oleme tegelikult hädas. Esiteks, kui võtta arvesse kulumudelit, mille Sotsiaalministeerium on teinud, siis me suudame teenust rahastada 60% ulatuses selle tegelikust hinnast, ehk meil napib ressursse. Ja teiseks, ilmselt kõik, kes on vähegi selle teemaga kokku puutunud – eriti aga kohalike omavalitsustega seotud inimesed –, teavad, et sellele teenusele on päris pikk järjekord. Siit omakorda tekib [järgmine] küsimus. [Väiksema] abivajadusega klientide puhul osutab kohalik omavalitsus kahas Sotsiaalministeeriumiga teenuseid sellise projekti raames nagu ISTE, mis on riigi ja kohaliku omavalitsuse kombineeritud teenuste pakett. See ongi see suund, mida tulevikus oleks mõistlik võtta, aga praegu selliseks laiaulatuslikuks reformiks meil riigi vahendeid napib ning kohalikele omavalitsustele me neid kohustusi praegu üle anda ei saa. See oli lühike kokkuvõte eelnõust. Olen valmis vastama küsimustele.

Aitäh! Ja Riigikogu liikmed on valmis küsima. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tõesti väga oluline teema. Minu küsimus tüürib sinna, kuidas selle teenuse kättesaadavusega tegelikult lood on Eesti eri paigus ja kuidas te kommenteerite seda, et Põhjamaade trend on [liikuda] järjest rohkem ikkagi koduhoolduse suunas. Kas meil täna on mingid selged sammud selleks, et need inimesed, kes on valmis seda teenust osutama, oleksid Eesti eri regioonides olemas? Praegu on [see teenus] ikkagi suuresti hoolekandekeskuste keskne, aga vajadus liigub tegelikult rohkem kodu poole, mis oleks kliendile ka ilmselt mugavam ja mõistlikum lahendus. Kui me räägime teenuse kättesaadavusest, siis äkki mainite ka seda omaosaluse poolt. Te mainisite suhet 60% : 40%, aga mis see rahaliselt võiks tähendada paljudel juhtudel?

Jaa, väga õiged osundused. Tänan nende küsimuste eest. Kõigepealt teenuse kättesaadavusest. Kui me räägime erihoolekandest kui sellisest, siis [seda osutatakse] erinevates Eesti nurkades, nagu öeldud, 283 asukohas. Erihoolekandeteenus on kõikides piirkondades kättesaadav. Me eelmise aastaga tõmbasime [joone alla] Euroopa vahenditest [rahastatud] erihoolekandeasutuste reorganiseerimisele. Vanad ebasobilikud hooned vahetati välja ja rajati uued peremajad, kus inimesed saavad väärikalt elada. Nüüd, selles teenuse kroonilise defitsiidi olukorras, kus me oleme, ja ka ressursside defitsiidi olukorras, me loomulikult oleme teinud kõik endast sõltuva, et inimesed saaksid võimalikult palju kombineeritud teenuseid, sealhulgas kodus, et nad saaksid toetatud elamise ja toetatud töötamise teenuseid – ööpäevaringse teenuse kõrval on meil veel terve hulk riiklikke erihoolekandeteenuseid –, et minimeerida nende inimeste arvu, kes on ööpäevaringsel teenusel. Aga tõsi on see, et meil on kohtumääruse [alusel] inimesi, kelle puhul asutusse [paigutamine] ja tugevdatud järelevalve on vältimatud. Ja tõsi on ka see, et psüühikahäirega ja vaimupuudega inimeste hulgas on ennast kahjustava või teisi kahjustava käitumisega inimesi ja ka nendele on seda ööpäevaringset teenust vaja. Omaette küsimus on õendusabiteenuse kättesaadavus. Praegu on see olnud just nimelt asutusekeskne. Me oleme soovinud seda muuta, et ka need inimesed, kes elavad asutuses, saaksid avalikke teenuseid kätte nii nagu teised inimesed, sealhulgas kodus elavad inimesed, kes saavad koduteenuseid ja ka õendusabiteenust Tervisekassa lepingupartneri kaudu. Need inimesed, kes on seda teenust seni osutanud, ei kao kuskile. Need inimesed ning ka erinevad organisatsioonid ja ettevõtted saavad [edaspidi] olla Tervisekassa partnerid ja seda teenust [edasi] osutada. Teenuse osutajad on olemas ja selles mõttes riski ei ole. Nüüd, laiem suund kodus elamisele. Deinstitutsionaliseerimine on kindlasti oluline, aga me peame arvesse võtma ka seda, et deinstitutsionaliseerimise üks pool on kodus elamise võimaldamine, kodus elamise [aja] pikendamine, aga teine suund on olnud muuta asutused kodusarnaseks nendele inimestele, kes kodustes tingimustes ikkagi toime ei tule ja võivad olla endale ohuks.

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Seletuskirjas on sõnastatud, et seaduse eesmärk on muuta erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldus paindlikumaks. Me teame, et sõna "paindlikkus", eriti olukorras, kus riigi rahalised võimalused on piiratud – sellest on meile siin palju räägitud –, varjab teinekord seda, et teenust tõmmatakse kokku, kärbitakse kuskilt. Kui ma vaatan seaduseelnõu, siis §-st 102 kaotatakse ära need lõiked, kus on sätestatud teatud miinimumnõuded teenuse mahule, ja seletuskiri ütleb [selle kohta], et teinekord võib olla vaja [teenust osutada] suuremas mahus. Tegelikult seda suuremat mahtu seadus ei piira, seaduses on praegu miinimumnõuded. Kuidas te hindate, milline on nende muudatuste sisuline mõju selle teenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile pärast nende jõustumist?

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma arvan, et sisulise kvaliteedimuutuse saavad tuua just nimelt need teenuse kirjeldused, kus selgitatakse, millised täpselt on need tegevused, mida tuleb teha, ja kus tuuakse ka välja, kuidas inimese abivajadust kõrvalt jälgida ja seda siis ka täita. Ma julgen arvata, et teenus hakkab olema pigem kättesaadavam ja ühtlasemas kvaliteedis, seda enam, et tegelikult see summa, mille eest me seda teenust osutame, 1,6 miljoni euro võrra ka suureneb. Tervisekassa ei ole [seni] seda teenust osutanud, küll aga on teenust osutanud 1,2 miljoni eest Sotsiaalkindlustusamet sellesama [erihooldus]teenuse hinna sees ühe komponendina. Tulevikus paneb Tervisekassa oma vahenditest 1,65 miljonit juurde, sest nendel inimestel nii nagu kodus elavatel inimestel on õigustatus ja selge vajadus õendusabi [saada].

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No see eelnõu on ka üks hooldereformi osa. Ja see, et nüüd viiakse raha Sotsiaalkindlustusametist üle Tervisekassasse – see on see reform siis. Aga minu küsimus on: kas erihoolekandeteenuse puhul on ette näha ka tasude tõstmist, tasude suurendamist?

Jaa. Hooldereformi osa see ilmselgelt ei ole, küll aga on ta pikaajalise hoolduse nii-öelda komponent, üks komponentidest. Hooldereformi [osana] me oleme [käsitanud] ikkagi eakate hoolekannet, üldhoolekannet, ja ka eakatele koduteenuste pakkumist. Erihoolekande kliendid on 18+ vanuses tööealised inimesed. See on natukene teine sihtgrupp. Aga pikaajalise hoolduse konteksti ta kindlasti läheb. See on hästi oluline eeskätt seetõttu, et see klientuur, psüühikahäire ja vaimupuudega täisealine inimene on päris korralikuks täiendavaks koormaks perekonnale ja omastehooldajatele, kui ta kodus igapäevast hooldamist vajab. Erihoolekandes on omaosalus alati olnud ja seda omaosalust, mis on minu määrusega [reguleeritav], me kokkuleppel osapooltega 10% võrra tõstame. See omaosalus, mille eest tohib tasu küsida, on peaasjalikult seotud toitlustamise ja elutingimuste [parandamisega]. Oleme läbi rääkinud eri osapooltega ja kõigil osapooltel, sealhulgas maksjatel, on see valmidus olemas, et [omaosaluse suurendamisega] tõsta ka teenuse kvaliteeti.

Aitäh, härra istungi juhataja! Numbrite teemat tahaks nüüd täpsustada. Te enne mulle vastates ütlesite, et kulud suurenevad 1,6 miljonit, noh 1 650 000, aga seletuskiri ütleb, et muudatusega kaasneb teenuse kulude kasv, mis TerK-i arvestuse kohaselt on 2,85 miljonit. Seletuskiri räägib [ka] sellest, et see koosneb siis sotsmini poolt Tervisekassale antavast iga-aastasest toetusest 1,2 miljonit ja Tervisekassa ise [paneb juurde] 1,6 [miljonit]. Aga ma ei näe kuskilt, [kui palju] praegu kulub sellele teenusele. Me korraldame [teenuse] ümber ja anname uuele asutusele, aga kusagil ei ole võrdluseks numbrit, kui [palju] sotsmin praegu ise kulutab. Ma [tahaks] teada, kuhu see 2,8 miljonit siis asetub, mille otsa see 2,8 tuleb või kui palju otsa tuleb ja nii edasi.

Rain Epler, palun!

Aitäh küsimuse eest! See 1,2 miljonit ongi see summa, mida Sotsiaalkindlustusamet täna erihoolekandeteenuse sees ühe hinnakomponendina õendusabi jaoks pakub. Ja nii nagu ma alguses ette lugesin, teenuse hinnad on hästi erinevad. Kuine [erihooldus]teenuse hind [varieerub] 824 [eurost] kuni üle 2500 [euro], üks kuu üks inimene, ja sõltub [puude] raskusastmest. Ja siis on veel see kosmiline 5521 [eurot], mis on pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistide teenus, kuid seda on hästi vähe. Ja nüüd see õendusteenuse komponent ... Vabandust, Rain! Õendusteenuse komponent [selle teenuse hinna sees] erineb ja kõigub – ma vaatan, et ma nüüd väga täpselt ütleksin (Lehitseb pabereid.) – selliste summade vahel nagu 25–149. Sõltub jälle selle isiku [puude] raskusastmest. Ja nüüd me oleme teinud arvutused, kui palju inimesi on meil teenusel, kui kallis on teenus, kui suur on iga inimese puhul olnud õendusteenuse komponent, ja see moodustabki selle 1,2 miljonit, mis me Tervisekassale anname. Jäi segaseks? (Rain Epler räägib kohapealt.) Sa mõtled erihoolekandele või? (Rain Epler vastab.) Me räägime erihoolekandest ja kõikidest nendest teenustest, pluss veel tervest hulgast teenustest: töötamise toetamine, iseseisva elamise toetamine. Seal on terve hulk teenuseid, see teenuste nimekiri on hästi pikk. Ja kogu see eelarve on 57 miljonit. Järgmise aasta vaates seal kasvu ei ole, küll aga saime käesolevaks aastaks teenuse hinna kasvuks 6,1 miljonit, mis oli 15% kogu varasemast teenuse hinnast. See on tervikpilt. Aga me räägime praegu ühest osast, ööpäevaringsest [erihoolekandest], me ei räägi tervest erihoolekandest.

Tänan, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Erihoolekandeteenus on viimastel aastatel oluliselt kallimaks läinud, kui ta oli [varem]. Eks kõik läheb kallimaks, aga see on teenusevõtjatele ikkagi väga raske koorem. Ja nagu me praegu kuuleme, läheb veelgi kallimaks. Teine probleem on muidugi see, et meil on hooldusõdesid [puudu]. Meil on probleeme sellega, et neid inimesi, kes seda nii vaimses kui füüsilises mõttes rasket ja väga tänuväärset tööd teevad, on vähe, mis on omakorda tingitud sellest, et palgatase selles sektoris on ikkagi suhteliselt kasin. Milliseid mõtteid ja plaane teil on või millised ettepanekud on töös selleks, et need inimesed, kes seda füüsilist tööd teevad, oleksid teenust pakkuvate ettevõtete seas ikkagi hinnatud ja ka väärikalt tasustatud, et seda tööd tehtaks ja et meil oleks neid inimesi, kes lähevad [seda eriala] õppima ja tulevad sellesse valdkonda tööle?

Rene Kokk, palun!

Aitäh küsimuse eest! Siin tuleb nüüd vahet teha õendusteenuse osutajatel, hooldajatel ja tegevusjuhendajatel. Kõigepealt, hooldustöötajad on üldhoolekandes ja hooldustöötajate palgatase tõusis päris märgatavalt. Mul ei ole neid numbreid praegu kaasas, aga see tõusis päris märgatavalt hooldereformi käigus. Hooldereformi tulemusena [lisandus] üldhoolduskodudesse 400 töötajat, pluss esimese aastaga ka 800 täiendavat üldhooldusteenuse kohta. Seal on see nii-öelda positiivne liikumine märgatav. See tõi tagasilöögi erihoolekandesse. Erihoolekandes töötavad nüüd tegevusjuhendajad, kellel on eraldi väljaõpe ja pädevusnõuded. Nende palgatase on olnud madalam ja seetõttu oli seesama 15%‑line tõus eelmisel aastal [väga] vajalik, et me suudaksime seda nii-öelda konkurentsi hoida. Aga selge on see, et palgad on seal madalad. Nüüd, mis puudutab õendusteenust, siis see on juba järgmine kategooria. Õendusteenuse puhul, nagu ma ütlesin, on 45 erihoolekandeteenuse osutajat endale selle tegevusloa hankinud, mis tähendab, et neil on pädevusega inimene olemas. See tähendab seda, et need olemasolevad inimesed saavad järgmise aasta algusest samuti Tervisekassa partneriteks hakata. Mida teha selleks, et sotsiaaltöö valdkonnas oleks üldse rohkem inimesi, sealhulgas hoolduses, erihoolduses, ja et palgatasemed püsiksid? OSKA raportist näeme, et sotsiaalvaldkonnas saab hariduse palju inimesi, aga tööle jääb neist väga vähe, just nimelt töö raskuse ja madala palgataseme tõttu. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga on meil strateegilise partnerluse leping juba aastaid. Täiendavalt saame ressursse juurde Euroopa vahenditest. Me teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et inimesed oleksid rohkem toetatud, et sotsiaaltöö oleks atraktiivsem ja ka sotsiaaltöötajad oleksid toetatud, sõltumata sellest, millisel kitsamal [alal] nad selles valdkonnas töötavad. Aga see on raske, ma tunnistan seda.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No eks selles pudrus olete te ise natuke süüdi. Te räägite siin väga erinevatest asjadest: komponentidest, teisest-kolmandast, siis räägite vahepeal kogusummast, siis räägite vahepeal mingist komponendi summast. Kogusumma on 57 miljonit ja ütlete, et see ei kasva, samas liigutatakse teatud raha üle Tervisekassasse ja Tervisekassa paneb oma vahenditest, mitte riigieelarve vahenditest, raha juurde. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on öelnud, et õendusteenuse üleminekul Tervisekassa [alla] ei tule eelarvelisi vahendeid juurde, vaid selle tõttu [vähendatakse] niigi alarahastatud erihoolekandeteenuste hindu, suuremas määras kui praegu õendusteenusele kulub. Ja lisaks sellele on mul väga suur kahtlus, et mingisugune osa komponentidest lükatakse kohalike omavalitsuste kaela. Lihtsalt küsin: mida te vastate Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu kriitikale ja milliste kohustuste või lisakuludega peavad arvestama KOV-id?

Suur aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis täna me räägime ööpäevaringsest erihoolekandeteenusest, kus kohalikul omavalitsusel rolli ei ole. Tõsi, omavalitsusel [võib] olla roll, aga see on hoopis eraõiguslik roll. Kui inimesel ei ole lähedasi, [keda tema eestkostjaks] määrata, siis on eestkostja rollis kohalikud omavalitsused, ja eestkostja rollis peavad nad selle inimese rahaasjadega tegelema, muu hulgas teenuse omaosaluse küsimustega, mis aga ei tähenda, et see [tuleks] kohaliku omavalitsuse eelarvest. Mis puudutab Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu seisukohta, siis need arvutused – see summa, mis viiakse Sotsiaalkindlustusametist üle Tervisekassasse – on tehtud täpselt selle järgi, mida nemad ise oma aruannetes on märkinud [selle kohta], [kui palju] nad õendusteenust on osutanud. Selles mõttes siin vaidluse kohta objektiivselt ei ole.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tunnustan teid põhjalike teadmiste, faktirohkuse ja faktitäpsuse eest. Nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindajana sotsiaalkomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Antud eelnõu oli sotsiaalkomisjonis esimese lugemise ettevalmistamiseks arutlusel teisipäeval, 24. septembril. Komisjoni olid kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna hoolekandeteenuste ja -toetuste poliitika juht Tarmo Kurves, Tervisekassa raviteenuste osakonna teenusejuht Aivar Koppas ja Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg. Nii nagu minister teile siit kõnepuldist neid numbreid ette luges, saime ka meie nendega tuttavaks, võib-olla isegi rohkem kui praegu siin puldis. Ma ei hakka neid numbreid uuesti ette lugema, nii mõnigi neist sai siin paar korda üle mainitud, kes tahab, saab seda järele vaadata. Minister tutvustas meile oma eelnõu, et kaht seadust tuleb muuta. Olid ka slaidid ja olid ka küsimused. Komisjoni liige Helmen Kütt küsis palkade kohta. Proua Kütt [küsis], et kui hooldereformi käigus oli võimalik inimeste palkasid tõsta ning enam ei liigutud haiglatesse tööle, siis kas nüüd arstide ja õdede palgakokkulepped saavutatakse, ja kas Tervisekassa makstav teenuse hind vastab kollektiivläbirääkimistel saavutatud palganumbrile. Aivar Koppas vastas, et üldhooldekoduteenuse hind on tervishoiuteenuste loetelu põhiosas ja kui tuleb uus kollektiivleping, siis on kõigi teenusehindade osis ka palgakomponent. Professor Hele Everaus viitas slaidile – seal olid slaidid –, mis juhtis tähelepanu, et Tervisekassale lihtsalt pannakse kohustusi juurde, ja [küsis], kas seda raha sinna ikka jagub. Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson küsis, kui palju tõuseb erihoolekandeteenuse omaosalus. Nagu proua ministergi siin puldis ütles, nii vastas ka Lagle Kalberg komisjonis, et on tehtud ettepanek omaosalust 10% tõsta. Eero Merilind avaldas arvamust, et kogu Tervisekassa rahastus tuleks pikas perspektiivis üle vaadata. Tervisekassale on lisandunud palju teenuseid. Ta pooldas seda, et tervishoiu‑ ja sotsiaalteenused on eraldi finantseeritud. Helmen Kütt kommenteeris samuti, et Tervisekassa reservid ei ole lõputud, praegu on Vabariigi Valitsus andnud loa reserve kasutada. Karmen Joller nõustus Eero Merilinnuga selles, et Tervisekassa eelarvet tuleb jälgida ja tuleb üle vaadata, millele seda raha kulutatakse. Reserve ei saa kasutada püsikulude katteks. Sellega sisuline pool komisjonis lõppeski. Komisjoni esimees pani lauale menetluslikud otsused. Otsustati järgnevat. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson, see otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. oktoobril 2024, ka see otsus võeti vastu konsensuse alusel. Kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see otsus võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka küsimusi. Anti Haugas, palun!

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Tean, et selles sektoris on päris suur probleem õendusteenuse osutamisega. See tuli välja ka siis, kui õendusteenust hakati riiklikult rahastama üldhoolekandeasutustes, kuhu päris tihti tulevad õdedeks tööle ka kiirabitöötajad. Tullakse otse 24-tunnisest vahetusest ja pannakse mitu 24-tunnist vahetust justkui [järjest]. Kas teie isiklikult peate seda jätkusuutlikuks praeguses olukorras, kus meil on õdede defitsiit? Kas see 24-tunniste vahetuste problemaatika oli teil ka komisjonis arutlusel?

Aitäh! Seda meil komisjonis arutusel ei olnud. Isikliku arvamuse ma ütlen sulle siis, kui ma siit puldist lahkun, muidu ma kohtlen sind, oma erakonnakaaslast, võib-olla [teistmoodi], kui ma olen [varasemalt] käitunud siin opositsioonisaadikutega. Nii et pead pärast mu käest seda küsima. Ma kannan siin ette ainult seda, mida komisjonis arutati.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 496 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 23. oktoober kell 17.15. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.