Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (546 SE) teine lugemine

Läheme teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 teine lugemine. Ettekandja on maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Head kuulajad ja vaatajad! Maaelukomisjon arutas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 oma 13. jaanuari istungil. Muudatusettepanekuid tähtajaks, see tähendab käesoleva aasta 6. jaanuariks kella 17.15‑ks, ei laekunud ei fraktsioonidelt, ei teistelt komisjonidelt. Tehti küll redaktsiooniline parandus, mis on eelnõus alla joonitud. Sellega oli ka eelnõu esitaja nõus. Komisjon tegi menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 Riigikogu täiskokku teiseks lugemiseks 21. jaanuaril käesoleval aastal ettepanekuga teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 29. jaanuaril käesoleval aastal ja panna eelnõu 546 lõpphääletusele.

Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esimees! See eelnõu on väga oluline eelnõu, mis räägib puuviljade ja köögiviljade turustamise andmekogudest ja kõigest muust, on ju, rääkimata siis veise‑, sea‑ ja lambaliha, lambarümpade kvaliteediklassidest. Aga kas selle eelnõu arutelul oli ka jutuks, kas üleeuroopaliselt peaks vaatama üle ka toiduainete käibemaksu? Eesti riik on jäänud praktiliselt üksinda sellega, et kaupluses on toiduainete käibemaks sama mis kõigil muudel toodetel poes. Muud riigid on ikkagi leidnud, et esmatoiduained peaksid olema sooduskäibemaksuga. Kas see üldse teil komisjonis arutelule tuli või kui kuskilt Euroopa Liidust öeldakse, et midagi peab tegema, siis me lihtsalt võtame need asjad üle?

Selliseid küsimusi arutelude ajal ei käsitletud, aga maksupoliitika on iga riigi enda otsustada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui ma selle eelnõu seletuskirjaga tutvudes õigesti aru sain, siis siin seotakse kokku mõned sellised progressiivsed ideed sellest, kuidas töötajate töötingimusi peaks ülima täpsuse ja korrektsusega jälgima. Ma ise imestusega vaatasin, et näiteks kui sa tööriistapoest ostad töökindad, siis töökinnastega on kaks A4 juhend kaasas ja nii edasi. Noh, veidikene on minu hinnangul seda bürokraatiat üle keeratud. Loomulikult, töötingimused peaksid head olema. Aga ma saan aru, et see seotakse nüüd kokku sellega, et kui piltlikult öeldes redeli kasutamise õpetus ei ole läbi viidud ja selle läbiviimine ka paberites fikseeritud, siis ähvardab põllumajandustootjat oht, et PRIA toetusi võidakse vähendada. Kas ma olen õigesti aru saanud, et see asi läheb päris rangeks ja kohati ka päris absurdseks?

Aitäh, austatud küsija, kuigi küsimuse sisust oli keeruline aru saada. Võib-olla oleks ka teistel kolleegidel hea teada, millistes poodides müüakse neid kindaid, kus kaks A4 õpetust kaasas on. Aga üldiselt on niimoodi ja seetõttu see ka põllumajandustootjates ja esindusorganisatsioonides väga suurt muret ei tekitanud, et lähtuvalt Tööinspektsiooni volitustest ja kehtivatest seadustest on [tootjad] nagunii valmis neid nõudeid täitma. Selle tõttu ei käsitleta seda isegi nende vaatest täiendava probleemina, vaid üldise hüvena, mida tööandja ja töövõtja [töösuhtes] peaks igapäevaselt rakendama.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tuleks arutelu juurde. Kas sellest [teemast] oli juttu või kas sellele pöörati tähelepanu? Tingimuslikkuse nõuded on otsetoetuste maksmise üks eeldusi ja sinna lisanduv sotsiaalne tingimuslikkus kohaldub kõikidele taotlejatele. Samas ei ole ma suutnud välja lugeda, kuidas koheldakse võrdse kohtlemise printsiibi mõttes füüsilisi isikuid, kes ei ole ettevõtjad ja taotlevad toetust. Mismoodi nende suhtes rakendub sotsiaalse tingimuslikkuse nõue?

Seda küsimust sellises vormis ei käsitletud, nii et ei saa teile sellele küsimusele vastata.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Siin on päris palju asju. Õiguseid antakse ministeeriumile ja ministrile ning valdkonnaminister võib siis oma määrusega erinevaid otsuseid teha. Aga ma ei näe selle eelnõu juures neid määruse projekte, nagu tavaliselt on olnud kokku lepitud, kui ministeeriumile on antud väga suur otsustusõigus ja nii. Siin eelkõneleja küsis, et on tingimuslikkus ja sotsiaalne tingimuslikkus ja kõik muu, ning on näha, et valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses ette näha ka selliseid eelarveaastal antavaid toetuseid, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. Ma neid määruseid selle eelnõu juures ei näe, neid määruse projekte. Niikaua kui mina olen Riigikogus olnud, on alati olnud see kokkulepe, et need määruse projektid on eelnõudega kaasas, et me pimesi ei annaks ühele ministrile väga suuri õigusi.

Aitäh!

Aitäh, austatud küsija! Ma ei tea, millele te viitate, öeldes, et a priori kõik tulevased määrused on seaduste juures. See on põhimõtteliselt nii sisuliselt kui ka tehniliselt ilmvõimatu. Määrused töötatakse välja, kui seadused on vastu võetud. Kui me räägime konkreetselt Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumist, siis kõik need määrused, mis puudutavad ühte või teist ettevõtet või toetust, töötatakse välja koostöös sektoriga ja kooskõlastatakse tegelikult nendega. Nende ettevõtjatega, keda see puudutab, räägitakse see sel juhul läbi ja siis toimub see lõplik viimistlus. Nii et selle tõttu ei ole ka neid määrusi siin selle eelnõu juures olemas. Minu arvates ei ole neid olnud ka väga paljude eelnõude juures, mis me siinsamas saalis oleme koos kenasti vastu võtnud.

Rain Epler, teine küsimus, palun!

Aitäh! Urmas, sinu kommentaar mu küsimuse kohta tuletas mulle millegipärast peaministrit meelde, ma ei teagi, miks. Aga mu küsimus on see, et kas sa julged täie veendumusega väita, et tegelikult mingeid lisanõudeid ja võimalikke lisasanktsioone, või ütleme, ootamatusi selle seaduse vastuvõtmise järel põllumeestele ei kaasne. Möödunud aasta lõpus vist oli üks saade põllumajandustootjatest, kus räägiti absurdsetest nõudmistest, mida ametnikud on esitanud ja mille tõttu on tootjatel toetusi vähendatud. Kas sina julged täie veendumusega väita, et see eelnõu uusi asjatult bürokraatlikke nõudmisi põllumeestele kaasa ei too? Ma loodan, et küsimus oli arusaadav.

Jah, seekord oli arusaadav ja mõistlik. Tegelikult me ju siinsamas saalis nii seadusandjana kui ka ministeeriumis [valdkonna] valitsejana kogu aeg monitoorime seda, kas mingid bürokraatlikud määrused, eelnõud, tingimused on ülemäärased. Vaadake selle eelnõu sissejuhatust. Seal on viide vähemalt kolmes osas, miks see muudatus on ette võetud. Üks osa on seotud sellega, et peale siseriikliku seaduse väljatöötamist on Euroopa Liidus vastu võetud teatud muudatusi ja on vaja [meie seadus nendega] kooskõlla viia. Teine osa puudutab seda, et sellesama Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse rakendamisel Eestis on tekkinud puhtalt praktiline kogemus, mistõttu [seadus] vajab muutmist, ja see muutus on ikkagi selgelt paremuse suunas. Kolmandaks on vaja luua suurem õigusselgus. Aga seda [väidet], et ühe või teise seadusandliku aktiga ei teki mingeid probleeme, ei saa mina kindlasti enda vastutusele võtta. Need [tekkivad] probleemid tuleb kiiresti lahendada. Seadusandjal on võimalus sekkuda seaduse tasemel või ministeeriumil kui valdkonna eest vastutajal määruse tasemel.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna te jäite mu kolleegile võlgu vastuse, mis puudutab sotsiaalset tingimuslikkust, siis palun defineerige, mida see täpselt tähendab. Seda enam, et muudatused puudutavad ka sotsiaalse tingimuslikkuse järelevalve mehhanisme. Seega, palun defineerige lühidalt, mida tähendab sotsiaalne tingimuslikkus antud eelnõu kontekstis.

Aitäh! Ma vabandan, kui teile jäi mulje, et ma jäin vastuse võlgu. Ma viitasin väga selgelt sellele, et tööandja ja töövõtja suhted on Eestis seadusandlikult selgelt reguleeritud ja selle üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon. Kui peaks selguma, et üks või teine asi on täitmata, ja tehakse ettevõtjale ettekirjutus, siis sellest johtuvalt võib tekkida võimalus ja vajadus sanktsioneerida, aga see ei ole a priori. Kuna need seadused meil kehtivad, siis ka tööandjad ise ehk ettevõtjad ei näinud selles tingimuslikkuses sellist probleemi, kui [on nähtud] võib-olla mõnes muus Euroopa riigis, kus need probleemid on olnud selgelt suuremad, mis puudutab töötajate [töö]tingimusi, õigusi, palga maksmist ja nii edasi ja nii edasi. See on olnud selle tingimuslikkuse alus.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle konkreetse eelnõu valguses ja meenutades äsja päevakorral olnud puurikanade keelustamise plaani, on minu küsimus, et umbes kui mitme aasta pärast teie hinnangul muutub põllumajandustegevus Eestis lõplikult konkurentsivõimetuks. See oleks aus välja öelda, et inimesed ei elaks mingites roosades unistustes, ei teeks investeeringuid, mida nad tagasi ei teeni, teadmata seda, et võib-olla järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal lajatatakse veel mingite bürokraatlike piirangutega, mis nende investeeringud ja eluviisi nulli keeravad. Võib-olla te ütlete selle maaelukomisjoni esimehena ikkagi ausalt välja, et jah, sõbrad, põllumajandustootmine Eestis on perspektiivitu, sest aastaks 2030 või aastaks 2035 oleme me lõplikult konkurentsist väljas, meie sisendmaksumused on nii suured, meie tööjõukulud on nii suured, meie turu võimalused on nii ahtad …

Aitäh!

… et ärge rohkem tehke.

Aitäh, austatud küsija! Otseselt selle eelnõu raamides me seda teemat ei lahanud, kuid suheldes erinevate ettevõtjatega, põllumajandusettevõtjatega üle Eesti, me näeme seda, et ettevõtjad järjest rohkem muudavad tootmist efektiivsemaks, selleks et konkurentsis püsida. Tõsi on see, te ka kindlasti teate seda, et Eesti põllumajandusettevõtted on üldiselt Euroopa keskmisega võrreldes selgelt suuremad. Üks põhjus, miks nad on suuremad, on see, et nad on ajaloolistel põhjustel olnud sunnitud tegutsema efektiivsemalt. Aga mina maaelukomisjoni esimehena kindlasti ei näe põllumajanduse hukku ega kadumist, ühel väga lihtsal põhjusel: süüa tahavad inimesed alati. Kui [põllumajandust] ei oleks, siis võiks öelda, et kogu planeedil on lõpp.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et hea ettekandja lubab, et ma natuke laiendan seda eelnõu, just eelküsija kontekstis, just maaettevõtja konkurentsivõime kontekstis meie sellise kakofoonilise maksutõusu taustal ja ka ebavõrdsete põllumajandustoetuste taustal. Kas on viimase aja uuringuid just selle koha pealt, kus kahte aspekti hinnates vaadatakse meie maaettevõtjate konkurentsivõimet? Just neid kahte aspekti hinnates: põllumajandustoetused ja maksukaos viimasel ajal.

Aitäh, austatud kolleeg, selle küsimuse eest! Kui me räägime põllumajandustoetustest, mille [maksmine] jagatakse tavaliselt seitsmeaastasteks perioodideks – need otsused võetakse nende perioodide peale vastu ja aeg-ajalt võib-olla kohendatakse lähtuvalt tagasisidest –, siis on näiteks loodud mitmeid eeliseid selleks, et konkurentsi toetada ja tugevdada väiksemate ettevõtjate puhul. See tähendab, et need tingimused, mille alusel toetust saadakse, neid arvestavad. Kui me räägime iga-aastastest [toetustest], mitte näiteks investeeringutoetustest, siis ka seal on ette nähtud teatud kriteeriumid, näiteks puudutab see väikeloomapidajaid. Tõin lihtsalt mõne näite. Kolmandaks see, mille kohta alles hiljuti oli uudis, et noortalunikud, alustavad ettevõtjad, saavad suurema starditoetuse, kui see siiani oli. Nii et neid näiteid kindlasti on. Aga tõsi on see, et konkurents selles sektoris on üsna tihe ja väikestel võib teatud mõttes olla keeruline vastu pidada. Oluline osa on seal sellel, kuidas turule pääseda, et seal oma tooteid müüa. Kui te räägite konkurentsieelisest, siis ma võin julgelt kinnitada, et näiteks põllumajanduses palju kasutatav diislikütus on meil maksustatud Euroopa miinimumtasemel, ja see on selge konkurentsieelis võrreldes teiste Euroopa tootjatega laiemas pildis, vaadates ka meie lähinaabreid ja seda, millised määrad neil on kehtestatud. See on minu arvates ka üks võimalus sisendite kaudu meie ettevõtjaid toetada.

Evelin Poolamets, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See seadusemuudatus kindlasti suurendab ettevõtjate halduskoormust. Kas on tehtud ka mõjuhinnang ja on hinnatud, kui palju see võiks ettevõtjate halduskoormust suurendada ja kui kalliks see võiks ettevõtjatele minna?

Nii palju, kui ma peast suudan refereerida, siin viiteid sellele, et ettevõtjate halduskoormus suureneb, tegelikult ei olnud. Pigem võib leida komponente, et see langeb, ja seda mitmel põhjusel. Vaadake näiteks muudatust, mis puudutab jooksvaid taotlusi. Need olid ühe aasta kesksed, mis tähendas, et kui aasta sai läbi, siis hakati otsast peale. Aga nüüd on võimalik rakendada nende toetuste väljamaksmist ja taotlemist üle aasta, mis peaks halduskoormust just vähendama, sest kui taotlusvoorudest jääb raha üle, siis ei hakata kogu seda bürokraatlikku protsessi uuesti läbi käima, vaid saab jooksvalt edasi minna. See on üks näide.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahaks kogu maailma ja ka Eestit õnnitleda selle puhul, et eile vannutati [ametisse uus] Ameerika Ühendriikide president. See toob kaasa palju muutusi kogu maailmas. Aga lähme nüüd selle eelnõu 546 juurde. Esimene lugemine oli 17. detsembril 2024 ja siis ma oma kõnes juba viitasin erinevatele puudustele, mis seaduseelnõus on. Ma ei tea, ministeerium oleks võinud võtta selle ette ja uuesti üle vaadata, et mida seal saaks veel teha. Peatuks mõnel punktil. [Eelnõu] ei ole tervenisti halb. Aga jälle on ühte seadusesse peidetud mitu erinevat asja. Kõige suurem probleem on ikkagi see sotsiaalne tingimuslikkus. Sotsiaalne tingimuslikkus lisatakse nüüd tingimuslikkuse nõuetele ja tingimuslikkuse nõuete üks osa on maa heas põllumajandus‑ ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ja kohustuslikud majandamisnõuded ning sinna tuleb ühe peatükina sisse sotsiaalse tingimuslikkuse peatükk. Tingimuslikkuse nõuete [täitmine] on eelduseks otsetoetuste taotlemisel, nende täitmine on kohustuslik. Otsetoetust, nagu te teate, saavad taotleda kõik ettevõtjad, tulundusühistud ja füüsilised isikud ehk ka eraisikud. Vaatame nüüd, mida [näeb ette] sotsiaalse tingimuslikkuse nõue. [Selle täitmist kontrollib] Tööinspektsioon ja Tööinspektsioon järgib töötervishoiu ja tööohutuse seadust. See seadus ütleb, et need [nõuded] kehtivad ettevõtjate ja avaliku sektori kohta. Kui sealt edasi minna, siis [selgub, et] füüsilisele isikule need ei ole prioriteetsed, need ei ole vajalikud. Läheme tagasi otsetoetuste taotlemise juurde: eraisikust taotlejad on eelisseisundis, kuna nende suhtes ei rakendu tingimuslikkuse nõuete üks osa. Mida see siis ettevõtjatele kaasa toob? 1. jaanuaril algas uus aasta ja Tööinspektsioon avaldas eelmine nädal oma kodulehel nimekirja ettevõtetest, keda käesoleval aastal kontrollitakse. Ma [vaatasin selle] kiirelt läbi. Ida-Virumaal on 175 [ettevõtet], mida kindlasti minnakse kontrollima. Esmapilgul olid kolm neist põllumajandusettevõtet. Ehk need kolm ettevõtet ongi Tööinspektsiooni vaatluse all ja Tööinspektsioon võib leida [puudusi], üldjuhul ju ongi ettevõtetes väikeseid puudusi. Aga nii kui see puudus saab Tööinspektsioonil fikseeritud, edastatakse see PRIA‑le ja PRIA-s vastavalt maatriksi, ütleme, tingimustele vähendatakse otsetoetust, kuigi, kui sa muidu saad ettekirjutuse ja täidad selle ära, siis on sul ettevõttes kõik korras. Markantne näide on, et sul on see musta‑kollase[triibuline] lint trepiastmele panemata ja sa saad selle kohta ettekirjutuse. Kui trepil on rohkem kui kolm astet ja sul on panemata see musta-kollase[triibuline] lint, siis sa saad ettekirjutuse, täidad selle ära, aga see on juba fikseeritud ja see [info] läheb PRIA‑sse. Kui keegi ütleb mulle vastupidist, et nii ei ole, siis jumal tänatud, kui see nii ei ole, et nende väikeste puuduste eest ei vähendata toetusi. Samas eraisik, kes teeb oma traktoriga tööd, muidugi vastutab ise kõige eest ja temal on võimalus ka siis, kui seda musta-kollase[triibulist] linti ei ole pandud, saada otsetoetused täies mahus kätte. Järgmiseks need määruste eelnõud, mis olid esimesel lugemisel kaasas. Ma ei ole nagu selles suhtes kindel, et need on seal õiges kontekstis. Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ma vaatasin, et maa heas põllumajandus‑ ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded peaksid rakenduma peale käesoleva seaduse vastuvõtmist. Antud määrus kehtib alates 1. jaanuarist 2025. Ehk määrus juba kehtib, kuigi seadus on vastu võtmata. Põllumajandustootjad, kes toetusi taotlevad, osalesid Tööinspektsiooni ja PRIA korraldatud sotsiaalse tingimuslikkuse infopäeval, aga tegelikult ei osanud keegi öelda, mismoodi see skeem [toimib]. Tööinspektsioon saadab saja ettevõtja andmed PRIA‑le ja kui on rikkumine, siis läheb kohe toetuse vähendamiseks. Nõndanimetatud töötervishoiu seaduse alusel vajalikud dokumendid, on need ohutusjuhendid, töötajate väljaõppe[dokumendid] või riskianalüüs, on tootjatel enamuses kõik tehtud. Mis võib Tööinspektsioonile silma jääda, on täpselt see, mida kolleeg Rain Epler ütles: redeli kasutamise juhend. Kui redel on kuskil silmapiiril, siis selle kohta peab automaatselt olema kasutusjuhend. Kui on relakas kuskil silma all, siis selle kohta peab olema automaatselt ohutusjuhend ja ka töötaja peab olema välja õpetatud, kuidas käsitleda elektrilisi tööriistu. Nii et kui keegi väidab, et bürokraatiat juurde ei tule, siis ma sügavalt kahtlen selles. Bürokraatiat tuleb juurde põllumeestele. Ametnikele tõepoolest ei tule ja sellest lähtuvalt võib PRIA haldussuutlikkus suureneda, aga kontrollid [sagenevad] ja tootja jääb ikkagi kehvemasse olukorda. Et olla konkurentsis, peab oma töökeskkonna ja tööohutuse asjad ikkagi kas sisse tellima või ise need etapid läbi tegema. Muidugi, paljudel põllumajandusettevõtjatel on need asjad olemas ja nad on sellest ka teadlikud. Nüüd on vaja neid uuendada. Veel on PRIA mobiilirakendus Iva äpp, mis annab võimaluse teha seiret. Täpselt sama teema: kogu vastutus lükatakse põllumajandustootjatele. Tuleb teha kultuurist pilt ja laadida PRIA keskkonda üles. Põllumajandustootjad võivad olla vanemaealised, nad võivad kasutada telefoni vaid helistamiseks, neil ei pruugigi olla mobiilivõimekust, et seda pilti teha. Siis peab jälle kaasama lisaressurssi kõrvalt, kes tuleks, teeks selle pildi koha peal ära ja laadiks üles PRIA keskkonda, et [tõestada], et [tootja] põldudel kasvav kultuur on see, mis on taotluses kirjas. Samas me teame, et mobiilside levi ei ole Eestis ühtlane, on piirkondi, kus levi on kehvem, mis võib tähendada, et pilti ei suudeta korrektselt teostada. Kaks puudust, aga neid puudusi on seal veel. Sellest tulenevalt teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. See [ettepanek] on edastatud elektrooniliselt.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Selle moodusega, selle õigusakti ülevõtmisega kaasneb halduskoormus – see puudutab sedasama sotsiaalse tingimuslikkuse kategooriat – ühelt poolt ja teiselt poolt võib seal kahtlemata, arvestades ka põllumajandustoetuste nii suurt osakaalu, mis on põllumajandusettevõtjatel, ‑tootjatel, olla sellele vaatamata risk ja mõju, mis olemuselt väikese probleemipüstituse võib muuta väga ebastabiilseks ja prognoosimatuks ning sisuliselt [mõjutada] ettevõtte toimimist pikema aja jooksul. See on laiem probleem, see nii-öelda ülebürokratiseerimine kui trend. Valitsus kinnitas meile suvel, et lähtub õigusaktide koostamisel põhimõttest, et halduskoormus ei tohi kasvada. Kui üks haldusakt või õigusakt tuleb [juurde], siis samas mahus tuleks bürokraatlikku koormust vähendada. Kahjuks tuleb nentida, et trendina ei ole valitsus suutnud sellest antud lubadusest minimaalseltki kinni pidada. Osa täiendavast bürokraatiast tuleneb Euroopa Liidu reeglitest. Meie küsimus on selles, kuidas me [käitume] Euroopa Liidu reeglite puhul. Üks asi on varane nii-öelda eelhoiatus nende mõistlikkuse ja põhjendatuse koha pealt. Kuid loomulikult peame otsima ka teid, kuidas Euroopa reeglitega nii opereerida, et nad ei too kaasa ettevõtjatele täiendavaid riske, viitan eelnevale, ning et [probleemid] lahenevad siin nõnda, et nad põllumeestele halduskoormust kaasa ei too. Millega tegeleb [maaelu]komisjon? Ma vaatasin, sellel töönädalal arutab ta hobuste, muulade ja eeslite võiduajamise küsimust. Näete! Majandusolukord Eestis on, nagu on, konjunktuuri perspektiiv on [keeruline], sealhulgas loomulikult regionaalse ettevõtluse perspektiivis, aga maaelukomisjon leidis endale jõukohase ülesande: tegelda hobuslaste võiduajamiste reeglite sätestamisega, kuidas hobused, muulad ja eeslid tegutsevad. Näete, missugune küsimus! Ega valitsus parem ei ole. Valitsus praeguses julgeolekuolukorras, kui majandus on kolmandat aastat nii-öelda surutises, leidis ka jõukohase ülesande: puurikanade probleem. See tuleb ette võtta! Igaüks seab endale ise prioriteete, aga meie õigus parlamendis on välja öelda, kas need prioriteedid praeguses olukorras on relevantse iseloomuga. Aus vastus on, et ei ole relevantse iseloomuga. Kokkuvõtlikult on Isamaa seisukoht selline, et me ei kavatse neid õigusakte, millega suurendatakse halduskoormust ja tekitatakse ettemääramatust ettevõtjatele, kogu lugupidamise juures, nii valuliselt – ma vaatan, Urmas on murelik – kui see see ka ei kõla, toetada, meil ei ole võimalik neid sellisel kujul lihtsalt mehaaniliselt, mehhanitsistlikku protsessi rakendades toetada. Peab saabuma mingisugune punkt, kui me ütleme, et see ei ole okei. Laupäeval ma kõnelesin Saksa tulevase kantsleri Friedrich Merziga. Ta ütles, et üks küsimus kogu Euroopas on – loomulikult on see metafoorne küsimus – eelmise aasta suvest kehtima hakanud plastpudelite seotus korkidega. Näete, võtsime [selle otsuse] vastu ja nõnda edasi, väga idealistlikult plastitootmise vähendamise eesmärgil, reostuse vähendamise eesmärgil. Aga milline tegelik tulemus on? Esiteks, see muudab inimeste praktilise toimetamise plastpudelitega ebamugavaks ja seega ei vasta see kogu tehnoloogia arendamise põhiküsimusele. Tehnoloogia ülesanne, otstarve sotsiaalses mõttes ei ole eraldivõetuna ju kasum või töökohtade [loomine], selle eesmärk on muuta elu mugavamaks, muuta elu kvaliteetsemaks.

Just!

Ja näete, selle tulemus on need mitte sugugi mugavad plastkorgid. Nii et me peame niisuguse uue vaate Euroopa ülereguleerimise kohta sõnastama ja sellele vastavalt ka relevantselt oma seisukohti kujundama. Näete, niisugune olukord on praegu, see nõuab meilt ka enda kokkuvõtmist. Nende plastkorkide puhul, metafoorse näitena, mida teatas meile Eesti toiduainetööstus? Kui palju toodetakse täiendavalt aastas plasti? Kaheksa tonni plasti, dekaadiga 80 tonni plasti. Näete, milline paradoks! Katsume ennast ühiselt kokku võtta ja seista meie maaelu eest, seista meie põllumajandusettevõtjate eest, seista meie toidutootjate eest, ja mitte üksnes sellisel tasemel, nagu seda on eeslite, muulade ja hobuste võiduajamiste reguleerimise prioriteediks seadmine. Aitäh!

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt eelkõneleja! Kõik kaasamõtlejad! Täitsa huvitav oli kuulata, aga tekkis küsimus, kas tegemist on fiktsiooni, ulme või millegi muuga. See hobuslaste teema oli minu teada üks teemasid, mille puhul ettevõtjad ise tahtsid, et see seadus oleks selgem ja rohkem reguleeritud. See puudutab väga selgelt selle sektori ja tõuaretuse kaitset ning on lugupidav nende väliskasvatajate, hobusepidajate, loomakasvatajate suhtes, kes tahaksid Eestis võistelda. Selleks, et nad saaksid õigeaegselt teada, kas nad saavad siin võistelda, me võtsime [selle teema arutelule]. Meil on veel rohkem võimeid, te ei pea, Urmas, muretsema selle pärast, kas see ongi meie tase, kõik, mida me suudame teha. Aga see oli tehtud just ettevõtjate ettepanekuid arvestades, ja mitmel aastal. See seadus oleks pidanud võib-olla mõnevõrra varem siin olema. Teiseks, ma tahan [täpsustada], et lihtsalt ei jääks [valet] muljet. Kui Tööinspektsioon leiab mingi rikkumise, ükskõik millisel tasemel see on, ükskõik mis valdkonnas, kus Tööinspektsioonil on õigus [kontrollida], siis see ei tähenda a priori, et tehakse kohe trahv, saadetakse [teade] PRIA-sse ja öeldakse, et nüüd jääd sa toetusest ilma. Te teate väga kenasti seda, et üldises halduspraktikas on selline asi, et antakse võimalus teatud rikkumiste kõrvaldamiseks, kui need on rikkumised seadusandlikus mõttes. Kui need rikkumised on kõrvaldatud õigeaegselt, kokkulepitud ajaks või ükskõik millisel muul [kokkulepitud] moel, siis selliseid muresid kellelgi ei ole. Seadused on ju üldiselt tehtud meie endi poolt meie endi ja ettevõtjate kaitseks. Kui me oleme kokku leppinud, et mingid seadused kehtivad, aga kui neid ei täideta või ei olda valmis [olukorda] parendama, siis võib tõesti juhtuda mõnel üksikul korral, et kellelgi võib-olla vähendataksegi [toetust]. Aga tuleb juurde lisada, et kuna tegemist on Euroopa Liidu tasandil [rakendamise] esimese aastaga, siis lõplik menetluspraktika alles selgub. Me ise ju teame väga hästi, et üldiselt ei minda kohe esimese rikkumise peale tegema selliseid akte, mis annaksid sellise võimaluse. Alati tuleb hinnata [rikkumise] suurust, [tekkinud] kahjut, riske ja nii edasi. See on väga oluline tähelepanek kõikide nende asjade juures. Aitäh!

Suur tänu! Ma ei tea, kumb teist eespool oli, aga lasen kõigepealt Aivar Kokal kõne pidada. Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Head kolleegid! No komisjoni esimees selgitas siin paljusid küsimusi, aga ma vaatan, et selle eelnõu pealkirjas on "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus". Kui sellesse seaduseelnõusse sisse minna, siis on näha, et mõni rida tõesti räägib ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest, aga enamik teemasid puudutab seda, kui palju selle valdkonna ministrile lihtsalt pimesi õiguseid antakse. Siin me räägime, et strateegiakava sekkumiste raames antakse ühel või mitmel kalendriaastal antavate toetuste kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile, [kes teeb seda oma] määrusega. Me nägime, et esimesel lugemisel ikkagi mingi määrus oli. Ettekandja oli selle lihtsalt ära unustanud, aga õnneks see siiski ikka oli. Samas öeldakse, et valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses ette näha ka sellised eelarveaastal antavad toetused, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. Millised need on, kellele antakse, miks antakse – seda eelnõu kuidagi ei kajasta. Samuti tekitab palju küsimusi see, et kui tingimuslikkuse tekstiosa muudetakse ja [lisatakse] sotsiaalne tingimuslikkus, siis seda sotsiaalset tingimuslikkust võime siin lugeda ühte ja teist ja kolmandat pidi ning väga erinevalt võime aru saada, mida see siis tegelikkuses tähendab. Minu jaoks tekib siin küsimusi veel juurde. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks määrata enda hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused. No ma ei tea, kui palju neid hallatavaid asutusi olla saab. Mul on küll tunne, et see saab olla ainult PRIA. Puu‑ ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumise eest antava koolikava toetuse määra, vormi ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ühelt poolt on see täiesti mõistetav. Me oleme oma riigis kokku leppinud, et me toetame koolis värske köögivilja ja piimatoodete pakkumist. Aga siia juurde on tulnud järgmine paragrahv: "Kui koolikava toetuseks eraldatud vahendid on käimasolevaks õppeaastaks ammendunud, toetust järgmiseks taotlusperioodiks ei anta." Aga riigieelarves arvestatakse ikkagi seda, kui palju koolilapsi on ja kui palju me iga koolilapse peale piima ning puu‑ ja köögivilja jaoks raha anname. Nüüd me anname nagu õiguse, et keset kooliaastat saab ühel hetkel öelda, et sina jäid taotlusega hiljaks ja sa enam seda nii-öelda köögivilja‑ ja piimatoetust ei saa. Ja siis PRIA lihtsalt avaldab sellekohase teate hiljemalt kümme tööpäeva enne taotlusperioodi algust. No ma ei tea, kas see ikka väga õige on. Nüüd me jõuame järgmisesse kohta. Ma varem seda ei teadnud, aga selgub, et banaanisektor on ka Eestis väga oluline. Riigi toidu ja sööda käitlejate registrit käsitatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna komisjoni rakendusmääruse [tähenduses] ja siis sinna kontrolli juurde pannakse puu‑ ja köögiviljasektor ning banaanisektor, mida väga oluliselt hakatakse Eestis jälgima. Järjekordselt antakse ministrile võimalusi: valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada, millises ulatuses käsitatakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrit puu‑ ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna, arvestades komisjoni rakendusmäärust. Võiks väga selgelt olla [kirjas], mis õigused ja mis kohustused siis on. [Eri]märgistuse luba kehtib kolm aastat, kui me anname selle ettevõtjale, ja siis tuleb seda kolme aasta [kaupa] pikendada. Jääb natukene selgusetuks, kus ja mis rahalises väärtuses [see toimub] või kelle kohustus see pikendus ikkagi on. Kõige naljakam asi on siin see, et kui pinnaseiresüsteemi rakendamisel esitatakse tõendina asukohamärgisega pilt, kasutatakse pildi tegemiseks PRIA heakskiidetud mobiilirakendust. No ma saan aru, et üks rakendus on PRIA‑s üles laaditud. Seda numbrilise nimetusena eelnõusse loomulikult panna ei saanud, sest aeg teeb oma tööd ja rakendused muutuvad. Aga ma loodan, et see rakendus on kõigile ettevõtjatele tasuta allalaaditav. Muidugi, mobiilne rakendus tähendab seda, et see ei ole juhtme taga olev rakendus, rakendus võib ka olla läbi valguskaabli, läbi interneti. Nii et ma ei tea, kas see mobiilne rakendus on nüüd ainuõige otsus ja kas ikkagi ei ole nii, et tehakse korralik pilt ja saadetakse läbi interneti kuhugi serverisse, mis PRIA‑l on. Eks neid küsimusi ole. Mina ütleks küll, et see eelnõu on ametnikel lihtsalt sulepeast välja imetud. Mul on väga kahtlane tunne, et ministrile on antud väga palju õigusi. Me iga nädal saame vähemalt ühe pressiteate sealt ministeeriumist erinevatel teemadel: küll riigieelarve arutelul, kuidas ühistranspordil on kokkuhoiu pool …

Hea kolleeg!

Jaa, no kolm minutit, jah.

Oojaa, siis on veel kaks jäänud.

Jaa, piisab sellest. Sellest, kuidas kärpeplaanis 6 miljonit kokku hoitakse. Viimastel päevadel oli lugeda, kuidas 40 ja pluss miljonit on vaja sinna juurde saada, rääkimata sellest, et Eestis hakkab kanakasvatus ülejäänud Euroopa riikidest teistmoodi käima ja väidetakse, et kõikide ettevõtjatega on kokku lepitud. Noh, neid kanakasvatajaid Eestis väga palju ei ole. Mina saan küll aru, et kõik ettevõtjad soovivad, et kõik kokkulepped tehtaks Euroopa Liidus ühiselt: kui on otsus kanade puuris [pidamine] lõpetada, et siis see lõpetataks Euroopa Liidus ühiselt, mitte nii, et Eesti kõnnib kümme sammu eespool ja konkurentsitingimustes meie ettevõtjad lihtsalt kukuvad tahapoole. Mul oleks hea meel, kui kõik kanad ja loomad oleks vabapidamisel, aga tingimused võiks ikkagi kokku leppida kõigepealt Euroopa Liidus ja siis tulla hüüdma kõva häälega siin Eestis, et me teeme seda nüüd selleks kuupäevaks. Me näeme energiaga sedasama: me teeme kõvasid kokkuleppeid ja nüüd me hakkame homme arutama kõigi nende kokkulepete tulemusel, et Eleringile tuleks hakata iga kuu juurde maksma elektri eest 50 senti. Kas see on mõistlik otsus või mitte, see on omaette küsimus. See kuulub täpselt samasse teemasse kui seesama eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Ma haaran kinni sellest, millega Aivar lõpetas: Eesti sammub kümme sammu ees. Tõepoolest, kui vaadata natukene suuremat pilti, siis mulle tundub, et kõigepealt püüab Euroopa sammuda esirinnas, aga Eesti proovib teatud asjades, milleks on, noh, siiamaani olnud teatud ideoloogilised valikud ja ka rohepöörasus, sammuda ka teistest eurooplastest kõvasti eespool. Vanasti öeldi midagi sellist, et eestlaste võime viia saksa täpsusega ellu venelaste väljamõeldud rumalusi on hämmastav. Nüüd kasutatakse seda saksa täpsusega elluviimise võimet Euroopast tulevate jaburuste elluviimiseks. Juba sõnapaar "sotsiaalne tingimuslikkus" peaks sellise häirekella Riigikogu kolleegide ja ka sektori inimeste jaoks ikkagi kõvasti helisema panema. See võib tunduda naljana, kui me siin räägime redeli või labida kasutamise juhendist, nende kasutamise koolituse läbiviimisest ja siis selle kontrollimisest Tööinspektsiooni poolt, aga tegelikult, kui me Euroopa regulatsioone vaatame, siis tihtilugu need nii jaburad ongi. Tööinspektsioon nii kontrollibki. Põllumehed mõtlevad, et nad tegelevad põllumajandusega. Aga siis tuleb uus noor mees tööle, tuleb veel sealt kusagilt ülikoolist või tehnikumist. Põllumees on eeldanud, et hakkame nüüd tööd tegema, et küll [töötaja] seda labidat käsitleda oskab, aga tuleb tööinspektor ja küsib, et kus on paber, kas juhendasid, allkirja võtsid, et ikka oskab. Kui paberit ei ole, siis on kümme prossa toetust läinud. Noh, ma ei välistaks, et me sellelaadseid uudiseid varsti lugema saame hakata. Järgmine asi. Riigi, ma ütleksin, usaldamatus sektori suunas. Seesama PRIA äpp. Põllumees peab nüüd alla laadima PRIA äpi ja siis käima pildistamas nõutud objekte, nii et asukohamärgis on peal. Muidu need ametnikud arvavad tont teab mida, et kus kohas need põllumehed pildistamas käivad, aga siis saab kontrollida, kas see pilt tehti ikkagi õiges kohas. See ei ole minu arust sõnumina kuigi toetav väga olulise sektori suunas. Kolleeg Kruuse ütles selle muulade võiduajamise kohta, et ettevõtjad ise tahtsid ja ise tulid ja et oleks vaja seda regulatsiooni. Minu arust on see märk, mida me näeme ka muudes sektorites. Ma olen ettevõtjatega sellest rääkinud, et selle suure regulatsioonide rägastikuga ongi ettevõtjad aetud [nii kaugele], et nad vahest ütlevad, et kuulge, siin tuli jälle mingisugune hullus peale, äkki saaks veidikene kohendada. Ja see on siis pärast tagurpidi tõlgendatav, et oi, ettevõtjad ise tahtsid. Euroopas on ju tehtud Mario Draghi raport. Kõik seda teavad, reformierakondlased tulevad pulti, ütlevad, et Mario Draghi ütles, et peame bürokraatiat vähendama, ja hakkamegi vähendama. Ja siis loed, et on sotsiaalne tingimuslikkus. No ei vähendata bürokraatiat ju, suurendatakse! Selle kohta, et ettevõtjad ise tahtsid, on mul lihtsalt üleskutse põllumeestele. Paljud põllumehed on eravestluses seda ka öelnud. See on ikkagi mõte sellest, et põllumehed peaksid oma esindusorganisatsiooni ise üleval. Muidu küll tundub, et esindusorganisatsioon ju tahab, need just, kes seal palgal on, kes seal juhid on ja kes käivad esindamas, nemad tahavad, et järgmise aasta eelarvesse kukuks ka riigilt see [raha], et saaks tööl käia ja palk jookseks. Nad on nagu riigist sõltuvad ikkagi teataval määral ja võib-olla nad ei ole niimoodi sada protsenti põllumehi esindamas, vaid nad seal kuidagi balansseerivad: ütled ministrile võib-olla teinekord liiga otse ja järgmine aasta minister võtab eelarvest rea maha. Nii et mul on üleskutse ka põllumeestele, et mõelge tõsiselt selle üle, et teie esindusorganisatsioon olekski teie enda oma ja mitte riigist sõltuv. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 546 teine lugemine lõpetada. Aga meile on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt laekunud ettepanek eelnõu 546 teine lugemine katkestada. Me peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Üks hetk, vabandust! Priit Sibul, palun!

Jaa, ma palun enne hääletust Isamaa fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, oleme eelnõu 546 juures. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 546 teine lugemine on lõpetatud.