Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE) esimene lugemine

Päevakorrapunkt nr 2: Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 444 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali.

Lugupeetud kolleegid! Olen [algatanud] jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega arvestatakse [pensionärid] jahipidamisel soodustatud isikute hulka. Selle eelnõu sünnilugu on selline. Selle aasta kevadel toimus Järvamaa Jahindusklubi iga-aastane volikogu. Seal on traditsiooniliselt olnud kohal ka keskkonnainspektor, kes räägib jahimeestele, õigemini tuletab meelde seadusest tulenevaid kohustusi. Ühel hetkel tegi ta seal auditooriumis ühe ettepaneku. Tegelikult probleemiks on ikkagi see, et jahipidamise tasu vastu, mis on 10 eurot aastas, eksitakse päris palju ja eksijad on põhiliselt eakamad inimesed, kes on kas oma [väheste] IT-kogemuste või nutitelefonikogemuste tõttu või siis hajameelsusest või ükskõik millisel muul põhjusel unustanud selle tasu maksmata. Ja ta püstitas seal küsimuse, et kas me ei võiks siis teha täpselt samamoodi [nagu harrastuskalapüügiõiguse tasu puhul]. Muidugi põhjus on see, et tema korrektse ametnikuna alati algatab väärteomenetluse ja isik, kes unustas 10 eurot maksmata, tegelikult saab karistatud väärteo korras. Aga tema mõttekäik oli see, et kas on ikkagi mõtet sellisel asjal selle 10 euro pärast, kui vanemate inimeste ealised iseärasused ei ole tahtlikult tekitanud selle rahalise summa maksmata jätmist, vaid see on jäänud tegemata lihtsalt mingil muul objektiivsel või subjektiivsel põhjustel. Ja siis ta ütles välja järgmise lause – Andrus Hallasoo on see keskkonnainspektor, kes seda ütles –, et teil on siin riigikoguja, pöörduge tema poole ja las tema siis seisab selle eest, et pensionärid vabastataks sellest aastasest 10-eurosest tasust. No mis teha? Rahva arvamus, olenemata sellest, kas see tuleb lihtrahva poolt või ametnike poolt. Ja see tingiski selle eelnõu esitamise. Selle eelnõu väljatöötamisel ma lisasin siia, et jahipidamise tasu maksmisest vabastataks need isikud, kellel on olemas dokument: pensionäril pensionitunnistus, õigusvastaselt represseeritud isikul ja represseerituga võrdsustatud isikul represseeritu tunnistus, puudega isikul puude raskusastet ja kestvust tõendav dokument, samuti osalise või puuduva töövõimega isikul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument. Selline oli minu ettepanek. Ja kui nüüd lähtuda õiguse analoogiast, siis tegelikult analoogne õigus kehtib juba ammu pensionäridest kalameestele kalapüügiseaduse § 28 alusel. Ja samad soodustatud isikud on ka minu poolt eelnevalt nimetatud isikud vastava dokumendi alusel. Muidugi on üks põhjus ka see, kindlasti siin saalis ja komisjonis öeldi seda, et see summa on niivõrd väike. Ma olen nõus sellega, jah. Summa on tõesti väike ja ilmselt tahtlikult keegi seda summat maksmata ei jätaks. Ja siin on teine oluline nüanss veel selles, et eks pensionärid tegelikult on ju juba panustanud, kui nad olid töövõimelised inimesed, käisid tööl, nad on panustanud sellesse ühiskonda, kus me praegu oleme, on andnud oma panuse. Tegelikult võiks neil olla õigustatud ootus, et selline väikene hüve saaks neile osaks, sest küsimus ei ole ainult selles, et mõni arvab, et jahipidamine on ainult toidu varumine ja sport. Ei, jahimehed täidavad väga paljusid ülesandeid, nad on partnerid riigile, kohalikule omavalitsusele, nad tõkestavad seakatku, teostavad marutaudikontrolli, jätkavad projekti "Ulukid teel", neil lasub kohustus teostada erinevaid uuringuid ja nii edasi. Aga küsimus on selles, et seda kõike tehakse autotranspordivahendiga – selleks, et sõita metsa, selleks, et teostada neid uuringuid. Ja kütus, bensiin on see, mis on väga-väga koormav, ütleme, nende ülesannete täitmisel. Ja siin oleks riigi poolt nagu väikene vastutulek selles osas, et seda eelnõu toetada. Aitäh! Minu poolt on kõik.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Nüüd palun komisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile käesoleva eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. Lisaks komisjoni liikmetele olid kutsutud eelnõu algataja Kalle Grünthal ja Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel. Küsisime eelnõu algatajalt erinevaid küsimusi. Näiteks: kui suur hulk oleks neid inimesi, kes tasust vabastuse saaksid? Kas riigil tekiks täiendav kulu selle eelnõu jõustumisel? Kas eakatel jahimeestel võiks olla hoopis probleem digitaalse keskkonna kasutamisega ja see on põhjus, miks nad ei saa või ei soovi seda jahipidamisõiguse tasu maksta? Kelle idee eelnõu oli ja miks üldse selline asi meieni toodi? Võib-olla mõned olulisemad faktid ka, mis Kliimaministeeriumi esindaja meile ütles. Eelnõu algatajalt me ei saanud ammendavaid vastuseid, aga Kliimaministeeriumi poolelt näiteks selline arv, et 12 000 inimest, jahimeest maksab seda jahipidamisõiguse tasu, nendest umbes 27% on pensionärid, see teeb 3240 inimest. Ehk siis, kui jahipidamisõiguse tasu on aastas 10 eurot, jääb riigil saamata 32 400 eurot, kui vabastada pensionärid jahipidamisõiguse tasu maksmisest. Ja kui sinna hulka lisada veel näiteks puudega inimesed, siis laekumata tulu suureneb veelgi. Ja oluline on veel märkida, et jahipidamisõiguse [tasu maksmisest] laekuvat tulu kasutatakse jahinduse huvides ja selle edendamiseks. Kui siin eelkõneleja tõi välja analoogia kalandusega, siis tegelikult Kliimaministeeriumi hinnangul need päris samad asjad ei ole. Kalandus ja jahindus on mingis mõttes sarnased, aga tegelikult üsna erinevad tegevused. Kalandusega tegelema hakkamine on lihtne, samas jahimeheks saamine on pikk ja keerukas protsess. Nii et kõigist jahindusega tegelemise kuludest moodustab tasu väga väikese osa. Ja võiks öelda, et komisjon ei toetanud seda eelnõu, me ei saanud aru selle vajadusest, see ei olnud piisavalt põhjendatud, ja seetõttu tegi komisjon konsensuslikult ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 444 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 444 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 444 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.