Arupärimine teedeehituse ja neljarealiste teede kohta (nr 408)

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Rene Koka, Mart Helme, Ants Froschi, Rain Epleri, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa, Jaak Valge, Martin Helme, Varro Vooglaiu, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Anti Poolametsa, Leo Kunnase ja Kalle Grünthali 13. mail 2023 esitatud arupärimine teedeehituse ja neljarealiste teede kohta. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rene Koka. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head saadikud! Kõik, kes te jälgite meid televiisori või muude kanalite vahendusel! Ka selle arupärimisega on lugu selline, et see on üle aasta hiljaks jäänud. See arupärimine on siin saalis sisse antud 13. mail 2023. 2023! Aga teema aktuaalsus ei ole teps mitte vähenenud ja võib isegi öelda, et see on veel aktuaalsemaks läinud. Arupärimine on sisse antud tolleaegsele kliimaministrile Kristen Michalile ja teema on teedeehitus ja neljarealised teed. Mõningad teemad on siin ministri vastustes eelmisele arupärimisele ühte ja teist serva pidi juba käsitlemist leidnud, aga teema on väga aktuaalne. Arvestades seda, kuidas me kahjuks näeme trendi, et Eestis on liiklussurmade arv tõusmas, ja ma väidan, et ka automaksu kehtestamine ei tee kuidagi Eestis pilti paremaks, pigem teeb meie autoparki tulevikus vanemaks, mis omakorda on kahjuks negatiivse mõjuga liiklusohutusele, on teede taristu teema väga oluline. Peab ütlema ka seda, et need mõned teed, mis täna töös on ja mida minister siin välja tõi on valdavalt 2019. aastal ametisse astunud rahvuskonservatiivse valitsuse teene, sest tol hetkel meil ei olnudki sisuliselt võtta projekte, mida ehitama hakata, ja tuli hakata projekte ette valmistama, et üldse oleks võimalik Eestis taristuobjekte ehitada. Aga siis küsimused ministrile. Ma palun, et ta ka pärast vastates loeks küsimuse ette ja siis vastaks. Küsimused on järgmised. Esimene küsimus: millised on Vabariigi Valitsuse plaanid seoses neljarealiste teede ehitusega? Punkt kaks: kas neljarealiste teede rajamine on Vabariigi Valitsuse prioriteetide hulgas? See on väga oluline küsimus ja tahaks saada selget vastust, milline on tänase valitsuse seisukoht. Punkt kolm: millal on kavandatud neljarealiste põhimaanteede valmimine? Punkt neli: millised on perioodi 2023–2027 kavandatav teedeehituse rahastus ja kavandatavad mahud? Noh, ma juba tõin välja, et see arupärimine on üle aasta vana. Minister vast räägib meile värskemast infost ehk siis aastatest 2024, 2025 ja edasi. Ja viies küsimus on selline: kui palju protsentuaalselt suureneb või väheneb riiklik teedeehituse rahastus järgmisel kümnel aastal võrreldes möödunud kümne aastaga? Oleks väga huvitav näha, kuidas valitsus näeb teedesektori arengut ja teedeehitust järgneva kümne aasta jooksul. Vastupidiselt siin saalis aeg-ajalt kõlavatele mõtetele, et teedeehitus ja ‑taristu ei olegi väga oluline, et varsti sõidame kõik elektriautodega või lendame, on majandusele jätkuvalt väga oluline see aspekt, et [võimalus liikuda] igasse Eesti punkti oleks tagatud. See tagaks ka meie majanduse kui vereringe [toimimise] Eestis, kui ettevõtlusega oleks võimalik tegeleda igas Eesti punktis. Me teame, et ka meie naabrid lätlased on võtnud väga ambitsioonika suuna, et Riiast peaks olema võimalik saada Läti igasse punkti kahe tunni jooksul. Ootame ministrilt vastuseid nendele küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli taristuminister Vladimir Sveti.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lubage esmalt, vastates arupärimise nr 408 esimesele küsimusele, välja tuua kõige olulisem. See küsimus kõlab nii: "Millised on Vabariigi Valitsuse plaanid seoses neljarealiste teede ehitusega?" Toon veel kord välja, millega me praegu tegeleme. Sellel aastal valmis ligi 10 kilomeetri pikkune Pärnu-Uulu 2 + 2 teelõik maksumusega 35 miljonit – valmis. Sauga-Pärnu 3-kilomeetrine 2 + 2 teelõik valmib järgmisel aastal, maksumus 13,3 miljonit. Sel aastal algavad Libatse-Nurme 22 kilomeetri pikkuse 2 + 2 lõigu ehitustööd, valmimistähtaeg on aastal 2027 ja maksumus 96 miljonit eurot. Järgmisel aastal algab Päädeva-Konuvere 13,2 kilomeetri pikkuse 2 + 2 teelõigu ehitus, mis valmib aastaks 2027 ja läheb maksma umbes 100 miljonit eurot. Tartu suunal sai sellel aastal valmis Neanurme-Pikknurme 2 + 1 teelõik pikkusega 6,4 kilomeetrit ja maksumusega umbes 9 miljonit eurot. Järgmisel aastal valmivad kahe lõigu projektid: Tartu-Kardla pikkusega umbes 8,5 kilomeetrit ja maksumusega hinnanguliselt 50 miljonit ning Mäo-Imavere, mille rahastuseks on ette nähtud – see on hinnanguline summa – 100 miljonit eurot ja pikkus on 20,5 kilomeetrit. Tallinna-Narva maantee puhul käib riigi eriplaneeringu koostamine 70-kilomeetrisele Haljala-Kukruse lõigule. See eriplaneering peaks valmima aastaks 2028, misjärel on võimalik langetada järgmisi otsuseid. Veel kord: Pärnu suunal on Pärnu-Uulu valmis, Pärnu-Sauga on ehituses, Libatse-Nurme ehitus varsti algab ja Päädeva-Konuvere ehitus algab järgmisel aastal. Tartu suunal projekteerime Tartu-Kardla ja Mäo-Imavere [lõiku] ning sellel aastal sai valmis Neanurme-Pikknurme. Tallinn-Narva: teeme Haljala-Kukruse eriplaneeringut. Teine küsimus, mis on esitatud selles arupärimises: "Kas neljarealiste teede rajamine on Vabariigi Valitsuse prioriteetide hulgas?" Ma arvan, et poliitikud võivad rääkida, et parasjagu on prioriteetsed või käsil ühed või teised tegevused, ja need sõnad jäävadki sõnadena kõlama, aga minu jaoks on oluline see, et valitsus leidis umbes 100 miljonit [Tallinna-]Pärnu maantee Päädeva-Konuvere lõigu ehitamiseks, leidis selle äärmiselt keerulises majanduslikus olukorras. Ma arvan, et see on oluliselt tugevam sõnum selle kohta, mis on meie jaoks oluline. "Millal on kavandatud neljarealiste põhimaanteede valmimine?" Selleks, et vastata sellele küsimusele, me peaksime ära tegema, nagu ma juba enne viitasin, mitme eelseisva Riigikogu [koosseisu] töö. Lõppkokkuvõttes on neljarealiste maanteede ehitamine äärmiselt kulukas tegevus, nagu te võite järeldada, kui jagate minu [loetletud] summad kilometraažiga, mille [ehitamiseks] need kuluvad. Ma praegu ei oska siit puldist öelda, mis aastaks on meil kindlalt need maanteed välja ehitatud. Aga ma töötan selle nimel, et meil oleks ka järgmistel eelarve läbirääkimistel võimalus liikuda neljarealiste maanteede ehitamisega edasi. "Millised on perioodi 2023-2027 kavandatav teedeehituse rahastus ja kavandatavad tee-ehituse mahud?" Ma mõtlesin, et vastates sellele küsimusele, ma natuke avan teile üldist teede rahastust lisaks sellele, et me räägime ainult neljarealistest teedest, sest ma sain aru, et küsijaid oli huvitanud just see aspekt. Võib-olla kõige olulisem number, mida tasub siin välja tuua, on see, et selle aasta teehoiukava maht 153 miljonit kasvab järgmisel, 2025. aastal umbes 168 miljoni peale. See kasv on circa 15 miljonit, mis praeguste mahtude juures on umbes 10%. Ja kui me vaatame praegust eelarvestrateegiat, siis [näeme, et] seal on [teehoiuks] aastani 2028, kogu perioodi peale, ette nähtud kokku 713 miljonit. Kui me võrdleme seda summat selle eelarvestrateegiaga, mis oli vastu võetud eelmisel aastal, siis on mahu kasv umbes 30 miljonit. See on see summa, millega me opereerime praeguste teadmiste juures, aga ma ei välista, et järgmise aasta eelarve läbirääkimised seda summat veel kuidagimoodi mõjutavad. Viies küsimus, millele ma ei saa ammendavalt vastata – ja te saate kohe ka aru, miks –, on see: "Palju protsentuaalselt suureneb või väheneb riiklik teedeehituse rahastust järgmisel 10 aastal võrreldes möödunud 10 aastaga?" No te teate endise valitsuserakonna [liikmetena] väga hästi, et valitsused opereerivad meil nelja-aastaste eelarvestrateegia perioodidega. Aga kui me võrdleme aastaid 2021–2024 ehk viimase nelja aasta perioodi perioodiga 2025–2028, siis esimesel perioodil oli teede rahastus 626 miljonit ja teisel perioodil, 2025–2028, on 713 miljonit. Teisisõnu, see kasv, noh, ei moodusta päris 100 miljonit, aga kasv terve perioodi peale on üle 85 miljoni, mis, ma arvan, peaks kirjeldama ära, milline on trend. Aitäh! Vastan teie küsimustele hea meelega.

Suur tänu! Küsimusi tõepoolest on. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Varem oli selline kokkulepe, et aktsiisidest kogutud tulu läheb teedeehitusse. Mingi hetk sellest põhimõttest loobuti. Kahjuks enam pole teada, kuhu aktsiisidest kogutud raha tegelikult liigub. Uuest aastast hakatakse lisaks sellele, et on tõstetud aktsiise, koguma ka automaksu. Kahjuks ka see tulu ei lähe teedesse, pole üldse teada, kuhu see tulu läheb. Ja veelgi enam, teede hoolduse rahastus hakkab meil nüüd ju kahanema. Arvestades ka praegu tõstatunud üldist arutelu ühiskonnas just riigieelarve läbipaistvuse üle – kogu aeg räägitakse kärbetest, räägitakse maksudest –, kas te ei arva, et oleks õiglane, et aktsiisidest või automaksust kogutud tulu peaks minema otse teede taristusse? Selliseid ettepanekuid on esitanud ka mitmed huvirühmad ja see peaks tegelikult olema niiviisi kajastatud eelarves endas.

Aitäh selle küsimuse eest, proua Kovalenko-Kõlvart! Ma arvan, et see on äärmiselt oluline küsimus, võib-olla üks olulisimaid küsimusi teede rahastuse arutelus. Esiteks lubage mul meelde tuletada: kui mu mälu mind ei peta – võib-olla kogenud kolleegid saavad mind parandada –, lõigati seos kütuseaktsiisi ja teede rahastuse vahel lahti siis, kui toimus suur majanduskriis 2008.–2009. aastal. Sellest ajast saati on üldiselt olnud läbivalt kõikide valitsuste suhtumine see, et suuri aktsiise ei seostata kindlate kulutustega, arvestades sellega, et see tulu laekub eelarvesse ja eelarvest eraldatakse [raha] vastavalt otsustele, mille erinevad valitsused ja Riigikogu koosseisud on langetanud. Ma ei saa päris lõpuni nõustuda selle kriitikaga, et tuleb automaks ja teedesse raha lisaks ei tule. Juba korduvalt [viitasin] siin täna valitsuse otsusele suunata umbes 100 miljonit eurot järgmise kolme aasta jooksul Päädeva-Konuvere lõigu ehituseks. Aga muidugi, selle küsimuse tuum on mujal. Mina isiklikult arvan, et me peame leidma mingi strateegilise – või kui te tahate, erakondadeülese – kompromissi selle kohta, kuidas me näeme, et me rahastame järgnevatel aastatel teede korrashoidu ja ehitust. Mõistagi on mõneti loogiline oodata ära Euroopa Komisjoni uue [koosseisu] ametissetulek, kuigi mina ei ole nii sinisilmne, et ma arvaksin, et komisjon hakkab nüüd järsku meie 2 + 2 maanteede väljaehitamist [toetama]. Aga me peame vaatama, kas sealt võivad tulla mingid muud otsused. Me teame näiteks, et Euroopa Liidu liikmesriikide seas on väga suur nõudlus juba varem osundatud sõjalise liikuvuse fondi [rahastuse] järele. Selle fondi vahendid on praegu ära jagatud ja mina isiklikult loodan, ja mitte lihtsalt ei looda, vaid hakkan ka tegema uue komisjoniga tööd selle nimel, et sinna fondi tuleks raha juurde. Sest me teame, et vähemalt mõned lõigud meie maanteedel ei ole tähtsad ainult, ütleme nii, tsiviilreisijate ja kaupade liikumiseks, vaid on ka kaitseotstarbe seisukohalt olulised. Nii et mina olen seda meelt, et me peame leidma mingi pikaajalise ja strateegilise nägemuse, visiooni selle kohta, kuidas me rahastame meie teid stabiilselt. Küllap hakkab olema ka minu üheks ülesandeks taristuministrina – seda enne järgmisi Riigikogu valimisi – püüda see leida, ja selle nimel ma teen tööd.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma luban endale meenutada aastat 2006, kui toimus allkirjade kogumine, et toetada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Selle üks toonaseid initsiaatoreid oli teie erakonnakaaslane Jarno Laur. Toona oli sotsiaaldemokraatidel tõepoolest rahva huvidest lähtuv eesmärk ja sellega läksid kaasa praktiliselt kõik ülejäänud erakonnad. Tulemus oli see, et allkirjad koguti, aga teed ei tulnud, kuigi loodeti, et aastaks 2015 on võimalik see valmis ehitada. Täna te pakkusite välja, et te tulete välja erakondadeülese teedeehituse rahastuse ettepanekuga. Minu küsimus on: millal te seda teete?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Frosch! Mul on raske öelda, mis kuul ma võiksin oma nägemuse esitada, aga on selge, et see võiks juhtuda enne järgmise aasta eelarve läbirääkimisi, enne seda, kui me läheme tegema järgmisi otsuseid. Lõppkokkuvõttes ei saa mina kõikide erakondade eest otsustada, kuidas see hakkab välja nägema, mina saan pakkuda lahendusi. Me peame selles diskussioonis ka ausalt ütlema, et keerulises olukorras ei ole ainult Eesti teede valdkond. Te kõik teate, et kärped toimuvad meil üle välja, kärped toimuvad kõikides valdkondades. Ja ma arvan, et ka teised ministrid oskaksid välja tuua valdkondi, mis vajaksid lisarahastust ja mis võivad olla kohati isegi olulisemad kui teedeehitus. Sellegipoolest, kui me tahame, et Eesti majandus kasvaks, kui me tahame, et Eesti inimesed meie teedel ei sureks, kui me tahame, et elu ka [maa]piirkondades areneks, ja kui me tahame, et me saaksime vajadusel paigutada Eestisse kiiresti palju ka liitlaste tehnikat ja inimesi, siis on meil vaja häid ühendusi nii Eesti sees kui ka Euroopaga. Ja kui me ühiskonnana nendime, et see on oluline, siis ma usun, et meil on võimalik saavutada poliitiliselt siduv kokkulepe. Milline see kokkulepe hakkab olema, mis tasemel – ja võib-olla kõige valusam –, mille arvelt, need on küsimused, mille nimel ma hakkan tööd tegema. Ja ma loodan, et järgmise aasta eelarve läbirääkimisteks olen ma selles küsimuses targem.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No tänase arupärimise põhifookus oli küsijate meelest ikkagi see, et tuleks vaadata ette ja öelda, mida me ehitame tulevikus, lähiaastatel, ja mis vahenditega. Vot nendest vastustest te olete küll kõrvale hiilinud. Räägite siin midagi sellest, kuidas me planeerime, teeme planeeringuid ja 2028. aastaks saame planeeringu nii kaugele, et saab hakata mõtlema, kas me hakkame Narva suunas ehitama. Siis te räägite veel sellest, kuidas mingisugused 2–3-kilomeetrised lõigukesed tehakse. No kuulge, see ei ole teedeehitus! Ja siis te räägite meile sellest, kuidas te käite linti läbi lõikamas asjadel, mida varasemad valitsused, kaasa arvatud EKRE valitsus, on teinud. Teehoiukavale pandi 10% või 15 miljonit juurde, aga inflatsioon on olnud 40%. See tähendab, et teehoiukava on jäänud alarahastusega, raha on vähemaks jäänud. Ma küsin uuesti selle neljanda küsimuse, millele te ei vastanud. Mis on järgmised suuremad ehituslõigud põhimaanteedel ja mis on nende eelarveline kate?

Aitäh, härra Helme! Ma siiski võtan endale vabaduse parandada neid faktiväiteid, mida te olete valesti esitanud. Pärnu-Uulu lõigu pikkus on 10 kilomeetrit, Libatse-Nurme lõigu pikkus on 22 kilomeetrit, Päädeva-Konuvere lõigu pikkus on 13,2 kilomeetrit. Mina arvan, et need ei ole väikesed teelõigukesed. Ma ei ole sattunud nendel teedel midagi lindi lõikamisega avama, aga küll olen ma sattunud valitsuse istungitele, kus me oleme leppinud kokku selle viimase lõigu rahastuse tagamises. Vaatame Tallinna-Tartu suunda: projekteeritavate objektide, näiteks Tartu-Kardla [lõigu] pikkus on 8,5 kilomeetrit ja Mäo-Imavere on 20,5 kilomeetrit. Jällegi ei arva mina, et need on väikesed lõigukesed, mis ei mängi mitte mingit rolli nende maanteede toimimises. Ega ei ole väike ka seesama Haljala-Kukruse 70-kilomeetrine lõik, millele praegu tehakse eriplaneeringut. Härra Helme, te olete ise või teie kolleegid on viidanud enne olukorrale, kus mõni valitsus astub ametisse ja siis tal ei ole võimalik mitte kusagile investeerida raha selleks, et neidsamu maanteid laiendada. Aga meie praegu tegeleme paralleelselt nii projekteeritud maanteede ehitamisega kui ka uute projektide tegemisega. Te kõik teate, et rahaline olukord on väga keeruline. Te kõik teate, et riigieelarve ressursid on piiratud. Seetõttu ma arvan, et ongi mõistlik, et ma ei jaga praegu mingeid uhkeid poliitilisi sõnumeid selle kohta, mis seisus me kõik aastal 2030 oleme, vaid keskendun konkreetsetele lõikudele, konkreetsetele projektidele. Ja võib-olla niimoodi järk-järgult me oma maanteed valmis saamegi.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite oma vastustes eri piirkondade teid. Siit küsimus. Meil on päris palju kruusateid maakondades – millised plaanid nendega on, millal need kavatsetakse asfalteerida? Mis plaan Vabariigi Valitsusel selles suhtes on?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Arhipov! See on küsimus, mille puhul me peame ausalt ütlema, et hetkel kõikide kruusateede asfalteerimiseks meil vahendeid lihtsalt ei jagu. Ja küsimus on selles, kuidas me oma prioriteedid seame. Kindlasti, mõni võib ju öelda, et milleks valitsus ehitab seda Libatse-Nurme 2 + 2 lõiku, võinuks selle omafinantseeringu panna pigem teede asfalteerimisse. Mõni ehk ütleks, et ei ole mõtet kulutada raha Mäo-Imavere [lõigu] projekteerimiseks, vaid äkki on mõtet suunata see projekteerimisraha, mis on ikka sajad ja sajad tuhanded, näiteks vanade teede mustkatte taastamiseks. See on alati prioriteetide küsimus. Jõudumööda teeb Transpordiamet mõistagi ka neid töid, millele te viitasite. Selles valdkonnas, ma ütleksin, praegu piisavalt raha ei ole, aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes taandub see küsimus sellele, mis on need kõige olulisemad teedeinvesteeringud, kuhu me tahame eeskätt raha suunata. Ja ma arvan, et seni on olnud pigem ühiskondlik kokkulepe, et lisaks olemasolevate teede säilitamisele sellisel tasemel, nagu need on, on üks olulisimaid küsimusi see, et me peame tegelema neljarealiste maanteedega. Ma isiklikult vägagi pooldan seda, et me võtame teedehoiu küsimuse juppideks, me jagame selle erinevateks teemadeks. Sest kui me ütleme, et me kulutame mingi raha teedehoiuks, siis see tähendab väga palju, aga samas väga paljudele inimestele ei ütle see tegelikult võib-olla mitte midagi. Inimest, kes elab mõne väga tolmava tee ääres, võib huvitada see, kui tihti seal tehakse tolmutõrjet, mitte see, millal meil üks või teine maantee valmis saab. Nii et see on alati prioriteetide valik. Ja ma arvan, et laias plaanis saab see probleem laheneda siis, kui meil tekib võimalus suunata teedevaldkonda täiendavad vahendid. Siis [tuleb] leppida kokku, mis see õige jaotus seal sees peaks olema.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Ega see ongi prioriteetide küsimus. Me räägime, et ühed projekteerivad ja siis järgmised valitsused võiks ehitama hakata. Aga kui EKRE oli valitsuses, siis Pärnu lõigu PPP[-projekt] oli juba peaaegu valmis, kuid uus valitsus otsustas, et seda me ei tee. Nii et alati saab ümber vaadata. Nüüd tulen tegevuste juurde. Tallinna-Narva [maantee] Jõhvi ja Toila vaheline 10-kilomeetrine 2 + 2 lõik on juba projekteeritud ja algselt oli ka teehoiukavas selle [ehituse algus] 2025. aasta, kuid paraku on see sealt välja läinud. Ma küsin: millal siis tuleb Jõhvi ja Toila vaheline teelõik uuesti teehoiukavasse, et saaks hakata ehitama sellele piirkonnale olulist maanteesõlme ja seal ka inimelusid säästa?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see küsimus taandub tegelikult täpselt sellele, mille kohta küsis härra Arhipov. Kui meil oleks raha, siis me ehitaks igas suunas, me asfalteeriks igas suunas, teeks tolmutõrjet kõikjal ja korraga, aga teatavasti raha alati piisavalt ei ole ja tuleb teha valikuid. Mõtleme näiteks meie kaitsevajaduste peale. Kui me võrdleme Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu suunda ning mõtleme, mis on meile praegu prioriteetsem, siis mina isiklikult arvan, et see on õige, et me arendame Pärnu suunda eelisprojektina, arvestades sellega, et see on meie värav Euroopasse ja see on vajadusel värav ka meie liitlastele. Edasi peame vaatama, mis on meie rahalised vahendid, mis on meie prioriteedid. Mina isiklikult olen seda meelt, et kui olukord läheb paremaks, siis me peaksime selle Jõhvi küsimuse tagasi lauale tooma. Me lõppkokkuvõttes teame, et neljarealised maanteed ei ole ainult välisühendus, need on ka meie inimeste turvalisuse [tagamiseks vajalikud]. Arvestades sellega, et Eestis hukkub teedel nädalas keskmiselt üks inimene, ma arvan, et me ei pea leppima kokku mitte selles, mis aastal mingi konkreetne lõiguke ehitatud saab, vaid selles, mis on meie pikaaegne strateegia, kuidas me teedevaldkonda rahastame.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Te räägite, et raha ei piisa, ja samal ajal teisest otsast räägite, et Rail Balticusse tuleb raha panna – kuigi see kunagi valmis ei saa. Ma küsingi just Rail Balticu kohta. Vabandan, aga ka eelmises punktis tuli see jutuks, nii et te olete selle teemaga hästi kursis. Te hiljaaegu teatasite, et CO2-kvoodi müügi rahast 200 miljonit eurot – minu arust oli see summa – pannakse Rail Balticu ehitusse. Vaadates CO2-kvoodi hinna langemist, mis ei tulene sellest, et Euroopa on kuidagi kõvasti rohestanud, vaid sellest, et tööstus pakib ennast vaikselt kokku ja nõudlus kvoodi järgi on langenud, tulebki järgmine aasta seda kvoodiraha võib-olla circa 200 miljonit. Mis plaan on teil nende Kliimaministeeriumi inimestega, kes on muidu teinud selle raha eest igasuguseid keskkonnaprojekte ja muud, kui te plaanite nüüd kogu raha Rail Balticusse panna? Kuidas see teil välja kukub?

Aitäh, härra Epler, selle küsimuse eest! Ma siiski julgen teid parandada. Võib-olla ei olnud selgust, millal Rail Baltic valmis saab, siis, kui teie olite valitsuses, aga me oleme väga selgelt öelnud, et meie eesmärk on saada see valmis aastaks 2030, ja selleks on ka vastavad hanked korraldatud. Nüüd räägime natuke sellesama CO2-kvoodi vahenditest. Nagu teie endise ministrina ka väga hästi teate, selle hind oleneb paljuski sellest, kuidas Euroopa turg toimib. Ja kui valitsus otsustas järgmise perioodi vahendite jaotust, siis ta arvestas seetõttu konservatiivse prognoosiga selle kohta, kui palju raha võib laekuda, arvestades just neid tendentse, mis mõjutavad CO2-kvoodi hinda. See prognoos, millest me oleme lähtunud, et CO2-vahendeid laekub meile järgmise nelja aasta jooksul umbes 500 miljonit, on pigem konservatiivne, mis peaks teile vist ka meeldima. Sellele lisaks me oleme läinud veelgi konservatiivsemaks ja pannud 100 miljonit sellest rahast reservi juhuks, kui mingid projektid peaksid minema kallimaks või peaksid juhtuma mingid ootamatused. Nii et ma julgen väita, et lõppkokkuvõttes on valitsus olnud CO2-raha jaotamisel väga ettevaatlik. Aga ma arvan, et on väga oluline välja tuua, et ei ole nii, et kogu see summa on läinud just Rail Balticu toetamiseks. Tegelikult toetatakse sellega ka Elroni uue rongidepoo rajamist Soodevahesse, mis on seotud sellega, et tulevad uued Elroni rongid ja paraku neil lihtsalt ei ole Pääskülas ruumi. Selle rahaga me finantseerime täiendavalt korterelamute renoveerimist ülejärgmisel aastal. Selle rahaga me toetame ka laevade toomist Eestisse nende ümberehitamiseks, selleks et luua juurde töökohti, tõsta Eesti ettevõtete käivet ja, muide, teenida seeläbi ka täiendavat maksutulu. Aga jah, veel kord, ma arvan, et CO2-raha jaotamisel oleme olnud päris konservatiivsed.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Me oleme siin rääkinud palju teedeehitusest, aga räägime nüüd teede hooldusesse minevast ressursist ka. Me teame, et teede hooldusesse minevat raha vähendatakse pidevalt ja kärbete tulemusena on samuti teehooldusele minevat ressurssi vähendatud. Taristuettevõtete liit on sellele väga jõuliselt tähelepanu juhtinud. Te muretsete liiklussurmade pärast – väga õige, meie ka muretseme, me kõik muretseme –, aga fakt on, et halb või olematu teehooldus sügisel ja talvel toob kaasa palju traagiliselt lõppevaid avariisid, olukordi, kus isad, emad ja lapsed ei tule kunagi koju, kui on läinud autoga teele, kui algab lumesadu, tugev vihm või on kiilasjää. Need olukorrad oleks ennetatavad, kui riik panustaks vääriliselt teede hooldusesse. Ainult üleskutsed "Sõida aeglaselt" ja "Püsige kodus" – see ei ole asi, mida me tegelikult riigilt ootame. Me ootame lumesahka, me ootame libedustõrjet ja selleks raha meie riigilt. Olukorras, kus meilt võetakse kuhjaga makse iga liigutuse eest, väärib Eesti rahvas midagi ka tagasi saada, näiteks korralikku teehooldust, et elusa ja tervena koju jõuda.

Aitäh selle küsimuse eest, proua Helme! Mida ma siis tuletan teie repliigist? Lubage tänada teid selle eest, et te toote rambivalgusse liiklussurmade teema. Kui me vaatame liiklussurmade peamisi põhjusi, siis [näeme, et] purjus peaga sõitmine, teeoludele mittevastav kiirus, [ebapiisav] distants, ja teate, kohati isegi – ja see on mulle väga suur üllatus – kinnitamata turvavöö on peamiste põhjuste seas, mis on tapnud Eesti inimesi. Seega, mina jään alati rääkima – vaatamata sellele, kas meie maanteed saavad neljarealiseks välja ehitatud, kas meil on kunagi piisavalt raha teedeehituseks –, et sõita tuleb täpselt selle kiirusega, mis on konkreetse lõigu jaoks ette nähtud. Kui me räägime talvisest teehooldusest, siis järgmisel aastal meil ei ole plaanis talvise teehoolduse eelarvet kärpida. See kärbe, mille peab tegema Transpordiamet, puudutab peamiselt uusi märke, märgistust, muruniitmist, väheoluliste aukude lappimist ja selliseid remonditöid, mis ei ole kõige kriitilisemad. Meie eesmärk on, et see kärbe – me tegelikult teeme seda nii, nagu seda teevad kõik meie riigiametid ja ‑asutused – ei tuleks turvalisuse arvel. Jah, kuskil võib jääda mulje, et mõni maantee jääb natuke lohakamaks, mõnes kohas võib-olla tekib tunne, et on vaja vahetada märke või märgistust, kuskil võib mingi piire olla pikemalt katki, aga me töötame praegu selle nimel, et see kärbe ei mõjutaks või mõjutaks võimalikult vähe just turvalisust teedel.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Asi, mis paljusid inimesi häirib mootorsõidukimaksu kehtestamise juures, on minu vestlustele tuginedes see, et Eestis sisuliselt juba on mootorsõidukimaks kütuseaktsiisi näol. Me teame seda, te olete isegi siin eelnevatele küsimustele vastates osutanud, et eelmise suure majanduskriisi ajal seoti lahti mootorikütuseaktsiisist laekuva raha kasutamine teede hoolduseks ja ehitamiseks, mis minu mäletamist mööda pidi olema ajutine lahendus. Aga kunagi ei ole mindud tagasi selle juurde, et siduda need uuesti kokku. Ma mõtlesin teie käest küsida, kas te oskate meile valdkonna eest vastutava ministrina öelda, kui suur summa üleüldse eelmisel aastal mootorikütuseaktsiisist laekus ja kui suur protsent sellest kasutati reaalselt teede ehitamiseks ja hooldamiseks. Ma arvan, et paljudel inimestel oleks huvitav seda teada, sest need on ikkagi väga suured summad. Ja millises proportsioonis see raha siis sihtotstarbelist kasutust leiab?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Vooglaid! Nagu ma juba enne viitasin, ka minu seisukoht on see, et me peame eeskätt keskenduma sellele, milline on meie strateegiline vaade teede rahastamisele ja kas meil tuleks mingi mudel selleks leida. Ma ei oska öelda, kui palju raha on laekunud kütuseaktsiisist, ja ei olegi võimalik öelda, kui suur osa sellest laekunud rahast on läinud teedesse, seda just põhjusel, et viimased 15 aastat või rohkemgi ei ole olnud sellel kulureal ja tulureal seost. Mida me teame? Me teame, et sellel aastal on teedehoiu [rahastuse] maht 153 miljonit eurot, järgmisel aastal on 168 miljonit, kui Riigikogu selle eelarve heaks kiidab, ning et valitsus on leidnud järgmiseks kolmeks aastaks 100 miljonit teedeinvesteeringuteks juurde. Minul oleks hea meel, kui selleks ajaks, kui see Riigikogu lõpetab oma ametiaja, meil õnnestub leida mingi mudel, mis lõppkokkuvõttes teeb selle arutelu edaspidi oluliselt konstruktiivsemaks, ja me ei pea teiega arutama ühe või teise lõigu ehituse üle.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete küll väga optimistlik, aga te teate väga hästi, et teedevõrgu alarahastamine on viinud olukorrani, kus Eestis ei suudeta mitte ainult põhimaanteid välja ehitada, vaid rahastust ei jätku enam ka teede säilitamiseks ehk remondiks. Juba eelmisel aastal ütles taristuehituse liidu juhatuse esimees Indrek Pappel, et Eesti teede remondivõlg ulatub 4,4 miljardi euroni. [See oli] sel hetkel. Kas te olete kursis, kui suureks on remondivõlg tänaseks kasvanud?

Aitäh selle küsimuse eest, proua Poolamets! Me oleme taristu[ehituse] liiduga väga tihedas kontaktis ja suhtleme teatud regulaarsusega isiklikult ka härra Pappeliga. Mina ei oska öelda, kui palju erineb [praegune] hinnanguline summa võrreldes selle varasema summaga, aga selge on see, et olgu see 4 miljardit või 4,5 miljardit, mitte keegi siin saalis ei suuda seda üles leida. Ma pakun, et ka teil ei ole ettepanekut, kust seda välja otsida. Realistlik eesmärk, ma arvan, on meile see, et me liiguksime järk-järgult selles suunas, et teehoiukava maht kasvaks aastast aastasse ja jõuaks umbes 250–300 miljonini aastas. Kas meil õnnestub seda teha? Seda näitab tulevik, minul on praegu keeruline prognoosida. Ma ei hakka kordama neid numbreid, millega me praegu opereerime ja millele ma viitasin, vastates härra Vooglaiule. Aga ma arvan, veel kord, et see küsimus ongi põhimõtteline. Küsimus on selles, kuidas me rahastame pikaajaliselt teedehoidu, kuidas teha seda selliselt, et kaetud saaks nii meie suured rahvusvahelised eesmärgid kui ka erinevad väiksemad regionaalsed probleemid, mis nende inimeste silmis, kes nendega elavad, ei ole tegelikult sugugi väikesed.

Anti Poolamets, palun!

Tänan! Lugupeetud minister! Te viskasite [õhku] ka retoorilise küsimuse, et ei tea, kas kõike õnnestub teha nii, nagu tahaks. Mina vastan, et senikaua, kuni te hoiate energia hinna, elektri hinna kolmekordsena, ei õnnestu siin riigis suur osa asju. Ja see on teie valitsuse suur teene rohepöörde sildi all. Aga nüüd tsiteerin Transpordiameti direktorit Priit Sauki, kes ütles käesoleva aasta alguses: "Tallinn-Narva suuna me oleme juba võtnud põhivõrgu mõttes eesmärgist maha, kuna sinna liikumist liiga palju ei ole [...]" No vot! Ja siis õiglase ülemineku sildi all räägitakse, kuidas Ida-Virumaad arendatakse. See ei mõju veenvalt, et teeme sinna magnetitehase, uusi tööstusi, aga vaat teed ei ehita. Me ei ehita teed Peterburi, me arendame oma riigi sisest transporti. Kuidas nii, et Narva maantee on võetud nüüd prioriteetide hulgast maha? See on täiesti arusaamatu.

Aitäh selle küsimuse eest! Kordan ennast: Tallinna-Narva maantee puhul on käimas riigi eriplaneeringu koostamine Haljala-Kukruse 70-kilomeetrisele lõigule. Ma arvan, et see fakt vastab palju paremini teie küsimusele kui mõni loosung, ühelt poolt. Teiselt poolt, ma arvan, et oleks imelik väita, et piirikontrolli taastamine, sanktsioonid ja Venemaa alustatud sõda ei ole mõjutanud liiklust Tallinna-Narva suunal. On mõjutanud, ja tugevalt.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Siin räägite ilusaid sõnu turvalisest liiklusest ja inimeludest, aga samal ajal on Transpordiamet hakanud viimasel ajal paigaldama kindlatele teelõikudele keskpiirdeposte. Nende keskpiirdepostide paigaldamist põhjendatakse liikluse rahustamisega, aga tegelikkuses tekitavad need liiklusohtlikke olukordasid ainult juurde, näiteks, kui tuleb metsloom ootamatult tee peale või siis, kui on vaja libedaga kuskile ennast hoida. Ehk siis palju ohtlikumad on need teelõigud [nüüd] kui ilma nende postideta. Kristen Michal ütles välja, et ühe posti hind on 80 eurot. Minul tekib küsimus: mis põhjusel neid poste tegelikult paigaldatakse, kas selleks, et omadele raha teenida, nii nagu sellel valitsusel kombeks on? Sest liiklust need ei rahusta ja liiklusohutust need ei taga.

Aitäh, proua Kingo, selle küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei pea kuidagi kommenteerima teie alusetuid spekulatsioone korruptsiooni üle. Teatavasti teie oskate meile selliste spekulatsioonide kohta alati palju paremini rääkida. Ent ma tahan öelda, et me teame, et vastassuunavööndisse kaldumine on tavaliselt selline manööver, mis võib suure tõenäosusega päädida kas raske tervisekahjustuse või surmaga, ja seetõttu on neljarealiste maanteede puhul eri suundade liiklus eraldatud. Kui me räägime üherealistest teedest, siis seal on üksikute postidega liikluse eraldamine suhteliselt optimaalne viis vältida kohati ohtlike olukordade teket. Kummipost mitte kedagi ei tapa, aga kui kummipost suudab ära hoida seda, et inimene kaldub vastassuunavööndisse, siis võib-olla kellegi elu see suudab päästa. Lõppkokkuvõttes ei ole ei teie ega mina liikluskorraldusspetsialist ja mina taristuministrina seisan igati selle eest, et meie siin Riigikogu saalis ei projekteeri ristmikke ega otsusta liikluskorraldusspetsialistide eest, kuhu milliseid märke ja liikluskorraldusvahendeid on vaja panna.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma nüüd ei saa teiega nõustuda kummipostide või plastmasspostide osas. Need on väga tõsised liikluse takistajad. On teatud lõigud, kus ei ole probleemi näiteks möödasõiduga, aga takistuseks on needsamad postid. Ma toon väga lihtsa näite. Ma olen seda ise näinud ja mulle on saadetud ka Facebookis videokaadreid, kus sellisel lõigul liigub kaks või kolm kilomeetrit aeglaselt mingisugune raskeveok, traktor või kombain ja selle taga on vaata et kilomeetrine saba. Ma möönan, et teatud kohtades võivad need postid olla ja need on mõistlikud, aga mitte pikemalt sirgematel lõikudel. Ma julgen seda rääkida, olles mitte küll liikluskorraldusspetsialist, aga olnud 42 aastat autojuht ühegi avariita.

Aitäh, härra Grünthal! Ma tervitan sellist konstruktiivset lähenemist, mida te praegu üles näitasite, tuues välja, et kohati on need postid õiged, aga kohati võivad olla mingid lahendused valesti teostatud. Kohati ei ole need postid võib-olla kaugeltki ideaalne lahendus, vaid parem oleks olnud ehitada tee laiemaks ja teha normaalne keskmine riba, võib-olla kuskil oleks olnud parem lahendus ehitada üldse 2 + 1 või 2 + 2 tee, kuskil oleks õige ristmikku laiendada. Kui teil on soov [küsida] ja huvi, siis mina olen igati valmis vastama sisuliselt konkreetsete ristmike ja lõikude kohta. Ma kutsun üles endale kirjutama nii Riigikogu liikmeid kui ka neid, kes meie ülekannet vaatavad. Ei ole mõtet pidada seda arutelu üldiselt, sest üldiselt on meie eesmärk säästa inimeste elusid nende vahenditega, mis meil on olemas. Kui Transpordiamet [kasutab] kusagil mingit lahendust, olgu selleks post, märk, joon või mingi muu liikluskorraldusvahend, teeb ta seda selleks, et vähendada raske tervisekahjustusega või surmaga lõppevate liiklusõnnetuste tõenäosust. Ja kui keegi arvab, et tegemist on mingi korruptiivse skeemiga, siis kirjutagu politseisse avaldus või ärgu esitagu alusetuid süüdistusi.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Martin Helme. Palun!

Aitäh! Üsna kurnav jutuvadin oli mitte millestki. Ega arupärimise põhiivale vastust ei saanud. Ma lihtsalt nii palju tulen ministrile appi – me küsisime, kui palju aktsiisidest raha laekub ja kui palju sellest teedeehitusele läheb: eelarve kohaselt peaks 2024. aastal kütuseaktsiisidest laekuma 521 miljonit eurot, vähem kui pool sellest läheb teedeehituse ja hoolduse peale. Ja järgnevatel aastatel lähevad asjad halvemaks. No võib ju siin rääkida uljalt sellest, kuidas me asusime tegema eriplaneeringut Narva suuna [teelõigule] ja et see saab valmis 2028. aastal ja vot siis hakkame äkki isegi ehitama. See ei ole tegelikult teedeehitusplaan, mille kohta meie küsisime. Tegelikult tahtsime me teada [neljarealiste teede kohta], kuna meedias on väga selgelt välja toodud teedeehitajate seisukoht, et järgnevatel aastatel ühtegi uut suuremat projekti ette ei võeta selleks, et meil saaks [täidetud] eesmärk suuremad linnad omavahel neljarealiste teedega [ühendada]. Järgnevatel aastatel seda lihtsalt plaanis pole. Mida siis minister vastama tuli? Minister tuli meid mingi uinutava jutuga eksitama, rääkis meile siin mõnekilomeetristest juppidest, mis on ammu-ammu ära otsustatud ja praegu valmivad, mida ehitatakse. Ei vastanud küsimusele, mis edasi saab. Via Balticast on 57 kilomeetrit välja ehitamata. Me kuulsime, et sellest on plaan ehitada üks 13-kilomeetrine jupp veel. Aga mis siis ülejäänud 45 kilomeetrist saab? Ühtegi plaani ei ole, raha ei ole. Tartu suunal täpselt sama lugu, Narva suunal täpselt sama lugu – räägitakse meile lugusid sellest, kuidas peale 2028. aastat hakkame äkki kunagi midagi tegema. Ja sinna juurde on täiesti skisofreenilised seisukohavõtud. Ühest küljest raha ei ole, raha ei ole, teisest küljest: aa, me panime sinna natukene raha juurde. Ja hooldus – lihtsalt, noh, ma ei tea. Seda on faktiliselt, statistiliselt kinnitatud, et järjest on vähendatud teehooldusraha ja on suurenenud liiklussurmade arv Eestis. Selle peale hakati meile rääkima midagi sellest, et inimesed peaksid turvavöö kinnitama ja võiks vähem purjus peaga sõita. Täiesti nõus! Turvavöö tuleb kinnitada ja purjus peaga ei tohiks üldse sõita. Aga tegelikult on liiklussurmade arv tõusnud selle tõttu, et teehooldus on halvenenud. Ja see halveneb veelgi. Noh, ega ma nüüd otseselt praegust ministrit ei süüdista, see on juba pikemat aega nii olnud, see on terve Reformierakonna võimuperioodi jooksul niimoodi olnud, ja järjest halvemaks läheb. Aga ma ausalt öeldes hindaks natuke, kui meiega oldaks aus siit puldist. Kahjuks seda hinnangut anda ei saa.

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te Riigikogu tööd jälgite! Ma mõtlesin, et ma lühidalt võtan kokku selle, mis me täna ministrilt teada saime. Kõigepealt, minister peaaegu tsiteeris neid kuulsaid sõnu, mida on öelnud Eesti 200 esindajad ja ka Riigikogu esimees, et pikk plaan on väga lihtne: tuleb teha plaan. Täna minister Svet ütles, et teede valmis saamine on väga lihtne: tuleb seada prioriteet. Siis ta rääkis siin sellest, et teeme Via Baltica Eesti osa valmis 2030. või mingiks muuks aastaks. Ja siis ta rääkis sellest, et olukorras, kus valitsus, sealhulgas tema ise, on toonud meile eelarve, kus teehoiuraha ja teede[ehitusse] minev raha väheneb, me peaksime kõik töötama selle nimel, et see raha kasvaks. Ma arvan, et ma siin [lõpetangi]. Selline lühike kokkuvõte. Kes ei jaksa tervet Sveti juttu kuulata, aga kellel asja vastu huvi on – see minu kokkuvõte võtabki selle kokku. Aitäh!

Väga hästi öeldud: minu kokkuvõte võtabki selle kokku. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea ettekandja, taristuminister! Ka lühidalt võtan kokku. Me rääkisime siin kogu neljarealiste teede kavast ja teehoiukavast, aga minister keskendus Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu [teele] ning Tallinna-Narva kohta ütles välja, et inimesed liiguvad seal vähem, Transpordiamet on selle prioriteetide seast maha võtnud. Ja siis toodi töövõiduna see, et Haljala-Kukruse [lõiku] hakatakse projekteerima. Tõepoolest, see on valge laik, mida ei ole projekteeritud aastaid. Entusiasm on hea. Samas on juba valmis projekteeritud 10-kilomeetrine Jõhvi-Toila [lõik], kuid Toilast Narvani on ka projekteerimata. Nii nagu kolleeg Poolamets ütles, Narva ehitatakse suur tehas. Aga sinna läheb piltlikult öeldes käänuline külavahetee, kus [kehva] teehoolduse tõttu talvel on liiklusõnnetusi. Suured veoautod hakkavad sõitma ja see tekitab liiklusohtlikke olukordi. Ütleme, selleks, et arendada ettevõtlust Ida-Virumaal ja et inimesed [saaksid] läbi Lääne-Virumaa liikuda paremini ida poole Ida-Virumaale, Narvani, praegune valitsus kahjuks ei tee mitte midagi. Paraku tuleb seda tõdeda ja sellest on kahju. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoovijaid ei ole. Head kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. (Saalist öeldakse midagi.) Vabandust! Ei, ma rõhutasin: selle päevakorrapunkti menetlemise. (Saalist räägitakse edasi.) Ei, ma ütlesin: selle päevakorrapunkti menetluse lõpetanud. Läheme ikka ükshaaval, vaba mikrofon tuleb peale haamrilööki ja see alles tuleb. Nii et kas me, head kolleegid, saame lugeda selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetatuks? Tänan.