Majandus

Ja [seitsmes küsimus] on uuesti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on majandus. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav peaminister! Seis on tõepoolest murettekitav. Meie majandus on languses. Siin eelkõneleja osundas Eesti Panga statistikale, mis tegelikkuses näitab meile seda, et järgmisel aastal Eesti inimeste ostujõud langeb, mis puudutab maksutõuse ja selle mõju, ja netosissetulek on [siis] Eesti inimestel võrreldes selle aastaga kehvem. Maksutõusude tulemusena, nagu Eesti Pank hindab, kasvab järgmistel aastatel ka tööpuudus, kiireneb hinna[tõus] ja potentsiaalsest majanduskasvust üks osa kaob majandusele avaldatava surve tõttu, [mis on tekkinud] seoses valitsuse poliitikavalikutega. Kui me asetame asjad perspektiivi, siis Kallase-Michali maksutõusude maht järgmisel aastal on konsolideeritult üle miljardi euro. Samas, kui ma küsisin teilt eelmisel nädalal, et kui palju planeerib valitsus järgmise aasta eelarves – selle te esitate homme ja tutvustate seda koalitsioonipartneritega täna – valitsemiskulusid vähendada, siis te ütlesite mulle, et teil sellekohast informatsiooni ei ole, seda arvestab Rahandusministeerium. Ma loodan, et te praegu suudate mulle esitada info selle kohta, ma mõtlen just nimelt konkreetselt järgmise eelarveaasta kohta, võrreldes selle aasta valitsemiskulude mahuga valitsussektoris, kui palju te kavatsete vähendada valitsemiskulusid selles loogikas, et võrreldes 2023. aastaga te asetate maksutõusudena miljard eurot täiendavat koormust nii Eesti ettevõtetele kui ka Eesti inimestele. See toob kaasa selle, et järgmisel aastal keskmist palka teeniv inimene kaotab maksutõusude ja sellest tuleneva inflatsiooni kaudu ühe kuu reaalsissetuleku. Härra peaminister, andke oma vastus!

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! No ma ei ole isegi veidi üllatunud, et te noppisite välja Eesti Panga eelarveprognoosist – lüümik on tõenäoliselt teilgi ja online'is on see olemas – ainult negatiivsed sõnumid. (Hääled saalis.) Konservatiivsele inimesele sobiks see ka välja trükkida ilmselt, aga hea, kui te olete online'i liikunud. Vaadake, Eesti Panga sõnum oli see, et sellise eelarvepoliitikaga jätkamine ei ole Eesti vaatest ja [majandus]kasvu vaatest kuidagi jätkusuutlik. Lähme korra ajas tagasi. Kahjuks te saalis ei viibinud, kui ma teie kolleegidele kirjeldasin selle ära. Kui panna sõrm sellele hetkele, kui eelarvereegleid lõdvendati, oli aasta 2017. Sellel hetkel oli rahandusminister Isamaast. Tollal Sven Sesteri juhtimisel lõdvendati eelarvereegleid. Eelmine kord te rääkisite, et seda ei tasuks talle ette heita. Rääkisite Mart Laarist ja talle eelnenud valitsustest. Vaatasin järgi. Mart Laar, kes sellel hetkel oli Isamaa ja Res Publica Liidu auesimees, saatis mais 2017. aastal erakonnakaaslastele kirja, milles kritiseeris samasse erakonda kuuluva rahandusministri Sven Sesteri tegevust range eelarvepoliitika lahjendamisel. Ma soovitan seda kirja lugeda. Sellepärast me olemegi hilisemate valitsustega päris paljus olnud sellises olukorras, kuna headel aegadel – Martin Helmelt [fraasi] laenates isegi ilusatel aegadel – ei kogutud reserve nendeks aegadeks, mis tulid. See tähendas, et järgnevates kriisides on riigil oluliselt vähem olnud puhvreid – olgu see COVID-kriis, energeetikakriis, julgeolekukriis –, et saada hakkama. Nüüd jõuame sellesama Eesti Panga prognoosi juurde. Eesti Panga sõnum Eesti valitsusele, Eesti avalikkusele, Eesti majandusüldsusele oli tegelikult lihtne. Jah, see on kibe rohi, aga jah, need sammud tuleb teha, nende sammude tegemine on möödapääsmatu, kui me tahame, et Eesti riigi rahaasjad ka tulevikus korras püsiks. Kui te vaatate needsamad esitlused läbi – te ütlesite, et olete neid vaadanud –, siis te näete tegelikult, kuidas see aastate peale mõjub. Sedagi, mida ütles Eesti Panga president Madis Müller õhtustes uudistes, võite järgi vaadata, kui tahate. Nende meetmete mõju on ühekordne ja see ühekordne ebamugavus on vaja ära kannatada just sellepärast, et tulevikus oleks Eestis majanduskasv võimalik. Selle majanduskasvu nimel me tegutsemegi. Isamaa muudest majandusotsustest me jõuame järgmiste küsimuste juures edasi rääkida.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Mu kallis peaminister! Aasta parim mittevastus! Ma küsisin teilt konkreetse küsimuse, ainult ühe konkreetse küsimuse: kui palju kavatseb järgmisel eelarveaastal valitsus vähendada valitsemiskulusid võrreldes selle aasta nominaalse eelarve mahuga, olgu see siis protsendina eelarvest, SKP-st või nominaalsummas? Teie vastus oli kõigest [muust], kuid mitte sellest, mida ma küsisin. Minu küsimus oli suunatud just nimelt sellele, et teie majanduspoliitiline narratiiv on vale. Riigi rahandust on võimalik vastutustundlikult juhtida nõnda, et majandust halvavaid ja inimeste toimetulekut raskendavaid maksutõuse ei peaks tegema. Sellekohased ettepanekud ma olen teile ka saatnud. Ma kordan oma küsimust selle kohta, et kui te miljardi euro võrra suurendate Eesti ühiskonna makse ja koormisi, siis kui suur on võrreldes sellega järgmisel aastal, järgmisel eelarveaastal valitsemiskulude vähendamine. Ja see, mis puudutab osundust defitsiidile ja minevikule, siis ma tuletan teile meelde – teie olete ka pika poliitilise ajalooga –, et 16 aastal, kui Reformierakond on valitsusi juhtinud ja eelarveid kokku pannud, on Rahandusministeeriumi andmetel nendest 14-l olnud nominaalses defitsiidis riigieelarve. Küllap te olete ka sellest teadlik, kuid ma ei lähe teie lõksu. Tegeleme tänase päeva Eesti probleemidega, tegeleme tulevikuga. Ärge võtke hoiakut, et te elate minevikus. Laske sellest Kaja Kallase kompleksist lahti ja me saame tegelikult ratsionaalsemat dialoogi pidada põhialternatiivide ja valikute üle tänases majanduskeskkonnas.

Aitäh! Hea küsimus. Teie küsimuste virvarr kahe minuti jooksul on nii suur, et on palju erinevaid asju kommenteerida. (Saalist räägitakse.) Ärge muretsege, kolme minuti jooksul jõuan ma ka päris palju maakerast ära katta nagu teiegi nende kahe jooksul. Küll me seda debatti jätkame. Kärbete kohta ma ütlesin teile juba eelmine kord, et Rahandusministeerium hindab kärpeid olevat ligikaudselt 1 miljardi euro [väärtuses], koos varasemate valitsuste tehtud ... (Urmas Reinsalu kõneleb saalist.) Nelja aasta peale. Koos varasemate valitsuste tehtud otsustega 1,4 miljardit eurot. Nüüd ma [tuletan meelde] kaitsekulusid sellel aastal võrreldes aastaga 2022: aastal 2022 olid kaitsekulud 2,16%, sellel aastal on 3,4%. See vahe on 550 miljonit eurot ja see on vaja katta. Samamoodi on vaja katta tuleviku moonahanked ja on vaja katta veel päris palju muid asju sisejulgeolekus ja erinevates valdkondades. Nii et teie ettekujutus, et te üritate seda taandada ainult ühele numbrile, ma arvan, on üdini kitsendav. Pigem on ... (Urmas Reinsalu saalist: "Ma palungi seda vastust, kitsenda või ära kitsenda.") Hea esimees, kas ma saan vastata? (Urmas Reinsalu jätkab saalist.)

Vabandust! (Helistab kella.) Urmas Reinsalu, lubage härra peaministril ... (Urmas Reinsalu kõneleb edasi.) Lubage härra peaministril lõpetada, siis jätkub veel selle küsimuse arutelu, sellepärast et registreeritud on ka lisaküsimus. Härra peaminister, palun!

Aitäh! Enesekontrolli puudumine, ma arvan, põhjamaises kultuuris ei tee au. Soovitan ennast talitseda.

Teeme nii, härra peaminister, et me jätkame nüüd selle küsimuse vastust. (Sumin saalis.) Härra peaminister, palun!

Aitäh! Nii. Teie soov kitsendada kogu eelarvepoliitika kordategemine ja kaitsekulude katmine üheks numbriks on minu hinnangul eksitav. Olen vaadanud ka Isamaa erinevaid lahendusi, mida te siin reklaamite ja mille kohta teete esitlusi ja mida jagate igale poole välja. Ainukene plaan, mis Isamaal tundub olevat, on kokku võetav sõnaga "laen". Ma saan aru, et Isamaa põhiline majandusvaldkonna või rahandusvaldkonna juht on teie rahandusminister Tõnis Palts, kellelt te olete küsinud rahandus- ja laenuasjades nõu, aga minu meelest see Tõnis Paltsi ja Urmas Reinsalu pakt või plaan on üsna vilets. Ettekujutus, et Eesti riiki on võimalik juhtida parema eelarvepoliitika rajale, mida soovitab ka Eesti Pank, võttes kiiresti, palju ja kallist laenu, kindlasti ei päde. Teine soov, mis teil sellest plaanist paistab, on soov edasi lõhkuda pensionisüsteemi. Ka see on minu meelest väga pentsik lahendus tuleviku arvel. Ma ei tea, kas teie või Kristjan Järvan või paljud teised, kes rääkisid teisest pensionisambast loobumisest, olete loobunud sellest, nagu seda palju lubati? Ma veidi kahtlen, ausalt öeldes. Aga tulevikus tuleb see Eesti riigil kõik kinni maksta, kui inimesed küsivad, kus see pensioniraha neil on. Nii et ma ütlen, et need plaanid, mida te reklaamite plaanina, kõlbavad parimal juhul partei kontorisse, aga mitte Eesti riigi rahandusplaaniks.

Suur tänu! Selle küsimuse raames saame maailma katta veel, sellepärast et Martin Helme on registreerunud lisaküsimuseks. Martin Helme, palun!

Kulla Kristen Michal! Teie lahendus ju ongi laen, mitte teiste [lahendus]. Teie valitsus, Reformierakonna valitsus on laenanud viimased kolm aastat nagu purjus meremees lõbumajas ja jätkab samamoodi laenamist. Kui me vaatame teie RES-i prognoosi, mis siin avaldati, koos järgmise ringi maksutõusudega ja koos teie paljuräägitud kärbetega, siis on 2026. aastal vaja laenata ikka 2 miljardit, et hoida riiki käimas. Teie olete ju need hullunud laenajad. Reformierakonnal on kolm aastat olnud peaministri- ja rahandusministriamet ja te olete kahekordistanud riigi võlakoorma. Mida te kogu aeg soiute 2017. aastast, nagu ühe aasta või kahe aasta jooksul oleks keegi teine suutnud kõik untsu keerata? See teie võime sihukest kaksisoimu juttu ajada on lihtsalt hämmastav. Ma lihtsalt kuulan ja mõtlen, [kui te ütlete], et midagi teha ei ole, vaja on ära kannatada. Ei, kallid sõbrad, ei ole vaja ära kannatada, on vaja tulla välja oma mullist, kus te nii-öelda panete majandust kasvama majandust põhja ajades. Enne sa ütlesid meile siin, kuidas teie eesmärk on riigi asjad korda teha. No kulla inimesed, võtke ennast kokku, tehke ometi reaalsuskontroll! Iga päev, kui teie valitsete, lähevad ju riigi asjad rohkem korrast ära. Jumala eest, tehke ruumi kellelegi, kes saab aru ning teeb põlvel ja persel vahet. Lihtsalt õudne on vaadata, kuidas te valitsete. Aga mul on kärpe kohta konkreetne küsimus, kui me siin tervet maailma katame. Selle aasta suvel öeldi, et Rail Balticu väljaehitamine – ja ärme räägi eurorahast, te kõik hakkate kohe eurorahast rääkima – kallineb Eesti maksumaksja jaoks prognoosi järgi – ja see on veel sõbralik prognoos – 2,7 miljardi võrra. Eesmärk on see kümnendi lõpuks välja ehitada. Kui me jagame 2,7 miljardit ära kuue aasta peale, siis kallineb [projekt] 450 miljoni euro võrra aastas. See ei ole see kulu, mis juba on sisse planeeritud ...

Teie küsimus!

... see on kallinemine. Kust te selle raha võtate? Või jätate selle äkki ära?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Teie sissejuhatus ehk poolteist minutit kulus kõigele muule kui küsimusele. Äkki keskenduks küsimusele, siis on lihtsam saada ka vastust. Mina olen jah kriitiline. Ma ei ole seda kuidagi varjanud, et seesama Paltsi-Reinsalu plaan, mille võib kokku võtta ideena, et kiire, suur ja kallis laen on lahendus kellelegi muule kui sellele laenuandjale – ükski rahandusinstitutsioon ei kinnita, et see lahendaks ühtegi struktuurset probleemi. Kärped on paratamatud, kui me tahame eelarvet [õigele] trajektoorile saada, ja neid kärpeid me teeme. Samamoodi tuleb kaitsekulud katta. Kui me ostame lisamoona, siis julgeolek puudutab laiemalt kõiki inimesi. Rail Balticut rahastame sellel aastal täiendavalt CO2 rahast. Seegi tuleb eelarvest. Rail Baltic tuleb valmis ehitada, sest ma siiski meenutan, et juba president Lennart Meri ajast on Eestil olnud strateegiline suund olla ühenduses Euroopaga – ühendused määravad kuuluvuse –, mitte vaadata igatsevalt ida poole, kus, nagu üks teie pereliige on öelnud, valitseb lausa eraldi tsivilisatsioon. Seda mina ei jaga. Mina arvan, et meie kuulume Euroopasse, me kuulume samamoodi julgeoleku mõttes Euroopasse. Nii et Rail Balticu me ehitame valmis ja loodetavasti teevad sama ka Läti ja Leedu ning saate teiegi sinna sõita.

Suur tänu, härra peaminister! Meil on veel kolm küsimust. Loodetavasti jõuame me kõik need ära käsitleda tänase infotunni jooksul. Ma lõpetan meie seitsmenda küsimuse käsitlemise. Ja enne, kui me edasi läheme, on siiski kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Mart Helme, palun!

Jaa, mul on nüüd ikkagi [küsimus]. Infotunnist infotundi üha enam süveneb selline veendumus, et midagi tuleb ette võtta, ja ilmselt on istungi juhatajal voli ja kohustus see ette võtta. Kui ikkagi ei vastata küsimusele – koha pealt praegu ju Urmas Reinsalu hüüdis vahele, et ta palub konkreetset vastust oma konkreetsele küsimusele –, siis mis me teeme? Kas me tulevikus peame oma küsimusi hakkama esitama trükitähtedega paberile mahapandult ja otse küsitavale üleandmise teel või peame me looma täiendava küsimuse formaadi ja täiendava vastuse formaadi? Niimoodi ei saa! Niimoodi ei saa, et meile vastuseid ei anta, küll aga saame me vastu nägu valangu ja valingu süüdistustega kusagilt aegade hämarusest. No see on nii, nagu Nõukogude Liidu ajal oli: kogu aeg, isegi 80. aastatel veel võrreldi 1913. aasta Tsaari-Venemaa tasemega. No nii ei saa, Kristen Michal! Ei saa! 2017. aastal ei olnud sõda, 2017. aastal ei olnud muid kriise. 2017. aastal oli täiesti teistsugune maailm. Ja tulla meile rääkima siin aastatest 2016, 2017, 2002, Mart Laar nii, Sven Sester naa, Martin Helme kolmandat moodi – no need ei ole vastused. See ei ole adekvaatne vastus praeguses ajahetkes esitatud konkreetsele küsimusele. Ma tõsiselt palun juhatusel, võib-olla ka vanematekogul kokku tulla ja kaaluda, kas me peame tegema mingi formaadimuutuse, et me hakkaks saama – ja mitte ainult meie, ka avalikkus – konkreetsetele küsimustele konkreetseid vastuseid.

Aitäh! Ütleme nii, et infotunnist infotundi ma olen vastanud analoogilistele küsimustele sarnaselt. Istungi juhataja ei saa sekkuda vastuste sisusse niikaua, kui püsitakse teemas. Mina ei kujuta sellist olukorda ette, et istungi juhataja hakkaks kangutama mingeid konkreetseid vastuseid, kuigi teema on leidnud käsitlemist. Sellist voli ei ole Riigikogu esimehele ega ka istungi juhatajale mitte mingil moel antud. Head kolleegid, neid formaate on veel väga palju, mille raames te saate pöörduda valitsuse liikmete poole küsimustega. Meil on olemas arupärimise formaat, meil on olemas kirjaliku küsimuse formaat. Teil on neid võimalusi äärmiselt palju. Lisaks käib peaminister regulaarselt Riigikogu ees teiste teemadega, mille raames saab talle küsimusi esitada. Nii et neid võimalusi peaministrilt ja ka kõikidelt valitsuse liikmetelt küsimusi küsida on minu hinnangul piisavalt. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Ma olen veidikene nõutu. Ma mõistan peaministri taktikat, eks seda on ka varem siin infotundides küsimustele vastamisel kasutatud. Kuid vaadake, esmaspäeval oli meil parlamendi selle töönädala päevakorra kinnitamisel väga tõsine arutelu selle üle, et kodukorra seaduses on nii-öelda eeldus, presumptsioon, et kui homme tuleb peaminister eelarve eelnõu üle andma ja seal sisalduvad väga põhimõttelised muutused, mis mõjutavad kogu ühiskonda, siis tegelikult [peaks] seaduse loogika järgi saama parlamendi liikmed, et meil tekiks reaalne dialoog, esitada peaministrile küsimusi. Selgus, et Riigikogu juhatus on teinud kokkuleppe peaministriga, et küsimusi parlamendi liikmetele ei võimaldata. Toomas Kivimägi Riigikogu aseesimehena viitas, et peaministri poolt eelarve üleandmine ei olegi koht, kus küsida neid küsimusi, kuna peaminister ise ei osale eelarve vastuvõtmisel, selle hääletusel, vaid [küsimuste koht] on just nimelt infotund. Nüüd olen ma [järginud] seda mõttekäiku, et just nimelt infotunnis saab peaministrilt, valitsusjuhilt informatsiooni väga konkreetse küsimuse kohta. Ma küsisin eelmisel nädalal, kui suur on valitsemiskulude kärbe järgmisel aastal. Peaminister nentis, et ta ei oska mulle sellel hetkel vastata, sellega tegeleb Rahandusministeerium. Ma esitasin talle kaks korda järjest väga lihtsa [küsimuse], kolleeg esitas ka kolmandat korda [selle küsimuse] täpsustava küsimusena, et kui palju vähendatakse järgmisel aastal nominaalsummas valitsemiskulusid võrreldes 2024. aastaga, ja jällegi me ei saanud vastust. Minu küsimus on [järgmine]. Kui me esmaspäeval seda teemat käsitlesime, siis oli juttu sellest, et Riigikogu juhatus teisipäeval arutab, kas revideerida seda kokkulepet, mille te olete sõlminud peaministriga, et homme peaminister ei soovi parlamendiliikmete küsimustele vastata, ja juhatuse esindaja viitas sellele, et infotund on formaat [küsimusteks]. Samas, selles formaadis me vastust ei ole saanud. Mu küsimus on, kas eile Riigikogu juhatus arutas seda parlamendi poliitiliste jõudude taotlust, ja kui, siis milline see seisukoht oli.

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, praegu meil on infotund. Teie küsimus ei ole infotunni läbiviimise protseduuri kohta. Ma ei hakka praegu infotundi [peatama] ja järgnevaid küsimusi edasi lükkama. Seda arutelu on sellel nädalal siin saalis korduvalt peetud ja see ei ole praegu selle küsimuse koht. Lisaks, kui te ütlete, et te ei ole [vastuseid] saanud, siis ka mina ei saa nendele küsimustele praegu siin vastuseid anda. Te olete saanud võimaluse küsimuse küsida ja tänases infotunnis, arvestades, et siin on väga laialt sõnastatud küsimused, on võimalik veel lisaküsimuste raames neid küsimusi küsida. (Saalist räägitakse.) Aga tõepoolest, minu ettepanek, head kolleegid, on see, et me läheme infotunniga edasi. See ei olnud küsimus infotunni läbiviimise reeglite kohta.