Kultuuritöötajate palgad

Tänane kuues küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on kultuuritöötajate palgad. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Peame kahjuks konstateerima, et Reformierakonnast, sotsidest ja Eesti 200-st koosnev valitsus on sel aastal muutunud eriti vaenulikuks meie riigiteenistujate vastu. Viimastel nädalatel saime teada, et järgmisel aastal jäävad nende palgad tõstmata ja enamuse puhul teist aastat järjest. Siseminister näiteks ütles mulle siin saalis, et politseinikud, päästjad ja piirivalvurid peavad olema rahul juba sellega, et nende töökohti ja palkasid ei kärbita, ja ärgu jäägu lootma palgatõusule aastal 2025. Hiljuti tuli haridusminister välja enam-vähem sama sõnumiga, et õpetajad võivad järgmisel aastal palgatõusust suu puhtaks pühkida. Septembri alguses andsite teie kultuuriministrina teada, et tuleval aastal kultuuritöötajate miinimumpalk taas ei tõuse. Irooniline on see, et kõik ministrid ütlevad nagu üks, et palgateema arutamine eelarve läbirääkimistel oli hästi intensiivne, konstruktiivne ja sisukam kui kunagi varem – viimane epiteet kuulub, muide, just teile –, aga tulemus on millegipärast ikka sama. Seda võib iseloomustada lühikese parafraasiga "lugege mu huultelt: palgad ei tõuse". Kusjuures, seekord on kahjuks ilmselge, et erinevalt originaalist, mis oli maksude kohta, see praegune lubadus tõesti peab – palgad ei tõusegi. Minu küsimus on, kas teie arvates on normaalne ja vastuvõetav olukord, kus Eestis kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk jääb ka järgmisel aastal 2023. aasta tasemele, mis on 1600 eurot. Kas see summa jääbki samaks kuni järgmiste parlamendivalimisteni aastal 2027? Endine peaminister Kaja Kallas põhimõtteliselt andiski vihje, et riigiteenistujad võivad sellega arvestada.

Proua minister, palun!

Suur tänu, lugupeetud küsija, selle küsimuse eest! Kõigepealt natukene laiem vaade. See valitsus on andnud lubaduse, et me teeme riigi rahanduse korda. Kärpeülesanne ei ole kerge olnud sooritada mitte ühelgi ministeeriumil, kõige vähem Kultuuriministeeriumil. Kui mõelda kultuuritöötajate peale, siis mina mõtlen rohkem loojate ja tippspetsialistide peale. Rääkides riigiteenistuses olevatest kultuuritöötajatest, mõtlen ma siinjuures ka kõikidele nendele inimestele, kes ei saa riigilt palka, aga kelle töö on väga oluline. Nii et ühte gruppi teisele eelistada on ehk mõnevõrra isegi ebaõiglane, aga et sellest ülesandest, mis meile praegu on antud, läbi tulla, sellest välja tulla, olen meedias öelnud, ka oma asutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi osalusega sihtasutustele [öelnud], et kärpeprotsent, mida me neile saame võimaldada kümne asemel selle eelarveperioodi jooksul, mis meid ees ootab, on neli. Riigilt palka saavad inimesed töötavad asutustes, teatrimajades, kontserdimajades, muuseumides ja nii edasi. Palgavõimaluste puhul on võimalus ju rääkida läbi ka oma asutuse juhtidega, kellel ikkagi on keskne roll ja dünaamilisemad võimalused oma tegevusi prioriseerides ja üle vaadates palka määrata. Aga nüüd statistika juurde. Tõepoolest, statistika näitab, et 2024. aastal kõikide riigilt palka saavate kultuuritöötajate – neid on 3633 – mediaanpalk on 1650 eurot. Kultuuritöötajate, kellel on kõrgharidus ja keda on 2450 inimest, mediaanpalk on 1680 eurot. Riigi mediaan[palk] on 1641 eurot. Ehk siis riigilt palka saavad kultuuritöötajad ei ela väga-väga palju kehvemini kui Eestis [töötajad] keskmiselt. Muidugi ma möönan, et nad võiksid elada väga palju paremini, nad on seda väärt. Siinkohal ma olen teiega absoluutselt nõus. Aga nüüd, kõrgharidusega kultuuritöötaja keskmine brutokuupalk on 1850 eurot ja see on ligi 92% Eesti keskmisest palgast, mis oli selle aasta II kvartalis 2007 eurot. Jah, me lähtume kultuuri 2020–2030 arengukavast. Seal on koos valdkonnaga kokkulepitud eesmärk saavutada kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine palgatase 90% [Eesti keskmisest]. Kõikide riigilt palka saavate kultuuritöötajate põhipalk on 1782 eurot, mis tõesti täna on 88% Eesti keskmisest. Me pingutame. Aga praeguses olukorras olen lubanud, et järgmisel aastal ...

Teie aeg!

... riigieelarve läbirääkimistel saab palgaküsimustega tegeleda.

Aitäh! Ja täpsustav küsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma kardan, et meie kultuuritöötajad ei ole nõus ennast lohutama mõttega, et valitsus [teeb] praegu Eesti majandust korda. Küsimus on ikkagi selles, kes on siis teinud niimoodi, et see korras ei ole. Ikkagi needsamad erakonnad, kes on praegu valitsuses, Reformierakonnaga eesotsas, mis on peaministrierakond olnud juba aastast 2021, tuletan meelde. Eile nägime me tegelikult oma silmaga, et Eesti teatrirahvas kogunes Stenbocki maja ette avaldama meelt kultuuritöötajate põhipalga külmutamise vastu. Te siin tõite teatud numbrid. Mina toon natuke teised numbrid. Viimase kuue aastaga on kultuuritöötajatel olnud kolm palgatõusu, aastatel 2019, 2021 ja 2023, kokku 30%. Sama perioodi ajal tõusis keskmine palk Eestis pea 45%, inflatsioon samal ajal tõusis üle 44%. Nagu ma juba mainisin, on ka järgmisel aastal kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk Eestis 1600 eurot, seda olukorras, kus inflatsioon jätkuvalt tõuseb ja pankade prognoosid aastaks 2025 ei ole kahjuks sugugi lootustandvad. Mis oleks siis teie sõnum Eesti kultuuritöötajatele? Kas sama, mis oli siseministril, et olge rahul sellega, et teid [ei koondata] ja teie palkasid ei kärbita, või ei ole isegi see veel kindel?

Suur aitäh küsimuse eest! Ma tulen tagasi selle juurde, mida rääkisin ilmselt kurtidele kõrvadele, et riigi hallatavatel sihtasutustel ehk ooperimajadel, teatrimajadel, muuseumidel, kontserdiasutustel on juhid ning näitlejad, muusikud, muuseumitöötajad on nende asutuste palgal. Palkasid me ei külmuta. Me oleme kärpinud ühekordselt selle eelarveperioodi jooksul nende asutuste eelarvet 4%. Palgadünaamika selle sees on kahtlemata võimalik, kui selle asutuse juht suudab tegevusi ümber prioriseerida. Me mõistame – mina mõistan isiklikult samamoodi nagu teie –, et olukord on keeruline, kuid see on praegu parim, mida me saime [teha] enda sihtasutuste jaoks, kus töötavad needsamad inimesed, kellest te räägite ja kelle eest ka mina seisan. Nii et ainult riigi vastutus see kindlasti ei ole. Me peame koostööd tegema asutuste juhtidega ja ka nende esindusorganisatsioonidega, kellega ma eile kohtusin. Kohtumise järel me lahkusime üksmeeles järgnevate tegevuste koha pealt. Kordan üle: 2026. aasta riigieelarve läbirääkimiste ajal on võimalus palgaküsimusi konkreetsemalt arutada.

Suur tänu! Ja üks registreeritud lisaküsimus, mille me saame võtta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me oleme siin korduvalt kuulnud neid teravmeelsusi, mis korrutades muutuvad nürimeelseks, et riik tuleb korda teha ja riigi rahandus tuleb korda teha. Siis räägitakse maksufestivalist [ja sellest, kuidas] inimestele jääb rohkem raha kätte, pärast läheb paremaks ja õnn tuleb õuele. Vaadake, mulle meenub anekdoot mustlasest, kes õpetas oma hobust tööd tegema ja elama ilma söömata, et siis saabub ilus elu. Peaaegu oleks õnnestunud, aga näe, hobune suri enne ära, üks päev enne. Ma möönan, et kultuuritöötajate palgad ongi väga lai [teema]. Täna just lugesin ühe päris tuntud kultuuritöötaja ja kirjaniku – naisterahva seejuures! – postitust, kus ta küsib, mis valemiga valitsus on jõudnud sedastuseni, et jah, hinnad küll kasvavad, aga Eesti keskmise inimese ostujõud on siiski suurenenud. Ta ütleb oma postituses, et tema tutvusringkonnas, kultuuriinimeste hulgas suurem osa vestlustest keerleb viimasel ajal selle ümber, kuidas üldse omadega toime tulla. (Hääled saalis.) Lugupeetud minister, kas te kuulate mind? Aidake nüüd lugupeetud kultuuritöötajaid ja defineerige ära see keskmine inimene, kelle ostujõud on suurenenud. Defineerige ära see spetsiifiliselt oma haldusalas, kultuurivaldkonnas.

Aitäh teile küsimuse eest! Kultuuriministeeriumi haldusalas on kultuuritöötajaid, neid, kes saavad palka sihtasutuse kaudu meie haldusalas, kokku 3633, neist kõrgharidusega 2450. Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka saab 840 ehk kolmandik. Ma pean lihtsalt statistiliselt praegu sellele küsimusele vastama, sest me saame kõik aru, et olukord on kultuurivaldkonnas tõesti kriitiline. Selleks, et me [saaksime] tõsta kultuuritöötajate miinimumpalga Eesti keskmise palgatasemeni – sellest oli esindusorganisatsioonidega juttu mitmel korral, kohtudes TALO-ga, ka kohtudes eile teatriliidu ja näitlejate liiduga –, on vaja meil Kultuuriministeeriumi haldusalas leida 11,3 miljonit eurot aastas. See suurusjärk vastab näiteks kolme sõnateatri aastasele eelarvele. Ma toon siia kõrvale Eesti Panga välja antud majandusprognoosi aastateks 2024–2025, mis ütleb, et ostujõud on peaaegu taastunud 2024. aasta juuli seisuga. Hinnataseme muutusega kohandatud palk on madalseisuga võrreldes kerkinud küll. Aga praegusel hetkel ikkagi ütleme niimoodi, et tunneli lõpus võib mingisugust valgust paistmas näha. Me mõistame, et olukord on väga keeruline. Ma mõistan isiklikult kultuuriministrina, et inimeste olukord kultuurivaldkonnas on keeruline. Kui rääkida kirjandusest, siis kirjandus on järgmise aasta ja järgmise eelarveperioodi jooksul üks prioriteetsemaid valdkondi, kus kärbet ei kohaldata.

Suur tänu! Ja me lõpetame meie tänase [kuuenda] küsimuse käsitlemise.