Välispoliitika

Liigume Eesti majanduse teemade juurest välispoliitika juurde. Tänane kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema ongi välispoliitika. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Täna me vist "Esimest stuudiot" reklaamima ei hakka. Eelmises infotunnis vist lausa viis korda reklaamisime. Eilne "Esimene stuudio" oli ka huvitav. Aga räägime siis välispoliitikast. Nimelt, kui Eesti julgeoleku- ja välispoliitika puhul on kombeks, et otsitakse võimalikult laia kandepinda, siis nüüd on see lõhutud ja lõhkujaks teatavasti on meie välisminister Margus Tsahkna. Nimelt, Eesti hääletas eelmisel nädalal ÜRO Peaassambleel Iisraeli Palestiina alade okupatsiooni hukkamõistva resolutsiooni poolt, kaldudes kõrvale varasemast positsioonist, mille kohaselt hääletatakse samamoodi Euroopa Liiduga, ning kui puudub ühine seisukoht, siis järgitakse USA positsiooni. Me hääletasime Põhja-Korea, Venemaa ja Iraaniga teistmoodi kui Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Suurbritannia. Väga paljud poliitilised jõud, ma arvan, et enamik, võib-olla välja arvatud Eesti 200, olid hämmingus, kaasa arvatud eelnevad välisministrid. Lubage [parafraseerida] teie erakonna liiget, nimelt Eerik-Niiles Krossi, kes ütles, et see on vana KGB taktika panna lääs võltsdilemmade ette, ja kui otsida paralleele, siis mis see täpselt võiks olla, kas Venemaa on Iisrael ja Ukraina on Hamas või on Venemaa Hamas ja Ukraina on Iisrael. Mis puudutab üleüldist välispoliitikat, siis on tegelikult väga palju küsimusi Margus Tsahknale. Ma saan aru, et te kutsute ta samuti vaibale valitsuse ette ja hakkate seda teemat lahkama ja arutama. Ma tahakski küsida, mis on teie seisukohad selles küsimuses ja mis üleüldiselt välispoliitikas praegu toimub.

Aitäh! Esiteks ma muidugi parandan selle alguse ära. Mitte "Esimese stuudio" kohta, seda tuleb ikka vaadata. Nagu me eelmine kord nentisime, on tegemist ühe kvaliteetseima teleprogrammiga meie [meedia]maastikul ja kutsume üles kõiki seda vaatama alati, kui võimalik on. Hiljem saab ka järele vaadata, kui vaja on, eriti kui on huvitavam saade. See, mida ma parandada tahan, [on see], et Eesti välispoliitika ühtsust pole muidugi kuidagi lõhutud. See on ajakirjanduslik, kuidas ma ütlen, pealkirjastamine, et lugu põnevam oleks. Seda kindlasti [tehtud] ei ole. Välisminister ja Välisministeeriumi kantsler on nii avalikult selgitusi jaganud kui ka teevad seda vist fraktsioonides. Ma tean, et nad tulevad ka väliskomisjoni selgitusi jagama. Välisministriga oli mul ka kokkulepe, et ta tuleb valitsusse, kus me arutame laiemalt need positsioonid läbi. Nagu välisminister ja kantsler on kirjeldanud, lähtuti hääletusel eeskätt sellest, et Eesti toetab reeglitel põhinevat maailmakorda ja Ukraina jaoks oleks tulevikus toetust lihtsam mobiliseerida, et meile ei langeks süüdistused või kahtlused topeltmoraalis, kui nõuame Ukraina toetamist ja samaaegselt jääme hääletuks samalaadsete nõudmiste puhul teistes maailma piirkondades. Need on avalikult kättesaadavad selgitused. Eile Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ka Postimehes seda pikemalt selgitas. Kellel huvi, saab kindlasti ise vaadata. Nüüd, Euroopa Liit jagunes hääletusel tegelikult kolmeks. 13 riiki olid poolt: Iirimaa, Malta, Luksemburg, Belgia, Sloveenia, Portugal, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka, Läti ja Eesti. Eesti oli nende 13 riigi hulgas. 12 olid erapooletud: Rumeenia, Poola, Bulgaaria, Holland, Slovakkia, Leedu, Saksamaa, Taani, Austria, Itaalia, Horvaatia ja Rootsi. Ja 2 olid vastu: Ungari ja Tšehhi. Nii et Euroopa positsioon oli siin lahknev, mitte ühtne. Kindlasti me saame seda täiendavalt arutada nii väliskomisjonis kui ka valitsuses ja välisminister ja Välisministeeriumi kantsler saavad kirjeldada, millest see positsiooni valik [tulenes], ja lisada mingeid selgitusi, kui on vaja.

Aitäh! Ja järgnevalt täpsustav küsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Tõesti, kui see skandaal puhkes, siis miskipärast võttis Margus Tsahkna vähem sõna ja sõnajärje võttis üle kantsler Vseviov. See on poliitiline taktika ja see võib olla ka arusaadav. Võib-olla Margus Tsahkna sai ise ka aru, et on midagi valesti teinud. Aga [minu] küsimusele te ikka ei vastanud. Eelmine peaminister oli ikkagi välismaailmas tegija, hästi palju välisküsimusi [arutati] ja välispoliitikas ta kaasa ka lõi. Aga mis on teie kui peaministri seisukoht selle resolutsiooni osas – sellele kahjuks ma jällegi vastust ei saanud. Ikkagi pretsedent on loodud, kaks korda on ÜRO-s hääletatud sellisel viisil, mis ei ühti meie peamise liitlase USA-ga. Sellele on viidanud endine välisminister Marina Kaljurand. Nii et igal juhul tema näeb, et välispoliitikas on meil suund muutunud. See teeb tegelikult väga paljusid meie elanikke ja ka poliitikuid murelikuks. Aga ikkagi, mis on konkreetselt teie, peaministri seisukoht selle resolutsiooni osas?

Aitäh! Minu seisukoht on, et Iisraelil on õigus end kaitsta. Sama seisukoht on ilmselt ka Välisministeeriumil. Selline selgitus hääletuse kohta lisati sinna. Meie positsioon on olnud ka selline, et me toetame USA rahuplaani ning kutsume osapooli rahuplaani ettepanekutega nõustuma. Meie huvi on, Eesti riigi eksistentsiaalne huvi on, et Lähis-Idas saabuks rahu, et tähelepanu ei läheks teistele konfliktidele, et teised konfliktid ei varjutaks seda, mis toimub Euroopas. Ma arvan, et see on kogu Eesti huvi.

Suur tänu! Järgnevalt registreeritud lisaküsimus. Kolleeg Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Need selgitused on muidugi selgelt demagoogilised. Kas te tahate väita, et Ameerika Ühendriigid ei poolda reeglitel põhinevat maailmakorda, kui nad hääletavad teistmoodi kui meie? Meie, näed, sääsk härja sarve peal, künname siin palehigis, aga härg ise ei hooli sest kündmisest midagi. See on ju absurdne jutt, mida te räägite. See on absurd, mida räägivad teile Tsahkna ja Vseviov. See ei vasta lihtsalt tõele. Kas te annate endale aru, et praeguses olukorras on Eesti asunud Venemaa, Iraani, Põhja-Korea ja kogu selle uue nii-öelda kurjuse teljega ühele poolele? Ka nemad leiavad, et palestiinlastel on õigus Iisraeli riiki rünnata, et Hezbollah võib pommitada ja raketirünnakuid teha, nemad kaitsevad ennast, neil on õigus enesekaitsele. Iisraelil on ka õigus enesekaitsele. Ühesõnaga, te toetate sisuliselt sõda ja sõja eskaleerimist. Minu küsimus ongi, kas teie väitel on Ameerika Ühendriigid vastupidiselt Eestile reeglitel põhineva maailmakorra vastu.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Ma kirjeldasin Euroopa Liidu kolmeks jagunemist hääletusel. Kui tahate, loen need riigid uuesti ette. 13 olid poolt: Iirimaa, Malta, Luksemburg, Belgia, Sloveenia, Portugal, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka, Läti ja Eesti. 12 olid erapooletud: Rumeenia, Poola, Bulgaaria, Holland, Slovakkia, Leedu, Saksamaa, Taani, Austria, Itaalia, Horvaatia ja Rootsi. Ning 2 vastu: Ungari ja Tšehhi. Kirjeldasin printsiipi, et Eesti toetab reeglitepõhist maailma. Minu isiklik arvamus on, et Iisraelil on õigus ennast kaitsta ja meie huvides on saavutada jätkusuutlik rahu Lähis-Idas. See on see, mida mina kirjeldasin.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.