Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis" eelnõu (328 OE) esimene lugemine

Teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis" eelnõu 328. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa.

Lugupeetud saadikud! Ma käsitlen siin Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekut tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis. See eelnõu on juba väga ammu menetlusse tulnud. Lõpuks ometi on ta laual. Konsulaat on suletud ja meie eesmärk on selle taasavamine. Aga kõige paremini võtab teema kokku USA Eesti ühenduste kiri, avalik pöördumine, mida ma hea meelega teile tsiteerin. Kõigepealt öeldakse selles pöördumises kriitilisi sõnu meie Välisministeeriumist tulnud seisukohtade suhtes. Seal öeldakse, et meedias levitatud info põhjal võis jääda mulje, et peakonsulaadi funktsiooniks on ainult hädaabi vajavatele eestlastele konsulaarteenuste pakkumine ja et neid funktsioone oleks lihtne täita ka ÜRO esinduse, Washingtonis asuva saatkonna või aukonsulite kaudu, et tegu oleks justkui logistilise küsimusega. Selle vastu ütlevad USA Eesti ühendused oma pöördumises: "Peakonsulaadi roll on aga olnud hoopis suurem kui vaid dokumentidega tegelemine. Kui kohalolek Washingtonis on oluline sealsete riiklike institutsioonide tõttu, siis majandussuhete, iduettevõtluse ja tehnoloogiasektori, ühiskondlike kontaktide ja kultuurisidemete tugevana hoidmisel pole New Yorgist võimalik mööda vaadata." Pöördumise autorid jätkasid: "Peakonsulaat on juba aastaid olnud Eesti majandussuhete arendamise keskmes New Yorgi piirkonnas [ja seda eriti iduettevõtluse ja tehnoloogiasektori valdkonnas]. Eriti viimaste aastate väga ettevõtlike peakonsulite eestvedamisel on ta olnud võtmetähendusega arvukate kontaktide loomisel ja vahendamisel, viies kokku [Eesti idu- ja suurettevõtted] erinevate investorite ja koostööpartneritega Ühendriikide idakaldal, sealhulgas New Yorgi linnavalitsusega, enam kui sadat New Yorgi riskikapitalisti ühendava võrgustikuga New York Angels, ja paljude teistega. [---] Peakonsulaadi aktiivne tegevus on jõuliselt aidanud kaasa Eesti tutvustamisel kompaktse ja avatud majanduskeskkonnana kogu finantsmaailma tuiksoonel – New Yorgis." Sama kehtib Eesti kultuuri kohta. Peakonsulaat on vahendanud tipptasemel Eesti kultuuriesindajaid, näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja teisi, jõudis korraldada isegi New York Baltic Film Festivali. "New Yorgis ja selle laiemas mõjualas on väga aktiivne ja USA arvukaim eestlaskond, kelle tegevus kogukonnana on tihedalt seotud peakonsulaadiga." Need on needsamad organisatsioonid, kes on eestlust üleval hoidnud, tegelikult alates 1920. aastatest, mitte ainult pärast Eesti okupeerimist. Konsulaat ise ju avati 1922. aastal. Nad ütlevad, et tänu sellele on väliseestlus seal püsinud, konsulaat on olnud dirigent sellele kõigele. Kokkuvõttes ütlesid pöördujad: "New Yorgi Eesti peakonsulaat on järjepidevalt tegutsenud [aastast 1922] ja legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni juhtimisel sai konsulaadist nõukogude okupatsiooni ajal üks Eesti vabaduse majakatest, mis andis Eesti iseseisvuse taastamisel ja tunnustamisel märkimisväärse panuse. Oleks kahetsusväärne, kui praegusel rahvusvaheliselt erakordselt äreval ajal meie oluliseima julgeolekupartneri USA võtmerolli mängivas keskuses Eesti riiki enam keegi ametlikult ei esindaks." Pöördumisele kirjutas alla hulk Eesti organisatsioone, sealhulgas Eesti Abistamiskomitee USA‑s, New Yorgi Eesti Haridusselts, New Yorgi Eesti Maja, Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides, Lakewoodi Eesti Ühing, Bostoni Eesti Selts, Chicago Eesti Kultuuriselts, Connecticuti Eesti Selts ja nii edasi – 15 organisatsiooni. Ärme unustame, et USA‑s on üle 30 000 väliseestlase, seal on üks kõige suuremaid [eestlaste] kogukondi üldse. Lisaks kirjutas sellele kirjale alla veel 80 eraisikut, kellel on enamasti puutumus nendesamade USA teemadega, küll kultuuri vallas, küll IT vallas, küll muus ärivaldkonnas. Sellele kõigele vastas välisminister Tsahkna, et küll siis tugevdatakse aukonsulite võrgustikku, mis katab niikuinii suurema osa USA piirkondadest, ja konsulitega suudetakse [seda tööd teha paremini], kui me suudaks elukutseliste diplomaatidega. See oli tema arvamus. Ometi ei nõustunud sellega ka väliskomisjon. Võiks öelda, et koalitsioon oli samuti sellel teemal üsna lõhki, aga nii kurb kui see ka ei ole, välisminister surus oma tahte läbi ja konsulaat suleti. Väliskomisjoni seisukoht 16. novembrist 2021 ütles, et otsus vähendada diplomaatilist esindatust USA‑s on vastuolus Eesti välispoliitika arengukavaga aastani 2030, milles seatud eesmärkide hulgas on kõikehõlmava ja süvendatud koostöö arendamine USA‑ga, võõrsil elavatele eestlastele konsulaarteenuste muutmine hästi kättesaadavaks ning võõrsil elava eestlaskonna suurem kaasamine välismajanduse edendamisse. Kõigi nende eesmärkide saavutamiseks on oluline lai diplomaatiline esindus USA‑s. Seda ülesannet täidavad peakonsulaadid New Yorgis ja San Franciscos. Komisjon asus seisukohale, et kulude kokkuhoiu või töö ümberkorraldamise argumendid ei kaalu üles kahju Eesti Vabariigi huvidele, mis tekib kahe tugipunkti kadumisel Eesti olulise liitlase juures. Lisaks peab komisjon kahetsusväärseks, et peakonsulaatide sulgemise otsuse langetamisel pole arvestatud Ameerika Ühendriikides eestlasi esindavate organisatsioonide arvamuste ja ettepanekutega. Sellega on ju suurepäraselt öeldud, milles probleem seisnes. Tuletan veel meelde järjepidevuse temaatikat. USA New Yorgi peakonsulaat oli üks kõige tähtsamaid järjepidevuse hoidjaid, kes suhtles otse USA valitsusega. Ernst Jaakson oli kõige pikema staažiga diplomaat USA‑s tegutsevas diplomaatilises korpuses. Lõpuks, kui ta pärast Eesti taasiseseisvumist jätkas oma tööd, siis oli ta USA diplomaatilise korpuse vanem. Äärmiselt sümboolne sild üle aegade! Ma tuletan meelde kas või sellist asjaolu – kui räägitakse kulude kokkuhoiust –, et Ernst Jaakson annetas isiklikult Tartu Ülikoolile 9 miljonit krooni. Pidades silmas selliseid isiklikke teeneid, siis mis kulude kokkuhoiust me räägime? Järjepidevus ongi, võiks öelda, väikeriigi superrelv, mille abil rõhutada rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid, rõhutada seda, et ükski agressioon ei tohi tuua kaasa agressorile sobivaid tagajärgi. Eesti Vabariigi taastamine on selle tõestus, et on võimalik tõde jalgele seada, on võimalik õiguslik järjepidevus taastada, on võimalik see, et õiglus võidab. Tõsi, okupeeriv riik ei ole kunagi meile midagi hüvitanud. Aga juba see sündmus ise pärast sedavõrd pikka okupeerituna olemist! Eriti suurt rolli mängis selle juures meie välisvõitlus. Seda, et me olime olemas oma kodanikkonna kaudu, oma välisesinduste kaudu, olulisel määral ka New Yorgi peakonsulaadi kaudu, on võimatu ülehinnata. Minu meelest võiks taastatud peakonsulaadis avada lausa Eesti diplomaatia muuseumi. Ma usun, et USA noored diplomaadid tuleksid sinna hea meelega ja vaataksid, kuidas on võimalik nii pikalt hoiduda mõne riigi inkorporeerimise tunnustamisest ja ajada mittetunnustamise poliitikat. See on ka USA enda ajaloos väga märkimisväärne ja see tõmbaks tähelepanu ehk üle maailma. Samamoodi võiks selline diplomaatia muuseum, mis asuks peakonsulaadi juures, olla ka igale eestlasele, kes külastab New Yorki, kohaks, kuhu ta läheb ja kus ta süveneb sellesse, mida tähendas välisvõitlus, mida tähendas see, et Eesti diplomaatilised esindused olid alles, mida tähendas õiguslik järjepidevus. Mõnele noorele, 20‑aastasele, võib see olla äärmiselt tähtis kogemus. Ehk argumente peakonsulaadi poolt on palju ja selle sulgemise poolt väga vähe. Isegi kui me täna neid hääli kokku ei saa, ma leian, et peakonsulaat peaks tagasi tulema. Need argumendid toetavad väga tugevalt seda seisukohta. Ma näen ka, et selles konsulaadi ärakaotamises on midagi juhuslikku. Koalitsioonis konsensust ei olnud, aga ei soovitud tülli minna ja lasti välisministril see imelik ja eksitav otsus teha. Pöörame selle tagasi. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Peakonsulaadi sulgemine New Yorgis on tõesti kummaline otsus, millest on väga raske aru saada, aga püüame seda teha. New Yorgis elab suur ja aktiivne Eesti diasporaa. Peakonsulaadi säilitamine näitab Eesti riigi tugevat toetust oma kodanikele välismaal. New York on globaalne rahandus‑ ja diplomaatiakeskus, kus on mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas ÜRO. Konsulaadi sulgemine võiks nõrgendada Eesti diplomaatiat. Säilitades peakonsulaadi, on Eestil võimalus jätkata kohalolekut majanduslikult olulisel turul ning soodustada äri‑, kultuuri‑ ja investeerimiskoostööd. Kas te saate aru, miks see otsus on tehtud? [Argument, et konsulaadi pidamine] on kulukas, nagu ei sobi. Ei ole see nii kulukas ühtegi, arvestades sellega, et [9] miljonit on veel kellegi poolt kingitud.

Aitäh!

Mis teie arvate, mis see põhjus on?

Me kuulasime korduvalt Välisministeeriumi kantsleri juttu, me kuulasime välisministri juttu. Seal olid mitmed argumendid peale rahalise kokkuhoiu, millele nad viitasid, et see on oma miljon eurot aastas. Lisaks veel see, et nende arvates saatkond toimib juba iseseisvalt hästi, viidati ka aukonsulite institutsiooni tõhususele ja leiti, et lihtsalt võib saatkonda uusi diplomaate juurde võtta ja nad katavad ära kogu selle töö, mida peakonsulaat omal ajal tegi. Aga unustati ära, et osadel asjadel on väga tugev märgiline tähtsus. Unustati ära, et oli juba võimas sidemete võrgustik ja ka väga eriline koht väliseestlaste hulgas. Nii et see moraalne kapital, see sotsiaalne kapital lasti osaliselt raisku – tõsi, mitte täiesti, sest saatkond saab seda tööd teha küll. Aga sümbolite lõhkumine, toimivate asjade lõhkumine ei ole mitte hea praktika. Ma viitan ka sellele, et järjepidevuse sümbol on väga oluline ja see peakonsulaat ju ometigi toimis hästi. Paljudes riikides on erisusi, on kas või mõned rudimendid mõnedes vanades riikides. Nagu Suurbritannia: parlament toimib seal tavade alusel, neil ei ole spetsiaalseid seadusi paljude asjade jaoks, aga need tavad on nii olulised. Traditsioonid on nii tähtsad, riiklikud traditsioonid, mis toidavad neid ühiskondi. Juba selle pärast peaks õige ajalootunnetusega, diplomaatiatunnetusega inimesed oskama Eestis [paremini] hinnata selliste konsulaatide palju-palju suuremat jõudu, kui seda praegu tehti.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Esiteks ma muidugi juhin tähelepanu, et meie eelnõu on esitatud ammu-ammu, aga see jõuab saali siis, kui kõik on juba läbi. Kui see oleks kohe saali jõudnud, siis oleks võib-olla saanud midagi teha. Tänaseks päevaks on sulgemine juba toimunud ja nüüd me saame sisuliselt vaid nõuda, et see uuesti avataks. Sa oled siin ju ilusti kõik ära rääkinud, mis selle [peakonsulaadi] mõte on. Mulle jääb aga arusaamatuks, miks see [sulgemine] üldse vajalik oli. See kokkuhoiu[argument], vaadates seda, mismoodi valitsus kulutab igale poole mujale sadu ja tuhandeid kordi rohkem, on lihtsalt arusaamatu. Aga kui nüüd mõelda selle peale – me keegi ju ei arva, et tänane valitsus hakkaks oma otsuseid ümber tegema, nemad vajutavad ikka pedaali põhja –, kui me kunagi peaksime ise saama nende otsuste [tegemise] juurde, kui keeruline [see siis on] või mida nõuab [see], et [peakonsulaat] uuesti lahti teha?

Ma arvan, et see võiks teoks saada ehk pärast seda, kui tuleb uus Riigikogu kokku ning tuleb uus väliskomisjon ja tuleb uus valitsus. On isegi teatud tõenäosus, et see saab teoks, see ei ole ainult nii, et räägiks sellest korra veel. Mina arvan, et see on teostatav. Vaadates koalitsiooniparteide ja opositsiooniparteide seisukohti, siis on näha, et haruldasel kombel langevad need kokku, kui välja arvata Eesti 200 ja Eesti praegune välisminister. See annab palju tugevama aluse sellele arvamusele, et see [peakonsulaat] võib ka tagasi tulla. Lootust on. Arusaamatus valdab ka mind jätkuvalt kõige selle pärast: toimiva, tugeva sümboli, loomulikult praktilise töö tegija kinnipanemine, selle asemel et vajaduse korral kulusid teistmoodi kokku hoida. Mõne mõttetu visiidi pealt hoiaks niisama palju kokku, kui oleks vaja selle ülimalt tähtsa liitlase juures oleva võimsa diplomaatilise esinduse alleshoidmiseks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et te olete praegu väga hea algatusega välja tulnud. Võib-olla ma juba kordan ennast, aga eks need olulisemad küsimused on ka juba kõlanud. Selge on see, et New York on nagu finantsmeka ja seal nii-öelda ennast koomale tõmmata selles olukorras, kus me praegu oleme, majanduslanguses ... Meie poliitikud kogu aeg räägivad, kuidas oleks vaja ikkagi haarata uusi turge, aga kõike tehakse tegelikult vastupidiselt. Minu arust oli väga kummastav see, et kui me viibisime Eesti saatkonnas Hiinas ja ma küsisin, kui palju inimesi tegeleb ettevõtlussuhete arendamisega, siis kuulsime, et see inimene oli juba eelmine aasta koondatud, kui mu mälu ei peta. Eks tõenäoliselt sama muster kordub ka teistes riikides, kus meie saadikud töötavad ja saatkonnad lahti on. Arendaks seda teemat edasi.

Väga hea tähelepanek! Selle teema juurde käib asjaolu, et välisminister Tsahkna on ise rõhutanud väliskaubanduse olulisust, seda, et diplomaadid peavad ühtlasi äridiplomaatiaga tegelema. See on kõik mõistlik jutt. Vahel on ta ka püüdnud selle poole, võtnud kaasa äridelegatsioone, vahel õnnestunult, vahel ebaõnnestunult. Ma ütlen, et see on iseenesest õige suund. Aga seda kummalisem on vastuolu tema tegude ja sõnumite vahel. Mõtleme siis sellele San Francisco konsulaadile. Selle eripära oli ju lähedal olemine IT‑firmadele, maailma suurimatele IT‑firmadele. Välissuhtluses [on oluline,] kui konsulaat kutsub inimesi kas või peole suhtlema, võrgustuma. See on ikkagi hoopis midagi muud kui see, et tuleb kuskilt kaugelt üksik diplomaat, kes ütleb, et tere, saame kokku, arutame asju. Kui saaks kutsuda inimesi sellisesse konsulaati, siis oleks hoopis teine lugu. Sama kehtib ka New Yorgi kohta. Tõesti, see on USA kõige tugevam finantskeskus. Kui nüüd jätta ära see võimalus, siis ma kujutan ette, et me oleme kümneid miljoneid maha mänginud selle nimel, et hoida mingiks perioodiks miljon kokku. Suhted on diplomaatias valuuta, eriti need suhted, mida on ammu soojas hoitud. Eks me varsti näeme ja kuuleme ka nendelt väliseesti organisatsioonidelt tagasisidet, kui hästi need üksikud diplomaadid on kõigega hakkama saanud. Aga tõesti, see on hea algatus selle teema juures, sest meil oli äsja suurpõgenemise aastapäev. Õigupoolest, need inimesed põgenesid oma paatidega veel pikalt, küll Saaremaalt, küll teistest kohtadest. Mõelge, kõik need inimesed on tegelikult eestluse sõnumitoojad kusagil Austraalias, Kanadas, Venezuelas, igal pool. Tänapäeval on ju ka need väliseestlaste ehitatud keskused, võiks öelda, diplomaatilised või ka äriajamise keskused. Ma olen käinud mõnes, mis on tõesti kokku kuivanud, Leicesteri linnas näiteks Suurbritannias. Mõned pensionärid seal käisid, tegevus oli küll maha käinud, aga see oli võimas ja uhke eestlaste ostetud maja. Mida peaks siis meie ministeeriumid või hoopis näiteks Eesti ettevõtjad tegema? Nad võiksid sellesama eestlaste maja panna meie ärihuvides tööle. Saatkondi ei jõua ju igale poole [rajada] ega konsulaate teha üle maailma, aga ärikeskustena oleks [need hooned] suurepärased. Sama on Kanadas, sama on Austraalias. Äsja sain teada, et uhke Kanada eestlaste omanduses olev – mitte renditud! – hoone on plaanis müüki panna. Aga kui sellest ärikeskus teha, siis ma ütleks, et Eesti saab ühe tugeva esinduse teisel pool maakera, mis on sissetöötatud ja kuluks vägagi marjaks ära.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Keskerakonna fraktsioon loomulikult ei toetanud peakonsulaadi sulgemist ka toona, kui see juhtus, ja loomulikult me toetame ettepanekut taastada olukord, mis oli enne seda otsust. On ju selge, et Washingtonis elab kuskil 0,6 miljonit inimest, New Yorgis rohkem kui 8 miljonit. Need on ainult ametlikud [andmed]. Me kõik saame aru, et üks on jah selline poliitiline keskus, teine on majandusmeka, nagu siin saalis juba kõlas. Loomulikult ma arvan, et keegi meist ei ole vastu sellele, et meil on Washingtonis suursaadik, aga loomulikult peab ka New Yorgis meil oma esindus olema. See on minu meelest väga selge. Mis te arvate, mis signaali see saadab meie liitlastele USA‑s – meie kõige suurim liitlane ongi teatavasti USA ...

Aitäh!

... kui me lihtsalt teatame, et me ei taha peakonsulaati enam New Yorgis pidada, sest see on liiga kallis meie jaoks?

Ma arvan, et see annab vale signaali, sest peaks olema nähtav, et me suurendame oma kohalolekut praegusel keerulisel ajal, aga see oli nähtav tagasitõmbamine. See, kui saatkonda lisandub paar-kolm diplomaati, ei ole üldse nähtav. Seda ikka juhtub, kõikides saatkondades. Aga selline sümbolikoht ära anda, kinni panna! Ma arvan, et ka teenekamad ja paremad diplomaatia tundjad [vangutasid] pead ja ütlesid: "Mida nad teevad? Nad kaotavad ära niivõrd tugeva sümboli väärtusega asja, mida meil ei pruugi ollagi. Eestlastel oli seal midagi väga erilist. Nad lihtsalt ei tunne ajalugu." See tekitab minus muret, sest minister on ka kas või mõne semestri ajalugu õppinud ja võiks sellesse teemasse süveneda. Ehk kahju on reaalne. Eriti suur kahju tekib muidugi meie USA kogukonnale, kes oli sellest väga häiritud. Nad on selle lipu ümber aastakümneid koondunud ja tundnud, et peakonsulaat on see koht, mis hoiab alal järjepidevust. Tema korraldas ka kõik suured avalikud üritused kuni ESTO päevadeni välja. Nüüd nad näevad teatud tänamatust minu meelest Eesti poolt. Nemad välisvõitlejatena toetasid Eestit, on toetanud väga palju ka majanduslikult, toonud oma investeeringuid Eestisse miljonite ja miljonite eest, [nad on toetanud] oma teadmistega, ja nüüd äkki me paneme [peakonsulaadi] kinni, sest riik oleks justkui korraga väga vaeseks muutunud, nüüd ei saa enam peakonsulaati peetud. No paneme kinni ja hakkab üks närutamine pihta. See oli kokkuhoid vales kohas. Me osundasime [mitmetele] teemadele, et võib ju siit ja sealt teistmoodi kokku hoida. Ei, minister oli jäärapäine, jäi endale kindlaks, vaatamata sellele, et koalitsioonipartnerid olid minu arvates üsna siiralt vastu. Pettumus on igal pool: USA‑s nii valitsuses kui ka väliseesti kogukonnas ja nagu ma näen, ka paljudes [meie] erakondades.

Ants Frosch, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa rõhutasid seda, et see kokkuhoiukalkulatsioon ei olnud õigustatud ja kaotus on hoopis suurem, sest kaotus on seotud sümboliga. Minu küsimus on selline. Me võime muidugi ainult oletada, mis toimus välisministri peas. Aga kas on võimalik, et tegelikult seal peas toimus selline muutus, mida võiks nimetada samamoodi, nagu ütles Alexandre Dumas "Kolmes musketäris" fronde'i perioodi kirjeldades, et on saabunud vürtspoodnike aeg?

Jah, hea sõnastus. Raske on seda paremini sõnastada. Nagu ma ütlesin, minister on olnud vähemalt mõnda aega ajalootudengite ridades. Vaatamata sellele, et ta ei ole oma õpingute rasket teekonda suutnud kunagi lõpetada ei usuteaduskonnas ega ajalooteaduskonnas ja on jäänudki igaveseks üliõpilaseks, siis see tunnetus, ma mõtlen, oleks võinud tal küll olemas olla. Ma olen pidanud temaga sellel teemal arutelusid pika laua ääres, aga ma tahaksin näost näkku küsida, et mis jama sa tegid, miks sa ei oska seda teemat hinnata. Ehk siis, kui me läheme korraks tagasi Lennart Meri aega, kellel oli meeletu eruditsioon ajaloo teemal, lai vaade, [ja võrdleme, siis tuleb öelda,] nii kurb kui see ka ei ole, aga asemele tulevad nüüd vürtspoodnikud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab ka seda, et me siin saalis armastame tihti meelde tuletada nendele ministritele, kes infotunnis võib-olla vahel mitte kõige viisakamalt vastuseid jagavad või on upsakad, et Riigikogu ju tegelikult nimetab ministrid ametisse. Aga see selleks. Minu teada on selles küsimuses, millest teie täna siin puldis räägite, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson olnud täpselt samamoodi teisel [arvamusel], samal [arvamusel] nagu meie siin saalis. Kui me räägime sellest ÜRO hääletusest, mis hiljuti leidis aset Iisraeli ja Palestiina küsimuses, siis ka siin on väliskomisjoni liikmed avaldanud imestust, erinevalt välisministrist, kes jälle nagu oma joont ajab. Kuidas me peaksime taastama – ma ei räägi siin enam Riigikogust – meie väliskomisjoni ja välisministri vahelise suhtluse, nii et ta võtaks [väliskomisjoni] kuulda?

Oleme ikkagi ausad. Ma küll osundasin, et on vastuolud ka koalitsiooni sees, aga kui on suured teemad, mis on vaja sirgeks rääkida, siis minu meelest koalitsioonis oleks võimalik need asjad selgeks teha. On imelik, et selleni ei ole jõutud. Käib nagu hea ja halva politseiniku mängimine. Tsahkna teeb otsuse kirvemeetodil ära ja siis me väliskomisjonis teeme ühehäälse avalduse, et see ei ole õige mõte. Meil oli muidugi rinnus parem tunne, et me protesteerisime, aga koalitsioonis oleks võinud ju keegi kanna maha lüüa ja öelda, et ärme läheme sellega edasi. Keegi oleks võinud – see, kes ei ole vürtspoodniku vaatega – öelda, et see on nii suur teema, ma ohverdan siit kuskilt teisest [kohast] sellesama raha. Aga näete, minister on olnud jonnakas. Vahel on see vajalik. Vahel on vajalik, et minister on järjekindel, põhimõttekindel, aga siin on ta minu meelest leidnud ämbri, mida teised peavad kunagi likvideerima hakkama. Ma ei kaota lootust, et see ka kunagi õnnestub. Tervitan kõiki väliseesti organisatsioone. Teil on kaasamõtlejaid, ja ma usun, et see võiks õnnestuda.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama hea kolleegi Luisa Rõivase, väliskomisjoni liikme.

Aitäh, hea eesistuja! Armsad kolleegid! Riigikogu juhatus võttis EKRE fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlusse 2023. aasta 10. oktoobril, määras juhtivkomisjoniks väliskomisjoni ning eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoobri kell 17.15. Nimetatud tähtajaks esitas EKRE fraktsioon omaenda esitatud eelnõu kohta obstruktsiooni eesmärgil kokku 50 muudatusettepanekut, mis võeti 18. detsembril väliskomisjonile saadetud avalduses tagasi. Eelnõu kohta andis arvamuse Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakond. Keeletoimetaja ettepanekul on eelnõu tekstis tehtud keelelisi ja normitehnilisi parandusi ning esimeseks lugemiseks on esitatud uus tekst ja juhtivkomisjoni seletuskiri. Juhtivkomisjon tegi konsensusega menetluslikud otsused 23. jaanuaril 2024 toimunud istungil. Väliskomisjoni ettepanek oli võtta eelnõu lõpphääletuseks täiskogu 7. veebruari päevakorda. Juhatuse ettepanekul oli eelnõu 13. märtsi päevakorras, kui tekkis taas kord arutelu võimatus. 21. märtsi päevakorrast võeti ta algatajate ettepanekul välja. Nüüd oleme siin ja loodame, et jõuame sellega ühele poole.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Paistab, et kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad. Meie kokkuhoiupoliitika läheb kallale sellele, mille kallale üldse minna ei tohikski. Huviharidus, pensionide indekseerimine ja siis selline oluline küsimus nagu [peakonsulaadi] sulgemine. Kas te arvate, et see kokkuhoid, mis sealt nagu tuleks, mis oleks nagu [sulgemise] kõige tähtsam põhjus, katab neid positiivseid tegureid, mis on seotud Eesti inimestega sellel maal, kus me tahame kärpida?

Aitäh küsimuse eest! Nagu te olete ka seletuskirjast kindlasti lugenud, otsus oli konsensuslik. Meil ei olnud väliskomisjonis liikmeid, kes oleks selle meie ettepaneku või EKRE tehtud ettepaneku vastu olnud. Kindlasti olen mina üks nendest, kes väga hindab tööd, mida New Yorgis konsulaadis siiamaani tehtud on. Kui ma olen kohtunud meie inimestega, kes seal elavad, siis olen muidugi pidanud kahetsusega ütlema, et ka mind teeb see otsus väga kurvaks. Aga nii see tänavu on. Me oleme jõudnud seda arutama hakata väga palju hiljem, [pärast seda,] kui see otsus on juba tehtud. Seda oleks võinud arutada siis, kui oli õige hetk.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid ei ole saali käesoleva eelnõu kohta esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 328 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, ka selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis" eelnõu 328. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu ei leidnud otsusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust. Eelnõu 328 on tagasi lükatud.