Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (504 SE) esimene lugemine

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 504 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Lauri Laatsi.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna on meil tervishoiupäev, kus me arutame väga olulisi teemasid: kuidas parandada meie inimeste tervist kas uue haigla ehitamise kaudu, mis tagaks parema meditsiini, või siis sellesama eelnõu abil, millega ma olen praegu teie ees – töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Mis on selle eelnõu mõte? Lühidalt, selle eelnõu kohaselt muudetaks töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning ravikindlustuse seadust nii, et alates 1. juulist 2025 hakkaks kehtima haigushüvitise maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest kuni neljanda päevani ning Tervisekassa maksab hüvitist alates viiendast päevast. Samuti suurendataks haigushüvitist 80%‑ni töötaja keskmisest töötasust. Tuletan meelde, kuidas vastavalt praegu kehtivale korrale meil see süsteem toimib: töötaja vastutus on esimesest kuni kolmanda päevani, kui me räägime haigushüvitisest, tööandja panus on neljandast kuni kaheksanda päevani ja alates üheksandast päevast on Tervisekassa hüvitada. Miks see eelnõu hea on? Noh, me teame väga hästi, et arvestades praegust sotsiaal-majanduslikku olukorda – praegune valitsus on hästi palju erinevaid makse tõstnud, teenuse hindasid tõstnud, majandus kiratseb, hinnad pidevalt lähevad üles –, on paraku nii, et kui inimene jääb haigeks, siis ta tihtipeale ikkagi ei julge haiguslehte välja võtta ja käib haigena tööl. Sellest tegelikult tekivad veelgi suuremad mured ja tüsistused. Et seda vältida, on õiglane, et töötajale oleks tagatud sotsiaalsed tagatised, ja sellest meie eelnõu räägibki. Kui inimene jääb haigeks, siis tõesti, esimene päev võiks meie, Keskerakonna fraktsiooni arvates jääda töötaja kanda, teisest kuni neljanda haiguspäevani võiks jääda tööandja kanda ja ülejäänud Tervisekassa [hüvitada]. Räägime majanduslikest mõjudest. Ma arvan, et iga tööandja soov on, et tema töötajad oleksid terved. Iga tööandja soov on see, et kui töötaja jääb haigeks, siis ta haigena tööle ei tule. Praegu paraku, nii palju kui on erinevatest allikatest kuulda olnud, inimesed nii lihtsalt haiguslehele ei soovi ikkagi jääda. Räägime ka üldisest statistikast. Ma lihtsalt valgustan teid, kui palju inimesed kasutavad praegu haiguspäevi: 3,4 miljonit haiguspäeva ja see puudutab 417 000 juhtumit aastas. Ja kui me räägime sellest, kui palju need haiguspäevad otseselt mõjutavad meie majandust, siis on see umbes 2% või 3% SKP‑st, 800 [miljoni] kuni 1,2 miljardi euro ulatuses. See on otsene kulu meie majandusele. Aga võtame arvesse ka kaudsed kulud ja asjaolu, et kui inimene ei võta kohe alguses haiguspäeva, siis tegelikult võivad negatiivsed mõjud majandusele veelgi suureneda. Me peame tegema kõik selleks, punkt üks, et tagada selline olukord, et inimene julgeks haiguslehe välja võtta, ja punkt kaks, et see ei oleks koormav ei töötajale ega tööandjale. Suurema kohustuse peaks jätma riigi kanda. Nüüd on õigustatud küsimus, arvestades praegust majandusolukorda, arvestades riigieelarve olukorda, et kust seda raha võtta. Ja sellele on ka vastus. Kahjuks praegune valitsus ei ole suutnud juba kümme pluss kvartalit meie majandust turgutada, ja see on valitsuse probleem, see on nende tegemata töö. Öelda, et meie ei suutnud majandust upitada ja turgutada, aga ikkagi peavad inimesed selle eest vastutama – on see erinevate maksutõusude või praeguse süsteemi kaudu, kus töötaja kanda jääb kolm haiguslehe päeva –, ei ole õigustatud ega õige. Räägime summast, kui palju peaks riigil kuluma, lisakulusid tekkima, kui see seadus rakenduks. See summa on 49,3 miljonit, see on ministeeriumi poolt välja arvutatud. Kas see on suur summa? Jah, see on suur summa. Aga teiselt poolt, kui tööandja saab endale töötaja, kes on terve, siis tegelikult tulevad majandusse tunduvalt suuremad summad tagasi. Ma tõin just välja need arvud, mis puudutavad otseseid kulusid majandusele. Kui on ikkagi selline hulk haiguspäevi nagu 3,4 miljonit, siis on otsene kulu 2–3% SKP‑st. Ja kui me lisame sinna juurde ka kaudsed kulud ja veel nii-öelda varjatud kulud – inimene on küll haige, aga käib tööl, ja pärast tuleb veelgi suurem haiguslaviin kollektiivis –, siis see pärsib meie majandust veelgi rohkem. Nii et ma kindlasti kutsun üles seda seaduseelnõu toetama. See on vajalik. See on vajalik nii meie inimestele kui ka ettevõtjatele ja tegelikult ka majandusele, sellepärast et kaudselt tuleb see raha majandusse tagasi, kui me suudame tagada tööandjatele terved töötajad. Aitäh!

Aitäh teile! Ettekanne oli väga põhjalik ja piisav, aga mitte kõigi kolleegide jaoks. Vadim Belobrovtsev, küsimus või lisandus, palun!

Aitäh! Küsimus on selline. Me ju teame, et eestlased on väga töökas rahvas, nii et kui vähegi võimalik, siis nad kindlasti lähevad tööle. Ja alles siis, kui nad füüsiliselt tööle minna ei saa, jäävad nad koju. Aga kuidas reageerivad inimesed sellele, et nad rahaliselt väga konkreetselt kaotavad juhul, kui nad jäävad koju ennast ravima? Me teame, et selle tõttu, kuidas see süsteem on praegu üles ehitatud, töötajad kaotavad väga palju raha. Milleni see reeglina viib?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma mainisin, see viib reeglina selleni, et inimene läheb haigena tööle ja nakatab ka teisi töötajaid. Eks need juhtumid on erinevad, ei saa väita, et kõik haigused nakkavad teistele. Aga kui me räägime kevad‑ ja sügisperioodist, eriti kui väljas on külm ja [kimbutab] külmetushaigus, siis see kindlasti levib, ma arvan. Ja kui terve kollektiiv jääb haigeks või kollektiiv jääb osaliselt haigeks, siis see kindlasti pärsib ettevõtte igapäevast toimimist ja arengut. See teiselt poolt loomulikult mõjutab nii riigieelarvet kui ka kogu meie majandust ja SKP‑d.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teil on siin sisuliselt kenasti põhjendatud, aga minu küsimus puudutab seda, kuidas haigushüvitise määra suurendamine 80%‑ni töötaja keskmisest töötasust mõjutab eelarvet. Kas teil on tehtud rahalised arvutused?

Jaa, need arvutused on tegelikult välja toonud Sotsiaalministeerium. See summa, nagu ma ütlesin, on 49,3 miljonit. See puudutab nii selle protsendi [suurendamist] 70‑lt 80‑le kui ka nende päevade [hüvitamise kohustuse] nihutamist. Sellised arvud käisid meil komisjonis läbi.

Aitäh! Hea ettekandja, aitäh selle eelnõu eest! Tallinna Haigla puhul me rääkisime, et see on nii tervishoiu‑ kui ka majandusküsimus. Ka selle eelnõu kohta te väga õigesti mainisite, et siin on samamoodi kaks aspekti: nii inimeste tervis, et nad ei läheks haigena tööle, kui ka majanduslik aspekt, see, kui palju see lõppude lõpuks toob SKP-sse tagasi. Mis on teie hinnang? Viimasel ajal kõik valitsuse tehtud otsused – ma mäletan retseptiravimite hinna tõusu, haigla voodipäevatasu tõusu, eriarstiabi visiidi[tasu] tõusu – mõjutavad inimesi nii, et nad ei lähegi arsti juurde ja käivad haigena tööl, võib-olla teadmata, et neil on mõni suurem [tervise]mure. Mis te arvate, kas see eelnõu oleks mingil määral abiks ja tasakaalustaks neid valitsuse otsuseid, mis on inimeste tervisele kahjulikud?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea küsija! Hea küsimus! Nagu ma ütlesin, mida tervem meie ühiskond on, seda suurem on lisandväärtus meie majandusele. Mida kiiremini inimene saab terveks – sama loogika. Kui me räägime otsesest kahjust majandusele, kui meie inimesed on haiged – need numbrid on välja toodud, 3,4 miljonit haiguspäeva –, siis minu arvutuste kohaselt on see 2–3% SKP-st. Need on suured arvud. Kui me toome siia juurde kaudsed kulud ja kulud, mis võivad kaasneda sellega, et inimesed haiguspäevi lihtsalt välja ei võta, siis see number on kindlasti suurem. Selle kohta, kui me [loome] olukorra, kus me suudame kogu meditsiini[süsteemi] ja [tervislikumate] harjumuste abil vähendada üleüldiselt haiguspäevi ehk inimesed on vähem haiged, on erinevaid hinnanguid. Räägitakse, et see on lisandväärtus 4–6% võrra SKP‑st, kuid on ka tagasihoidlikumad arvud. Aga selge on see, et mida vähem inimesed on haiged, seda rohkem tuleb riigile ettevõtluse ja majanduskasvu kaudu raha. Loomulikult see eelnõu eeldab, et riik peaks praegu panustama otseselt rohkem raha, aga teiselt poolt see kaudne tulu, mis sellega kaasneb, on kindlasti palju suurem kui need otsesed kulud, mis võivad kaasneda.

Karmen Joller, palun!

Aitäh! Minul on kahest osast koosnev küsimus. See 49 miljonit eurot läheks Tervisekassa eelarvest, kuna see on haigushüvitiste raha. Me teame, et Tervisekassa eelarve on hästi piiratud ja sinna [raha] juurde ei tule. Ma ei saanud komisjonis [head] vastust oma küsimusele, see vastus oli väga umbmäärane. Ma ikkagi tahaksin teada, millisest kohast [see raha tuleb], millise teenuse me ära jätame, et saada 49 miljonit. Sellesama raha eest me saaksime näiteks päris mitut Valga haiglat aasta aega üleval pidada – kümmet, kui täpne olla. Kust see raha tuleb? See on esimene [osa]. Ja teine. Me teame ka seda, et kui me võimaldame inimestel lihtsamatel tingimustel võtta töövõimetuslehte, siis selle [võtmine] sageneb. Seda näitas ka pandeemiaaeg. Kui suur see mõju võiks olla tööandjate eelarvele?

Aitäh! Mis puudutab tööandja eelarvet, siis ma tuletan meelde, et meie seaduseelnõu kohaselt tööandja vastutaks teisest kuni neljanda päevani, see tähendab kolm päeva. Praeguse seaduse kohaselt on neid päevi neli, neljandast kuni kaheksandani. Ehk siis see seaduseelnõu vähendab tööandja koormust. See on üks pool. Nüüd see asjaolu, millele te viitasite, et inimesed võivad hakata kergekäelisemalt haiguslehti välja võtma. Ma arvan, see vastab tõele, nii võibki juhtuda. Aga see, et ühelt poolt me vähendame tööandja koormust, kompenseerib seda teist poolt. Nüüd, mis on eesmärk? Eesmärk on ikkagi see, et kui inimene on haigeks jäänud, siis ta saab rahulikult välja puhata või ennast ravida. Praeguse seaduse [kehtides] – me teame ju väga hästi neid juhtumeid – valdav osa meie tööealisest [elanik]konnast käib tööl ja põeb haigused tööl läbi. See ei ole õige. Ja kui me räägime otsesest eelarvekulust, mis kaasneb, siis see number on välja toodud. See ongi suur number. Aga ma arvan, et siin on meil võib-olla maailmavaateline erinevus. Üks pool on see, et teie näete võib-olla Exceli tabelit, te näete otsesest [kulu], arvu, plusse ja miinuseid, nii nagu eelarves on paika pandud. Aga teine [pool on see] lisandväärtus SKP‑le, mis tuleneb majanduse tõusust – see on kindlasti suurem number kui 49,3 miljonit. Ja seda on oluline teada. Mul on tõesti kahju, et praegune valitsus – Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 – ei ole suutnud juba 11 kvartali vältel meie majandust turgutada ja viia õigele teele. Ja loomulikult, kuna meil majanduses praegu raha ei ole, ei piisa seda kõikidele tegevustele, mida oleks vaja riigieelarve kaudu rakendada. Kahju!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas teie arvates selle [muudatuse] juurutamine aitab kaasa nakkushaiguste levitamise vähendamisele? Me ju võime oletada, et inimene, kes on veel poolhaige, aga ei julge raha kaotamise pärast haiguslehele minna, läheb ükskõik mis töökohta, ka siis, kui lapsed on sellega seotud. Kas see vähendaks [töötaja] kartust ja ta võiks koju jääda selle asemel, et tööle minna?

Aitäh! No ma ei ole arst ja selle valdkonna spetsialist, et kindlalt väita ühte või teist. Aga ma lihtsalt toon mõningad näited. Kui minu lapsed käisid lasteaias, siis saadeti nad kõik tagasi koju, kui nad nohused olid. Ei lubatud siis lapsi lasteaeda. Kas tööandjal peaks olema teine loogika? Kui sa ikkagi oled haige ja potentsiaalselt võid nakatada teisi töötajaid, siis tegelikult ettevõte selle tõttu ju kannatab. Kas kõik haigused on nakkavad? No tõenäoliselt mitte. Ma ei ole selle ala ekspert. Aga selle jaoks on olemas arstid ja kaks arsti istuvad hetkel ka siinsamas saalis, nemad võiks sellele vastata. Aga vaatame tavapraktikat ja tavakäitumist. Reeglina on ju nii käitutud ja kogu haigushüvitiste süsteem on selle järgi ka paika pandud. Küsimus on praegu, kelle vastutada jääb [haigus]päevade [hüvitamine] ja kas suurem vastutus jääb meie ühiskonna nõrgematele ehk töötajatele. Me teame väga hästi, kui raske neil praegu on, arvestades kõiki hinnatõuse ja maksutõuse. Praegu Reformierakond ütleb, et nii peabki olema. Või me pakume nendele leevendust, pakume alternatiivi nii töötajatele kui tööandjatele, nii et riik võtab suurema kohustuse enda peale. Ma kordan üle, et [on küll] otsesed summad, mis peaks minema seaduseelnõu rakendamisel käiku, aga teiselt poolt tuleb majandustõusu ja lisandväärtuse kaudu tunduvalt rohkem raha tagasi.

Karmen Joller, palun!

Ma lihtsalt kommenteerin, et see laste näide oli natuke halb näide, sellepärast et laste puhul makstakse hooldushüvitist esimesest päevast juba praegu. Aga mul tekkis selline arusaamatus või konflikt. Ma ei ole majandusega seotud inimene ja mul on küsimus. Kui me siin enne rääkisime, et töövõimetuslehti võetakse rohkem, kui neid kergemini saab ja nii edasi, siis te hakkasite rääkima, et kui inimesed võtavad rohkem töövõimetuslehti ja saavad olla rohkem kodus, siis tõuseb SKP. Mulle see loogika ei jõua kohale. Ma olen aru saanud, et SKP tõuseb ikka siis, kui inimesed tööl käivad. Tegelikult on tööandjatel juba praegu võimalus kompenseerida oma inimestele kogu saamata jäänud tulu ilma sotsiaalmaksuta, soodustingimustel. See on päris hea soodustus riigi poolt ja ma arvan, et see toetab SKP‑d, sellepärast et siis saavad tööandja ja töötaja kokku leppida, kuidas ja kus tööd tehakse, võib-olla osaliselt saab töötada.

Aitäh! Praegu on meil tööandjal võimalus kompenseerida ka Reformierakonna tegematust. Seda, mida te olete praegu teinud: järjest tõstnud erinevaid makse. No kuidas seda teistmoodi nimetada, kui te läksite inimestelt ja ettevõtjatelt raha laenama? See on vale, see on teie tegemata töö. Tuleme selle juurde, kuidas tõsta SKP-d. Jah, selles mõttes on teil õigus, et mida rohkem inimesi töötab, seda rohkem lisandväärtust majandusse tuleb. Nüüd on küsimus selles olukorras, mis praegu on. Kui töötajad ei julge haiguslehte üldse võtta või nad võtavad selle mõne aja pärast, kui nad on enda tervist juba põhjalikumalt rikkunud või nakatanud kolleege, teeb see olukorra kindlasti veel hullemaks. Meie ühine eesmärk peaks üleüldiselt olema ennetav töö. Me räägime ka kehakultuurist ja nii edasi. Just te olite saates, ma nägin, kuidas te rääkisite mõjuainete tarbimise vähendamisest. Vot see on teema, mis tuleb veelgi rohkem esile tuua, et seeläbi ka haiguslehti vähendada. Ja see loomulikult loob meile lisaks võimaluse, et rohkemate töötundide kaudu saaks majandus jõudu juurde.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu võimaluse eest! Hea kolleeg Karmen, ma saan aru, mõtles seda, et kui inimene ei saa jääda koju selle pärast, et ta kaotab rahaliselt – ja kuna Eesti elanike elutase on viimastel aastatel järjekindlalt langenud, siis neid inimesi, kes sellel kaalutlusel tööle lähevad, on aina rohkem, ma eeldan –, siis peaks olema rohkem inimesi tööl. Aga tegelikult, kui haige inimene tuleb ja nakatab teisi, siis kokkuvõttes on inimesi tööl vähem. Mina erinevalt Karmenist arst ei ole, aga ma siiski eeldan, et haige inimene võib teisi nakatada, sõltuvalt haigusest ja nii edasi. Kas minu loogika pädeb? Või sulle tundub, et kui inimene tuleb tööle, sõltumata tervislikust seisundist, siis SKP hakkab jõuliselt kasvama ja me tuleme välja sellest majandusaugust, kuhu Reformierakond meid on viinud, ja äkki ikkagi ei jõua maailmas esikohale, vaid jääme teisele …

Teie aeg!

… [kohale] peale Haitit majanduslanguse pikkuse poolest?

Aitäh, hea küsija! Ei, mina arvan, et kui inimene on haigeks jäänud, siis ta peab jääma ennast ravima. Selge on see, et kui inimene on haige, siis ta töövõimekus ka ju langeb. Ja see oht, et ta nakatab teisi, on päris suur. See on eelkõige Eesti riigi huvides, see on eelkõige tööandja huvides ja see on eelkõige ka töötaja huvides, et inimene, kes käib tööl, oleks terve ja tööandja teaks, et tänu sellele olukorrale, mille valitsus on tekitanud, ei teki töötajal tüsistusi. Sellepärast et kui tekivad tüsistused, siis peab tööandja hakkama otsima uut [töötajat], uut personali välja koolitama, ja see on jällegi lisakulu. Ja kui me räägime riigi aspektist, siis kordan veel üle, et kui meie ühiskond on terve ja kui me lubame [inimestel] ennast ilusti ravida nii nagu kord ja kohus, selle asemel et käiakse haigena tööl, siis sellest võidab terve ühiskond. Riik võidab sellest riigieelarve ja majanduse kasvu kaudu.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Palun toetada!

Läheme edasi. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu kohta annab ülevaate sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. Palun!

Aitäh! Juhtivkomisjonis toimus tõepoolest arutelu, see oli väga sisukas. Natuke peegeldab seda see arutelu, mis meil siin täna on. Lauri Laats andis seal väga hea ülevaate, nii nagu ta seda siingi tegi. Annan ka lühikese ülevaate. Esiteks, Sotsiaalministeeriumi vastus oli seesama, mida me siin puudutasime, et 49 miljonit eurot on natukene liiga palju ja Tervisekassa – muide, seda oli eelnõus nimetatud haigekassaks, see soovitati ära parandada – eelarve ei võimalda seda. Lisaks oli Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium toonud välja just selle, et tööandjatele tekib kulusid juurde, kui võetakse rohkem haiguslehti. Siis toimus seesama diskussioon, mis just praegu lõppes, et kui ohtlik see ikkagi on, kui inimene jääb haigeks ja ta näiteks nakatab teisi. Mina arstina saan öelda, et teatud viirusi inimene tegelikult väga vajab ja immuunsüsteem vajab sellist rakendamist, sest muidu tekivad meil teised haigused. Aga on olemas ka ohtlikud viirused, mille vastu on võimalik vaktsineerida, ja seda saavad tööandjad tänapäeval suhteliselt headel tingimustel oma töötajatele pakkuda. Kommentaarina [ütlen], et loomulikult me arstidena ei poolda seda, et inimene käib haigena tööl, kui ta tunneb ennast väga halvasti. Aga on erinevaid variante ja ka need tulid arutelule. Näiteks, teatud riigid, nagu Suurbritannia ja Soome, võimaldavad inimestel koju jääda ilma arsti vahenduseta, kokkuleppel tööandjaga. See võimaldab inimestel teha tööd võib-olla osalise koormusega või teha hiljem või mängida graafikuid ümber. Variante on erinevaid ja neid kasutatakse juba praegu ka Eestis, nii et tingimata ei võetagi haiguslehte. Pluss see võimalus, mille tõi ka ministeerium välja, et juba praegu on võimalik kompenseerida saamata jäänud tulu. Oli ka küsimus rahastusallikate kohta. Mina tõin välja, et eelmine kord tõsteti meedikute palka selle arvelt, et võeti tagasi pandeemia ajal alguse saanud heldem töövõimetushüvitiste süsteem. Lauri Laats vastas, et mõlemat peab saama, nii palgatõusu kui ka hüvitisi. Antud hetkel ei olnud päris lahendust, kust täpselt see raha tuleb. Siis oli juttu sellest, et vastandlikud tervisealased sõnumid tekitavad segadust, kui üks ütleb, et haigena tööle ei minda, ja teine ütleb, et tegelikult natuke haigena võib minna. Siin oli vastus, et sõltub sellest, mis haigus parasjagu levib. Kui on ikkagi väga ohtlik haigus, siis vajadusel kuulutatakse välja karantiin ja on ka kõik muud võimalused. Viimaks toodi välja, et selle konkreetse eelnõu jõustumine oli plaanitud 1. juuliks 2025. See ei ole tegelikult reaalne, sest juba praegu on kõik eelarved kinnitatud ja selline eelnõu ei saaks sellel kuupäeval jõustuda. Lisaks soovitati – võib-olla see on isegi ühine mõte, mis oli nii algatajal kui ka küsimuse esitajal –, et võiks arutada tööandja kindlustuse süsteemi ja et sinna kindlustusse võiks lisada ka [haigus]päevade hüvitamise võimaluse. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. novembril 2024 – seda ei juhtunud ja see on [päevakorras] täna –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind, kes ei saanud tulla, nüüd olen mina, ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Kuna tegemist ei ole absoluutselt minu valdkonnaga, siis ma kasutan väga hea meelega seda võimalust silmaringi laiendamiseks. Millal inimesi on tööl rohkem, kas siis, kui haiged inimesed tulevad välja või istuvad kodus – no sellele me saime vastuse. Ma sinu kõnest sain aru, et tõepoolest on viirused, mille puhul on kasulik immuunsus saada. Aga kas sa siis leiad, et töökoht on just see koht, kus seda tehakse, mitte näiteks lasteaed või kool, et täiskasvanud inimene võiks immuunsust ammutada haigete kolleegide käest just töökohas? Kas see oli sinu arvamus, kas see oli komisjoni arvamus või ma hoopis sain sellest mõttest valesti aru?

Komisjon ei arutanud seda niipidi. Tegelikult oli esiteks arutlusel see, et igasugune köha ja nohu ei tähenda, et inimene peab jääma koju. Ja ma arvan, et igaüks siin saalis olijatest on käinud köha ja nohuga kodust väljas, kui enesetunne on hea ja võimaldab tööd teha. Teiseks arutati komisjonis, et tänapäeval saavad inimesed tööandjaga kokkuleppele, väga sageli nad kas teevad tööd kodust või teevad teisel päeval ja nii edasi. On töökohti, kus ei saa asju muuta, ja sellest oli ka komisjonis juttu, et on võimalik [hoida] distantsi, pesta käsi ja kanda maski. Me pandeemia ajal kõik harjutasime seda. Pluss tööandjapoolne töötajate tervise eest hoolitsemine, alates üldse tervislike eluviiside propageerimisest ja lõpetades erinevate vaktsiinide pakkumisega. On ka tööandjaid, kes pakuvad erameditsiini kaudu väga kiiret võimalust pöörduda arsti poole. Neid variante on tegelikult väga palju, see ei pea tingimata olema riiklik toetus tervisekulude osas. Me teame, kui keeruline on praegu [tervishoiuteenuste] kättesaadavuse [seis] ja kui vähe on arste, kõike seda. Mida vähem me kulutame neid ressursse … Kui tööandjad on valmis ka panustama, siis ma arvan, et see on igati teretulnud, ja me oleme riigina seda võimaldanud sotsiaalmaksusoodustuse näol.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie valitsus, kus peaministri erakond on Reformierakond, on viimase aasta jooksul teinud otsuseid, mille poolt ka teie hääletasite, näiteks retseptiravimite hinna tõus, eriarstivisiidi tasu tõus, aga muidugi ka haigla voodipäevatasu tõus. Nüüd, nagu te juba mainisite protokollist [lugedes], seda eelnõu te ei toetanud. Te ei toetanud ka Tallinna Haigla rajamist. Mul on küsimus: mida üldse on Reformierakond teinud viimase aasta jooksul tervishoiuvaldkonnas selle jaoks, et inimeste tervist parandada?

Me ei arutanud neid teemasid. Mida Reformierakond on teinud, me tõesti sotsiaalkomisjonis ei arutanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu alati, [teen] lühidalt. Meie eelnõu sisu on väga lihtne: haiguse puhul on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest neljanda päevani ning Tervisekassa maksab hüvitist alates viiendast päevast. Selle ettepaneku taga on kaks peamist põhjust. Esiteks on vale ja kahjulik sundida inimest haigena tööle minema. See on ohtlik tema ja teda ümbritsevate inimeste tervisele. Teine põhjus on majanduslik. Töötajate haigused lähevad meie majandusele maksma kuni 2 miljardit eurot aastas. Isegi koolilaps mõistab, et kasulikum on inimene õigeaegselt terveks ravida, kui [oodata] tõsiste krooniliste haiguste [tekkimist]. Aga just seda sunnib praegune haigushüvitiste süsteem inimesi tegema. Ma palun teil seda dokumenti toetada, kui mitte [humaansetel] põhjustel, siis vähemalt majanduse huvides. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 504 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut me peame hääletama ja alustame ettevalmistamist. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 504 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 45 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 504 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Meie tänane päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud. Rahulikku õhtut!