Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks" eelnõu (498 OE) esimene lugemine

Teine päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks" eelnõu 498. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! (Saalis on lärm. Juhataja helistab kella.) Tallinna Haiglaga seotud otsuse eelnõu sai tegelikult sisse antud juba septembris. Meil oli mõttes ja plaanis menetleda seda koos 2025. aasta eelarvega, aga kahjuks komisjonis ei võetud seda tükk aega päevakorda. See oli ka põhjus, miks me otsustasime võtta selle arutlusele uuel aastal ehk praegu. Kui täna tuleb positiivne otsus, siis me võime seda võib-olla arutada järgmise eelarve raames. Ma usun, et keegi tegelikult ei vaidle vastu sellele, et meil on vaja Tallinna Haiglat, meil on vaja uut kaasaegset meditsiinilinnakut, kaasaegset tehnoloogiat ja muidugi uusi ruume. Seda vajavad inimesed: patsiendid, arstid, kogu personal. Seda vajab riigi tervishoiusüsteem. Me peame tõele näkku vaatama: tänased haiglahooned on amortiseerumas ja selles olukorras 10–15 aasta pärast need ei olegi enam kasutuskõlblikud. Kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamine on muidugi ka riigi kohustus. Keskerakond on juba pikemat aega seda teemat vedanud, ja seda mitte ainult idee tasemel, vaid selleks said [langetatud] ka reaalsed otsused, samuti olid tehtud reaalsed sammud. Kui te lubate, siis ma tuletan seda natuke meelde. 2019. aastal sõlmis Tallinna Linnavalitsus Vabariigi Valitsusega koostöölepingu Tallinna Haigla rajamiseks. Mõlemad osapooled lubasid, et nemad katavad oma poole kuludest. Lisaks, riigi tasemel tegi valitsus väga suure ja väga olulise töö ära. Pikkade läbirääkimiste tulemusel andis Euroopa Komisjon 2021. aasta septembris heakskiidu sellele, et Tallinna Haigla saab Euroopa Liidu taasterahastust 280 miljoni euro suuruse toetuse. Tegelikult see oli hetk – aastal 2021 –, kui reaalselt oleksid võinud hakata asjad liikuma, kui reaalselt olekski võinud hakata seda projekti ellu viima. Pole midagi teha, kahjuks ma pean meenutama ka seda kurba [lugu], mis sellest toetusest sai ja mis selle projektiga juhtus. 2022. aasta suvel otsustas Kaja Kallas päevapealt visata Keskerakonna valitsusest välja. Ja sel momendil, kui Reformierakond oli ainuüksi valitsuses, mida nad tegid? See Reformierakonna ainuvalitsus otsustas 30. juunil 2022 võtta Tallinna Haigla projektilt ära Euroopa Liidu rahastuse 280 miljoni euro ulatuses. Kahjuks avaldab see väga pikaajalist negatiivset mõju Eesti tervishoiusüsteemile, aga ka regionaalpoliitikale. Tallinna Haigla projekti selline äranullimine andis löögi mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi toimimisele ja ka tulevasele kriisivõimekusele. Kujutage ette, kui palju kulutati aega, kui palju ministrid tööd tegid, et saada see Euroopa Liidu rahastus, toetus. Ja siis Reformierakond lihtsalt poliitilise ärapanemise pärast nullis kogu selle projekti ära. Ma ütlen ausalt, et ma ei tea ühtegi teist erakonda, kes nii – ma vabandan, et ma kasutan seda [sõna] – väiklaselt lihtsalt poliitilise ärapanemise pärast on valmis tegema sellist kahju Eesti riigile. Las inimesed kannatavad. Milleks neile on vaja kvaliteetsemat arstiabi? Las arstid töötavad edasi amortiseerunud hoonetes. Milleks neile head tingimused ja uus [hoone]? Näete, peaasi et me saime Keskerakonnale ära panna. Ja see unikaalne võimalus jäigi tol hetkel [kasutamata]. Tol ajal, kui riik oli valmis, kui linn oli valmis, kui oli tagatud vastav toetus. Pärast seda ongi see teema sahtlisse pandud. On teada, et Tallinna Haiglat toetavad ka sotsiaaldemokraadid. Terviseminister Riina Sikkut on öelnud, et tema toetab uue Tallinna Haigla rajamist, ja on lubanud selle eest seista nii koalitsiooni‑ kui ka eelarveläbirääkimistel. Aga tänaseks on teada, et kahjuks viimastel eelarveläbirääkimistel terviseminister Tallinna Haigla kohta midagi ei maininud. Seda öeldi mulle komisjonis, kui ma seda eelnõu kaitsesin. Aga lisaks toetab Tallinna Haigla rajamist nii nagu eelmine Tallinna linnapea ka praegune Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski koos linnavalitsusega, kes muu hulgas on mitu korda välja toonud, et tema pakub valitsusele Tallinna Haigla puhul kokkulepet, mis tabab korraga [kaht] tänase peaministri Kristen Michali deklareeritud poliitilist prioriteeti: majandus ja toimetulek. Sest Tallinna Haigla ehitus tagab tervishoiu[teenuste] kättesaadavuse ja muidugi kvaliteedi olulise paranemise, ja seda mitte ainult pealinlastele, vaid suurele osale Eestist. Muidugi on teisalt tegemist ühe suurima hoone investeeringuga, mis aitab elavdada majandust. Juba kaks aastat tagasi saatis Keskerakond valitsusele ettepaneku ja selle ettepaneku saatis neile ka praegune linnavalitsus: kokkuleppe kohaselt ehitab Tallinn haigla ise valmis, kui riik maksab neile tagasi investeeringult laekuvad riiklikud maksud. Tallinna Linnavalitsuse arvutuste kohaselt kasvab Tallinna Haigla projekti realiseerumisel riigieelarve tulu 300 miljoni euro võrra. Tallinn on oodanud, et see on ka see summa, mille riik võiks omalt poolt kaasrahastamiseks leida. See on täpselt see summa, mille riik selle investeeringu pealt võidab. Ülejäänud 550 miljonit on Tallinn valmis ise [maksma]. Ma väga loodan, et selle ettepaneku puhul on sotsiaaldemokraadid olnud siirad, on ka linnapea Jevgeni Ossinovski olnud siiras ning ta reaalselt soovib seda koostööd linna ja riigi vahel. Ma loodan, et see ei olnud järjekordne meedia‑ või PR‑trikk. Ja seetõttu on tänane hääletus ka väga oluline. Ma väga loodan, et sotsiaaldemokraadid tulevad ja toetavad seda, sest see on üks osa sellest ühisest eesmärgist ja ühisest projektist. Siinkohal me tuleme teile appi. Võib-olla need asjad, mis ei õnnestunud koalitsiooniläbirääkimistel või linnavalitsuse ja Vabariigi Valitsuse omavahelises suhtluses, on selle eelnõuga võimalik ära teha. On mõned aspektid, mida ma tahan mainida. Mis on valitsuse poolt kõlanud? See, et me oleme juba teinud nii-öelda Tallinna haigla, Tallinna haigla on juba olemas, sest me ühendasime kõik haiglad. Aga mida tegelikult tehakse? Tegelikult kunstlikult ühendatakse omavahel juriidilised isikud. Vabandage väga, kui sa ühendad omavahel juriidilised isikud, paned need kokku, siis proovi, palju soovid, aga ei teki sellest kohe uut kaasaegset haiglalinnakut. Ka Tallinnal oli muide mingil hetkel plaan teha selline ühendus, ühendada omavahel kõik Tallinna haiglad, aga too hetk, kui suheldi inimestega, personaliga, selline asi neid lihtsalt ei motiveerinud. Inimesi motiveerib ikkagi see, kui nad teavad, mis selle eesmärk on, kui nad teavad, et selle tulemusel ehitatakse uus ilus kaasaegne suur haiglahoone. See on see eesmärk, mille puhul ollakse valmis liituma. Teine aspekt on see. Kui toimub selline liitmine, et Tallinna haiglad ja ka PERH liidetakse, siis ma pean üht olulist asja meelde tuletama: PERH on täna võlgades, samal ajal Tallinna haiglad ei ole. Siin tekib võib-olla küsimus, kas riigihaigla võlad soovitakse praegu katta Tallinna haiglate abil. See muidugi ei oleks esimene kord, kui riik ise mingite asjadega võib-olla hakkama ei saa ja siis püüab kohalike omavalitsuste arvel neid asju parandada. See on ka põhjus, miks … No siin on olnud erinevad [seisukohad], me ka komisjonis natuke vaidlesime, aga inimesed ja personal pigem ei ole väga nõus sellise kunstliku ühendamisega. Ma räägin ka natukene laiemalt Tallinna Haigla projektist, sellest, miks see ei ole ainult pealinna projekt. On olnud kriitikat, et see on ju ainult Tallinna jaoks, miks me ei mõtle laiemalt. Aga esiteks, arvestades kõiki viimaseid kriise, mis meil on olnud, on Eestil selgelt vaja uut haiglat, mis arvestab võimalikku nakkuskontrolli vajadust, [toob juurde] haiglavoodeid, suurendab tervishoiusüsteemi võimekust just kriisiolukordades ja võimaldab ka paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali. Sellisest Põhja-Eesti meditsiinilinnakust on räägitud aastakümneid. [Teiseks], tegemist on investeeringuga, mille oleks tegelikult pidanud palju varem ära tegema, täna oleme juba hiljaks jäänud. Arvutuste kohaselt on Tallinna Haigla vastutuspiirkonnas umbes 600 000 elanikku, sest selle teeninduspiirkond ei hõlmaks ainult Tallinna, vaid haaraks enda alla Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa ning osaliselt isegi Ida‑ ja Lääne-Virumaa. Üks oluline aspekt, mis tuli [esile] hiljem, kui Tallinna Haigla projekti arutati, on see, et sinna tuleb kindlasti lisada maa-alused korrused. Sest kui me täna vaatame ringi, siis me näeme, et meil ei ole tegelikult ju pommivarjendeid. [Teine] oluline aspekt, millest räägiti: kujutage ette, et meil on sõjaolukord – kuidas me saame siis tagada inimestele kiire ravi, kuidas me päästame inimesi? Tallinna Haigla puhul nähti just seda aspekti ette. Ehk siis see on oluline investeering ka elanikkonnakaitse valdkonna seisukohalt. Ja muidugi kaasaegne meditsiinitehnoloogia. Ma korra mainin seda probleemi, et kahjuks meie noored tudengid, kes lõpetavad ülikooli, jätkuvalt sõidavad kas Soome või teistesse riikidesse ning jätkavad tööd seal, nad ei jää Eestisse. Me peame ikkagi mõtlema selle peale, kuidas me saame tagada, et sellist ajude äravoolu ja noorte ärasõitmist ei oleks. Vahepeal on see tendents läinud natukene paremaks, viimasel ajal nii palju noori ära ei sõida, aga see probleem on jätkuvalt üleval. Kindlasti on ka uued kaasaegsed lahendused ja modernsed hooned see, kuidas me saame hoida inimesi siin ja [tagada], et meie personal oleks motiveeritud. Kui riik ei suuda pakkuda [väärikat] palka – kindlasti ei ole see palk selline, mis vastab [ootustele] –, aga vähemalt on väärilised tingimused, siis on suurem lootus, et meie personal on rohkem motiveeritud. Rahvastikuprognoosi kohaselt on meil kahjuks elanikkond vananemas ja aastaks 2040 kasvab meil vanemate kui 65‑aastaste osakaal maakonnas 35%-ni. Tallinna tervishoiule ja haiglatele tähendab rahvastiku vananemine palju suuremat koormust. Need on aspektid, millele me peame täna mõtlema. Ühel hetkel meil hooned amortiseeruvad ja me ei ole võimelised hakkama saama selle koormusega, mis hakkab kasvama. Eesti vajab kaasaegse ruumilahendusega Tallinna Haiglat, mis arvestab nakkuskontrolli vajadusi, [toob juurde] haiglavoodeid, suurendab tervishoiusüsteemi võimekust kriisiolukordades, võimaldab meie piiratud meditsiinipersonali paremat koostööd ja muidugi parandab raviteenuse kättesaadavust patsientidele. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka mõned küsimused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh selle ettekande eest! Me kõik saame aru, et Tallinna Haigla on üleriigilise tähendusega projekt. Loomulikult pole seda vaja mitte ainult Tallinna või Harjumaa elanikele, vaid tervele Põhja-Eestile. Aga kuidas sulle tundub, mis hetkel hakati seda projekti politiseerima? Tegelikult oli see täiesti apoliitiline projekt, mis on põhimõtteliselt väga vajalik asi meie tervishoiusüsteemis, aga siis järsku hakati seda politiseerima. Sealt see pihta hakkaski ja nüüd on hästi keeruline üldse kuidagi poliitikat sealt lahutada.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma natuke ajalukku vaadates tõin mõned aspektid välja, aga tõesti, ma arvan, et sellised asjad nagu haridus ja tervishoid võiksid olla poliitikast vabad. Ja siin ongi arusaamatu, kuidas see on võimalik. Tallinna Haigla projekti on tõesti väga pikalt ette valmistatud. Nagu ma ütlesin, 2019. aastal sõlmiti vastav leping Tallinna ja riigi vahel ja – kõige olulisem – oli ka leitud rahastus, mida ei olnud absoluutselt lihtne teha. Ma arvan, et sel hetkel, mida ma mainisin, 2022. aasta suvel juunis, kui Kaja Kallas viskas Keskerakonna valitsusest välja ja olid need mõned nädalad, kui Reformierakond oli ainuüksi valitsuses, nad tegid selle otsuse, et jätame Tallinna Haigla rahastusest ilma. Minu jaoks on lihtsalt täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik, et sa paned oma poliitilised huvid riigi ja elanike huvidest kõrgemale. Ja me oleme näinud, et pärast seda aega ongi selle projektiga olnud keeruline edasi liikuda, pole enam olnud koostööd Tallinna ja valitsuse vahel. Isegi praegu – kuigi needsamad erakonnad, kes valitsevad riiki, valitsevad ka Tallinnas –, me näeme, et nende vahel ei ole koostööd selle projekti osas. Mul on ikkagi kahju, et 2025. aasta eelarvesse ei leitud selleks vahendeid. Me oleme esitanud vastava muudatusettepaneku. Me teame, et praegune linnavalitsus on ka pöördunud oma ettepanekutega [valitsuse poole], aga kahjuks neid vahendeid siiamaani leida ei soovita.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Pea sada aastat tagasi sai Ameerika toonane president Roosevelt suure depressiooniga hakkama selle abil, et ta investeeris just suurte objektide ehitusse. Eestis me näeme, kuidas Via Baltica neljarealiseks ehitamine lükkus 30 aastat edasi Reformierakonna juhtimisel, kuidas Haapsalu raudtee lõpeb Turba rongipeatuses, ja nüüd siis Tallinna Haigla. Kristen Michal on selgelt nagu tagurpidi Roosevelt, ta ei taha väga Eestit majanduslangusest välja aidata. Mis sa arvad, mis see suur plaan on Reformierakonnal, sotsiaaldemokraatidel ja Eesti 200‑l, kui sellised suured olulised projektid jäävad ära? Mis see päästerõngas Eesti majanduse jaoks on?

Aitäh! Ma meenutan, et sellest taasterahastust olid Euroopa Liidu vahendid ka Haapsalu raudtee ehitamise jaoks. Kusjuures see võeti ju ka sealt välja, see oli ka üks projekt. Ehk siis mitme suure projekti puhul otsustati lihtsalt ühel istungil, kus olid ainult Reformierakonna poliitikud, et me ei toeta neid. Ja tõesti, suur[objektide] ehitamine – see kõik on ju ka lisatulu majandusele. Kas või selle koostöö puhul Tallinna ja valitsuse vahel, milleks on praegu tehtud ettepanek. Tallinn on palunud ainult seda osa rahastusest, mille riik saab ise maksudena kõik tagasi just seeläbi, et ehitatakse seda [objekti], sest kõik need lisainvesteeringud [toovad] ju ka majanduskasvu. Aga mis puudutab koalitsiooni praegust majanduspoliitikat, siis mis seal salata, me oleme seda päris palju kritiseerinud. Tundub, et majanduspoliitikat kui sellist lihtsalt ei olegi. Kas või see eelarve: vähe sellest, et see ei ole läbipaistev, me oleme ju ka otse küsinud, et palun nimetage need kindlad suunad ja projektid, mis on mõeldud majanduskasvu [tagamiseks], aga neid projekte lihtsalt ei ole. Teine aspekt on tervishoid laiemalt. Me räägime majandusest, aga ka kättesaadav tervishoid on muidugi [tähtis]. Ega ka siin ma ei oska nimetada, millised on olnud selle valitsuse viimased otsused, mis parandaksid tervishoidu. Ainus, mida me teame, on see, et meil, vastupidi, retseptiravimite hind tõuseb, haigla voodipäevatasu tõuseb, samuti tõuseb eriarstikülastuse [tasu]. Kõik need sammud [viivad] ju sellise olukorrani, kus inimene ei pöördugi arsti poole või läheb haiglast minema enne, kui ta saab terveks – kõik need sammud koosmõjus. Seetõttu on väga oluline kas või Tallinna Haigla ehitus, mis ei ole ainult tervishoiuküsimus, vaid ka majanduse küsimus, nagu kolleegid õigesti välja tõid. Siin me võiksime leida konsensuse.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Ma olen ettekandjaga väga nõus, et see asi on veninud, küll mitte ainult Riigikogu juhatuse või sotsiaalkomisjoni [tõttu], vaid ka Keskerakond ise on paar korda seda tagasi tõmmanud. Aga see selleks! Seda asja on tõesti kaua arutatud ja minu küsimus on [järgmine]. Maailm on muutunud ja ka meditsiin on muutunud. Näiteks loodi Tallinna ühendhaigla ja siis projekti arenduse juhtkond astus tagasi. Kas Keskerakonna ettepanek on ikkagi jäänud samaks, mis see oli aastaid tagasi, või on teil plaanis Keskerakonna ettepanekut Tallinna Haigla kohta muuta, pidades silmas just seda, mis meie ümber toimub?

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, mul on väga hea meel, et te kuulute Tallinna Haigla toetusrühma, mis sai Riigikogus loodud ja mida praegu juhib hea kolleeg Tanel Kiik. Tanel Kiik on olnud üks Tallinna Haigla projekti eestvedaja ja ma tean, et ka teie olete seda projekti juba väga pikka aega toetanud. Ma olen selle eest väga tänulik, sest te olete väga hea ja tuntud spetsialist oma valdkonnas. Mis puudutab märkust, et me oleme seda edasi lükanud, siis jah, tõesti. Seda ma ka kohe kõne alguses mainisin, et meil oli plaan, et seda saaks menetleda koos eelarvega, nii et juhul, kui see oleks võetud vastu, oleks see läinud kohe uue aasta eelarvesse sisse. Aga kuna meil see ei õnnestunud, siis see on veninud. See oli ka põhjus, miks me otsustasime lükata selle uude aastasse. Ja nüüd, praegu on sellise uue hooga võib-olla rohkem lootust, et saab ka koalitsioonipartnerite hääli. Ja mis puudutab seda projekti, esiteks Tallinna poolt, siis Keskerakond ei ole praegu seal võimul. Kõik ettepanekud ja nägemused on praegu sellised, nagu tänane Tallinna Linnavalitsus seda näeb. Tallinna Haigla nõukogus on ka teised inimesed. Kui ma ei eksi, siis Jevgeni Ossinovski on praegu Tallinna Haigla nõukogus, ja ka teised ametnikud. Teine aspekt on see, et tegemist ei ole [seadus]eelnõuga. Tegemist on otsuse eelnõuga, kus me teeme ettepaneku. See tähendab, et me anname rohkem võimalusi valitsusele ja linnale omavahel läbi rääkida, mis võiksid olla need tingimused, mis võiks olla see nägemus, milline võiks olla projekt. See, et me [oleme kinni] mingites mitme aasta, näiteks viie aasta tagustes ideedes, kindlasti ei ole meie eesmärk. Muidugi kõik areneb, kõik liigub, kõik muutub. Aga me peame ka aru saama, et kui me ei tee esimest sammu, siis me jäämegi seda ainult arutama. See on ka põhjus, miks me tegime otsuse eelnõu: et oleks suurem paindlikkus.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga kurb, et sellised õiged ja head otsused nagu Tallinna Haigla ehitamine politiseeritakse nii ära, et paistab, et sellest midagi välja ei tulegi, kuigi me kindlasti ootame seda ja oleme ikkagi optimistlikud. Me teame ju kõik, milline tervishoid meie riigis on. Kui keegi tahab tasuta [vastuvõtule] saada, siis ootab kuid ja kuid, ei [jaksagi] ära oodata. Aga kui sa vajutad selle nupu peale, kus on tasulised [vastuvõtud], siis plaksti, [saad] kas või homme ükskõik mis teenuse. See tähendab, et võimed on ja tahtmist ka, aga näed sa, ainult raha eest. Väga raske võib olla öelda, et meil on tasuta tervishoiuteenused olemas. Ma arvan, et selline haigla kindlasti leevendaks pikki järjekordi ja oleks kasulik mitte ainult Tallinnale, vaid ka selle lähiümbrusele.

Aitäh! Aeg on täis.

Aga ma ikkagi lähen küsimuse juurde ka, kui te lubate. Finantseerimisest: millises proportsioonis on selle finantseerimine riigi, Tallinna [Linna]valitsuse ja äkki ka mingite Euroopa struktuurifondide vahel?

Jaa, aitäh! Ma korra parandan [ennast]: tõesti, Jevgeni Ossinovski ei ole enam Tallinna Haigla nõukogus. Mul on siin 8. augusti andmed. Küll aga on nõukogu liikmeks siin märgitud Tanel Kiik. Ma muidugi ei tea, kas see [veel nii] on. Aga tõesti, aitäh selle kommentaari eest! Nagu ma ütlesin, mis puudutab Euroopa Liidu vahendeid, siis me teame, et nendele vajutati pidurit. Ja mis kõige olulisem, pärast seda ei olnud muidugi ka uusi läbirääkimisi. Vahel on nii, et näiteks öeldakse, et me praegu ei jõua, praegu ei tee, aga proovime hiljem. Aga rohkem mingeid läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga sel teemal ei olnud ja seetõttu on edasi mindud uue plaani kohaselt. Mihhail Kõlvart on öelnud, et tema näeb, et Tallinn on valmis haigla valmis ehitama ka siis, kui ei tule Euroopa rahastust, aga ta soovib, et oleks vastav panus riigi poolt. Ja täpselt sellesama ettepanekuga on esinenud ka praegune linnapea Jevgeni Ossinovski. Ma kordan uuesti neid numbreid. On olnud soov, et Tallinna Haiglat finantseeritaks riigi poolt täpselt selles ulatuses, kui palju ta saab selle investeeringu tulult tagasi, ja arvutuste kohaselt on see olnud 300 miljonit. Muidugi me saame aru, et kui aasta möödub, siis võib olla järgmisel aastal juba uus summa. Aga 300 miljonit on see summa, mida on soovitud, et riik [annaks], ja ülejäänud summa, mis on arvestuse kohaselt 550 miljonit, on Tallinn valmis omalt poolt panustama. Selle arvutuse pakkus välja eelmine linnavalitsus ja sellesama arvutuse on pakkunud välja ka praegune linnavalitsus.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! See on tõepoolest tõsi, et Reformierakonna ainuvalitsemise ajal võeti struktuurfondide vahendid ära nii haigla ehituselt kui ka raudtee jätkuehituselt ja tehti üsna kiuslikke otsuseid. Tänases linnavalitsuses on linnapea seda meelt, et sellise haigla võiks [ehitada]. Muidugi on kahju sellest, et [enne] oleks tulnud raha mujalt, aga eurovahendid võeti ära ja täna peaks riik ise oma vahenditest sinna panustama. Aga kas sa oled volikogu liikmena kuulnud sellest, et pannakse kokku mingit järgmist komisjoni või niisugust institutsiooni, kes hakkaks just nimelt uuema tehnoloogia järgi välja töötama uut plaani selle haigla ehituseks?

Aitäh! Põhiliselt on volikogus olnud küsimus just eelarvevahendites. Projekteerimiseks on leitud vahendid. Aga mis puudutab eraldi ekspertkomisjoni, siis meil on ka siin head kolleegid, kes on Tallinna Haigla nõukogus, ja kindlasti see töö pidevalt käib. Selle jaoks ongi tegelikult nõukogu liikmed, kes vaatavad ja mõtlevad ning vajadusel panevad kokku ekspertkomisjoni. Eraldi, ma ütlen, sellist küsimust me ei esitanud Jevgeni Ossinovskile. Me küsisime rohkem selle projekti kohta, tema ambitsioonide kohta selles osas, kas ta on valmis sellega edasi minema, ja küsisime ka selle kohta, kas sotsiaaldemokraadid on valmis seda eelnõu siin Riigikogus toetama. Selle kohta linnapea mainis, et tema igal juhul toetab seda. Ja nagu ma ütlesin, me oleme suhelnud ka terviseminister Riina Sikkutiga. Ta käis meil fraktsioonis külas ja ta on alati öelnud, et tema seda toetab. Aga kõiki neid aspekte, mis puudutavad ekspertrühmasid … Me peame aru saama, et kui on selline tunnetus, et seda rahastust kuskilt ei tule, siis on ka motivatsioon väiksem. See on ka põhjus, miks tänane eelnõu on hästi oluline.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina olen kuulnud linna pealt, et võib-olla sotsid ei soovigi seda suurt haigla ehitust ja toimub selline poliitiline mäng. Täpselt samasugust mängu viljeletakse riigi [valitsemises] ehk ollakse nagu koalitsioonis opositsioonis. Öeldakse, et oi, kui me [saaks], siis võtaks vastu otsused – nii ühed, teised kui kolmandad –, mis sarnaneks [teie ettepanekutega] või oleks lausa Keskerakonna programmist võetud, on see siis pangamaks või on see siis toiduainete käibemaksu langetamine ja nii edasi. Võib-olla on linnas sama lugu: [öeldakse], et me küll praegu ehitaks seda haiglat, aga jälle see Reformierakond segab meid. Kas see ei ole selline poliitiline mäng lihtsalt?

Aitäh! Ma oma ettekandes korra mainisin seda, et me mäletame, kui Jevgeni Ossinovski pöördus eraldi linnavalitsuse poole, pöördus Jürgen Ligi poole, ka Michali poole, tuues välja, et Tallinna Haigla tegelikult vastab [valitsuse] poliitikale, toetab ka majandust. Ja me nägime, et pärast seda, kui tuli eitav vastus, pole midagi toimunud. Aga samas ma olen jätkuvalt positiivne tänase hääletuse suhtes. See hääletus pole ju veel toimunud. Ma väga loodan, et sotsiaaldemokraadid tulevad ja toetavad seda eelnõu. Muidugi, see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna see puudutab riigieelarve vahendeid. Aga mul on jätkuvalt lootus, et opositsioon toetab seda. Ja kui koalitsioonist tuleb meile appi sotsiaaldemokraatide erakond, siis nad tulevad korraga samuti appi oma kolleegidele Tallinna [Linnavalitsuses] ja ka terviseminister Riina Sikkutile. Selles osas on mul jätkuvalt lootus ja ma loodan, et hääletustulemus [vastab mu ootusele].

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Anastassia! Keskerakond käib tegelikult juba teist või kolmandat aastat ringi ja halab selle üle, kuidas Reformierakond oli ainuvõimul ja kiusas Keskerakonda ja nii edasi. Ometigi sel hetkel, kui see toimus, oli teie ridades ka suhteliselt mõistlikke inimesi. Näiteks üks inimene, keda sa võib-olla tunned, Mihhail Kõlvart, andis 7. juulil 2022. aastal Postimehele intervjuu, kus ütles just sellesama haigla teema kohta niimoodi: "[…] aga muidugi tuleb meil ka peeglisse vaadata, et kui me ise tegime kõik selleks, et meid koalitsioonis ei oleks, siis me peame arvestama sellega, et tulevad ka tagajärjed." Tundub, et teie [erakonna] mõistlik ja leplik periood on ümber. Aga ma tuletan meelde, et siis, kui raha ära võeti sellelt projektilt, oli probleem selles, et tähtajad olid sellised …

Aitäh!

… et haigla ei oleks valmis saanud selleks hetkeks, kui selle alla oleks tulnud see raha panna. Kas sa seda mäletad või on see täiesti meelest ära läinud?

Aitäh, hea kolleeg, selle küsimuse eest! Jaa, Mihhail Kõlvartit ma tunnen. Mis puudutab kommentaare just sellesama 2022. aasta kohta, kui visati Keskerakond valitsusest välja, siis mina olen [kriitiline] ja ma usun, et ka paljud [teised], kes on praegu Keskerakonnas, on kriitilised selle suhtes, mis siis toimus. Aga ma ütlen, et õnneks paljud inimesed, kes tol ajal selliseid asju korraldasid, on nüüdseks erakonnast lahkunud – see on muidugi rohkem naljaga. Aga see on ju arusaadav, et kui ollakse koalitsioonis, siis ei tulda korraga opositsiooni eelnõudega välja. Kahjuks ma ei saa väga rääkida selle kohta, mis siis toimus, sest ma olin siis hästi värske Riigikogu liige. Aga need sõnad, mida Mihhail Kõlvart ütles, on ka õiged. Koalitsiooni käitumine – see, mis toimus koalitsioonis – oleks võinud olla parem. Sellele ma absoluutselt ei vaidle vastu. Aga me vaidleme vastu [muule]. Üks asi on poliitika, aga teine asi on ikkagi riiklikult olulised otsused, mis on vajalikud rahvale ja tervishoiusüsteemile. Ja Tallinna Haigla oli üks selline projekt. Isegi kui oli nii, et poliitiliselt koostöö ei õnnestunud, on minu hinnangul see ikkagi [tähtis] projekt. See töö oli ju tehtud, tol ajal rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi väga head tööd ja rääkis meile välja Euroopa Komisjoni rahastuse. Minu jaoks ongi vastuvõetamatu see fakt, et siis tõmmati kõigele sellele kriips peale. Jah, sa võid olla Keskerakonna vastu, sa võid olla nende inimeste vastu, kes käitusid parasjagu imelikult, mitte alati viisakalt, aga sa ei saa olla Eesti rahva vastu. Inimesed ikkagi soovisid seda haiglat, seda soovis personal, kes haiglates töötab. Kõik soovivad uut meditsiinilinnakut. Pigem on kriitika just selle kohta. Ja mis puudutab ehitamise tähtaegu, siis jaa, ma absoluutselt mäletan kogu seda diskussiooni, aga ütlen ausalt, et tol hetkel see ei kõlanud veenvalt. See ei olnud üldse veenev! Tol ajal oli näha, et emotsioonid olid üleval ja lihtsalt sooviti poliitiliselt ära panna. Kurb on see, et seda tehti meie inimeste ja meditsiinipersonali arvel.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg! Maailmas on tohutult palju näiteid, mis tõestavad, et suuremahulised projektid, nagu Tallinna Haigla, annavad hoogu majandusele ja oluliselt parandavad meditsiini kvaliteeti. Aga kas sulle on teada, mida arvavad sellest tuntud arstid või Eesti haiglate juhid? Kas nemad toetavad selle ehitamist või on pigem selle vastu?

Ma arvan, et neid näiteid ei pea isegi kaugelt otsima. Nagu ma juba mainisin, meil on loodud Tallinna Haigla toetusrühm, kuhu kuuluvad ka meie head kolleegid Irja Lutsar ja Karmen Joller, kes on ju väga tuntud spetsialistid oma valdkonnas. Nemad toetavad Tallinna Haigla ehitust. See on juba esimene näide, et vastava ala spetsialistid muidugi toetavad seda. Ja nii palju kui on suheldud Tallinna haiglajuhtide ja [-töötajatega], muidugi kõik ootavad uusi hooneid, uusi võimalusi ja modernseid tingimusi. Nagu ma ütlesin, teine aspekt, mille kallal me peame töötama, on see, et noored jääksid siia. Ja muidugi noored tahavad kaasaegseid lahendusi, uusi tehnoloogiaid ja rohkem teaduspõhist meditsiini, [kohta], kus oleks võimalik seda rohkem rakendada – selle [võimaluse] annavad uued tehnoloogiad. See on üks aspekt, mida ma näen, miks noorte ja järelkasvu mõttes on Tallinna Haigla vajalik. On praegused [töötajad], keda me peame hoidma, keda me peame motiveerima ja kellele me peame tagama kaasaegsed tingimused, aga ka noored, kes praegu kasvavad, kes lõpetavad ülikooli ja kes peaksid jääma Eestisse, sest meil on kriitiline puudus [tervishoiu]spetsialistidest.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni otsuseid ja olulisimaid seisukohti palun tutvustama sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari.

Lugupeetud saalis istujad! [Kõik], kes meid monitoride taga jälgivad! Eelnõu arutati sotsiaalkomisjonis 12. novembril eelmisel aastal. Eelnõu on korduvalt olnud Riigikogu täiskogu päevakorras, kuid see on esitajate palvel päevakorrast korduvalt välja võetud. Põhjusi eelkõneleja mainis. Istungil osalesid lisaks sotsiaalkomisjoni liikmetele ettekandjana Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvart ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiateenistuse juhataja Viola Mäemurd, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste ja sama osakonna nõunik Reena Müller. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lauri Laats [osales teise eelnõu arutelul]. Anastassia Kovalenko-Kõlvart [andis] põhjaliku ülevaate Keskerakonna ettepanekust nii nagu tänagi. Seda ma siinjuures kordama ei hakka. Üldiselt olid sotsiaalkomisjoni liikmed nõus sellega, et Tallinna haiglate hooned on amortiseerunud ning Tallinna haiglavõrk vajab uuendamist. Samuti nenditi, et Tallinna haiglasüsteem vajab reformi. Küsimus on, mida ja missuguses järjekorras ning mahus tehakse. Kõigepealt sai sõna Heli Paluste Sotsiaalministeeriumist. Ta märkis, et 2024. aasta augustist on Sotsiaalministeeriumil olnud Tallinna Linnavalitsusega ühendhaigla teemal tihe koostöö ning terviseminister ja Tallinna linnapea on jõudnud kokkuleppele, et neli Tallinna haiglat ühendatakse. Toimunud on mitmeid töörühmade kohtumisi, kuhu on olnud kaasatud kõik osapooled, sealhulgas Tallinna haiglate juhid. Lisaks on loodud juriidiliste ja finantsküsimuste alarühm. Heli Paluste mainis siis – novembrikuus –, et tol nädalal otsustatakse, millises juriidilises vormis ühendhaiglaga edasi minnakse. Ta ütles ka, et olulisim tehtud otsuste juures on see, et neli haiglat ühendatakse selliste teenuspakettidega, nagu haiglatel täna on. Edasine muudatuste planeerimine on uue loodava juriidilise isiku tegevjuhtkonna ülesanne. Edasiste etappide käigus arendatakse edasi kaht meditsiinilinnakut, üks Mustamäe ja teine Lasnamäe linnaosas. Töörühmas on kokku lepitud ka sõnastus, kuidas seni tehtud otsuseid haiglavõrgu arengusuundade dokumentides kajastatakse, ja dokumendid on Vabariigi Valitsusele üle antud. Järgneva aasta tegevuskavas on ette nähtud ühendhaigla uue meditsiinilinnaku finantseerimise kava koostamine. See on see, mida rääkis meile Heli Paluste. Seejärel võttis sõna Viola Mäemurd Rahandusministeeriumist. Tema kommenteeris, et 2025. aasta riigieelarve on Riigikogule üle antud ja et Vabariigi Valitsus ei puudutanud eelarve läbirääkimistel Tallinna Haigla teemat, terviseminister seda teemat ka ei tõstatanud. Mäemurd märkis, et rahandusminister läheb Vabariigi Valitsusse haiglavõrgu arengusuundade arutelule seisukohaga, et ühendhaiglaga seotud otsused tuleb teha järgmiste riigi eelarvestrateegiate raames, arvestades kokkulepitud eelarvetrajektoori. Komisjoni liikmed küsisid, kas ühendhaigla projekt on seotud Euroopa Liidu toetuste järgmise perioodiga. Viola Mäemurd vastas, et Vabariigi Valitsuse läbirääkimiste prioriteedid ei ole veel teada, ja tõdes, et Euroopa Liit soovib investeerida pigem inimestesse kui hoonetesse. Järgnevalt tunti huvi, kas on teada, milliseid tervishoiuteenuseid Mustamäe ja Lasnamäe meditsiinilinnakutes pakkuma hakatakse. Heli Paluste vastas, et [Lasnamäe meditsiinilinnak] sisaldab kahe praeguse Tallinna keskhaigla mahtusid ja lisaks on sünnitusosakond planeeritud Mustamäe meditsiinilinnakusse. Ta nentis, et sellisel kujul on investeerimisvajadused haiglavõrgu arengusuundade dokumendi investeeringute tabelis kajastatud, ja kinnitas, et Tallinnasse ehitatakse siiski kahte haiglat, mitte ühte ühendhaiglat. Komisjoni liikmed nentisid, et lisaks tuleb arutada, millist probleemi loodav ühendhaigla lahendab ja kuidas on sellesse haaratud esmatasand. Sellele küsimusele vastas Anastassia Kovalenko-Kõlvart, et ühendhaiglat on vaja olemasolevate haiglahoonete amortiseerumise tõttu. Tema arvates pole tarvis ühendada juriidilisi isikuid, kes hakkaksid tegema otsuseid, millal ja missugune haigla ehitatakse. Ta lisas, et oluline küsimus on haiglate ühendamine Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Ma nüüd tsiteerin Anastassia Kovalenko-Kõlvartit: "Arusaadavalt on PERH huvitatud maksimaalselt suure turuosa endale saamisest. Teadaolevalt on PERH‑il võlad. Tallinna keskhaiglad on seevastu finantsiliselt väga heas seisus ja võib tekkida küsimus, kas ühendamisega soovitakse tasaarveldada PERH‑i võlgasid. Siiamaani on räägitud ainult Tallinna haiglate ühendamisest." Kovalenko-Kõlvart märkis ka, et otsuse eelnõuga on hiljaks jäädud ja Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas otsuse eelnõu juba septembris, aga komisjoni päevakorda jõudis see alles novembris. See on kahtlemata õige. Edasi tekkis diskussioon, kas seaduseelnõuga on viivitatud. Komisjoni esimees eitas seda ja mainis, et sotsiaalkomisjoni töökoormus oli sügishooajal suur ja nimelt selle eelnõu võtmisega sotsiaalkomisjoni kavva ei viivitatud. Komisjoni liikmetel on ühendhaiglast Keskerakonna esindajast erinev arusaam ja nad nentisid, et mitte kõik Tallinna meedikud pole ühendhaigla vastu. Samuti nenditi, et raske on teha otsust enne, kui pole täpselt teada, missuguseid teenuseid uus planeeritav haigla osutama hakkab. Kuna istungil selgus, et tegelikult on Tallinnasse planeeritud ehitada kaks haiglat, siis polnud selge, kas praeguse haiglaprojekti eelarve kahekordistub või vähendatakse Lasnamäele rajatava meditsiinilinnaku eelarvet. Anastassia Kovalenko-Kõlvart kommenteeris, et Riigikogu liikmed saavad seda täiskogus arutada ja otsuse langetada. Ta märkis, et tagasiside, et haiglate personalile on haiglate ühendamine vastumeelne, on tulnud Tallinna abilinnapealt, kes on meditsiinivaldkonnas töötanud. Komisjoni esimees märkis, et ta toetab Tallinna Haigla projekti ja soovib, et kõik patsiendid saaksid ühtlaselt hea kvaliteediga ravi, ning [haiglate] ühendamine võimaldab tugiteenuseid konsolideerida. Madis Timpson lisas, et selle eelnõu puhul on tegemist põhiseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud Riigikogu otsuse eelnõuga, millega Riigikogu pöördub Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada kindla sisuga seaduseelnõu. Just selle tõttu on eelnõu 498 Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk 51 poolthäält. Edasi tehti menetluslikud otsused, kõik otsused olid konsensuslikud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. novembril 2024, määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Mina tänan.

Suur tänu teile! Teile on ka mõned küsimused. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Ma küsin teilt kui spetsialistilt, mis on teie arvamus selle nii-öelda superhaigla rajamise kohta. Kui vajalik see on? Kui kiire sellega on? Ja kas selle suure superhaigla kujul tekiks selline lisakompetentsikeskus, mida Eesti meditsiin hädasti vajab?

Seda komisjoni istungil ei arutatud, aga ma ei taha siin jätta [muljet], et ma oma arvamust ei avalda. See on nüüd mu isiklik arvamus. Mina seda superhaiglaks ei nimetaks. Aga Tallinna meditsiinisüsteem, nii nagu Anastassia Kovalenko-Kõlvart juba mainis – ja ma olen seda ka toetanud –, kahtlemata kaasajastamist vajab. Ja et see teine keskus tehakse Lasnamäele, ilmselt ei ole halb mõte, kuigi paljudes suurlinnades on [teenused ühte] meditsiinilinnakusse koondatud. Aga võib-olla see pole halb mõte. Ma tahaks küll näha, et oleks väga selgelt läbi mõeldud, mida me hakkame tegema Mustamäe linnakus ja mida Lasnamäe linnakus, et meditsiiniteenused, mis on teineteisega väga tihedalt seotud – näiteks sünnitus[abi] ja võimekus anda kirurgilist abi, kui raske sünnitus on esile kutsunud trauma –, oleks võimalikult lähestikku. Selle tõttu ma arvangi, et see, mida me teeme [ühes], mida me teeme teises ja mida me teeme mõlemas kohas, tahab kindlasti läbi mõtlemist. Ja loomulikult, mida varem, seda parem – sellele on väga raske vastu vaielda. Aga ma tahan, et me suudaksime vältida seda, et me ehitame haigla valmis ja siis mõtleme, et oi, valesti läks, hakkame nüüd seda ümber tegema. See on midagi, mida me kõik vältida tahame. Minu arust on Tallinna linn praegu selles mõttes heas seisus, et kliinikum on juba ehitusega [tegelenud] ja saab vaadata – ega seal ka kõik sajaprotsendiliselt hästi ei läinud, kuigi väga paljud asjad läksid –, kus seal vead tulid. Me ei pea neid tingimata Tallinnas kordama hakkama. See on minu isiklik seisukoht.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud Irja, kolleeg Riigikogus, [sealhulgas] korvpalli toetusrühmas! Mul on selline küsimus. Kolleeg Anastassia on väga hea inimene, ta on väga optimistlik. Aga erinevalt temast mina väga ei usu, et tänane hääletus lõpeb sellega, et see otsuse eelnõu saadetakse valitsusele ja valitsus hakkab selle teemaga tegelema. Ma millegipärast arvan, et koalitsioon hääletab selle ikkagi maha. Minu küsimus on see. Ma saan aru, et nii sina kui ka [tervise]minister Riina Sikkut kui ka Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski tegelikult toetate seda teemat. Te toetate Tallinna Haigla ehitamist samamoodi, nagu seda toetab Keskerakond, kes on omal ajal selle ideega välja tulnud. Mida me siis peaksime tegema, et see projekt saaks ikkagi teoks, saaks reaalsuseks niimoodi, et see ei oleks poliitiline, vaid oleks meditsiiniline?

Aitäh selle küsimuse eest! See on väga hea küsimus. Mulle meenutab see seda – Eestis nii ei ole –, kuidas näiteks Inglismaal kaitstakse doktoritöid. Umbes pooled doktoritööd saavad esimese korraga kaitstud, aga ülejäänud pooli ei lükata laua pealt maha, vaid öeldakse: "Siin on vead, seal on vead, kolmandas kohas on vead. Mine paranda need vead ära, tee kas või uuringuid juurde, tee oma töö paremaks ja tule uuesti." Väga paljud lähevad teisel korral [kaitsmisele] parema tööga, mis läheb läbi. Ja ma tean ka doktorante, kes on olnud ääretult õnnetud, kui [nende töö] on tagasi lükatud – see on katastroof –, aga poole aasta pärast tundub, et tegelikult sai töö palju parem. Ma arvan, et see ongi tee edasi: [tuleb] vaadata, mis see kõige parem lahendus Tallinna linnale oleks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te korra mainisite, et meil oli ka komisjonis see diskussioon, et praegu räägitakse, et me ühendame omavahel Tallinna haiglad ja PERH‑i ja siis ongi nagu Tallinna Haigla olemas. Aga ikkagi, minu seisukoht on jätkuvalt see, et selline juriidiliste kehade, juriidiliste isikute ühendamine omavahel ei lahenda lõppude lõpuks ju probleemi. Nagu ma mainisin, nii palju kui on personaliga suheldud, on siiamaani alati olnud Tallinna Haigla uue linnaku projekt see, mis motiveerib: "Jah, siis me oleme valmis selleks ühinemiseks." Praegu jääb natukene mulje, et inimesed pannakse sellisesse olukorda, kus nad kahjuks ise perspektiivi ei näe. Midagi tehakse ära, aga nemad ei saa aru, milleks seda tehakse. Ja minu kartus on see, et personali motivatsioon järjest langeb. Mis on teie tunnetus? Teie, ma usun, suhtlete vastavate inimestega. Mis see tunnetus täna on?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen sellega väga nõus, et lihtsalt juriidiliselt või füüsiliselt neli [haiglat] ühtekokku panna on kõige rumalam asi, mida teha saab. Ma arvan, et tegelikult tuleb kõigepealt ikkagi vaadata, missuguseid teenuseid me saame konsolideerida. Me peame need haiglad konsolideerima, ükskõik missugused teenused, kas või laboriteenused. Meil on väga palju laboriteenuseid, mis 24/7 töötavad ja mida tegelikult saaks kokku panna. Me saaksime osta siis palju suurema laboriroboti, mis ennast ka ära tasuks. See on kallis, aga suures haiglas tasub kindlasti ära. Toon näite Lääne-Tallinna Keskhaiglast, kus on sünnitusmaja ja põhihaigla teineteisest piisavalt kaugel, et ei saa [olla] ühte anesteesiateenust. Kuigi, ütleme, põhimõtteliselt seda tööd nii palju ei ole, et üks või kaks anestesioloogi seda ära teha ei saa. Minu meelest tuleb ikkagi teha ideoloogiliselt mingisugune [plaan], mis see uus haigla endast kujutama hakkab, ja siis need haiglad [ühendada]. No enam-vähem samamoodi, nagu tehti Tartus: kõigepealt tehti kliinikum ja siis hakati ühekaupa erinevaid osakesi sinna kokku liitma. See on minu idee, see on mu isiklik idee.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Keskerakond on ka jätkuvalt optimistlik Tallinna Haigla suhtes. Eesti rahvas kindlasti annab varsti tulevatel valimistel oma hinnangu kõikidele tegudele, mis praegu Eesti riigis [tehakse]. Aga küsimus on selline. Me oleme mõlemad optimistid ja eelistame, et tuleb otsus, et see haigla ehitatakse välja. Te olete kogenud inimene. Mis te arvate, kui kaua see võtaks aega ja millal Põhja-Eesti rahvas võib rahumeelselt hingata?

Aitäh küsimuse eest! Ma tuletan meelde, et minu eriala on arsti[teadus]. Ja kuigi ma saan aru, et meditsiini ja ehituse kohta oskavad kõik arvamust avaldada, ma jätan siiski oma arvamuse ehitusest [ütlemata], sest sellest ma absoluutselt mitte midagi ei jaga. Vabandust, ma ei saa sellele küsimusele vastata!

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma vaatan, et teie ikkagi suhtute konstruktiivselt selle projekti tulevikku, ja ma [arvan], et Tanel Kiik, värske sotsiaaldemokraat, tuleb siin kindlasti väga toetava kõnega [pulti]. Koalitsioonis on teadaolevalt kolm erakonda. Ma vaatan siin Toomasele otsa. Kas tõepoolest kogu probleem ongi Reformierakonnas, kogu selle küsimuse tuum on selles, et Reformierakond ei taha Tallinna Haiglat? Mul on väga raske sellesse uskuda. Kas sa saad selle ümber lükata, palun?

Seda komisjonis ei arutatud, seda küsimust keegi ka ei küsinud. Minul, suheldes Reformierakonna [liikmetest] arstidega, aga ka mittearstidega, ei ole küll kordagi jäänud muljet, et Reformierakond oleks kuidagi meditsiinivastane ja ei tahaks, et Tallinna meditsiinisüsteem korda saaks. Võib-olla sõltuvalt sellest, kes on praegu Riigikogus, on Reformierakonna huvi – sotsiaalkomisjoni [kuuluvate] Reformierakonna liikmete huvi kindlasti – see, et Tallinna Haigla suhestuks üldisesse meditsiinisüsteemi ja et me Tallinna Haigla ehitamisega ei jätaks täiesti tähelepanuta esma[tasandi] meditsiinisüsteemi. Enamus inimesi vajab esmast ravi, õnneks väga vähesed haiglaravi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin teie käest väga lühikese küsimuse ja mul on palve, et te vastaksite niimoodi, nagu mina küsin, peale mu küsimust: "Sellepärast et …" ja läheb teie jutt edasi. Mul on niisugune küsimus. Ilmselgelt see eelnõu annab inimestele paremad võimalused tervise parandamiseks ja nii-öelda remontimiseks. Siin meil ilmselt vaidlust ei ole. Kuna vaidlust ei ole, siis öelge mulle, miks te ei taha, et Eesti inimestel oleks tervis parem. Vastus võiks olla: "Sellepärast et …" Ootan.

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et Riigikogu [istung] ei ole mingi televisioonisõu, kus peab olema vastuse [alguses] "sest et" või "sellepärast et" ja kui sa seda ei ütle, siis on kohe vastus vale. Anastassia küsis enam-vähem sarnase küsimuse. Ja siin on ka teised ilmselt aru saanud, et absoluutselt kõik [arvavad], et Eesti inimesed, sealhulgas Tallinna inimesed, väärivad paremat haiglat. Aga ma tõin välja ka argumendid, mis vajavad läbiarutamist enne, kui selle projektiga saab edasi minna. Ja ütlesin ka ühele küsijale, et kõige halvem, mis juhtuda saab, on see, et ehitatakse midagi valmis ja siis selgub, et tegelikult see on juba ajast maha jäänud, aeg või elu on edasi liikunud. Nii et minu arust on praegu tarvis võtta natukene aeg maha, kõigepealt Tallinna ühendhaigla – see on moodustatud – tööle panna ja siis vaadata, kes mida kuskil tegema hakkab. Ja siis planeerida see haigla niimoodi, et see võiks sada aastat või rohkemgi vastu pidada, nii nagu on Tartu Ülikooli Kliinikumi hooned vastu pidanud – jaa, need on moraalselt aegunud, aga hooned seisavad ja seal saab edasi toimetada.

Ja nüüd tulebki küsimus Tartust. Tanel Tein, palun!

Aitäh! Ma küsin võimaluse kohta [teha] koostööd erameditsiiniga. Teadupärast on erameditsiinis asjad efektiivsemad kui suurtes haiglates, uuringud, vereülekanded võivad olla hinna poolest lausa 30% odavamad. Kas see on ka läbi arutatud, kui suurt osa suudaks erameditsiin just selle võimaliku suurhaigla rollist juba täna täita? Ja vajaduse küsimus: kas seda ikkagi on vaja?

Aitäh küsimuse eest! Erameditsiin on kahtlemata väga oluline. Aga me oleme väike riik ja me peame tagama oma inimestele kõige parema ja kõige optimaalsema ravi. Ja kogu ravi ei ole väga kasumlik. Ütleme, riiklikus meditsiinis ei saa kirsse noppida, riiklik meditsiin peab tegema kõike. Üks halvemaid asju, mis me teha saame, on see, et me paneme haiglad omavahel kasumi pärast võistlema. Seda on juba praegu näha. Kes on meditsiinis kaua olnud, need võivad sulle öelda, mis teenuseid haiglad [osutama] hakkavad ja mis teenuseid ei hakka, [kui eesmärk on kasum]. See tingimata ei tähenda seda, et Eesti haiged saavad kõige paremat ravi. Aga ma ei ole seda läbi mõelnud, et tuleb haigla, kus erameditsiin ja riiklik meditsiin on kombineeritud. Ma ei ole sellele [mõelnud], nii et sellele küsimusele ma ei taha vastata, ma pean selle enne läbi mõtlema. Erameditsiinil on kindlasti oma koht ka Eesti meditsiinis, aga riiklik meditsiin on [hädavajalik]. Me nägime pandeemia ajal väga hästi, et riikides, kus riiklik meditsiin on väga tugev, saadi pandeemiaga paremini hakkama kui Ameerika Ühendriikides, kus raha voolab igast uksest ja aknast sisse, aga kus just erameditsiin võib-olla takistas niisuguse olukorraga hakkama saamist.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ja oletan, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Alustan, [öeldes] lühidalt, et loomulikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed Riigikogus jätkuvalt toetavad Tallinna Haigla rajamist. Oleme seda pikalt teinud. Tõsi on ka see, et vahepeal on see mõte, võib öelda, muutunud tänase [eelnõu omast] isegi laiemaks. Tõepoolest räägime mitte ainult Tallinnale kuuluvate haiglate võimalikust ühendamisest, vaid just nimelt ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla sinna juurde toomisest, et seeläbi saavutada parem sünergia, vähendada dubleerimist ja tarbetut konkurentsi tervishoius ning saavutada suurem efektiivsus näiteks erinevate valveringide mehitamisel. Nii et see suund on kindlasti mõistlik ja õigem on just nimelt nii, et on üks koordineeriv haigla kahe linnakuga, üks Mustamäel tänase Põhja-Eesti Regionaalhaigla asukohas ja teine Lasnamäel, kuhu kavandatakse uut haiglahoonet. Sellisel kujul, ma arvan, on mõistlik seda projekti edasi käsitleda. See murekoht, mida tõi enne välja ettekandja ja mida on toonud välja ka mõned poliitikud, et üks haigla tahab teise haigla rahaga kuidagimoodi rikastuda – no see ei vasta muidugi tõele. Hästi lihtne arvutus näitab, et Tallinna keskhaiglate investeeringuvajadus ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse erinevalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, mis on peaasjalikult välja ehitatud. Nii et tegelikkuses investeeringuvajadus, rahavajadus on suurem just nimelt linna haiglatel. Nende haiglate kokkupanemisel lähevad tulevased investeeringud peaasjalikult uue haiglahoone ehitamisse ehk Lasnamäe linnakusse. See kohe kindlasti ei aita riigi vaates kuidagimoodi, ütleme, ühegi haigla rahalist seisu parandada, küll aga aitab tagada vajaliku tervishoiuteenuse patsientidele nii Tallinnas kui ka väljaspool seda. Kahtlemata on selles mõttes see projekt mõistlik. Korra räägiti siin politiseerimisest, paar korda ka hea kolleeg küsis selle kohta. No ma lugesin ka selle eelnõu seletuskirja. Esiteks on seal väga palju tuttavaid mõtteid, aga ma ei hakka nõudma tsitaatidele viitamist – eks head mõtted võivad sündida ka mitmes peas korraga. Aga seal olid mõned kohad, mida võib-olla oleks mõistlik tuleviku mõttes kohendada. Kui te soovite, et seda projekti ei politiseeritaks, siis võib-olla ei tasu ilmtingimata kirjutada, et Keskerakond saavutas läbirääkimistel mingi asja. Keskerakond ei rääkinud läbi Euroopa Komisjoniga, sellega rääkis läbi toonane valitsus, sealhulgas mina, rahandusminister ja veel väga paljud inimesed. See ei olnud selline poliitiline protsess, kus erakond esitas kirjas oma nõuded ning Euroopa Komisjon neile vastas. Eelnõu seletuskirjast leiab veel mitmest kohast viiteid sellele, just nagu erakond ehitaks haiglat, erakond oleks taotlenud raha ja erakond oleks saavutanud midagi läbirääkimistel. Ei saavutanud. Need on ikka Eesti riik ja erinevad vabariigi valitsused, kes on selle eest kas rohkem või vähem seisnud. Nüüd, millega ma olen nõus? Tunnistan, et on ka kohti, millega ma kahtlemata olen nõus. Üks on see kriitika. Ka mina arvan, et otsus taasterahastust see haigla välja kirjutada oli vale. See jääb eelmise peaministri südametunnistusele. Tal olid oma kaalutlused, oma argumendid, mida ta esitas. Mina arvan ka, et Euroopa Komisjoniga oleks olnud võimalik läbi rääkida, et vähenenud rahastuse olukorras selle projektiga edasi liikuda. Väga paljude Euroopa Liidu eelarvevahendite puhul on tegelikult projekti tähtaegu muudetud ja läbirääkimistel saavutatud paremaid tulemusi. Nii et kindlasti tuleb nüüd leida võimalik kaasrahastuse mudel. Haigla ehitus on igal juhul õige ja mõistlik. Ma ei väsi kordamast, et see ei ole linna ülesanne. Tõepoolest on tervisekorraldus riigi ülesanne, nii et riik peab kindlasti oma panuse andma. Ma loodan, et Tallinna linnal ja Vabariigi Valitsusel õnnestuvad läbirääkimised ja leitakse mõistlik rahastusmudel, on see siis seotud laenudega, kaasfinantseerimisega, teise või kolmanda [variandiga], võib-olla ka Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarvevahenditega. Ma kindlasti ei piiraks neid võimalusi. Aga kahtlemata ei saa seda käsitleda ainult ühe omavalitsuse projektina. Tervishoid on riiklik ülesanne ja riiklik kohustus. Siin ma panen küll oma lootused tänase peaministri ja koalitsiooni peale. [Loodan], et on tahe leppida riigi ja linna vahel kokku mõistlik lahendus ja jõuda reaalselt haigla rajamiseni. Mis puudutab seda, mis siin juba kõlas, et milliseid teenuseid täpselt võiks pakkuda, siis põhiosas on see tegelikult ju paika pandud. Tallinna Haigla puhul on üksikud nüansid, millele ka professor Lutsar viitas, mis puudutab näiteks just nimelt vastsündinud lapsi ja nende ravi. Need on olulised kohad, neis tuleb lõplikult kokku leppida. Ma olen ka sellega nõus, et kindlasti väikelapsi, neid, kes vajavad kiiret ravi, kiiret abi, ei saa hakata transportima ühest linna otsast teise. Need asjad on võimalik enne, juba haiglate ühendamise käigus, lõplikult paika timmida, kuna selles üldmahus ei ole need niivõrd suured. Nii et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab Tallinna Haigla rajamisega edasiliikumist. Aga nii palju ütlen, et see rahastuse vajadus, millele siin viidatakse, ei ole 2025. aastal, see on tegelikult [kaugemas] tulevikus. Praegu me liigume põhiprojektiga edasi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Ootame ära, kui neil on projekt valmis, kui on reaalne rahavajadus, ja siis lepime kokku rahastusmudelis. Praegu natuke tormatakse sündmustest ette. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Irja Lutsar, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kuulajad! Nüüd ma esitan seisukohad Eesti 200 nimel. Eesti 200 on nõus, nii nagu korduvalt öeldud on, et Tallinna haiglate hooned on vanad, oma aja ära elanud ja uue [haigla] ehitamine on ilmselt odavam kui vanade hoonete renoveerimine. Eesti 200 näeb, et Tallinna haiglad paiknevad üle kogu linna, mis on abiteenuste mõttes väga ressursimahukas, ja selles mõttes vajaks see süsteem kindlasti korrastamist. Ja Eesti 200 väga toetab [seda mõtet], et kogu Tallinna haiglavõrk, ennekõike Tallinna haiglasüsteem, vajab kaasajastamist. Eesti 200 on arvamusel, et uute haiglahoonete ehitamine Tallinnasse väärib riigi toetust, nii nagu väärivad riigi toetust Viljandi Haigla, Kuressaare Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hooned. Rahva tervis on ju meie kõigi ühine mure ja sinna riigi raha panek ei tohiks olla patt. Aga enne, kui uut haiglat või uusi haiglaid ehitama hakatakse, peaks olema selge, missugune Tallinna haiglavõrk tulevikus on, missugune on omaniku ootus ja mis juhtuma hakkab, mida hakatakse tegema Lasnamäe meditsiinilinnakus ning mida hakatakse tegema Mustamäe meditsiinilinnakus. Üksteise läheduses peaksid paiknema erialad, mis teineteisest sõltuvad, ja mõned arstiabiteenused, mida enim vajatakse, peaksid asuma mõlemas meditsiinilinnakus. Nii et sellele uue haigla plaanile, mis on aastaid tagasi tehtud, tuleks tingimata kriitilise pilguga otsa vaadata, võttes arvesse seda, kuidas maailm [muutub]. Meie sündimus kahjuks langeb väga-väga kiirelt, meie elanikkond vananeb. Aga on tulnud ka uusi ravimeetodeid. Ja pandeemia oli hirmus aeg, aga meditsiini mõttes sai pandeemiast palju õppida, ja seda tuleks tingimata arvesse võtta. Tartlasena ma võin öelda, et Tartus on selline kontseptsioon – mina ei olnud selle väljatöötaja –, et kõigepealt pandi haiglad nagu moraalselt kokku, siis hakati nende teenuseid kokku tooma ja siis hakati uusi haiglahooneid ehitama. Ja uute haiglahoonete valmimine kestab praeguseni, see kõik on võtnud mitukümmend aastat aega. Tundub, et see kontseptsioon võiks ka Tallinnas töötada. Ma olen sellega nõus, et Tallinna uus haigla ei saa olema mitte ainult Tallinna linna haigla, vaid kindlasti vähemalt poolele Eestile niisugune väga keeruliste asjade tegemise haigla, ja see saab kindlasti ka meditsiiniüliõpilaste ja õdede õppebaasiks. Nii et seda on ka uue haigla planeerimisel väga oluline silmas pidada. Minu parima teadmise kohaselt on Tallinna ühendhaigla loomine juba otsustatud ning selle juhtorganid koos Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linnaga peaksid paika panema Tallinna Haigla ja meditsiinisüsteemi tuleviku ja struktuuri. Alles siis saab hakata ehitamist planeerima. Nagu juba eelnevalt öeldud on, see esialgne plaan tuua Ida‑ ja Lääne-Tallinna [keskhaigla] teenused, välja arvatud Lääne-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja, Lasnamäele kokku, ei pruugi enam hea plaan olla. Võib-olla sellest võiks praegusel ajal loobuda. Meditsiin on küll äri, aga väikeriigis peab see ennekõike tagama inimestele parima ja taskukohase meditsiiniabi. Haiglate omavaheline võistlus kasumi teenimise nimel ei pruugi tingimata täita parima arstiabi andmise eesmärki. Ja lõpetuseks, Eesti 200 põhimõtteliselt toetab Tallinna uue haigla ehitamise ideed, aga kutsub enne paika panema plaani ja paremat tulevikuvisiooni, mis see Tallinna Haigla endast kujutama hakkab. Mina tänan teid.

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Mul on hea meel, et Eesti 200 toetab Tallinna Haigla rajamist, ja ma loodan, et me näeme seda toetust ka tänasel hääletusel, nii nagu ma loodan, et me näeme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni toetust just nimelt sellele eelnõule, mida me praegu arutame. Tallinna Haigla on loomulikult väga vajalik. Keskerakond tuli selle mõttega välja, kui ma nüüd ei eksi, juba 2015. aastal, kui hakati päris tõsiselt rääkima ühendatud haiglatest. Päris tõsiselt hakati rääkima, et võiks rajada selle uue haigla Lasnamäe linnaossa Narva maantee [äärde], 2015. aastal. Praegu me oleme 2025. aastas, kümme aastat on möödas. Tallinna poolt on alates 2015. aastast [tehtud] väga palju samme ja vastu võetud otsuseid, mis oleks tegelikult viinud selleni, et me oleks sellel aastal tõesti saanud selle haigla lahti teha. Kahjuks poliitiliselt olid huvitavad ajad, kui Keskerakond valitsusest ja koalitsioonist lahkus või pandi lahkuma – räägitakse ka, et visati välja – 2022. aastal. Siis vastavad otsused Reformierakonna poolt tehti, sellele rahale, mida Euroopa Komisjon oli lubanud, pandi pidurit ja see haigla ei saanud sellisel viisil sündida. Ja sellest on loomulikult kahju. Nii nagu ka eelnõu ettekandja, hea kolleeg Anastassia ütles, sellest kaotasid ainult meie inimesed. Sellise poliitilise ärategemise tõttu loomulikult kannatasid Eesti inimesed – Tallinna inimesed, Harjumaa inimesed –, kõik need inimesed, kes vajavad professionaalset meditsiiniteenust. Sellest on kahju. Kui me räägime, kuidas üldse on suhtutud Keskerakonna ideedesse, siis pigem ikkagi negatiivselt. Kas või tuletan meelde 2013. aastal Tallinnas kehtima hakanud tasuta ühistransporditeenust. Kui palju sellest negatiivselt räägiti! Ei olnud usku, et tasuta ühistransport võiks üldse rakenduda. Millisel viisil, millise kvaliteediga? Tegelikult me praegu näeme, et juba 12 aastat Tallinnas erinevad [sõiduvahendid niimoodi] veerevad – bussid, trammid, miskipärast trollidele pandi stopp peale – ja inimeste rahulolu ühistranspordiga on hästi suur, vaatamata sellele, et nii riigi tasandil kui ka Tallinna volikogu tasandil viskasid [teised] erakonnad [Keskerakonnale] kaikaid kodaratesse küll ja küll. Täpselt samamoodi on ka haiglaga. Kui Keskerakond tuli selle mõttega välja, ega siis väga palju positiivseid arvamusi teistel erakondadel ju ei olnud. Nüüd on selline lugu, et sotsiaaldemokraadid, kellele praegu [kuulub] Tallinna linnapea positsioon, toetavad seda projekti, täpselt samuti terviseminister, kes on Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas. Aga miskipärast asjad ei liigu. Siinsamas me kuulsime, et ka Eesti 200 toetab seda projekti. Aga mu sisetunne ütleb, et täna ei saa see eelnõu ei Eesti 200 ega sotside toetust. Ja see näitab tegelikult kahepalgelisust, seda, kui tõsiselt saab seda juttu üldse võtta. Minu üleskutse, head sõbrad, head kolleegid: me võiksime poliitilist ärapanemist igapäevaselt vähem kasutada või üldse mitte kasutada ja mõelda tuleviku peale, mõelda inimeste peale. Just nimelt suured projektid peaks meid liitma ja olema erakondadeülesed. Kui Keskerakond 2015. aastal selle mõttega välja tuli, ja see on hea mõte, siis oleks pidanud tegelikult kõik erakonnad sellega kaasa tulema ja tegema ühiselt tööd selleks, et see projekt realiseeruks. Aga see otsus, mida me nägime 2022. aastal – Kaja Kallase valitsus võttis 30. juulil vastu otsuse, et ta ei anna Euroopa Komisjonilt saadud raha haigla rajamiseks –, oli loomulikult vale. Loomulikult vale otsus! Täna on võimalik see otsus ümber pöörata. Ma palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Kui me räägime riigi panusest, siis nii nagu on juba välja öelnud ka praegune Tallinna Linna[valitsus], soovitakse saada ainult seda osa, mis tuleb tänu sellele objektile maksudena. See on täiendav investeering meie majandusse, see on suurinvesteering. Praegu majandus kiratseb, me vajame seda suurt objekti. Ja kui sealt laekuvad riigile maksud, siis – nagu on tehtud ettepanek – need maksud võiksid minna tagasi sinnasamasse objekti, suurhaiglasse. See on mõistlik ettepanek. Mõistlik ettepanek! Tegelikult riigil ju praegu otseselt kulusid ei tekikski. Kui tuleb objekt, tuleb investeering. Tänu sellele hakatakse ehitama, inimesed saavad tööd, tekib käive, [makstakse] makse ja maksud laekuvad kohalikule omavalitsusele, Tallinna linnale. Ja tegelikult võidavad ju kõik. Majandus saab tõuke, kas või osaliselt, meditsiinilinnak saab valmis ja tekib kompetentsikeskus. See on teie kätes täna praegu siin, see otsus tuleb ära teha. Ma kordan veel üle, et sotsiaaldemokraadid on väljendanud [toetust] nii linna[valitsuses] kui ka siinsamas Tanel Kiige kaudu, kes toetab seda projekti. Irja Lutsar ütles, et Eesti 200 fraktsioon samuti toetab seda. Palun hääletage siis vastavalt oma südametunnistusele ja selle järgi, mis te olete ise välja öelnud siitsamast puldist – et te toetate seda projekti. Toetage seda eelnõu, liigume kiiresti edasi. 2015. aastast on möödunud juba kümme aastat, püüame selle siis järgmise viie aasta jooksul koos, erakondadeüleselt ikkagi valmis ehitada. Seda on vaja. Nii et veel kord kutsun üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Tõnis Mölder, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, hea istungi juhataja! Stenogrammi huvides lihtsalt [ütlen], et Tallinna Haigla idee ei pärine tegelikult 2015. aastast, vaid see pärineb 2000. aastast, kui Rootsi teadlased koostasid Eesti haiglate arengukava dokumendi 15 aastaks. Seal oli esimest korda mainitud Lasnamäe haiglat, see on siis aastal 2000. Aga härra Laatsil on tõesti õigus, et 15 aastat hiljem tuli toonane Tallinna linnapea Edgar Savisaar selle ideega uuesti välja. Lihtsalt stenogrammi huvides olgu see ära mainitud.

Aitäh! See ei olnud küll protseduuriline küsimus, vaid sisuline kommentaar. Aga kuna fraktsioonitutel võimalust läbirääkimistel osaleda ei ole, siis ma arvan, et see oli igati asjakohane. Head kolleegid, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 498 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, juhin teie tähelepanu esmalt sellele, et käesoleva [eelnõu] vastuvõtmiseks [otsusena] on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks" eelnõu 498. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 0. Eelnõu 498 on tagasi lükatud.