Economy

Meie tänane esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on majandus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Tõesti, nagu me kõik teame – majandusküsimused ja inimeste toimetulek on praegu hästi olulised. Arvestades praegust olukorda, mis on tekkinud tänu teie valitsusele, kus te meeletult tõstate makse ja kavatsete seda ka edaspidi teha, siis loomulikult, inimeste toimetulek on raskendatud. Ma toon teile mõningad näited selle kohta, mida te olete vahepeal korda saatnud ja korda saatmas: alates sellest aastast on käibemaks tõusnud 2%, praegu on 22%; alates 1. maist on kütuseaktsiis tõusnud 7%, maagaasi aktsiis 20%, elektriaktsiis 45%, alkoholiaktsiis 5% – ja tõuseb ka edaspidi kuni 2028. aastani –, tubakaaktsiis on samuti tõusnud 5% ja tõuseb ka edaspidi, nagu teil oli plaanis juba välja toodud. Järgmisest aastast hakkab meil kehtima suurepärane automaks, siis alates järgmisest aastast kavatsete tõsta ka majutusettevõtete käibemaksumäära kuni 13%-ni, ajakirjanduse käibemaks tõuseb ajakirjandusväljaannete jaoks 5%-lt 9%-le, tulumaksumäär alates 2025. aastast 22%-ni. Nüüd siis uued plaanid – mis puudutab 2026. aastat, siis taheti ka ettevõtetele kehtestada 2% tulumaks ja täiendavalt füüsilistele isikutele 2%, mis tähendab seda, et 22% hakkavad meil inimesed maksma tulumaksu. Mul on väga lihtne küsimus. Kõik see tagasiside, mida olete saanud ettevõtjatelt ja ka inimestelt, analüütikutelt[, kus öeldakse, et] ärge tehke seda, siis millisest materjalist te lähtute, kui te neid makse tõstate, kehtestate? Kas on ka tõesti olemas mingi majandusanalüüs selle kohta, kuidas see kokkuvõttes majanduskeskkonda mõjutab ja kui palju ta ikkagi tõstab inflatsiooni?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Hea küsija! Majandusanalüüs loomulikult on olemas. Kõik, mis puudutab maksumuudatusi, siis need kehtestab loomulikult parlament, mille liige teiegi olete. Seda esiteks. Teiseks tagasiside. Kui te küsite, ja võib-olla ma veidi üldistan seda tagasisidet, aga siiski, ka selle maksufestivali lõppakordi seisukohast ehk enne seda, kui valitsus need otsused langetas, oli ettevõtluselt ja laiemalt üldsuselt saadud tagasiside üsna lihtne: kõik saavad aru, et kaitsevaldkonda tuleb panustada. Seda ei seata kahtluse alla. Ma usun, et seda ka teie valijad või teie tagasisidestajate ring teile tõenäoliselt ütlevad. Kui ei ütle, küsige laiemalt ringilt. Ettevõtjate poole pealt samamoodi – oli ettevõtjaid, kes eelistasid täiendavat maksukoormust võib-olla mitte saada, aga paljud, siiski suurem enamus, ütlesid, et nad on nõus panustama. Põhiline selline tagasiside oli, et kui tuleb täiendav julgeolekumaks – lai julgeolekumaks, nagu on teada, mis on samamoodi lai nagu julgeolek, sest julgeolek puudutab igaühte, pensionärist pankurini, siis see maks peakski olema julgeolekuvajaduste katmiseks ja teiseks [peaks see olema] tähtajaline. Seda ta on. Ootused, mida on veel mainitud, kui te küsite ootuste kohta, on kindlasti kärped. Avaliku sektori ja riigi rahaasjade kordategemiseks on väga olulised kärped. Üldnumbrina [kokku] kärbib see valitsus, tuginedes Rahandusministeeriumi üldisele või esialgsele arvutusele, järgmise nelja aasta jooksul erinevate otsuste põhjal ligikaudu miljardi, võrreldes varasemate eelarvepositsioonidega. Ja ükski ajalugu ei alga muidugi sellest valitsusest ega lõpe parajasti ametis oleva valitsusega. Ka eelmine valitsus tegi kärpeotsuseid. Kokku umbes 1,3 miljardi eest kärbitakse. Kärped on selleks vajalikud, et teha korda meie eelarve, selleks et mahuksime raamidesse. Laia julgeolekumaksu, mis on tähtajaline [ja kehtib] 2028. aasta lõpuni, kehtestamine on vajalik selleks, et katta kasvanud julgeolekukulutused. Ma olen seda numbrit ka varem nimetanud, aga 2,16% SKP-st oli 2022. aasta lõpus kaitsekulutuste määr. Praegu on see 3,4%. Vahe on 550 miljonit. See on loogiline, et kriisis kulutusi tõstetakse ja kaitsesse panustatakse, aga see [vahe] on vaja katta. Meil on üks armas oma Eesti riik – seda riiki hoiame ja selle jaoks seda ongi vaja.

Suur tänu! Järgnevalt täpsustav küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma arvan, et mis puudutab kärpeid, siis eks see on ka õige suund ja seda on ka analüütikud välja toonud. Mis puudutab üleüldist majandusseisu, siis kõik näevad ette kindlasti majanduslangust. Ma tsiteerin Triinu Tapveri analüüsi, mis ta on ka oma arvamusloos välja toonud. Arvamusloo pealkiri on "Majandusanalüütik: eelarve maksutõusudega tasakaalustamine tekitab pikema ja suurema majanduslanguse" ja ta toob välja, tsiteerin: "Maksutõusud toovad kaasa hinnatõusu, vähendavad ostujõudu ja tarbimist ning seetõttu lükkavad majanduse pikemasse langusesse." Ehk siis see, millega te tegelikult tegelete praegu. "See on kiire ja lihtne lahendus küll, kuid selle eest laenatud järgmiste aastate arvelt." Ehk siis kiire ja lihtne lahendus on see, et te tahate eelarvet tasakaalu viia, ja seoses sellega tegelikult ka majandus langusesse läheb. "Siin tekibki küsimus, mis põhjusel me praegu maksutõusude teed läheme, kui ühtegi vettpidavat argumenti ei ole" – majandusanalüütik leiab, et tegelikult mitte ühtegi vettpidavat argumenti ei ole. Ja kui me räägime eelarve tasakaalust, siis ta toob välja, et tegelikult eelarve ei ole tasakaalus olnud lühikest aega, alates 2023. aastast, ja arvestades üleüldist Euroopa Liidu keskmist [puudujääki], mis on 3,5% [SKP-st], ja meil on 3,4% – need on need arvud, mis ta on välja toonud –, siis tegelikult ta ei näe selles probleeme. Ehk siis kärpepoolt ta kindlasti pooldab ka oma analüüsis, aga mis puudutab praegu lihtsalt maksutõusudega eelarve tasakaalu viimist, siis see ei ole see tee, mida ta eelistaks. Selles osas tahaksingi ikkagi vastust saada, kas teil on olemas analüüs, kuidas see mõjutab majanduskeskkonda 2025. aastal, 2026. aastal ja nii edasi.

Aitäh! Jätkame siis sealt, kus me pooleli jäime. Meil on olemas Rahandusministeeriumi majandushinnangud, analüüsid, Eesti Pank teeb oma prognoose, samamoodi teevad prognoose kommertspangad, eri finantsinstitutsioonid. Nendest kõigist prognoosidest, ma ütleksin, trendina vaatab vastu, et inflatsioon mõni aasta on kõrgem. Seda kindlasti käibemaksu tõus, aga kõik muud hinnatõusud ka mõjutavad. Seejärel see langeb, ka mujal maailmas tegelikult on inflatsioonitase üldiselt hakanud langema. Kui üldiselt majandust vaadata, siis oli ju ajastu, kus rahal ei olnud hinda, keskpangad tõmbasid selle nüüd kokku, sellega ka veidi vähendades majandusaktiivsust, ja täiesti teadlikult, et hinnatõusu ohjeldada. Sealt edasi on Rahandusministeeriumi ja pankade, mälu järgi ütlen Swedbanki, LHV, ilmselt SEB-i, Luminori ja paljude teiste prognoosid olnud ikkagi sellised, et majandus hakkab kasvama ja oodata on mõneprotsendilist, võib-olla isegi veidi suuremat majanduskasvu. Eks aeg näitab. Nii et üldine trend praegu on selles suunas, et majandus pärast nüüd jahedat perioodi hakkab vaikselt kasvama. See on selline üldine pilt. Nüüd maksudest laiemalt. Te tsiteerisite LHV majandusanalüütikut, ja loen mina nii LHV, Swedbanki kui ka teisi majandusanalüütikuid pea igal võimalusel huviga ja ma arvan, et nende jutus on kindlasti ivasid. See, mis puudutab kärpeid, aga ka riigi rahanduse struktuurset probleemi – võib-olla tuua äärmiselt lihtsustatud näide, et kui teil oma majapidamises teie kulud ületaksid teie tulusid väga pikalt, siis midagi tuleb sellega ette võtta. Eesti riigi kulud ületavad tulusid väga pikalt, enam ei mahu isegi Maastrichti raamidesse, kui me mingeid samme ei astu. Seetõttu on vaja nii kärpeid kui ka täiendavaid makseid kasvanud kaitsekulude jaoks ja kaitsemoona soetamiseks. Nii et seal me siis nüüd oleme. Eilne saade – kui te juba LHV lainel olete, me ei pea seal ühele pangale teiste hulgas reklaami tegema –, ma kindlasti soovitaksin vaadata "Esimest stuudiot", seal oli Madis Toomsalu, kes esines minu meelest väga hästi, väga selgelt. Ta ei olnud alati valitsusega ühel arvamusel, olgu see ka kohe öeldud, aga see kirjeldus on ikkagi üsna lihtne, langeb kokku ka sellega, mida Vabariigi President on öelnud, et otsuseid tuleb langetada, mitte lasta ebakindlusel ja lõputul sellisel peataolekul valitseda. Nii et nüüd on otsused langetatud, sellele saab järgneda maksurahu.

Suur tänu! Järgnevalt lisaküsimus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Meil on kõrged tööjõumaksud. Te tõstsite käibemaksu. Nüüd, keset kriisi, kehtestate ettevõtte tulumaksu. Kas te oskate öelda, mis on nüüd Eesti konkurentsieelis rahvusvahelisel tasandil?

Aitäh! Kui me jätkame sealt, kus ma teie kolleegile vastates pooleli jäin, siis LHV juhi hinnangul on Eesti konkurentsieelis tublid inimesed, kes teevad targalt oma asja. Ma arvan, et see on üks väga hea vastus. Eestil on veel hulk unikaalseid konkurentsieeliseid, näiteks meie tugevalt arenenud digitaalne sektor: võime selles sektoris olla palju suurema jalajäljega, kui on Eesti riigi demograafiline ja majandussuurus. See sektor on väga hästi arenenud ja kultuuriliselt väga hästi omaks võetud ja kasvab üle maailma. Võin meenutada eelmisest ametist kliimaministrina, et Eestis on samamoodi energeetikas, materjalitööstuses tulemas suured arengud. See on üks väga suur võimalus meie jaoks. Kõrgema lisandväärtusega tootmises materjalitööstuses ja ka näiteks puidu väärindamises, taastuvenergia kasutamises on suured võimalused. Ja nüüd on tekkimas selline täiendav võimalus, mis kindlasti ka Keskerakonna liikmete südametele rõõmu teeb: Eesti suudab oma kaitsevõimet tugevdada kaitsetööstuste kasvu kaudu. Kaitsetööstus on kindlasti üks valdkond, mida maailmas nähakse kasvavana. Jah, tõepoolest, põhjused selleks võib-olla pole teab mis head. Sõda, mis on küll parajasti ka innovatsiooni sünnitaja tihtipeale, aga sõda Euroopas, Venemaa julm agressioon Ukrainas, Ukraina vabadusvõitlus, mida meie toetame kuni Ukraina võiduni, on siiski see koht, kus me saame aidata samaaegselt Ukrainal seda sõda pidada Venemaa vastu ja luua uusi tooteid, millega on võimalik saada Eesti ettevõtjatel referentsi ja hiljem ka mujal maailmas endale turgu tekitada. Nii et meil on päris-päris-päris palju erinevaid võimalusi ja see loetelu ei ole kuidagi ammendav. Korra üldisest maksukoormusest ka. Ilmselt seda võib ka hiljem kirjeldada, kui eelarve kuskil komisjonides on, aga üldine maksukoormuse pilt on, et isegi maksutõusude puhul Eesti on maksukoormuselt Euroopas siiski tagumises otsas või tagumises kolmandikus, tagantpoolt 7., teatud hetkel tagantpoolt 11. Euroopa keskmine maksukoormus on 41,7%, Eestil jääb see umbes 36% kanti, ka tõustes. Nii et Eesti maksukoormus üldiselt Euroopa võrdlusena jääb siiski madalate hulka. Nii et seal me siis oleme. Võib-olla, jah, vaadake sedasama saadet, mida ma juba kolleegile soovitasin, ja leiate teiegi veidi optimismi.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.