Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE) esimene lugemine

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 321 esimene lugemine. Kutsun ettekandeks pulti algatajate esindaja Rene Koka. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid siin saalis ja oma tubades! Ja kõik, kes meid vaatavad muude kanalite kaudu! Täna siin saalis erinevate eelnõude arutelu juures on olnud juttu ka sellest, et Eesti on suutnud viimase aja jooksul ära võtta mittekodanikelt relvad, see on üks edulugu. Kahtlemata see nii ka on ja väga hea, et me oleme seda suutnud teha. Eelnõu, mille juurde me läheme, on selles mõttes analoogne ja puudutab Eesti maa omandamise küsimusi. On tegemist teemaga, kes peaks saama õiguse omada Eestis maad. Eelnõu, mille juurde läheme, on 321, mille [nimetus] on kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise [seaduse] eelnõu. Käesoleva eelnõuga muudetakse kinnisasja omandamise kitsendamise seadust. Praegune redaktsioon kehtib 10. oktoobrist 2021. Eelnõu eesmärk on tagada põllu- ja metsamaa jäämine võimalikult suurel määral meie endi Eesti kodanikele. Aastaid on Eesti põllumehed ja üldse riik olnud olukorras, kus maa hinnad järjest kallinevad ja meie oma põllumehed ei ole enam konkurentsivõimelised ega suutelised maad Eestis ostma. See on üks aspekt. Teine on see, et me räägime palju sellest, et tuleb panustada ja teha kõik selleks, et Eesti oleks kaitstud ja turvaline paik ja suudaks iseennast ka toidujulgeoleku mõttes ära toita. Täna on täiesti vastuoluline olukord: Eestis saavad maad osta tihti hämara taustaga raha eest kolmandate riikide inimesed ja ettevõtjad. Ja miks see olukord selline on? Miks on huvi Eesti põllumaa vastu, ma ütleksin, päris suur, on see, et täna on Eesti maa hinnad Euroopa keskmisega võrreldes oluliselt odavamad. Kui tuua drastilisemaid näiteid, siis Hollandis on kallimate maade hektari hind 100 000 kandis. Ka meie põhjanaabrite, soomlaste juures võivad hinnad küündida mitmete tuhandete eurode juurde. Sellest tulenevalt ongi surve omada või osta maad kokku ka Eestis. Ja nagu ma enne juba ütlesin, tegemist ei ole mitte ainult julgeolekuküsimusega, mis kahtlemata on üks olulisimaid aspekte, aga siin on lisaks üks väga oluline aspekt, toidujulgeolek, millele kindlasti tähelepanu tuleb juhtida. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli põhimõte ja ühiskondlik kokkulepe, et rahvas peab olema võimalikult laialdaselt ise maa omanik. Sellest oli suuresti ka kantud maareform. Tulles eelnõu sisu juurde, peavad eelnõu kohaselt inimesed, kes soovivad osta põllumajandusmaad ja tegeleda majandustegevusega selles sektoris, oskama riigikeelt, seda siis vähemalt B1-tasemel, mis peaks olema kõigile igati arusaadav ja vastuvõetav. Lisaks peame oluliseks, et need inimesed oleksid elanud Eesti riigis vähemalt viis aastat. Nende meetmetega on võimalik piirata välismaalastel põllu- ja metsamaa ülesostmist. Täna siis, ütleme, [saavad] suhteliselt soodsa hinnaga [osta maad] inimesed riikidest, kus vahendid on võib-olla kergemini kättesaadavad, mis omakorda paneb ebavõrdsesse olukorda meie enda ettevõtjad. Seadusemuudatuse eesmärk on piirata põllumajandus- ja metsamaa omandamist välismaalastel, nagu ma enne ütlesin, tuua konkreetselt seaduses välja põllumajandus- ja metsamaa tehingu õigustatud subjektid ning tunnistada kehtetuks kolmandate riikide kodanikke ja juriidilisi isikuid käsitlevad sätted. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu ... Vabandan. Eelnõu ei sisalda Eesti õigusaktides varem kasutamata termineid. Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ja seadus jõustub üldises korras. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Loodan küll, et koalitsioon mõtleb kaasa ja mitte ainult ei räägi seda, et Eesti riigi kaitsmine on oluline nii sõjaliselt kui ka muude julgeolekuaspektide mõttes, vaid näitavad seda tegelikult ka hääletusega. [Loodan, et] menetleme seda seadust edasi. Kui on ettepanekuid, siis saame neid menetluse käigus arutada. Aga see seadus kindlasti on väga oluline, väärib vastuvõtmist ja seda tuleb kindlasti ka teha. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas on teil näiteid tuua Eesti naabrite juurest, Lätist, Leedust, Soomest? Kas ka nendes riikides on mingeid analoogseid seadusi ja kitsendusi vastu võetud ja kuidas need toimivad?

Aitäh küsimuse eest! Küsimus on kahtlemata väga asjakohane. Kindlasti on paljud lugenud meediast, kuidas erinevad naaberriigid selle peale väga tõsiselt mõtlevad. Praegu käib just Soomes sihuke suurem ja tõsisem arutelu, kuidas kogu see regulatsioon üle vaadata. Soome on saanud väga selgelt aru, et ühel hetkel maade müümine peamiselt Venemaa kodanikele on läinud käest ära, kuni sinnamaani välja, et ostetakse massiliselt kinnisvara riigikaitselise taristu lähedale. Kahtlemata neid otsuseid ja samme meie lähinaabritelt lähiajal tuleb, nii et kindlasti on mõistlik teha seda meil kõigil ühiselt, sest et need potentsiaalsed ohud on meil naabritena ühised.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Kahtlemata on ühest küljest tegemist puhtalt julgeolekuaspektiga, eks ole. Kõik need poliitilised jõud, kes siin "Slava Ukraina" karjuvad, on tegelikult Eestisse lasknud kaugelt üle 100 000 kontrollimata taustaga peamiselt vene keelt rääkiva inimese ja nendel on siin kinnisvara ostmine väga lihtne. Ja just see, et me ei kaitse taristu ümbrust, on tegelikult skandaalne. Aga siin on veel teine aspekt ka juures. Mida avatum on see turg kõigile, kes tulla tahavad – ja noh, maailmas rikkaid inimesi jätkub, ka raha jätkub –, seda kõrgemaks aetakse hinnad ja seda rohkem pigistatakse sellelt turult välja Eesti inimesed. Näiteks noored inimesed ei saa endale kodu osta, sest kinnisvara hinnad lähevad muudkui üles-üles-üles, sest et välismaalased ajavad need üles-üles-üles. Või noor põllumees ei saa põllupidamist alustada, sest no kuramus, maa hind on nii kallis, et pole kuskilt otsast alustada. See ju peaks meile ka korda minema.

Aitäh! Väga hea küsimus. Nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, tõesti on üks väga oluline aspekt see, et needsamad, kes tihti hämara päritoluga rahaga meie maad üles ostavad, solgivad tegelikult meie maaturgu nii põllumajanduses kui ka elamumajanduses, kui nii võib öelda. See probleem on suur ja me ei peaks toetama sellist käitumist. Me peaksime ikkagi seisma selle eest, et maa oleks võimalikult kättesaadav ja meie, eestlaste valduses, sest keegi teine meid aitama ei tule, kui ühel päeval meil peaks abi vaja [minema]. Loodame, et seda päeva kunagi ei tule, aga kui meil peaks olema vaja abi oma riigi kaitsmisel, siis on väga oluline, et meie inimesed omavad meie Eesti maad. Me ju teame kõik seda, et kõige rohkem hoiab ja kaitseb [riiki] see inimene, see kodanik, kes omab vara, kes omab [siin] kinnisvara, kellel on pere siin. Temal on, mille eest seista ja mida kaitsta. Aga inimest, kellel ei ole mitte mingeid juuri, mitte mingit seost peale ühe korteri või hektari maa omamise siin välismaalasena, ei huvita see absoluutselt, peale ärilise huvi saada [kinnisvarast] kasu kas hiljem müües või rendituluna.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu on ülivajalik, sellepärast et välismaalased on ära tabanud selle, et Eestis saab maad, mida rohkem juurde ei teki, äärmiselt odavalt kätte. Nii näiteks püstitatakse Järva valda Järvamaal – ainult valda – 109 tuulegeneraatorit, mille igaühe tipu kõrgus on arendajate soovil kuni 270 meetrit. Ja see raha, mis tuleb, ei ole alati hämar. Ajasin jälgi ja selgub, et rahastaja on Prantsusmaa erakapitali investeerimisfond, mis pärast omandab ka osaluse. Küsimus on nagu selles, et maaomanikega käiakse praegu läbi rääkimas ja nad praktiliselt muidu annavad [maa] ära, et tuulikut püstitada. Kas meil on veel mingeid meetmeid, et takistada väliskapitali tungimist siia, mille kaudu võetakse ära eraomandust?

Aitäh! See teemapüstitus on väga-väga asjakohane. Minu esimene sõnum kõigile nendele inimestele, kellega räägitakse läbi või hakatakse läbi rääkima võimalike tuulikute püstitamise osas nende maale, [on see, et] ärge tormake lepinguid sõlmima kohe esimeste hulgas. Elu näitab seda, et kui sinnamaani jõutakse, et lepingud sõlmitakse ja oma maa peale lastakse tuulikud ehitada, siis see raha, mida pakutakse tuuliku oma maale panemise eest, on tihti kordades-kordades erinev sellest, [mida pakuti neile], kes tegid esimesena lepingud ära. Kõigepealt, inimesed, võtke omale rahulikult aega, [kasutage] talupojatarkust ja ärge tehke otsuseid tormates. See on esimene asi. Aga tõsi, nagu sa ütlesid väga hästi või õigesti: ega maad juurde ei tule. Meil ei ole ka väga palju mehhanisme takistamaks asju. Nagu me teame, on meil siin arutelul seadus, mis tahab oluliselt leevendada [tingimusi] tuuleparkide rajamisel nii Natura aladele kui ka looduskaitsealadele. Mina endise keskkonnaministrina tunnen tõsiselt muret selle pärast, et me tahame neid liigselt leevendada. Mul ei ole midagi selle vastu, et bürokraatiat vähendada. Bürokraatiat tulebki vähendada ja, kus võimalik, ka mõistlikult protsessi kiirendada. Ma olen selle poolt. Aga praegu mulle tundub, et me liigselt tormame ja hakkame laskma liiga kergekäeliselt teha suuri taristuobjekte. Siin tuleb võtta ikkagi rahulikult [aega] ja väärtustada oma maad. Tõsi, maad juurde ei tule. See maa, mis meil on, see on, maad juurde ei tule.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kindlasti ei ole Eesti sellise probleemiga üksi. Kas olete kursis, kuidas teised, naaberriigid, Läti ja Leedu, on piiranud oma maa ja kinnisvara müüki välismaalastele?

Aitäh! Täpse regulatsiooni eri riikides jään praegu võlgu. Eks me näeme siin ise seadusloomes, et kui mingi mõte välja käiakse, siis enne, kui see seaduseks saab, võib see päris palju muutuda. Aga selge on see, et meie naabrid, nii Läti, Leedu kui ka Soome, nagu ma enne näite tõin, mõtlevad väga tõsiselt selle peale, sest varasemalt oli olukord hoopis teine. See olukord, millesse me täna oleme Venemaa naabrina sattunud, on täiesti erinev sellest, mis oli mõni aeg tagasi. Nii et teadaolevalt naaberriigid ikkagi tegelevad sellega ja otsivad võimalusi, kuidas reguleerida seda, et maad nii Venemaa kui ka Valgevene ettevõtjate ja kodanike omandusse mitte anda. Ja ühel päeval jälle, kui maailm on muutunud, kindlasti vaadatakse seadusi ühte- või teistpidi üle, aga täna on kindel suund, et tuleb teha kõik selleks, et oma rahvusriike ja turvalisust säilitada.

Helle-Moonika Helme.

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siin tuulikute alla minevatest maavaldustest oli juba juttu. Need on suured projektid ning tihtipeale nende tegijad ja raha tulevad välismaalt. Ja nüüd meil on ka riiklik eriplaneering, mis lülitab välja kogukonnad ning kohalikud inimesed. Eesti riik põhimõtteliselt selle kaudu mahitab meie maad ja merd välismaalastele. Vanasti võeti teiselt riigilt maa ja meri sõjaga, aga näete, nüüd pole sõda vajagi, nüüd meie globalistlik valitsus annab ise ära meie maa- ja merealad võõrastele. Mismoodi me need pärast tagasi saame? Minul mingit lahendust ei ole. Kuidas sina sellesse suhtud? On siin mingi lahendus tulevikus välja pakkuda või ongi nii, et läheb ära võõrastele ja eestlane on oma maast ja merest ilma?

Aitäh küsimuse ja konstateerimise eest! Kahjuks tõesti tundub, et sinnapoole me liigume. Aga esimese asjana tuleb jälle öelda kõigile maaomanikele – tean natukene sellest valdkonnast –, et esimese asjana pakutakse maaomanikele, et müüge oma maatükid, kuhu tahetakse tuulikuid või ka päikesepark ehitada. Soovitan soojalt mitte müüa. Tark peremees vaatab pikka perspektiivi. Kui te selle otsuse olete teinud või tegemas, et oma maa peale [lasta] panna kas tuulepark või ka päikesepark, siis soovitan mõelda ikkagi selle peale, et seda maad rentida võimalikele tootjatele. Noh, üldjuhul üritatakse neid lepinguid teha 50 aasta peale ja pikendamise võimalusega. Vähemalt sel juhul jääb sellele perekonnale võimalus 50 aasta pärast [lepingut] mitte pikendada. Kõige halvem variant on see, kui see maa kergekäeliselt selles olukorras, kuhu tegelikult on täna inimesed aetud … Kui raske on tegelikult majanduslik olukord! Kindlasti tekib paljudel soov maa ära müüa, saada kiirelt kätte kapital ning selle rahaga teha midagi, [näiteks] neid auke kinni toppida, mis on tekkinud siin viimaste aastate poliitika tõttu. Aga kindlasti on minu soovitus see, et inimesed, ärge müüge. Kui te üldse kokkuleppele jõuate võimalike tootjatega, siis jääge maa omanikuks ja rentiga. Siis teil on võimalik vähemalt see maa ühel hetkel enda pere valdusse tagasi saada. Jah, merealad on teine teema. Eks siin tuleb riigil ikkagi väga tõsiselt kaaluda neid asju. Neid kergekäeliselt teha ei saa. Ja üldse mulle tundub, et nii mõneski kohas oleme me tegemas otsuseid vananenud tehnoloogia põhjal, kui ma vaatan erinevaid valdkondi, näiteks Rail Balticu ehitus. [See on] natuke teine teema. Aga minu arust me teeme asja, mille lahendus on tegelikult juba täiesti iganenud.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Juulis 2020 oli selline uudis, et valitsus seadis oma tööplaanis eesmärgiks leida võimalusi maa ja metsa müügi piiramiseks välismaalastele ning eelistada rentimisel kohalikku tootjat. Valitsuse tööplaanis sätestatud punkt tuli EKRE valimislubadusest piirata metsa ja põllumaa müüki. See oli vajalik eestlaste maaomandi ja peremehestaatuse säilitamiseks. Maaeluministeeriumist hakkas tulema vastupanu: ei saa niiviisi, ei saa naamoodi. Nüüd ongi küsimus selles, kuidas "ei-ametnike" vastupanu ületada. Mäletame, et seal oli igasuguseid reformierakondlasi. Üks oli nimega Lemetti, kes viskas mürske vasakule-paremale, lammutas ministrit ühte- ja teistmoodi ning sai preemiaks lõpuks ühe vallavanema koha. Mida teha, kui nad põhimõtteliselt keelduvad selliseid asju täitmast ja töötavad vastu sellistele valitsuse juhistele, kui need peaksid tulema?

Aitäh, Anti, selle küsimuse eest! Esimene väga oluline aspekt on see, et minu hinnangul selleks, et kogu Eesti riigis saaks uuesti ametkonnad pöörata Eesti riiki ja rahvast väärtustavale kursile tagasi, peaks olema võimul ühe valimistsükli. Selle aja jooksul saab ära vahetada eri ametkondade juhid. Nagu me teame, on sellest muidu väga vähe kasu, sest kui üks või teine võimul olnud erakond on suutnud ametkonnad enda inimestega ära mehitada – kahjuks tihti see nii on – ja ta mõneks ajaks ka võimult kukub, võib ta isegi siis rahulikult võtta, sest ülejäänud süvariik, kui nii võib öelda, tegeleb tema ideoloogia edasiajamisega. Tuleb pingutada selle nimel – ja rahva toetust, ma loodan, me saame pärast kõike seda, mis siin täna toimub meie maksutõusude ja suhtumisega –, et EKRE uuesti valitsusse saada ja teha korralik konservatiivne valitsus, kes hoolib Eesti riigist ja rahvast. Ja tuleb olla nii pikalt võimul ja riiki valitseda, et saab ka ametkondade juhid [vahetatud]. Ametkonnad on alati oma juhtide nägu. Kui ametkonnajuhid seisavad Eesti rahva ja riigi eest [ja ei tegutse] mitte ainult eurodirektiivide, Euroopa Liidu käskude ja keeldude järgi, siis hakkab vaikselt ka personal asutuses muutuma, läheb juhi nägu ning pöörab uuesti näo Eesti riigi ja rahva poole. Ei saa öelda, et see igal pool nii on, aga suures pildis, ma arvan, see on üsna oluline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meeldetuletuseks teile: ma küsisin tuuleparkide maa kohta ja te oma vastuses mainisite, võib-olla ka kogemata, et [võiks] rendilepingu sõlmida 50 aasta peale. Ma usun, et see on mõistlik, kui on tegemist põllumaaga, aga kui sul selle maatüki peal on teletornikõrgune betoonkoloss, siis seda ei ole ilmselt võimalik teha. Aga mu küsimus oli sisustatud ka selliselt, et kas on veel protsesse, mida annab piirata. Mina leidsin, et põhiseaduse § 5 ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult, ja selle kommentaar laiendab tegelikult neid ressursse. Sinna alla võib lugeda ka õhu, vee, pinnase, floora, fauna ning nende koostoime. Kas me ei saaks [loodust] kaitsta selliste meeletute meretuuleparkide ja Järva valda rajatavate tuuleparkide eest sellesama põhiseaduse paragrahviga?

Kalle Grünthal.

Aitäh! Küsimuse esimesele poolele ütlen vastu, et mina ei teinud ettepanekut, et 50 aastat peaks olema see rendileping. Lihtsalt ma olen näinud dokumente, kus [on kirjas, et] arendajad soovivad teha lepingu 50 aasta peale, seda pikendamise võimalusega veel 30 aastaks või rohkem, kui peaks selleks soovi olema. Aga jällegi, nende lepingute puhul tuleb olla väga täpne. [Kui inimene] teeb rendilepingu, siis loomulikult tuleb ära fikseerida kohe alguses kõik, mis 50 aasta pärast saab. Kui maaomanik või tema pärijad ei taha enam seda sinna, siis mis sinna maa peale jääb? Kas see tuulik jääb sinna püsti või on kokku lepitud, et see tuulik võetakse sealt ära, [võetakse maha] kõik kuni vundamendini, vundament kaasa arvatud, ja pärast [jääb] põllumaa? See on juba kõik läbirääkimistingimuste ja kokkulepete [teema]. Aga inimesed, ärge kergekäeliselt sellesse suhtuge! Kaasake inimesi, kellel on rohkem kogemust. Praegu on see tegevus Eestis väga aktuaalne. Aga jaa, eks see sinu välja toodud punkt, millele viidata või millega proovida tuuleparkide ehitust nagu pidurdada – eks kõiki võimalikke lahendeid või variante tuleb kaaluda. Ja minu vaates ei ole taastuvenergia iseenesest ju kuidagi saatanast, küsimus on selles, kuidas seda tehakse ja kuhu seda pannakse. Kui me paneme selle kuskile rekultiveeritud karjääri, mis on ammendatud, ja see kedagi ei häiri seal, no las ta siis olla seal. Aga kui me paneme selle elumajade juurde või paneme kuskile rannikualadele, kus see lisaks öko[süsteemile] rikub ära inimeste elukeskkonna, siis on see täiesti teine vaade. Aga mures olen ma täna sellepärast, et see niinimetatud Kliimaministeerium ja selle ametnikud on minu arvates pandud ikkagi väga raskesse olukorda. Kui oli tegemist selgelt Keskkonnaministeeriumiga, siis – see võib meeldida või mitte meeldida – need inimesed seisid valdavalt ikkagi selle eest, et vaadata keskkonnaaspektist kõiki neid asju ja kaitsta keskkonnavaadet. Täna ma komisjonides tajun seda, et endised Keskkonnaministeeriumi ametnikud tänases Kliimaministeeriumis on natukene kimbatuses ja hädas, sellepärast et nad on pandud kuidagi nagu majandusministeeriumi huvide eest seisma. Ma mäletan enda keskkonnaministri [ajast] seda, et kui varem pidi keskkonnaminister viima valitsuse lauale ettepaneku, kui kuskil mõnda karjääri taheti avada, et [otsustada], kas teha omavalitsusest ülesõitev otsus ja lubada see karjäär, siis minu initsiatiivil sai see viidud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, et majandusminister oleks see inimene, kes tuleb ja põhjendab, miks on selle karjääri avamise avalik huvi nii suur, et see tuleb kindlasti avada. Varasemalt oli skisofreeniline olukord, kus keskkonnaminister oli ühelt poolt kohustatud selle valitsusse viima, aga teiselt poolt pidi kaitsma keskkonnaaspekte selle juures. Ma näen lihtsalt analoogseid vastuolusid praeguses Kliimaministeeriumis. See ei ole hea ja minu arust nad ei saa täna vabalt tegeleda keskkonnavaate käsitlemisega.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Komisjonipoolse ettekandega ootame siia pulti maaelukomisjoni esimeest Urmas Kruuset. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad siin- ja sealpool ekraani! Tõepoolest, antud eelnõu tutvustati meile 5. detsembril 2023. aastal. Mida hea ettekandja rääkis, enam-vähem samamoodi seda komisjonis käsitleti. Pean siin silmas eelnõu esitlejate eesmärke. Selle tõttu on mul väga lihtne öelda, et see arutelu ei olnud väga pikk. Aga võeti vastu menetluslikud otsused, mis peegeldavad seda arutelu, mida me siin eelnevalt kuulsime. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. detsembril 2023. aastal. Ma teen siin remargi ja ütlen, et kuna eelnõu käsitlemise võimatuse tõttu lükkus see edasi, tegi juhatus otsuse see panna tänasesse päevakorda. Nii et oleme siin seda otsust täitmas. Teiseks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks [tehti ettepanek] määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Urmas Kruuse, mis on ka kinnitust leidnud käesoleval hetkel. Ja kui esimene lugemine on lõpetatud, siis muudatusettepanekute [esitamine toimub] üldise korra järgi ehk 10 päeva jooksul. See on lühidalt võetuna kõik selle eelnõu menetlusest meie komisjonis.

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste soovi ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 321 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. september kell 17.15. Meie tänased päevakorrapunktid on ammendunud.