Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu (208 OE) esimene lugemine

Oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu 208 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitanud eelnõu sündimuse suurendamise meetodi väljatöötamisest. Möödunud aastal sündis Eestis 10 949 last, mis on 697 võrra vähem kui aasta varem. See tähendab uut ajaloolist madalseisu Eesti rahvastiku statistikas. Vähenes nii esimeste, teiste kui ka kolmandate laste sündide arv. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 40%, teised lapsed 34% ja kolmandad lapsed 18%. Eesti sündimuskordaja on 1,31 ning viimased kaks aastat on näidanud statistika tegemise ajaloo madalaimat sündimust. Madala sündimuse taga on mitu tegurit. Praegused sünnitajad pärinevad väikesearvulisest 1990. aastate põlvkonnast, kuid langus on märgatavam, kui ainult sünnituseast lahkuvate naiste arvu vähenemine selgitaks. Sündimuse suurendamine ei saa olla lühiajaline projekt, see nõuab pikaajalist pühendumust ja poliitilisi otsuseid. Eestis on sündimuse kasvuks head eeldused, kuna keskmine soovitud laste arv on tunduvalt suurem kui tegelikult saadud laste arv. Naised soovivad keskmiselt 2,59 ja mehed 2,5 last, mis on üks parimaid näitajaid Euroopas, sarnanedes Põhjamaade, Läti ja Iirimaa omaga. See annab lootust, et perepoliitika abil on võimalik saavutada Eestis järelkasvu tagav sündimus. Statistikaameti 2024. aastal koostatud rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt elab Eestis 2085. aastal 1,18 miljonit inimest, mis tähendab rahvaarvu vähenemist umbes 145 000 inimese võrra. Kui rännet ei arvestataks, langeks rahvaarv veelgi kiiremini, umbes miljonini. Eestis on rahvastiku järelkasvu puudujääk 10–15%, sest laste põlvkonnad on oma vanemate [põlvkonnast] väiksemad. Loomulik iive on negatiivne, surmade arv ületab sündide arvu. Laste saamise ajastus on nihkunud hilisemasse vanusesse, mis muudab sündimuse perioodnäitajat veelgi madalamaks. Summaarne sündimuskordaja on 1,31 last naise kohta. Esmasünnitajate keskmine vanus on võrreldes 1992. aastaga tõusnud seitsme aasta võrra ja korduvsünnitajatel viie aasta võrra. Kõige rohkem lapsi sündis eelmisel aastal Harjumaal, kus registreeriti 5355 elussündi. Harjumaa rahvaarv kasvab, samas kui mujal Eestis rahvaarv väheneb. Statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb kõigi maakondade, välja arvatud Harjumaa ja Tartumaa, rahvastik 2045. aastaks 15–35%. See viitab sellele, et rahvastiku koondumine suurematesse linnadesse jätkub, samas kui maapiirkonnad tühjenevad. Maapiirkondade tühjenemine vähendab omakorda Eestis sündimust, kuna maal elava rahvastiku sündimus on oluliselt kõrgem kui linnarahvastikul. Sisseränne ja selle mõju. Sisserännet nähakse vahel rahva kestlikkuse tagamise ja vananemisvastase meetmena, kuid pikaajaline mõju jääb sageli tähelepanuta. Sisserände abil saab mõjutada rahvaarvu kiiresti kasvu suunas, kuid selle kaugem mõju vanuselisele koostisele on piiratud ning Eesti kogemuse põhjal rahvastiku vananemist süvendav, kuna ka sisserändajad jäävad vanemaks ja nende sündimus on Eesti puhul olnud põlisrahvastiku omast madalam. Praeguse rände puhul on vanuseline koosseis teine kui tavapäraselt. Sisse rändavad pigem keskealised ja meesterahvad. Sisserändel on oluline mõju rahvastiku etnilisele koostisele ja sealt omakorda kultuurikeskkonnale. Statistikaameti viimaste andmete põhjal on sisseränne muutnud Eesti rahvuselist koosseisu. 22% inimestest on vene rahvusest, 68% eesti rahvusest, 5% ukraina rahvusest ja 5% muust rahvusest. Kui taasiseseisvusaja vältel on eestlaste osakaal rahvastikus kasvanud, siis viimastel aastatel on see suurenenud sisserände tõttu taas kahanema hakanud. Peamised küsimused sündimuse tõstmise meetmete väljatöötamisel on, kuidas vähendada lõhet soovitud ja tegeliku laste arvu vahel, kuidas tõsta lasterikaste perede osakaalu, kuidas suurendada kestvate ja õnnelike paarisuhete osakaalu, kuidas muuta elukeskkonda peresõbralikumaks ning toetada töö- ja pereelu ühildamist ning laste kasvatamist. Järelkasvu tagamiseks vajalikust madalama sündimuse jätkumisel jääb ka Eesti loomulik iive negatiivseks ning rahvastiku kahanemine ei peatu, mis seab ohtu eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise ning arengu. Juhul kui sündimus väheneb veelgi, siis negatiivne loomulik iive süveneb ja rahvaarv kahaneb prognoositust kiiremini. Kahaneva rahvastiku tingimustes kasvab tööjõu vajadusest tingitud sisserände surve. Piirkondliku ebavõrdsuse püsimisel jätkub rahvastiku koondumine linnadesse. Maapiirkondade mahajäämuse süvenedes väheneb sealne elanikkond prognoositust veelgi kiiremini. Maapiirkondade tühjenemine vähendab omakorda Eesti sündimust, kuna maal elava rahvastiku sündimus on oluliselt kõrgem. Sündimuse puhul on ka spiraalefekt: vähene sündimus täna tähendab vähest sündimust 30 ja 60 aasta pärast. Praeguste suundumuste jätkudes väheneb rahvaarv edasi, ohustades Eesti riigi ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimist. Head kolleegid, selle eelnõu [hääletus] näitab, kas Eesti rahva ja riigi ning eesti keele ja kultuuri püsimine on tegelikult oluline või mitte. Teoreetiliselt peaks see korda minema igale Eesti kodanikule, vähemalt niikaua, kuni praegune põhiseadus kehtib. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Kõigepealt aitäh hea ja põhjaliku ettekande eest! Teiseks, mina mõtlen ja kuulan. Meie tänane arutelu Riigikogus ja Riigikogu otsus on pöördumine valitsuse poole, et nad midagi ette võtaks. See tuleb arusaamisest, et meil on Eestis tegelikult iibekriis. Meil on olnud mitu aastat järjest valitsus, kes on iga oma sammuga ja iga oma sõnumiga süvendanud iibekriisi. Seda alates sellest, et ta võtab kogu aeg vähemaks lastetoetusi, peretoetusi, ka erinevaid tervishoiu ja huvihariduse toetusi, paneb väikekoole kinni. Need on kõik praktilised sammud, mis tegelikult saadavad välja selge sõnumi, et ärge saage lapsi, ärge kasvatage lapsi, kui kasvatate, olete ise lollid. Sinna juurde käib veel selline ideoloogiline võikus, eks ole, kuidas naised, ma ei tea, paned mündi sisse ja laps tuleb. See ilkuv ja mõnitav hoiak emaduse suhtes on ikka päris jälk. Aga vähemalt meie saame siin aru, et meil on iibekriis. Kui meil täna Riigikogu otsustab mitte pöörduda valitsuse poole, siis mida see meie saali kohta ütleb?

Jaa, kui nüüd vaadata, mida on teinud praegune valitsus – on kärpinud peretoetusi, on kaotanud tulumaksusoodustuse teise lapse pealt, on seadnud piirangu vanemahüvitistele –, siis võib öelda, et nii perevaenulikku valitsust pole meil varem olnud. Me oleme tõesti siin püüdnud tähelepanu juhtida sellele, et Eesti riik ei saa kesta, kui meil pole Eesti lapsi. Aga kuidas valitsusele seda selgeks teha, seda ma ei tea.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Poliitika on teatavasti signaalide kunst. Ja eks see on ka omaette signaal, et saal on tegelikult sisuliselt tühi, nagu me näeme. Siin on opositsiooni esindajad, kes muretsevad meie põhiseaduse täitmise pärast, rahva, keele ja kultuuri säilimise pärast üle aegade. Kuidas teie arvates mõjutab emasid või sündimust üldse meie sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes rahvastikupoliitika on pakkinud oma portfelli? Ta [rääkis] 3. septembril "Aktuaalses kaameras" sellest, et võtta ära emadelt, veel kodustelt emadelt, ravikindlustus. Ta väidab, et see on põhimõtte küsimus, sest kõik ülejäänud inimesed teevad tööd selleks, et tagada omale ravikindlustus, ja meie ühiskonnana maksame avaliku raha eest kinni selle neile, kelle peres on jõukust sedavõrd palju, et üks vanem võib jääda koduseks ja ei peagi tööl käima. See on meie sotsiaalkaitseministri retoorika, tema vastutab sündimuse eest. Mis signaali see emadele annab?

Nii mina kui teie, austatud küsija, oleme seda emarõõmu saanud nautida ja teame, kui palju tööd nõuab inimese kasvatamine ja milline vastutus see on. Selline signaal, nagu poleks laste kasvatamine töö, on naiselt naisele eriti küüniline. Me loeme, kuidas naised ju [küsivad] selle peale, miks ma ei saa valida laste kasvatamist, miks ma ei tohiks olla kodune, miks vaadatakse selle peale viltu. Tegelikult meil ju ühiskonnas seda tehaksegi, halvustatakse kodus olemist, halvustatakse lastele pühendumist. Ja need ongi need signaalid, millega tuleks tegeleda, et tekitada naistes kindlustunne ning [tunne], et nad on väärtustatud ja et emaks olemine ei ole kellegi arvel elamine, vaid see on väga oluline ka riigi mõistes. See on maksumaksja kasvatamine, kui olla sama küüniline kui Signe Riisalo.

Aitäh! Ma ei tea, kas sul on seda statistikat või ei ole ja kas on seda statistikat üldse tehtud, kui on tehtud, siis kas on ka kuskil avaldatud. Aga mina näen, kuidas meie liigume rahvusena murdepunkti poole, kust tagasipööramine ei ole enam võimalik, kus rahvastiku vanuseline koosseis on juba selline, et mittefertiilses eas olevad inimeste, asotsiaalsete inimeste, lapsi mittesaavate inimeste kontingent moodustab sedavõrd suure osa rahvastikust, eestlaskonnast, et meil tegelikult ei ole enam võimalik rahvusena elujõuline püsida. On sul sellist statistikat või ei ole sellist statistikat? On see kättesaadav?

Mart Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma toetun Statistikaameti juhi sõnadele. Ta ütleb, et me hetkel oleme pöördepunktis. Kui hakatakse tähelepanu pöörama rahvastikukriisile, siis hetkel on veel võimalik midagi muuta, aga kui me laseme selle [aja] mööda, siis kahjuks oleme me nähtavasti määratud väljasuremisele.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Viimased liberaalsed valitsused on väga hästi näidanud oma vaenulikku suhtumist nii lastesse, emadesse kui ka peredesse, kus need lapsed kasvavad. Lastetoetusi on ju oluliselt kärbitud. Nüüd ma kuulsin uudist, et laste huvihariduse arvelt tahetakse kärpida. Ja eelmine nädal teatas terviseminister Riina Sikkut, et tema ettepanek on maksta sotsmaksu laste pealt. Kas sellised maksuotsused mõjutavad sündimust, [kui jah, siis] kuidas?

Aitäh, lugupeetud küsija! Keeruline on mõistlikult argumenteerida selliste mõtete vastu. Nagu ka Riina Solman ütles, elab meie ministri arvates kodus lapsi kasvatav naine nagu teiste najal. On ka selline suhtumine, et laste pealt peaks makse tõstma. Pigem peaksime, vastupidi, peresid toetama, julgustama ning maksude maksmisel soodustama just neid peresid, kus on palju lapsi.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! No Reformierakond ajab varjamatult uuskommunistlikku poliitikat: lapsed sõime ja emad kolhoosi tööle. Aga ma küsiksin teie käest [järgmist]. Kui vaadata Euroopat, siis on siin üksikud näited riikidest, kes tõesti pingutavad, et toetada sündimuse kasvu. Näiteks Ungaris nähakse kõvasti vaeva. Kas te oskaksite välja tuua paar-kolm näidet või paar-kolm asjaolu, mida oleks vaja Eestis kiiresti muuta või mis toetaksid sündimuse kasvule pöördumist? Mis on asjad, mis oleks vaja teie hinnangul kiiresti ära teha?

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud küsija! Loomulikult on EKRE selle kohta kirjutanud oma programmis. Kõige olulisem on taastada peretoetused [endises] väärtuses, alandada tulumaksu vastavalt laste sündide arvule, ka minna noorperedele appi, just õppivatele noortele, neid aidata kas õppelaenu tagasimaksmisega või vähendada õppelaenu vastavalt laste sündidele. Neid meetodeid on kindlasti veel. Kõige tähtsam on muuta suhtumist, ühiskondlikku suhtumist, mida Kaja Kallase valitsus juurutas, tulles välja teatega, et naised ei ole sünnitusmasinad, et raha sisse ja laps välja. Kõige markantsem on muidugi Siim Kallase väljaöeldu paljulapseliste perede kohta, et me ei tohiks juurutada talibanlikku mõtteviisi, et naine nagu – ma ei tea, ühesõnaga, raske öelda –, iga aasta toob ilmale lapse nagu … Jah, ma ei taha seda siit puldist välja öelda, seda saab lugeda Reformierakonna kodulehelt Siim Kallase seisukohtade juurest.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõsi on see, et viimased valitsused on olnud ikkagi väga-väga halvad oma suhtumises Eesti peredesse ja sellesse, et me tahaksime rohkem lapsi, et meie riik areneks. Seda kuuled ka noorte peredega rääkides. Nad ütlevad, et sellises ebastabiilses keskkonnas, kus sa lihtsalt ei tea, mis võib sind homme ees oodata, on praktiliselt võimatu planeerida oma peret. Nad massiliselt ütlevad, et tuleb ära minna kuskile mujale riiki, kas või Soome, kus on õiguskindlus ja õigusselgus tagatud ja sa tead, et sa võid arvestada seadustega, mis on vastu võetud, ka järgneval ja ülejärgmisel aastal. Kas sinul on sama tunnetus, et ühiskonnas on väga suur probleem ja et noored ei taha enam peret Eestis luua, sest õigusselgusetus on nii suur?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, naised, planeerides peret, soovivad ju turvalisust, ka selgust. [Ei saa] nii, et piltlikult [öeldes] nädala alguses lubatakse suurperedele toetust ja juba nädala lõpus võetakse need ära, nii nagu Kaja Kallase valitsus tegi, minnes kohe esimese asjana perehüvitiste kärpimise juurde. See tekitab tõesti ebakindluse ühiskonnas [ja jääb mulje], et lapsed ei ole oodatud, kuna riik ei taga neid toetusi, mida ta lubas. Ma saan nendest noortest aru. Tõepoolest on [olukord] hetkel väga ebastabiilne ja pereplaneerimine võib jääda selle taha, et oodatakse stabiilsemaid aegu. Mis on veel kurvem, millest räägitakse, [on see], et viimasel ajal on Eesti kodanike väljaränne suurenenud.

Anti Poolamets.

Mina olen olnud kümmekond aastat gümnaasiumiõpetaja ja mul on olnud õpilastega vestlusi. Nad on öelnud, et õpetaja, kliima ju soojeneb, maakera hukkub – milleks siin veel lapsi? Päris keeruline on olnud neile selgeks teha, et see kliimaärevus on asjatu. Ja kui me [lisame] veel igasugused valitsuse ja vasakpoolse meedia nagu paanika tekitamiseks loodud teemad, siis see mõjutab noorte psühholoogiat väga palju. Kaasa arvatud LGBT-propaganda, mis on nüüd veel hullemaks läinud, kuna see on transpropagandaks üle minemas. Kuidas tundub, kas see on ka üks tegur rahaliste tegurite kõrval, mis laste saamist mõjutab?

Aitäh küsimuse eest! Noored on väga vastuvõtlikud igasugusele propagandale ja üks nendest on kliimahüsteeria. Noored tõepoolest muretsevad. Enne Euroopa Parlamendi valimisi viidi läbi Euroopas küsitlus. Noorte ehk 16–27‑aastaste hulgas oli peamine mure kliima soojenemine. Ka meie ajakirjanduses on väga palju samalaadseid artikleid, kus on juttu sellest, nagu oleks lapse saamine isekas tegu. See ei ole mitte meie järjepidevuse hoidmiseks, vaid jääb mulje, et … Ma ei tea, mis nende noorte naisajakirjanike peas toimub, kes juba samamoodi mõtlevad, et lapse saamine on midagi väga kahjulikku nii kliimale kui ka tulevikule.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Selgitusena: otsuse eelnõu puhul on kummalegi ettekandjale üks [küsimus]. Kokku küll kaks, aga kummalegi üks. Aitäh ettekandjale! Komisjonipoolse ettekande [teeb] sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina siis kannan kokkuvõtvalt ette, mida komisjonis selle eelnõu [arutelu] käigus arutati. Sotsiaalkomisjoni istung toimus teisipäeval, 26. septembril 2023. aastal. Minu eelkõneleja rääkis siin sellest eelnõust, see oli väga põhjalikult ette kantud. Komisjonis tutvustas eelnõu Kalle Grünthal, kes ka selgitas, et kuna sündimus on drastiliselt vähenenud, on vaja välja töötada riiklikud meetmed, tagamaks põhiseaduse preambulis toodud [kohustuse] täitmine. Komisjoni oli kutsutud kaks esindajat Sotsiaalministeeriumist, laste ja perede osakonna perepoliitika juht Kadri Raid ning analüüsi ja statistika osakonna nõunik Alis Tammur. Peale selle, kui eelnõu ettekandja oli [eelnõu] tutvustanud, said sõna Sotsiaalministeeriumi esindajad. Neil olid kaasas slaidid, ilmestamaks seda olukorda. Üldiselt sõnas Alis Tammur, et ministeerium on muidugi täiesti nõus sellega, et sündimusega on vaja tegeleda, ja ta kirjeldas antud olukorda. 2022. aasta langus oli märgatavalt suurem, kui oli see aastal 2011. 2011. aasta kriisi mõju jõudis tookord paariaastase nihkega sündimusse, aga siis oli langus väiksem, jäi umbes 8% kanti. Ja kuigi naiste arv on kasvanud, siis tuleneb see peamiselt Ukraina põgenikest, kes on enamasti lastega naised, mis tähendab, et nad ei ole panustanud sündimuskordajasse. Ilma ajutise kaitsega inimeste sisserändeta oleks sündimuskordaja 1–2% kõrgemal. Võrreldes eelmist – aastatel 2011–2012 – ja praegust – aastast 2022 edasi – sündimuse languse kriisi, siis tollel ajal lükkas noorem vanuserühm ilmselt sünde edasi, sest hiljem oli jälle [sündimuse] kasv. Sünnijärjekorra puhul ei ole märgatavaid vahesid esimeste, teiste või enamate laste puhul. Kõikides Põhjamaades ja Balti riikides on sündimus aastal 2022 langenud. Seega, tegemist ei ole ainult Eesti, vaid suurema rajooni probleemiga. Samuti seletas Sotsiaalministeeriumi esindaja, et sündimuskäitumist mõjutavad erinevad tegurid, näiteks stabiilsus ühiskonnas ning turvatunne nii julgeoleku kui ka majanduslikus mõttes. Sündimust toetab ka heaolutase ühiskonnas. Kui on turvaline, siis kasvab sündimus ning kasvab ka kolmandate ja neljandate laste sündimus. Inimese isiklikus elus toimuv on oluline, samuti sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne turvavõrk lastega peredele, eriti riigipoolne. Ja kindlasti on vaja ajakohastada peretoetusi. Arvestades sünnitusea nihkumist, on eriti tähtis terviseteemadega tegeleda, eriti vaimse tervisega noorte puhul. Lisaks on oluline üldine pere‑ ja lapsesõbralikkus ühiskonnas. Härra Grünthal vaidles natukene või päris põhjalikult sellele seisukohale vastu, nagu ma aru sain. Ta arvas, et need tegurid peaks Sotsiaalministeerium ikkagi põhjalikult ja detailselt läbi töötama ning panema paika meetodid laste sündimuse suurendamiseks. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et nende meetmete paikapanemiseks on Sotsiaalministeeriumis valmimas peresid puudutav tervikanalüüs. Samuti tekkis arutelu toetuste ajakohastamise üle ning Sotsiaalministeerium tõi välja, et hapramas olukorras inimeste toetusi ajakohastataksegi. Riina Solman uuris, kas Sotsiaalministeeriumil on kavas läbi viia lapse‑ ja peresõbraliku hoiaku kujundamise kampaaniaid. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et jah on. Pere‑ ja lapsesõbralikkusele on senisest oluliselt rohkem vaja tähelepanu pöörata. On olemas peresõbraliku tööandja märgis, on algatatud papside taskuhääling. Teadlased on juhtinud ammu tähelepanu, et mõtlema ei pea ainult suurtele peredele, vaid eelnevalt tuleb jõuda ka esimese lapse sünnini. Oluline on mõelda, kuidas saaks noori paremini toetada. Õnne Pillak, tolleaegne sotsiaalkomisjoni esimees, lausus, et elatisabi tõuseb järgmisel aastal ja vanematele suunatud koolitused saavad samuti lisarahastust. Proua Helmen Kütt tõstis esile selle, et toitjakaotuspensioni osas on tehtud oluline muudatus ja see ei sõltu enam kaotatud vanema palga suurusest, ning avaldas muret, et noortel peredel on keeruline peret planeerida, kui on mure eluaseme ja pangaintresside tõusu pärast. Loomulikult on see oluline küsimus ja probleem on olemas, nentis Sotsiaalministeeriumi esindaja, ja mitte ainult intressitõusu valguses, vaid see oli noorte jaoks juba enne problemaatiline. Samuti erinevad inimesed, Riina Solman ja Helmen Kütt, avaldasid komisjonis arvamust, et äkki oleks vaja luua eraldi institutsioon, mis tegeleks rahvastikuküsimusega, nii nagu kunagi on olnud. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas, et on olemas rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mille eesmärk on ministeeriumideülene koostöö. Arutleti ka selle üle, kas ühiskond on peresõbralik või üldiselt üksteise suhtes sõbralik, ja leiti, et sõbralikkust võiks rohkem olla ühiskonnas. Istungi lõpus avaldas Õnne Pillak head meelt, et kui seni on räägitud peamiselt rahalisest toetusest, siis päevakorrapunkti arutelu käsitles laiemalt vajadusi, [millele tähelepanu pööramine] aitaks noortel või ka vanematel inimestel lapsi saada. Nii, kas ma jätsin ette kandmata midagi, mis ma olen siin oluliseks pidanud? Lõpetuseks, Alis Tammur märkis, et nad on kirjutanud kunagi ka arvamusloo, kus keskenduti peresõbralikkusele, ning lühidalt [saab öelda, et] kõik ei alga alati riigist, vaid inimeste üldisest sõbralikkusest. Õnne Pillak tänas arutelus osalejaid. Ja menetluslikud otsused olid sellised, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. oktoobril 2023. aastal, see oli konsensusega, teiseks määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak, samuti konsensusega. Aitäh! Lühidalt oligi see kõik.

Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Riina Solman.

Aitäh, austatud eesistuja, Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! See protokoll, mis te ette lugesite, vastab tõele. Viibisin ise nende arutelude juures ja tänan, et te seda nii põhjalikult ette kandsite. Aga ma teile, ütleme, hea kolleegina ütlen, et see õigustus, et teistel on ka niimoodi, teistel Balti riikidel, Põhjamaadel ja igal pool Euroopas on ka niimoodi, tegelikult ei päde. Meie ikka peame vaatama, et meie rahvusriik ja inimesed säiliksid. Selles kontekstis annan teile hea soovituse. Ma olen kõikidele teie eelkäijatele ja ministritele seda ka öelnud. Aga ma küsiksin selle kohta, mida Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister, kes vastutab sündimuse eest, on öelnud mulle [teemal], kuidas lahendada madala sündimuse [probleemi], kui ta midagi muud ei tee peale selle, et kaks korda aastas käib [koos] valitsuskomisjon. Ta vastas mulle, et see on kontrollitud migratsioon, millega ta kavatseb seda lahendada. Kuidas teie mõistate tema öeldut, et kontrollitud migratsiooniga saab madala sündimuse kriisi lahendada? Kuidas te ise suhtute sellesse? Äkki ka mingi erakondlik mõõde tuleb sinna juurde?

Aitäh! Ma sain küsimusest aru. Siin oli neid kaks. Esimene oli soovitus. Ma ütlen, et mina praegu siin enda isiklikku seisukohta ei kandnud ette, mina lihtsalt rääkisin seda, mille üle komisjonis arutleti. Ärge [omistage] seda mulle kui mu isiklikku seisukohta. Teiseks, te küsite minu isiklikku või erakondlikku [arvamust]. Rollis, kus ma praegu olen, ei ole minu ülesanne isiklikku seisukohta siin esitada, vaid ma pean kandma ette seda, mis komisjonis räägiti. Ja seda ma ka proovisin teha nii hästi või halvasti, kui ma oskan.

Varro Vooglaid.

Suur tänu! No me kõik teame, mis sellest eelnõust saab. Mõne hetke pärast tulevad teie koalitsioonikaaslased siia saali ja saadavad selle prügikasti nagu kõik opositsiooni esitatud eelnõud, eks. Aga mõtlesin küsida, et äkki te selgitate, kuivõrd Eesti on ju ilmselgelt sügavas demograafilises kriisis, kas komisjoni istungil ka kõlas selliseid põhjendusi, ratsionaalselt veenvaid põhjendusi, millest võiks nähtuda, et tõepoolest on mingisugune märkimisväärne põhjus mitte toetada üleskutset töötada välja sündimuse kasvatamise meetmete pakett.

Aitäh!

Saate (mikrofon on välja lülitatud) … toetada?

Aitäh! Noh, mina ei oska öelda, kas seda ettepanekut toetatakse või mitte. See selgub alles mõne aja pärast. Mina kandsin ette, mis komisjonis räägiti. Seal oli slaidiprogramme näidatud, seal sai küsimusi küsida. Seal komisjonis mind ennast kahjuks ei viibinud, ma ei olnud tol ajal Riigikogu liige. Aga need põhjapanevad arvamused, mis seal protokollis on kirjas, ma kandsin siin kõik ette. Ja ma isiklikku seisukohta ei tahaks praegu avaldada selles mõttes, et see ei ole see koht.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te olete siin rõhutanud mitu korda, et te kandsite ette seda, mis komisjonis räägiti. Mul siiski lipsas kõrvust mööda, et enne, kui te ütlesite, et sõbralikkust võiks ühiskonnas rohkem olla, kas see oli kellegi arvamus komisjonis või see oli teie isiklik lisandus komisjonis arutatule. Kui see oli teie isiklik lisandus, siis annab see ehk mulle võimaluse küsida, kuidas te ise hindate seda, et Signe Riisalo ütles "Aktuaalses kaameras", et teised käivad tööl, aga kodused emad istuvad kodus ja peaks tegema kohustuse, et nende eest makstakse sotsiaalmaksu. Kuidas on selle mõttega kooskõlas see, et sõbralikkust võiks ühiskonnas rohkem olla? Ja kuidas see võiks mõjuda emade turvatundele ja perede soovile lapsi saada?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ma ei kandnud siin ette ühtegi oma mõtet. Ma lihtsalt peegeldasin seda, mida komisjonis arvati. Komisjonist taoline arvamus läbi käis Sotsiaalministeeriumi esindaja poolt.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma küsin teie arvamust, mitte komisjoni arvamust, sest komisjonis kindlasti ei arutatud seda, mida ma küsin. Ma küsin konkreetselt niisugust asja. Maailmas on üle 8 miljardi inimese. Eestisse on eestlasi jäänud üle 800 000. Mis te kujutate ette, kui koalitsioon saadab praegu selle eelnõu prügikasti, missugune riik saab Eesti olema ilma eestlasteta? Kas te arvate, et teil ka mingi positsioon selles riigis saab olema poliitikuna, kohaliku omavalitsuse juhina? Me ju näeme, kuidas kohalikes omavalitsustes võõrad võimu võtavad järjest ja järjest. See on minu isiklik küsimus teile: mis te arvate, mis Eestist kui eestlaste riigist järgi jääb, kui te kõige siirama kavatsusega esitatud eelnõu, millega [soovitakse] eestlastele jätta võimalus oma riiki pidada, prügikasti saadate?

Aitäh! Ma pean veel kordama, juba kolmas kord, et minu positsioon antud eelnõu ettekandmisel ei ole esitada isiklikke seisukohti, vaid kanda ette seda, mida komisjonis arutati. Seda ma olen teinud siin nii hästi või halvasti, kui ma oskan.

Nii, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Rain Epler vahepeal, protseduuriline küsimus.

Hea istungi juhataja! Lihtsalt [küsin], et aru saada, kuidas küsimuste ja vastuste voorule vaatab meie töö- ja kodukorra seadus. Kas põhimõtteliselt on töö- ja kodukorra seaduse alusel lubatud komisjonipoolsel ettekandjal esitada isiklikku seisukohta? See piirang, ma usun, ei tule ju töö- ja kodukorra seadusest, aga ma ei ole ka nii tugev selles. Kui see töö- ja kodukorra seadusest ei tulene, siis tuleb kolleeg Timpsonile ilmselt kusagilt mujalt see piirang, et jääda oma liistude juurde ja rääkida ainult seda, mida partei tagatuba või fraktsiooni juhtkond talle öelnud on. Aga igaks juhuks küsin üle, võib-olla see piirang siiski tuleb töö- ja kodukorra seadusest ning sellepärast ta ei saanud isiklikku seisukohta väljendada.

Tõepoolest, kui nüüd vaadata töö- ja kodukorra seadust, siis [seal on kirjas, et] ettekandja teeb ettekande komisjonis toimunust. Paraku ei olnud ettekandja tol hetkel Riigikogu liige, nagu ta ütles. See võib olla ka [põhjus, miks] ta komisjoni tööd laiendatult ei kajastanud. Oleks olnud inimene tol hetkel kohal, oleks ta saanud oma [mõtteid] lisada ja võib-olla ka vürtsitada seda ettekannet natuke teistmoodi. Aga jah, protokolli lugemine on tema ülesanne ja sellega ta sai päris hästi hakkama. Ta kandis ilusti ette, mis too hetk seal komisjonis oli. Ja olgem ausad, see on 15. mail 2023. aastal esitatud. See oli juba poolteist aastat tagasi. Protokolli on alati hea värskendada ja oma tol hetkel öeldud sõnu protokollist lugeda on ka hea. Helle-Moonika Helme, protseduuriline.

Jaa. Noh, me praegu siin arutame otsuse eelnõu. Protseduuriliselt, tõesti, kui meil on tavaline seaduseelnõu, siis me saame ise Riigikogu liikmetena valida, kelle käest me oma kaks küsimust küsime. Aga praegu, antud juhul otsuse eelnõuga oleme nagu kergelt sundviskes. Me tahaks seda teemat arutada, seda ka laiendada, mingit debatti pidada, aga põhimõtteliselt see teine küsimus läheb meil lihtsalt prügikasti, sest sellele me saame lihtsalt … No protokolli me saame ju ise ka lugeda, eks ole. Me saame ju võtta komisjoni istungi protokolli välja ja sellega ise tutvuda, kui me väga tahame. Selleks ei ole vaja, et siia tuleb inimene, kes loeb meile protokolli ette. Meie teine küsimus läheb absoluutselt prügikasti, kui me üritame mingitki debatti pidada. Ma saan aru, et see tuleb protseduurist, ma saan aru, et see tuleb kodu- ja töökorrast, aga lihtsalt hinnanguliselt võiks siiski lugupeetud ettekandja, selle asemel, et tuimalt öelda, et see ei ole tema asi vastata Riigikogu liikme küsimusele, kolleegi küsimusele, lihtsalt tuimalt teatada, et seda komisjonis ei arutatud … Minu küsimus, nagu ma ütlesin, läheb lihtsalt prügikasti.

Jah, mõnes mõttes on see protseduuriline [küsimus]. See teise küsimuse sihik võiks olla ettekandja ja komisjoni seisukoht. Aga noh, nagu ettekandja ütles, too hetk teda komisjonis ei olnud ja paraku ta ei saa öelda, mis komisjoni aruteludes täpselt välja toodi. Protokollis kirjeldatu on tõene ja tollele hetkele vastav. Kindlasti ei ole keelatud oma seisukohta avaldada siin puldis, kui see tahe on olemas. Nii, kõned on peetud, tähendab, ettekanded on peetud ja saab avada läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Kõigepealt ma annan sõna Riina Solmanile Isamaa fraktsioonist.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalisviibijad! [Te], kes jälgite meid interneti vahendusel! Ja ametnikud! Aitäh, et veel sel hilisel õhtutunnil siin olete ja kaasa elate teemale, mille on tõstatanud hea EKRE kolleeg ja millele ma ka südamest kaasa elan! Aitäh selle eest! Nagu ma enne ka küsimuses märkisin, on poliitika signaalide kunst. Milliseid signaale rahva valitsejad Toompealt või mujalt oma otsustuskogudest rahva poole saadavad, neid rahvas ka kätte saab ja nende järgi oma otsuseid teeb. Me teame, et aastaid on sündimus tugevas languses. Nii läheb edasi järgmised kümmekond aastat, sest sünnitusikka on jõudnud väiksemad põlvkonnad, ja nagu me teame, saadakse järjest vähem lapsi. See kõik vastab tõele. Kas poliitikaga kui signaalide kunstiga ümberkäimine ei toimu elevant portselanipoes kombel? Toimub küll, sest tänapäevases euroopalikus riigis peaks igal naisel olema võimalikult vähe takistusi valida endale selline elu, nagu ta soovib. Kui naine tahab, võib ta keskenduda ainult karjäärile ja üldse mitte lapsi saada. Kui ta tahab, siis võib ta ühendada karjääri ja pereelu. Mina olen seda niimoodi teinud. Ja kui ta tahab, siis ta pühendab end täielikult laste kasvatamisele. Aga sotsiaalkaitseminister, kes vastutab rahvastikupoliitika eest, tahab selle viimase variandi ära võtta. Ta on välja käinud, et alates 2026. aastast lõpetaks riik ravikindlustuse tasumise kodus lapsi kasvatavate abikaasade eest, kes on üldjuhul ju naised. Riisalo plaan on kodus laste kasvatamisele pühendunud emad kategoriseerida muiduleivasööjateks, kes tuleb tootvale tööle suunata, sest kui nad tööle ei lähe, ei saa nad ka vajalikku riiklikku arstiabi. Ta võrdsustab lapsi kasvatanud emad kasutute inimestega. Sotsiaalkaitseministri sõnakasutus 3. septembri "Aktuaalses kaameras" oli võib-olla veidi viisakam, aga mõte jäi selliseks. Ma kordan seda veel. See on põhimõtte küsimus, sest kõik ülejäänud inimesed teevad tööd, selleks et tagada omale ravikindlustus, ja meie ühiskonnana maksame selle avaliku raha eest kinni neile, kelle peres on jõukust sedavõrd palju, et üks vanem võib jääda koduseks ja ei peagi tööl käima. Selline on signaal Eesti Vabariigi sotsiaal[kaitse]ministrilt lapsi kodus kasvatavatele emadele. Kas ta ei tule selle peale, ma küsin, et lastega koju jäämine ei tulene jõukusest? Enda vaevamine mitme väikse lapse kõrvalt sobiva töö otsimise, lapsehoidjate, sõime sõidutamise ja muu logistikaga võib võtta kokkuvõttes palju rohkem aega kui kodus lastega olek. See on ka tegelikult lastele tervislikum, kui nende oma ema saab kodus neile hoolt ja armastust ning ka esimest haridust pakkuda. Minu hinnangul üritab sotsiaalkaitseminister oma väljaütlemistega tekitada meelega klassivaenu nende emade vastu, kes oma lapsi kodus kasvatavad. Seda ta tegi tegelikult ka siis, kui kärbiti peretoetusi. Sõnamurdlikult, muuseas, nii nagu eelnõu ettekandja meenutas, et ühel päeval lubas lahkelt, esines ise selle [eelnõuga] ja järgmisel hetkel võttis selle tagasi ja andis peredele ebakindlaid signaale. Sealjuures ei kohtunud ta sihtgruppidega. Lasterikaste perede esindusorganisatsiooni esindajatega võib-olla telefoni teel, võib-olla silmast silma, aga mitte nende inimestega, kellelt ta konkreetselt neid tulusid kärpima läks ja kes olid [nende tuludega] arvestanud. Eriti valus on sotsiaalkaitseministri samm nende kärbetega seotud lastega perede jaoks selle tõttu, et ta ei võta peredelt mitte üksnes raha, vaid naistelt võetakse vähemaks ka valikuvabadusi elada selliselt, nagu nad soovivad ja nagu nad seni on elanud. See põhjendus naiste valikuvabaduse äravõtmise kohta, et alternatiive ei ole – me teame ju väga hästi, et on. Ja kust me seda teame? Eesti on rahvusriik ja me oleme siin saalis konservatiivsemate jõududega seisnud aasta-aastalt selle eest, et see oleks nii ka tulevikus. Kõik meie eelkäijad on seisnud selle eest, et siin maakamaral räägitaks erinevatele vallutus‑ ja venestamislainetele vaatamata endiselt eesti keelt … Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

… ja viljeletaks rahvuskultuuri. See on meie eelkäijate kallihinnaline pärand meile, millega kaasneb kohustus oma keelt, kultuuri ja rahvust hoida ja ka edasi kanda. Eestikeelsele haridusele üleminek on juba alanud ja ei ole nii, nagu meile näitavad plakatid kollasel taustal sinise oravaga, et see on kellegi teene. Kaja Kallase teises valitsuses kangutas Helir-Valdor Seeder otsesõnu koalitsioonipartneritelt kuupäevaliselt selle ülemineku eestikeelsele haridusele välja. See ei [toimuks] muidu [praegu]. Aga ma räägin rahvusriigist ja sündimuskäitumisest, sest kultuuri osas me oleme valdavalt kõik ühel nõul, seal on lihtsalt vähe raha. Milliseid signaale rahvajuhid välja annavad, selliseid signaale inimesed vastu võtavad. Me oleme siit puldist rääkinud rahvusteemadel ja rahvastikukriisist mitmel korral, mitu inimest [on sellest] rääkinud. Ja me ju teame, et rahvastikuteema on oluline. Inimkapital on ju tuleviku tööjõud, maksude maksja, tulude tooja riigieelarvesse, tänu millele saab meie riik üldse kesta üle aegade. Ja miks siis sellisel ajal [lõpetada] rahvastikukriisi probleemkomisjoni [töö], kaotada rahvastikuministri positsioon, pakkida rahvastikupoliitika Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkaitseministri portfelli, kust seda võetakse kaks korda aastas välja, [kui tuleb kokku] ministeeriumideülene valitsuskomisjon, kus sõnagi ei räägita sündimusest ega demograafiast, aga kõigest muust räägitakse oi kui palju ja lihtsalt tulemuseta? Rahvastikukriis on oma tulekust märku andnud väga aeglaselt. Me täna veel ei taju täielikult madala sündimuse mõju, aga kui see kohale jõuab, matab see enda alla tegelikult kogu ülejäänud poliitika. Ja me laseme tegelikult, välja arvatud siin saalis, mööda need uudised, et iga aastaga rahvaarv kahaneb ning kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingivad juba mitu järjestikust aastat negatiivset iivet. Sellele vastukaaluks kuvatakse meile positiivset rändesaldot, et riiki saabub elama rohkem inimesi, kui siit lahkub. Ja viimastel aastatel langes isegi see positiivne rändesaldo. Sealjuures ma tuletan meelde – kas te mäletate seda? –, et enne, kui Venemaa ründas oma verise agressioonisõjaga Ukrainat ja meile saabusid sõjapagulased, oli juba Eestis immigrantrahvastiku osakaal 33%. Meil Eestis sarnaselt lätlastega oli võõrrahvastikku juba sellisel tasemel enne Ukraina sõda. See on kõrgem kui kusagil Põhjala riikides. Kui tuuakse näiteid sellest, et Põhjala riikides on ka nii ja naa, siis see ei ole mitte mingisugune võrdlus. Meie järelkasvu küsimuse puhul ei tiksu aeg meile soodsalt, vaid see lendab. Ning murekohaks on ei rohkem ega vähem kui põhiseaduse peamine säte, eesti keele, rahva ja kultuuri säilimine. Seepärast ma kutsun üles saadikuid, kes vaatavad meid praegu ilmselt sidevahendite kaudu: lõpetage ära, saage aru, ärge visake seda eelnõu prügikasti! Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Helle-Moonika Helme.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid siin saalis ja kõik, kes meid ekraani vahendusel vaatavad – nii koalitsioonisaadikud, keda siin saalis ei ole praegu, kui ka kogu Eesti rahvas! Tõepoolest, meie fraktsioon on tulnud Riigikogu ette otsuse eelnõuga, mille sisu on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seaduste eelnõud, millega luuakse keskkond, mis toetab sündimuse kasvu Eestis. Seda oleks tegelikult pidanud juba ammu tegema. Eri valitsused on seda üritanud vähemalt viisil või teisel varasemalt teha ja eks need meetmed ole ju ka oma mõju avaldanud. Meil on vanemapalk ja meil on suurperetoetused, lastetoetusi on tõstetud. Tõepoolest võib ju öelda, et raha eest lapsi osta ei saa. Aga mida saab alati riik rahaga teha, on see, et riik saab luua turvalise keskkonna. Riigi suhtumine ongi see turvavõrk, mida naised näevad, mida pered näevad ja mis viisil või teisel kallutab naisi rohkem sünnitama ja peresid saama rohkem lapsi. Me võime olla täiesti kindlad, et selle eelnõuga läheb täpselt nii, nagu siin erinevad saadikud on öelnud: see eelnõu lendab prügikasti. Kui me vaatame eelmiste Kaja Kallase valitsuste tegevusi suuremal või vähemal määral, eriti Kaja Kallase jätkuvalitsuse, ma ütleksin isegi, hullumeelset tegevust maksunduse vallas, kõikvõimalike kärpimiste vallas, mis ikkagi suures osas tuleb perede arvelt, laste arvelt, siis võib täiesti kindlalt öelda, et see on üks lastevihkajalik valitsus. On korduvalt räägitud, et meil ei ole mingit õigusselgust, meil ei ole mingit kindlustunnet. Lasterikastesse peredesse suhtumine on halvustav, sest me ju näeme, kuidas ühe otsusena juba on seatud piirang vanemahüvitisele. Suurperedelt raha äravõtmisest oleme palju rääkinud. No mis signaali – siin hea kolleeg Riina Solman kasutas head terminit "signaliseerimine" – see saadab ühiskonda, saadab inimestele, saadab naistele, saadab peredele? See on ühene: ärge saage lapsi! Ärge saage! Teil ei ole neid vaja, riigil ei ole neid vaja, kellelegi ei ole neid vaja! Indoktrineeritakse noori mõtlema, et lapsi pole üldse vaja saada: ärge saage lapsi, lapsed on koormaks! Vaatame, mis toimub meie meedias. Näiteks selle asemel, et ilmuks artiklid, mis räägivad ülistavalt, innustavalt ja ilusti sellest, kui tore on omada lapsi, kui hea on saada lapsi, järjest-järjest me näeme pealkirju "Oh kui kohutav, kuidas ma pidin lastega koju jääma, kui kohutav, ma ei saanud tööle minna, oh kui kohutav see ja oh kui kohutav too on seotud lastega". Ja siis me imestame, miks meie sündimus on langenud nii dramaatiliselt, nii drastiliselt. Ma palun kolm minutit lisaaega. Piiks vist käis ära.

Kolm minutit lisa[aega].

Ja tegelikult meil on kolm asja, mis annavad meie demograafiale ja rahvuskehandile surmahoobi. Üks on migratsioon, seda on täna nimetatud ka rahva väljavahetamiseks, mille sisu ongi see, et meil oma lapsi ei sünni ja meie valitsus teeb kõik selleks, et oma lapsi ei sünniks. Aga samal ajal tulvab meile rahvast sisse ja valitsus teeb kõik selleks, et võõrad saaksid siia tulla ja siin ennast hästi tunda. Ja see ei saagi lõppeda hästi. Vananemine on teine protsess, mis rahvuskehandi hävingule kaasa aitab. Ja kui meil ei ole midagi, mis seda vananemist kuidagigi tasakaalustaks, siis on ju selge, et me läheme selle protsessiga allamäge. Ja kolmandaks väljaränne. Me loeme iga päev uudistest, kuidas järjekordne pere lahkub Hispaaniasse, järjekordne pere on ostnud endale kinnisvara. Me vaatame sotsiaalmeedias, kuidas inimesed müüvad oma kodusid, inimesed annavad ära oma kodust vara. Võib ju mõelda, miks nad nii lahkeks on läinud. Aga kui hakata süvenema, siis on selge, et nad lähevad Eestist ära. Ja kes lähevad Eestist ära? Noored inimesed lähevad Eestist ära. Vanemad inimesed ei lähe enam kusagile, neil pole kuhugi minna, neid ei vaja enam keegi. Aga noored lähevad ära. Meie riik, kes tegelikult peaks vajama neid noori, teeb kõik, et neid riigist just nimelt minema peletada. Ja meil on vaid mõned aastad aega seda protsessi tagasi pöörata. Ja see otsuse eelnõu on üks samm selles suunas, et anda valitsusele ülesanne, lükata valitsus terve mõistuse teele, koputada nende südametunnistusele, mida ilmselgelt ei ole. Võtke ometi midagi ette! Reformierakond armastab rääkida sellest, et ümbritsev keskkond peab olema selline, et pered tahaksid ja julgeksid lapsi saada, et naised julgeksid sünnitada. Räägitakse stabiilsusest, aga nad teevad ise kõik risti vastupidi oma maksupoliitika ja perepoliitikaga. Just kuulsime, kuidas tasuta kõrgharidusele tahetakse sisse seada igal aastal 500-eurone riigilõiv. No kust meil tuleb siis kõrgharitud noor ja kõrgharitud rahvas? Sotsiaalkaitseministri ideedest on täna palju räägitud. Tõepoolest, vahel mõtled, et enam hullemaks minna ei saa.

Teie aeg!

Aga siis kuuled, et järjekordse hullu ideega on välja tuldud. Ma ütlen veel kord, riigi tõeline jõukus ei tule uutest maksudest, vaid tuleb oma inimestest, oma rahva kasvust. Ja oluline selles on pikk perspektiiv. Nii et investeerime lastesse, investeerime peredesse, siis saame tõeliselt rikkaks. Palun kõiki seda eelnõu tulla toetama! Aitäh!

Aitäh ettekandjatele! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Nii et asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu 208. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 208 on tagasi lükatud.