Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse (kompensatsioonimandaadi saamine vastavalt kandidaadile antud häälte arvule) eelnõu (412 SE) esimene lugemine

Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse (kompensatsioonimandaadi saamine vastavalt kandidaadile antud häälte arvule) eelnõu 412 esimene lugemine. Palun algatajapoolseks ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid!

Üks hetk. Sumin on. Aa, kelluke ka. (Helistab kella.) Palun [vestelda] väljaspool [saali]. Aitäh!

Aitäh! Eelnõu näeb ette Riigikogu valimistel kompensatsioonimandaatide süsteemi muutmise. Eesmärk on, et kompensatsioonimandaadi saaks kandidaat, kes saab rohkem hääli. Meie arvates vastab selline süsteem rohkem põhiseadusele, mis ütleb, et Eesti Vabariigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kordan: rahvas, mitte erakonnad. Praegune süsteem on vigane ja tekitab ebaõiglust. Näiteks, siin saalis on saadikuid, kes said valimistel vaid 600 või isegi 400 häält ja pääsesid siia vaid tänu kõrgele kohale erakonna nimekirjas. Nüüd otsustasid nad erakonda vahetada, kuid ei loobunud mandaadist, mille see erakond neile tegelikult andis. Neil inimestel puudub valijate usaldus. Nad on siin ainult ebaõiglase seaduse tõttu. Teen ettepaneku seda seadust muuta. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Ja nüüd palun kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 4. juunil. Meil oli kohal kenasti algataja esindaja, kes andis ülevaate, isegi pikemalt ja põhjalikumalt kui siin saalis praegu, ja toimus arutelu. Istungil osales ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Nii nagu siin kõlas, tahetakse eelnõuga korrastada valimisseadust ja muuta seda võib-olla demokraatlikumaks. Komisjoni arutelu käigus toodi välja, et kuigi tõepoolest valimisseadus ilmselt vajaks remontimist, ei loo absoluutarvudes arvestamine meile võib-olla kõige õiglasemat süsteemi. Ka Justiitsministeerium on välja toonud, et Vabariigi Valitsuse seisukoht on selline, et Riigikogu valimistel valimistulemuste kindlakstegemine on sügavalt Riigikogu enda pädevuses ja valitsus ei taha otseselt sekkuda. Otsus eelnõu mitte toetada valmis eelkõige põhjusel, et tänane süsteem on vana ja harjumuspärane ning see on juba juurdunud ja praktikas toimiv. Ministeerium ei näinud konkreetseid probleeme, mis tingiksid süsteemi muutmise. Valimisteenistus tõi välja kaks tehnilist tähelepanekut. Kui Riigikogu valimistel on nimekirjalised valimised 12 ringkonnas, siis kuivõrd on kandidaatidele [antud] häälte arvud sel juhul omavahel võrreldavad. Kui on väga väike ringkond või ka väga suur ringkond, siis kandidaatidele [antud] häälte arv oleneb paljuski sellest, kui palju kõige edukam kandidaat hääli saab. Ringkonnas, kus sellist kõige rohkem eristuvat, edukat kandidaati ei ole, jagunevad hääled küll ühtlasemalt, aga see on ka mõneti hinnanguline. See on kaalumise koht. Ja teine [tähelepanek] on see, et kui rääkida kandidaatidele [antud] häälte absoluutarvudest, siis on see seotud oluliselt ringkonna suurusega. Siinkohal mina komisjoni liikmena tõin välja, et sõltuvalt ringkonna suurusest ja valijate hulgast väga õiglast süsteemi ei tekiks ka nimetatud eelnõu rakendamisel. Sellega Arne Koitmäe osaliselt nõustus. Kui vaadata seda, et absoluutarvudes [arvestamise puhul] tõesti oleksid lõpuks Riigikogus saadikud, kes on saanud absoluutarvudes enim hääli, siis tundub see õiglane. Teistpidi oleneb kogu kandideerimine jällegi ringkonnast ja ei ole selge, kas nimekirjaline valimine ühe ringkonna sees on alati võrreldav. Võiks kaaluda ka sidumist lihtkvoodiga või mingi muu ringkonna suurust kirjeldava väärtusega. Komisjoni liikmete [sõnavõttudes] oli nii poolt- kui ka vastumõtteid. Näiteks Helir-Valdor Seeder sõnas, et tema arvates vajaks Eestis kehtiv valimisseadus täiendamist ja kaasajastamist. Meie valimisringkondade suurused on tema hinnangul vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Toodi välja veel pooldavaid seisukohti, et tõepoolest, valimissüsteemi võib-olla peaks kohandama, muutma ja remontima. Küll jäid meie komisjoni liikmed eriarvamusele selles, kas toetada käesolevat eelnõu või liikuda edasi siiski sisu poolest laiemalt ettevalmistatud ja mitmeti põhjendatud ettepanekutega. Komisjon tegi järgmised menetlusotsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. juunil. See oli konsensuslik otsus, aga kahjuks see ei täitunud praktikas. Ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 2 ja erapooletuid ei olnud. Komisjon määras oma esindajaks siinkõneleja. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Vadim Belobrovtsev.

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Kas saaksite täpsustada, milliste fraktsioonide esindajad hääletasid selle asja poolt ja milliste fraktsioonide esindajad hääletasid selle vastu? Ma arvan, et see on hästi oluline info ka eelnõu sisu mõttes.

Aitäh! See on kenasti protokollis kirjas, kuigi siia pole juurde kirjutatud, milliste fraktsioonide esindajad [komisjoni liikmed on]. Poolt oli 4 komisjoni liiget: Katrin Kuusemäe kuulub Reformierakonda, Eduard Odinets on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja, Pipi-Liis Siemann on Reformierakonna esindaja, Hendrik Johannes Terras on Eesti 200 esindaja. Vastu olid Helir-Valdor Seeder, Isamaa, ja Jaak Valge, EKRE. Erapooletuid ei olnud, nagu ma ütlesin.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 412 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 412 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 412 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme kell 12 infotunnis.