Коррупционные риски в решениях правительства.

Me liigume infotunni küsimustega edasi. Kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on korruptsiooniohud valitsuse otsustes. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Ma tulen riigisekretäri teema juurde, ja ma väga loodan, et sellel teemal te osalete härra Keit Kasemetsaga ka järgmisel esmaspäeval toimuval korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Eelmisel nädalal [saadeti] teile ka kutsed välja. Enne te puldist ütlesite väga olulise, väga tähtsa lause, millega ma nõustun sada protsenti, et õigusriik on see, mida me võiksime koos kaitsta. Aga kuidas aitab sellele kaasa see, kui te lasete muuta tervet seadust ühe inimese pärast? [Lasete] võtta välja juriidilise kõrghariduse nõude, kuna Keit Kasemetsal kahjuks seda [haridust] pole. Kahjuks selline käik mitte kuskilt poolt ei näe hea välja. Meedias, ka teie [suust], on kõlanud sõnumid, et riigisekretäri roll on ajaga muutunud, et seadus ongi ajale jalgu jäänud. Ja isegi kui see nii oleks, siis tegelikult oli 30 aastat aega muuta seda seadust. Aga teie muutsite seda seadust põhimõtteliselt kuu aega enne seda, kui tegite ettepaneku Keit Kasemetsale tulla riigisekretäriks. Ja teine väide on, et riigisekretär ei olegi enam jurist, vaid on pigem tippjuht, on pigem mänedžer. Aga siin on küsimus, et miks te siis ei tulnud välja eraldi seadusemuudatusega, millega ka neid ülesandeid kehtivas Vabariigi Valitsuse seaduses muudetaks, sest kui ma vaatan kehtivat seadust, siis seal on selgelt kirjas, et riigisekretär jälgib, et valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega. See ongi alati olnud üks põhiline roll ja see on ka põhjus, miks seda juriidilist haridust on nõutud. Tundub, et nüüd ongi võetud see suund, et riigisekretär on pigem poliitiline abi [peaministrile]. Keit Kasemets lõpetas ametnikuks olemise juba suvel, kui ta osales koos teiega koalitsiooniläbirääkimistel ja võttis selleks ka puhkuse. Mul on ka küsimus, mis rollis osales Keit Kasemets suvel koos teiega koalitsiooniläbirääkimistel, sest ilmselgelt ametnikuna ta siis ei osalenud.

Nii. Aitäh! Mul on teile nüüd veidi informatsiooni, mis on tore – selleks ju infotund ometi on. Kõigepealt, Keit Kasemets, nagu ka Sven Kirsipuu, päris mitu teist ametnikku, osales meie koalitsiooniläbirääkimistel. Ma loodan, et ma ei [reeda] ühtegi saladust. Kõikidel koalitsiooniläbirääkimistel ametnikud hoolitsevad selle eest, et koalitsiooni valitsemisprogramm, kärped, paljud muud sammud on ka reaalselt elluviidavad ja teostatavad. Suur hulk erinevaid ametnikke hindab seda, mida pannakse kirja – mõni kohapeal, mõni teeb seda oma kontoris. Nii see käib. See ei ole üllatus. Kui te koalitsiooniläbirääkimisi peate, siis proovige, nii see täpselt on. Seda esiteks. See, kui keegi kohapeal on, mis tahes ametnik, ei tähenda erakonda kuulumist. Võib-olla on see Keskerakonna maailmas kuidagi nii, aga muudes maailmades ei ole. Nüüd, te räägite riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest. Tõepoolest, minulegi ei meenunud, aga mulle meenutati, et 2018. aastal oli valitsus. See oli Jüri Ratase juhitud, sinna kuulusid ka Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. Valitsus, kus näiteks Urmas Reinsalu oli justiitsminister, igati väärikas, asjatundlik inimene. Rahandusminister oli sel hetkel Toomas Tõniste, ilmselt ka teile tuntud inimene. Nad esitasid parlamendile ühe eelnõu 2018. aasta juunis. Selle eelnõu link on ka olemas, ma kindlasti võin jagada, ja võin öelda, et selle eelnõu seletuskirjas on kenasti kirjas: "Vabariigi Valitsuse seaduses tunnistatakse lisaks kehtetuks regulatsioon, mille kohaselt võib riigisekretäriks olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik, sest Riigikantselei ülesanded ja tegevus on viimase 15 aasta jooksul oluliselt muutunud ning juriidilise kõrghariduse nõue ei ole riigisekretäri ametikohal enam tingimata vajalik." Ja pikem selgitus: "Lisaks tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõige 2. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib riigisekretäriks olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik. Säte tunnistatakse kehtetuks, sest juriidilise kõrghariduse nõue ei ole enam tingimata vajalik. Riigikantselei ülesanded ja tegevus on viimase 15 aasta jooksul oluliselt muutunud. Riigikantselei peamiseks ülesandeks on saanud Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamine valitsuse poliitika planeerimisel, koordineerimisel ja kommunikeerimisel ning Riigikantseleile on lisandunud mitmeid uusi ülesandeid." Ma pärast jätkan, mul on see võimalus. Aga see on 2018. aasta, Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis on tulnud parlamenti.

Suur tänu! (Peaminister Kristen Michal: "Loll on raske olla ikka.") Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Esiteks, täna me eelkõige arutame teie valitsuse otsuseid, mitte Jüri Ratase valitsuse otsuseid, ja te vist ei saa põhiteemast aru või te ei kuulanud mind. Ma ütlesin, et kui tõesti tekkis selline moment viimase 30 aasta jooksul, et ongi riigisekretäri roll muutunud, siis olekski pidanud tulema varem selle seaduseelnõuga. Miks seda pole siis varem tehtud? Ja tegelikult ongi probleem, et mul on küsimus, miks siis Jüri Ratase valitsus seda ei teinud, aga nüüd on ta teises erakonnas ja see on küsimus teisele erakonnale. Aga probleem on praegu selles, et teie tulete seaduseelnõuga välja ja teete muudatuse kuu aega enne seda, kui te esitate ettepaneku oma poliitilisele kaaslasele. See on see probleem. See on see, mida me arutame. Ja see ju tekitab palju laiema probleemi, see tekitab usalduse küsimuse. Hiljuti Eestis avaldati korruptsiooniteemaline küsitlus, kus kahjuks üle poole vastanutest ütles, et nad jätkuvalt arvavad, et meil on onupojapoliitika ametkondades. Kahjuks sellised seaduseelnõud süvendavad seda [arvamust]. Paratamatult see kõik meenutab ka natukene Ungarit, kus täpselt samamoodi praegune võim võttis järjest vastu erinevaid seadusemuudatusi, millega muudeti riigiteenistuse nõudeid vastavalt valitseva partei soovidele. Ma usun, et te olete ise ka kriitiline selle suhtes, mis toimub Ungaris, aga praegu käitute päris sarnaselt. Tegelikult me ju avame siin Pandora laeka. Üks asi on see, et riigi tippametnikud peavad olema sõltumatud, peavad kriitiliselt suhtuma erinevatesse seaduseelnõudesse, nägema vastuolusid. Kas või kliimaseadus on üks hea näide, mille puhul praegune riigisekretär on olnud väga kriitiline ja pole andnud sellele kinnitamiseks oma allkirja. Aga samas, Keit Kasemets, kes on ise olnud selle eestvedaja, kes on koos teiega Kliimaministeeriumis seda ette valmistanud, tema muidugi ei hakka seda kritiseerima. Ma saan aru, et see ongi see, mille poole te soovite liikuda.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Ma tulen siiski selle juurde tagasi, et ilmselgelt, ma saan aru, on tegemist poliitilise avantüüriga, aga tihtipeale poliitilised avantüürid on edukamad, kui sellel on ka mingi alus. Sellel ei ole alust. Ja enne selle avantüüri ettevõtmist ja süüdistuste tegemist – tõepoolest, ma tunnistan, ka mina ei lugenud seda, ei otsinud seda ajaloost – oleksite võinud kolleegide käest küsida. Keskerakonna, Isamaa, sotsiaaldemokraatide valitsus on teinud 2018. aasta juunis eelnõu. Eelnõu link on ilusti olemas. Siin on ka kenasti kirjas, nagu ma teile kirjeldasin, et kehtiva regulatsiooni kohaselt võib riigisekretäriks olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik. Säte tunnistatakse kehtetuks, sest juriidilise kõrghariduse nõue ei ole enam tingimata vajalik. Siin on ka pikad põhjendused, miks see võiks nii olla, kuidas Riigikantselei [koordineerib] valitsuse Euroopa Liidu poliitikat, [on ära toodud] ülesanded riigi julgeoleku [planeerimisel] ja muud ülesanded. Väga adekvaatne tekst. Te heidate ette sedasama, mida Keskerakond ja Isamaa on pakkunud välja, mille üle parlamendis on debatti peetud, ja otsust, seadust, mis siinsamas saalis vastu on võetud. Ma arvan, et te ei ole oma kodutööd ära teinud, ja kui te üritate sellele kuidagi märki külge panna, siis vaadake see läbi. See, et Jüri Ratas on leidnud endas isamaalise vaimu – no kuulge, võib-olla leiate teiegi ühel hetkel, see ei tähenda seda, et teie erakond ei oleks seda algatust teinud.

Aitäh! Rain Epler, lisaküsimus, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra peaminister! Sissejuhatuseks enne küsimuse juurde minekut haaran kinni sellest, mis te siin Anastassiale ütlesite, et proovige koalitsiooniläbirääkimisi pidada. Ma ütleksin, et sotsid on muutunud selgelt takistuseks Eesti riigi arengus. Saatke sotsid koalitsioonist minema ja proovime. Mulle teie sõnavõttudest ja teie erakonnakaaslaste sõnavõttudest viimasel ajal tundub, et te olete revideerimas oma ideoloogilisi seisukohti. Meil on kindlasti palju eriarvamusi, aga poliitika on kompromisside kunst. Nii et mõelge sellele. Sotsid on siin valimisõiguse küsimuses, energeetikas selline nagu raskus, mis on ketiga riigi arengu küljes. Mõelge sellele! Aga nüüd küsimuse juurde. Te minu arust ei olnud päris täpne, kui te kirjeldasite seda, et ametnikud osalevad ja nii ka Kasemets. Tõepoolest, ametnikke kutsutakse koalitsiooniläbirääkimistele, et saada mingit vajalikku sisendinfot ja nii edasi. Kui ma õigesti mäletan, siis Kasemets just rõhutas, et ta võttis puhkuse ja ei osale ametnikuna. Parandage mind, kui ma selles osas eksisin. Minu arust Kasemetsa roll oli natuke teistsugune. Aga mu küsimus on see, klaariks selle ära, et avalikkuses prevaleerib selline seisukoht, et Michal tahab oma sõpra Kasemetsa riigisekretäriks panna. Minul ei ole põhjust selles veendunud olla ja loomulikult mul ei ole põhjust olla veendunud ka vastupidises, aga võib-olla te saate öelda, kes siis keda juhib. Ma siin esmaspäeval esitasin hüpoteesi, et äkki Kasemets ütles Michalile, et nüüd tuleb teha nii, et paned mind riigisekretäriks, ja te hakkasite kohe tegutsema. Vastake siis sellele küsimusele, et kumba pidi on: kas teie tahate Kasemetsa riigisekretäriks panna või Kasemets käskis teil ennast riigisekretäriks panna?

Aitäh! Teie küsimused on alati äärmiselt nauditavad. Mis puudutab ametnike osalemist koalitsiooniläbirääkimistel, siis nii kaua, kui mina mäletan, on olnud nii, et tehakse erinevaid arvutusi, palutakse erinevate programmide adekvaatsuse hinnangut, ja üldiselt need koalitsioonilepped tihtipeale on ka edukamad ja elu endaga paremini koos[kõlas], kui erialainimesed seda hindavad. Ma ei salga, vahel küsitakse ka erasektorilt hinnangut mõne koalitsiooniprogrammi kohta, ja ma arvan, et küllap see on teiegi vaatest normaalne. Seetõttu selliseid süüdistusi, et see oleks enneolematu, midagi ennenägematut, ma ei pea tõsiselt võetavaks. Neid ei ole esitanud mitte teie. Seetõttu ma ka lugesin ette, et 2018. aastal Ratase juhitav valitsus koos Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega esitas sama ettepaneku. Nüüd on parlament seaduse kohta otsuse teinud, aga ometi keegi otsustab selle ümber tolmupilve luua ja muuta seda kuidagi poliitiliseks küsimuseks. Ja kui te küsite, kes kelle ametisse nimetab, siis ikkagi üldiselt on nii, et peaminister teeb ettepaneku ja riigisekretär, kui ta nõustub seda tööd tegema, saab ametisse nimetatud, sedapidi on. Keit Kasemets, nagu te enne viitasite, on väga elegantselt öelnud, et kui töö valitud poliitikuga ei peaks laabuma, siis tuleb ikkagi ametnikul uus amet leida, nii et see on minu meelest väga ametnikueetikakohane väljend.

Suur tänu! Lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme üheksanda juurde, on käsi püsti Anastassia Kovalenko-Kõlvartil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Esiteks on muidugi eraldi tase see, kuidas meespoliitikud, valitsuse liikmed istuvad ja irvitavad siis, kui kolleegid esitavad küsimusi. Ma ei mõtle, et kas naiskolleegid või meeskolleegid, aga lihtsalt see suhtumine. See selleks. Ja teiseks see. Isamaa ja Keskerakond on teinud eelnõu, aga kõige suurem vahe on see: esiteks, seda ei võetud vastu, ja teiseks, kuu aega hiljem ei Isamaa ega Keskerakond ei pannud oma poliitilisi sõpru riigisekretäriks, erinevalt praegusest peaministrist. See ongi see kõige suurem vahe.

Nii, aga küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta? (Kristen Michal: "Minu meelest ei olnud.") No ei, head kolleegid, ma ei saa kuidagi siin asuda otsustama selle üle, milline näoilme tohib kellelgi olla. Seda enam, et istungi juhataja ei saa siin kogu aeg kuidagi kõrvale vaadata. See ei ole kindlasti istungi juhataja roll. Me keskendume siin peaasjalikult ikkagi sisule ja sellele, et toimuks üksteisest lugupidav arutelu.