Arupärimine Kristina Kallase töö kohta (nr 632)

Olemegi jõudnud tänase päevakorra juurde. Meil on täna viis päevakorrapunkti, kõik on vastamised arupärimistele. Tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksandr Tšaplõgini ja Lauri Laatsi 30. aprillil käesoleval aastal esitatud arupärimine Kristina Kallase töö kohta. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Austatud kolleegid! Esiteks lubage meid kõiki õnnitleda uue hooaja alguse puhul. Loodame, et see on konstruktiivne, produktiivne ja vähem skandaalne, kui näiteks eelmine hooaeg oli. Ja peaministrile edu esimesele arupärimisele vastamisel just selles rollis! Arupärimine iseenesest oli esitatud juba aprilli lõpus ja oli seotud sellega, et opositsioon oli esitanud Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministrile Kristina Kallasele umbusaldusavalduse, kuna leidis, et Kristina Kallas ei ole piisavalt pädev selleks, et haridusministri ametit pidada. Loomulikult, sellest ajast on juba mõned kuud möödunud ja iseenesest meil on isegi uus peaminister. See arupärimine oli esitatud Kaja Kallasele, aga seda huvitavam on meil teada, mida arvab Kristina Kallase ministripädevuse kohta uus peaminister. Küsimegi tema käest, miks Kristina Kallas on jätkuvalt haridus- ja teadusminister, nüüd juba uues valitsuses, ja kas hea peaministri arvates on Kristina Kallas pädev oma ülesannete täitmisel. Ma igaks juhuks, kuna meil on tõepoolest uus peaminister, tuletan lihtsalt meelde, et aprillikuus esitasid kõik kolm opositsioonierakonda – Keskerakond, EKRE ja Isamaa – umbusaldusavalduse Kristina Kallasele ja hääletasid pärast ka selle poolt. Nimelt oli terve nimekiri asjaoludest, mis panid meid konkreetselt kahtlema selles, et Kristina Kallas sobib haridusministri ametisse. Üks ajend oli näiteks see, millest hakkavad minu kolleegid Isamaa Erakonnast siin rääkima teise punkti juures. Aprillikuus olid nimelt ühiskatsed esiteks riigigümnaasiumidesse pääsemiseks ja siis juba eesti keele e-katseeksam. Sellega tekkisid väga konkreetsed tehnilised probleemid, mis põhimõtteliselt panid nii õpilased kui ka õpetajad, koolijuhid ja vanemad väga keerulisse olukorda. Ja kahjuks midagi pärast seda ei järgnenud, minister lihtsalt asus asjaolude kinnimätsimise teele. Selliseid asjaolusid oli veel, alustades jaanuarikuus toimunud streigist ja lõpetades sellega, et jätkuvalt kestavad õpetajaid esindavate organisatsioonidega läbirääkimised, mis puudutavad õpetajate töötasusid ehk palkasid ja töötingimusi. Vahepeal on nendest läbirääkimistest juba väljunud väga paljude omavalitsuste esindajad, kes ütlesid, et nendel läbirääkimistel ei saa midagi ette võtta. Nii et praegu paistab, et suurt progressi nendel läbirääkimistel ei saavutata. Ja loomulikult, [õpetajate] järelkasv või [õpetajate arvu] juurdekasv. Praegu on väga keeruline olukord kõikides omavalitsustes: koolides ei jätku õpetajaid ja kahjuks paistab, et ministril ja Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub konkreetne lahendus ja plaan, kuidas seda probleemi lahendama hakata. Samas vajab see lahendust juba nüüd ja praegu. Küsimegi peaministrilt, kas tema arvates sobib Kristina Kallas haridusministri ametisse. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kena tööaasta algust kõigile Riigikogus! Pikk sissejuhatus arupärijatelt ja ometi vaid üks küsimus, täpsemalt küll kahena sõnastatud: miks Kristina Kallas on jätkuvalt teie valitsuse haridus- ja teadusminister ning kas teie arvates on Kristina Kallas pädev oma ülesannete täitmisel? Vastan lihtsalt. Kristina Kallas on pädev oma ülesannete täitmisel. Tal lasub oluline vastutus, et [ellu viia] varem Riigikogus vastu võetud plaan üle minna eestikeelsele haridusele. Sellest aastast on see alanud. Nii et seetõttu on Kristina Kallas pädev ja tubli haridusminister. Ja mul on hea meel, et ta valitsuses Eesti rahvast teenib.

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et üleminek eestikeelsele haridusele on väga suur ja oluline reform, aga kindlasti ei ole see ainuke asi, millega peab haridusminister tegelema. Ja meil on hästi palju koole, kus on jätkuvalt probleem õpetajatega. Meil on väikesed koolid, mis pannakse kinni. Ja meil käivad läbirääkimised õpetajate palga ja töötingimuste parandamiseks, mis praegu on soikumas. Nii et me tegelikult juba loeme meediast, et õpetajad praegu kaaluvad võimalust, et kui midagi ei muutu lähiajal, kui nende palk ei kasva ka järgmisel aastal, siis tuleb uus streik. Kas teie arvates, kui tuleb teine streik ühe ja sama haridusministri ajal, see haridusminister sobib oma ametisse?

Aitäh! Haridusminister minu hinnangul on teinud ja teeb märkimisväärseid pingutusi. Ka valitsuse arutelude kohta võin kinnitada ja ilmselt ka tulevikureformide kohta võin juba etteruttavalt kinnitada, et me püüame leida maksimaalselt arukaid ja võimalikult haridussüsteemi säästvaid kärpekohti haridussüsteemi seest ning teha pingutusi, et haridussüsteemi tuua raha juurde kõikidel viisidel, mis on tänapäeval võimalikud.

Lugupeetud peaminister! Eile tulid uudised meediast, et nende inimeste seas, kes on viimasel ajal tulnud Tallinna koolidesse lapsi õpetama, pooltel puudub igasugune pedagoogiline haridus. Ehk siis meil töötab koolides terve hulk õpetajaid, kes pole oma hariduselt õpetajad. Mis kvaliteediga haridust saavad koolilapsed, kelle õpetajad ei oma õpetajaharidust? Kas teie arvates on selline olukord normaalne ja kas see pole haridusministeeriumi ja haridusministri tegemata töö?

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Ilmselt me ei loe samu uudisekanaleid. Nii et kui te olete nii lahke ja saadate mulle pärast selle lingi, siis ma loen ka selle loo läbi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, Kristina Kallas istub ise seal praegu loožis, ta ise ei saa sellele küsimusele vastata. Ma küsingi teie käest. Te ütlesite, et teie arvates Kristina Kallas on pädev jätkama haridus- ja teadusministrina teie valitsuses, ja jäägu need sõnad siis siia stenogrammi ja tulevikuks kõigile analüüsida. Me teame, et 2,4 miljardit on ära raisatud, ütleme isegi, et varastatud, eks ole, eelmisel aastal eelmise valitsuse poolt. Õpetajad ei ole oma 17 eurotki palgatõusu kätte saanud. See eestikeelsele haridusele üleminek oleks olnud võimalik veel viis aastat tagasi, aga praegu meil on enam-vähem 150 000 slaavlast sisse tulnud ja eesti lapsed venestatakse eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all koolides ära. Kui Kristina Kallas ikka ei saa hakkama, kas vastutate teie kõige selle jama eest pärast, sest te ütlesite, et ta on pädev, või lükkate selle vastutuse lõpuks ikkagi tema kaela?

Aitäh! Teie küsimuses oli palju erinevaid väiteid. Kõigepealt, kui te väidate, et kuskil on midagi ära varastatud ja te sellest teate, siis soovitan pöörduda õiguskaitseasutuste poole. Ma olen täiesti kindel, et kui lugupeetud Riigikogu liige astub sinna sisse selle teadmisega, et kuskil on midagi viltu või kaduma läinud, nad kindlasti võtavad seda menetleda. Seda esiteks. Teiseks, lisarahastus eestikeelsele haridusele üleminekuks on tõsiasi, see on ka tulevasteks aastateks ette nähtud. See on Eestis üks kõige tõsisemaid reforme. Kogu hariduses tegelikult on vastus küsimusele, kuidas me tulevikus sama kvaliteetset või kvaliteetsemat haridust rahastame: me tagame head õpetajad ja sellesama koolikeskkonna, mis toodab tarku lapsi ja tarku täiskasvanuid tulevikuks. Sellega, ma arvan, Kristina Kallas saab suurepäraselt hakkama, ta teeb oma tööd haridusministrina pühendunult. Ja hiljem on teilgi rõõmustav võimalus, kui ta tuleb siia pulti vastama, selles veenduda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Juba siis, kui see streik lõppes, ma tegelikult olin pisut imestunud, et õpetajad olid nõus streigi lõpetama selle peale, et lubati teha töögrupp, et arutada, kas saab palka tõsta. Ja tänaseks me loemegi uudiseid, et töögrupp jõudis järeldusele, et ei saa palka tõsta. Aga te ütlesite ühe huvitava asja: Kristina Kallas töötab selle nimel, et raha haridusvaldkonda kindlasti juurde tuua. Ent nii teie sõnumid kui ka kogu valitsuse sõnumid on sellised, et me liigume kärpeaega ja kõik valdkonnad peavad kärpima. Äkki te siis avate meile seda, kas Kristina Kallas proovib raha tuua kuskilt eelarvevälistest kohtadest haridusvaldkonda juurde või haridust kärped ei puuduta? Kust ta seda raha tooma hakkab sinna haridusse? Uudised ütlevad, et raha juurde ei tule. Äkki selgitate?

Aitäh! Kärbete loetelust ainukesed erandid, mis on sõnastatud, on pensionid – neid me ei kärbi –, riigikaitsevõimekus, sisejulgeolek ja õpetajad. Ja me oleme arutanud erinevaid haridusreforme, haridusminister saab teile teie soovi korral anda ülevaate, kuidas jätta rohkem raha haridusse. Hariduse, hariduse sisu ja betooni vahekorrast on teinud pika raporti akadeemik Jaak Aaviksoo, sedagi saate lugeda. Debatt ühiskonnas, ülikoolides, nagu ka valitsuse liikmete, erinevate erakondade ja ilmselt ka parlamendi sees käib ka tulevikus. Milline võiks olla hariduses igaühe omaosalus, kas mingitel erialadel võiks tasu olla – arvamusi on erinevaid, see debatt jätkub.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Kõigepealt ma korrigeerin selle ära, et see Moonika Helme välja toodud 2,4 miljardit ei ole tema enda väljamõeldud kadunud raha, vaid selle on Riigikontroll välja toonud oma aruandes. Aga minu küsimus on selline. Te viitate siin eestikeelsele haridusele üleminekule, aga see on toimunud ju eesti laste arvelt. Väga paljudes klassides on vene keelt rääkivate õpilaste arv oluliselt suurem ehk siis ülekaalus. See tähendab, et eesti keelt rääkivad lapsed on vene keele keskkonnas ja kõige hullem: nad peavad hakkama ise ka õpetama vene keelt rääkivatele lastele eesti keelt. See tähendab seda, et eesti keelt emakeelena rääkivad lapsed ei saagi oma õpingutele keskenduda, kannatab nende keeleline ja kultuuriline areng. Kuidas see siis nüüd on eestikeelsele haridusele üleminek? Ei ole ju! See on venestamine.

Ma ei ole teiega nõus. Ma arvan, et Eestis tulebki eesti keeles haridust omandada. Minu soovitus on see aastaid olnud. Ma mäletan, kui mais 2017 see teema sai avalikkuse tähelepanu alla tõstetud, tollal küll kohalike valimiste võtmes, kui arutati lasteaedade ja haridussüsteemi muudatusi. Ma mäletan tollest ajast ka sarnast juttu. Oli neid, kes ütlesid, et õpetajaid ei jätku, oli neid, kes ütlesid, et materjale ei ole. Kerisin ajaloos tagasi, Interrinnegi rääkis omal ajal samasugust juttu. Eestis tuleb minna üle eestikeelsele haridusele ja selles ei saa kompromisse teha. Tänane haridusminister on sellele pühendunud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Haridusministri eestvedamisel on toimunud reform, eestikeelsele haridusele üleminek. Ja kohe esimestel päevadel me näeme ja teame, et õpetajate puudus on päris suur. Eelkõige seepärast, et väga vähe on õpetajaid, kes sooritasid eksami, paljud on sellel eksamil põrunud. Ja mul on selline küsimus ja ettepanek. Kas on arutatud seda, et kas me peame vaatama bürokraatlikult kategooria järgi või võime lähtuda sellest, mida tegelikult inimene oskab, seda nii tänu haridusele kui keeleoskusele? Haridusasutuses ehk töötab pikaajaline õpetaja, kes valdab keelt, oskab rääkida, ja ta oskab ka õpetada, aga tal ei ole seda kategooriat. Ehk me usaldaks rohkem omavalitsusi, kes võiks moodustada komisjonid, ja mitte lähtuda kategooriast C1 või B2 või mis iganes. Las see komisjon otsustab, ehk ta näeb, kaasates Keeleametit, et inimene saab selle tööga hakkama. Ma arvan, et me saaks selle abil lahendada päris palju küsimusi, paljud õpetajad jätkaksid meie laste õpetamist ja meie lapsed saaksid hea hariduse.

Aitäh! Vaadake, sellele võiks vastata nii, et meil on ka autojuhtimine kaunis lihtsaks tehtud. Üldiselt aga siiski eeldatakse, et ehkki juhtimine tundub paljudele loogiline, omandatakse vastavad teadmised, antakse eksam ja saadakse ka ametlik riiklikult tunnustatud juhtimisõigus. Et keelekategooria tuleb omandada, õpetajate puhul eriti, peaks olema arusaadav nõue. Kui me eeldame, et meil haridussüsteem vastab teatavatele nõuetele, muu hulgas ka standarditele, siis tegelikult ka teatud keelekategooria omamine seda ju on. Nagu juhtimisõiguski. Ega need lõpuks paljuski ei erine. Me eeldame, et see vastutus, mis inimestel on, kui nad õpetavad lapsi mingites valdkondades, vastab nendele standarditele, mida me hariduse puhul ootame. Nii et ma arvan, et see on laiem ühiskondliku vastutuse ja tasakaalu küsimus. Seetõttu ma arvan ka, et erinevaid komisjone riikliku süsteemi kõrvale ei ole täiendavalt vaja moodustada. See süsteem, mis on, annab kõigile võimaluse need kategooriad omandada ja koolis või muus lasteasutuses või haridusasutuses töötada.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No küllap me kõik – vähemalt sõnades ja isegi reformierakondlased – nõustume sellega, et me tahame, et Eesti haridus oleks eestikeelne. Ja mitte ainult et haridus oleks eestikeelne, vaid terve Eesti ühiskond oleks eestikeelne. Ja siin me oleme ikka pikkade sammudega tagasi läinud Reformierakonna viimase võimuperioodi jooksul. Me juhtisime korduvalt erinevate eelnõude menetlemise ajal, kui siin oli mitu aastat tagasi jutuks see hariduse ülemineku teema, tähelepanu sellele, et seda tehakse loosunglikult, et tõepoolest õpetajaid on puudu, et tõepoolest eesti lapsed muudetakse integraatoriteks, nad hakkavad õppima venekeelses või segakeelses keskkonnas ja selle all kannatab nende haridus. Mis me vastu saime? Putinistid, Kremli jutupunktid, putinistid, Kremli jutupunktid – seda tuli teilt nagu ma ei tea mis juttu. Aga kes siis tegelikult venestajad on? Teil istub valitsuses Svet, kes käib panemas lilli pronkssõdurile. Teil on valitsuses seltsimees Läänemets, kes arvab, et Sinimägedes võitlesid bandiidid ja fašistid. Ja teil on valitsuses Kristina Kallas, kes räägib, et eestlastele jäägu pastlad ja kandled, ja tegelikult tahab multikultuuristada kogu meie rahvast. Kes see venestaja meil Eestis on, härra Kristen Michal?

Aitäh küsimuse eest! Vastan teile meenutusega, et kui ma õigesti mäletan, siis omal ajal, kui sündis üks valitsus, kus oli ka teie juhitav erakond, põhjendas Mihhail Kõlvart seda Keskerakonna valijatele sellega, et see on ainukene viis, kuidas takistada eestikeelsele haridusele üleminekut. Tasub see pealkiri üles otsida.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma küsin ühe teie viite kohta eranditele, mis te teete eelarvedebatis. Mitte et see oleks täna põhiküsimus, aga siiski huvitav on teada. Minu jaoks on haridus ja kultuur väga tihedalt seotud, tegelikult üks. Ja ma küsingi, kuidas nüüdsel ajal see mood on. Kui me räägime eranditest ja toome välja õpetajate palgad, siis on olnud aegu, kus õpetajate palgad ja kultuuritöötajate palgad on olnud paarisrakendis, sest kultuuritöötajate puhul on tihti samad haridusnõuded. Ja seda on peetud niisuguseks valdkondade koostööks. Nii poliitilises debatis kui ka valitsuses on esitatud koos õpetajate ja kultuuritöötajate palganõuded. Kas nüüdne valitsus kultuuritöötajate palganõuetega ka tegeleb õpetajate palgatingimuste parandamise kõrvalt?

Aitäh! Me tegeleme kindlasti kõikide valdkondade palganõuetega. See eelarve, mida me praegu koostame ja millega varsti parlamenti tuleme, on üsna selline karge ja kasin, mis tähendab seda, et me tõmbame ikkagi praktiliselt üle välja igalt poolt koomale. Leppisime ju kokku sellesama, et avalik sektor tõmbab koomale 10% oma kulutustest. Ainukesed erandid ehk siis pensionid, õpetajad, Kaitsevägi ja sisejulgeolek on juba mainitud. Mis tulevad aastad lubavad, eks seda siis vaatame tulevaste aastate eelarvete menetlemise käigus. Loomulikult on tore, kui võimalusi on rohkem.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõesti, eesti keelele ülemineku reform on keeruline ja suur, aga te olete igas asjas nii optimistlik: küll me ära teeme ja käib küll. Mina olen siiski murelik. On näha, et algkooli tulevad lapsed, kes ei oska eesti keelt. Mulle on arusaamatu, kuidas see üldse toimima hakkab, kui lihtsalt tulevad nullkeeleoskusega lapsed lasteaedadest koolidesse. See ei ole päris normaalne, see on nende laste suhtes kiuslik. Neil peaks olema enne keeleoskus piisav, et üldse kooli minna. Ja kas õpetajate keeleoskus on teie arvates tõesti piisav, et asuda neid lapsi õpetama? Minu arvates ei ole ja seda on ka eksperdid korranud. Miks te üldse tegite erandi neile, kes korralikult eesti keelt ei oska?

Aitäh! Erandeid ei ole tehtud. Neile, kelle puhul on tõenäosus see eksam edukalt ära teha, on antud üleminekuks aeg, et eksamid sooritada. Täiendavat lisaaega selleks ei anta. [Eestikeelsele] haridusele ülemineku tähtaegu ja reegleid ei ole muudetud. Ja teie kolleegile Martin Helmele otsisin siin vahepeal välja – puldis ei ole küll ilus telefoni vaadata –, et see on 4. juulil 2019 kenasti Mihhail Kõlvarti poolt välja öeldud, et kõige olulisemaks faktoriks kujuneski selge arusaam – jutt on Isamaa ja EKRE-ga koalitsioonist –, et see on ainus võimalus säilitada Eestis venekeelne haridus. Ta rõhutab, et ainus. Minnes koalitsiooni Reformierakonnaga või, mis veel hullem, jäädes opositsiooni, oleks võimalus vene kooli säilitamiseks olnud võrdne nulliga. Nii et see on vastus ka teie küsimustele.

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! See arupärimine on küll eelmisele peaministrile esitatud, kuid paraku peate teie vastama, kas Kristina Kallas on pädev oma tööd jätkama. Ja te väitsite, et on. Aga pädevuse või kompetentsi mõõdupuuks on eelnevad otsused: maakoolide sulgemine, väikegümnaasiumide kokkupanek ja lõpetamine, samuti maapiirkonnast hariduse äraviimine, näiteks kutsehariduse kokkutõmbamine. Kas tuleviku jaoks on juba midagi paberile pandud, et saada lisaraha veel rohkemate koolide kinnipanekute ja veel rohkemate maapiirkonna inimeste haridustee vähendamisega?

Arvo Aller, palun!

Aitäh! See, mida te kirjeldasite, ei olene sellest, kas haridusministriks on pehme või kõva südamega inimene. See oleneb sellest, kui palju meil Eestis on mõnes piirkonnas inimesi, kui palju lapsi mõnes paikkonnas koolis käib ja kui palju meil on raha nende koolide pidamiseks. Kui haridusministril või ka rahandusministril oleks rohkem raha nende koolide pidamiseks, ma ei kahtle hetkekski, et nad seda teeksid. Lihtsalt maksumaksja võimekus kõike Eesti riigis ülal pidada erinevates kohtades on piiratud ja siis otsustatakse laste hariduse kvaliteedi kasuks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ei tea, kas teie keel vääratas, aga te ütlesite, et te ei ole teinud eestikeelsele õppele üleminekul erandeid. Tegite ju! Te esimese asjana otsustasite leevendada vene koolide üleminekut eesti keelele ja võimaldasite õpetada ka neil õpetajatel, kelle keeleoskus on B1-tasemel. Kas te oskate ette kujutada, kui palju oskab B1-tasemel õpetaja eesti keelt, ja kas selline õpetaja on võimeline eesti keeles õpetama?

Ülemineku säte – aitäh! –, mille kohta küsite, kehtiski nendele, kes on B1-kategooriaga, kes on juba käinud õppimas ja kes on käinud sooritamas eksameid, aga need ei olnud tähtajaks ehk 1. augustiks sooritatud. Nendel on tõenäoline lähima aasta jooksul seesama B2- ehk kõrgem kesktase ära teha. See on selle jaoks, et inimesed, kes juba pingutavad, õpivad eesti keelt, tahavad seda omandada ja teevad selleks silmanähtavaid pingutusi ja kellel on ka tõenäosus see saavutada, saaksid selle üleminekuaja jooksul jõuda eesmärgini ehk eesti keele parema oskamiseni.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. (Martin Helme palub lisaaega.) Jaa, kolm minutit lisaaega. Palun!

Me saimegi teada, et Kristen Michali valitsus on Kaja Kallase jätkuvalitsus igal võimalikul moel. Samasugune tuim loosunglikkus ja valetamine, millegi ja kellegi teise süüdistamine, mingisuguste iidsete ja ajalooliste pealkirjade najal uisutamine. Kõlvarti pealkiri ei ole vastus kõikidele küsimustele. See polnud vastus ühelegi küsimusele, muide. Seda juttu üritada siin üles soojendada – no lihtsalt ei vea välja. Tunnistus sellest, et see üleminek eestikeelsele haridusele, mida te praegu korraldate – noh, ma ei saa öelda, et on läbikukkumine, aga on ikkagi äärmiselt ebaõnnestunult läbi viidud, ongi ju see, et te teete õpetajate keeleoskuse [nõudes] erandeid. Õpetajaid pole ei maa alt ega maa pealt võtta, nii nagu me ju hoiatasime, nii nagu alati on hoiatatud. See ei ole lihtsalt niisama ettekääne või vabandus, et oi, meil pole õpetajaid, ärme läheme üle. Kuulge, kui te juba sellise roolijoodiku nagu Tarand õpetajaks klassi ette panete, siis see peaks ju näitama, milline täielik kriis meil õpetajaskonnaga on. Millest me rääkisime? Me rääkisime erinevate eelnõude puhul, mida on korduvalt siia toodud – ja mõningaid eelnõusid õnnestus ka natukene paremaks teha –, lihtsaid, ühtesid ja samasid asju. Ja see ei ole Interrinde jutt. See on kahe jalaga maa peal olemine, mitte loosungite maailmas või muinasjutumaailmas elamine, millega tegeleb meil Reformierakond. Ei saa teha eesti laste kvaliteetse hariduse arvel seda üleminekut! Ei saa panna eesti lapsi kokku umbkeelsete venelastega. Ja siis meie vaesed eesti lapsed peavad hakkama integreerima neid kuskil klassides. See on ebaaus eestlaste suhtes, see vähendab nende hariduse kvaliteeti, see venestab meid tegelikult. Seda ei tohi teha! Aga te ikka tegite. Sest kõik, kes ei ole nõus eestlaste venestamisega, vot, need ajavad Kremli jutupunkte. Rääkisime õpetajate puudusest. Ei, no pole olemas! Aga ise tegite kohe erandi. Rääkisime materjali puudusest. Ka pole olemas. Lihtsalt, noh, see kõik on täielik bluff, millega te tegelete. Aga saab ju rinna kummi ajada: meie teeme! Meie teeme! Aga kui venestamisest rääkida, siis venestajad olete ju te ise. Kaja Kallase võimuletulekust saadik, või, ütleme, alates sellest ajast, kui Ukraina sõja varjus on hakatud Eestit massiliselt immigratsiooniga üle ujutama, on Eestisse saabunud suurusjärgus 150 000 slaavlast. Enamik neist on tulnud Ukraina idaaladelt, kus elavad etnilised ja keelelised venelased, aga igal juhul on nad slaavlased. Umbkeelsed! Te olete neid Eestisse lasknud piiramatus koguses. Ikka veel mitte midagi ette ei võta, et neid ei tuleks siia juurde. 150 000 – nii palju ei tulnud Karl Vaino ajal ka Eestisse inimesi, ei tulnud Stalini ajal, ei tulnud keiser Aleksander III ajal. Venestajad olete – kogu teie reformierakondlik režiim! Võtate endale valitsusse tööle Vladimir Sveti, kes käib igal aastal lillekesi panemas pronkssõduri juurde. Peaminister ei tundnud huvi isegi selle vastu, ei kutsunud vaibale, ei lasknud seletusi teha. Lihtsalt kehitame õlgu. Reformierakonna fraktsioon ei tundnud huvi, ei kutsunud vaibale – on, nagu on, sots ikkagi. Siis on teil Läänemets, kes sõidab kõikidest Eesti seadustest üle, rullib. Kuna võmmidel on kahtlus, et toimumas on kuritegu või tulemas on kuritegu, siis hakkab lihtsalt eraomandi puutumatust rikkuma, sõnavabadust rikkuma. Lihtsalt võtavad inimestelt ära ühe kuju! Tegelik ideoloogiline kramp on see, et need inimesed, kes 1944. aastal võitlesid Vene sissetungi vastu – pange nüüd tähele, mis juttu te ajate, eks ole, Kremli juttu ajate! –, need olid fašistid ja need olid mingisugused totalitaarse režiimi töötajad. Ei! 1944. aastal ei olnud Eestis mingisugust fašismi eest võitlemist, oli Eesti vabaduse eest võitlemine. Aga teie valitsus karistab neid inimesi ja nende inimeste mälestamist. Siis loomulikult on teil Kristina Kallas, kes ei varjagi oma estofoobsust, kes ei varjagi – ja tema erakonnakaaslased samamoodi – [suhtumist], et eesti rahvas on mingisugune halb asi, millest tuleb lahti saada sellega, et eestlased lihtsalt lahjendatakse ära oma kodumaal. See on teie valitsuse pale, Kristen Michal. See on teie valitsuse pale! Ja sinna juurde te julgete võtta mingisuguseid sõnasid, tsiteerida siin mulle Kõlvartit. No tere talv! Mõned valed lihtsalt selle jaoks, et aru saada, et meil oli eelmine peaminister patoloogiline valetaja, praegune peaminister on patoloogiline valetaja. Pensione ei kärbita!? Aga kärpisite küll: juunikuus muutsite ära tulumaksuseaduse, kus oli erand pensionidele, ja sellest tulenevalt hakkavad pensionärid vähem kätte saama. Varsti tuleb meile siin tulumaksuseadus. Tulumaksu tõstetakse ja pensionäridele seal mingit erandit ei ole, nii et pensionärid hakkavad vähem kätte saama. Läksite küll pensionide kallale. Ärge seletage, et ei läinud! Nii et õudne valitsus olete.

Aitäh! Järgmisena palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Tänavune õppeaasta algas koolides eesti keelele üleminekuga. Paraku selgus juulis, et vaid 20% õpetajatest tuli toime B2- või B1‑taseme eksami nõuetega. Kui õpetaja ise ei suuda eesti keelt omandada, siis kuidas ta saab seda nõuda õpilastelt? Kristen Michali valitsus otsustas esimese asjana leevendada vene koolide üleminekut eesti keelele, võimaldades õpetamist jätkata ka neil õpetajatel, kes nõutava B2 asemel vaid B1 valdasid. Põhjuseks tõi haridusminister Kristina Kallas, et muidu pole enam kedagi klassi ette õpetama saata. Väide, et pole kedagi klassi ette saata ja seetõttu peab nõudeid leevendama, annab märku ideede puudusest ja mugavusest, mis omakorda vähendab muudatuse tõsiseltvõetavust. Kehva motivatsiooniga õpetajad saaks asendada eesti emakeelega õpetajatega. 2023. aastal eraldas Riigikogu 42 miljonit eurot eestikeelsele õppele üleminekuks. Kas avalikkusel on ülevaade, mida selle summa eest reaalselt ära tehti? Paraku ei ole. Nii riik kui ka omavalitsused peaksid eelkõige seisma hea selle eest, et klassi ees seisaks õpetaja, kes tegelikult ka eesti keelt oskab, mitte laskma õpetama inimesi, kelle oskused piirduvad teleuudistest arusaamisega, mida eeldab B2‑tase. B1‑tasemega õpetajate puhul ei saa üldse rääkida eestikeelsele õppele üleminekust. Seega tuleb vene koolidesse tuua eesti emakeelega õpetajad, kes suudavad eesti keele viia pädevalt vene õpilasteni, ning lõpetada järjekordne Potjomkini küla ehitamine. Halvad eesti keele oskajad peaksid juba ammu koolidest lahkunud olema. Seetõttu tuleks lõpetada kummi venitamine ja lõputute erandite tegemine. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise. Suur tänu, härra peaminister!