23 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks taristuminister Vladimir Svetile

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna erakorralise istungjärgu päevakorra juurde. Päevakorrapunkt on 23 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks taristuminister Vladimir Svetile. Kahe sõnaga selle päevakorrapunkti menetlemise korrast. Esmalt teeb umbusalduse avaldajate nimel ettekande Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Seejärel saab teha 20-minutilise ettekande taristuminister Vladimir Svet. Igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada ministrile kuni kaks suulist küsimust. Seejärel on läbirääkimised, millel saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Lõpuks on hääletus ja umbusaldusavalduse läbiminekuks on vajalik koosseisu häälteenamus. Head kolleegid! Palun Riigikogu kõnetooli auväärt Riigikogu liikme Urmas Reinsalu.

Lugupeetud rahvaesindus! Kriitilistel aegadel on vaja ühiskonnal koonduda baasväärtuste ümber ja mitte lubada nende erosiooni. Vene-Ukraina sõda raamistab kogu meie julgeolekuolukorda ning tegelikkuses määratleb meid, kes me oleme ja mis väärtustest lähtudes me elu meie maal korraldame. Eelmise nädala alul sai avalikkusele teatavaks, pühapäeval sai teatavaks, et sotsiaaldemokraatide ministrikandidaat on härra Vladimir Svet. Avalikkusele sai teatavaks muu hulgas tema intervjuu, mille ta 2018. aastal, neli aastat pärast Krimmi annekteerimist, andis portaalile või ajakirjandusväljaandele Vetšjorka. Selles väga põhjalikus, vabas ja sundimatus vormis esitatud intervjuus avas praegune valitsusliige väga süvitsi küsimusi, mis on seotud Krimmi staatusega, olukorrast väljumisega ja sellega seotud probleemidega. Osundan vabatõlkeliselt mõningatele nendest osundustest. Need puudutavad Krimmi küsimust. Viga tehti härra Sveti hinnangul juba 1990. aastate alul seoses Nõukogude Liidu lagunemisega. Belovežje lepped valisid Nõukogude Liidu lagunemise tee, aga mõistlikum ja õiglasem oleks [härra Sveti arvates] olnud piirialade elanikele anda võimalus ise otsustada, millise riigi koosseisus olla. Krimm oli aegpomm. Praegu on Krimm valitsuse liikme hinnangul toonaste avalduste järgi faktiliselt Venemaa osa. Ja siis intervjueerija küsib väga põhjalikult, lüües väga selge mustvalge valiku ette, kelle oma Krimm on, esitades retoorilise küsimuse. Härra Sveti vastus: praegu juriidiliselt, faktiliselt kehtivad Krimmis Vene seadused ning Ukraina ja Venemaa peaksid sellest olukorrast väljuma. Ja tänane valitsusliige jätkab: jah, intervjueerija arvates ma peaksin väljenduma mustvalgelt, kuid olukord on keerulisem. Ei saa väita, et Krimm on see või teine. Härra Svet jätkab oma mõttearendusi Krimmi kohta, kritiseerides toona, 2018. aastal kehtestatud sanktsioone – tõsi küll, võrreldes tänasega moderaatseid, kuid lääneriikide kehtestatuid –, öeldes küll samas, et ka rahvusvahelise õiguse rikkumine on väär, kuid öeldes ka seda, et Krimm peaks olema [nagu] Alsace. Ei ole mõtet piiride eest võidelda. Ja kelle oma on Krimm? See on [nagu] ilu vaataja silmades. Praegune valitsusliige jätkab: Krimmi inimeste enamik sooviks näha Krimmi Vene föderatsiooni koosseisus, Vene föderatsiooni subjektina. See intervjuu on põhjalik – kes on seda vaadanud, [see teab] – ning need hinnangud on väga ühemõttelised, ideoloogilised ja väljendavad seisukohta, mis ei ühti vaba maailma demokraatliku kogukonna käsitlusega, Eesti ühiskonna ega ka Eesti riigi ametliku positsiooniga, mis puudutab Vene föderatsiooni ebaseaduslikku Krimmi inkorporeerimise poliitikat. Õige on see, et läinud nädalal taristuminister avalikkuse surve all korrigeeris oma seisukohti ja rõhutas üle Eesti riigi ametlikust seisukohast kantud positsiooni. Kuid küsimus, mis on ka välja öeldud, on selles, et kuna toona, 2018. aastal, kui [Svet] seda intervjuud andis, oli tegemist omavalitsusametnikuga, siis millises kontekstis mõjusid need seisukohad siiramalt: kas põhjalikus vabas vormis antud intervjuus või sundolukorras, kus tõepoolest, vähemasti teoreetiliselt oleks vastupidiseid väiteid esitades olnud keerulisem ametis jätkata? Umbusalduse avaldajad leiavad, et selliseid käsitlusi väljendanud isik lihtsalt ei saa olla Eesti Vabariigi valitsuse liige. Nii lihtne see ongi. See ei ole küsimus juriidikast ja see ei ole ka küsimus nii-öelda tehniliselt julgeolekukontrolli probleemist. Me osundasime läinud esmaspäeval, kui kõne all oli volituste andmine peaministrikandidaat Kristen Michalile, probleemile seoses Vladimir Sveti kandidatuuriga. Siis ei olnud härra Michal veel esitanud valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile ametisse kinnitamiseks. Härra Michali vastus oli, et see on sotsiaaldemokraatide küsimus, sest nemad on härra Sveti esitanud, ja tema kavatseb sellest ettepanekust juhinduda. Tõepoolest, koalitsioonivalitsuste dünaamikas on see tavaolukorras üldiselt aktsepteeritud reegel. See tähendab seda, et valitsusdelegatsioonid, kes oma ministreid lähetavad, on oma otsustes vabad. See on kindlasti omaette küsimus, millised olid sotsiaaldemokraatide kaalutlused sellise delegatsiooni kujundamisel. See on nende poliitiline valik, mille üle nad avalikkusele selgitusi jagavad. Kuid olemas on ka teatud baasväärtused. Ja need baasväärtused on sellised, mille kaitsel valitsusjuht peab sekkuma. Need ei ole parteipoliitilised, need ei ole sotsiaalmajanduslikud valikukohad, mis puudutavad programmilisi seisukohti või eri poliitikasuundade väljendamist. Kahjuks peaminister piirdus vaid osundusega, et Kaitsepolitseiamet teostab härra Sveti suhtes julgeolekukontrolli. Ma ei tea, kas peaminister pidas silmas mingit Vabariigi Valitsuse liikme staatusele eelnevat julgeolekukontroll või härra peaminister pidas silmas julgeolekukontrolli, mida teeb Kaitsepolitseiamet Vabariigi Valitsuse liikmetele NATO riigisaladuse loa taotlemisel. Kuid ma tahan rõhutada, et küsimus ei ole sugugi mitte juriidiline ja keegi ei ole üles pannud küsimust selles juriidilises vormis, et kõnealuse valitsuse liikme puhul oleks tegemist mingisuguse agendiga, kelle tegevust peaks tuvastama õiguslike vastuluuremeetmetega. See on puhtal ja selgel kujul väärtusloogika küsimus. Seetõttu on meil praegu kontekst, kus meid jälgivad Eesti inimesed, et saada teada, milline on parlamendi seisukoht selles küsimuses, kus meid jälgivad kindlasti ka siin elavad eri rahvustest kaasmaalased, aga muu hulgas näiteks ukraina kogukonna esindajad. Minuga võttis eelmisel nädalal ühendust ka üks ukraina kogukonna esindaja, kes väljendas vägagi tungival moel tõsist muret nende avalduste üle, mida kõnealune minister on varasemalt avalikkuse ette toonud. Mul oli eelmisel nädalal vestlus Valgevene demokraatliku liikumise juhtivpoliitikutega ja meil tuli kõne alla ka täpselt Nõukogude Liidu lagunemine, Belovežje lepped ja see, et Venemaa Föderatsioon kavandab tõenäoliselt järgmise aasta Valgevene nii-öelda presidendivalimiste kontekstis järgmisi samme Valgevene inkorporeerimiseks Venemaa Föderatsiooni. Kui ma kõnelesin nendest avaldustest, siis nad väljendasid pehmelt öeldes üllatust, et niisuguseid avaldusi teinud inimest peetakse mõeldavaks niisugusel ajal Vabariigi Valitsuse koosseisus näha. Kogumis on selle umbusaldusavalduse mõte ühemõtteline: on olemas mingid põhimõtted, mille puhul ei saa kriitilises olukorras olla taandumist ega järeleandmist. Kindlasti väljendab minu järel kõnetooli asuv Vabariigi Valitsuse liige, nagu ka eelmisel nädalal, neid seisukohti – ma ei kahtle selles –, mis on kantud Eesti Vabariigi ametlikust positsioonist, selleks et teenida siin rahvaesinduse toetust ja säilitada oma ametikohta. Kuid ma tahan rõhutada, et me ei esita umbusaldusavaldust mitte selle poliitika eest või nende avalduste eest, mida ta on teinud sellel nädalal. Me esitame selle umbusaldusavalduse seetõttu, et varasemate seisukohtade järgi, mida ta on väljendanud venekeelsele meediale pärast Krimmi inkorporeerimist, ta ei ole sobiv inimene kandma Vabariigi Valitsuse liikme vastutust sellel maal ja sellel ajal. Nii lihtne see ongi. Mul on kahju, et valitsusparteid ei ole nendel päeval kasutanud võimalust järelemõtlemiseks. Meil on ka selliseid näiteid, mis on minu arvates resoneerunud Eesti ühiskonnas positiivselt, et järelemõtlemise aega on kasutatud, erinevate ametite kandidaatide puhul, ja see on leidnud ühiskonnas mõistmist. Praegu on valitud teistsugune tee. Opositsiooni roll on aga olla ka nende inimeste eestkõneleja, kes leiavad, et see tee ei ole mõistlik tee. Ja meie seisukoht tänasel päeval on selline: Vladimir Svet ei vääri usaldust, et olla ametis oleva valitsuse liige, lihtsalt seetõttu, et sellel maal ja sellel ajal ei ole see kohane valik. Lugupeetavad parlamendiliikmed! Ma pöördun opositsioonisaadikute poole – umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud 23 rahvaesindajat üleskutsega toetada seda umbusaldusavaldust –, aga ma pöördun ka valitsusliidu saadikute poole üleskutsega kaaluda selle umbusaldusavaldusega liitumist. Või kui teil selle hinnana, et valitsusliit jääks püsima, ei ole võimalik selle umbusaldusavalduse [poolt] hääletada, siis väljendage oma hukkamõistu umbusaldusavalduse hääletusel mitte hääletades – ka see on signaal, mida on võimalik kasutada. Mul on kahju, et loetud päevad pärast valitsuse ametisse astumist me peame – tõsi küll, erakorraliselt – [umbusaldust avaldama]. Ma arvan, et see on võib-olla isegi moodsa Eesti poliitika ajaloo kontekstis kiireim umbusaldusavaldus, mis on tulnud parlamendi ette, aga tegelikkuses on selle esile kutsunud peaministri reaktsioon, mis ei olnud adekvaatne selle probleemi lahendamisel juba eos. Eesti riigi juht, Eesti riigi peaminister kannab vastutust selle riigi eetose kaitsmise eest igal tasapinnal ja elementaarselt, mis puudutab personalivalikuid. Lugupeetav rahvaesindus! Tutvustanuna seda umbusaldusavaldust üldjoontes – tekst keskendub mitmetele aspektidele ja osundab ka teatud seisukohtadele –, me loodame, et selles küsimuses valitsusliit leiab sisemist jõudu teha otsus, mis konsolideerib riigi poliitilist keskkonda teatud välispoliitilistes ja julgeolekupoliitilistes põhi-, baaselementides. See on olnud meie tugevus laias laastus praegu selle kriisi keskkonnas ja see peab olema nii ka tulevikus. Seetõttu me ei tohi anda valesignaali. Härra Sveti ametisse jäämine Vabariigi Valitsuse liikmena, nii palju kui selle taga ka on mingeid pragmaatilisi poliitilisi kaalutlusi, võib vastata küll mingi parteipoliitilise kasu huvidele, kuid ei vasta eesti rahva ega Eesti Vabariigi strateegilistele huvidele. Aitäh teile!

Aitäh! Eelesitatu selgituseks ja oma seisukohtade tutvustamiseks palun Riigikogu kõnetooli taristuminister Vladimir Sveti.

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen kahel korral Riigikokku valitud ja Tallinna linnas töötamiseks mandaadist loobunud. Seega on see mul esimene kord siit puldist rääkida, kohe sellisel äärmiselt olulisel, ja ma arvan, võib öelda, kriitiliselt olulisel teemal. Otsus hakata ministriks ei sündinud minu jaoks kergelt, kaasa arvatud seetõttu, et ma tunnetan väga hästi sellega kaasnevat vastutust selles keerulises olukorras, kus Eesti Vabariik praegu on, seda nii julgeoleku kui ka majanduse mõttes. Sellel valitsusel on ees suur töö meie julgeoleku tugevdamisel. Ka minul taristuministrina seisab ees terve rida ülesandeid, mis aitavad tagada Eesti püsimise võimaliku agressiooni korral. Julgeolekuaspekt on olemas ka seal, kus me seda esmapilgul ei oskagi tähele panna. Toon teile ühe näite. Näiteks ükski liitlaste laev varustuse ja sõduritega ei saa Eesti sadamatesse tulla ilma, et sellele aitavad kaasa meie lootsid, kes töötavad Eesti riigilaevastiku koosseisus, mis on samuti taristuministri haldusala üks osa. Üks olulisemaid väljakutseid, mida endale näen, on Rail Balticu väljaehitamisega edasiliikumine, mille vastu siin õige mitu saadikut või lausa fraktsiooni on aktiivselt seisnud. Rail Baltic seob Eestit paremini ülejäänud Euroopaga ning mitte ainult ei panusta meie majanduse arengusse, vaid ühtlasi viib meid otseselt Venemaalt kaugele – läheme ju sellega üle just Euroopa rööpmelaiusele. Ka meie üldine olukord Eesti majanduses on otseses mõttes seotud meie kaitsevõimega ja meie inimeste hea elujärjega. Me peame pingutama, et tänased rasked otsused aitaks Eesti inimesi pikemas perspektiivis, ning mina sotsiaaldemokraadina seisan selle eest, et Eesti inimesed sõltumata nende elukohast ja emakeelest tunneks end laiemas mõttes kaitstuna. Peale seda sissejuhatust lubage minna konkreetsemalt selle tänase päevakorrapunkti juurde. Minu ütlemised, mida on ka siin saalis tsiteeritud, olid selgelt ebaõnnestunud. Ma ütlesin toona selgelt, et Krimmi annekteerimine Venemaa poolt toimus rahvusvahelise õiguse norme eirates. Ütlen teile siin ja olen seda viimastel aastatel korduvalt rääkinud, et Krimm on Ukraina osa ja juba üle kümne aasta on Venemaa seda ebaseaduslikult okupeerinud. Kogu selle aja jooksul on Venemaa pidanud Ukraina vastu sõda. Krimmis seisavad ebaseaduslikult Vene väed ja Venemaa võimud panevad [toime] kuritegusid. See sõda, mis on kestnud alates aastast 2014 ja omandas veelgi suuremad mõõtmed 24. veebruaril 2022, on nüüd seadnud ohtu kogu Ukraina riigi. Ukraina on püsinud eeskätt tänu oma rahva visale vastupanule ning meie, Eesti kohus on Ukrainat toetada – toetada nii palju, kui on vaja, ja toetada nii tõhusalt, kui on vähegi võimalik. Ma julgen väita, et olen andnud oma panuse Ukraina toetamisse täiemahulise agressiooni esimesest päevast alates. Mina olin üks nendest, kes vastutas Tallinnas põgenikekeskuse loomise eest, kes tegeles esimestel kuudel just sellega, et kümned tuhanded Ukraina põgenikud, kes siia tulevad, saaksid endale turvalise koha, et nad saaksid kõiki vajalikke teenuseid, ning et meie inimesed saaksid väga hästi aru, mis on Eesti seisukoht, kus me oleme selles konfliktis ja keda me peame toetama. Tallinna abilinnapeana ma vastutasin muu hulgas meie kommunaalmajanduse eest ja selle raames suhtlesin aktiivselt paljude Ukraina omavalitsuste juhtidega ja Ukraina saatkonnaga Tallinnas, jagamaks meie kogemust eluliselt tähtsate teenuste korraldamisel, aga ka õppimaks ukrainlastelt. Ma julgen väita, et see suhtlus on alati olnud väga positiivne ja konstruktiivne. Ma saan väga hästi aru, et minu kui valitsuse liikme suhtes on ootused äärmiselt kõrged. Ma olen valmis oma tööd tegema ja olen, nagu peaminister nädala eest ütles, valmis kõige kiiremas korras läbima ka julgeolekukontrolli. Oma seisukohti selle kohta, et Venemaa on Krimmi okupeerinud, et Vladimir Putin on kurjategija, et Venemaa teeb ebaseaduslikku agressiooni ja et me peame toetama Ukrainat, olen ma korduvalt väljendanud nii avalikult kui ka eravestlustes. Kindlasti, poliitikuna, kelle emakeel on vene keel, olen ma viimase paari aasta jooksul nii mõnestki häälest valimistel ilma jäänud. Aga ma arvan, et see ei olegi oluline, väärtused ja põhimõtted on olulisemad. Ma tahan tänada Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja selle esimeest Lauri Läänemetsa selle ettepaneku eest, mis on toonud mind siia teie ette. Ma saan aru, et ma räägin eesti keelt aktsendiga. Ma saan aru, et juba see asjaolu ise võib nii mõneski tekitada küsimusi. Kindlasti on mõnele küsimuseks ka see, et mul ei ole Eesti juuri, vaid olen päritolu järgi pooleldi ukrainlane ja pooleldi valgevenelane. Ma soovin oma eeskujuga näidata, et ka need poliitikud ja avaliku [elu] tegelased üldiselt, kelle emakeel ei ole eesti keel, saavad Eestis läbi lüüa ja oma ametis Eesti inimeste heaks tegutseda. Taristuministrina on paslik öelda, et ega asfalt rahvust ei tunne. Ühtlasi loodan, austatud Riigikogu liikmed, et minu järgmised esinemised ja debatid, mis me siin teiega peame, keskenduvad eeskätt sisulistele küsimustele selle kohta, kuidas Eesti taristut hoida, kuidas seda arendada, kuidas tagada suuremat panust Eesti majandusse ja kuidas kindlustada meie kaitsetaristu arengut. Kõik selle nimel, et Eesti oleks kaitstud ja jõukas. Aitäh!

Suur tänu teile! Nüüd on küsimuste aeg. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ütlesite, et väärtused on olulised. Teie väärtustes pole meil kellelgi mingit kahtlust – vahetasite erakonna ministriameti vastu. Ja et see ministriameti vastu vahetatud erakond on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, siis minu meelest on täiesti kohane teie poole pöörduda mitte kui härra, vaid seltsimehe poole. Nüüd, oma Ukraina sõnavõtte olete kõvasti triikinud ja silunud siin praegu ka. Ma pean ütlema: lihtsalt ei usu. Aga mina olen ikkagi eelkõige eesti rahvuslane, töötan Eesti rahva jaoks Eesti poliitikas ja mind huvitavad eelkõige Eesti asjad, ja selletõttu ma tahaksin saada selgemaid kinnitusi Eesti teemadel. Mul on lihtne küsimus teile, seltsimees Svet. Kas 1944. aastal Eesti vabastati või vallutati?

Aitäh küsimuse eest, härra Helme! Eesti okupeeriti, võib öelda ka, et Eesti vallutati 1944. aastal. Ma igaks juhuks mainin, et mina, erinevalt mõnest teie erakonnakaaslasest, ei ole Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige kunagi olnud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul, hea ettekandja, on küsimus. Sel hetkel, kui teist sai sotsiaaldemokraat, nagu te siin rõhutasite, kas teil oli Lauri Läänemetsaga juttu ka sellest intervjuust, mida me teile ette heidame, nendest seisukohtadest ja sõnavõttudest? See on üks küsimus. Ja teine on see: kas te arutasite ka agressorriikide kodanike hääleõiguse teemat kohalikel valimistel? Millised olid teie ja millised Läänemetsa seisukohad? Kas Läänemets korrigeeris oma seisukohti vastavalt teie sotsiaaldemokraadiks saamisele või need muutuvad seal?

Aitäh, härra Sibul, nende küsimuste eest! Ma loodan, et mul on aega neile kõigile vastata. Ma alustaksin sellest, et minu arusaamist mööda mina oma seisukohti maailmavaateliselt korrigeerinud ei ole. Mina olen olnud ja olen siiamaani vasaktsentrist. Ma olen seda korduvalt öelnud, et minu meelest minu endine koduerakond – vabandan oma endiste erakonnakaaslaste ees, kes istuvad ka saalis, et räägin nendest kolmandas isikus – on hakanud liikuma pigem parempoolse maailmavaate poole. Ka tänane avaldus selle kohta, et ettevõtte tulumaks on ilmtingimata kahjulik, seda pigem tõestab. Lauri Läänemets ei pidanud minuga arutama väärtusküsimusi, mida me arutame siin saalis, sest ta teadis väga hästi, et mina olen Eesti patrioot. Ma pean väga oluliseks Ukraina toetamist ja Eesti julgeolekusse panustamist. Ma arvan, et see oli ka üks põhjus, miks ta mulle selle ettepaneku tegi. Mis puudutab hääleõigust kohalikel valimistel, siis siin olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohad mulle teada juba ammu, ja ma usun, et erakonnakaaslastele olid ka minu seisukohad teada. Nii et ma arvan, et siin ei olnud otseselt midagi uut.

Aitäh! Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Te siin rääkisite, kuidas teie olete vasaktsentrist ja teie endine koduerakond muutus liiga parempoolseks. Aga ometigi teile 11 aastat sobis see erakond, Keskerakond. Teile sobis see senikaua, kui Keskerakond oli Tallinnas võimul, kui te saite olla linnaosa vanem, saite ka abilinnapeana töötada. Ja siis äkki avastasite endas vasaktsentristi ja, hopsti, siin te nüüd oletegi valitsuse liikmena. Mind huvitan küll, kuidas selline meelemuutus üleöö tuli. Jääb ikkagi mulje, et siin ei ole tegelikult mingit seost veendumustega, vaid pigem ametikohtadega.

Aitäh selle küsimuse eest, proua Kingo! Nagu ma juba ütlesin vastuses härra Sibulale, mina olen alati olnud vasaktsentristlike maailmavaadetega. Kui teid aga nii palju huvitavad Keskerakonna seisukohad ja see, kuidas nad on ajas muutunud, eriti viimasel ajal, siis ma soovitan teil lihtsalt lugeda Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti viimaseid sõnavõtte. Ma arvan, et mina ei pea hakkama neid siin tsiteerima. Minul on, jah, tunne, et viimase aasta jooksul on Keskerakond hakanud maailmavaateliselt liikuma paremerakondade suunas. Minu jaoks oli Keskerakond vanasti alati just paremerakondade tasakaalustaja ja mina arvan, et seda rolli on nüüd Eesti ühiskonnas kandmas Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea Vabariigi Valitsuse liige! Kuna Krimmi küsimus ja Ukraina terviklikkuse küsimus juba tekitas segadust ja justkui ümbersündi, siis tegelikult mind huvitab, kuidas Vabariigi Valitsuse liige Vladimir Svet käsitleb Tartu rahulepingut. Kas sellest tulenevalt on õigus Eesti Vabariigil esitada nõudmisi Vene föderatsioonile? Ja kuidas te argumenteerite või vastuargumenteerite Vene poole väidetele, et Tartu rahuleping on aegunud, kuna Eesti astus vabatahtlikult Nõukogude Liitu?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Karilaid! Minu hinnangul on see leping kehtiv. Mina olen absoluutselt veendunud, et Eesti ei astunud vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu, vaid Eesti okupeeriti, seda tegi Nõukogude Liit kaks korda. Sellele, millised võimalikud tagajärjed täpselt tulenevad sellest faktist, et Tartu rahuleping ei ole oma kehtivust kaotanud, peavad hinnangu andma Välisministeerium ja Justiitsministeerium – need inimesed, kes meil seda poliitikat paika panevad. Isiklikult arvan, et mina taristuministrina pean eeskätt panustama sellesse, et Eestil oleks võimalikult tugev seos Euroopaga erinevate transpordikoridoride kaudu, sest see on kõige parem kindlus, mis me saame anda, et Tartu leping edaspidi ka päriselt kehtiks.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud umbusaldatav! Te mainisite, et teie ütlused Krimmi ja Nõukogude Liidu liiga varajase lõppemise kohta olid ebaõnnestumised. Ma tahaksin aga rohkem teada, kuidas need ebaõnnestumised sündisid. Ma vaatasin, et teie intervjuu oli pikk ja põhjalik. Ei saa ju öelda, et te lihtsalt komistasite mõne sõnaga. Kas ajakirjanik provotseeris teid? Mulle jälle tundub, et äkki olid need teie ausad arvamused, aga nüüd, selleks et olla Eesti Vabariigi minister, te lihtsalt võib-olla veate meid ninapidi ja ütlete neid asju selleks, et jätkata sellel positsioonil. Ma vaatan meediaväljaandeid, seal on leitav ainult teie vana intervjuu. Te ei ole neid hiljem ümber lükanud. Esimest korda me näeme teie seisukohti nüüd, kui te saite ministriks. Teate, täna on usalduse teema ja ma ütleksin, et mul ei ole usaldust, sest te oleksite pidanud mõne nädala või mõne päeva jooksul oma [varasemad] ütlused ümber lükkama …

Aitäh!

… aga nüüd me peame siin kuulama seda juttu.

Aitäh, härra Poolamets! Teie küsimus ajendab arvama, et te olete läbi lugenud ja kuulanud kõiki neid sadu ja sadu intervjuusid, mida mina olen jõudnud anda seitsme aasta jooksul, mil ma olen olnud poliitikas aktiivne. Kindlasti on Riigikogu liikmel piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks, aga julgen väita, et olete vahele jätnud selle, kuidas ma olen korduvalt, olles Keskerakonna liige – ammu enne seda, kui Tallinnas kukkus kokku see eelnev koalitsioon –, väga selgelt ja mustvalgelt öelnud, et Krimm on Ukraina osa, et Putin on kurjategija, et Venemaa on agressorriik ja et Eesti peab toetama nii Ukrainat kui ka oma kaitsevõimet.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud umbusaldatav! Te olete kutsutud ministriks Reformierakonna juhitud valitsusse, kes on Venemaa ja Ukraina sõja suhtes võtnud – vähemalt retoorikas – väga selge hoiaku ja tekitanud ühiskonnas fooni, et ainuüksi Venemaa poole vaatamine võib kaasa tuua enneolematu tühistamisaktsiooni ja isegi repressioone. See muidugi ei tekitanud neis mingit probleemi lasta Kaja Kallasel ajada poolteist aastat perevereäri Putini Venemaaga, teenida sealt sõna otseses mõttes kena kopika ja õlitada Vene sõjamasinat. Ja nüüd nad teevad seda jälle: aktsepteerivad ministrina inimest – teid siis! –, kes on sõnaselgelt avaldanud mõtteid Krimmi kuuluvuse ja pronkssõduri kohta. Ilmselgelt poleks see kellegi teise puhul kõne allagi tulnud. Sotside punane niit ja seos Kremliga on nagunii selge: papa Ossinovski Venemaal teenitud raha nende valimiskampaanias, soovimatus valimisõigust ära võtta Valgevene ja Venemaa kodanikelt, kes paralleelselt Eesti omavalitsustega valivad ka Lukašenkat ja Putinit. Teie esindate neidsamu vaateid ja väärtusi.

Aitäh!

Kas te tõesti arvate, et see on normaalne? Ja kas see pole mitte julgeolekuoht?

Aitäh küsimuse eest, proua Helme! Mina arvan, et sotsiaaldemokraadina, inimesena, kes toetab tugevat Eesti kaitsepoliitikat, kes toetab tugevat Euroopa Liitu, kes toetab tugevat NATO-t ja kes toetab seda, et me toetame Ukrainat, mina saan pigem panustada selle riigi julgeoleku tagamisse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud umbusaldatav! Millal te viimati Venemaal käisite ja mis põhjustel? Ja kui teil olid isiklikud põhjused, siis piisab lihtsalt sellest, kui ütlete, et isiklikel põhjustel.

Aitäh selle küsimuse eest, proua Poolamets! Mina käisin viimati Venemaal umbes viis aastat tagasi turistina [ja viibisin seal] kolm päeva. See oli umbes samal ajal, kui Venemaad väisas toonane Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt kolleeg! Mina ei usu inimeste nii kiiret ümbersündi, nagu see teie puhul toimunud on nüüd, kui te ministriks saite. See ei ole lihtsalt veenev. Aga minu küsimus on jätk kolleeg Jaanus Karilaiu küsimusele ja teie ühele vastusele. Te väitsite, et Eesti 1944. aastal okupeeriti. Kas teie käsitluses Petserimaa on okupeeritud ala või mis staatuses see praegu on? Ja kas Eesti Vabariik peaks ettevalmistatud piirilepingu – ettevalmistatud kujul, nii nagu Eesti pool mitmel korral on initsiatiivi näidanud – Venemaaga sõlmima või mitte? Milline on teie arvamus valitsuse liikmena? See on väga oluline. Ma usun, et te olete selle küsimuse endale selgeks teinud ega viita ekspertidele, kes peavad midagi ütlema. Valitsuse liikmena, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmena, milline on teie seisukoht – Petseri staatus, piirileping?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Seeder! Mina arvan, et praeguses olukorras on ükskõik mis lepingu sõlmimine Venemaaga äärmiselt küsitav tegevus. Ma arvan, et seda, kuidas peaks Eesti edasi liikuma Venemaaga piiriküsimuse lahendamisel, peab näitama tulevik. Ma siiski rõhutan, et selles valitsuses mina ei ole ei välis- ega kaitseminister, mina olen taristuminister. Seega, minu seisukoht on see, et me peame olema äärmiselt ettevaatlikud Venemaa suhtes – ka siis, kui Venemaa peaks näitama üles valmidust teha meiega kuskil koostööd. Ma arvan, et me peame väga ettevaatlikult sellesse suhtuma ja arvestama sellega, et Venemaa peab praegu Ukrainas sõda. Ja ma arvan, et siin me peame usaldama meie Kaitseministeeriumi, samuti Kaitseväge, kes pigem leiavad, et me peaksime keskenduma meie enda kaitsevõimekuse tagamisele, kõik muu on peale selle.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Siin ma pean Helirist natuke teistmoodi ütlema: osa keskerakondlasi on ennegi sotsideks muutunud ja üsna kiiresti toimub see ümberpöördumine, tänapäeva Eestis on see võimalik. Aga ma tahtsin seda kommenteerida, et te väitsite siin, et teie ei ole kommunistlikku parteisse kuulunud. Arvestades noorust, seda ei saanudki olla, sest sel ajal enam kommunistlikku parteid ei olnud. Ja mina pole ka sinna kuulunud, nii et siin me saame nagu ühel pool olla: kommunistlikku parteisse me pole kuulunud. Aga ma küsin ikkagi teilt taristuministrina. Lähtuvalt sellest praegusest umbusaldusest, millised võiksid olla järgmised punaarmeelastele kuulunud taristuobjektid, mida oleks võimalik järgmisena teisaldada ja Eesti tänavapildist ära viia?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean teile tunnistama, et minu arusaamist mööda taristuks võib teoreetiliselt nimetada ükskõik mida – näiteks tervisetaristut või rohetaristut –, aga ma siiski rõhutan, et minu kui taristuministri portfellis on eeskätt transpordi, liikuvuse, merenduse, jäätmemajandusega ja elamupoliitikaga seotud küsimused. Ma arvan, et te peaksite nende mälestusmärkide kohta pärima asjaomaste ministrite käest. Ma saan ju aru küll, mille kohta te minult soovite küsida. Mina arvan, et on väga õige okupatsioonisümboolikaga olulisemad monumendid eemaldada, aga kui te küsite minu käest, milline neist peaks olema järgmine, siis ma ei oska seda teile öelda.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Svet! Te olete nüüd ka täna siin korduvalt nimetanud Putinit kurjategijaks. Ma ei vaidle sellele üldse vastu. Aga mind huvitab see. Teie valija on siiani olnud valdavalt siiski ilmselt mitte eesti valija. Ja nende inimeste hulgas on tõenäoliselt ka väga palju neid inimesi, kes on Venemaa presidendivalimistel just nimelt Putinit valinud. Me teame, et venelased, kes on Vene kodakondsusega, on üsna aktiivselt toetanud Putinit presidendivalimistel. Mul on selline palve: konkretiseerige, kuidas te neile inimestele selgitaksite, missuguseid kuritegusid on Putin toime pannud.

Aitäh, härra Helme! Et vastata teie küsimusele, ma meenutan seda, et meil oli võimalus teiega kandideerida kohalikel valimistel Tallinnas ühes valimisringkonnas, Lasnamäel. Ma mäletan hästi, et sain teist umbes poolteist tuhat häält rohkem. See paneb mind mõtlema, et ma tean, vähemalt natuke tean, mida ja kuidas mõtlevad näiteks Lasnamäe elanikud. Mina olen kindel, et minu valijad on Eesti patrioodid, ning mina olen kindel, et minu valijad toetavad Eestit ja seda põhiseaduslikku korda, mis on siin. Kui teie ei ole oma valijates kindlad, siis te peaksite ise nendega rääkima.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Vladimir Svet! Te olete Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Maarjamäele rajatud memoriaali kohta öelnud, et sellele sümbolile tuleb anda uus tähendus, kuna see on juba oma tähenduse kaotanud ja on selge identiteedita. Kui te ei teadnud, siis eestlased sellele obeliskile, mis kõrgub, on väga selge hinnangu andnud ka ühe sõnaga, mida siin ma ei hakka kordama, aga nende tuld hoidvate käte nimetus on vägistajate käed. Ja nüüd ma küsin selle uue tähenduse andmise kohta, kas te olete uurinud Memento või represseeritute arvamust enne selle avalduse tegemist või Eesti rahva arvamust. Öelge, kuidas on võimalik kalmistuala tähendust muuta, kui sinna on maetud inimesed, sealhulgas sadakond Eesti sõdurit.

Aitäh, proua Solman, selle küsimuse eest! Kui te lubate, ma avan, mis on minu seisukoht Maarjamäe memoriaali teemal. Mina tuginen nii Eesti Arhitektide Liidu kui ka Eesti Maastikuarhitektide Liidu seisukohale, et see Nõukogude Liidu ajal rajatud memoriaaliosa on täna selgelt silmapaistev Eesti maastikuarhitektuuriteos. Ja on ilmunud mitmed teadustööd, mis tõestavad, et sellel memoriaaliosal ei ole tegelikult ideoloogilist tähendust. Sinna ei too keegi lilli, seal ei korraldata mingeid aktsioone, seda me ei näe mitte kuskil ükskõik mis traditsioonide tähistamise juures. Erandiks on kusjuures Eesti Vabariigi president Lennart Meri, kes on just Maarjamäe memoriaali juures läbi viinud tseremoonia, mis oli pühendatud Nõukogude sõjaväe lahkumisele Eestist aastal 1994. See ei olnud mitte Vladimir Svet, vaid see oli Lennart Meri, kes püüdis anda sellele memoriaalile uut tähendust. Ja seetõttu mina jagan enne osundatud ekspertide, aga ka Eesti Ajaloomuuseumi seisukohta, koos Mementoga, koos represseeritute liiduga, koos arhitektide ja maastikuarhitektidega, et me võiksime liita selle memoriaali territooriumi Eesti Ajaloomuuseumi territooriumiga, et ajaloomuuseumi spetsialistid, ajaloolased saaksid varustada selle koha õigete täiendustega, selgitustega, selleks et kõigile oleks arusaadav, mis asi see on.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete lõpetanud Tallinna Humanitaargümnaasiumi. Kaks aastat tagasi me kuulutasime välja täieliku ülemineku eestikeelsele õppele ja siis ma tegin sissejuhatava pressikonverentsi teie koolis. Teie õpetajad ja koolidirektor meenutavad teid kui usinat ja asjalikku õpilast. Ma küsin teilt, mis te arvate ja kuidas teie nii-öelda seestpoolt seda põhjendate. Me kõik saame ju aru, et keelt ei pea õpetama mitte riik kellelegi selgeks, see ei olegi võimalik, inimene õpib ise sisemise sunduse või mingite stiimulite ajel, aga ta õpib ise ja iseendale. Aga miks on see nii raskesti läinud ja miks eesti keele omandamine osale õpetajatest aastakümneid juba – intelligentsed inimesed –, osale perekondadest ja noortest on nii üle jõu käiv?

Aitäh!

Kas see on suhtumise küsimus? Või ei ole riik neile seda selgeks õpetanud?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Lukas! Ma olen teiega päri selles: minul on äärmiselt vedanud, et ma õppisin just Tallinna Humanitaargümnaasiumis, alates 5. klassist keelekümblusklassis. Ma olen ääretult tänulik oma õpetajatele, eriti Annelii Juhkamale ja Anne Piparile, kes tegelikult on taganud võimaluse, et inimene, kelle vanemad ei ole siit pärit, võib seista Riigikogu ees valitsuse liikmena, valitsuse esindajana. Põhjus, miks meil siiamaani kõik noored – ja mitte ainult noored – ei oska eesti keelt, on äärmiselt kompleksne. Ma olen kindel, et te teate seda kõike oluliselt paremini kui mina. Mina mäletan, et veel siis, kui mina olin õpilane ja teie olite haridusminister, olime me üks nendest, kelle juurde te tulite näidistunde vaatama. Kindlasti on siin oma roll mängida riigil, oma roll on kohalikul omavalitsusel, aga muidugi on väga oluline roll ka perekonnal ja õpetajatel. Minul on väga vedanud, et mul on olnud selline tugivõrgustik: minu pere, minu vanemad, minu sõbrad – eriti eestlastest sõbrad, kes on mul aidanud keele selgeks õppida. Ma tean väga hästi, et paraku mitte igal vene noorel ei ole sellist tugivõrgustikku taga. Just seetõttu me peame aru saama, et koolid on erinevad, pered on erinevad ja ka noored on erinevad. Mina arvan, et me peamegi lihtsalt edasi panustama ja noori toetama, et lõppkokkuvõttes see reform lõpuni viia ning et iga noor, kes on Eestis sündinud, saaks aru, et tema võiks sama hästi jõuda ka siia pulti.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No meil Eestis on üks selline rahvavaenulik poliitiline organisatsioon nagu Reformierakond, kellel on põhimõtteliselt Ukraina teemasid käsitledes alati afektiseisund, täielik hüsteeria. Ja kui nad sellest mööda saavad, siis on neil täielik paranoiaseisund, nad näevad kõikjal kogu aeg Kremli jutupunktide vestjaid. Lisaks on neil kinnisideed, nad räägivad kogu aeg euroopalikest väärtustest, euroopalikust väärtusruumist. Mul on nüüd küsimus. Kas teil enne seda, kui te saite ministriks, ja pärast seda, kui te olite vahetanud parteid, oli kohtumisi Reformierakonna juhatuses või Reformierakonna fraktsioonis, et te saaksite võrrelda, kas teie arusaamine euroopalikust väärtusruumist ja Kremli jutupunktidest on kattuv või mitte? Või seda erakonda ei huvitanud see üldse teie puhul? Aga kui kohtumine siiski toimus, siis mis te rääkisite?

Aitäh küsimuse eest, härra Helme! Mul ei ole viimase nädala jooksul olnud eraldiseisvat kohtumist Reformierakonnaga, aga mul on olnud juba võimalus teha tööd Kliimaministeeriumis Reformierakonda esindava ministri Yoko Alenderiga. Mul oli võimalus osaleda ka valitsuse istungil, mida juhtis peaminister Kristen Michal. Ma pean teile tunnistama, et ma ei saanud päris lõpuni aru, mida te täpsemalt tahtsite minult teada. Aga ma arvan, et Reformierakonna seisukohad on laiale avalikkusele tuntud ja kui ei ole, siis minu värske kolleeg Jürgen Ligi oskab alati neid väga otsekoheselt [väljendada].

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud umbusaldatav! Siin saalis on vahel päris humoorikas vaadata, kuidas erakonda vahetanud tulevad siia pulti ja teatavad, et nemad veendunud sotsiaaldemokraatidena seisavad ühe või teise asja eest. Seda on viimasel ajal olnud ja see päris humoorikas, kui seda mitte kuidagi teistmoodi nimetada. Aga me teame kõik sellist ütlust, et asjad mitte ainult ei pea olema korras ja õiged, vaid peavad ka näima ausad ja õiged. Kas te möönate, et teie erakonnavahetus sellisel moel näeb ikkagi halb välja? Ja mis teie valijad arvavad sellest, et ühel päeval te olete ühes erakonnas, kus te olete aastaid olnud, tööd teinud ja panustanud, aga järgmisel päeval olete veendunud sotsiaaldemokraat ja sellega kaasneb ministriportfell? Kas see teie enda arvates ei näe kuidagi halb välja? Võib-olla oleks pidanud mõne aja jooksul paus vahel olema, siis oleks kogu see asi ehk parem välja näinud?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma igaks juhuks kordan veel, et vähemalt minu arusaamist mööda ma oma maailmavaadet muutnud või vahetanud ei ole. Pigem ma tajun, et minu endine erakond on hakanud oma maailmavaadet järk-järgult muutma. Aga teil on kindlasti õigus selles mõttes, et minul poliitikuna seisab ees äärmiselt raske töö: tõestada oma tegudega, oma poliitikaga selle valitsuse töö kaudu enda valijale, et mina olen väärt esindama selle valija huve. Kas see mul õnnestub või mitte, seda näitab tulevik.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Te olete varasemalt oma sõnades kaitsnud punamonumente, olete kritiseerinud pronkssõduri teisaldamist ja rääkinud sellest, kuidas see inimesi solvab. Tulles tagasi Martin Helme küsimuse juurde, mind huvitab tõesti, kas Reformierakonda see teema üldse ei ole huvitanud. Kas neid see ei sega, ei häiri? Ma sain teie sõnadest niimoodi aru, et nad ei ole tahtnud teiega sel teemal üldse rääkida. Saan ma õigesti aru, et Reformierakonda ei sega see teema ja nad ei ole üldse tahtnud teie seisukohta teada saada?

Austatud proua Kingo! Kui te tahaksite teada päriselt, siiralt Reformierakonna arvamust, siis te võite küsida seda nende käest. Ma arvan, et oleks väga imelik, kui mina siin hakkaksin Reformierakonna eest rääkima, mida nemad arvavad minust või millestki veel. Palun küsige nende käest, nemad vastavad teile.

Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud härra minister! Mul on teile üldpoliitiline küsimus. Siin Urmas Reinsalu ja Martin Helme ja teised, kes teie kallal praegu tänitavad, räägivad midagi väärtustest. Ma tahaksin küsida, kus olid Urmas Reinsalu ja Martin Helme väärtused, kui nad 2016. aastal sõlmisid valitsusliidu erakonnaga, millel oli sel hetkel toimiv kokkulepe Putini Ühtse Venemaaga. See oli kaks aastat pärast Krimmi okupeerimist. Kus nende väärtused siis olid? Ma mäletan, et Mart Helme lubas, et enne, kui seda lepet ei tühistata, sellist koostööd EKRE tegema ei hakka, ja siis paar kuud hiljem hakkas küll, mingit probleemi ei olnud. Mu küsimus on, kas neil ei olnud siis neid väärtusi, millest nad täna siin räägivad, olid neil siis sel hetkel, ka härra Seederil, mingid teised väärtused või on niimoodi, et nende väärtused muutuvad vastavalt sellele, kuidas on poliitiliselt kasulik ja kuidas võimule saada. Vaat, ma tahaksin selles küsimuses aru saada. Ja mulle tundub, et just taristuministri pädevuses see aspekt on.

Austatud härra Kaljulaid! Ma loodan, et te saate aru, et mina olen siin täna esimest korda ministrina Riigikogu, enda tööandja ees. Ja mina tahan uskuda, et tegelikult kui mitte tervel, siis absoluutsel enamusel sellest Riigikogust on väärtused samad mis minul – ka nemad arvavad, et Krimm on okupeeritud, et Venemaa on selle okupeerinud, et Vladimir Putin on kurjategija, kes tuleb vastutusele võtta, et Venemaa on agressorriik ja et me peaksime Ukrainat toetama. Ma loodan, see istung, mis siin täna toimub minu isiku üle [otsustamiseks], on mingi selline hetkeline soov teenida poliitpunkte ning tegelikult on siin taga lõppkokkuvõttes needsamad väärtused, millele vannub truudust iga Riigikogu liige.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Ma tuletaksin Kaljulaidile meelde, et aastal 2016 ei olnud EKRE valitsuses, aga 2019. aastal Ratas väga selgelt distantseerus – suuresti meie nõudmisel – sellest lepingust Ühtse Venemaaga. Okei, Krimmi suhtes te võtsite täna seisukoha. Kas te olite siiras või käib see teie palganumbri sisse, ei tea. Aga tegelikult me küsisime ka selle kohta. Te olete öelnud juba mitu korda, et Putin on kurjategija. Olge hea, sõnastage ikkagi ära võimalikult palju Putini kuritegusid. Ma loodan, et see kindlasti ei tee teile mingeid raskusi ega sea teid ka kuidagi ebamugavasse olukorda. Pange näiteks ritta kümme Putini kõige jõhkramat kuritegu, sõnastage ära.

Ma tahtsin öelda, et ma tänan teid küsimuse eest. Ma tegelikult arvan, et selle küsimusega te hoopis naeruvääristate neid kuritegusid, mida Venemaa on toime pannud. Kui te tõesti tahate lühidalt, kahe sõnaga, siis ütlen Butša ja Irpin. Ja kui te vajate mingeid lisaargumente, siis guugeldage.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Kuna te olete üleöö vahetanud erakonda ja muutnud väärtushinnanguid, siis küsin: milline on teie suhtumine samasooliste abiellumisse? Kas te toetasite juba varem samasooliste abiellumist või hakkasite samasooliste abiellumist toetama pärast seda, kui teist sai sotsiaaldemokraat?

Aitäh, proua Poolamets! Ma eeskätt ütlen, et mul on hea meel, et Eestis on samasooliste abielu seadustatud ja et Eesti riik, Eesti valitsus saab nüüd keskenduda nendele küsimustele, mis on otseselt seotud meie julgeolekuga, Euroopa Liidu ja NATO tugevdamisega, Eesti inimeste toimetulekuga. Ja kui te küsite, mis oli minu seisukoht varasemalt, siis ütlen, et ka Keskerakonnas olles mina olin üks nendest, kes oli pigem abieluvõrdsuse pooldaja. Mõistagi, seal oli erinevaid seisukohti, aga minu seisukoht oli selline.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Lugupeetud taristuminister! Kui te nüüd kuulate siin neid küsimusi, loete seda umbusaldusavaldust ja mõtlete nende paljude poliitikute varasematele väljaütlemistele nii Ukrainaga seonduvalt, Krimmiga seonduvalt kui ka meie erinevate liitlastega seonduvalt, nagu USA suunal, Soome suunal, Balti riikide suunal, tuleb meelde, ja kõigele sellele, mida kirjutavad erinevad portaalid, mis mõnele erakonnale kuuluvad, siis kas te tunnete, et see umbusaldusavaldus on kantud sellisest siirast murest ja siirast huvist, et kuidagimoodi saada siin selgust või tagada meile tugev ja toimiv valitsus ja nii-öelda päriselt pettumusest või kriitikast selle ühe ebaõnnestunud intervjuu kohta, või on see ikkagi selline poliitilise olukorra ärakasutamine, et sellist väga ammust intervjuu, mille te tegelikult olete oma tegudega hiljem korduvalt ümber lükanud, ära kasutada poliitilise tähelepanu saamiseks? Kumb see teile tundub olevat?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Kiik! Mulle tundub, et pigem praegu tegemist on sellise poliitilise olukorra ärakasutamise momendiga. Ma ju väga hästi tajun ka seda, et viimased aastad ei ole olnud valitsuses inimest, kelle emakeel ei ole eesti keel. Eks ma saan aru, et valitsuse liikmena ma pean lihtsalt selle kriitika üle elama ja pean nendele küsimustele vastama nii täna kui ka edaspidi, muidugi lootes, et edaspidi opositsioon keskendub just probleemidele, mis meil on taristu valdkonnas. Aga jah, ma kardan, et praegune arutelu siin on pigem kantud soovist teenida poliitilisi punkte.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Tanel Kiigele vastuseks nii palju, et kõige kiiremas korras see nõndanimetatud usaldus[hääletus] või mingite sõnavõttude ümberlükkamine ongi julgeolekukontrolli läbimine. Te ise oma kõnes ka väitsite, et [läbite] kiiremas korras julgeolekukontrolli. See tähendab seda, et siiamaani pole see veel tehtud. Aga nii kaua, kui seda ei ole tehtud, on küsimused õhus. Aga ma küsin ikkagi piiride kohta ja Tartu rahu[lepingu kohta]. Kui nüüd siit edasi, ida poole minna, mis te arvate, milline saatus on Jaanilinnal, kummal pool joont see asub?

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma teie mõttekaaslasele juba selgitasin, minu seisukoht on selline, et praegu peaks meie prioriteet olema Eesti ja Ukraina kaitse tugevdamine, meie kaitse-eelarve tagamine, et need plaanid, mida Eesti Kaitsevägi on teinud, saaks ellu viidud, ükskõik missuguste Venemaa poolt tulevate ohtude tõrjumiseks ja heidutamiseks. See, mida Tartu rahu – minu hinnangul kehtiv – saab tulevikus Eestile tuua, ongi tuleviku määrata. Ja ma arvan, et kui me praegu hakkame liiga palju mõtlema selle peale, kuidas me Venemaaga mingeid küsimusi sellega seoses arutame, siis me ei jõua mitte kusagile ja ainult kaotame aega. Eeskätt kaitsepoliitika ja siis kõik muud teemad.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, siin saalis tegeldakse poliitika kujundamisega ja sellestsamast kõnetoolist on meile kõnelenud ka Ukraina president Vladimir Zelenskõi. Seetõttu ongi väga arusaadav, et kui meedias on üleval mingid kahtlused, siis selliseid küsimusi siin saalis ka teise nurga alt käsitletakse. Nii et ärge kuidagi seda alahinnake, palun! Aga minu küsimus tuleb kodakondsuspoliitika kohta Eestis. See teema läheb nüüd kahtlemata natuke laiemaks, aga nagu te aru saate, ongi tegemist pigem meelsuskontrolliga usalduse kontekstis. Ja ma küsin teie käest seda. Uus peaminister ütles, et sotside taga on Vene kodanike valimisõiguse küsimus. Me teame, milline käsitlus on sotsiaaldemokraatidel, aga milline käsitlus teil selles küsimuses on?

Aitäh, härra Metsoja! Ma tänan teid, ja mitte ainult selle küsimuse eest, vaid ka selle eest, et te ka otseselt ütlesite välja, et siin ei ole praegu tegemist mitte umbusaldusavaldusega, vaid meelsuskontrolliga. Minu arvates on oluline, et see on vähemalt ausalt välja öeldud. Kui aga rääkida hääleõigusest, siis tegelikult ei ole hääleõiguse äravõtmisel takistuseks mitte Sotsiaaldemokraatlik Erakond, vaid Eesti Vabariigi põhiseadus, nagu on korduvalt viidanud mitmed Eesti põhiseaduse tundjad, tunnustatud juristid, õigusteadlased. Ma olen kindel, et nii minu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui ka enamiku saadikute jaoks on Eesti põhiseadus päevapoliitilistest probleemidest olulisem. See on ka minu seisukoht.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma peaks natukene umbusaldatavat korrale kutsuma. Ärge rünnake küsijaid. Siin ei ole praegu sedapidi, et meie oleme umbusaldatavad. Umbusaldatav olete teie. Te ründate siin meid, et me oleme siin kuulunud komparteisse. Ma ei näe praegu siin kedagi meie fraktsioonist, kes oleks kuulunud komparteisse. Kui te pidasite silmas Arnold Rüütlit, siis ka tema ei kuulu enam meie erakonda. Nii et ma ei näe, et meil oleks siin mingeid kompartei sidemeid, erinevalt teile töökohta pakkunud Reformierakonnast, mis koosneb valdavalt endistest kommunistidest ja noorkommunistidest. Nii et ärge meid selle teemaga tülitage. Nüüd, mis puutub Putini kuritegudesse, siis ma ei saanud vastust ja ka minu kallis abikaasa ei saanud vastust. Butša on liiga üldine ja [umb]määrane. Kui Putin on antud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla, siis on seal olnud konkreetsed süüdistused. Kas te jagate neid konkreetseid süüdistusi ja arvate, et kui Putin tõepoolest tuleb …

Aitäh!

… sellise riigi territooriumile, kus teda on võimalik arreteerida, siis ta tuleks arreteerida? Või kuidas sellega on?

Aitäh!

Kuidas te ikkagi selgitate neile Putini-meelsetele valijatele, olgu nad eestlased või venelased, teie valijad või minu valijad, seda, mida te silmas peate?

Aitäh, hea kolleeg! Aeg on nüüd täis juba!

Aitäh selle küsimuse eest! Kui te tahate, et ma avaks selliste sõnade sisu nagu Butša ja Irpin – kui need ei ole teile selged –, siis ma võin muidugi seda teha. Ma võin teile rääkida sellest, et Vene okupatsiooniväed on tapnud Butšas ja Irpinis süütuid inimesi kümneid ja sadu, piinanud neid, vägistanud neid, põletanud kodusid, tegelenud äärmiselt seletamatute kuritegudega. Aga muidugi see skoop ei piirdu ainult Butša ja Irpiniga. Muidugi me tegelikult teame, et sarnased kuriteod on olnud ja on ka praegu igal pool mööda rindejoont. Me teame, et oluliselt pikemat aega on kuritegusid toime pandud okupeeritud Krimmis. Minul oli au osaleda ühel sündmusel, kus esines Mustafa Džemiljev, kes on üks krimmitatarlaste liider. Tema on väga põhjalikult rääkinud sellest, kuidas Venemaa on alla surunud ja alla surumas vähemusi Krimmis – neid inimesi, kes ei toeta Vene võimu. Me teame, et lisaks sellele on väga paljud Ukraina lapsed ebaseaduslikult oma perede juurest ära viidud, Venemaale. Mina ei oska teile peast tsiteerida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistust Vladimir Putinile. Aga ma arvan, et olulisem sellest on tõdemine, et tegemist on kurjategijaga. Kui me tahame tema kuritegevusele lõppu teha, siis me peame toetama Ukrainat, et Ukraina selle sõja võidaks, ja me peaksime ka ise olema valmis ükskõik mis agressiooni tõrjuma.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud umbusaldatav! Te enda silmas palki ei näe. Mina ütleksin teile, et te olete puhas Savisaare koolkond. Olen teid jälginud Tallinna abilinnapeana – te räägite ükskõik mida, aga te ei vasta küsimusele. Ma küsisin teie käest, kuidas on võimalik sõjahaudadele uus tähendus anda. Te ei vastanud mu küsimusele, kas te võimuesindajana küsisite rahva arvamust, Eesti rahva arvamust Maarjamäe, Nõukogude okupatsiooni sümboli kohta või küsisite ainult funktsionääri arvamust, kes juhtis ajaloomuuseumi, kes soovis riigilt saada 200 000 eurot aastas, koos osa arhitektidega. Aga ärge vastake! See näitas teie üleolekut ja seda, et teid Eesti rahva tunded ei huvita. Aga ma küsin nüüd. Kas avalikust ruumist tuleb Nõukogude sümbolid ja punamonumendid eemaldada? Millist erisust või vahet te näete Nõukogude sümbolitel ja Natsi-Saksamaa sümbolitel?

Aitäh, proua Solman! Siiralt vabandan, kuid te ei ole aru saanud minu positsioonist Maarjamäe memoriaali teemal. Selgitan seda täpsemalt. Muidugi, sellele saksa kalmistule, mis seal asub, ei ole vaja anda mitte mingit uut tähendust. Uus tähendus tuleb anda Maarjamäe memoriaali niinimetatud kommunistlikule osale, mis on sinna Nõukogude Liidu ajast jäänud. Mina olen muidugi seisukohal, et kui Eesti arhitektid, maastikuarhitektid, väga paljud inimesed, kes tegelevad meie mälu säilitamisega, meie ajaloo tutvustamisega Eesti Ajaloomuuseumis, siis nad räägivad seda enda paremate teadmiste ja enda oskuste baasil, aga ka lähtuvalt sellest väärtusest, mida me kõik nendega jagame, soovist säilitada ja arendada Eestit. Nüüd, kas te saate meelde tuletada? Mille kohta oli teie küsimuse teine osa, sest ühes küsimuses oli väga palju küsimusi. (Riina Solman selgitab saalist.) Teine osa oli teil … (Juhataja sekkub.) Jaa, punasümbolid. Nüüd, kui … (Riina Solman jätkab selgitamist kohapealt.)

Head kolleegid! Ma väikse repliigi ministri kaitseks küll ütlen. Minister on väga konkreetne vastustes. See, kas te usute või mitte, on teine teema, aga ta on äärmiselt konkreetne ja väga hästi ennast ette valmistanud. Nii et selle koha pealt etteheiteid pole. Võib-olla paar torget on olnud, millele härra Mart Helme vihjas, aga need võrrelduna üldise fooniga …. Tegelikult on minister minu arust väga lugupidav ja respekteeriv Riigikogu liikmete suhtes, kuigi mõni üksik torge on olnud. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud umbusaldatav! Kahjuks te olete küsijate suhtes oma esimese avaliku esinemise kohta väga üleolev ja kogu aeg vihjate, et teid kiusatakse siin emakeele pärast. Aga mina seda küll ei usu, sest me oleme siin ikkagi teie ütluste pärast, mis kuuluvad tüüpiliselt Putini propagandistile, ja tahamegi selgust saada, mis selle taga tegelikult on. Ma olen tegelikult mures – te tõesti teete ainult näo, et te olete meelt muutnud. Kas te võiksite ikkagi nende ütluste kohta konkreetselt meile selgitada, näiteks milles te eksisite või mis te valesti ütlesite, kui te ütlesite, et enamik Krimmi elanikest on pigem Venemaaga kokku jäämise poolt? Ja te ütlesite ka Nõukogude Liidu lagunemise kohta, et see oleks võinud juhtuda hiljem või teistmoodi. Kas siis teie arvates oleks Nõukogude Liidust väljunud riikide piirid – näiteks Ukraina piir – oleks paremini paika saanud, kui seal oleks tehtud referendum Krimmi küsimustes?

Aitäh nende küsimuste eest! Proovin lühidalt kokku võtta. Mina arvan nii: see, et Venemaa peab Ukrainas sõda, see, et Venemaa destabiliseerib olukorda Moldovas, see, et konfliktid Kaukaasias kestavad, on mõneti jätk Nõukogude Liidu lagunemise protsessile. Ja mina isiklikult arvan, et kõige otsesem ja kõige kiirem lahendus nendele probleemidele oleks nii Ukraina kui ka Moldova Euroopa Liidu teekonna toetamine. Väga lühidalt öeldes, ma arvan, et see on kõige olulisem.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul küsimus on seotud teie vastustega. Oma sissejuhatavas sõnavõtus ja vastustes ütlesite, et te olete Eesti patrioot. Minul ongi küsimus: mis siis vahepeal on juhtunud? Miks te 2018. aastal sellele Vetšjorkale antud intervjuus ei vastanud nii, nagu te täna siin saalis vastasite? Miks nende aastatega on need seisukohad muutunud? Ma arvan, et seda tänast umbusaldust ei oleks, kui te oleks intervjuu käigus rääkinud sama juttu samade argumentidega nagu täna siin saalis. Aga mingil põhjusel see intervjuu oli teiste sõnadega, teises arusaamises. Mis vahepeal juhtunud on?

Aitäh küsimuse eest, härra Sibul! Nagu ma juba ütlesin, see intervjuu oli selgelt ebaõnnestunud. Mina olin Eesti patrioot toona ja olen Eesti patrioot olnud neli aastat tagasi. Olen olnud Eesti patrioot siis, kui Venemaa ründas Ukrainat, ja kui Tallinnasse hakkasid saabuma tuhanded ja tuhanded põgenikud. Ma olen jätkuvalt Eesti patrioot valitsuses olles ja olen Eesti patrioot ka hiljem, kui minu teenistusaeg valitsuse liikmena mingil hetkel lõpeb.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Mina püüan mitte tegeleda meelsuskontrolliga, vaid proovida teada saada tausta. Võib-olla te räägite sellest. Igal aastal me ajakirjanduse kaudu näeme, kuidas vähemasti 9. mail, aga ka teistel kuupäevadel tähistatakse midagi pronkssõduri ümber. Esimene küsimus on see: mida seal tähistamas käiakse ja miks? Teine küsimus on see: kas te ise olete nendel tähistamistel osalenud, olgu siis eraisikuna või lausa ametiisikuna, näiteks linnavalitsuse esindajana, ma ei tea, pärga asetanud või inimestega suhtlemas käinud? Mis seal toimub, kas te ise olete osa võtnud ja mis see taust on?

Aitäh küsimuse eest! Mina olen viimati käinud Kaitseväe kalmistul pronkssõduri juures, kui mind mälu ei peta, koroonapandeemia ajal – siis, kui meie jaoks oli koostöös politsei, kapo ja Terviseametiga väga suureks ülesandeks tagada see, et inimesed seal ei kogune. Toona oli väga palju tehtud just selle nimel, et sinna võimalikult vähe inimesi tuleks. Te küsite, mida inimesed seal tähistamas käivad. Ma arvan, et teil oleks kõige parem minna ja küsida seda nende enda käest. Ma muidugi hindan seda nii, et Eestis on aina vähem ja vähem inimesi, kes peavad kohaseks sellel päeval sinna minna ja seal midagi tähistada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud umbusaldatav! Kas te olete ise ka nüüd nende mõne tänase tunni jooksul, mil te teate, et umbusaldus teile siin üles pandi, arutanud oma peas seda, et võiksite ise tagasi astuda? Ilmselt te saate ju aru sellest, et ega need küsimused peaministrile või teile endale teie võimaliku meelsuse kohta jäävad siin kõlama kogu selle aja vältel, mis te valitsuses olete. On ennegi juhtunud, et lõpuks ei peeta vastu. Olete te analüüsinud seda, et tegelikult oleks tark võtta sellelt värskelt valitsuselt, kes on just ametisse astunud, see pinge maha, lõpetada lihtsalt see teema ära ja kogu lugu?

Aitäh küsimuse eest! Mina olen alati endast mõelnud kui inimesest, kes tahab panustada Eesti ellu, ka siis, kui ma mõtlesin poliitikasse minemise peale. Ja mina usun, et Eesti patrioodina ma suudan seda teha. Kas ja millal lõppeb minu valitsemisaeg või selle valitsuse ametiaeg, seda ma ei oska praegu öelda. Aga hetkel on minul tunne, et inimesena, kes on väga selgelt seisukohal, et Krimm kuulub Ukrainale, et Venemaa on agressorriik, et Vladimir Putin on kurjategija, et Eesti ja iseäranis see valitsus peavad toetama nii Eesti kaitsevõimet kui ka Ukrainat, võin mina selles valitsuses taristuministrina tööd teha. Teine asi on muidugi see, kuivõrd teie opositsiooni esindajana soovite minult pärida just minu sisuvaldkonna kohta. Mina olen igati valmis vastama ja teiega koos mõtlema selle peale, kuidas Eesti taristuvaldkonda edasi viia.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Teie eelmine vastus minu küsimusele oli küll väga üldsõnaline, õigemini seal vastust ei olnudki. Mina ei ole ka ei välisminister, justiitsminister ega kaitseminister, aga niivõrd olulises küsimuses nagu Eesti-Vene piirileping on mul küll olemas väga kindel seisukoht. Aga mul on teile kaks küsimust, täiendavalt. Kui nüüd sotside maailmavaade muutub, milline on teie järgmine valik? See on minu esimene küsimus. Ja teine. Erinevalt teist olen ma veendunud, et julgeolekuküsimused ja Vene kodanike valimisõiguse küsimus Eestis kohalikel valimistel ei ole päevapoliitiline küsimus ja kui selle muutmiseks on vaja muuta põhiseadust, siis tuleb seda teha. Ja nagu me teame, nagu on kinnitanud ka Reformierakond ja Eesti 200 esindajad, on sotsiaaldemokraatide taga selle algatamine, et Vene ja Valgevene kodanike hääleõigust ära võtta. Palun nüüd selgitage ja avage seda tausta, miks teie ja sotsiaaldemokraadid toetate Vene kodanike valimisõigust kohalikel valimistel …

Aitäh!

… olukorras, kus Eesti Vabariigi Riigikogu on kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks režiimiks?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tahaksin osundada sellele, härra Seeder, et Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse puhul ei ole küsimuseks ainult see, et seda takistab meie põhiseadus, vaid ka mitmed julgeolekuorganid on soovitanud seda pigem mitte teha, eelkõige seetõttu – ma arvan, et ka teie saate sellest väga hästi aru –, et nende inimeste jaoks, kes siin Eestis elavad, kes on Eesti riigi elanikud, kes maksavad makse, kellest väga paljud inimesed hääletavad kohalikel valimistel, oleks valimisõigusest ilmajätmine ilmselt neid ära tõukav signaal. Kas Eesti Vabariik tahab sellist signaali neile anda, see on teie, Riigikogu otsustada. Mina lähtun sellest, milline on meie praegune põhiseadus.

Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud istungi juhataja! See, mis siin toimub, on muidugi täielik farss. Esiteks, Moonika Helme valetas, et Keskerakond tühistas selle lepingu 2019. aastal EKRE nõudmisel. See lepe tühistati alles 2022. aastal pärast täiemahulise sõja algust. Ei seganud see lepe Isamaad 2016, kui nad tegid Keskerakonnaga valitsuse, ei seganud Putiniga lepe EKRE-t, kui tegi 2019 valitsuse. Aga tegelikult ma tahaksin öelda seda. Härra Reinsalu rääkis siin väärtustest. Härra Reinsalu võiks meile tegelikult rääkida veel (Juhataja helistab kella. Saalis on lärm.) sellest küsimusest, mis on …

Auväärt Mart Helme, palun vaikust!

… samuti väga relevantne. Siit 700 meetri kaugusel, Kooli tänaval tegutses elamislubade äri, millega oli seotud Reinsalu semu, äraostmatu Indrek Raudne. Ja võib-olla härra Reinsalu tuleb siia nüüd tagantjärele, aastaid hiljem, ja tunnistab üles, kui palju sellest sularahast, mis teeniti elamislubade eest (Saalist hüütakse midagi.), jõudis tänase Isamaa eelarvesse ja kampaaniatesse (Juhataja helistab kella.) ja sillutas ka härra Reinsalu teed poliitikasse. Ja kes need inimesed olid, keda smugeldasid Isamaa inimesed siia Eestisse? Olid need FSB agendid, olid nad organiseeritud kuritegevuse esindajad? Võib-olla pärast seda, härra Reinsalu ja härra Helme, räägime teie väärtustest.

Aitäh, härra Kaljulaid!

Head kolleegid! Mul on lihtsalt palve: mitte minna liiga isiklikuks. Kui midagi on erakonna tasandil, siis loomulikult on igati kohane kõiki neid asju esile tuua. Aga mul on lihtsalt siiras palve. See ei olnud etteheide, vaid palve. Siim Pohlak, palun! (Saalist kommenteeritakse.) Siim Pohlak, palun! Head kolleegid, palun mitte segada! (Saalist öeldakse veel midagi.) Siim Pohlak tahab küsida küsimust. Siim Pohlaku aeg jookseb juba. Palun, Siim Pohlak!

Aitäh! Pandi mikrofon sisse. Mina küsin teie kohtumise kohta. Kas on toimunud selline kohtumine? Ja kui on, siis sooviksin natuke teada, mis seal räägiti. Kas Reformierakonna fraktsioonis te käisite ka seda teemat arutamas? Reformierakond ikka armastab kõigile Kremli templi otsaette lüüa. Kas sel teemal Reformierakonna fraktsioon teid ka välja kutsus? Ja kui see toimus, siis mis õhkkonnas see arutelu teil seal möödus?

Aitäh selle küsimuse eest! Reformierakonna fraktsioon mind välja kutsunud ei ole. Küll aga on meil valitsuses päris konstruktiivne läbisaamine, samuti on meil päris hea läbisaamine kliimaminister Yoko Alenderiga, kellega jagame ühte korrust ministeeriumis.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma lähen oma eelmise küsimuse teemaga ikkagi edasi. Te läksite vaid mõne aasta ajaloos tagasi, rääkisite, et viimati käisite pronkssõduri juures vaatamas, et inimesed sinna ei koguneks, koroonapandeemia ajal. Aga mu küsimus tegelikult ei olnud mitte see, millal te viimati käisite, vaid mu küsimus oli, kas te olete osalenud seal nendel – ma ei oskagi öelda, mis need on – pidustustel. Kas te olete osalenud seal ainult eraisikuna või ka ametiisikuna? Ja mida te seal teinud olete?

Aitäh selle küsimuse eest! Enne Krimmi sündmusi olen sinna eraisikuna sattunud, aga kunagi ei ole ma seal osalenud ühelgi üritusel, ühelgi tseremoonial.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on selline küsimus. Umbes aasta tagasi, kui nüüd juba eelmine valitsuse koosseis kaotas piirkondades tasuta ühistranspordi, siis olite teie üks suur kritiseerija, te ütlesite, et see on universaalne sotsiaaltoetus ja on väga kurb, et riik seda teeb. Ma pöördun nüüd teie poole nagu taristuministri poole. Põhimõtteliselt sai see ühistranspordireform ette võetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministri eestvedamisel, minister oli teatavasti Madis Kallas. Ja nüüd on mu küsimus teile selline: kas see oli õige samm eelmise koalitsiooni poolt või te olete ikka, jätkuvalt seda meelt, et see samm oli vale ja on väga kahju, et riik selle sammu tegi?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see samm oli paljudele Eesti inimestele keeruline, aga arvestades riigi rahalist seisu, millest on mul praegu värske valitsuse liikmena oluliselt parem ülevaade, ma saan aru, miks see tehtud sai. Mina olen üldse seda meelt, et kui me näiteks räägime tasuta ühistranspordist Tallinna kontekstis, siis meil oleks õige rääkida mitte tasuta, vaid solidaarsest ühistranspordist, arvestades seda, millised on liikumisvõimalused Tallinna linnas, arvestades seda, kui hea on Tallinna ühistranspordi katvus, ja arvestades seda, et Tallinna ühistransport pakub päris tõhusat alternatiivi – ja võib pakkuda veelgi tõhusamat alternatiivi – teistele liikumisviisidele. Kui Tallinn tahab saavutada oma kliimaeesmärgid, siis tasuta ühistranspordi säilitamine või solidaarse ühistranspordi säilitamine oleks igati õige samm, kaasa arvatud seetõttu, et lõppkokkuvõttes me peame enda käest küsima, kas me tahame, et Tallinnas maksavad ühistranspordi eest kõik võrdselt läbi oma maksude, või peaksid Tallinnas ühistranspordi eest maksma need, kes saastavad vähem ehk selle ühistranspordi kasutajad. Nii et ma arvan, et kui me räägime maakondlikust ühistranspordist, siis siin on olulisem küsimus transpordi kvaliteedis ja kättesaadavuses. Kindlasti minu kui taristuministri jaoks hakkab see olema väga oluline valdkond. Ma püüan igati toetada enda kolleegi Piret Hartmanit, kes on praegune regionaal- ja põllumajandusminister, ja ma loodan, et me suudame temaga selles äärmiselt keerulises eelarvelises seisus, milles meie riik on, liikuda edasi ka maakondades liikuvusreformiga ja ühistranspordi kvaliteedi parandamisega. Mis puudutab Tallinna linna, siis nii linn kui ka riik investeerivad päris palju just ühistranspordi taristusse ja ma loodan, et peagi me näeme selle taristu väljaarendamise tulemusi.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te olete praegu koalitsioonis ja koalitsioon räägib palju kokkuhoiust. Mis te arvate, kuidas selles kontekstis see koht, mis teie jaoks on tehtud – te saate päris head töötasu, teil on nõunikud, abilised –, kattub sellise hea mõttega: hoida riigi raha kokku?

Aitäh küsimuse eest, härra Arhipov! Ma saan aru, et see otsus tekitab igal juhul küsimusi. Aga ma julgen väita, et taristuministri koht meil valitsuses ei ole loodud minu jaoks. Ta on loodud selleks, et suunata fookus rohkem taristuprobleemidele, nagu Rail Balticu väljaehitamine, teehoiukava, merenduse areng ja jäätmereform. Selge on see, et see, kuidas Kliimaministeerium loodi, on olnud väga õige lähenemine, sest kui me tahame säilitada keskkonda ja samal ajal arendada majandust, siis need teemad peavadki käima koos. Me teame – ka Keskerakond on korduvalt olnud valitsuses olukorras, kus kaks ministrit on jaganud ühte ministeeriumi –, et teatud ministri olemasolu aitab tagada selle, et valitsus paneb fookuse teatud teemadele. Mina arvan, et seda fookust on seni nappinud. See on olnud ka põhjus selle koha loomiseks. See, et minul oli au see positsioon võtta ja proovida ennast selles positsioonis tõestada ja võimalikult hästi juhtida Eesti elamupoliitikat, taristupoliitikat ja jäätmereformi – ma loodan, et ma saan olla selle au vääriline ja seda vastutust tulemusrikkalt kanda.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud Vladimir Svet! Ma olen sunnitud selguse huvides tulema korra tagasi pronkssõduri temaatika juurde. Nimelt, eelnevalt mainisite, et te olete tööülesandeid täitnud seal seoses koroonaepideemiaga. Aga te mainisite ka seda, et te olete sattunud selle monumendi juurde. Et ei jääks sihukest eriarvamust või segadust siit ülesse, öelge palun, kas te olete osalenud 9. mai sündmustel pronkssõduri juures.

Aitäh selle küsimuse eest! Kunagi, üle kümne aasta tagasi olen ma mõned korrad ise käinud pronkssõduri juures 9. mail. Mingitel pidustustel või üritustel ma ei ole seal osalenud. Küll aga aeg‑ajalt satun sinna lähemale seoses sellega, et ehitasime omal ajal kahe kalmistu vahele ühe väga ägeda kergliiklustee. Soovitan kõigil, kes tegelevad harrastusspordiga, sealt ka läbi tulla. Mina pronkssõduri juures 9. mail ei käi, minu jaoks on 9. mai Euroopa päev.

See oli päris hea mõte, aga see on huumor. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te ütlete, et olete vasaktsentrist, kellele sobib just sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Teie pintsakule on tekkinud üks ilus sotside logoga märk. Minu küsimus on see. Kui me vaatame, millega on hakkama saanud eelmise valitsuse koosseis, kus üheks osapooleks on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, siis näeme, et on tõstetud käibemaksu, on tõstetud tulumaksu, on tõstetud eri aktsiiside määra, paljulapselistelt peredelt on ära võetud 200 eurot kuus ja keskmine pension on tulumaksuga maksustatud. Ja nüüd on uus valitsuse koosseis, mille üks osapool on ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, juba hakanud pihta käibemaksu suurendamisega, tulumaksu suurendamisega ja aktsiiside suurendamisega. Nüüd räägitakse sellest, et hakatakse maksustama pensionäre ja neid, kes saavad väiksemat palka, ja see kõik on jällegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga …

Aitäh!

… koos. Missugune on teie suhtumine sellesse? Kas see vastab sotsiaaldemokraatlikule ideoloogiale?

Aitäh, härra Belobrovtsev! Teie endise sotsiaaldemokraadina teate väga hästi, kui keeruline on mõnikord seista selliste solidaarsust, õiglust ja sotsiaaldemokraatiat toetavate seisukohtade eest olukorras, kus parlamendi enamuse moodustavad paremerakonnad. Ma arvan, et nii maailmavaateliselt parempoolset parlamenti ei ole Eestis olnud pikalt – ma mõtlen selles mõttes, et [pole ammu olnud olukorda,] kus parempoolset maailmavaadet toetavatel erakondadel oleks olnud nii suur ülekaal. Ja seda eriti olukorras, kus tegelikult ka minu endine erakond, teie praegune erakond Keskerakond on liikumas pigem parempoolse maailmavaate poole – seda on kinnitanud ka erakonna esimees. Ma arvan, et selles olukorras, mida sotsiaaldemokraadid on suutnud säilitada, kui nad on suutnud kaitsta pensionide indekseerimist ja seda, et pensione ei ole kärbitud, see, et julgeolekumaks jaotub mitte ainult töötavate inimeste, vaid ka ettevõtete vahel, on lõppkokkuvõttes olnud üpris hea töö nende kaartidega, mis said välja jagatud. Jah, see on minu seisukoht.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ikkagi ei saanud oma küsimusele vastust, kui ma küsisin selle Reformierakonna asja kohta. Mul jäi mulje, et te olete vestelnud nende valitsusliikmetega. Kas teil on siis probleeme nendega olnud teie väljaütlemiste pärast või ei ole? Te ise ütlesite, et saate hästi läbi. Mis see tõde siis tegelikult on – kas Reformierakonna ministrite jaoks on olnud probleemiks need teie väljaütlemised või mitte?

Aitäh selle küsimuse eest! Minuga Reformierakonna ministrid ei ole sellest rääkinud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Härra minister! Mul oli küll üks küsimus teisel teemal ette valmistatud, aga teie vastus ühele küsimusele muutis mu küsimuse sisu. Te ütlesite oma vastuses, et kõik peavad hakkama solidaarselt maksma transporditasu. Rääkige, mis asi teie mõttes see solidaarsus on. Kas see tähendab seda, et te pooldate tasulist transporti üle Eesti?

Aitäh teile küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et te olete mind valesti tsiteerinud. Mina olen öelnud, et minu hinnangul oleks õige Tallinna puhul mitte rääkida tasuta ühistranspordist, vaid solidaarsest ühistranspordist. Mida ma selle all mõtlen? Praegu on nii, et kõik Tallinna elanikud, kes vähegi makse maksavad, tegelikult maksavad ühistranspordi kinni, nad maksavad selle eest läbi tulumaksu, millest osa laekub linna eelarvesse ja moodustab Tallinna linna tuludest lõviosa. Seetõttu oleks vale öelda, et Tallinnas on ühistransport tasuta, sest tegelikult maksavad selle ühistranspordi solidaarselt kinni Tallinna elanikud. Mina pooldan seda ja soovin, et see süsteem niimoodi ka jääks. Aga ma arvan, et on oluline alati rääkida sellest, et Tallinna ühistransport ei sõida õhuga, see ei sõida ka – vähemalt kümneid aastaid veel mitte – vesiniku toel, vaid sõidab nende maksude eest, mida inimesed maksavad tulumaksuna solidaarselt, olenemata sellest, kas nad tegelikult ühistransporti kasutavad või mitte. Vot see on maailmavaateline seisukoht.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Olles ka teiega – või sinuga – koos töötanud ühes linnavalitsuses Tallinnas ja varem ka ühes erakonnas olnud, mis seal salata, julgen kinnitada, et eelmine linnavalitsus, sealhulgas sinu osalusel, oli selgelt Ukrainat toetav, täpselt nii, nagu on praegune Tallinna Linnavalitsus. Ma arvan, et kõik järjestikused Eesti Vabariigi valitsused on seda olnud, esimesest liikmest kuni viimaseni. Nii et selles valguses mul on kindel arusaam ja selgus, et ka sina valitsuses toetad edasi Ukrainat, toetad nende vabadusvõitlust. Ma küsingi nii: milliseid mõtteid ja ideid sa arvad, et sul on võimalik kaasa võtta just nimelt oma kogemusest Tallinna linnas? Kuidas ka valitsuse tasandil jätkata keset seda kahjuks vinduvat sõda nii kohapeal Ukraina inimeste, põgenike toetamist kui ka humanitaarabi ja muu toe pakkumist? Ilmselt militaarvaldkond pole päris pealinna teema, aga kõik muu tugi, mida Tallinna linn on pakkunud, ka sinu osalusel – milliseid ideid ja mõtteid sa sealt kaasa võtad?

Aitäh selle äärmiselt olulise küsimuse eest! Ma muidugi arvan, et mul on olemas üks väga tugev ideoloogiline seisukoht: me peame mitte lihtsalt toetama Ukrainat nii kaua, kui on vaja, vaid me peame toetama Ukrainat viisil, et me annaksime neile võimalikult kiiresti seda, mida neil on vaja võidu jaoks. Ma julgen arvata, et kui liitlased oleks Ukrainale oluliselt kiiremini andnud kõike seda, mis on antud tänaseks, esimese poole aastaga, siis ilmselt sõda oleks kulgenud teistmoodi. Aga see on minu poliitiline seisukoht. Muidugi ma ei tea detaile. Nüüd, mida mina olen näinud Tallinna linnas, on see, et kui me tõesti tahame toetada tugevat Ukrainat, siis me peame meeles pidama, et on olemas hästi mitmed tasandid ja hästi mitmed viisid toetamiseks. Lisaks keskvalitsusele on olemas regioonid Ukrainas, on olemas kohalikud omavalitsused, on olemas kodanikuühiskond, mis on äärmiselt tugev ja mis mängib äärmiselt olulist rolli kogu selle sõjaga hakkama saamisel. Nii et mina arvan, et me Eesti ühiskonnana peaksime igal juhul toetama Ukrainat igal tasandil, alates sellest, et me mõtleme selle peale, kuidas väike rindelinn saab hakkama selle eelseisva talve üleelamisega, ja lõpetades sellega, et meie teadmised näiteks taristu arendamise seisukohast ja merenduse arendamise seisukohast aitavad Ukrainal hakata oma taristut taas looma, ja seda mitte siis, kui sõda lõpeb, vaid sisuliselt kohe ja praegu. Sest see kõik aitab Ukrainat paremini valitseda enda majandust, paremini üles ehitada seda toetavat struktuuri, mis on vajalik sõja pidamiseks, ja lõppkokkuvõttes aitab see ka sõjapidamisele seal kaasa. Nii et minu sügav veendumus on see, et Ukraina toetamine ei ole ainult mürsud. Need on eeskätt mürsud ja eeskätt relvad, aga neile järgi peab tulema kõik muu, mis moodustab selle toe ühiskonnale. Ja siin ma olen kindel, et saab väga palju ära teha, ükskõik mis minister ministeeriumi juhib. Siin saab väga palju ära teha ükskõik mis kohaliku omavalitsuse juht, ükskõik mis ettevõtja, aga nagu me teame, ka tavainimene mängib äärmiselt olulist rolli Ukraina toetamisel. See on see tõdemus, mille mina toon Tallinnast kaasa.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra Svet! Kust, mis allikatest pärines teie informatsioon, mida te selles juba osundatud teleintervjuus väitsite, et Krimmi elanike enamus tahab olla Vene föderatsiooni võimu all? Mis allikatest see informatsioon pärines? Teiseks, te ütlesite, et see intervjuu on ebaõnnestunud. Aga miks te väitsite siis, et Krimmi tulevik või lahendus peaks olema Alsace'i variant, et piiride eest ei võitleks Ukraina? Miks te väitsite seda? Ja teiseks, miks te esitasite siis väite, et Krimmi küsimus ei ole mustvalge, et ilu on vaataja silmades? Miks te neid väiteid siis esitasite? Minu lõpuosundus tuleneb sellest, mida te väitsite. Te ütlesite, et tšudakid, kes saatsid Nõukogude Liidu laiali, tegid vea, ja et Nõukogude Liitu oleks tulnud teistmoodi käsitleda. Mismoodi?

Aitäh nende küsimuste eest, härra Reinsalu! Ma arvan, et ma võtaks enda seisukoha nendel teemadel kokku järgnevalt. Kui ma peaksin andma sellise intervjuu uuesti, siis ma selliseid sõnu ei kasutaks. Ja mina arvan, et me peame toetama Ukrainat selle nimel, et Ukraina selle sõja võidaks, et Ukraina saaks Krimmi endale tagasi. Kindlasti Ukraina jaoks Krimmi integreerumine hakkab olema keeruline küsimus, aga ma arvan, et me peame Ukrainat toetama ka sellel keerulisel teekonnal, ega muud valikut meil ju ei ole.

Urmas Reinsalu, teine küsimus, palun!

Te ei vastanud minu küsimusele. See ongi ju selle tänase umbusaldusavalduse tuum. Miks te 2018. aastal kõrges ametis oleva isikuna neid väiteid esitasite? Kust pärines teie seisukoht, mis allikast, et Krimmi elanikud enamuses tahavad olla Vene föderatsiooni võimu all? Miks te asusite seisukohale, väites, et Alsace'i variant peab olema Krimmi tulevikulahendus ja Krimmi staatuse küsimus ei ole mustvalge, vaid ilu on vaataja silmades? Ma palun teid – see on selle umbusaldusavalduse tuum –, vastake parlamendile, miks te 2018. aastal intervjuus need väited siis esitasite?

Aitäh, härra Reinsalu, selle küsimuse eest! Esiteks, ma arvan, et nii minul kui võib-olla mõnel ka siinviibijaist on keeruline meenutada, mis allikaid on ta lugenud üle kuue aasta taguse intervjuu puhul. Oluline on ilmselt see, mis on need väärtused, mis on inimesel, kes sellest räägib. Mina tõesti arvan seda, et kui Krimm on uuesti Ukraina osa, siis ootavad Ukrainat ees mitmed väljakutsed, mida tal tuleb lahendada seoses sellega, kuidas mõni inimene võib suhtuda tagasitulekusse Ukraina rüppe. Lõppkokkuvõttes ei ole oluline, millised raskused Ukrainat ees ootavad. Oluline on see, et meie, Ukraina liitlased oleme Ukraina kõrval ja aitame sellele taasühinemisele kaasa.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Hea Vladimir! Õnneks hakkab see meelsuskontrolli ristküsitlus vist läbi saama. Küsiti, kelle oma on Krimm, kelle oma on Petseri, küsiti okupatsiooni kohta ja Tartu rahulepingu kohta. Küsimata jäi vist, eks ju, et kui Eesti ja Venemaa jalgpallikoondis mängivad, siis kelle poolt sa oled, või et kui homme on sõda Venemaaga, siis kelle poolel sa oled. Need küsimused jäid küsimata. Ütleme niimoodi, et üsna piinlik ja solvav on selline meelsuskontroll siin Riigikogu saalis. Aga mis sina arvad, mis sõnumi annab täna siin toimuv nendele tuhandetele vene emakeelega noortele Eestis, kes tahaksid samamoodi nagu sina või mina siduda ennast Eesti poliitikaga ja panustada Eesti riiki?

Aitäh, härra Odinets, selle küsimuse eest! Minu siiras lootus on, et nende inimeste jaoks, kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel, jääb kandvaks sõnumiks see, et mina olen siin seisnud, mitte see, kuidasmoodi seda meelsuskontrolli teostati. Lõppkokkuvõttes ma isiklikult loodan, et minu kui ministri kohta ei tehta järeldusi mitte selle põhjal, mis ma olen kunagi öelnud, üle kuue aasta tagasi, vaid minu tegude põhjal.

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh, härra minister! Küll on aga klaarida mõned asjad istungi juhatajaga. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma muidugi eeldasin ja lootsin, et ma saan esitada protseduurilise küsimuse siis, kui see on aktuaalne, ja see protseduuriline …

Aga siis ma tegin väga õigesti, et ma ootasin.

… küsimus ka Riigikogu töö protsessi mõjutab mingil määral, mitte tagantjärgi nii-öelda retoorilise küsimusena. Minu arvates protseduuriliste küsimuste mõte on ikka see, et nad saavad esitatud siis, kui nad on aktuaalsed. Aga mul on tõesti sisuline protseduuriline küsimus. Enne seda tuletan meelde, et 2016. aastal oli Margus Tsahkna Isamaa esimees, kes tänaseks on Eesti 200 juht, ja ma ei ole üldse üllatunud, kui ta istub mõne aja möödudes kolleeg Kaljulaiuga ühes pingis sotsiaaldemokraadina. Aga nüüd, minu protseduuriline küsimus on nimelt järgmine. Mis ajast kodukord võimaldab ministri umbusalduse menetluse ajal koalitsioonisaadikul esitada küsimusi opositsioonisaadikutele? Kas see läheb ka parlamendi laia enesekorraldusõiguse alla? Ja kas nüüd saadikud Reinsalu ja Helme saavad ka sellele küsimusele vastata, mis neile esitati?

Aitäh, hea kolleeg! Üks põhjus, miks ma ei võta vahele neid protseduurilisi küsimusi, on see, et need kannavad tihtipeale vastusõnavõtu osakaalu. Sinu repliigis pool oli vastusõnavõtt ja pool oli protseduuriline, natukene selline võib-olla irooniline. Me ei saa piirata, kes mida kelleltki küsib, aga otse loomulikult vastab nendele küsimustele ikkagi see inimene, kes on Riigikogu kõnetoolis. Ja vastata oleks võimalik nendele küsimustele siis, kui oleks tegemist läbirääkimistega. Praegusel juhul ei ole tegemist läbirääkimistega, nii et seetõttu ei ole ka vastamine võimalik. Aga ma arvan, et siin see vastus verbaalselt ikkagi üle saali juba kõlas. Ega ma ei saa ju kuidagi mingil moel takistada, kui püütakse vastata. Aga veel kord: nagu ma ütlesin, ma selliseid isiklikke torkeid siiralt juhatajana – see on ainult minu isiklik seisukoht, head kolleegid – tõepoolest ei pea õigeks. Hea Eduard, anna andeks, aga ma kindlasti ei pea õigeks ka seda, et opositsiooni esitatud küsimused olid sellised piinlikud ja solvavad. Loomulikult nad üritavad võimalikult teravalt võtta. Ja see oli ikka tõeline ajalooeksam, mida Vladimir Svetile praegu siin tehti, aga ma arvan, et sai ta sellega väga kenasti hakkama. Ma ütlen veel kord, et küsimus on usutavuses, aga isiklikud solvangud ei ole asjakohased. Opositsiooni roll ongi teravalt küsida ja Vladimir Svet ei näinud selles probleemi. Ma selles mõttes hindan teda, et ta ütles, et see ongi Riigikogu liikmete õigus nii küsida. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Ma tahtsin ka tegelikult tähelepanu juhtida sellele: kas see on korrektne, kui härra Odinets ja härra Kaljulaid seal vahepeal lihtsalt kommenteerivad ja justkui tõepoolest ei adresseeri neid küsimusi? Aga teie juba vastasite. Pigem ma nüüd suunan selle protseduurilise küsimuse teile. Vladimir Svet tegelikult hakkas minu teisele küsimusele vastamata, ta avas suu, aga teie segasite ise vahele ega lasknud tal vastata. Mina juhtisin ka tema tähelepanu sellele, et palun vastaku küsimustele. Ta ei vastanud. Ma küsisin ka küsimuse, kas ta peab oluliseks ja õigeks, et Punaarmee sümbolid, punase okupatsiooni sümboolika eemaldatakse, ja küsisin, kas see on võrdväärne saksa natsisümboolikaga. Ja siis te ei lasknudki tal vastata. Inimesel oli suu lahti ja teie segasite vahele, nuhtlesite Mart Helmet seal. Äkki ta võib sellele küsimusele ikkagi ära vastata? See on minu jaoks rahvasaadikuna ja Isamaa aseesimehena ka väga oluline, mida ta arvab sellest.

Hea kolleeg! Aga nüüd me jõudsimegi selleni, miks jäi see küsimus vastamata. Üks kolleeg – ma ei hakka ta nime uuesti nimetama – segas vahele, ma pidin sekkuma. Teiseks, ma ei näinud selja tagant, kas härra Vladimir Svet tahtis jätkata või mitte. Ja kuna ta on siin esimest korda, siis on üks hea tava: kui te panite tähele, ma võtsin mitu korda vähe pikema pausi, saamata aru, kas Vladimir Svet on lõpetanud või mitte. On üks selline lihtne sõna nagu "Aitäh!", kui see lõppu öeldakse, siis ma tean, et ollakse lõpetanud. Seetõttu võis üks selline viga ka sisse lipsata. Aga ma arvan, et seda saab pärast tema käest küsida. Ja viimane protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma tahaksin natukene protestida selle koalitsioonisaadikute esitatud niisuguse halvustava ja sildistava sõnakasutuse suhtes, mis ütleb, et umbusaldusavaldus on käsitletav meelsuskontrollina. Jaa, see on teatud mõttes meelsuskontroll, aga see on täiesti arusaadav, et kui keegi asub tööle Eesti Vabariigi ministrina, ta on andnud ametivande, kus ta tõotab olla ustav põhiseaduslikule korrale ja nii edasi, siis on kahtluste korral tema siiruses ja tuginedes tema varasematele väljaütlemistele rahvasaadikutel, opositsioonisaadikutel mitte ainult õigus, vaid isegi kohustus selgusele jõuda, kuivõrd siiras ja usaldusväärne see ministriametisse asunud inimene on. Nii et halvustada ja naeruvääristada opositsioonisaadikuid umbusaldusavalduse esilekutsumisel on pahatahtlik, see on kohatu ja kõneleb halvast parlamentaarsest ja poliitilisest kultuurist. (Hääl saalist: "Ja lastetoast!")

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen täiesti nõus, et teil oli absoluutne õigus selline arupärimine esitada ja ma arvan, et tegelikult on mõlemad pooled sellega rahul, et me oleme saanud paljudele küsimustele väga konkreetsed selged vastused. Nagu ma ütlen, alati on see usutavuse küsimus, et mis muutus selle kuue aastaga või mitte, aga see on nüüd iga Riigikogu liikme enda hinnata. Aga veel kord: absoluutselt oli teil õigus sarnane arupärimine esitada. Ja veel kord: nagu te panite tähele, ma kaitsesin teie esitatud küsimusi. Ja teravusi tuli muidugi mõlema poole pealt, ka sealt tuli esimesena – ja ma ei sekkunud – sõna "seltsimees", mida mina siin saalis ei kasutaks, aga see selleks. Nii et teravusi tuli vastastikku ja mõlema poole pealt. Head kolleegid, oleme jõudnud läbirääkimisteni. Palun Riigikogu kõnetooli EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme. (Martin Helme palub ka lisaaega.) Kaheksa minutit kokku. Palun!

Suur tänu! Siin tuli korduvalt jutuks, minister soovis, et me küsiksime sisuküsimusi tema töö kohta. Aga me küsisimegi. See umbusaldus ongi ju sisu. Küsimus on usalduses. Küsimus on selles, kas meie usume, mida meile räägiti siin nüüd praegu järjest, kas me usume seda, mida ta oma ametivandes ütles. Ausalt öeldes, vaadates varasemaid väljaütlemisi, vaadates seda, millist keerutamist siin kohati oli, võin ma meie fraktsiooni nimel absoluutselt kindlalt väita: mitte miski sellest ei olnud usutav ja mitte miski ei suurendanud meie usaldust äsja ametisse astunud ministri vastu. Mina ei saa lahti tundest, et meile valetati, kui anti ametivanne, ja meile valetati massiivselt siin praegu igale küsimusele vastates. Mõned vastused me siiski saime, mis aitavad pilti paremini mõista. No seda, et sotsid on meil sotsiopaatilised estofoobid, teame me niikuinii. Teie pale on meile selge nagunii: te vihkate Eesti rahvusriiki ja eesti rahvast ning tahate meile ainult halba. Ja sellest, et Reformierakond on valelik ja kahepalgeline, me oleme saanud ka juba ammu aru, eks. Aga on oluline infokild: seltskond, kes lakkamatult korraldab meelsuskontrolli mitte lihtsalt teistele poliitilistele jõududele, vaid kogu ühiskonnale – on õiged seisukohad kliimaküsimuses, on õiged seisukohad homoküsimuses, on õiged seisukohad Vene küsimuses või ükskõik mis asja Reformierakond parasjagu otsustab, on õige ja vale ning kui sa oled valel poolel, siis toimub klaperjaht –, seesama Reformierakond, kes läheb hüsteeriasse teatud nii-öelda meelsuskontrolli teemadel, ei ole kordagi tundnud huvi, küsinud üle ega täpsustanud, kuidas siis ikkagi juhtus nii, et seltsimees Svet sattus pronkssõduri juurde 9. mai paiku, kuidas ta sattus korraldama seal üritusi. Ei huvita! Reformierakonda ei huvita! Kristen Michalit ei huvita! Ansip viis kunagi sellesama pronkssõduri sealt ära, eks ole. Svet on öelnud, et seda tehti valesti ja halvasti ja kõiki inimesi solvati. Aga ei tulnud teemaks. Ei eruta. Korraks mõelge, inimesed! Korraks mõelge: kui ligilähedaselt sarnaste seisukohtadega oleks esinenud keegi, no ma isegi ei ütle EKRE mõni liige, parlamendiliige või lihtsalt erakonna liige, või ütleme, näiteks Isamaa liige. Kas te kujutate ette, et selline tüüne rahulik vaikus oleks olnud siis meie meelsuskontrolli erakonna poolt? No ärge ajage naerma, eks! Kuidas on võimalik, et kui meil ütleb äsja ametisse astunud minister, et Nõukogude Liidu saatsid laiali kolm klouni või naljameest – kui kaugel see on siis sellest hoiakust, mida väljendas Putin, et 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof oli Nõukogude Liidu laialisaatmine? See hoiak on ju äratuntav. Aga, näe, Reformierakonda see ei kõiguta, pole probleem. Sotsiaaldemokraate see nagunii ei kõiguta, siin oli ikkagi lihtne kaup, eks ole. Tallinna volikogus oli vaja natukene kindlustada seljatagust – noh, ostsime inimese ülesse ministrikohaga, mingid kaubad tulevad veel hiljem järele, nagu linnapealt kuulda on, eks ole. Kõik on arusaadav – inimestel ei ole maailmavaadet, inimestel ei ole põhimõtteid, inimestel on ainult võim. Võim ja raha. Miks tänane umbusaldus üldse vajalik oli? Eks me saame ju kõik aru, et meil siin hääli koos ei ole. Aga vajalik oli see selleks, et paljastada Reformierakonna naeruväärset kahepalgelisust. Iga kord, kui nad midagi plädisevad kellestki Kremli jutupunktide rääkijast või putinistidest – see on seesama erakond, kelle peaminister ja esimees ajas Vene-äri. See on seesama erakond, kes koos sotsidega otsustas: ei, kolmanda riigi kodanikelt meil ei ole vaja kodakondsust ära võtta. See on seesama erakond, kes lasi kahe aasta jooksul riiki 130 000 slaavlast, kes põhiliselt räägivad vene keelt ja on venestanud Eestit enneolematus tempos ja enneolematus mahus. Seesama erakond! Aga kui vaja on, siis nad leiavad putiniste igal pool Eestis. Kremli jutupunktide kõnelejaid on igal pool Eestis, välja arvatud oma valitsuses. No suurepärane, sõbrad! Suurepärane! Jätkame Eesti hävitamist, eks! Vajutage kohe varsti nuppu!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meie ees seisis noor mees, kes vaatamata sellele, et olukord ja keskkond on talle tundmatud, sai hästi hakkama. Ta oli enesekindel, tunduvalt enesekindlam kui need, kes teda aidates igaks juhuks loovad talle ümber sellist ohvrimentaliteedi puhvrit. Enamasti olid siin toetavate küsimuste esitajad Keskerakonnast, samuti hiljuti üle liikunud praegused sotsiaaldemokraadid või muudel põhjustel ohvrimentaliteedist kas läbi imbunud või seda Eesti ühiskonnas tundvad isikud. Võib-olla kõige rohkem läks Vladimir Svet sellega kaasa siis, kui ta kõneles sellest, et tema positsioon Eesti ühiskonnas on pisut tundlikum selle tõttu, et ta räägib aktsendiga eesti keelt, ei ole Eesti päritolu. See on nüüd otseselt Mihhail Kõlvartilt õpitud, see on viimaste valimiste ajal väga selgelt välja käidud kaart. Aga üldiselt ma usun, et erakonnas, kuhu te nüüd olete läinud, on teil siis, kui te seal ka peatute, tugevam tulevik kui mõnelgi teid praegu toetaval sotsiaaldemokraadil sellessamas sotsiaaldemokraatide erakonnas. Eesti Vabariik on eesti rahva ainuke võimalus. Sellisena on kandev jõud usk sellesse vabariiki ja sellesse, et see on eestluse elujõu allikas. Ka see usk on või seda usku tegelikult ei ole, seda me ju kavatsesime ja soovisime teada saada ja tegelikult seda me siin täna ka küsisime. Saime nii mõndagi teada, aga kõige rohkem tahtsime teada, kas teie usute sellesse, et teie missioon on teenida Eesti rahvast. Intervjuu, millest siin täna palju räägiti, oli tõesti häiriv – mitte selle tõttu, et seal oli suhteliselt noor inimene, kes ei pea loomulikult kõiki ideoloogilisi asju ja riigiõiguslikke küsimusi läbi mõtlema, [vaid seetõttu, et] seal esines siiski Tartu Ülikooli õigusteaduse magister. Ja need punktid, mis riigiõiguslikult puudutasid Ukrainat ja kaudselt ka Nõukogude Liidu lagunemise retsepti küsimuses Eestit, olid kantud mingist sellisest meelsusest, mis meie jaoks on võõras. Kust need seisukohad tulid, seda me siin praegu uurisime. Muide, parlamentides küsitakse ikka selliseid küsimusi ja uuritakse mineviku kohta samamoodi, nii et ärge ehmatage, siin ei ole mitte mingisugust ebatavalist olukorda, nagu teie fraktsioonikaaslased püüdsid teile selgitada. Te ütlete praegu, et te peate oluliseks, et meie seisaks Ukraina kõrval. Tegelikult me oleks soovinud, et olukorras, kus agressor võttis sellesama Krimmi üle ja tungis Ukrainasse juba praeguseks 10 aastat tagasi, 2014. aastal, oleks te juba siis olnud Ukraina kõrval – ikkagi omavalitsuse ametnikuna, õigusteaduse magistrina, Eestis hariduse saanuna. Aga hea seegi, et te praegu seda seisukohta kannate. Me kujutame enam-vähem ette, mida tähendab Eesti riigi juhtimine. Ja kui te juba olete olnud, on kena, aga kindlasti varsti osalete järjepidevalt julgeolekukabinettide istungil, kus antakse informatsiooni, mis kõik ei ole ka avalik, sellest, milline on Eesti julgeoleku olukord tegelikult lähedal toimuva sõja ajal ja missugune on olukord Eesti piiride taga, ida pool. Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

Ma usun, et te saate aru, et see ei ole enam mäng. See ei ole mingi tore seiklus, vaid see on väga suur vastutus. Mis täna on meie arutelude taustal ja lõi ka siin pisut välja, on ikkagi küüniline poliitika ja sotside küüniline mäng mitme Eesti riiklusele väga olulise küsimuse ümber. Ka eestikeelsele õppele üleminekut sellises tempos, nagu me välja pakkusime, ei ole Sotsiaaldemokraatlik Erakond väga suure õhinaga toetanud, pigem on ta olnud selles suhtes skeptiline. See, et agressorriigi kodanikele tahetakse jätta vaatamata metsikule agressioonile ikkagi Eestis poliitika kujundamise õigus ehk kohalike omavalitsuste valimistel valimise õigus, on tegelikult praeguses olukorras ennekuulmatu. Ja see, et seda põhjendab ka erakonna esimees sellega, et me tahame ju Keskerakonna valijaid üle võtta, on väga küüniline. Mitte ülevõtmises ei ole asi, et me räägime nüüd seda, mida valijad tahavad kuulda, vaid meie lootus on, et haritud põlvkond püüaks harida ka potentsiaalseid valijaid. Nii et eeldus, mida me siin parlamendis taga ajame, on pigem see, et te lähete ja viite niisugused euroopalikud ja eestimeelsed seisukohad seniste Keskerakonna valijateni, mitte ei too seniseid Keskerakonna valijaid lihtsalt sotsiaaldemokraatide rüppe. Ja veel kord poliitilistest punktidest. Mina ei aja siin küsimusi esitades sugugi taga poliitilisi punkte, õigupoolest ma ei saa siit ühtegi poliitilist punkti. Mu ainukene poliitiline punkt, mida ma siit ootan, on see, et teie, Vladimir Svet, võtaksite õigusteaduse magistrina ja aktiivse noore poliitikuna selle Eesti asja niimoodi vedada, et me saaksime teid usaldada. See materjal, millega meie töötasime – teie senine intervjuu ja selline küüniline poliitiline soovituskiri, mis sotsiaaldemokraadid teile ministriametisse kaasa andsid –, ei andnud meile seni põhjust teid usaldada. Ja seda me väljendame kindlasti ka tänasel hääletusel. Kui teie usute Eesti riiki reaalselt, siis on eeldus, et meie hakkame tulevikus ka teid usaldama.

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Priit Lomp, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt aitäh Vladimirile väga sisukate ja ausate vastuste eest, mida ta siin jagas. Ma kuulsin tagasisidet ka umbusaldust avaldanud kolleegide käest, kes tõesti olid ka, nagu vist Tõniski, pisut hämmeldunud, et need vastused olid väga selged ja konkreetsed ja väga sobilikud sellesse ruumi. Aga mul on väga kahju, et me selle nädala jooksul oleme jõudnud selle umbusalduseni. Ja kahtlemata, tõenäosus siia jõuda ka ühe ebaõnnestunud intervjuu pealt ongi suurem, kui sinu eesnimi on Vladimir või Eduard versus see, kui sinu eesnimi on Urmas, Mart või Martin. Nii see lihtsalt ongi. Ja sellele annab päris märkimisväärselt juurde hoogu veel see, kui sa räägid eesti keelt pisukese aktsendiga. Nii et see oli pisut ennustatav, et niimoodi jõutakse. Päris sissejuhatavas sõnavõtus siin umbusaldusavaldust üle andes kolleeg ütles, et ta väljendab ennast väga vabatõlkeliselt. Ja mis seal salata, sellessamas artiklis, mida Vladimirile pahaks pannakse, on ka väga ühemõtteliselt öeldud lause: Krimmi okupeerimine Venemaa poolt toimus kõiki rahvusvahelisi norme rikkudes. Me valime välja ühest ebaõnnestunud – nagu Svet ka ütles, tõesti ebaõnnestunud – intervjuust ühe lause või kaks lauset ja proovime neid siis võimendada, aga unustame selle, mis selle kõrval veel on olnud. Jah, kordan üle, nagu Vladimir Svet ütles, et see ei olnud õnnestunud intervjuu, aga ta on jaganud meiega kõikidel nendel päevadel, kui me oleme või teie olete neid etteheiteid talle teinud, oma seisukohta selles, et Krimm on Ukraina osa, et Venemaa on agressorriik, et Putin on kurjategija ja et Eesti peab toetama Ukrainat täpselt nii kaua, kuni Ukraina selle sõja võidab. Nagu Vladimir ütles ja nagu ka minu kolleegid endises Tallinna Linnavalitsuses said kinnitada, tõepoolest, Vladimir tegeles ka Ukraina sõjapõgenike aitamisega Tallinnas. Ma kuulsin ka siit ühest läbirääkimiste kõnest etteheidet, justkui oleks selle raames toodud sadu tuhandeid inimesi siia Eesti riiki. No see kahtlemata ongi Kremli jutupunkt, aga las see jääb sinnapaika. Väga mitu korda on räägitud siin sellest, et kellegi seisukohad aja vältel muutuvad, justkui need ei võikski muutuda. Lugesin eelmise aasta lõpus ilmunud Meelis Oidsalu kirjeldust, milles ta kinnitab, et kolleeg Reinsalu ütles talle, et nüüd, peale 24. veebruaril 2022 elab ta hoopis uues maailmas. Ja see oli see artikkel, mis rääkis Isamaa suurest armastusest Ungari Viktor Orbáni vastu. Tõesti, üks ajalooline sündmus on pannud ka härra Reinsalu väga paljudes küsimustes enda seisukohti ümber vaatama. Mina ja paljud meist, meie erakonna liikmetest teavad Vladimir Sveti sellest ajast, kui ta oli üliõpilasaktivist. Meil ei olnud teda valitsusse tuues ja talle [ministrikohta] pakkudes ühtegi kahtlust, et Vladimir on Eesti riigile truu, et ta järgib meie põhiseaduslikku korda, et ta on ametis väga hea, et ta tõepoolest tahab seda, et Eesti oleks sidus ja et kõik inimesed tahaksid sellesse riiki panustada mitte ainult sõnades, vaid ka kõikides tegevustes. Selle umbusalduseni jõuti lihtsalt väga-väga kiiresti sellepärast, et sügiseni ei kannatanud oodata. Kõiki ministreid saadab julgeolekukontroll, mis sügiseks – ma olen enam kui 110% kindel – teeb selgeks ja kinnitab kõigile teile, et ta julgeolekukontrolli läbib. Selleks ajaks on see paigas ja kindel, siis kaoks justkui võimalus sel teemal kisa tõsta ära. Seni aga just nimelt Ukraina toetamise kahtluse alla seadmine, sõjapõgenike nimetamine siia saadetavateks Vene käsilasteks ja muu selline – need on tõepoolest need Kremli jutupunktid, mida valdavalt siin saalis laulab parlamendi konservatiivne tiib ja mis tegelikult ei ole mitte ühelegi siin saalis istujale au tegev. Nii et meie toetame Vladimirit. Palun 30 sekundit lisaaega.

30 sekundit lisaks.

Meie toetame Vladimir Sveti. Ja arvestades, et umbusaldus on opositsiooni instrument, tehke oma instrument täna rahulikult lõpuni. Koalitsioon ei plaani osaleda selles, et teile seda meelehead pakkuda. Tõesti, andke võimalus ministrile oma tegudega tõestada, et ta on Eesti eest väljas. Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest, Priit mainis päris palju nimesid siin, aga kuivõrd läbirääkimistel osalesid fraktsioonid, siis fraktsiooni kohta ühe vastulause olen valmis võtma, kuna fraktsioonid osalesid läbirääkimistel ja selle kohta saab olla. Nii et Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel, vastusõnavõtt, palun!

Härra Lomp! Küsimus oli sellest intervjuust ja nendest avaldustest, millele me kahetsusväärselt valitsuse liikme käest mitte ühtegi relevantset vastust ei saanud. Siin on mainitud eufemiseeritult, härra Lomp viitas, et see oli ebaõnnestunud. Sedasama viitas ka härra Svet ise, et näed, ei olnud õnnestunud. Aga mis siis ei õnnestunud, on mul küsimus, lugupeetavad valitsusliidu esindajad. See oli väga selge, väga läbi mõeldud, intellektuaalses mõttes loogiline mõttekäik, mida härra Svet seal väljendas. Nüüd öeldakse, et tähtis ei ole mitte see, missuguseid olid kunagised seisukohad intervjuus, vaid tähtis on, et seistakse Ukraina kõrval. Nii ütles härra Svet ja nii viitas härra Lomp. Aga probleem ongi selles, et härra Svet oma avalikes seisukohtades venekeelses meedias ei seisnud ju Ukraina kõrval, vaid seisis oma seisukohtadega Ukraina vastu. Ja sellepärast, armsad sõbrad, mind üllatab, et selles küsimuses, mis seisukohad on aktsepteeritavad Ukrainale ja mis seisukohad on Ukraina vastu, te liigute kuidagi silmad pärani kinni. Seisukohad olid väga selged: Ukraina ei peaks seda võitlust pidama, Krimmi staatuse küsimus ei ole ühemõtteline ja mustvalge küsimus, tegelikult tuleb valida Alsace'i variant. Ja tõepoolest, käsitlus jõudiski vägagi oikumeenilise osundusse, mida Tõnis Lukas puudutas – leiti, et Nõukogude Liidu lagunemine oli viga. Seda arusaama, miks härra Svet neid seisukohti sellisel moel väljendas, mis oli see põhjus – see küsimus, ühesõnaline küsimus on "Miks?" –, vastust sellele me tegelikkuses ju ei kuulnud selle arutelu käigus. Ja tõsi on, õige on see, et kõneleti väga paljudest eraldi …

Aitäh, hea kolleeg! Aeg on täis.

… küsimustest. See on see põhjus, härra Lomp, millele me ei saanud vastuseid. Ja kui vastuseid ei ole, siis ei ole ka usaldust.

Aitäh! Ja EKRE fraktsiooni nimel, ma usun, et Martini volituse alusel, Rain Epler, palun! Vastusõnavõtt.

Aitäh, hea istungi juhataja! Just nimelt, Martini volituste alusel ja fraktsiooni nimel. Aga püüan teha lühidalt. Mäletatavasti, kui EKRE oli valitsuses – sellele viitas oma sõnavõtus ka Priit Lomp ühe ja teise nurga alt ning tema kolleegid siin enne küsimusi esitades –, siis toimus nii mõndagi klaperjahti. Ma mäletan, et ühe ministri puhul aeti taga seda, kas ta sai kellegagi kokku 14.02 või 14.12, umbes peaaegu nii, ja lõpuks öeldi, et näed, ütles 14.02, aga tegelikult sai kokku 14.12. Ma kasutaksin sõnavõttu, et visata kinnas ajakirjandusele. Härra Svet oli täna üsna napisõnaline selles osas, et millal ja mida ta seal pronkssõduri juures tegemas on käinud. Ma huviga nüüd loen selle nädala järgmiste päevade ajalehtedest. Meie uurivad ajakirjanikud kindlasti on võimelised selle selgeks tegema ja ka härra Svetilt täpsustavad küsimused küsima. Ja siis me saame teada, mida see Vladimir seal ikka enne seda tegemas käis, kui ta sinna juurde minekuks kergliiklustee ehitas. Nii et jään ootama põnevaid lehelugusid. Aitäh!

Aitäh! See tee on igati hea, mina kasutan seda päris intensiivselt. Aga mis alustel ja kuidas see tekkis, seda ma ei tea. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Aga Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! No küllap käis koroona patrullis. Aga minu küsimus on järgmine, või õigemini see on protest. See, kui juhataja otsustab opositsiooni mainimisel või ühe või teise fraktsiooni mainimisel anda vastulauseks sõna, on igati normaalne ning kodu- ja töökorraga igati kooskõlas. Aga kui nimetatakse konkreetset Riigikogu liiget läbirääkimistel, siis annab kodu- ja töökorra seadus väga üheselt Riigikogu liikmele võimaluse öelda ka vastulause. Seda ära võtta ei ole kuidagi õige, see on vastuolus kodu- ja töökorra seadusega. Ja see seab ka fraktsioonidesse kuuluvad saadikud tunduvalt halvemasse seisu võrreldes teiste saadikutega. Kui fraktsioonitu saadiku nime nimetatakse, siis ei ole võimalik fraktsiooni nimel sõna võtta, vaid saab see konkreetne isik vastulause. Nii et jääme ikka kodu- ja töökorra seaduse juurde. Sellise tõlgendusega ei saa kuidagi kaasa minna. Ääretult kahetsusväärne, et kolleeg Epler ütles, et tema läheb kaasa ja tal on isegi volitus olemas. (Rain Epler saalist: "Ma innustusin Reinsalust.") Jaa, ikka konkreetne isik, keda mainitakse – tal on õigus ja seda õigust ei saa juhataja ära võtta.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna kasutasid sõna "protest", siis ütlen, et jätan selle protesti rahuldamata. Esiteks, jah, mainiti Marti ja Martinit, aga ma ei teadnud perekonnanime, ei öeldud perekonnanime. No ma ei tea, Marte ja Martineid on päris palju, eks ju. Ma ei suutnud seda eristada. Ja teiseks, hea kolleeg, veel kord: selle raami juurde on väga mõistlik jääda, et sellisel juhul, kui on ikkagi fraktsiooni nimel läbirääkimised, on ka üks vastusõnavõtt, vastasel korral nimetatakse ... Kas te tahate kuulata, härra Seeder ja Reinsalu või mitte? Kui te ei taha, siis ei ole mõtet rääkida, eks. Vastasel korral, kui mainitakse Reformierakonna fraktsiooni nime, tuleks kohe 37 vastusõnavõttu. No see on päris … Ma arvan, et siis teil läheb äkki raskeks, te ei jõua seda ära taluda. Nii et selles mõttes jääme selle juurde. Ja kõige lõpuks, ehkki ma ei taha seda kunagi rõhutada: istungi juhataja võib anda [sõna], aga ta ei pea andma. Ma olen olnud siin liberaalne ja ma ei taha seda õigust mitte kuidagi piirata. Head kolleegid! Ma rohkem protseduurilisi küsimusi ei võta. Oleme jõudnud hääletamise juurde, asume hääletamist ette valmistama. Katkestan praegu saalikutsungi. Helir-Valdor Seeder, kas te soovite võtta fraktsiooni nimel vaheaega või mis soov teil on?

Jaa.

Sõnavõtt?

Hea kolleeg, tõepoolest, kuna te rikute niivõrd räigelt kodu- ja töökorda, siis ma soovin võtta kümneminutilise vaheaja.

Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

EKRE fraktsiooni palutud … Vabandust! Isamaa fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise taristuminister Vladimir Svetile. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Riigikogu ei avaldanud taristuminister Vladimir Svetile umbusaldust. Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud ja erakorraline istungjärk on lõppenud. Aitäh teile kõigile!