Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) uuesti arutamine

Aga nüüd on aeg asuda tänase päevakorra juurde. Meil on täna päevakorras kaks punkti, neist esimene on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse 364 uuesti arutamine. Ja palun kõigepealt ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu 8. juulil käesoleval aastal. Kiire ülevaade presidendi argumentatsioonist. President väitis, et vastuvõetud seadus pole kooskõlas põhiseadusega, kuna selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet, põhiseaduse § 12. Seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks. Samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, millega täiendatakse liiklusseadust. Kumbki vabastus ei laiene inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümberehitamist või kohandamist. Niisiis peaks seaduse järgi tasuma maksu ja registreerimistasu ka raske või [sügava] liikumispuudega inimene, keda eristab vabastatutest üksnes see, et ta saab kasutada muutmata sõidukit. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnases olukorras olevaid inimesi koheldaks võrdselt. Komisjonis toimus arutelu kolmes suunas. Kõigepealt uuriti selle kohta, kui kaugele õiguspoliitiliselt võib minna võrdse kohtlemise printsiibiga ja miks see mõnikord rakendub ja mõnikord mitte. Leiti, et antud juhul oli tegemist väga konkreetse kitsendusega. Kuigi neid inimesi on palju, kes selle alla ei lähe ja vajavad seda transporti, selline kitsendus ei olnud võrdne kohtlemine.

Head kolleegid! (Helistab kella.) Head kolleegid! Saalis on lärm ja ettekandja ei saa oma ettekannet pidada. Palun austame ettekandjat, et me saaksime tööd jätkata. Hendrik Johannes Terras, palun jätkake!

Aitäh! Teine arutelusuund oli uurida, kas president on arvanud ka seda, et ümberehitatava mootorsõiduki omanikud puuetega inimeste seas on erilises riskis, kuna nende sõidukit ei ole võimalik väga kergesti edasi müüa. Sellisel juhul toetuste tõstmine seda ei kompenseeri. President oli seda kaalunud, kuid leidis, et see kitsendus ei olnud selles kohas asjakohane. Ja kolmas suund: räägiti sellest, kas on veel põhjuseid, mida president [oma otsuses] ei ole maininud, miks ta seda seadust välja ei kuulutanud, ning arutati ka seda, kas on muid seadusi, kus see võrdse kohtlemise printsiip peaks kohalduma. Kokku võttes langetas komisjon konsensuslikult otsuse mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Kõigepealt Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te üldse oskate öelda, miks see automaks, mis röövib tavainimesi, on hea asi, aga näiteks pankade erimaks, mida pakub Keskerakond, on halb?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma arvan, et see küsimus peaks olema suunatud võib-olla järgmisele ettekandjale. Põhiseaduskomisjon arutas ainult seda, miks president seaduse tagasi saatis ja milline on riive põhiseaduse ja võrdse kohtlemise printsiibiga.

Aitäh, austatud esimees! Hea komisjoni esimees! Keskerakond juhtis päris mitu korda tähelepanu sellele vastuolule põhiseadusega – ma usun, et ka teie mäletate –, just sellele, mis puudutas puuetega inimesi. Meie muudatusettepanekud kõik seoti kokku, mitte midagi ei arutatud, kõiki tähelepanekuid ignoreeriti. Ja nüüd, selle asemel, et teha otsus, teha näiteks maksuvabastus kõikidele puuetega inimestele, ma kuulen, et koalitsioon arutab, et aga võtaks üldse igasuguse maksuerisuse puuetega inimestelt ära. Tänaseks on kõik fraktsioonid saanud kirja erinevatelt ühendustelt, kes esindavad puuetega inimesi. Seal kirjutatakse järgmist, ma tsiteerin: "Oleme mures, kuidas valitsus otsustab tõlgendada võrdse kohtlemise põhimõtte käsitlemist puudega inimeste kahjuks." Tegelikult, kui valitsus jätkab niiviisi, siis ka selline olukord saab olema põhiseadusega vastuolus. Kuidas kommenteerite?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Siin on päris mitu eeldust sees ja kui otsustatakse see seadus muutmata kujul mitte vastu võtta, siis läheb see teise lugemise eelsesse staadiumisse, kus on võimalik uuesti ettepanekuid teha. Ehk siis teil on jälle võimalus seal neid argumente lauale tuua ja toimub uus arutelu.

Kalle Grünthal, palun! Kalle Grünthal hetkel saalis ei viibi. Järgnevalt Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Minu küsimus on puhttehniline. Kuidas komisjon näeb ette selle eelnõu edasist menetlemist? Täna hääletab suur saal selle poolt või vastu, kas võtta see muutmata kujul vastu või mitte. Ja oletame, et otsustatakse teha muudatusi – sellele kõik viitab praegu. Kuidas näeb välja siis see töögraafik edasi?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on tunne, et see on pigem suunatud Riigikogu esimehele, saate tema käest seda küsida.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja, hea kolleeg! Kuidagi on olukord selle automaksuga muutunud tragikoomiliseks. Praeguseks juba üle aasta valitsenud koalitsioon püüab seda seadust läbi suruda. Hea ja tegelikult rõõmustav oli presidendi otsus vetostada see seadus ja nüüd me oleme sellega jällegi tagasi Riigikogus. Mul on küsimus, ma vaatan teie sotsiaalkontot Facebookis, te reisite tihti ringi, kindlasti räägite ka inimestega juttu ja küsite, kuidas neil läheb. Milline on inimeste tagasiside automaksu kohta, kui te olete küsinud, et mis te arvate automaksust? Saate seda äkki jagada, kuidas inimesed suhtuvad sellesse?

Lauri Laats, palun!

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Praegu me arutame presidendi tagasi saadetud seaduseelnõu ja seda küsimust komisjonis ei kerkinud kahjuks. Me võime seda pärast omavahel arutada.

Kalle Grünthal on saali jõudnud. Palun! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See automaksu eelnõu on hämmastavalt sarnane viiekümnendate aastate Stalini sundkollektiviseerimisega. Kes kolhoosi minna ei tahtnud, nende jaoks tõsteti maksud nii kõrgeks, et nad pidid lihtsalt sunniviisiliselt sinna minema. Tulemus oligi see, et jõukad talud pidid oma vara kolhoosi ära andma, ja nii ta läks. Seda tehti tolle aja seaduste järgi. Ja huvitav on see, et üheksakümnendatel, 1991. aastal hakkas Eesti Vabariik neid kompenseerima, maksis välja. Sihuke huvitav nähtus toimus. Ma küsin, mispärast siis Eesti riik maksis tagasi talupoegade vara maksumuse, kui see vara äraandmine toimus seaduse alusel.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Teie ajaloohuvi teeb teile au, aga seda komisjonis ei arutatud. Seda ei arutatud komisjonis, sest see ei olnud seal päevakorras.

Järgmine küsija on Priit Sibul. Palun!

Aitäh! Hea oleks siiski veidi aru saada, mida see komisjon üldse arutas, kui ühtegi küsimust, millest siin suures saalis praegu räägitakse, põhiseaduskomisjon ei arutanud. Mul on täiendav küsimus selles kontekstis, mida me rääkisime selle eelnõu menetlemise ajal. Kas teil oli juttu nüüd tagantjärele sellest, mida opositsioon rääkis, et suvaliselt kiirkorras, nii nagu neid makse tehti – ja nüüd selgub, et ka põhiseadusvastaselt –, maksu mõistlik kehtestada ei ole? Vähemalt ma eeldan ja saan aru, et ka komisjon nii otsustas. Aga selle kohta, et me niimoodi varamakse kehtestame, et inimesed soetavad vara ja siis mingi hetk parlamendi enamus lambist otsustab, et nüüd võiks sellele sellises või teistsuguses määras – me mäletame, et kõigepealt oli 120 miljonit, hiljem, selle eelnõuga tahetakse juba 200 miljonit, on ikkagi täiesti suvalised määrad – kehtestada maksu, kas see arutelu komisjonis oli?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Aga ma ütlen juba mitmendat korda, et maksu sisu küsimust põhiseaduskomisjon ei arutanud. Ta arutas seda konkreetset punkti, kus on vastuolu põhiseadusega, ehk võrdse kohtlemise printsiipi, ja komisjon leidis, et see oli presidendi poolt õigustatult välja toodud, et seda tuleks parandada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! EKRE on ainukene erakond, kes on automaksule printsipiaalselt ja konkurentsitult vastu, sest see on ebaproportsionaalne koormis Eesti inimestele ja suurendab vaesust, mitte toimetulekut massiivselt üle välja. Ka ei muuda see riigieelarve seisu oluliselt, palju rohkem saaks maksuküüru ümber toimuva tagasipööramisega. Peaaegu 80% Eesti inimestest ei toeta automaksu sisseseadmist. Kas annate inimestele lootust või pigem mitte?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Põhiseaduskomisjonis arutati seda, miks president otsustas seda seadust mitte välja kuulutada. Ta otsustas seda mitte teha sellepärast, et puuetega inimeste võrdse kohtlemise printsiibiga oli riive. Seda me arutasime ja seetõttu leidsime, et see viga tuleb parandada. Sellist arutelu, mille kohta te küsisite praegu, komisjonis ei toimunud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! President palus see eelnõu uuesti läbi vaadata. Teie koalitsioonivalitsus on teinud ettepaneku seda mitte kuulda võtta. Puuetega inimeste koja hinnangul on pärast presidendi osundatud muudatusi see seaduseelnõu veel hullemaks läinud. Kevadel te ei võtnud lasterikaste perede liidu ettepanekuid mootorsõidukimaksu kehtestamisel üldse kuulda, teie koalitsiooni sotsiaalkaitseminister ütles ühe esimese asjana, et tema poole polegi pöördutud. Jah, tõesti, lasterikaste perede liit saatis kirja kõigest Riigikogule, rahandus‑ ja peaministrile. Kuidas saab peredel, kus on rohkem lapsi, kuidas saab peredel, kus on puuetega inimesed, omastehooldajad, niiviisi üldse usk oma riiki, kaitsetahe oma riigi suhtes ja kindlustunne säilida?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kas ma sain õigesti aru, et peale presidendi argumente läks puuetega inimeste koja hinnangul see asi hullemaks? Praegusel hetkel võeti seda tagasisidet arvesse vastavalt põhiseaduse riivele ning me oleme selle eelnõuga, kui tänane hääletus läbi läheb, uuesti teise lugemise eelses positsioonis. Sealt läheb see edasi, siis on võimalik jätkuvalt teha muudatusettepanekuid. Ettepanekuid saavad teha kõik, neid saavad arutada kõik. Ehk seda saab uuesti rahanduskomisjonis tutvustada. Hetkel ma ei oska spekuleerida, kuidas ja mis muudatusi üldse tehakse. Praegu me arutame seda, kas me võtame selle seaduse muutmata kujul vastu või mitte.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te peale selle, et arutasite seal muudatusi, mõtlesite ka selle peale, et äkki selline rahvale vastukarva ja väga palju just vaesemate ja vähema sissetulekuga inimeste rahakoti pihta käiv seadus üldse ära jätta? Lihtsalt see maksuküüru teema, mida on ju arutatud, et Reformierakonna valimislubadus 500 miljonit – selle jaoks, et seda kokku korjata ja seda uuesti rahvale laiali jagada ... Olete mõelnud selle peale?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Me räägime praegu siin sellest, mis oli presidendi põhjus seda seadust mitte välja kuulutada. Tema põhjendus oli see, et oli puuetega inimeste ebavõrdne kohtlemine erinevate puuete puhul. Seda arutas ka põhiseaduskomisjon ja tegi selle tõttu otsuse mitte toetada muutmata kujul vastuvõtmist.

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Põhiseaduskomisjoni peamine ülesanne ongi jälgida, et kõik seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas. Ja minu mäletamist mööda oli sellest põhiseaduslikkuse riivest juttu juba selle eelnõu menetluse ajal. Aga vaatamata sellele te ignoreerisite seda, te ei täitnud oma ülesannet põhiseaduskomisjonina. Ja nüüd, kui president tõi selle välja, siis te avastasite, et oih, vist küll, nüüd peab hakkama tegelema. Mul tekib küsimus, millega te varem tegelesite. Miks te varasemalt ignoreerisite seda põhiseaduslikkuse riivet?

Kert Kingo, palun!

Aitäh! See, mis te rääkisite, ei vasta tõele. See vastab osaliselt tõele (Naer saalis.), kuna kõik komisjonid peavad veenduma selles, et eelnõu oleks põhiseaduspärane. Põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole vaadata kõikide ülejäänud komisjonide eelnõud läbi ja siis arutada põhiseaduskomisjonis nende põhiseaduspärasust. Põhiseaduskomisjoni ülesanne on arutada üldiselt riigiõiguse ja demokraatia küsimusi. Igal komisjonil on enda teemavaldkonnad ja põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole kontrollida seda, kas kõikide teiste komisjonide eelnõud on läbinisti põhiseaduspärased. Seda peavad tegema kõik komisjonid, nad vastutavad selle eest, et nende eelnõud oleksid põhiseaduspärased. Ja kui tekib sihuke juhus, kus presidendil on võimalus öelda, et see ei ole põhiseaduspärane, siis arutab seda põhiseaduskomisjon ja veendub selles. See on järelevalve, mitte nagu ennetav töö, ja seda te peaksite teadma.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen mõnes erinevas komisjonis nendes aruteludes osalenud ja ma pean ütlema, et seni ma ei ole ühtegi arutelu näinud, mis püsiks niimoodi hästi kitsalt teemas, nagu te praegu olete siin korduvalt öelnud, et te mitte midagi muud üldse ei arutanud, ainult hästi kitsalt püsisite selle presidendi osundatud probleemi juures. Meedias liigub info ja ka puuetega inimeste koda on kirjas seda maininud, et koalitsioon plaanivat nüüd üldse puuetega inimeste jaoks olevat erandit selles automaksuseaduses kaotada. Ma siis küsin, kas selle arutelu käigus ikkagi võis olla hetk, kus mõnel kolleegil lipsas selline mõte üle huulte, või te saate kinnitada, et pole kuulnud üldse sellisest asjast mitte midagi.

Kas te saate palun täpsustada seda mõtet, mis mõte täpselt teie väitel võis üle huulte lipsata?

Meie kodukord küll seda ette ei näe, aga anname mikrofoni Rain Eplerile, et ta saaks korra täpsustada seda küsimust.

(Saalist räägitakse.) Kui vastaja ei saanud aru, kas ma siis saan nüüd uuesti küsida? Kas ma saan minuti ja sõnastan ümber või?

Ma tegin lihtsalt möönduse praegu debati huvides. Rain Epler, teil on võimalik lihtsalt, kuna teil oli lühike küsimus, täpsustada ja loodetavasti saame küsimusele vastuse. Palun!

Ma proovin siis selgitada. Te olete siin väitnud, et sisuküsimusi üldse põhiseaduskomisjon ei arutanud, kitsalt arutasite ainult seda, mis nüüd teha, kas võtta muutmata kujul vastu või siiski seadus avada. Ja minu küsimus oli see, et kas selle komisjoni arutelu käigus siiski oli ka selliseid vabama arutelu momente, kus mõnel koalitsioonikaaslasel näiteks lipsas üle huulte selline mõte, et kaotame selle puuetega inimeste erandi üldse ära. Selline küsimus. Ma ei tea, kas te saite nüüd aru. Ma loodan, et saite.

Jah, sain aru. Aitäh! Annate mulle hetke, ma vaatan järgi. Kuna te nii täpselt küsite, kas lipsas midagi üle huulte, siis ma tahan veenduda, et ma räägin tõtt. Sellist väidet siin kuskil ei ole, et pigem on … Jah, sellist väidet siin ei ole kirjas minu hinnangul.

Nii, läheme küsimustega edasi. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud ettekandja! Ma saan aru, et põhiseaduskomisjon vaatas põhiseaduslikkuse aspekti selles probleemis, eks ole. Ja minu jaoks on küsimus üldse selles – ka teie isiklik vaade, kui komisjon seda ei arutanud –, et maksukorralduse seaduse § 41 ütleb seda, et uute maksude kehtestamise vastuvõtmise ja jõustumise vahel peab olema vähemalt kuus kuud. Meil on praegu 15. juuli, mis tähendab, et see plaanitav initsiatiiv jõustada automaks 1. jaanuarist 2025 on vastuolus üldise õiguspärase ootusega, mida maksukorralduse seadus maksumaksjatele peaks andma. Kas põhiseaduskomisjon arutas seda? Ja kui ei arutanud, siis milline on teie isiklik seisukoht, kas üldse sellise seaduse jõustamine, [järgimata] seadusest tulenevat kuuekuulist etteteatamise aja nõuet, on põhiseaduspärane või mitte?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma ei hakka seda protseduuri üle käima, te saate aru, mida põhiseaduskomisjon arutas, te teate seda väga hästi. Järgmine küsimus on, millal see maks jõustub. Juhul kui praegu samal kujul vastuvõtmist ei toetata, tuleb juhtivkomisjon ehk rahanduskomisjon kokku ja otsustab, millal see seadus jõustuma hakkab. Seda me veel ei tea, see on spekulatsioon. Küsimus on selles, kas see on 1. jaanuar või mitte. Seal, ma arvan, on üldine õigusfilosoofiline küsimus, kas Riigikogu tahte näitamine kuus kuud ette on piisav, et see oleks hea praktika, või mitte. Kuna president saatis selle tagasi, aga Riigikogu võttis selle kolme lugemisega vastu, siis kas maksumaksjatele oli ette näidatud kuus kuud, et sihuke tahe on Riigikogul.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Kuna presidendi kantselei on osundanud sellele, et Riigikogu poolt vastu võetud automaksuseadus või mootorsõidukimaksu seadus on vastuolus põhiseadusega, siis mis on nüüd põhiseaduskomisjoni plaan? Teil peab ju mingi plaan olema. Kas saata see ekspertiisi Riigikohtusse, võtta kokku mingi kolleegium juriste, kes annavad oma hinnangu, või mis see plaan teil on? On teil mingi plaan või ei ole?

Mart Helme, palun!

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui president saatis selle eelnõu tagasi, siis põhiseaduskomisjon vaatas selle tagasiside läbi ja arutas seda tagasisidet ning leidis, et tõesti, seda tuleb muuta. Ja täna põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Kui see nii läheb, siis on võimalus see muudatus ära teha, et seal ei oleks riivet põhiseadusega. Plaan oli varem, see teostati ära, ja nüüd me liigume edasi juba selle plaaniga, kuidas lahendada seda probleemi.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Olen jätkuvalt automaksu vastu, ütlen selle kohe ära. Aga siin me nüüd oleme. Mina väidan, et kui automaksu arutelu oleks olnud nii, nagu ta oleks pidanud olema, ja muudatusettepanekud, mis tehti, oleks arutatud läbi ka sisuliselt, siis üsna suure tõenäosusega me selles olukorras täna ei oleks. Sest mis puudutab erinevaid ettepanekuid suurperedele ja puuetega inimestele [soodustuste tegemise kohta] automaksuseaduses, siis tegelikult oli päris mitmeid ettepanekuid ka eelneva arutelu ja eelnõu menetlemise käigus tehtud. Aga küsin, kas te selle eelnõu menetlusel põhiseaduskomisjonis ei taibanud seda või teil ei tulnud jutuks, et see riive, mille president välja tõi, on seal sees, ja te ei teinud ettepanekut juba varasemalt see probleem lahendada menetluse käigus.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kordan veel üle: põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole kontrollida teiste komisjonide eelnõude põhiseaduspärasust. Iga komisjoni ülesanne on veenduda, et eelnõusid, mida nad menetlevad, menetletakse põhiseaduspäraselt. Põhiseaduskomisjon teeb järelevalvet juhul, kui president saadab selle tagasi. Ehk see oli rahanduskomisjoni ülesanne sihukest vastuolu märgata ja see lahendada, mitte põhiseaduskomisjoni ülesanne.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me läheme edasi, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Vadim Belobrovtsev jõudis just käe maha võtta, aga kui te panete käe uuesti üles, siis ma saan teile selle protseduurilise küsimuse anda. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ei võtnud ise midagi maha, aga no see selleks. Ma lihtsalt tahaksin küsida teie käest seda, et komisjoni esindaja ütles, vastates minu küsimusele, et edaspidine menetlus põhimõtteliselt sõltub Riigikogu esimehest või Riigikogu esimees peab ütlema, kuidas see menetlus hakkab kulgema. Esiteks, kas see tõesti on nii? Minu arvates ikkagi otsustav sõna teatud mõttes on pigem rahanduskomisjonil. Ja teiseks, kui see niimoodi on, siis minu küsimus ongi see, et kuidas me siin edasi töötame.

Aitäh! Ma lugesin küll ettekandja vastusest välja seda, et ta ütles, et protseduure võib selgitada Riigikogu esimees. Me toimetame ja töötame ikkagi vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele ja § 114 lõige 5 ütleb meile, mis juhtub siis, kui Riigikogu ei võta Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu. Viitab seejärel RKKTS‑i §‑dele 99–108 ja 110–112. Ehk sisuliselt me oleme olukorras, et kui me nüüd seda Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu ei võta, siis me oleme justkui esimese lugemise lõpus ja läheme edasi teisele lugemisele. Sellele uuesti arutamisele järgneks sellisel juhul veel kaks lugemist, muudatusettepanekud ja nii edasi, arutelud komisjonis. Seega, sisuliselt see tähendaks justkui seda, et kui täna selline otsus vastu võetakse, siis meil järgneb veel selle eelnõu kaks lugemist. Ma loodan, et see oli teile ja teie küsimusele ammendav vastus. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Ma tahaksin natukene aru saada – ja muidugi ma saan ka aru – kogu sellest parlamentaarsest seadusloomekujundusest. Põhiseaduskomisjoni esimees on siin korduvalt täna välja öelnud, et põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole kontrollida eelnõude põhiseaduspärasust. Ja tõepoolest, niimoodi see vähemalt kodukorra järgi on, et iga komisjon peab ise tagama [oma eelnõude] põhiseaduspärasuse. Aga minu jaoks on küsimus selles, et põhiseaduskomisjon on ju, ütleme, üks juhtivkomisjone, kes tegelikult peaks kontrollima põhiseaduspärasust. Siin on mitmed põhiseadusele [vastavuse] ja õiguspärasuse probleemid tõusetunud, võttes arvesse seda maksukorralduse seadust, mille kohaselt, ütleme, kuus kuud peab [ette teatama] ja nii edasi. Siin on ka muid asjaolusid, mida ma ei hakka praegu välja tooma. Kas teie arvates selline õigusloome, kus näiteks mingi komisjon teeb [põhiseadusega seoses] vea ja põhiseaduskomisjon, kes küll näeb ja hoomab, et tegelikult see asi pole korrektne, aga ei sekku sellesse, kas see on hea õigusloome järgimine meie parlamentaarses töös?

Aitäh, hea kolleeg! Teie küsimuses oli osaliselt vastus olemas. Komisjonide enesekorraldusõigus on väga suur ja komisjonid kindlasti on ise pädevad otsustama neile esitatud eelnõude sisu ja vormi üle. Aga samas ma olen kindlasti nõus ka sellega, et põhiseaduspärasusest lähtumine on komisjoni töös väga oluline eeldus, ja ma usun, et komisjonid sellest kinni peavad. See on ju see teekaart, mille alusel on ka kõik teised seadused kokku kirjutatud, ja see on see, mille alusel me siin täna koos oleme. Loomulikult, põhiseadusest tuleb lähtuda, aga põhiseadusel on veel mitu kontrollimehhanismi, nagu näiteks Vabariigi President, kes on selle meile uuesti arutamiseks saatnud, aga ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. Ja kui need arutelud jõuavad Riigikohtusse, siis ka Riigikohus langetab kindlasti eelnõude – või siis juba seaduste, kui need nendeni jõuavad – põhiseaduspärasuse kohta väga kaalutletud otsuse. Nii et siin on kindlasti mitu kontrollimehhanismi. Aga nüüd on see vastus läinud juba liiga pikale. Me peame tänase päevakorraga edasi liikuma ja mul on hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli ettekandjana Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamisega seonduvat kahel erakorralisel istungil: 1. ja 8. juulil. Komisjon otsustas konsensuslikult mitte toetada seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, mis tähendab, et komisjon soovib seadust muuta ja jätkata menetlust. Ja komisjoni üldine seisukoht on, et presidendi osutatud põhiseaduse riive tuleb parandada. Juhul, kui täiskogus menetlemise järel otsustatakse mitte toetada eelnõu muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, on komisjoni ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neli tööpäeva, [19. juuli] kell 16. Pisut ka aruteludest komisjoni istungitel. 1. juulil rahanduskomisjoni erakorralisel istungil toimus presidendi otsuse sisuline arutelu. Osales presidendi kantselei esindaja Hent-Raul Kalmo, samuti Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets, Sotsiaalministeeriumist olid sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ja õigusosakonna juhataja Helen Tralla ning Riigikogu Kantselei õigusnõunik Katre Tubro samuti. Istungil osales ka sotsiaalkomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Heidi Barot ning meie pressinõunik Gunnar Paal. Kõigepealt kuulasime Hent-Raul Kalmo ülevaadet. Ta avas presidendi otsuse tagamaid. Võiks välja tuua, et valitsuse kaalutlus on olnud lähtuda autodest, mille puhul on lihtsam erandit määratleda. Põhiseaduse § 12 sunnib aga vaatama inimeste olukordi. Räägitakse inimeste maksukohustusest, mis on seaduse järgi sõltuvuses sellest, milline on nende sõiduvahend. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et lähtutakse inimeste olukorrast – tuleb hinnata, kas sarnases olukorras inimesi koheldakse võrdselt. Ja puuetega inimeste puhul on erinevus selles, et üks on sunnitud sõiduvahendit ümber ehitama – see ei puuduta lihtsalt selle inimese otsust, kas ta on otsustanud seda teha, vaid see puudutab seda, kas inimesel on vajadus sõiduki ümberehituse järele. President tugines – õigustatult – Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukohale, et seaduse eesmärgist tulenevalt ei ole põhjust inimesi eristada. Ainuke erinevus on auto ümberehitamisel. Ehk siis senine eelnõu keskendus autole, kas seda on kohandatud või ümber ehitatud, aga presidendi arvamus on, et lähtuda tuleks inimesest, kas inimesel on puue, ja kohelda võrdselt inimesi lähtuvalt nende tervislikust seisukorrast. Aivar Kokk tõstis esile, et vaadata võiks transporti üldisemalt, sest Tallinnas on ühistransport hästi korraldatud, kuid mõnes teises Eesti paigas seda ei ole. Jürgen Ligi kõneles üldisemalt teoreetiliselt teemal, et ebavõrdseid olukordi ei ole kuidagi võimalik lõpuni taandada ühele võrdsuse printsiibile. Ja automaksu eelnõu eesmärk ei ole võrdsustada puudega inimesi või tagada kellelegi transport, vaid automaksu eelnõu eesmärk on mingil määral korvata autode mõju keskkonnale nii tootmisel, kasutamisel kui ka taristute väljaehitamisel. Hent Kalmo seisukohast võiks veel välja tuua lause, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa laialt käsitleda nii, et see muutuks liiga suureks piiranguks maksupoliitikale ja teistele erisusi tegevatele poliitikatele. Riigikogu otsustab, kui suuri erisusi on mõistlik teha. Andrei Korobeinik tõstatas Riigikogu komisjoni istungil lasterikaste perede vaesusriski teema. Ta märkis, et automaksu rakendamisel kindlasti suureneb lasterikaste perede vaesusrisk, sest neil, kes elavad maal, ongi vaesusrisk suurem kui neil, kes elavad linnas. Noh, ma arvan, et see ei ole nii ühene, et maal elavad vaesed ja linnas rikkad. Hent Kalmo vastas, et kui president hindab § 28 rikkumist – see puudutab lasterikkaid peresid –, siis ta ei pea lähtuma üksnes sellest, kas nende perede toetusi tõstetakse või milline on inimeste majanduslik olukord. See on § 28 tõlgendus praktikas, et kas nad üldiselt on sattunud sellisesse vaesusriski, mis sisuliselt põhiseadusega ei ole lubatud. Räägitakse absoluuttasemest ja sellisel juhul tuleb arvesse võtta kõiki kehtivaid lastetoetusi, üldist majanduslikku olukorda, kaasa arvatud inflatsioon. Ja § 28 on tekitanud palju vaidlusi, kuna paneb sotsiaalpoliitikale väga sisulise piirangu. Ta nõuab, et teatud grupid ei oleks olukorras, mis riivab vaesuse näol väga tugevalt nende inimväärikust. Ja § 28 ei saa tõlgendada nii, et see määrab sisuliselt, milline peab olema riigi sotsiaalpoliitika. Kindlasti on arvamusi, millised grupid väärivad toetust või mis täpselt on vaesusrisk, aga need on küsimused, mida peab Riigikogu otsustama poliitilises debatis. Priit Lomp tundis huvi, et kui Riigikogu nüüd seadust muudab, kas siis sätteid, mida seaduses ei muudeta, on jätkuvalt võimalik vaidlustada ning milline oleks Vabariigi Presidendi eelistatud lahenduskäik tekkinud probleemile. Hent Kalmo vastas, et Riigikogu liikmetel võib olla selline soov saada vekslit, mis oleks lahendus, mille puhul kindlasti president seaduse välja kuulutab, aga kahjuks president isegi parima tahtmise juures seda anda ei saa. See ei tähenda, et president ei võiks olla konstruktiivne. Siht on see, et puudus saaks kõrvaldatud. Presidendi veto ei ole eesmärk, vaid põhiseaduspärasus on eesmärk. Lisaks, kui president toob välja ühe puuduse, siis on kaudselt eeldus, et seal ei ole varjatud puudusi, mis õigustaksid täpselt sama teksti puhul, kui puudus on kõrvaldatud, seaduse vetostamist teistkordselt. Võib küll järeldada, et president ei ole näinud nimetatud seaduses mõnda teist vastuolu põhiseadusega, aga ei saa järeldada, et kui nüüd seaduses tehakse muudatusi, siis seal ei pruugi olla vastuolu põhiseadusega, sest sageli võib muudatustega muutuda kogu seaduse loogika. Seaduse puhul ei saa alati eristada ühte sätet või kõiki teisi sätteid, sest nendel sätetel võib olla koosmõju. See, et president ei leidnud teiste sätete puhul vastuolu põhiseadusega, ei tähenda seda, et ei olnud kõhklusi. Andrei Korobeinik tundis huvi, kas president kaalus normitehnilisi teemasid. Sellele vastas Hent Kalmo, et president on Eesti õiguskorra põhiprintsiipide kaitsja ja tegemist on põhimõttelise küsimusega. Praegu ollakse olukorras, kus praktikat alles kujundatakse. Nimetatud seaduse puhul valiti uus moodus. Riigikohus on andnud eelnevalt mõned juhtnöörid, mida hakatakse rakendama. [Tekib] ka praktika, mis sageli kujuneb siduvaks ja mille reegleid hakkab võib-olla järgmine koalitsioon samamoodi kasutama. Antud juhul kujunevad väga põhimõttelised reeglid ja on täiesti ilmne, et president peabki seda protsessi väga hoolikalt jälgima. Riigikohtu viimane seisukoht on, et valitsusel on vajaduse korral ka eelnõu umbusaldusküsimusega sidumise võimalus. Põhjus, miks usaldusküsimusega sidumise võimalus on piiratud, on asjaolu, et on ka teisi mooduseid, kuidas saab obstruktsiooniga võidelda. Riigikohus on otsesõnu maininud sidumise võimalust. Konkreetse seaduse puhul oli olukord, millega nõustusid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad, et ühelt poolt olid obstruktsioonilised ettepanekud, aga teiselt poolt ettepanekud, mis kindlasti seda ei olnud, ehk sisulised ja siirad. Komisjon vaevalt saab hakata iga muudatusettepaneku puhul vaatama, kas ettepanek on sisuline ja siiras, see on ohtlik tee. Seega kasutati ühte moodust, mille puhul vähemalt püüti saavutada, et juhul, kui on enamus küsimuse teisiti otsustamiseks, on mehhanism, kuidas see lõpuks ikkagi jõuab Riigikogule otsustamiseks. Komisjon nägi selleks ka vaeva. Samas ei mõelnud komisjon piisavalt sellele, et neid ettepanekuid oleks võimalik olnud grupeerida ka teisiti. Viis grupeerida ettepanekud paragrahvide järgi on selles mõttes õigustatud, et ei nõua sisulist otsustamist, mis on siiras ja mis mitte, vaid tähelepanu keskendub soovile paragrahvis midagi muuta. Ja selles mõttes on otsuse langetamise võimalus olemas. Teisalt võib paragrahvide all olla üsna erinevaid küsimusi, näiteks erandid, kas räägitakse lasterohketest peredest või puuetega inimestest. Üldise reeglina paragrahvide järgi grupeeringud ei ole õige tee. Aga teiselt poolt, kui komisjon mainis, et see oli erandlik olukord, siis seda kindlasti ka president arvestas. Veel oli juttu mootorsõidukimaksu sisu poole pealt. Hanna Vseviov selgitas, et kui mootorsõidukimaksu välja töötati ning käivitusid arutelud, kas ja milliseid sihtgruppe toetada, siis koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga jõuti just nimelt arusaamisele, et ei ole võimalik teha sihtgrupipõhiseid maksuerisusi, sest siis oleks lõpuks sihtgrupi hulgas kõik Eesti elanikud. Võib küll üht‑ või teistpidi vaadata, et igal pool on mingit laadi ebaõiglus. See on põhjus, miks otsustati, kui rääkida puuetega inimeste majanduslikust toimetulekust või neile ligipääsu tagamisest nende ühiskonnaelus osalemise toetamiseks, et seda oleks mõistlik teha hoopis otsetoetuste kaudu. Mootorsõidukimaksu eelnõu seletuskirjas toodi välja ja tehti vastav poliitiline kokkulepe, et täiendav raha suunatakse puuetega inimeste toetuste tõusu ja lisaks muudetakse erinevaid abivahendeid, mis on puuetega inimestele vajalikud ühiskonnaelus osalemiseks, rahaliselt kättesaadavamaks. Tõusetus veel küsimus, kas need toetused ja mootorsõidukimaks käivad ühte jalga. Ja seda selgitas Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets, et Rahandusministeerium esitas valitsusele eelnõu, mis oli ministeeriumi hinnangul põhiseadusega kooskõlas. Koos Sotsiaalministeeriumiga nähti lahenduste pakkumiseks palju vaeva ja lahendus oli just selline, nagu juba kõnelesin. Vabastus on äärmiselt kitsalt piiritletud ja käsikäes vabastusega planeeriti sotsiaaltoetuste tõusu. Nüüd, kui presidendi kantselei on probleemi kirjeldanud ja on saadud rohkem teavet, milline oli presidendi mõttekäik, saab tunnistada, et probleemiga on vaja täiendavalt tegeleda. See komisjoni arutelu oli ka Rahandusministeeriumile abiks raamide seadmisel, mis defineeriks lahendused. Maksuseaduses koheldakse nii erinevate puuetega inimeste kategooriaid kui ka tavainimesi ühtviisi, menetledes seotakse mitmesugused sotsiaaltoetused automaksu eelnõuga ning lahendatakse probleem, et puuetega inimesed ei jääks kehvemasse olukorda. Sotsiaalministeeriumiga koostöös püütakse õiged lahendused leida, kaaludes, kuidas eelnõusid omavahel siduda ning menetlusega edasi liikuda. See on vastus sellele, et president oma sõnavõttudes on öelnud, et sotsiaaltoetused ja maksud peaksid käima ühte jalga. Kui üldiselt peetakse erinevate valdkondade eelnõude sidumist nii-öelda kobareelnõudeks halvaks tavaks, siis praegusel juhul võiks see olla põhjendatud. Kui praegu vastu võetud ja välja kuulutamata eelnõu seletuskirjas oli antud poliitiline lubadus puuetega inimestele puuetega seotud toetuste tõusuks, siis nad oleksid pidanud olema koos seadusega. Ja sellele on raske vastu vaielda. Ma ise arvan, et tänu presidendi märkustele läheb see seadus paremaks ka sisuliselt, mitte üksnes me ei lahenda siin põhiseaduslikkuse riive kõrvaldamise probleemi. Ja lõpuks ka menetluslikud otsused, mis võeti vastu 8. juuli istungil. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Teiseks, mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Need kaks menetlusotsust võeti vastu konsensuslikult. Ja kolmas, tingimuslik: juhul kui täiskogus menetlemise järel otsustatakse mitte toetada eelnõu muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neli tööpäeva, [19. juuli] kell 16. Selle poolt oli 6 ja vastu 2 rahanduskomisjoni liiget. Nii et palun, lugupeetud täiskogu, mitte toetada mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka mitmeid küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates automaks on igal juhul väga halb mõte ja mingid muudatused seda ei päästa. Aga kas te oskate öelda, miks automaks, mis röövib tavainimesi, on hea asi, aga pankade erimaks, mida pakub Keskerakond, on halb?

Makse tuleb koguda selleks, et riiki pidada, ja autode kasutamisega on seotud küllalt suur hulk kulusid ja ka väliskulusid. Autode tootmine kasutab keskkonda. [Autode kasutamiseks] on vaja teid, peale selle on vaja õiguskorda, liikluseeskirja, liikluspolitseinikke, mille jaoks tuleb koguda makse. Ja enamik maailma arenenud riike on mootorsõidukimaksu kehtestanud juba ammu. Mis puudutab pankade, ütleme, ootamatute kasumite maksustamist, siis Eestis on need maksustatud. Nimelt, pangad maksavad tulumaksu kvartaalselt, avansiliselt, erinevalt teistest äriühingutest, kes maksavad ettevõtte tulumaksu siis, kui nad võtavad välja dividende. Eestis on pankade kasumid maksustatud kvartaalselt.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus, mis, ma arvan, huvitab paljusid. Hiljuti on olnud üheks teemaks selle seaduse jõustumise aeg ehk teisisõnu, kas see seadus jõustub 1. jaanuaril või pigem mitte. Reeglina on vastuvõtmise ja jõustumise vahel pool aastat. Ja nüüd, kui me vaatame kalendrisse, me näeme, et pool aastat ei ole realistlik. Ma tean, et paljud ajakirjanikud on teie käest seda küsinud, aga te ei ole neile väga konkreetset vastust andnud. Äkki te valgustate meid siin, mis siis sellest saab? Millal seadus jõustub, juhul kui ühel hetkel president kuulutab selle välja?

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jah, ajakirjanikud on minu käest küsinud, kas jõustub 1. jaanuaril või mitte. Aga see on täiskogu otsus. Ma kindlasti nii julge ei ole, et ette öelda veel enne menetluse algust, kuidas täiskogu otsustab. Rahanduskomisjonis tuleb see arutelule siis, kui esitatakse muudatusettepanek muuta seaduse jõustumise tähtaega. Aga ma ütleksin siiski, et ka selles maksukorralduse seaduse paragrahvis on sõna "üldjuhul" – nagu see, et üldjuhul ei seota kokku erinevate valdkondade eelnõusid. See tähendab seda, et kui rahanduskomisjon või täiskogu otsustab, et see on erijuht, mootorsõidukimaksu on juba küllalt pikalt arutatud – ja ma arvan, et 99% maksumaksjate jaoks ju sisuliselt selle presidendi osutatud põhiseaduslikkuse riive mahavõtmine ei muuda seda – ja kui me jõuame küllalt kiiresti eelnõu uuesti menetletud, siis ma arvan, et on põhjendatud erijuht, et mootorsõidukimaksu seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist. Aga see on täiskogu otsustada, mina ei saa seda öelda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, ma usun, et te mäletate Keskerakonna tähelepanekuid, muudatusettepanekuid, minu muudatusettepanekuid, mis puudutasid just puuetega inimesi. Siinsamas kõnepuldis te rääkisite, et need polnud sisulised ega siirad muudatusettepanekud, ja lasite need kõik rahanduskomisjonis kahjuks kokku siduda. Nüüd te räägite, et loodate eelnõu paremaks teha. Aga huvitav, miks seda soovi ei olnud kordagi varem, kui see eelnõu meil väga pikalt siin menetluses oli. Ja nüüd koalitsioon plaanib kõik puuetega inimeste maksuerisused üldse eelnõust välja võtta ja tuua sisse toetused. Tegelikult, sellist lähenemist on juba varasemalt kritiseerinud ka õiguskantsler, kuna see tekitab halduskoormust ja ka segadust. Ja mul on selline küsimus, et mida see siis tähendab. Kas puuetega inimesed enam lähiajal üldse mingisuguseid muid toetusi ei saa, kuna tehakse seesama üks toetus automaksu tarbeks, sest koalitsiooni loogika järgi peavad nad kogu toetuse kulutama automaksu peale? Me teame, et puudega inimesed on toetusi oodanud muudeks kuludeks juba aastakümneid.

Jaa, see on väga sisuline ja põhimõtteline küsimus. Ühest küljest, ütleme, on see keerukas ja vajab arusaamist juriidikast – rahanduskomisjoni liikmed valdavalt ei ole juriidilise haridusega – ja seetõttu ma lugesin üsna detailselt ette Hent Kalmo seisukoha, mida ta avaldas rahanduskomisjonis, ja seda ma kordama ei hakka. Praegu on tõesti nii, et muutmist vajab selles eelnõus see, et me ei tohi lähtuda mitte autost ja selle ümberehitamisest või kohandamisest, vaid peame lähtuma inimestest ja nende tervislikust seisukorrast. Aga inimeste võrdset kohtlemist lähtuvalt nende tervislikust seisukorrast saab korraldada ka toetuste kaudu. Ja põhimõtteliselt puuetega inimeste olukord ei halvene, sest selle võrra, mille võrra vähendatakse maksusoodustusi, tõstetakse sellesama sihtrühma toetusi. Ja tean – ma ei ole neid veel näinud –, et Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium valmistavad ette muudatusettepanekuid, et see sihtgrupp saaks taotleda sotsiaaltoetust oma mootorsõiduki ümberehitamiseks või kohandamiseks nii, et nad saaksid liigelda ja ühiskonnaelus osaleda. [Põhjus], miks algul üldse mindi üldise puudetoetuste tõstmise teed, oli see, et umbes pooltel puuetega inimestel üldse on autod, aga kõik inimesed vajavad siiski transporti. Ja selleks, et nad saaksid mootorsõidukimaksu tõttu tõenäoliselt veidi kasvavaid hindu endale lubada, otsustati, et tõstetakse puudega inimeste toetusi üldiselt, et nad saaksid ühiskonnaelus osaleda, ehk teisisõnu, see mootorsõidukimaks nende toimetulekut ei muudaks.

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Jätkuvalt kinnitan, et ma olen automaksu vastu, ja sellisel kujul on see üks väga-väga vale seadus, mida te püüate läbi suruda. Aga ma küsin sinu kui rahanduskomisjoni esimehe käest, kas sa oled kindel, et meil seda automaksu üldse vaja on rahalises mõttes. Sellepärast, et kui me vaatame eelmise aasta eelarvet, siis [näeme, et] 2,2 miljardit jäi raha kulutamata, üle 100 miljoni oli MKM‑i rea peal raha, millest keegi midagi sisuliselt ei teadnud. Meil on ikka täielik bardakk. Sinu enda erakonnas on endisi rahandusministreid, kes ütlevad, et riigieelarvest arusaamine on täiesti võimatu, ja ma olen täiesti nõus sellega, sellepärast et see meie tegevuspõhine riigieelarve ehk suur edulugu TERE on täiesti läbi kukkunud. Kas meil üldse seda vaja on? On sul ülevaade olemas, oled sa kindel, et meie eelarve üldse vajab seda raha? Minule tundub, et meil täna üleüldse puudub arusaamine riigieelarvest ja meie vahenditest.

Rene Kokk, palun!

Ma kindlasti ei nõustu teiega. Ma arvan, et meil on riigi rahandusest ülevaade olemas, Riigikontroll on riigi raamatupidamise aastaaruande ilma märkusteta kehtestanud. Ja kui tegeleda eelarvega põhjalikult, siis tegelikult sellest on võimalik aru saada, aga, ütleme, pealiskaudsel vaatlemisel ta ennast kätte ei anna. Ma arvan mäletavat õigesti, et rahandusminister Martin Helme juurutas tegevuspõhise eelarve. Martin, oli ju nii? Osaliselt, jaa. Ma pean ikkagi tunnistama, et ma toetasin siis seda põhimõtet ja jään selle juurde. Nimelt on eelarvel mitmeid tasandeid ja enne, kui tegevuspõhist eelarvet ei olnud, olid meil kapitäied arengukavasid, millel ei olnud eelarvega mingisugustki seost ja mida tehti küll aastate kaupa, aga rakendamist nad ei leidnud. See tegevuspõhine eelarvestamine ikkagi sunnib neid arengukavasid koondama ja neid ka eelarvega siduma. Ja nagu igal tegevusel on visioon, missioon, strateegia, administratiivne tase ja operatiivne tase, siis need puudused, mida eelarvesüsteemile ette heidetakse – näiteks Aivar Sõerdi poolt –, et ei ole näha majandusüksuste kulusid ja tulusid täpsemalt kululiikide lõikes, on see administratiivne, operatiivne osa, mis tuleb juurde teha, aga mitte see visiooni ja strateegiline osa lammutada. Eelarvesüsteemi tuleb parandada, mitte olemasolevat lammutada. See on minu seisukoht.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt ma ütleksin, et te olete rahanduskomisjoni esimees ja väga kummaline on kuulda, et teie arvate, et riigieelarve on korras. Te peaksite ikkagi teadma seda. Aga minu küsimus on selline. Menetluskord meil siin Riigikogus on selline, et see automaksuseadus saadeti eelneva menetluse jooksul ka põhiseaduskomisjoni seisukoha kujundamiseks. Minul on küsimus, et kui põhiseaduskomisjon oma seisukoha teile saatis, kas seal olid toodud välja need põhiseaduse riived. Kas need märgiti ära või avastati alles nüüd, et ups, me ei teadnudki? See tekitab tõsise küsimuse, kui kompetentne see põhiseaduskomisjon meil üldse on.

Kui ma ütlesin, et ma arvan, et eelarve on korras, siis ma ütlen, et ma arvan mäletavat, et Martin Helme rahandusministrina tegevuspõhist eelarvet tutvustas ja juurutas. See arvamus oli selle kohta. Põhiseaduskomisjoni … Sellest on nüüd hulk aega ja ma ei mäleta põhiseaduskomisjoni kirja sisus olevat puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise probleemi käsitlemist, aga ma võin eksida, sellepärast et ma ei pruugi kõiki detaile mäletada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Annely! Ma jätkan Kerdi küsimuse juurest. Teie saatsite selle eelnõu rahanduskomisjonist arvamuse andmiseks põhiseaduskomisjonile ja see põhimõtteliselt hõlmab seda, et põhiseaduskomisjon peaks andma ka sellekohase arvamuse, kas ta on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kas põhiseaduskomisjoni esimees või ka teie siis tõesti ei märganud, et see seadus on põhiseadusega vastuolus? On täiesti selge, et põhiseaduskomisjonis toimunu sellega seoses on täielik lati alt läbi jooksmine. See, et komisjon ja kõik, kes selle automaksu poolt sellisel kujul on olnud, ei ole märganud, et see on põhiseadusega vastuolus – noh, tekib tõesti küsimus, et kui pädevad nad on. Ma saan aru, kui mõni teine komisjon, näiteks kultuurikomisjon või ükskõik mis teine komisjon, ei ole pädev andma seda arvamust, kas mõni seadus on põhiseadusele vastav või on temaga vastuolus, aga põhiseaduskomisjon ja eriti selle esimees peaks ometi märkama selliseid asju, et me taas kord …

Teie aeg!

… ei oleks selles olukorras, kus president peab saatma mingi seaduse tagasi just nimelt selle klausliga, et ta ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Ma kordan uuesti seda, et ma ei mäleta põhiseaduskomisjoni vastuse detaile praegu peast täpselt, aga põhiseaduskomisjoni läks see eelnõu siis, kui ta Riigikokku tuli, enne teist lugemist. Ja seal oli mootorsõidukimaksu vabastuse üks erisus – neid oli rohkem, oli diplomaatiline korpus, olid alarmsõidukid ja siis ka puuetega inimeste tarbeks ümberehitatud sõidukid. Sõna "kohandatud" tuli hiljem juurde. See oli algses eelnõus, mis läks põhiseaduskomisjonile arvamuse saamiseks. Aga vahepeal eelnõu muutus päris tugevasti, ka nende muudatusettepanekute mõjul, mis teiseks lugemiseks esitati. Ja seda seisukohta põhiseaduskomisjon ei kujundanud. Aga ma küll ei julgeks seda ette heita põhiseaduskomisjonile, et nad midagi väga tegemata jätsid, [mille tõttu] president selle eelnõu välja kuulutamata jättis. Inimesi on erinevaid, neil on erinev kogemus, erinev haridus, erinev vilumus, ja nad märkavadki erinevaid asju. Ma arvan, et presidendi märkus oli õige, aga ma ei läheks põhiseaduskomisjoni süüdistamiseni sellega, et nemad esimesena või õigel ajal ei märganud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et te koalitsioonipartnereid peategi kaitsma, ja selles suhtes tuleb see teil hästi välja. Kogu selline põhiseadusega mitte kooskõlas oleva seaduse õigustamine ei ole muidugi õige. Aga tulles selle seaduse juurde, kinnitan veel ka Rene Koka sõnad üle, et me oleme selle seaduse vastu, mis iganes kujul ta ka võiks edasi minna. Ja teie ütlesite lause, et teistes Euroopa riikides on olemas automaks erineval kujul, aga Eesti on üks väheseid, kus ei ole automaksu. Minu arust on ka see, et Eesti on ainuke riik, kus on e‑valimised. Valikute tegemine ja eeskuju võtmine on täiesti suvaline: mida on vaja, seda teeme. Ja raha läheb igale poole vaja. Aga ma ikkagi küsin selle põhiseadusega kooskõlas olemise kohta: kas ei oleks olnud mõistlik peale neid muudatusettepanekuid küsida põhiseaduskomisjonilt veel kord arvamust, kas see on põhiseadusega kooskõlas, et vältida olukorda, kus me praegu oleme?

Jah, võib-olla oleks olnud mõistlik küsida seda põhiseaduskomisjonist uuesti. Ma mõtlesin seda ka eelmise küsimuse kuulamise ja vastamise ajal. Praegusel juhul see ilmselt ei oleks andnud teistsugust tulemust, kuna algses eelnõus oli selline lahendus sees, et ümberehitatud füüsiliste isikute sõidukitele kehtib maksuvabastus ja üldiselt tõusevad puudetoetused. See oli algses eelnõus sees, nii et uuesti küsimine, ma arvan, ei oleks hoidnud ära konkreetset vetostamist presidendi poolt.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Presidendi ettepanek sellisel kujul mootorsõidukimaksu mitte vastu võtta on seotud puuetega inimeste sihtrühma ootusega õiglustunde taastamisele. Seda on kommenteerinud sotsiaalkaitseministeeriumi asekantsler ja öelnud, et neile, kellel on auto kohandatud, tahetakse nüüd pakkuda erisuste asemel hoopis täiendavaid hüvesid või tugimeetmeid. Ja alles selgub, millise ettepanekuga välja tullakse, aga maksuerisused ei olevat siinkohal otstarbekad, vaid paremad on sihitud toetused. Ametnikud on juhtinud tähelepanu, et erisuste puhul puuetega inimesed justkui kuritarvitaksid neid. Selline teadaandmine on muidugi küsimärgiga. EPIKoja enda nõunik on meile öelnud, et päris nii ka ei saa, et ühe käega anname ja teisega võtame, ehk ta on olnud kriitiline. Minu küsimus on, kas ministeeriumis on arvestatud selle sihitud tugiteenuse väljatöötamise kuludega. Kas sellele mineva aja ja ametnike töötundide kulusid on arvestatud, sest see toob ju kaasa muudatusi ja pärast tulevad võib-olla ka kontrollimise kulud ja võib-olla suureneb hoopis puuetega inimeste halduskoormus? Mis on teie hinnang, kas neid kulusid ka silmas peetakse individuaalsete erisuste või tugimeetmete väljatöötamisel?

Jaa, praegu on nii, et mitte ühest kohast ei võta ja teise kohta ei anna, vaid puuetega inimesed saavad oma toetuse kätte mitte maksuerisusena, vaid sotsiaaltoetusena. Selline on minu teada praegu plaan. Needsamad inimesed saavad selle hüve mitte maksuerisusena, vaid toetusena. Selles mõttes see ei ole täpne, et neilt midagi ära võetakse, kuigi üksikuid inimesi tõenäoliselt see puudutab, nad peavad oma plaane ringi tegema. Aga selleks, et nendele küsimustele, mida te minult küsisite, vastuseid saada, me oleme teinud rahanduskomisjoni poolt ettepaneku mitte toetada muutmata kujul vastuvõtmist. Siis ta läheb teisele lugemisele, siis tulevad muudatusettepanekud koos selgitustega. Ja need on sellised Sotsiaalministeeriumi sisesed küsimused, arvatavasti me seletuskirjast saame need vastused. Täna ma ei ole neid muudatusettepanekuid veel näinud ja ma ei tea, kas need on valmis.

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te rõhutasite, et automaksu on vaja selleks, et hoida keskkonda, maksta palka politseile ja investeerida teehoidu. Samas maksustatakse ka neid mootorsõidukeid, mis ei osale liikluses, ei tekita keskkonnasaastet ega koorma maanteid ja ei nõua politsei tähelepanu. Siin tekib vastuolu teie sõnade ja reaalsuse vahel. Miks ei võiks maksuerisusi teha ka neile sõidukitele, mis liikluses ei osale? Kas sellest oli komisjonis juttu?

Evelin Poolamets, palun!

Ma arvan, et te peate silmas võistlussõidukeid, mis autohaagises viiakse võistlusplatsile. Aga nad tegelikult ikkagi keskkonda koormavad. (Saalist täpsustatakse.) Aa, muuseumeid peate silmas. Jah, kui auto on eksponaat ja ta ei ole autoregistris, vaid ta on muuseumieksponaat, siis minu teada sellele eksponaadile see ei laiene. Aga mul jäi muidugi kripeldama, et musta numbrimärgiga autod ei saanud maksuvabastust või maksusoodustust. Musta numbrimärgiga autodele võinuks minu arvates maksusoodustus olla, kuna, ütleme, selle musta numbrimärgi saamine on väga rangelt reguleeritud ja investeeringud selle saamiseks on päris suured ning see on teatud mõttes nagu üldkultuuriline museaalne tegevus. Aga see on poliitiline otsus, need maksuerisused, ja praegu poliitiline otsus, enamuse tahe on selline.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on kirjas, et kõikumatus usus ja tahtes tuleb kindlustada, et Eesti riigis säiliks ka kultuur läbi aegade. Tulles selle juurde, mida te ütlesite siin eelnevatele küsimustele vastamisel, et teil ei ole erilisi tugevaid juriste seal, siis ma toon teile praegu lihtsa näite. LaitseRallyPark on autode kollektsioon, rohkem kui 50 autot, mis on pärit ka 19. sajandist. Järva-Jaani automuuseum – üle poole tuhande eksponaadi. Nemad peavad oma muuseumi kinni panema. Kuidas te selle automaksu eelnõuga seostate põhiseaduse preambulis toodut?

Kultuuriministeerium on lubanud muuseumide tarbeks töötada välja eraldi meetme.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esinaine! Teie olete meil ju "Kihnu näiu" ja mind huvitab, et kui nüüd see mootorsõidukimaks hakkab kehtima – ja see kehtib ju kõikidele mootoritele –, kas siis Kihnu vahel hakkab olema nii, et puhu tuul ja tõuka paati? Või on see tuntud Mart Saare [Juhan Simmi – toim] laul, et ma sõuan ja sõuan mere peal, üht saart mina otsin seal? Kuidas sellega ikkagi hakkab olema? Te peaksite Kihnu rahvast teadma, seal ei ole praegu erinevalt Nõukogude ajast enam kalurid need, kes kuldseid kalu rahvamajanduse hüvanguks merest välja püüavad. Inimesed elavad ikkagi päris-päris rasket ja keerulist elu. Kuidas te oma kaassaarlastele silma vaatate kõige selle jutu peale, mida te meile siin ajate? See ei ole ju tegelikult absoluutselt tõsiselt võetav jutt, mida te vastate meie küsimustele.

Mis puudutab seda "puhu tuul ja tõuka paati", siis paate mootorsõidukimaksu eelnõu ei puuduta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Eks selle seadusega on ju läinud viltu kõik, mis sai viltu minna, ja siin me jälle oleme, arutame seda küsimust tänu presidendile. Opositsioon on omalt poolt ju tegelikult aasta, isegi enam, juhtinud tähelepanu kõikidele nendele probleemidele, millele juhtis tähelepanu ka president, aga te ikkagi seda kuulda ei võtnud. Kas te arutasite, ma ei tea, oma erakonnas, koalitsioonipartneritega või ka komisjonis, et võib-olla tõesti ei ole mõtet – kui see asi on niimoodi viltu läinud, kogu see menetlus ja asjaajamine – üldse automaksu kehtestada? Aga selge on see, nii nagu ka koalitsioon on välja öelnud, et kuskilt tuleb ju eelarvet täita nende vigade tõttu, mis te olete teinud. Võib-olla tõesti on mõistlik automaks ära jätta ja hoopis muude vahenditega tegeleda, et eelarve saada tasakaalu?

Kui te nüüd soovisite võrrelda opositsiooni ettepanekuid presidendi osutusega põhiseadusliku riive kohta, siis siin joonistub tegelikult välja [erinevus]. Opositsioon tegi 831 muudatusettepanekut, ma ei tea, 1 euro ja 0,01% kaupa – neid ei ole võimalik niimoodi arutada. Aga president ütles poolteisel leheküljel täpselt, milles ta näeb põhiseaduse riivet, mis tuleb seadusest välja võtta või lahendada, ja seda on võimalik arutada, arvesse võtta ja ellu viia. Kui te vaatate oma ettepanekuid ja presidendi otsuse selgitusi, siis te saate aru, kuidas eelnõu tegelikult parandada saab.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mina tegin küll ettepaneku, mis oleks lasterikkaid peresid aidanud ja nendele olukorra kergemaks teinud, eriti suuremate autode ostmisel, et tõesti suurperedele anda hingamisruumi. Aga paraku see ei leidnud kohe mingit ärakuulamist. Küll aga ma tahan küsida selle kohta, mida ütles Mart Võrklaev 2023: "Meie seda maksu disainides oleme lähtunud ka põhimõttest, et liiga tugevalt keskkonna poole maks viiks meie inimesed hobuse selga ehk meil on vaja leida tasakaalupunkt selle vahel, et liikuda keskkonnaeesmärkide poole, aga samal ajal ei ole võimalik meil ühiskonnas öelda kõigile inimestele, et ostke omale homme uus auto /---/ sundida neid autost loobuma." Kuidas teil see tunne on, kas tasakaalupunkt on hobuse selga mineku poole või keskkonna poole? Kuhu see joon sai lõpuks tõmmatud?

Ma olen kindel, et see maks toetub mitmele jalale. Sealhulgas on arvesse võetud keskkonnaaspekt: näiteks süsinikuheide on üks komponent selle maksu arvestamises ja teine komponent on mass, sest raskemad autod kulutavad teid rohkem. Ja ka sotsiaal-majanduslik mõõde on arvesse võetud, et mitte kõik ei jõua minna poodi ja osta omale kerget moodsat hübriid‑ või elektriautot. Ühest küljest koormab see vähem keskkonda, kui inimesed kasutavad oma autod lõpuni, ja selle jaoks oli algul [kavandatud], et füüsilistele isikutele alates mingisugusest auto vanusest arvestatakse aastamaksuks ainult baasosa. Ja teise lugemise muudatusettepanekute tulemusel arvestatakse kõikidele autodele, ka juriidiliste isikute autodele, teatud vanusest ainult baasosa. See tähendab seda, et need vanemad ja rohkem saastavad autod saavad olla kasutuses nii kaua, kui nad veerevad, ja see on ka keskkonnale hea. Aitäh küsimuse eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Kui automaksu eelnõu Riigikokku jõudis, siis Keskerakond oli ainus, kes hoiatas kohe, et eelnõu on vastuolus nii Euroopa Liidu õiguse kui ka põhiseadusega. Keskerakonna fraktsioon tellis vastava õigusliku analüüsi, kus kõik need vastuolud olid välja toodud. Usun, et paljud, kes istungit jälgisid, mäletavad, kui mitu korda me juhtisime peaministri tähelepanu sellele, juhtisime erinevate ministrite tähelepanu kõikidele vastuoludele. Esitasime sisulisi muudatusettepanekuid, kuid koalitsioon ei teinud mitte kordagi sellest välja. Seetõttu Keskerakond pöördus juba märtsis presidendi poole palvega, milles kõik need vastuolud nii Euroopa Liidu õigusega kui ka põhiseadusega olid välja toodud, jätta automaks välja kuulutamata. Ja mul on hea meel, et president süvenes, pööras meie pöördumisele tähelepanu ja pööras tähelepanu just sellele kohale, kus me mainisime, et puuetega inimeste puhul on ebavõrdne kohtlemine. Ja me oleme jätkuvalt seisukohal, et automaksu eelnõuga ei tohi edasi minna. Aga räägime üldse sellest, kuidas koalitsioon on terve selle aja käitunud, sellest, kuidas see eelnõu on tegelikult aina hullemaks läinud. Esiteks, ministeerium valmistas aasta otsa ette praakeelnõu, koalitsioonisaadikud olid sellest teadlikud, aga tõid ikkagi selle Riigikokku. Kui Euroopa Komisjonilt tuli vastus, mis tõestas ka seda, mida meie mainisime, et registreerimistasu oli välismaa autodele diskrimineeriv, siis selle asemel, et registreerimistasust üldse loobuda, otsustas koalitsioon, et aga paneme registreerimistasu kõikidele autodele. Nüüd, kui on tulnud presidendilt kinnitus, et see seadus on põhiseadusega vastuolus, selle asemel, et teha maksuerisus, maksuvabastus kõikidele puuetega inimestele, nagu meie tegime ettepaneku, räägib koalitsioon, et aga me võtame üldse selle maksuvabastuse ära, mitte keegi ei saa. Tänaseks on tulnud ka ühispöördumine mitmetelt ühendustelt, kes esindavad puudega inimesi, ja nemad kirjutasid järgmist, tsiteerin: "Oleme mures, kuidas valitsus otsustab tõlgendada võrdse kohtlemise põhimõtte käsitlemist puudega inimeste kahjuks." Tõesti, kuidas on see võimalik? Ehk mis on see loogika praegu? Valitsus arvab, et maksuvabastuse asemel tehakse lisatoetusi. Esiteks, puudega inimesed on vajanud täiendavaid toetusi juba ammu, eile, sõltumata automaksust. Teiseks, sellist lähenemist on juba kritiseerinud õiguskantsler. See kõik tekitab halduskoormust juurde, riik ühe käega annab, teise käega võtab veel rohkem. Kolmandaks pole kindlust, et need toetused reaalselt katavad automaksust tulenevaid kulusid. Neljandaks, kas sellises olukorras võib olla vastuolu põhiseadusega? Ka seda oleme juba varasemalt välja toonud, sest olukorras, kus meie kõige nõrgemad ja riivatavamad rühmad pannakse palju raskemasse seisu ja seejuures leevendust, toetusmeetmeid ei suudeta tõhusalt rakendada ehk siis tõesti need toetused näiteks ei kata neid kulusid või muid toetusi näiteks puudega inimestel polegi oodata, siis on tegemist väga olulise põhiseaduse riivega. Ja tuletan meelde, et Eesti on liitunud puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja on võtnud enda peale kohustuse vähendada vaesuse negatiivset mõju puudega inimestele. Ja kõik tänased maksutõusud, hinnatõusud on seda vaesusriski suurendanud. Ei tasu unustada ka seda, et põhiseaduse § 28 kaitse all on ka lasterikkad pered. Ja põhjus, miks see nii on: just nendel rühmadel on kõige suurem risk langeda vaesusse. Mina pole täna kuulnud, et kordagi oleks räägitud toetustest lasterikastele peredele. Ainus, mida ma olen kuulnud, on see, kui Kaja Kallas ütles, et need toetused on juba niigi liiga suured, las maksavad automaksu nende toetuste pealt. Ma imestan, et neid pole veelgi vähendatud. Sooviks rääkida ka maapiirkondades elavatest inimestest. Kuidas nemad hakkama saavad? Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Maakoolid pannakse kinni, tasuta ühistransport on kaotatud. Nüüd tuleb koalitsioon varsti välja eelnõuga, kus mitmekordselt tõstetakse ka ühistranspordi pileti hinna piirmäära, viiekordselt tõstetakse. Maamaksuseadus võeti vastu, järgmisel aastal on võimalik maamaksu tõsta 50% ulatuses ja ülejärgmisel aastal 100% ulatuses. Ma ei kujuta ette, kuidas maapiirkondades inimesed hakkama saavad. Tundub, et maal elamine on ainult rikastele mõeldud. Ja valitsus, koalitsioon pole mitte midagi arutanud selle kohta, kuidas aidata maapiirkondades elavaid inimesi seoses automaksuga. Eelmine kord Keskerakonna fraktsioon esitas mitmeid väga olulisi ja sisulisi muudatusettepanekuid, mis lihtsalt seoti kokku. Mina isiklikult esitasin koostöös huvirühmadega olulise muudatusettepaneku. Keegi isegi ei üritanud teha nägu, et soovib neid arutada. Tegelikult ka see, kuidas see kokkusidumine toimus, muutis eelnõu – vähe sellest, et eelnõu oli sisuliselt põhiseadusega vastuolus, see muutus ka formaalselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Me esitasime ka vastava kaebuse Riigikohtusse ja väga oluline tähelepanek: Riigikohus vastuses meie kaebusele tõi välja kaks väga olulist punkti. Esiteks seda, pange tähele: kui automaks peaks seaduseks saama, kui see peaks jõustuma, siis kõigil isikutel, nii era‑ kui ka juriidilistel isikutel, on võimalik automaksu vaidlustada halduskohtus. Arvestades seda, et maksuvabastus soovitakse [seadusest] välja võtta, suure tõenäosusega surutakse jälle kõik opositsiooni ettepanekud kokku, neid ei arutata, ja üritatakse [seadus] veel kiires korras jõustuma panna ehk vähem kui kuue kuuga, siis kõiki neid punkte saab vaidlustada halduskohtus, nii eraisikud kui ka juriidilised isikud. Tänaseks on Riigikohus seda kinnitanud. Seega ma kutsun üles inimesi jätkama võitlust. Ka Keskerakond jätkab võitlust, sisulist võitlust. Me esitame oma sisulised muudatusettepanekud, toome ka edaspidi välja kõik vastuolud, seisame kõigi ühiskonnarühmade eest. Ja me jätkame võitlust ka juhul, kui automaksuseadus peaks vastu võetama. Me ei anna alla. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Automaks on väga halb mõte ja mingid muudatused seda ei päästa. Esiteks takistab igasugune maksutõus majanduskasvu. Teiseks tabab see maks eelkõige meie kõige vaesemaid kaaskodanikke. Ja lõpuks, see maks võtab Eesti inimestelt, eriti maaelanikelt võimaluse vabalt liikuda. Ma hääletan selle maksu vastu. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! (Martin Helme palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ma kordan üle: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kategooriliselt automaksu vastu ja me kindlasti tühistame selle maksu esimesel võimalusel. Nüüd, meil on väidetavalt eelarvekriis. Valitsus on rääkinud seda meile juba kolm aastat ja vastavalt sellele, kuidas parasjagu on propagandas vajalik, on selles eelarvekriisis süüdi kas ammune kunagine rahandusminister Martin Helme või ammune kunagine peaminister Jüri Ratas. Aga kui parasjagu on vaja kiita, kui tubli minister oli Annely Akkermann, siis tegelikult Annely Akkermanni ajal, kes tuli pärast neid eelnevalt nimetatud inimesi, oli kõik hästi ja ta võis selle peale lausa mürki võtta, et eelarvega on kõik korras. No kurb tõde on see, et loomulikult on meil Eestis eelarvekriis. Meil on väga tõsine eelarvekriis, ainult et see on täiesti tehislikult tekitatud, ise endale kaela tõmmatud. Ja selle kriisi süvenemine jätkub, selle kriisi süvendamine jätkub. Kaja Kallase jätkuvalitsus Michali juhtimisel plaanib meile ju veel järgmist massilist maksukoormuse tõusu, mida millegipärast nimetatakse laiapindseks riigikaitsemaksuks. Muidugi riigikaitsel on sellega väga vähe pistmist. Igaüks, kes veidikenegi on võimeline arvudest aru saama, saab aru, et kui meil on riigieelarve miinus, riigieelarve puudujääk aastas kusagil miljardi ja pooleteise miljardi vahel ja riigikaitselisi kulutusi on suurendatud suurusjärgus 200 miljoni võrra, siis tulla meile rääkima sellest, et meil on just nimelt riigikaitseks vaja tõsta makse miljardite ulatuses, on lihtsalt inimeste jõhker lollitamine. See ei ole mingi riigikaitsemaks, see ei ole mingi laiapindne riigikaitsemaks, see on lihtsalt tohutu suur raha röövimine. Ja nii nagu see suur, massiline maksutõus nii ka automaks halvendab inimeste toimetulekut, ettevõtete hakkamasaamist, konkurentsivõimet, majanduse üleüldist toimimist järsult veelgi. Nii et asi saab edasi minna ainult veel halvemaks ja sellepärast loomulikult kutsun üles kõiki täna seda automaksu tagasi lükkama või selle vastu hääletama. Jah, ma saan aru, et kui me sellele automaksule hääletame vastu, siis ta läheb komisjoni teisele lugemisele, aga gerilja põgeneb, et võidelda homne päev jälle. Kui ta lähebki sinna komisjoni, siis vähemalt ei lähe ta presidendile väljakuulutamiseks. Tegelikult on eelarvekriisile lihtne lahendus olemas, see on poliitiliste valikute küsimus. Kui me räägime siin eelarve puudujäägist suurusjärgus poolteist miljardit või natukene vähem, siis kust see kokku tuleb? Alustame kõige lihtsamast asjast, see on Reformierakonna maksuküüru jutt, pool miljardit umbes. Jätkame järgmise ja kõige tõsisema asjaga, mis on tegelikult väga tõsine asi. See on rohepööre. Rohepööre läheb meile igal aastal maksma sadu miljoneid eurosid ja see ei ole euroraha. See ei ole ka kõik riigieelarve kaudu liikuv raha, aga see on raha, mis võetakse ära inimeste ja ettevõtjate taskust. See on ka raha, mida jaotatakse riigieelarve kaudu subsiidiumide näol igasugustele rohešarlatanidele, kes meile siin tuult ja päikest müüvad. Ja see on raha, mis kulub tohututeks, metsikuteks investeeringuteks küll võrguvõimsuse arendamisse või ka siis mingisuguste meretuuleparkide ehitamisse. Miljardid! Ja me ei räägi siin mitte mingisugusest müstilisest perspektiivist, me räägime sellest, et on võetud eesmärk järgmise viie-kuue aastaga kogu Eesti elektrisüsteem üle viia nii-öelda rohelisele ehk taastuvale elektrile. See on suurusjärgus 15 miljardit. Me räägime mitmest miljardist aastas, mis on tegelik kulu. Lõpetame selle hullumeelsuse ära, ja meil jääb riigieelarves kohe raha üle sadu miljoneid eurosid aastas! Lõpetame ära kõige jõhkrama petuskeemi nimega Rail Baltic, ja meil jääb sadu miljoneid eurosid aastas raha lihtsalt üle! Lõpetame ära või vähendame olulisel määral Ukrainasse suunatavat raha! Me räägime riigieelarvest 100 miljonist, me räägime omaenda riigi sisesest paarisajast miljonist: sotsiaaltoetused ja haigekassale kuluv raha. Me räägime mõnesajast miljonist, mis kulub ära igal aastal erinevatesse nii-öelda humanitaarprojektidesse. Jälle me räägime vähemalt 300–400-st, aga mõni aasta siin varasemalt 500 miljonist eurost aastas, mis on kulunud Ukraina toetamiseks. Vähendame seda poole võrra, ja meil jääb juba jälle mitusada miljonit eurot raha üle! Meil ei ole tegelikult mingit põhjust tõsta kõiki makse kogu aeg selle jutuga, et meil on eelarvekriis. Meil on kulutamise kriis! Meil ei ole tulupoole kriis, meil on kulupoole kriis. Ja me ju kõik saame aru, et kui see Eestit hävitav valitsuskoalitsioon jätkab, siis pole mingit vahet, kas seda juhib Kaja Kallas või Kristen Michal. Hävingu kursil jätkatakse. Hääletame selle eelnõu vastu vähemalt!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eestimaa rahvas! Ma tahan tuua välja selle eelnõu menetlemise juures kolm minu meelest väga olulist faktorit. Kõigepealt, selle maksu vajalikkus. Kui Keit Pentus-Rosimannus lahkus nii Riigikogust kui ka Eestist, minnes Euroopa Komisjoni, siis teatas ta siit saalist uhkusega: "Ma jätan maha korras riigieelarve." Nüüd, kolm pluss millegagi aastat hiljem selgub äkki, et riigieelarvega on kõik nahkas, meil ei ole raha, meil on kõiki asju puudu. Tegelikult on see näide väga ilmekas selles olukorras, et praegune valitsus kas ei ole võimeline haldama riigi rahakotti või tal puuduvad oskused, sest ega muidu äkki kuskilt jälle ei leita mingit raha, nagu Rene Kokk vihjas, et mingid miljardid on jälle kuskilt üle jäänud. Või antakse seda raha valimatult välja, kontrollimata, kuhu see tegelikult läheb. Ehk siis teostub Mart Võrklaeva lause ellurakendamine: raha läheb igale poole. Raha läheb tõesti igale poole, aga mitte nendele, kes seda vajavad – Eesti inimestele. Minu jaoks on mõistetamatu, miks me peame üldse üleval hoidma Eesti riiki, kui me Eesti riigi inimestest ei hooli. Ja mis puutub selle raha igale poole jagamisse. Ma ei tea, kas teie olete näinud, aga sotsiaalmeedias ringleb selline dokument, ostukviitung selle kohta, et Ukraina presidendi abikaasa ostab viie miljoni dollari eest sportauto Bugatti. See on sihukene näide lihtsalt, mille kohta võib küsida, et kas need rahad lähevad ikka õigesse kohta. See tähendab kokkuvõttes seda, et tegelikult, kui riiki juhiks valitsus, kes hoolib Eesti rahvast, siis seda maksu ei oleks vaja. Ma palun lisaaega ka kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Teiseks. Selle maksu rakendamine, mida praegu läbi viiakse, meenutab 1950. aastaid, kui toimus sundkollektiviseerimine. Kuna jõukad talumehed ei tahtnud kolhoosi minna, siis kehtestati neile ülikõrged maksud. Paljud üritasid, kuid olid lõpuks sunnitud loobuma. Reformierakonna valitsus teeb praegu täpselt sama stalinlikku taktikat, tõstab makse selleks, et inimesed loobuksid oma autodest. Mitte mingisugust vahet ei ole. Hea ajalookurss on läbi tehtud, saab rakendada. Ma küsisin rahanduskomisjoni ettekandjalt Annely Akkermannilt selle kohta, et kuigi põhiseaduse preambul ütleb, et Eesti riik peab säilitama oma kultuuri läbi aegade, ja viitasin LaitseRallyParki autokollektsioonile, kus on üle 50 masina alates 19. sajandist, ja Järva-Jaani automuuseumile, kus on üle poole tuhande eksponaadi, siis see seadus nende likvideerimisega hävitab Eesti kultuuripärandit ning on põhiseadusega vastuolus. Annely Akkermanni abitu väide, et kultuurikomisjon kavandab midagi – ma ei tea, mis ta teeb, informatsioon puudub, aga selle seaduse raames seda kavandit ei ole. Ja põhiseaduse mõttes hävitatakse praegu Eesti kultuuripärandit, mis preambuli mõttes on vastuvõetamatu. Ja kolmandaks, mida ma tahan öelda: kurjus tõstab maailmas pead! Alles hiljuti, mais tulistati Slovakkia peaministrit. Päev tagasi tulistati Donald Trumpi, mis näitab, et kurjus ei varjagi oma nägu enam. Ja see kurjus istub siin saalis nende inimeste näol, kes kavatsevad siin seda nuppu vajutada ja toetada automaksu. Aga te arvate, et te olete anonüümsuse müüri taga. See ei ole ähvardus, see on lihtsalt hoiatus. Ma olen palju ringi liikunud inimeste seas, kes ütlevad, et nad ei kannata seda valitsust enam grammivõrdki välja. Ja kui tuleb ühel hetkel mingil segasel pähe mõte teha nii, nagu tehti Trumpiga, sest ta on ummikusse aetud ... Mõelge selle peale, kulla koalitsiooniliikmed! See ei ole ähvardus, need on tehiolud. Mina julgen inimeste hulgas ringi käia. See on reaalsus, me liigume selles suunas. Kui te tõesti tahate Eesti riigi eest seista, siis visake see automaksu eelnõu prügikasti. Meil on olemas selle jaoks raha – kui te tahate seda raha leida. Olulisem on praegu see, et see eelnõu on ikkagi veel põhiseadusega vastuolus, sest ta hävitab Eesti kultuuri. Tänan!

Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Suur au on kõnelda esimest korda Riigikogu kõnetoolis uue erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid esimehena. Eesti oli kunagi majanduse ja ettevõtluskeskkonna korraldamises teistele, eriti postsovetlikele riikidele eeskujuks. Meil oli õhuke valitsusaparaat, madalad maksud, väikesed laenud ja riiklik regulatsioon soodustas ettevõtlust. Meie majandus, konkurentsivõime ja inimeste heaolu kasvas. Eesti oli edukas riik. Täna on vastupidi. Ma ei tea, kes otsustas, et me peame kõigest sellest loobuma ja rakendama Ukraina sõja ettekäändel Eesti ettevõtlust ja inimeste heaolu halvendavat majanduspoliitikat. Just nimelt ettekäändel, sest teiste riikide majandust sõda ei pärsi. Meie olukord läheb aga üha hullemaks. Kes vastutab? Valitsus? Ei, sama seltskond peab uusi koalitsioonikõnelusi. President peaks tõsiselt mõtlema erakorraliste valimiste peale, sest Euroopa majandus ja börsid tõusevad ka meie naaberriikides. Eestis aga majandus langeb. Meil on Euroopa suurim hinnatõus. Teised riigid langetavad makse, Eesti tõstab. Teised toetavad oma ettevõtlust ja nende riikide ettevõtlus on konkurentsivõimeline, Eesti oma enam mitte. Investorid lahkuvad ja töötus kasvab. Kõik see on tingitud valitsuse ebakompetentsest energia‑ ja majanduspoliitikast, samuti riigi‑ ja valitsusaparaadi üha suuremast vohamisest ja kasvavatest kuludest, mida lapitakse enneolematute ja põhjendamatute maksude tõstmise ja laenudega, selle asemel et tegeleda kokkuhoiu, ametkondade vähendamise, dubleerivate ja mittevajalike tegevuste, toetuste ja programmide lõpetamise, regulatsioonide vähendamise ja sisuliste kärbetega. Kokkuhoiukohti on palju. Kõik ebavajalikud kulutused, mis ei toeta majanduse taastumist ega julgeolekut, tuleb ära jätta. Ära tuleb jätta suurepalgalisi soosiv niinimetatud maksuküüru kaotamine. See hoiab aastas kokku 500 miljonit. Maksustada tuleb pankade erakorralised ja enneolematud kasumid circa 300 miljonit aastas, lõpetada juba neli korda kallinenud ja kahjumlikku Rail Balticusse raha matmine – mitme aastaga kokku enam kui miljard –, samuti rohepöörasusele kulutatavad sajad miljonid aastas. Kuid neid asju ei puututa, tõstetakse hoopis makse. Valitsus rakendab vasakpoolset ideoloogiat ja tegeleb üha kõrgema maksustamise ja olemasoleva rikkuse – kui seda rikkuseks üldse saab nimetada – ümberjagamisega. Põhitõde, et ühiskonna rikkust ja heaolu luuakse vaid ettevõtluse läbi, ei maksa enam. Vastupidiselt lubadustele vähendati peretoetusi, tõsteti käibemaksu, tulumaksu, maamaksu, pakendimaksu, aktsiise, riigilõive, trahve ja nii edasi. Uuel aastal tabavad maksutõusud inimesi täie jõuga ja on selge, et see käib enamusele üle jõu. Taoline poliitika viib meid üha sügavamale kuristikku, kuid see ei ole ikka veel kõik. Maksuralli jätkub. Täna arutame automaksu, mis viib täiendavalt inimeste taskutest igal aastal sadu miljoneid eurosid. Selle jõustamiseks ei ole mitte ühtegi mõistlikku argumenti, ka mitte sisulist analüüsi, nagu teistegi maksutõstmiste puhul. Valitsus ei suuda selgitada, miks automaks just selliseks kujunes, kas tegemist on varamaksu, keskkonnamaksu või lihtsalt riigikassa täitmisega ning millist kasu automaksust üldse võiks tõusta. Ei suudeta selgitada, miks tehakse maks kordades suurem kui näiteks Saksamaal, kus isegi registreerimistasu, mis meile peale pannakse, puudub. Kas Eesti inimesed on tõesti rikkamad ja elatustase kõrgem kui Saksamaal? Ma pole kindel, kas mul on vähimatki mõtet tuua välja kõiki neid tõsiseid ja veenvaid argumente automaksu äärmiselt negatiivsete mõjude kohta meie lastega peredele, maapiirkondades elavatele inimestele ja nii edasi. Nendest on korduvalt ja palju räägitud ning need on kostnud kaaskõnelejate suust ka täna. Kõik argumendid on kõlanud kurtidele kõrvadele ja ka kõik Riigikogu liikmete tehtud head ja asjalikud muudatusettepanekud on seadusi ja häid tavasid rikkudes tagasi lükatud. Ilmselt jätkub see ka nüüd. Ainus järeldus on, et koalitsioonierakondi Eesti inimeste toimetulek ei huvita. Huvitab ainult riigikassa täitmine. Kuid võiks meeles pidada, et senised maksutõstmised pole eesmärki täitnud. Põhjus on lihtne: maksutõus vähendab tarbimist, see omakorda tootmist. Ja laekumised pole kaugeltki sellised, nagu maksutõusudest loodetakse. Ja see omakorda lööb juba niigi liivale kirjutatud riigieelarve uppi ning jälle hakatakse rääkima maksude tõstmise vajadusest või uute kehtestamisest. Kriisi ajal tuleb alandada makse ja toetada ettevõtlust. Vaid see elavdab majandust, parandab ettevõtete konkurentsivõimet, tõstab inimeste tööhõivet ja toob meid langusest välja. On arusaamatu, miks valitsus sedavõrd lihtsaid aabitsatõdesid ignoreerib. Ühiskonnauuringute Instituut viis eelmisel aastal, kui teema tõstatus, läbi küsitluse automaksu kohta. Selgus, et kõik sotsiaalsed grupid peale ühe olid automaksu vastu. Vastu olid ja on vanad ja noored, naised ja mehed, eestlased ja venelased, autoomanikud ja jalamehed, isegi enamik sotse ja Eesti 200-lasi. Ainus eristuv grupp, mille enamus pooldas automaksu kehtestamist, olid reformierakondlased ja nende valijad. Täna toetavad automaksu ka Reformierakonna partnerid: Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Muidu me seda siin ei arutaks. Mul on ettepanek, võite seda vaadata läbi huumoriprisma või ka mitte – pigem mitte. Oleme koalitsioonilt kuulnud loosungeid sihitud toetustest, riigi rahanduse kordategemisest, pikast plaanist, personaalsest riigist ja nii edasi. Väga hea! Kehtestame siis automaksu ainult automaksu toetavate ja seda vajalikuks pidavate valitsuserakondade liikmetele ja valijatele! Sellest saaks tõsiselt ja tõeliselt sihitud ja vajaduspõhine maksumeede, mis on kehtestatud õiglusprintsiipi ja personaalriigi põhimõtteid silmas pidades. Maksavad need, kes maksu toetavad. See oleks innovaatiline. Ja uskuge mind, rahvas hindaks seda kõrgelt. Head kolleegid, põhjendamatu ja meie inimeste toimetulekut halvendav automaks tuleb ära jätta. Kutsun teid kõiki sellele vastu olema. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond on väga selgelt mootorsõidukimaksu vastu. Kui rahvas korjas kokku ligi 100 000 allkirja mootorsõidukimaksu vastu, siis tänane koalitsioon ei pidanud seda millekski. Kui arutelu aasta tagasi siinsamas saalis [algas] automaksust alates ja kõikide muude maksudega lõpetades, siis me lootsime kõik, et see õudusunenägu lõppeb eelmise aasta kevadega. Aga see ei lõppenud. Jõulude ajal tuli see uue hooga. Ja see aasta on maksude tõuse ja uusi makse nagu seeni peale vihma. Isamaa korjas pöördumisele 20 000 häält ja allkirja ja andis need üle presidendile, ja mul on hea meel, et president seda seadust välja ei kuulutanud. Kuid täna arutame seda, mis toimus rahanduskomisjonis ja kuhu jõuab see seaduseelnõu nüüd. Kui enne me lootsime, et vähemalt erivajadustega inimestele jääb see maks tulemata, siis nüüd on selge, et tänane koalitsioon ja uus moodustatav valitsus seisab selle eest, et mootorsõidukimaksu peavad maksma kõik Eestis elavad inimesed. Me oleme siin näinud, kuidas koalitsioon on tõstnud käibemaksu, võtnud ära lastelt toetuse, tõstab järgmisest aastast tulumaksu, võtab järgmisel aastal pensionäridelt ära 17 miljonit eurot seoses sellega, et keskmine pension järgmine aasta enam [tulumaksuvaba] ei ole. Me näeme pakendimaksu, me näeme keskkonnakulusid, me näeme riigilõivude kümnetekordset tõusu, me näeme trahvide tõusu. Ja kõik ainult ühel eesmärgil: et kõrgepalgalised saaksid tulumaksuvabastuse. Ehk Reformierakond soovib selgelt maksuküüru teha ja seda maksuküüru teha just nii, et vaesemad jääksid vaesemaks, keskklass muutuks vaesemaks ja siis võib-olla tõesti viimasest 25% maksumaksjatest 5% elavad hästi, saavad iga kuu veel 100 eurot rohkem raha kätte. Kas me seda vajame? Kindlasti mitte. Ma usun, et kõik Riigikogu liikmed siin saalis, kui käe südamele panevad, ütlevad, et ei ole vaja seda tulumaksuvabastust. Seda 100 eurot ei ole vaja ei Riigikogu liikmel, ei riigiametnikul, ei ettevõtjal, kes saab korralikku sissetulekut. Aga kindlasti on see väga oluline väljaminek peredele, lastele, pensionäridele ja alla keskmist ja keskmist palka saavatele inimestele. Mitte keegi ei saa aru, mille jaoks seda mootorsõidukimaksu tehakse. Tuldi ju siia selle jutuga, et kõik peab olema roheline, aga me näeme väga selgelt, et mootorsõidukimaks on ju vastupidi üles ehitatud: mida vanem auto, mida rohkem tossav auto, seda vähem pead automaksu maksma ja kui auto on juba 20 aastat vana, siis sa maksad selle eest 50 eurot aastas ja ongi kõik. Aga kuhu jääb turvalisus, kuhu jäävad keskkonnamõjud? Või kuhu jääb see, kui suurpered tahes-tahtmata peavad ostma endale suurema auto, et kõik lapsed mahuksid auto peale? On ju loogiline, et kui pere läheb kuhugi välja, siis peaks saama kõik lapsed kaasa võtta. Meil on täna vastupidi, me koormame inimesi. Kõige suurem koormus … Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

… tuleb järgmisest ja ülejärgmisest aastast veel maamaksuga. Seda inimesed ja ettevõtjad veel ei kujuta ettegi. Seda, et järgmine aasta võib [maamaks] tõusta 50%, aga ülejärgmine aasta 100% ja ta ei tohi tõusta vähem kui 10% iga aasta. Me kogesime maamaksuseaduse arutelul, kuidas minister siinsamas laua taga pukis viis korda ütles, et ei-ei, kohalikud omavalitsused võivad otsustada, kui suur maks on. Tegelikult seaduses on selgelt kirjutatud 10%. Täna selle mootorsõidukimaksu eelnõu juures minu arvates on ainuõige otsus kuulata presidenti ja teha otsus, et mootorsõidukimaks jätta üldse kehtestamata. Praeguses majandussituatsioonis, kus ettevõtted on raskustes, kus elanikkond on raskustes, kus juba üle kahe ja poole aasta on Eesti majandus languses – ja täna ainuke Euroopa riik, mis on languses –, võiks vaadata nende otsuste poole, mis tehti 2020, kui oli Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsus. Kui oli kriis, vähendati makse, toetati ettevõtlust ja järgnevad kaks aastat oli Eesti majandus Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus. Nüüd on vastupidi. Me kõik küll lootsime, et kui Kaja sõuab järgmisesse kaldasse, siis midagi muutub, aga uue koalitsiooni läbirääkimistelt tilkuvad informatsiooni[killud] näitavad ainult ühte: makse tõstetakse veelgi rohkem, ainult et nüüd pannakse sinna märk juurde, et see on kaitsekulude maks. Kuigi me saame kõik hästi aru, et tegelikult kõik algas kaks-kolm aastat tagasi tehtud otsustega, kui Kaja Kallase juhtimisel valitsus tegi küll LNG-terminaliga, küll kõrgepingeliini avamisega Lätti, küll raudteevagunite müümisega ja nii edasi kahemiljardilise miinuse, ja seda kahemiljardilist miinust me täna lapime. Aga lappimise tulemus on see, et mida rohkem makse tõstame, seda vähem majandus kasvab, raha ei laeku. Võiks võtta korra pausi, jätta need maksud tõstmata, ja uskuge, inimestel, ettevõtjatel tekib usk investeerida oma peresse, oma ettevõtetesse. Ja siis, kui see usk tekib, hakkab majandus uuesti kasvama. Ja see usk ja lootus on, et Eesti inimesed saavad hakkama. Aga praegusel hetkel on juhtunud nii, et viimaste talvedega on sooja ja elektri hindadega kõik võimatud ja võimalikud varud inimestel kadunud ja ainult vaesus tulemas. Nii et veel kord ma rõhutan seda, et Isamaa Erakond teeb ettepaneku see eelnõu üldse välja visata Riigikogu aruteludest, seda eelnõu ei ole mõtet siin hoida. Meie seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! No ei kao see automaksu ja muude maksude suurendamise ja juurde kehtestamise idee kusagile. Umbes-täpselt kuu aega tagasi, veidi rohkem, 12. juunil sel aastal ütles Toomas Uibo siit Riigikogu puldist automaksu arutelul järgmised sõnad: "Me oleme saanud selle maksu oluliselt paremaks, kui ta oli alguses. Aga ma veel kord rõhutan, et kokkulepe, mis on mul ka siin telefonis kirjalikult, on see, et automaks läheb sügisel muutmisele. Ma väga loodan, et partnerid peavad sõna. Me teeme selle veel paremaks." Ma ausalt öeldes ei tea, mida kolleeg Uibo mõtles, öeldes, et me oleme saanud selle maksu oluliselt paremaks. Esiteks on tema mõte täiesti jabur selles valguses, et ajal, mil Eesti majandus on languses, inimeste elujärg halveneb ja ettevõtjate kindlustunne tuleviku ees on aegade madalaim, on iga uue maksu, ka automaksu kehtestamine üdini vale. Ja kui sa teed valet asja, siis nikerda palju tahad, ta on ikka sama vale edasi. Võib-olla pidas Uibo paremaks tegemise all silmas seda, et kui automaksu eelnõuga tekkis probleem Euroopa Liiduga seoses võrdse kohtlemise printsiibiga – mäletate, alguses plaaniti maksu sellisena, et Eesti-siseste tehingute korral registreerimistasu ei rakenduks –, siis probleem lahendati sellele koalitsioonile omaselt: kui erandit teha ei saa, siis makske aga kõik. Nüüd, kui president on tõstatanud probleemi praeguse eelnõu versiooniga, et selles ei kohelda puuetega inimesi võrdselt, plaanib koalitsioon rakendada juba tuttavat võtet ja öelda: "Kui erandit teha ei saa, siis makske aga kõik." Sügiseni on veel aega, aga Toomas koos kolleegidega juba töötab maksu "paremaks" tegemise kallal. Kuna kolleeg Terras ei kipu aru saama, mida siin saalis räägitakse, siis ütlen vahemärkusena, et see "paremaks" oli jutumärkides minu äsjases lauses. Täna andis valitsus sisse õige mitu eelnõu, millede hulgas on järjekordsed maksutõusud. Peatselt kuuleme, kui kõrgele tõuseb näiteks käibemaksu määr, millised uued maksud veel kehtestatakse. Toimuv on päris hirmus. Minu meelest on kaks võimalikku põhjust, miks praegune koalitsioon jätkab jõulist tegutsemist suunal, mis kahjustab meie riiki: need inimesed on kas rumalad või töötavad teadlikult ja küüniliselt oma riigi ja rahva vastu. Ja ausalt öeldes, kui mõni erand välja arvata, siis ma üldiselt neid rumalateks ei pea. Seega jääb lauale teine võimalus: nad tahavadki Eesti inimeste ja ettevõtjate elu raskemaks muuta. Kas võib olla nii, et rohepöörde osaks ongi see, et inimesed tuleb maalt välja kärsatada, kui nii võib öelda? Sest teate, kui palju inimesed segavad tuulikute püstitamist, põldude täitmist päikesepaneelidega, aga ka niinimetatud elurikkuse edendamist või ka seda, et karud ja hundid mugavalt elada saaksid. Nii et, lugupeetud valitsuserakondade liikmed, ärgake üles! Vaadake peeglisse. Vaadake reaalsusele otsa. Hakake jälle inimestest hoolima. Ärge kehtestage ei automaksu ega muid täiendavaid koormisi. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun! Teda ma hetkel ei näe, küll on siin Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Teate, mis puudutab seda automaksu, siis tegelikult olukord ongi tragikoomiline. Me oleme seda automaksu siin arutanud üle aasta. Koalitsioon on toonud meie ette erinevaid variante sellest seaduseelnõust. Ja opositsioon, eeskätt Keskerakond, väljendas selgelt oma arvamust, et see automaksuseadus on põhiseadusvastane ehk ei vasta põhiseadusele. Selle asjaolu tõi välja ka president, ja selle üle on loomulikult hea meel. Nüüd, kuidas seda olukorda tahetakse lahendada? Seesama märkus, mille president tegi ja millele viidates ta selle seaduse tagasi lükkas. Mina saan aru, et praegune koalitsioon arutab tõsiselt seda, et kui ikkagi automaksu [maksmiseks] vahendeid ei jagu või on vaja tõesti autot ümber ehitada, kui selline nõue üldse jääb kehtima – tõenäoliselt ei jää –, siis inimesed võiks rahulikult pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja sealt selleks raha toetusena paluda. Loomulikult see ei ole lahendus. Kogu see automaks iseenesest ei ole praeguses olukorras lahendus ja Keskerakond on igas vormis automaksu vastu. Oleme omalt poolt juba seaduseelnõu esimesel lugemisel teinud erinevaid muudatusettepanekuid. Me lähtusime oma muudatusettepanekutes ka õiguslikust analüüsist, mis me eraldi saime tellida, ja see õiguslik analüüs sai ju edastatud kõikidele fraktsioonidele, ka koalitsiooni fraktsioonidele. Aga kahjuks ikkagi keegi tõsiselt neid muudatusettepanekuid ei võtnud ning sellisel viisil, kuidas sooviti seda seadust läbi suruda, see ka suruti. Ja täna me olemegi jälle siin. Ja me oleme siin olukorras, kus, nii nagu ka eelkõneleja rääkis, tõesti majandus langeb, maksud tõusevad, erinevad maksud tõusevad. Ma saan aru, et praegune koalitsioon on läbirääkimiste laua taga tõsiselt jällegi tõstatanud küsimuse, et peaks veel täiendavalt makse tõstma. See on loomulikult kurvastav asjaolu kogu selle menetluse juures. Meil on selge ühine arusaam, et automaks sellisel kujul mitte mingil juhul vastuvõtmist ei vääri. Ja ta ei vääri vastuvõtmist ka juhul, kui tehakse mõningad parandusettepanekud, mis tulenevad presidendi otsusest. Automaksu sellisel viisil üldse ei tohiks praegu rakendada. See on ainuõige tee. Arvestades, et meil on tõstetud erinevaid makse – on juba kehtivad maksutõusud ja need, mis hakkavad kehtima järgmisest aastast –, on see liiga suur koorem meie inimestele. Teate, mul õnnestus läinud nädalate jooksul külastada erinevaid Eestimaa paiku – Lõuna-Eesti, Pärnu, saared – ja kõik ettevõtjad räägivad nagu ühest suust, et käibed on vähenenud, inimesi on vähem, eriti kui me räägime majutusettevõtete käekäigust ja kui me räägime toitlustust pakkuvate ettevõtete käekäigust, siis tegelikult olukord on ikkagi masendav. Nüüd veel ühe hoobina panna juurde uus maks nimega automaks, mis mõjutab ettevõtjaid, peresid, suurperesid, eriti neid inimesi, kes elavad maal, neid inimesi, kes on teatud puudega – neil ongi [auto] ainuke vahend, millega üldse liigelda, kui nad saavad liikuda –, see on loomulikult vale lähenemine. Nii et kordan üle: kindlasti pöörake tähelepanu meie õiguslikule analüüsile, mis sai tellitud Keskerakonna fraktsiooni poolt. Lugege see hästi põhjalikult läbi, seal on häid mõtteid. Kindlasti vaadake üle väga põhjalikult kõik meie muudatusettepanekud, mis sai esimese seaduseelnõu menetluse käigus esitatud. Me kindlasti esitame oma ettepanekud ka edaspidi, praeguse menetluse juures. Üks minut lisaaega.

Üks minut lisaks.

Seal on head ja väärt mõtted. See on nüüd pöördumine koalitsiooni poole: kindlasti vaadake üle, ma arvan, et seal on head mõtted, millega arvestada, kui te hakkate seda seadust muutma. Aga üleüldiselt loomulikult Keskerakond ei toeta seda seadust. See on seadus, mis selgelt inimeste heaolu ei paranda, vaid teeb halvemaks. Aitäh! Jõudu!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõik, kes vaatavad meid interneti kaudu! Esiteks tahaks tänada Eesti Vabariigi presidenti, kes tõepoolest tegi õige asja. Ta küll [tõi välja] oma lahendis ainult ühe tahu, nimetades seda seaduseelnõu põhiseadusega vastuolus olevaks just puuetega inimeste vaatevinklist, aga neid tahke on seal küll ja küll. Noh, kas või paljulapselised pered, kes samamoodi põhiseaduse järgi peavad olema eelisolukorras ka igasuguste seaduste kehtestamisel. Sellest president ei rääkinud. Küll rääkis sellest opositsioon ja eelkõige Keskerakonna fraktsioon. Tuletan meelde, et me esitasime selle seaduseelnõu kohta rohkem kui 160 muudatusettepanekut. Koalitsiooni vastus oli kahjuks tavapärane, ei võetud arvesse ühtegi neist, hakati neid kuidagi kokku pakkima koos teiste opositsioonijõudude ettepanekutega ja lõpuks ei võetud põhimõtteliselt ühtegi asjalikku muudatusettepanekut vastu. See osaliselt viiski selleni, et me nüüd, keset suve jälle oleme siin sellesama seaduseelnõuga, kuna president nagu opositsioongi nägi selles vastuolu põhiseadusega. Tegelikult on nii palju sellest räägitud, me oleme nii palju teada andnud, miks see seaduseelnõu on vale, miks ei ole praegu vähemalt tarvis automaksu kehtestada. Me näeme, et uus valitsus, mis on nii-öelda vana uus valitsus, varsti hakkab tööle uue peaministri juhtimisel, juba räägib sellest, et hakatakse uusi makse kehtestama või hakatakse tõstma olemasolevaid maksumäärasid: kaitsemaks, varsti ootab meid ees suhkrumaks. Meid hirmutatakse sellega, et sügisel jälle kasvavad kõikvõimalikud hinnad, kaasa arvatud toiduhinnad. Nii et praeguses olukorras hakata veel koorima Eesti inimesi automaksuga on täiesti vale samm. Sellest on siin räägitud küll ja küll. Kõik opositsioonierakonnad on sellest rääkinud, Keskerakond loomulikult on ka sellest rääkinud, nii et ma sellel pikemalt ei peatu. Aga mis ma tahtsin öelda, on see, kuidas see protseduuriliselt välja näeb. Me teame, et seadus ütleb selgelt: seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel peab olema pool aastat. Me saame aru, et ei ole võimalik seda nii kiiresti kehtestada. Ja mida teeb koalitsioon? Koalitsioon üritab seda ikkagi kehtestada 1. jaanuarist, vaatamata sellele, et me jätkuvalt oleme siin, jätkuvalt tegeleme selle seaduseelnõuga, me ei tea, kuidas see menetlus üldse lõpeb ja millal see lõpeb. Aga siis hakatakse koalitsiooni poolt välja mõtlema igasuguseid huvitavaid seaduse tõlgendusi, et üldjuhul peab olema pool aastat, aga meil on siin mingi eriline juhtum. No tegelikult ei ole. Täiesti tavaline seaduseelnõu, kui tehniliselt võtta. Ja mispärast peab siin kuidagi teistmoodi seda menetlema, mina küll ei tea. Aga ma arvan, et probleem on lihtsalt selles, et [kui küsida,] miks te tahate just 1. jaanuarist seda kehtestada, öeldakse nagu tavaliselt: "Aga me oleme mõtteliselt selle raha juba ära kulutanud." Selles mõttes koalitsioon, selle asemel, et leida igasuguseid variante, kust saada raha eelarvesse, on võtnud eesmärgiks automaksu kehtestamise, on juba kalkuleerinud, kui palju see raha peaks eelarvesse tooma, ja on mõtteliselt selle raha ära kulutanud. See on minu meelest väga vale lähenemine riigieelarvele. Nii et minu soovitus on peaministrile, sellele, kes peaministri kohale tuleb – ma arvan, et see oleks väga hea samm, kuidas alustada oma peaministrikarjääri –, et viskame praegu selle automaksu kuskile kas prügikasti või vähemalt kalevi alla. Ei ole praegu õige hetk selle kehtestamiseks. Palun üks minut juurde.

Üks minut lisaks.

Kui ei saa seda kohe prügikasti visata, [kuigi] selle tegelik koht on seal, siis vähemalt võiks peaminister, uus peaminister tulla välja mõttega, et ei ole praegu õige aeg automaksu kehtestamiseks. Võib-olla kunagi tulevikus, kus me ei räägi sellest, et meil kõik hinnad tõusevad, inflatsioon on jube kõrge, et me oleme ainuke riik Euroopas, kus majandus jätkuvalt langeb, langeb juba kolmandat aastat, me tahame tõsta igasuguseid olemasolevaid makse, me mõtleme välja uusi makse. See ei ole see hetk, kui meil peab kehtestama veel automaksu. Nii et minu soovitus peaministrile oleks see, et lihtsalt loobume sellest ideest kas ajutiselt või päriselt. Aga selleks korraks kindlasti. Aitäh!

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Head kolleegid! Kõik head inimesed, kes meid vaatavad! No nüüd me oleme jälle siin, kus peame tõdema, et seesama automaks on üks väike samm kogu selles ahelas, kus meie inimestele vajalikud teenused muutuvad veel rohkem kättesaamatuks. Juba aastaid ja aastaid on olnud olukord, kus riik on ennast koomale tõmmanud ja liikunud ära järjest kaugemale tõmbekeskustesse. Riigi poolt pakutavate teenuste kättesaadavus järjest rohkem lükatakse inimeste kanda ja inimesed peavad oma vahenditega siis seda riigi kokkuhoidu kinni maksma. Nüüd arutame jälle automaksu üle, mis veel kord paneb just erilise surve alla need inimesed, kes elavad väljaspool tõmbekeskusi ja linnasid, sellepärast et kuigi ka Rahandusministeeriumis kõik ametnikud sellest aru ei saa, siis tõsi on see, et maapiirkonnas ei ole transpordivõimaluste kättesaadavus sama hea, kui ta on tõmbekeskustes ja linnades. Mis uuesti omamoodi tähelepanu väärib ja mida täna siin saalis on ka räägitud, on ikkagi asjaolu, et kuidas saab olla niimoodi, et kui Keit Pentus-Rosimannus läks ära Euroopasse, siis ta teatas, et läheb rahuliku südamega, kuna rahandusega on kõik korras, saab ära minna. Enne eelmisi Riigikogu valimisi rahandusminister Annely Akkermann teatas, et riigi rahandusega on kõik korras. Ja pärast valimisi järsku avastatakse, et kõik on väga halvasti, raha ei ole, kõik on väga hull ja nüüd tuleb hakata igasuguseid makse välja mõtlema. Ja neid erinevaid makse on juba palju tõstetud ja maksutõusud on ka tulemas, neid on täna siin päris palju mainitud. Kuidas siis on nii, et ühel hetkel avastame, et meil on ühe ministeeriumi rea peal üle 100 miljoni euro raha, millest keegi mitte midagi ei tea? Kõik on korras, kõik kinnitavad, kui hästi on olukord rahanduses enne valimisi, ja siis avastame, et üle 100 miljoni on raha, millest keegi mitte midagi ei tea? Või see, et me üldse kanname eelmise aasta eelarvest üle 2,2 miljardit ja rohkemgi raha, mis jäi oma õigetesse kohtadesse kulutamata, mida eelarve tegijad eeldusel, et nad teadsid, kuhu nad raha planeerivad, ju tegelikult ette nägid? Aga fakt on see, et raha jääb üle. Tõsi, eks on tegevusi, mis kanduvad eelarveaastast teise eelarveaastasse üle. Kindlasti suurel osal sellest rahast on põhjendus olemas, miks see nii on. Aga minule tundub küll täna, et meil on riigi rahanduses ikkagi väga suur segadus majas. Ei ole normaalne see, mis täna toimub. Ja seda on ju palju räägitud, et tegelikult eelarvest arusaamine, eelarve lugemine on sisuliselt võimatu, kui sa ei ole osakonnajuhataja tasemel, kes oma allasutuse eelarvet vaatab. Tõenäoliselt teised, kes ülalpool on, ja Riigikogu liikmed kindlasti ei saagi aru, kuhu üks või teine summa on planeeritud. Nüüd, räägitakse kogu aeg sellest, kuidas hädasti on vaja see raha ikka ära korjata, et see on keskkonnamaks. Ma olen seda siin enne ka öelnud, et keskkonnamaksu mõttes oleks olnud absoluutselt teisi võimalusi, kas või pandimaksutaoline maks, kui oleks tahetud tõesti keskkonnamaksu kehtestada ja tagada seda, et need autod ei jääks meil majade kõrvale seisma ja nõgesed neist läbi ei kasvaks. Aga see ei ole ju eesmärk, sest me teame, kuidas protsess pihta hakkas. Kui algul räägiti circa 120 miljonist, mida automaksuga plaaniti kokku korjata, siis ühel hetkel sai sellest juba 200 pluss miljonit. Ja siis tuleb uudis, et üle 100 miljoni lihtsalt seisab kusagil ministeeriumi rea peal, millele pole üldse tegevusi taha planeeritud. Selline tegevus jätab väga halva maitse ja tundub, et me tegelikult ei tea, mis seisus meie riigi majandus on. Meil puudub ülevaade sellest, kuidas tegelikult asjad on. Aga kokku võttes tahan öelda, et minu suur lootus on, et see automaks siin täna tagasi lükatakse, et seda presidendile ei saadeta ning et see automaks lõpetab oma kuulsusetu tee siin menetluses ja me ei pea seda üldse edasi arutama. Tegelikult tuleb teha korda riigi rahandus selles osas, et saada kõigepealt üldse aru, kus ja mille jaoks meil vahendid eelarves on ja milleks me neid kasutame. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Ja olemegi jõudnud otsustamise juurde. Asume hääletust ette valmistama. Head kolleegid, lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt oli 0 Riigikogu liiget, vastu 93, erapooletuid 0. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Sellest tulenevalt määran mootorsõidukimaksu seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 19. juuli kell 16. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja kuna teine päevakorrapunkt võib juhuslikult puudutada ka mind, siis annan juhatamise üle kolleeg Lauri Hussarile.