Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) kolmas lugemine

Järgnevalt, head kolleegid, tänane teine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimised on fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et see eelnõu, mille üle me mõne minuti pärast hääletama hakkame, on selle koosseisu kõige kurvem eelnõu. See on eelnõu, millega sotside eestvedamisel ja Reformi[erakonna] ja Eesti 200 Riigikogu saadikute toetusel võetakse ära meie inimestel kodud. Sõna otseses mõttes maksustatakse nende kodu alune maa. See ei ole …

(Helistab kella.) Head kolleegid! Ma vabandan, lugupeetud ettekandja! Head kolleegid, saalis on lärm. Palun, Aivar Kokk! Saate jätkata.

See 2013. aastast kehtinud kodualuse maa maksuvabastus on olnud üks tähetund Eesti seadusandluses, millega väga selgelt on toetatud Eestimaa inimeste kodu rajamist. Sa oled ostnud endale maa, rajanud sinna kodu, hoiad oma koduümbruse korras, lisaks sellele pead niitma oma kodu ja linnatänava vahelist muru. Sa pead seda kõnniteed, mis linna maa peal on su maja ees, koristama, talvel kella seitsmeks lund lükkama. Ja siis tuleb kellegi arvamus – ja muidugi väga kurb on, et sotsiaaldemokraadid, kes alati väidavad, et nad [seisavad] oma inimeste eest, tegelikult näitavad sellega, kui vaenulik võib olla üks erakond koduomanike vastu. See eelnõu ei ole mitte see, et lihtsalt tõstetakse maamaksu. 2022. aastal erakorraliselt hinnati Eestis maad ümber. Keskmiselt tõusis maa hind üle kaheksa korra. Põllumaa puhul üle 20 korra. Nüüd, sotsiaaldemokraatide eestvedamisel – ja ma tahan siin rõhutada: ka valetamisel – nii rahanduskomisjonis ministrilt ja ametnikelt kui ka siinsamas kõnepuldis korduvalt küsides, kas on kohalikul omavalitsusel võimalus 2026. aastast ka mitte maksu tõsta, väideti: jah, jah. Tegelikult on seaduseelnõusse selgelt sisse kirjutatud: maamaks peab tõusma vähemalt 10%, kuid mitte rohkem kui 100%. Ka piirmäära on tõstetud kaks korda. Unustamata sealjuures, et maa hind on juba tõusnud keskmiselt üle kaheksa korra. 2026. aastal on järjekordselt maa hindamine, mis suure tõenäosusega tõstab veel maa hinda. Me räägime siin eelnõu kaitsmisel, et me anname vabaduse omavalitsustele. Tegelikult me ei anna vabadust omavalitsustele, me tegelikkuses anname neile käsu kindlasti iga aasta vähemalt 10% maamaksu tõsta. Olgu selleks põllumees, olgu selleks koduomanik, olgu selleks metsaomanik. Mis saab olla veel kuritegelikum, kui [see, et] Riigikogu tahab otsustada kohaliku omavalitsuse volikogu eest? Mina saan julgelt vaadata teile silma ja öelda, et ma olen olnud see kohaliku omavalitsuse volikogu liige, sel hetkel ka volikogu esimees, kelle ettepanekul Jõgeva vald 2011. aastal vabastas oma elanikud kodualuse maa maksust. 2013, olles Riigikogus, Isamaa eestvedamisel me muutsime selle üleriigiliseks seaduseks. Seal oli võimalus omavalitsuse volikogul ise see otsus teha. Täna me teeme vastupidi, me sunnime kohalikku omavalitsust oma inimeste käest rohkem raha võtma. Ja põhjendus on see … Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Põhjendus on lihtsalt see, et osa omavalitsusi on pankroti serval. Kas keegi on analüüsinud, miks need omavalitsused on sellises olukorras? Kas sellel põhjusel, et maksud ei laeku piisavalt, või sellepärast, et on tehtud otsuseid, mis investeeringutena on viinud eelarve punaseks laternaks? Kui me andsime koroona ajal võimaluse omavalitsuste laenubaasi, laenu suurendada 80% eelarvest, siis keegi ei mõelnud seda, et tehakse rumalaid otsuseid, vaid sel hetkel loodeti, et ka riigieelarve toel tehakse investeeringuid, et ettevõtlus toimiks ja majandus kasvaks. Need otsused olid õiged, aga peale seda äkki [läks] lahmimiseks. Kõik tahtsid kõige uhkemaid spordihooneid, koolimaju, kõike muud ehitada. Ja pärast vaatasid, et see hind on tunduvalt kallim kui turul selle hetke hind, lihtsalt ehitati sel ajal, kui hinnad olid laes. Ja nüüd me tuleme siin selgelt … Ma pean veel kord rõhutama, et mul on kurb, et Eesti 200 ja Reformierakond on läinud sotsiaaldemokraatide lõksu. Ja mul on kurb, et teisel lugemisel, kui teine lugemine lõppes, siis üks sotsiaaldemokraadist saadik tuli minu juurde ja ütles: jah, tegelikult täitsa teadlikult panime eelnõusse selle sisse, et vähemalt 10% peab tõusma, sest muidu äkki mõni omavalitsus ei tõstagi seda. Kus on see autonoomsus? Kus on see arusaamine, et Eestimaal inimesed peavad ise hakkama saama? Raha külvamisega ei ole kunagi keegi rikkaks saanud? Laenumaksudega või maksude tõstmisega ei ole ükski riik rikkaks saanud. Aga selliste maksude tõstmisega oleme me, Eesti Vabariik, jõudnud sellisesse olukorda, et varsti saab täis kaks ja pool aastat, kui Eesti majandus on Euroopas ainukene, mis on languses. Meie usutavus on langenud. Räägitakse investeeringutest – mõned üksikud suuremad investeeringud on siia tulemas. Aga kas nad ikkagi tulevad, kui me näeme, mis on meie maksukoormus ja energeetika tuleviku koha pealt ei ole mingit selgust? Räägitakse siin sajast variandist, tegelikkuses ainult hindade tõusust, investeeringute mahust, riigieelarvest, miljarditest – ainult teoreetiliselt. See on tegelikult see, mis pärast energia võrgutasudega võetakse lihtsalt meie inimestelt tagasi. Isamaa Erakond ei saa seda eelnõu mitte kuidagi toetada. Ja ma ütlen, et see on kindlasti minu Riigikogu aja jooksul esimene eelnõu, [mille menetlemise ajal] on valetatud kõikidel hetkedel, kui siin saalis on seda kaitstud. See on kõige vaenulikum eelnõu Eestimaa inimeste ja ettevõtjate vastu, mida mina olen siin saalis kuulnud. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Hea kolleegi Aivar Kokaga saab ainult nõustuda. Aivar tõstatas küsimuse, et miks kohalikud omavalitsused on sellises olukorras, nagu nad praegu on. Ja ta püstitas kaks mõtet: kas seetõttu, et maksud ei laeku, või seetõttu, et on valesid otsuseid tehtud. Hea Aivar, ma arvan, et need mõlemad koos. Maksud ei laeku seetõttu, et on tehtud valesid otsuseid. Ja loomulikult, kui me vaatame kogu seda olukorda ja puudulikku regionaalpoliitikat, siis nii ongi: koolid pannakse kinni, lasteaiad pannakse kinni, kultuurimajad pannakse kinni, raamatukogud pannakse kinni, rahvas voolab välja ja makse ei laeku. Nii lihtne ongi. Kui sa ikkagi kärbid igalt poolt selleks, et kohalikud omavalitsused püüaks kuidagi ellu jääda, siis see tähendab ka seda, et teiselt poolt inimesed tunnetavad, et on elukeskkonna kvaliteedi langus, kolivad kuskile mujale, eeskätt suurlinnadesse, on see siis Tallinn või Tartu. Ja loomulikult, ühel väiksel kohalikul omavalitsusel tulubaas langebki juba selle tõttu. Ma olen täiesti nõus sellega, et see maamaksu tõus on otsus, mis mitte kuidagi ei soodusta kohalikku elukeskkonda ja regionaalpoliitikat sellisel viisil, nagu ta tegelikult peaks meil olema. Siin on kaks probleemi, mis on ka välja toodud. Ühest küljest on see, et ükski erakond ei lubanud maamaksu tõusu, aga nüüd see tuleb. Praegu on kolm erakonda valitsuskoalitsioonis: Eesti 200, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid. Nemad võtavad selle otsuse vastu, maksustavad meie inimesi suurema maamaksuga. See ju tähendab ka seda, et puhtrahaliselt see puudutab rohkem kui poolt miljonit maaomanikku. Ja siin on üks näide ka, mille tõi lugupeetud kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart eelmiste lugemiste ajal, et näiteks Pirita või Nõmme suure krundi omanik hakkab edaspidi maksma umbkaudu 4000 eurot aastas oma maa eest. No kujutate ette seda pilti, on ju, vaadates kogu seda demograafilist olukorda, vaadates, kui palju on meil tegelikult eakaid inimesi, kes elavad nii Pirital kui ka Nõmmel? Noh, mina ei kujuta ette, kuidas nad sellise maksuga hakkama saaksid, kui sellise maksu üks kohalik omavalitsus kehtestaks. See on asja üks pool. Aga teine pool on see, et räägitakse, et kohalikel omavalitsustel on raha vähe, ja selleks, et saada raha juurde ja oma teenuseid pakkuda inimestele, öeldakse: "Tõstke maamaksu." Aga siin tekivad jälle need probleemid, et kui kohalik omavalitsus peaks neid makse tõstma, siis [jõuame] minu jutu alguse juurde, et inimesed lihtsalt hakkavad välja kolima, seetõttu et ei suudeta maksta maamaksu. Ja kohalik omavalitsus kaotab tulubaasi omakorda veelgi. Nii et antud olukorras, kus meie riigi valitsus on järjepidevalt tõstnud erinevaid makse, aktsiise, trahvimäärasid selleks, et rohkem saada inimestelt raha kätte, selle asemel, et kehtestada pangamaks, mitte tegeleda maksuküüru ärajätmisega – see otsus on vastu võetud –, viia sisse digimaks, millega saaks välisettevõtetelt, kontsernidelt raha kätte, on mindud tõenäoliselt nende jaoks lihtsamat teed pidi: võtame selle raha oma inimestelt. See on loomulikult väga vale tee. Nii et ka Keskerakonna fraktsioon mitte mingil juhul seda eelnõu ei saa toetada ja kutsun üles ka teisi häid kolleege selle vastu hääletama. Mõelge natukene suuremalt, mõelge ka oma vanemate peale, kes elavad kas linnas või ka väljaspool linna. See on väga suur koorem. Ja ka paljulapselistele peredele tulevad täpselt samasugused suured koormused peale. See ei ole lahendus, et me ütleme ühelt poolt, et aga kui te ei jõua maksta – on see automaks, on see maamaks –, siis minge sotsiaalosakonda ja paluge almust. See on kindlasti inimestele väga alandav. Aitäh teile, jõudu meile! Ja veel kord, meie seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu! Algatuseks ütlen ära, et loomulikult ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon mitte mingil juhul seda seaduseelnõu ei toeta. Aknaaluste inimeste rivi on kasvanud päris pikaks. Ma millegipärast eeldan, et seda ei toeta ka Jaak Valge, Henn Põlluaas, Kalle Grünthal. Seal on veel Jaanus Karilaid ja mitmed teised, aga eks nemad räägivad ise enda eest. Võib olla, et ma eksin, ei tea. Põhjuseid, miks me seda eelnõu mitte kuidagipidi toetada ei saa, muidugi ei ole raske mõista. Võib minna natuke [ajas] tagasi. Teame, kuidas peaminister Kaja Kallas enne valimisi ütles: "Ärge muretsege, maksud ei tõuse!" Tegelikult näeme, et kõiki makse on tõstetud – praktiliselt kõiki, vist sotsiaalmaksu veel ei ole –, kõiki aktsiise on tõstetud. Ma loodan, et ma nüüd ei andnud halba mõtet sotsiaalmaksu mainides. Aktsiise on tõstetud, kehtestatud uusi maksegi automaksu näol. Ja nüüd siis oleme jõudnud sinnamaale, et kui praegusel hetkel Eestis kehtib seadus, mis ütleb, et kodualust maad ei tohi maksustada, siis [valitsus] on öelnud, et ei, ka selle vabastuse me kaotame ära, hakkame maksustama ka teie kodu alust maad. Paljud inimesed on muidugi väga raskes olukorras praegusel hetkel. Niigi on majanduslikult väga raske, raske on hakkama saada ja koormised muudkui tõusevad. Just rääkisin ühe kolleegiga, kes ütles, et eile kirjutasid talle põllumehed, kes ütlesid, et kui nüüd selline maamaks ka veel kaela väänatakse, selline tõus, nagu potentsiaalselt võib oodata, siis pole küll mitte midagi teha, siis tuleb pillid kokku pakkida ja lõpetada põllumajandusettevõtlusega tegelemine lihtsalt ära. See on üks pisteline näide. Aga mis mind kõige rohkem häirib kogu selle projekti juures, on see, et kui me mõtleme Eesti rahva mineviku peale, siis orjanduslikus korras meil puudus võimalus olla kodu omanik. Kui me mõtleme nõukogude aja peale, siis oli eraomand, eraomandivabadus tugevalt represseeritud. Sellest minevikust võiksime olla õppinud vähemalt seda, et me suhtume täie tõsidusega eraomandi puutumatuse põhiõigusesse ja peame eraomandit põhimõtteliselt pühaks, maksustame seda vähe, ja isegi kui me maksustame, siis vähemalt kodu peame pühaks, kodu ei puutu. Mis kuulub kellelegi, mis on kunagi juba välja ostetud meie esivanemate või meie endi poolt, see on meie omand ja selle kallale me ei lähe. Ma vaatan, et Kalle Grünthal vist tahaks midagi sekka öelda, aga praegusel hetkel see pole võimalik. Võib-olla hiljem. Aga ei, ka sellest hoiakust on taganetud. Mis on meile üldse püha veel siin riigis? Abielu ei ole püha. Seda me nägime, selle rüvetasite juba aasta aega tagasi siinsamas saalis ära. Perekond ei ole püha. Inimelu ilmselgelt ei ole püha – Vabariigi Valitsus rahastab tuhandete laste tapmist enne sündi. Ja nagu nüüd näeme, ei ole püha ka eraomand ega isegi mitte see väike osa eraomandist, mida kujutab kodu. Mina ütlen küll täiesti ühemõtteliselt ja selgelt – ja siin ma kõnelen kindlasti kogu meie fraktsiooni nimel –, et Eestis me liigume sedasi vales suunas. Kuhu ka ei vaata, kogu see programm, mida see valitsus ellu viib, viib meid vales suunas, viib meid järjest rohkem sellise riikliku korralduse poole, kus üha enamatel inimestel on raske seda riiki armastada või isegi austada. Ärge minge inimeste kodude kallale! Ärge minge kodu pühaduse printsiipi rikkuma! Aitäh!

Suur tänu! Nii. Kalle Grünthal, ma saan aru, et teie nimi kõlas ja teil on soov esineda vastusõnavõtuga. Palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Minu nime nimetati ja mul on väga hea meel, et Varro Vooglaid seda [sõnavõttu] võimaldas mulle. Selle põhjus oli, et eelnevalt oli väga tõsine diskussioon selle tänase seaduse põhiseadusele vastavuse üle. Nimelt, põhiseaduse § 154 sätestab väga konkreetse tingimuse: "Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt." Käesolev maamaksuseadus ja maamaksust laekuv tulu on vaieldamatult kohaliku elu küsimus, punkt üks. Ja sellesama põhiseaduse § 154 teine lõige ütleb, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohalike omavalitsustega kokkuleppeid ei ole. Ma pean silmas konkreetset kokkulepet, mitte mingisuguseid omavahelisi vestlusi. Seda kokkulepet ei ole. Ja selle seadusega minnakse tegelikult ju vastuollu ka § 154 esimese lõikega, sellepärast et ei ole arvestatud inimestega, kes seal elavad. Küsimus on selles, miks ei arvestata. Ilmselgelt on praegune valitsus viimas ellu stalinlikku hävituspoliitikat, kus keelatakse ja maksustatakse inimesed surnuks, nii nagu seda tehti Stalini ajal, kui [selleks, et sundida inimesi kolhoosi astuma], tõsteti makse taludel. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 437 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole. Eelnõu 437 on seadusena vastu võetud.