Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) kolmas lugemine

Oleme jõudnud viienda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse eelnõu 376 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets, palun! (Eduard Odinets küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide nimel kutsun teid üles toetama varsti hääletamisele tulevat eelnõu 376, mis reguleerib krediidiinkassode ja krediidiostjate tegevust. See on väga kaua oodatud seadus, millega inkassofirmad allutatakse Finantsinspektsiooni järelevalvele. Kaasnevad erinevad inkassofirmade sanktsioneerimise võimalused. Luuakse usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele, omanikele. Pannakse inkassofirmadele kohustus taotleda tegevusluba ja pidada minimaalset kapitali summas 25 000 eurot. Luuakse terve rida tegevus- ja organisatoorseid nõudeid inkassofirmadele ja inkassoostjatele. Erinevaid regulatsioone tuleb inkassofirmadele hulgi. Inkassoteenuse reguleerimine on kahtlemata väga oluline samm kaitsmaks krediidisaajaid, kes on raskustes oma kohustuste täitmisega. Kuid, head kolleegid, kas me oleme teinud piisavalt, et inimene ei jõuaks nii kaugele, et temaga tegeleb inkasso? Jah, Eesti inimeste sissetulekute suurendamine ja parema laenuvõimekuse tagamine on üks pool ja sellega tuleb poliitikutel, meil kõigil, iga päev tegeleda. Kuid teine pool sellest küsimusest on see, kas me oleme teinud kõik selleks, et inimesed end lõhki ei laenaks, et ei antaks kiiret raha neile, kes pole võimelised seda tagasi maksma, et laenuga kaasnevad kulud ei ületaks lõppkokkuvõttes laenu ennast ja nii edasi. Riigikontroll on teinud põhjaliku ülevaate vastutustundlikust ja teadlikust laenamisest ning tarbijakaitsest pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul. Tartu Ülikool on uurinud krediiditurgu ja selles uuringus kajastub terve rida väärtuslikke mõtteid, reguleerimaks tarbimiskrediitide ja eriti niinimetatud väikeste laenude turgu. Võlakeerisesse sattunud inimesed vajavad suuremat õiguslikku kaitset juba neile laenu andmise etapis, sest hiljem on abi anda keerulisem. Juba aastaid on olnud väga suured lootused niinimetatud positiivsel võlaregistril, mis annaks täieliku ja piisava kindluse, millised kohustused meil igaühel on, ja loodetavasti välistaks vastutustundetu laenamise. Rahandusministeerium lubab saata registri loomist võimaldavad eelnõud Riigikogusse veel sellel sügisel, et seadusemuudatuse järel tegeleda tehniliste lahendustega veel aastake ja aastal 2026 saaks see kaua oodatud tööriist tööle. Lisaks sellele on ka õiguskomisjonis olnud päris pikk arutelu selle teema üle, milline võiks olla krediidi kulukuse piirmäär. Kunagi võlaõigusseaduses sätestatud krediidi kulukuse piirmäär on laenusaajaid väga aidanud ja turgu korrastanud. Kuid samas on endiselt küsimärgi all ja diskussiooni all, kas see peaks olema nii kõrge, nagu see praegu on, ehk siis kolmekordne kommertspankade laenuintressi summa, mis krediidi puhul võib ületada 50%, või see võiks olla madalam. Samuti on ka selle seaduseelnõu ettevalmistamisel pikalt arutatud tarbijakrediidilepingute viivisemäärale absoluutlae seadmise üle. Praegu võimaldab seadus kehtestada laenudele viivise Euroopa Keskpanga intressimäär pluss 8%, kuid krediidisaaja ja krediidiandja kokkuleppel võib määrata ka suurema viivise. See on teema, mida intresside ja intressimäärade puhul vähem teadvustatakse. Korduvalt on meediast läbi jooksnud lood ulmelistest viivistest intressidele ja intressidest viivistele. See on üks mure, millega, head kolleegid, tuleb kindlasti tegeleda. Õiguskomisjonis [tõstatus] selle eelnõu arutelul ka laenamise öiste piirangute teema, et öösel ei saaks laenulepingut sõlmida ja rahaülekanded ei saaks öösel toimuda. See on ka üks väga oluline teema. Samuti on olnud arutelu all – ka selle seaduse kontekstis – mitu aastat õhus olnud idee muuta tarbijavaidluste kohta tehtud tarbijavaidluste komisjoni otsused siduvateks, näiteks on see nii töövaidluskomisjoni puhul. Kahjuks on see mõte takerdunud Justiitsministeeriumi vastuseisu. Teema on väga oluline tarbimislaenude puhul, aga muidugi mitte ainult. Toon esile ka finantsombudsmani [ameti] loomise teema. Me saaks inimesi aidata ja lahendada vaidlused nii, et neid vaidlusi ei peaks lahendama kohtus. Koos võlaregistri tööle hakkamisega võiks kaaluda laenumaksete ja sissetulekute suhtele eraldi piirmäära kehtestamist ka tarbimislaenude puhul, nagu on eluasemelaenude puhul, eriti väikeseid ja lühemaajalisi laene silmas pidades. Samuti on väga ammu räägitud laenude reklaami keelustamisest. See eeldab ikkagi väga täpset defineerimist, milliseid laenutooteid reklaamida tohib ja milliseid laenutooteid reklaamida ei tohi. Näiteks võiks keelata selliste laenude reklaamimise, kus puudub tagatise nõue [ning mis on] väga väikeste summadega ja väga lühikeste tagasimakse tähtaegadega. See on teema, millest on korduvalt räägitud ja mida on erinevates aruteludes ka selle seaduse raames esile tõstetud. Üks teema veel, mida tahan puudutada, on niinimetatud sotsiaalmeedialaenud. Võib-olla olete nendega kokku puutunud, aga loodetavasti mitte. Eksisteerivad Facebooki grupid ja muud sotsiaalmeediagrupid, kus inimesed laenavad üksteisele erinevate ulmeliste intressisummadega, protsentidega, ja mitte keegi seda ei kontrolli. Seda ei kontrolli ei Politsei‑ ja Piirivalveamet, ei Maksu‑ ja Tolliamet ega Finantsinspektsioon. Ja see on teema, millega tuleb tegeleda. Need on ainult mõned mõtted ja ideed, mis tunduvad hetkel täiesti realiseeritavad, aga kahjuks õiguskomisjon selle seaduse menetlemisel ei ole nendeni jõudnud. Küll aga oleme me kokku leppinud, et nii positiivse krediidiregistri rakendamisel kui ka uue tarbijakaitse direktiivi ülevõtmisel, mis meid ees ootab, aga võib-olla ka eraldi menetluses me võiksime lähemal ajal nende teemade juurde tulla, et inimesi aidata. Me puutume sellega ilmselt iga päev kokku ja loeme lugusid kiirlaenuohvritest, niinimetatud kiirlaenu ohvritest – ma olen aru saanud, et mõiste "kiirlaen" ei ole väga õige antud kontekstis. Ma arvan, et me kõik tunneme kohustust teha midagi enamat kui võtta kasutusele võlaregister ja järelevalve inkassode üle. Head kolleegid, kutsun teid üles toetama eelnõu 376, aga samas ka edaspidi kaasa mõtlema, kuidas me saaksime laenuvõlakeerisesse sattunud inimesi rohkem aidata. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu! Hea kolleeg Eduard küsis, kas me oleme teinud piisavalt selleks, et päästa inimesi võlaorjusest. Ei ole. Esiteks, me oleme makse tõstnud, mitte küll meie konkreetselt, aga koalitsioon. Alustame pensioni tulumaksust. Meie pensionärid on niigi vaesusriskis. Nende vaesusrisk on kolm korda kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Nüüd me võtame neilt veel raha ära ja siis küsime, kas me oleme ikka piisavalt teinud! Tõepoolest, alustada võiks sellest, et jätta neile rohkem raha. See oleks väike, aga kahtlemata hästi oluline samm. Siis rääkis Eduard sellest, et finantsombudsman on väga oluline. Ma mäletan, et kuus aastat tagasi ma käisin enne valimisi konverentsil, kus olid kõik parlamendierakonnad. Kõik parlamendierakonnad ütlesid, et jah, see on väga vajalik. Kus on finantsombudsman? Ei paista teda! Siis rääkis Eduard sellest, et positiivne krediidiregister on väga tähtis. Tõepoolest, Rahandusministeerium pidi selle valmis saama juba selle aasta sees. Nüüd rääkis Eduard, et see võiks tulla aastal 2026, kui hästi läheb. Rahandusministeeriumis selgelt ei ole võimekust [seda teha], neil ei ole kompetentsi, neil ei ole soovi. Selle asemel et teha positiivne krediidiregister, räägivad nad sellest, et võiks igaks juhuks saada juurdepääsu inimeste pangakontodele. Sellega nad saavad hakkama, aga positiivse krediidiregistriga mitte. Nii et, hea Eduard, me ei ole piisavalt teinud. See eelnõu on väga väike samm õiges suunas, tõepoolest üliväike. Keskfraktsioon toetab seda eelnõu, aga keskfraktsioon ei toeta seda valitsust, mis väga selgelt paneb prioriteedid väga valedesse kohtadesse. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt koha pealt, Eduard Odinets.

Aitäh! Kuna mind on neli korda mainitud, siis ma kasutan seda võimalust, et veel kord öelda …

Aga teil on ikkagi kaks minutit, mitte kaheksa minutit. Palun!

Ma ütlesin, et neli korda mainitud …

Ja-jaa, ma tegin enda jaoks täpsustuse, mitte teie jaoks.

Jah. Tahan veel kord rõhutada, et nii õiguskomisjon kui ka Rahandusministeerium on kinnitanud, et neid arutelusid jätkatakse. Positiivse krediidiregistri eelnõu jõuab juba varsti siia Riigikokku. Lihtsalt need tehnilised lahendused, rakendused juhuks, kui see seadusemuudatus, mis võimaldab krediidiregistrit pidada, võetakse vastu, vajavad kõpitsemist. See võtab veel natukene aega, samamoodi tarbijakaitse direktiivi ülevõtmine. Kõigi nende teemadega tegeldakse edasi. Lihtsalt praegu, et mitte pidurdada selle konkreetse eelnõu vastuvõtmist, me otsustasime need teemad siit eelnõust välja võtta. Aga kindlasti me tegeleme kõigi nende teemadega edasi ja loodan ka Keskerakonna fraktsiooni positiivsele koostööle.

Aitäh! Ja edasi tegelemiseks kindlasti teile jõudu ka! Nüüd rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 376 lõpphääletus läbi viia, nii nagu ikka, kodu‑ ja töökorra seadus nõuab seda kolmandal lugemisel. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 376. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 75, vastuolijaid ei ole ja 1 erapooletu, on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse eelnõu 376 seadusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.