Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) kolmas lugemine

Saame minna kolmanda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Ootame ära, kuni automaksu pooldajad sumisemise lõpetavad ja jalgsi lahkuvad siit. Jalgsi lahkuvad siit, rattaid all ei ole, isegi mitte tõukse. (Juhataja helistab kella.) No näed, no näed, ja saabki vaikus majja. Lugu on ju tegelikult kurb. Me võime siin puldis nalja teha ja rääkida sellest, kuidas jalgsi lahkutakse ja rattaid ei ole all, aga tegelikkus on muidugi troostitu. Tegelikkuses on virutatud ikkagi Eesti inimestele praegu kirvega silmade vahele, hästi teritatud kuldse kirvega silmade vahele. Sest vaadake, sõbrad, küsimus ei ole ju ainult selles, kas tuleb maksta mingi 50 eurot või 100 eurot aastamaksu auto pealt. Küsimus on põhimõttes. Küsimus on inimeste omandi kallale minemises, aga küsimus on ka loomulikult inimeste rahakoti kallale minemises kaudselt kõige sellega, mis igasuguse mootori maksustamisega tuleb juurde kõikidele hindadele, mida me igapäevaselt aktsepteerima peame, kui me läheme poodi, kui me kasutame mingeid teenuseid. Kõikidele nendele hindadele tuleb mingisugune protsent otsa. Te võite ju rääkida siin mis tahes ilusaid jutte kliima päästmisest ja keskkonnahoiust, see kõik ei maksa mitte midagi. Mingit kliimat see ei päästa, mingit keskkonnahoidu sellega ei kaasne. Tegelikult on see jõhker inimeste rahakoti seest raha välja kiskumine, sõna otseses mõttes kiskumine, ja [elujärje] järsk ja püsiv halvendamine. Me oleme siin nende menetluste ajal kõiki neid argumente üle selle puldi saali poole loopinud, ja mitte ainult meie, vaid ka teiste opositsioonierakondade esindajad. Aga ega sest kasu ei ole midagi olnud. See põmmpäisus, mis praegu Eestis koalitsiooni poolel valitseb, see absoluutne vastutamatus oma tegude eest, see absoluutne hoolimatus inimeste elujärjest, inimeste huvidest, inimeste seisukohtadest – see on enneolematu. See on enneolematu, aga [ma loodan], et ka pärasttulematu. Sest ma ikkagi loodan ja usun, et issand taevas näeb kõike ja mingil hetkel müristab, nii et niisugust liberaalide bakhanaali, nagu see siin on viimase natuke rohkem kui aasta jooksul olnud, rohkem enam ei tule. Rohkem enam ei tule! [Loodan,] et ei ole isegi süvariigil jultumust sel määral ära võltsida valimistulemusi, et siin Riigikogu saalis sõna otseses mõttes lainetab ainult mingi vastutustundetu, mõtlemisvõimetu, mõtlemistahtetu liberaalne front. Loomulikult ma kasutan hea meelega seda teie meelest räuskamist, aga tegelikult on mu mured siirad, murelikud ja teravad ütlused tulevad südamest. Vaadake endale peeglis otsa, sõbrad! Vaadake endale peeglis otsa! Ja kui teil häbi ei ole, siis on see tunne teis lõplikult surnud ja atrofeerunud. Aga teil võiks olla häbi, sest te ei tee ju seda kõike endale, te teete seda Eesti kõige tavalisematele, lihtsamatele inimestele, lastega peredele, väikestele lastele, vanadele inimestele, vaesematele inimestele. Ma koputan ikkagi siia laua pihta ja tuletan teile kõikidele meelde: te ei ole siin saalis ja selle palga peal igavesti. Ei ole! Teil ei ole igavesti sellist mugavat jahukoti äraolemist siin. Ühel hetkel olete te tänaval ja teil ei ole kuluhüvitisi, te ei saa kuluhüvitiste eest autosid liisida enam. Te peate seda tegema omaenda pingutustega teenitud raha eest. Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ja siis te mõtlete võib-olla natukene selle peale, kui ka teie mõtlemisvõime ei ole lõplikult siin saalis atrofeerunud. "Issand jumal, mida me tegime? Miks me tegime seda? Me tegime seda ju iseendale ka." Aga nagu öeldud, kui häbitunne, vastutustunne ja mõtlemisvõime on tasalülitatud, siis ei ole ju mitte mingeid teisi otsuseid oodata. Kõik need jutud sellest, kuidas riigieelarve on vaja tasakaalu saada, kuidas rahandus on vaja korda teha – no te olete seda nii suurepäraselt teinud, et päev-päevalt läheb asi ainult hullemaks. Äkki võtaks mingisuguse pausi? Ma ei tea, nüüd Riigikogu istungite poolaasta lõpeb, aga tahetakse teha loomulikult istungiajaväliseid istungeid selleks, et lisaeelarve vastu võtta. Aga äkki võtaks pausi suvel, leotaks natukene kuskil vees varbaid ja laseks mõtetel settida? Settida nii, et te saate aru, et sellel viisil, nagu teie siin rahandust korda teete, eelarvet tasakaalu viite, on hävituslikud tulemused nii Eesti rahva elatustasemele kui ka Eesti majandusele tervikuna. Äkki võtate suvel natukene mõtlemisaega, äkki tulete mõistusele? Üleliia optimistlik ma küll ei ole. Aga noh, nagu öeldakse, lootus sureb viimasena. Mul ka lootus sureb viimasena. Äkki liberaalidel ka kusagil ärkab südametunnistus ja kusagil hakkavad liikuma mõtted, mõtted selle koha pealt, kuidas on hea lihtsatele Eesti inimestele väljaspool seda saali. Kutsun üles südametunnistusele ja mõtlemisvõimele! Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Head kolleegid opositsioonist ja koalitsioonist! Ma küll pole nii optimistlik nagu Mart. Ma absoluutselt ei usu, et näiteks sotsiaaldemokraatides ärkab midagi ja nad järsku hääletavad sellele eelnõule kolmandal lugemisel vastu. Aga mis on siis meil täna otsustada? Tõepoolest, automaksu üle oleks võinud ju debatti pidada, sest olukorras, kus majandus langeb juba pea kolm aastat, on uue maksu kehtestamine väga vale. See on totaalselt vale sellepärast, et see surub majandust veelgi allapoole. Me oleme Euroopa Liidus ja kogu Euroopas ainus majanduslangusega riik ja iga valitsuse samm, kaasa arvatud see praegune, süvendab seda majanduslangust. Jah, võib-olla võiks ju mõelda, et varamaks, mille korral rikkad inimesed maksavad rohkem, võiks mõnevõrra riigieelarvet päästa. Aga praegune automaks, mida me siin mõne minuti pärast hääletame, lööb kõige valusamalt mitte neid, kellel on kallid autod, vaid vaesemaid inimesi, maal elavaid inimesi, suurperesid, puuetega inimesi. Just sellise maksu on koalitsioon välja pakkunud ja see on mõnusalt teerulli abil siia kolmandale lugemisele veetud. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et automaksu puhul peab kaaluma, kas need maksumäärad võimaldavad maal elavatel inimestel ja puuetega inimestel autot pidada. Keskfraktsioon on teinud vastavad muudatusettepanekud. Need muudatusettepanekud on aga teiste kümnete ja sadade ettepanekutega kokku pandud ja neid siin saalis hääletada ei saanud. Puuetega inimesed, kelle kohta on põhiseaduses kirjas, et nad peavad olema riigi erilise hoole all, on soodustusest ilma jäänud. Ainuke automaksu soodustus, mis praegu on neile mõeldud, on spetsiaalselt ümber ehitatud auto soodustus, aga sellist autot kasutavad väga vähesed puuetega inimesed. Need, kes sõidavad tavalise autoga, jäävad soodustusest silma. Maal elavad inimesed vajavad autot selleks, et pääseda poodi, viia lapsed kooli. Lisaks automaksule on valitsus tühistanud tasuta bussisõidu maakonnaliinidel. Sisuliselt on valitsus teinud järjest kaks sammu selleks, et inimesed maal lihtsalt ei elaks. Näiteks Pärnumaal on lisaks sellele, et bussipilet maksab raha, väga paljudes kohtades võimalus sõita bussiga korra päevas: üks kord ühes suunas, maakonnakeskusesse, ja teine kord siis tagasi. Sa kas sõidad selle bussiga või mitte, valik on selles, mitte selles, mis kell sa sõidad. Ja nüüd võibki juhtuda, et perekonna ainus auto muutub liiga kalliks ja inimestel on soodsam kolida Tallinnasse, selle asemel et jätkata elu maal. Keskfraktsioon kindlasti ei nõustu sellise lähenemisega. See seadus on vale nii sisu kui ka menetlusreeglite poolest. Meie oleme teinud sisulisi ettepanekuid, meie ei ole kasutanud obstruktsiooni võimalusi, me ei ole võtnud siin vaheaegu, me ei ole teinud muudatusettepanekuid, mis ei ole konkreetsed. Me oleme teinud muudatusettepanekuid, mis pakuvad soodustusi erinevatele gruppidele, aga ükski nendest ettepanekutest siia saali eraldi hääletusele ei jõudnud. Ma palun presidendil seda seadust mitte välja kuulutada ja me pöördume kohtusse, selleks et kohus saaks hinnata automaksuseaduse põhiseadusele vastavust. Sellel optimistlikul noodil ma lõpetan. Ilusat päeva jätku!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et täna võiks kokku leppida, et jaanipäeval on lipuvardas leinalipp. Aasta tagasi siinsamas saalis enne jaani tõsteti makse, nii et ragin oli taga. Me lootsime, et võib-olla maksutõus sellega piirdub: küll tõusis käibemaks, küll tõusid aktsiisid, küll võeti lastetoetused ära, küll tõusis tulumaks. Aga ennäe imet! Jälle europarlamendi valimised on läbi ja uued maksud tulevad kui raginal. Täna on ju sõna otseses mõttes Eesti inimestel leinapäev. Kõigepealt automaks ja natukese aja pärast räägime maamaksu tõusust ja kodualuse maa maksustamisest. Kui me räägime auto maksustamisest, siis me oleme unustanud, et sellesama koosseisu ajal tänased koalitsioonipartnerid on autod maksustanud juba mitmel korral: on tõusnud käibemaks, 1. maist tõusis kütuseaktsiis, sellele lisandub käibemaks. Tunnetame seda, et maal elavad inimesed ühel hetkel ei saa iseendaga hakkama. Me teame neid ettepanekuid, mis koalitsioonis kostavad. Me oleme ühistranspordile, mis aastaid oli tasuta, juba hinna kehtestanud. Uus minister on rääkinud, et piletihind peaks tõusma vähemalt 10 euroni. Bussiliikluse tase ei saa kunagi olema selline, et [see on olemas] igal ajahetkel, kui inimene soovib kodunt saada tööle, kooli, arsti juurde. Buss ei sõida! On täiesti selge, et sellist ühistransporti ei suuda mitte keegi teha. Soome riik on selle lahendanud lihtsamalt: lapsed viiakse sõna otseses mõttes taksodega kooli ja koju tagasi, kui ei ole tiheasustust. Meie oleme leidnud, et õige on ainult tõsta, tõsta, tõsta. Vaatan siin Eesti 200 poole. Teie valimislubadus oli väga selge: automaksu ei tule. Täna tuleb. Täna tuleb, ja tuleb sellise raginaga, et mitte keegi selle [võimalikkusest] aru ei saa. Täpselt nii, nagu oli rahanduskomisjonis: üle 800 muudatusettepaneku seoti lihtsalt 19 muudatusettepanekuks, mida sisuliselt hääletada ei olnud võimalik, sest seal sees olid täiesti erinevad muudatused ka ühe paragrahvi ulatuses. See õigus on alati komisjoni juhil ja komisjoni koalitsioonipoliitikutel olemas, et teerull pannakse tööle. Ma usun, et president saab väga hästi aru, et selle eelnõu menetlemine ei olnud hea tavaga kooskõlas. Ma loodan, et õiguskantsler, juhul kui president peaks selle seaduse siiski välja kuulutama, pöördub Riigikohtu poole, sest Eesti Vabariigis on sellised huvitavad seadused, et ega Riigikogu ei saa ju kuhugi pöörduda. Riigikohtusse, kui juristina vaadata, on väga keeruline seaduse vastuvõtmise korral pöörduda. Aga ma usaldan presidenti, kelle poolt ma olen hääle andnud, et ta saab aru, et see seadus on sõna otseses mõttes Eesti inimeste ja ettevõtjate vastu vaenulik. Olles Eestis juba üle kahe aasta olnud oma majandusega [miinuses], me surume veelgi rohkem majandust alla. Enamus eksperte väidab ju selgelt, et iga maksutõus toob mingiks ajaks veel suurema majanduslanguse … Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

… mitte tõusu. Ei ole juhtunud siin saalis kuulma, et mõni ekspert või Riigikogu liige on suutnud vastu vaielda sellele, et mitte ükski riik ei ole rikkaks saanud maksude tõusuga. Kas tõesti on tänase koalitsiooni eesmärk viia Eesti sellisesse vaesusesse, et ühel hetkel ei olegi enam majandust võimalik jalule tõsta ja inimesed otsustavad, kellel vähegi võimalik on, siit riigist ära kolida? Minu arvates Riigikogu eesmärk peab olema üks: hoolitseda oma inimeste eest ja teha kõik selleks, et siin riigis ettevõtjad sooviks oma ettevõtteid rajada, töökohti luua. Raha ei tule mitte kusagilt mujalt kui ettevõtlusest ja ettevõtluse pealt makstavatest maksudest, mida maksavad nii ettevõtjad kui töötajad. Me teeme kõike ainult ühel eesmärgil: suurema sissetulekuga inimeste [suuremal määral] tulumaksust vabastamiseks järgmisest aastast. Kas tõesti meil, Riigikogu liikmetel, on vaja seda, et järgmisest aastast on 700 eurot tulumaksuvaba? Kas tõesti Reformierakonna poolemiljardilise valimislubaduse pärast oleme me teist kevadet suures maksude tõusus, Eesti majanduse ja inimeste maksukoormuse tõstmises? Igasugune arvutus näitab seda, et järgmine aasta tõuseb meil kõigil maksukoormus aastas üle 2000 euro. Aga kui me mõtleme koalitsiooni poole pealt, siis me näeme, kuidas nad mõtlevad: uusi maksutõuse ja uusi makse. Millised need järgmised maksud on? Võib ainult hirmuga mõelda. Praegu on viimane võimalus, kui mõni valitsuse esindaja kuuleks, see eelnõu tagasi võtta. Muidugi, seda on mõttetu loota. Siin saalis on minu ajal olnud vaid üks juhus, kui minister on tulnud ja võtnud kolmandal lugemisel eelnõu tagasi. Aga see võeti tagasi muudel põhjustel, mitte nendel põhjustel, millega me siin praegu [silmitsi] oleme. Europarlamendi valimised näitasid väga selgelt, et selline käitumine ei ole õige. Rahvas ei ole rumal. Võiks olla riigimehelikud, loobuda järgmisest aastast planeeritavast tulumaksuvabastusest suurepalgalistele ja jätta ära need maksud, mis meil täna kavas on: mootorsõidukimaks, mis on kolmandal lugemisel, ja maamaks, mis natukese aja pärast on teisel lugemisel. Tuleks anda natukene hingamist meie inimestele ja ettevõtjatele, usku, et Eesti riik muretseb nende pärast. Ja tuleks leppida kokku, et selle koosseisu ajal on maksurahu, ei tule rohkem makse. Isamaa erakond on selgelt mootorsõidukimaksu vastu. Aitäh!

Eesti Reformierakonna nimel Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kellele meeldiks maksutõusud? Kindlasti mitte maksumaksjale, ammugi mitte poliitikutele, kes parema meelega koguks populaarsust hoopis maksulangetustega. Uskuge mind, palju parema meelega langetaks makse, nagu me langetame keskmise palgaga töötavate inimeste makse maksuküüru kaotamisega. Paraku tuleb, ükskõik kui mõru see pill ka ei ole, mõnda teist maksu tõsta. Mootorsõidukimaksu, nagu iga maksu eesmärk on koguda riigieelarvesse tulusid. Riigieelarve positsiooni tuleb parandada nii palju, et vaja on kasutada mõlemat tööriista: nii kärpida kulusid kui ka suurendada tulusid. Me saime mootorsõidukimaksu siin Riigikogus maksumaksjale talutavamaks, kui see oli meile üle antud eelnõus. Eelnõu sättimisega on nähtud omajagu vaeva nii Rahandusministeeriumis kui ka rahanduskomisjonis. Mootorsõidukimaksul on nii varamaksu tunnused – mootorsõidukimaksu makstakse isegi siis, kui sõidukiga parasjagu ei sõideta – kui ka keskkonnamaksu tunnused, sest soovitakse suunata inimesi kasutama vähem saastavaid ja kergemaid sõidukeid. Samuti soositakse sõidukite lõpuni kasutamist. Mootorsõidukimaksu muudatused lähtusid kolmest allikast. Esiteks Euroopa Komisjoni märkustest, teiseks huvigruppide ettepanekutest ja kolmandaks Riigikogu fraktsioonide esitatud ettepanekutest, mida oli 831 ja millest paljudega sooviti muuta mootorsõidukimaksu tingimusi ja määrasid maksumaksjale soodsamaks. Kuigi otseselt ükski neist muudatusettepanekutest saali hääletusele ei tulnud, eelnõu siiski liikus selles suunas. Selles mõttes ma opositsiooni kriitikaga päris ei nõustu. Suurim põhimõtteline muudatus lähtus Euroopa Komisjoni märkusest, et registreerimistasu kohaldamine üksnes esmakordselt Eestis registreerimisel võib põhjustada teistest liikmesriikidest toodud autode diskrimineerimist, kuna kodumaiste autode kohtlemine oleks soodsam kui imporditud autode puhul. Esialgu valitsus soovis koguda mootorsõidukimaksuga pool protsenti SKP-st ja vabastada juba riiki toodud autode omanikuvahetused registreerimistasu maksmisest. Valitsusel tuli plaani muuta ning loobuda Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel, mis tagab muu hulgas kaupade vaba liikumise, juba riiki toodud sõidukite omanikuvahetuse registreerimistasu vabastamisest, mis tähendas maksubaasi laienemist. Maksusummat, mida soovitakse mootorsõidukimaksu abil koguda, ei suurendatud ning selle asemel otsustati alandada maksumäärasid ja leevendada tingimusi, mis oligi opositsiooni muudatusettepanekute üldine suund. Nüüd ma annan lühidalt ülevaate nendest muutunud määradest ja tingimustest ja palun kohe kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Mootorsõidukimaks muutus maksumaksjale talutavamaks mitmes aspektis. Esiteks, registreerimistasu määrasid alandati. Panuse vähendus kehtib kõikidele M- ja N-kategooria sõidukitele. Välismaale viimisel on võimalus kuni 10-aastase sõiduki registreerimistasu tagasi saada, et registreerimistasu ei kumuleeruks hinda. Sellise ettepaneku tegid nii Euroopa Komisjon kui ka liising[ühingute] liidu esindaja Reet Hääl kaasamiskoosolekul. Siinkohal pean ära õiendama ühe asja. Nimelt ütlesin ma siinsamas kõnepuldis eelnõu teisel lugemisel, et Toomas Uibo küsis kaasamiskoosolekul, kas kohaletulnud võiksid mingitel tingimustel mootorsõidukimaksuga nõustuda. Õiendus on see, et seda küsimust ei protokollitud, see esitati peale istungi lõppu. Minuga võttis ühendust Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit ning soovis täpsustada, et nad toetaksid kõnealust eelnõu juhul, kui registreerimistasu ei kehtestataks. Muidugi ma täielikult mõistan automüüjaid. Registreerimistasu muudab auto kallimaks ning suunab inimesi vähem autosid ostma, mõjudes automüügiärile. Samuti tahan õiendada, et Urmas Reinsalu eksis oma teise lugemise sõnavõtus ning selle põhjal koostatud artiklis, mis ilmus Postimehes. Ta eksis selles, et registreerimistasu tuleb maksta igal omanikuvahetusel ning see hakkab hinda kumuleeruma. See on vale. Registreerimistasu ei hakka kumuleeruma. Mootorsõiduki aastamaks vähenes kõigil M- ja N-kategooria sõidukitel. Vanusekordaja hakkab kehtima kõikidele sõidukitele, mis oli ettevõtjate ettepanek. See lahendab nende vanaautode kollektsionääride mure, kes hoiavad oma sõidukeid juriidiliste isikute omandis. Karavanid ei saa suuremat maksu suuruse eest. See oli nende mure ja soov. Juriidiliste isikute puhul jääb kehtima auto vanusekoefitsient. Liisinguvõtja ei peaks sõidukit välja ostes ja pärija pärides maksma registreerimistasu. Registreerimistasu makstakse edasi müües ehk järgmisel omanikuvahetusel. Mu meelest on need kõik olulised sammud, et maksumaksjale vastu tulla. Ma ei saa nõustuda selle väitega, et mootorsõidukimaksuga minnakse kuidagi omandi vastu – kasutatakse ju lauset, et omand on puutumatu. Selleks, et omand oleks puutumatu, peab Eesti olema iseseisev ja kaitstud. Eestis peab kehtima õiguskord, välja ehitatud peavad olema teed, aga ka infosüsteemid, peab olema liikluskorraldus ning selleks kõigeks tuleb koguda makse. Ja lõpetuseks kolm punkti, mis tegelikult jäid kripeldama, mis ei ole meie fraktsiooni seisukoht. Ma pean siin fraktsiooni nimel kõnet, seetõttu tahan seda alla joonida. Minu arvates musta numbrimärgiga vanad autod võiks saada maksuvabastuse nagu välisesinduste ja ka NATO lepingu riikide ja nende struktuuride autod. Neid on Eestis üsna vähe ja see must numbrimärk tähendab, et need on autentselt korda tehtud vanad autod ja omavad ajaloolist väärtust. Teiseks, osa mootorsõidukimaksust võiks tasandusfondi kaudu liikuda hajaasustusega omavalitsustele, et toetada nõudepõhist ühistransporti, koolitransporti või liikumisvõimalusi mõnel muul moel kaugemates piirkondades, kus ei ole mõtet korraldada ühistransporti. Ja kolmandaks, millest rahandusminister on juba märku andnud, et see on tema töölaual: ettevõtete hüvitised töötaja isikliku auto kasutamisel. Neid määrasid peaks suurendama, sest inimesed peavad tööl käima teinekord küllalt kaugelt. Ma arvan, et mootorsõidukimaksu veel sätitakse ja eelnõu muutub veel paremaks, aga praegu on ta juba küllalt hea. Ma palun seda toetada. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nõustun eelkõnelejaga, et kellele siis ikka meeldib uus maks. Aga fakt on see, et riik on teel väga suure võlakoormuse poole ja me peame kuidagimoodi suutma riigi tulubaasi suurendada. See on üks põhjus kindlasti ja seda ei saa mingil juhul varjata. Teine automaksu põhjus on loomulikult see – ja see on Eesti 200 jaoks olnud oluline –, et see oleks keskkonnamaks. Ja keskkonnamaks on ta seetõttu, et maksustatakse nii heidet kui ka sõiduki massi, mis mõlemad mõjutavad keskkonda. Eesti 200 on olnud automaksu läbirääkimistel osaleja juba nende esimesest päevast peale minu näol ja me oleme soovinud teha selle maksu võimalikult õiglase. Ma pean tunnistama, et me ei ole lõpuni rahul sellega, mis täna kirjas on. Ja seetõttu tegime poliitilise kokkuleppe, et automaks läheb muutmisele. See läheb muutmisele siis, kui me hakkame menetlema liiklusseaduse muudatust, mis tegeleb romudega. Arusaadavalt partneritel oli mure, et kui me jätame maksu alt välja registrist ajutiselt kustutatud sõidukid, siis me ei lahenda ära romude probleemi. See on ühest küljest mõistetav. Aga liiklusseaduse muudatus hakkabki just romudega tegelema. Eesti 200 arvates on õiglane, et kui inimestel on võimalus auto liiklusest eemaldada ja panna ta ükskõik millisel põhjusel garaaži seisma, siis selle eest maksu ei pea maksma. Nädalavahetusel käisin maal ja olin külas ühel maamehel, vanal lapsepõlvesõbral, kes putitab autosid enda ja teiste tarbeks. Me rääkisime ka automaksust. See igipõline maainimene ei olnud kuidagi automaksu vastu, aga ta ütles, et see peab olema õiglane ja mõistlik. Eesti 200 on püüdnud seda joont hoida. Me oleme saanud selle maksu oluliselt paremaks, kui ta oli alguses. Aga ma veel kord rõhutan, et kokkulepe, mis on mul ka siin telefonis kirjalikult, on see, et automaks läheb sügisel muutmisele. Ma väga loodan, et partnerid peavad sõna. Me teeme selle veel paremaks. Nii et suur tänu!

Andrei Korobeinik, ma ei märganud, et oleks teid või ka keskfraktsiooni mainitud, mistõttu ei ole nagu põhjust vastusõnavõtuks. Või on teil mingi muu soov protseduuri mõttes? (Korobeinik ütleb midagi saalist.) Aga teid ei märgitud kuskil. Jah, opositsiooni mainiti, aga see on ilmselgelt ebapiisav. (Korobeinik ütleb veel midagi.) Jaa, opositsioonis oled küll, aga see on ilmselgelt ebapiisav, anna andeks, hea kolleeg. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 364 lõpphääletus. Andrei Korobeinik, kas teil on seoses protseduuriga mingi ettepanek? Ma näen, et teie nimi on jätkuvalt üleval. Ma pean nüüd seda küsima. Palun mikrofon Andrei Korobeinikule.

Jaa, rahanduskomisjoni aseesimehena ma võtaks viis minutit vaheaega. Mõtleks selle protseduuri üle detailsemalt.

Minu isiklik hinnang on see, et tegelikult komisjoni aseesimehel sellist voli ei ole, aga kuna me seda lõplikku otsust ei ole teinud, siis viis minutit vaheaega. Vaheaeg viis minutit. V a h e a e g

Auväärt Riigikogu liikmed, rahanduskomisjoni aseesimehe palutud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 57 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 0. Eelnõu 364 on seadusena vastu võetud.