Uued nõuded õpetajate kvalifikatsioonile

Järgnevalt meie tänane neljas küsimus, mis on samuti haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on uued nõuded õpetajate kvalifikatsioonile. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Meie valitsuse suurepärase juhtimise all on koolides tekkimas järjekordne probleemne olukord. Nimelt saime hiljuti meediast teada, et lisaks keelenõuete täitmisele nõutakse õpetajatelt, kes said oma pedagoogilise kõrghariduse enne 2013. aastat ja otsustasid õpetajaks asuda just praegu, kvalifikatsiooni kinnitamist. Eelkõige käib jutt nendest õpetajatest, kes on hiljuti otsustanud riigi üleskutsele vastata ja koolidesse tööle asuda. Õpetajate puudus on meil teatavasti väga suur. Selle asemel, et tunda rõõmu, et nõuetele vastav pedagoog siirdub kooli lapsi õpetama ja sellega leevendab meie haridusvaldkonnas valitsevat väga keerulist olukorda, kästakse aga pedagoogil pöörduda mingisuguse sihtasutuse poole ja seal läbida atesteerimine, esitades eelnevalt dokumendid ja professionaalse portfoolio. Seal tuleb registreeruda, maksta 185 eurot isiklikku raha, läbida kursused, panna kokku mingi projekt ja siis veel seda kaitsta. Seda kõike hoolimata sellest, et õpetajal on vajalik diplom juba olemas. Meedias avaldatud info ja haridusministri ehk teie tsitaatide alusel on tegelikult hästi raske aru saada, kuidas selle asjaga plaanitakse edasi minna. Teie ütlete, et koolijuht saab ise otsustada, kas inimene sobib õpetajaks või mitte, aga nendele õpetajatele [tehakse] ettekirjutusi, millega neid suunatakse Sihtasutusse Kutsekoda oma kvalifikatsiooni kinnitama eespool mainitud kujul. On selge, et väga paljud pedagoogid, kes otsustasid riigile appi tulla ja koolidesse siirduda, mõtlevad selle peale ümber ja lahkuvad. On see teie arvates mõistlik käitumine valitsuse poolt olukorras, kus õpetajate defitsiit on aina suurenemas? Kuidas seda valitsuse tekitatud probleemi lahendada?

Suur tänu selle küsimuse eest! Et oleks õige info: käesolev valitsus ei ole mitte mingisuguseid õpetajate kvalifikatsiooninõudeid muutnud. Ei ole olemas uusi õpetajate kvalifikatsiooninõudeid. Need, mis te praegu ette lugesite, et õpetajal peab olema magistrikraad ja õpetaja kutse, kehtivad aastast 2013. Sellest hetkest alates on kõikidel õpetajatel vajalik – kuna enne 2013. aastat ülikoolikraadi omandanud õpetajatele ei antud ülikooli lõpetamisel õpetaja kutset – omandada õpetaja kutse. See süsteem toimib tänaseks juba 12 aastat, et Kutsekoda, tegelikult kutsenõukogu, Eesti Õpetajate Liit, annab välja õpetaja kutset nendele, kellel ei ole kvalifikatsioonile vastavat õpetaja kutset. See on kõik need 12 aastat kehtinud. Meil on väga palju õpetajaid, kes on kutset seal taotlenud ja saanud kutsekinnituse, nii et selles mõttes ei ole midagi muutunud. See on täpselt nii olnud. Kuna ilma kutsekvalifikatsioonita õpetajate osakaal koolis on väga tugevasti viimastel aastatel kasvanud, siis me oleme järelevalves hakanud aina rohkem tähelepanu pöörama ka koolipidajatele ja koolijuhtidele, et nad suunaksid oma õpetajaid õpetaja kutset omandama ja õpetaja kutse kvalifikatsioone kinnitama, sellepärast et see on oluline, et õpetaja, kes koolis töötab, omaks pedagoogilisi pädevusi ja need pedagoogilised pädevused oleksid ka vastava asutuse, kas ülikooli või õpetajate liidu kinnitatud.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Siis on minu küsimus lihtne. Kas see on ikka mõistlik lähenemine [sellises] olukorras? Meil on ühest küljest kooli oodatud inimesed, kes vastavad keelenõuetele, aga samas ei oma mitte mingit pedagoogilist ega üldse võib-olla mitte mingit kõrgharidust ja kellega on võimalik sõlmida aastane leping, mida pärast vajadusel pikendada. Siis me räägime sellest, et on vaja ikkagi kvalifikatsiooni, on vaja pedagoogilist kogemust ja nii edasi. Teiselt poolt on meil inimesed, kellel on pedagoogiline kõrgharidus olemas – küll võib-olla aastast 2012 või 2011 – ja kes vastavad keelenõuetele, aga me ikka nõuame neilt, et nad sooritaksid mingisuguse eksami või atesteerimise, kuidas seda nimetada, ja et nad maksaksid selle eest oma rahaga. Et nad kulutaksid oma aega ja ressurssi mitte laste õpetamisele, vaid selleks, et tõestada midagi, mis iseenesest ei vaja väga tõestust, sellepärast et diplom on neil olemas. Kuidas need kaks asja omavahel korreleeruvad? Mina ausalt öeldes sellest aru ei saa.

Aitäh! Need korreleeruvad väga hästi. Tegelikult eeldatakse täpselt samamoodi neilt õpetajatelt, kes täna ei vasta õpetaja kutse kvalifikatsioonile ja asuvad kooli tööle, et nad kutsetunnistuse ära teevad – kas nad omandavad ülikoolis õpetaja kutse või teevad ära kutsetunnistuse. Seal ei ole vahet, me ei tee vahet. Jah, me tõesti soovime, et rohkem inimesi tuleks õpetaja ametisse, aga me ei tee hinnaalandusi õpetaja kutse kvalifikatsiooninõuetes. PGS-is, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, on need väga selgelt paigas. Me oleme Eesti haridussüsteemi üle uhked sellel põhjusel, et meie õpetajate kvalifikatsiooninõuded on ühed kõrgemad, ja me jääme selle juurde, et need on ühed kõrgemad. Nii et kõik inimesed, kes tegelikult õpetaja ametit koolis pidada soovivad, peavad varem või hiljem pedagoogilised pädevused omandama ja neid ka tõendama. Siin on natukene sama tunne, mis arstide või juristide puhul: me ju ei arva, et kui keegi on kuskil omandanud arstikraadi, mida tänase seaduse mõttes Eestis arstikraadina ei tunnustata, siis meile sobib see ka. Meil ei ole nii. Me ikkagi tahame kontrollida, et inimesel, kelle me ravima laseme, või inimesel, kelle me oma lapsi õpetama laseme, on ikkagi pädevused olemas ja et me oleme kinnitanud, et need pädevused vastavad tänapäeva nõuetele. [Siis] on meil kindlus, et õppetöö toimub vastavalt kaasaegsetele pedagoogilistele eesmärkidele.

Aitäh! Lisaküsimus, Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Austatud minister! Kas teil on värsket infot, kui palju õpetajaid on edukalt sooritanud keeleeksami ja kui palju õpetajaid on tänase seisuga puudu?

Mul kõige värskemaid andmeid ei ole, meile tilguvad veel andmed viimasest, aprillikuu eksamist. Väga suuri numbreid nende õpetajate kohta, kes märtsis ja aprillis eksami sooritasid, ei ole. Neid on 30–40 ringis ehk see number ei ole suur. Aga nüüd, nädalavahetusel toimunud C1- ja B2-taseme eksamile, mis oli 8. ja 9. juunil, registreerus ja seal käis ikkagi rekordarv õpetajaid. Ootame nende eksamite tulemusi. Praegu mul seda infot tõesti ei ole.

Aitäh! Meie tänased registreeritud küsimused on ammendunud.