Valitsuse ja peaministri tegevus

Tänane teine küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ning teema on valitsuse ja peaministri tegevus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Nädal tagasi ütlesite, et teil pole olnud aega peaministriga tema osalemist Bilderbergi kohtumisel arutada. Kas olete seda nüüd teinud? Kui jah, siis mida ta teile ütles?

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et teil on mure selle teema pärast. Põhjalikku ja pikka arutelu mul peaministriga pole olnud. Küll aga on selge, et ta osales seal Eesti Vabariigi peaministrina, kellele saadeti kutse, ja arutati globaalse julgeoleku ja välispoliitika teemasid. Ma võin öelda seda, et väga hea, et Eesti esindaja sellel kohtumisel oli. Mingisuguseid suuri ajaloolisi järeldusi nendest kohtumistest ei tehta.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas on normaalne, et peaminister läheb tähtsale rahvusvahelisele kohtumisele ilma valitsusega eelnevalt konsulteerimata?

Aitäh! See on täiesti normaalne. Peaminister ja teised ministrid käivad väga paljudel kohtumistel. Ka see on täiesti normaalne, et valitsuse liikmed esindavad Eestit vastavalt sellele, mis on kokku lepitud, näiteks välispoliitikas on Riigikogul ja valitsusel ju pikaajalised strateegiad. Valitsusel on konkreetsed seisukohad, millised on meie välispoliitika ja perspektiivid. Laiemalt on ju selge, et Eesti välispoliitika on aastakümneid suures osas põhinenud konsensuspoliitikal, mis tähendab põhimõtet, et me ei ole enam mitte kunagi üksi. Me näeme, et maailmas on väga keeruline julgeolekupoliitiline olukord, eriti meie regioonis. See põhimõte, mille me kunagi kokku leppisime, 1990. aastate alguses, on meid väga hästi teeninud ja teenib ka edasi. Tuletan meelde, et me tähistame sellel aastal 20 aasta möödumist nii NATO kui ka Euroopa Liiduga liitumisest. Ma arvan, et selliste [otsustega], et me ei jää enam mitte kunagi üksi, panustame liitlassuhetesse. Me oleme aktiivsed nendes organisatsioonides, kuhu me kuulume, et me ei jääks enam mitte kunagi uuesti üksi. Lihtsalt vaade ajaloosse: 1930ndate lõpus, kui mittedemokraatlikud suured riigid omavahel Euroopa ära jagasid, oli meil kaks probleemset hetke. Esiteks see, et tolleaegne demokraatia Eestis ei töötanud sajaprotsendiliselt selles mõttes, et väga paljud Euroopa riigid olid liikumas autoritaarse juhtimise poole ja nii ka Eesti Vabariik. Seetõttu ei rääkinud Riigikogu saal või ka rahvas väga kaasa, millised on meie julgeoleku- või välispoliitilised otsused. Teine oli see, et toona valiti neutraalsuspoliitika: poliitika, kus deklareeriti, et meie sõjalistes konfliktides ei osale, me oleme neutraalne ja rahu armastav riik. See on meile rahvana väga omane, aga välja kukkus ju nõndamoodi, et me proovisime oma neutraalsuse võtmes läbi saada väga erinevate liitlasgruppidega, olgu need Moskva, Berliin, Helsingi, London või Pariis, ja tulemuseks oli see, et kui suured riigid omavahel Euroopa ära jagasid, olime me üksi ja me ei hakanud vastu. Need olid olukorrad, kus meie riigi juhtkond kindlasti tahtis parimat, aga väikese rahvana me jäime üksi. Nii et kui me nüüd toome selle ajaloolise diskursuse tänapäeva, siis te võite olla kindlad, et nii Eesti Vabariigi peaminister kui ka kõik ülejäänud valitsuse liikmed lähtuvad just nimelt sellest põhimõttest, et me selles keerulises julgeolekupoliitilises olukorras jätkaksime oma välis- ja julgeolekupoliitikat ega jääks kunagi üksi. Nii et olge selles mõttes rahul.

Aitäh! Nüüd lisaküsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mulle omakorda tundub, et peaministri käitumine, millele viitas oma küsimuses kolleeg Aleksandr Tšaplõgin, on viimasel ajal hästi sümptomaatiline. Vaadates, kuidas peaminister Kaja Kallas käitub, võib öelda, et põhimõtteliselt on ta juba ühe jalaga Euroopas. Te olete ise seda meedias niimoodi, ma ei ütleks, et kritiseerinud, aga lihtsalt välja toonud, et koalitsioonil on natuke keeruline niisuguses õhkkonnas oma tööd teha. Minu küsimus ongi see: kas peaminister Kaja Kallase käitumine on viimasel ajal mõjunud koalitsiooni tervisele? Kuidas see on koalitsiooni tervisele mõjunud ja mis on teie arvates lahendus sellele olukorrale?

Aitäh, hea küsija! Ma olen siin peaministri kohusetäitja, mitte Kaja Kallas inimesena, aga niipalju ma teda tunnen, et tema on mõlema jalaga Eestis ja mõlema jalaga Euroopas, sest me oleme ise ka Euroopas, ma tuletan teile meelde. Ma soovitan teile ka: [teil] üks jalg on Euroopas, ma ei tea, kus teine on, võib-olla natukene rohkem Venemaa poolel, aga pange teine jalg ka siia Eestisse maha, siis te olete mõlema jalaga Euroopas. See on väike soovitus. Nüüd räägime asjast sisuliselt. Te viitasite sellele, et kas peaminister Kaja Kallas peaks saama kutse [asuda] mõnele kõrgele ametikohale Euroopa Liidus. Ei ole ju mingi saladus, et need läbirääkimised on alanud. Alles sellel pühapäeval selgusid Euroopas Euroopa Parlamendi valimiste tulemused. Seda, mis koalitsioonid moodustatakse ja kuidas Euroopas suurte poliitiliste perekondade vahel positsioone jagatakse, on täna väga keeruline öelda. Seda ma tõesti ei tea. Küll aga on peaminister Kaja Kallas kindlasti väga arvestatav välispoliitiline figuur tänu Eesti välispoliitikale ja meie ühtsusele, mis puudutab eelkõige teemat Venemaa agressioon Ukraina vastu. Siin on meie jalajälg kindlasti oluliselt suurem, kui me oleme nende aastakümnete jooksul harjunud. Me veame eest päris olulisi teemasid, mis puudutavad Ukraina abistamist, Venemaa ja Putini vastutusele võtmist ja Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu, mis sai siin Riigikogus seaduseelnõuna väga suure toetuse osaliseks. Nende teemade puhul on Euroopas kõrgel välispoliitilisel ametikohal kindlasti vaja just nimelt meie maailmavaate ja tunnetusega inimest. Mina olen ausalt välja öelnud, et peaminister Kaja Kallas – kui talle selline ettepanek tehakse ja kui ta ise [sinna minna] otsustaks – kindlasti sobiks sellistele ametikohtadele Euroopas, sest oleme ausad: Euroopa Liidul on järjest suurem roll julgeolekupoliitikas. Ka näiteks see initsiatiiv, mis on tulnud Eestilt, et Euroopa Liidu tasemel otsustatakse välja anda 100 miljardi euro ulatuses kaitsevõlakirju – see on see asi, mis peab järgmise Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni mandaadiga ära tehtama. See aitab oluliselt tugevdada meie kaitsevõimet ja jagada koormust, mida piiririigid täna kannavad oma maksumaksjate õlgadel näiteks kaitseinvesteeringutena. Ma olen kindel, et kaitseminister Hanno Pevkur on samal seisukohal. Nende otsuste saavutamiseks ma tõesti loodan, et selline valik tuleb. Kui seda ei tule, siis on Eestil ja tänase koalitsioonilepingu järgi Reformierakonnal igal juhul õigus nimetada keegi voliniku ametikohale. See on küsimus Reformierakonnale, kelle nad esitavad, ja see selgus saabub lähima, ma arvan, kolme nädala jooksul.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kolmanda küsimuse juurde, on Vadim Belobrovtsevil käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Olge hea!

Aitäh! Kuna härra minister põhimõtteliselt suunas mulle konkreetse etteheite ja [istungi] formaat ei näe ette, et ma saaksin sellele vastata, siis ma lihtsalt ütlen, et erinevalt Kaja Kallasest, kellel on Margus Tsahkna arvates lausa neli jalga – kahe jalaga on ta Eestis ja kahega Euroopas –, on nii minul kui ka teistel Keskerakonna fraktsiooni liikmetel kaks jalga. Mõlemad jalad on siin Eestis ja me siin Eestis kaitseme nii praegu kui ka edaspidi Eesti rahva huve.

Aitäh, hea kolleeg! Ma seda väitlust ja vaidlust jalgade üle ei saa küll kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Protseduuriline küsimus on ikkagi küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja see kindlasti ei ole vastulause esitamise koht. Olgu see siinkohal väga selgelt stenogrammi huvides ära mainitud.