Kaitsekulud

Meie tänane esimene küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on kaitsekulud. Riina Solman, palun!

Aitäh teile, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kaitseminister! Ma lugesin Postimehest teie valuliku reaktsiooni kohta kriitikale kaitsekulude ja mitmete oluliste võimete hankimata jätmise asjus. Me teame, et teie valitsus on iga oma maksutõusu õigustanud vajadusega tagada julgeolek. Samuti teame, et Kaitseväe juhataja on öelnud, et see retoorika on väär. Kuulsime juba eelmisel aastal siinsamas pukis peaministrit valetamas, et valitsus on arvestanud Kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega. Tegelikult ignoreeriti nii tankipataljoni kui ka jälgimisvõimete kohta käivaid nõuandeid. Meedias avaldatud info põhjal [tean, et] te kavatsete nüüd minna kaugemale, jättes tegemata investeeringud sidesüsteemidesse, radaritesse ja logistikasse. Ma usun, et kuulen peagi teie suust selgitust, mida oleme juba saanud lugeda ka meediast, et on [palju] tehtud leidmaks raha piisava koguse lahingumoona hankimiseks, mistõttu tuleb muud kulutused üle vaadata ja neid vähendada. [Lahingumoona] hankimise vajadusele on Isamaa ja eksperdid juba pikalt osutanud ja loomulikult vajab moona-küsimus kiiret lahendamist, kuid praeguses julgeolekuolukorras ei ole võimalik riigikaitset vaadata kui eelarveharjutust, kus ühelt realt ära võttes leitakse raha teistele. Reformierakond jäi oma Riigikogu valimiste programmis ja ka praeguse valitsuse jutu järgi aga ikka selle armsa Exceli tabeli lähenemise juurde: 3% SKT-st. Kuna teie enda majandus- ja maksupoliitilised otsused on viinud SKT langusesse, loodate te nüüd hakkama saada sadu miljoneid eurosid väiksemates summades riigikaitsesse panustamisega. Isamaa sõnum oli enne ja on ka nüüd, et riigikaitses tuleb viivitamata kuulata Kaitseväe juhataja ja valdkonna ekspertide nõu ning hankida kõik vajalikud võimed Eesti kaitsevajaduse täitmiseks. Seda muuseas lubas ka peaminister NATO tippkohtumisel, aga ta ei ole seda täitnud. Seega küsin teie käest: kas te saate sajaprotsendilise kindlusega väita, et valitsuse poliitiliste otsuste ja võimete väljaarendamise kärbete tagajärjel ei halvene Eesti riigikaitsevõimekus? Kas te kuulate ka tegelikult eksperte või lähenete riigikaitsele ainult Exceli tabeli põhiselt, arvestamata reaalset julgeolekuolukorda?

Aitäh selle küsimuse eest! Kenasti maha loetud, ilusti ette valmistatud. Tubli! Ma kindlasti võin teile kinnitada, et nii mina kui ka valitsus lähtume Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest. Absoluutselt lähtume. Täpselt samamoodi lähtume sellest, milline on maksumaksja rahaline võimekus riigikaitsekulusid toetada. Vaadake, me võime ju minna ajalukku tagasi. Me oleme siin kindral Terrasega ka meedia vahendusel vaielnud, eks ju. Ma võiksin samamoodi küsida, et miks siis, kui kaitseministrid olid Isamaa [erakonnast], ei tehtud midagi selleks, et Eesti kaitsevõimet parandada, oludes, kus sõda Ukrainas oli kestnud juba 2014. aastast. Igasuguseid küsimusi võib küsida, teil ei ole nendele küsimustele vastuseid. Ei [Kaitseväe] juhatajaks olnud kindral Terrasel ega kaitseminister Reinsalul ei ole vastust sellele, miks tollal ei jõutud riigikaitsekuludeni [mahus] 3% [SKT‑st]. Ma räägin reaalsetest tegevustest, mida see valitsus on teinud. Ajal, mil mina olen kaitseminister olnud, on Kaitseväe kulud tõusnud 770 miljonilt 1,34 miljardini. See on rohkem kui Terrase Kaitseväe juhatajaks olemise ajal kokku ühe või kahe aastaga, nii et selles mõttes on riigikaitse prioriteet, see saab väga olulist tähelepanu. Kui me vaatame tegevusi, mis me oleme võimearenduses teinud, siis [näeme, et] neid tegevusi, mis on praeguseks tehtud, ei olnud plaanis kolm aastat tagasi: nii teise brigaadi soomustamine kui ka K9‑liikursuurtükkide, laevatõrjerakettide ja meremiinide täiendav soetamine. Ma võin väga pikalt jätkata seda loetelu, mida kõike on juurde soetatud. Nüüd, täiendava otsusena on meil uues MAK-is lisaks laskemoonale kolmas suurtükiväepataljon, mida samamoodi ei olnud plaanides. Ehk me oleme väga olulisel määral Eesti kaitsevõimet tõstnud ja jätkame selle tõstmist. Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on otseselt seotud laskemoonaga. Mis puudutab sihitamist – ma ei tea, kui palju on teil teadmist ja oskust sellel teemal kaasa rääkida – ja ISTAR‑võimekust, siis ISTAR‑võimekus on Eestil loomulikult teatud maani olemas, aga siin on väga oluline lähtuda ka sellest, et Eesti ei ole üksi. Eesti on koos NATO liitlastega. Kui me räägime ISTAR‑võimekusest – [inglise keeles] intelligence, surveillance, target acquisition ja reconnaissance – ehk põhimõtteliselt luure- ja sihitamisvõimekusest, siis siin on väga oluline meie liitlaste panus: mille nad meile oma võimetega kaasa toovad. Need on paljuski seotud sellega, mida me näiteks Suurbritanniaga läbi räägime ja milline on nende panus Eesti diviisi. Nii et kui teil on valmisolek veel sisuliselt pikalt nendel teemadel arutada, läheme võtame lahti kõik [teemad] alates kompanii tasemest kuni diviisi tasandini välja ja vaatame, kui palju meil siis selles debatis suutlikkust arutada on.

Suur tänu! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kaitseminister! Minu teine küsimus puudutab Naiskodukaitse töö rahastusmudelit, sellesse organisatsiooni kuulun ka ma ise. Muuseas ootan pikisilmi, et ka teie astuksite taolisse kaitseorganisatsiooni, näiteks Kaitseliitu. Võib-olla vanuse tõttu te lihtsalt ei ole saanud omal ajal teenistust läbida, aga siis võib-olla teaksite rohkem, mida kraavis roomajad peavad läbi tegema. Aga täpsemalt: kuidas te rahastate Kaitseministeeriumi kaudu Naiskodukaitse elanikkonnakaitse-alast tegevust? Ma pean silmas näiteks kriisikoolitusi elanikele, "Ole valmis!" äpi arendust ja evakuatsioonivaldkonna arendamist. Minu enda kogemus naiskodukaitsjana ütleb, et see vabatahtlikul alusel töötav organisatsioon peab end läbi järama bürokraatlikust paberimajandusest. Rahastamine toimub keeruliselt: läbi Siseministeeriumi haldusala Päästeameti kaudu. Jah, ma möönan, et see võib näida siseturvalisuse küsimusena ehk käia formaalselt ka siseministri haldusalasse, ent riigikaitset tuleb vaadata tervikuna ja tekkinud probleemid lahendada viivitusteta, et praegu sissetöötatud süsteemid töötaksid tõrgeteta ka kriisi- ja hädaolukorras. Kas ja mil moel kavatseb kaitseminister täiendavalt toetada naiskodukaitsjate panust riigikaitsesse ning vähendada bürokraatia hulka asjaajamises, et me saaksime paberimäärimise asemel tegeleda tegeliku panustamisega elanikkonnakaitsesse? Ma kinnitan, et naiskodukaitsjatel on inimressurss ja kompetents kohe olemas, aga väikese lisarahastusega jõuaksime rahvast koolitada kiiremini. Rohkem ei ole vaja süsteemi üles ehitada, sest kui häda tuleb, ei ole bürokraatiaks ega süsteemide ülesehitamiseks kohmakalt riiklikul viisil enam aega.

Aitäh küsimuse eest! Ma soovitan teil natuke positiivsem olla. Ärge olge kogu aeg nii kuri. Ma saan aru, et Isamaa on võtnud viimasel ajal sellise kurja hoiaku, aga see kuri olemine ei ole kuidagi omane, eriti teile … (Riina Solman kõneleb saalist.) Ma lihtsalt ütlen teile, et ärge olge kuri. Kui te tahate debatti pidada, peame väga head debatti, aga ei ole vaja kuri olla.

Head kolleegid! Teeme nii, et härra kaitseminister vastab …

Ma ei seganud teile vahele.

… ja võib-olla tuleb võimalus esitada siin veel lisaküsimusi. Palun, härra kaitseminister!

Ma ei seganud teile vahele. Olgu. Te teate ju väga hästi, et Naiskodukaitse on osa Kaitseliidust. Mul on hea võimalus siin välja öelda, et Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus järgmisel neljal aastal on kokku 239 miljonit eurot, millele lisandub täiendavalt 109 miljonit eurot hankeid maakaitseüksuste varustamiseks, ehk tegelikult me oleme aasta-aastalt Kaitseliidu eelarvet suurendanud. Mis puudutab sihtotstarbelisi tegevusi, sealhulgas Naiskodukaitse tegevust, siis siin me oleme võtnud teadlikult selle hoiaku, et Kaitseliit saab vahendeid sisemiselt jagada. Küll, eelmisel aastal tegime me ministeeriumis ühe teadliku otsuse, mis puudutab noorte ehk noorkotkaste ja kodutütarde rahastamist. Eelkõige noorkotkastele sai antud sihteesmärk: see, et võimalikult palju noorkotkaid liituksid vabatahtlikult ajateenistusega ja ideaalis sealt edasi tegevteenistusega ja tuleksid Kaitseväe Akadeemiasse. See peab olema sihitud tegevus, mida noorkotkad teevad. Mis puudutab Naiskodukaitset ja näiteks evakuatsiooni, siis tõsi, see oli Vabariigi Valitsuse otsus, et evakuatsioonikorraldus on Päästeameti rida. Päästeamet on omakorda leidnud, et nende heaks partneriks võiks olla Naiskodukaitse, nagu sa ise väga hästi tead. Nii et selles mõttes, kui Kaitseliidul on soov Naiskodukaitsesse täiendavalt raha panustada, siis selleks ei ole ühtegi takistust. Meie ministeeriumist omalt poolt kindlasti suurendame Kaitseliidu rahastamist, oleme seda teinud ja jätkame ka järgmistel aastatel, aga Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, kes saab oma rahalisi vahendeid ise vastavalt oma sisemistele otsustele suunata. Lisaks tuleb muidugi arvestada, et raha suunamise puhul on [olulised] ka sõjalised tegevused. Sõjaliste tegevuste juures on kindlasti ka Kaitseväe juhataja seesama sõjaline nõuanne oluline ehk mis on Kaitseväe soov, et Kaitseliit ja maakaitse teeks. Kõik muud vahendid on alati olnud Kaitseliidule vabad suunamaks nii Naiskodukaitsele kui ka noorteorganisatsioonidele, nii et kui Naiskodukaitsel on täpsemaid soove, siis mina olen alati valmis neid arutama. Naiskodukaitsega oleme ka varem arutanud, ei ole mingit probleemi. Kui on konkreetne soov, andke teada. Loomulikult, paberimajandus võiks olla nii minimaalne kui võimalik, sellega ma olen sada protsenti päri.

Suur tänu! Järgnevalt lisaküsimus, Riina Solmani pinginaaber Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kahtlemata, mõni aasta ministriametis olnuna viiakse end ikka detailidega kurssi, kindlasti olete viinud ka teie. Mõnevõrra tundus see enesekindlusena ja peabki olema, aga ka üleolevana, kui te kutsute opositsiooni rahvasaadikuid, kes ei tegele igapäevaselt nende teemadega, üksikute väeosade moona ja varustuse teemal debatile. Naudime praegu seda, et minister on asjadega kursis, ja küsime vastavaid küsimusi. Mina küsin suurte algatuste kohta moona varumisel. Me oleme presenteerinud oma algatusena seda miljoni mürsu algatust. Kui kaugel sellega ollakse ja kui kaugel on suurtükimoona varumine Tšehhi presidendi algatusel? Need olid alguses väga entusiastlikud suured üleskutsed, aga on jäänud mulje, et need on jäänud kusagile toppama. Kuidas nendega edasi liigutakse? Kas meil on endal huvi seda edasi ajada? Kuidas Tšehhi poolt vaadates on ja kas te ikkagi Euroopas ja NATO-s liigute nende asjadega edasi?

Aitäh! See on väga hea ja kindlasti väga akuutne küsimus. Ukraina rinne on sellises seisus, kus tegelikult laskemoonavajadus on järjepidev. Olin mõned päevad tagasi ühenduses Ukraina kaitseministriga, kes kinnitas, et vajadus on tõepoolest väga suur. Kui me vaatame praegu Venemaa uut rinnet Harkivi lähedal, siis [on näha, et] eelkõige on puudus lühimaa õhukaitse vahenditest. Seetõttu oli tema isiklik palve mulle – ja sellest tulenevalt tegi ka meie valitsus otsuse –, et me saadaksime kiireloomuliselt Mistrali õhutõrjekomplekse. Tulen nüüd Euroopa algatuste juurde. Kõigepealt miljoni mürsu initsiatiiv: miljoni mürsu initsiatiiv on Euroopas ju heaks kiidetud. Me saime selle otsuse lõplikult tehtud, kui ma õigesti mäletan, veebruaris. Selle aasta jooksul me need miljon mürsku Ukrainasse saadame. Mõne nädala eest, kui meil oli Euroopa Liidu ministrite kohtumine ja anti ülevaade, oli seis see, et üle poole sellest kogusest peaks olema Ukrainasse kohale jõudnud ja aasta lõpuks peaks olema kohal kõik, aga isegi rohkem – mitte 1 miljon mürsku, vaid 1,1 miljonit mürsku. Need on kohustused, mille on riigid võtnud kas kahepoolselt, koos Euroopa Liiduga või läbi Euroopa Kaitseagentuuri. Need kõik loodetavasti ka täidetakse. Tulen nüüd Tšehhi initsiatiivi juurde. Tšehhi kaitseminister andis meile ülevaate, et selle initsiatiivi kõik rahalised vahendid on olemas. Nad on saanud doonoritelt piisavalt rahalisi vahendeid, et moona soetada. Moona soetuse kohta on minu isiklik hinnang see, et kuna sellele suunati liiga palju avalikku tähelepanu, siis need kolmandad riigid, kes olid algselt võib-olla valmis [moona] müüma, ei ole praegu olnud nii entusiastlikult valmis seda tegema. Aga kinnitati ka seda, et kas juba praeguseks on jõudnud või jõuavad lähinädalate jooksul esimesed 60 000 mürsku Ukrainasse. See tempo peaks olema järgmistel kuudel kogu aeg selline 50 000–60 000 mürsku iga kuu tänu Tšehhi initsiatiivile. Mina olen oma kolleegidele öelnud, et kui kellelgi on soov täiendavalt panustada, siis ka meil on kontakte erinevates riikides. Oleme valmis seda tegema, aga oluliselt vaiksemalt: me ei räägi, kust me ostame ja kuidas me need mürsud Ukrainasse saadame ja kes on võimalikud rahastajad, sellepärast et see suurendab tõenäosust, et riigid, kes müüvad, on ka tegelikult valmis müüma. Seal on hulk selliseid nüansse. Aga tšehhide puhul, jah, nagu ma ütlesin, peaks tempo olema 50 000–60 000 mürsku Ukrainasse iga kuu.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.