Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" eelnõu (449 AE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Anti Haugase, Katrin Kuusemäe, Valdo Randpere, Tanel Kiige, Igor Taro, Toomas Kivimägi, Mati Raidma, Jürgen Ligi, Liina Kersna, Margit Sutropi, Peeter Tali, Urmas Reinsalu, Luisa Rõivase, Mario Kadastiku, Siim Kallase, Juku-Kalle Raidi, Marko Mihkelsoni, Eerik-Niiles Krossi, Marek Reinaasa, Maria Jufereva-Skuratovski, Karmen Jolleri, Kristina Šmigun-Vähi, Kristo Enn Vaga, Meelis Kiili, Annely Akkermanni, Ester Karuse, Vilja Toomasti, Lauri Hussari, Andres Suti, Timo Suslovi, Andrus Seeme, Eero Merilinnu, Toomas Uibo, Züleyxa Izmailova, Irja Lutsari, Liisa-Ly Pakosta, Signe Kivi, Maris Lauri, Kadri Tali, Tõnis Möldri, Tarmo Tamme, Pipi-Liis Siemanni ja Mait Klaasseni esitatud Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" eelnõu 449 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi Eerik-Niiles Krossi. Eerik, on aeg.

Hea juhataja! Head kolleegid! Meil on täna päevakorras üks tegelikult väga kurb avaldus, "Demokraatia kriisist Gruusias". Eesti on pidanud ennast Gruusia sõbraks ja liitlaseks juba, võiks öelda, aastakümneid. Meie rahvaste vahel on olnud suur solidaarsustunne, eriti tuli see esile aastal 2008, kui Venemaa Gruusiat ründas. Eesti on sellest ajast igal võimalikul juhul, igal foorumil Gruusiat toetanud, on toetanud ja toetab tänaseni Gruusia liitumist Euroopa Liiduga, Gruusia liitumist NATO‑ga. Eesti huvides on see, et Gruusia kuuluks meie väärtusruumi. Ma olen seda oma Gruusia sõpradega arutanud ja võrrelnud meie suhteid endiste poliitvangide suhetega: me oleme koos ühes vangis istunud ja sealt välja pääsenud. Meil on lihtsalt paremini läinud. Mulle tundub, et kahjuks Eesti on teinud – heast tahtest küll – viimase kümne aasta vältel, eriti sellest ajast, kui Bidzina Ivanišvili Gruusias võimule sai, 2011. aastast, umbes sama viga suhetes Gruusiaga, milles me süüdistame või mida me heidame ette suurtele lääneriikidele suhetes Venemaaga. Suured lääneriigid tahtsid pärast Nõukogude Liidu lagunemist kangesti, et Venemaa demokratiseeruks, nägid Venemaad partnerina ja kõik irdumised demokraatia kursilt anti andeks. Öeldi, et tegelikult nad on ikkagi meie sõbrad, tegelikult läheb see asi õiges suunas. Suurest soovist olla sõber pimestuti ja ei taibatud, et asi on tegelikult minemas käest ära. Lääne suhetes Venemaaga oleme me osalt selle tõttu seal, kus me täna oleme. Tegelikult meie oleme samamoodi käitunud Gruusiaga. Gruusia on meie sõber, meie liitlane. Gruusia valitsus, jah, irdub siin ja seal, ahistab opositsiooni, [hoiab vangis] poliitvange, surub alla kodanikuühiskonda, politiseerib kohtuid, politiseerib valimiskomisjoni ja valimissüsteemi, kuritarvitab valimistel maksumaksja raha, piirab meediavabadust, kasutab vägivalda meeleavaldajate vastu ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Aga Eesti annab ikkagi kõik andeks ning toetab Gruusiat ja Gruusia valitsust Euroopa Liidus ja NATO‑s, sest see on Eesti huvides. Raske on ütelda nüüd tagasi vaadates, kas viimase mõneteist aasta jooksul on olnud mingi selline moment, kus Gruusia irdus parandamatult demokraatlikult kursilt. Optimistid ütlevad ka täna, et see ei ole veel toimunud. Aga viimaste kuude sündmused Gruusias kinnitavad minu meelest lõplikult, et meie ja meie Euroopa sõbrad on selle momendi ikkagi maha maganud ja lasknud Gruusia nii-ütelda käest ära. Ma ei hakka pikalt ajalukku minema, aga väga lühidalt võiks öelda, et Gruusia ja Euroopa teede lahkuminek on käinud sünkroonis Vene agressiivsuse kasvuga. Ivanišvili seltskond astus kohe võimule tulles päris mitu sammu, mis olid imelikud, arvestades, et Venemaa ja Gruusia vahel ei ole isegi diplomaatilisi suhteid. Aga need jäeti tähelepanuta. Näiteks, Gruusia lõpetas ühepoolselt viisanõuded Venemaaga, nii et venelased saavad alates 2012. aastast ilma viisata Gruusiasse. Teistpidi ei ole see niimoodi olnud. Nad lasid vangist välja üsna palju Vene agente, kelle eelmine valitsus oli sinna saatnud. Seda sorti tegevus. Aga asi muutus märksa kummalisemaks 2014. aastal. Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ehk tegelikult Ukraina-Vene sõja algust jahenesid ootamatult Gruusia ja Ukraina suhted. Esimene telefonikõne Gruusia ja Ukraina juhtide vahel pärast Krimmi annekteerimist toimus alles 2015. aastal. Siis nõudis Gruusia liider ukrainlastelt: "Andke välja meie endine president Saakašvili, sest me tahame teda vangi panna." Mingit solidaarsust ei ilmutatud Ukraina suhtes või kui, siis ainult sõnades. Ja see asi läks arusaadavalt veel hullemaks aastal 2022, kui algas suur sõda. Tegelikult objektiivselt, vaatamata võib-olla mõningatele retoorilistele maskeeringutele, on Gruusia valitsus valinud Venemaa poole kaldu neutraalsuse. Vene äri õitseb Gruusias, seal on registreeritud viimastel aastatel 10 000 Vene ettevõtet. Sinna on tulnud piiramatul hulgal venelasi. Sisse on tulnud üle 100 000 [venelase], keegi ei tea täpselt, kui palju neid seal praegu on. Aga see probleem hakkab seal edaspidi oma elu elama. Ja sellega paralleelselt on oluliselt – veel olulisemalt kui varem – halvenenud Euroopa Liidu ja Gruusia suhted ning ka Ameerika Ühendriikide ja Gruusia suhted. Formaalselt oli Gruusia kuni aastani 2018 – ja [kohati] isegi veel 2022. aastal – oma avaldustes läänemeelne, kuigi tegelikkuses olid kõrvalekalded. Aga alates 2022. aasta algusest on, ütleme, väga-väga läänevastased, muide ka Euroopa Liidu vastased ja aeg-ajalt Eesti-vastased või Balti riikide vastased avaldused muutunud normiks. Halvustatakse Euroopa kurssi ja on hakatud ka ühepoolselt hülgama juba kokkulepitut. Selle taustal toetas kuni sõja alguseni ehk veebruarini 2022 läbivalt umbes 75% Gruusia kodanikest Euroopa Liiduga ja NATO‑ga ühinemist, Euroopa kurssi. Pärast sõja algust see hüppeliselt kasvas, praegu on see läbivalt 85%, isegi üle selle. Nii et toetus on umbes sama, mis Eestis. Selles mõttes on üsna kummaline, et valitsus on võtnud täpselt vastupidise suuna. Palju räägitakse, et seal on taustal venelaste manipulatsioonid. Selle kohta otseseid tõendeid lauale panna ei ole, aga arvata võib. Kontekstiliselt on võib-olla huvitav, et putinistide põhiideoloog Dugin, kes 2008 ja hiljem oli positsioonil, et globalistid, atlantistid ja kõik lääne satanistid tuleb Gruusiast Vene tankidega välja peksta, ja soovitas Thbilisi okupeerida ja nõnda edasi, muutis oma taktikalist hoiakut umbes aastal 2019. Ma isiklikult arvan, et see langes ajaliselt kokku sellega, kui Moskva hakkas planeerima suurt sõda Ukrainas ja siis hakati ka neutraliseerima võimalikke Ukraina liitlasi mujal. Nii et Moskva valis pehme ülevõtmise taktika. Seda on Dugin kõige otsesemalt ise kirjeldanud, seisukoht on umbes see, et Gruusia kuulub mentaalselt Vene maailma, nad on nende õigeusklikud sõbrad, Gruusias tuleb püstitada vastasseis, et mitte lääs Venemaa vastu, vaid Gruusia lääne vastu. Nii et tuleb kaitsta Gruusia iseseisvust, suveräänsust, omapära lääne satanistide eest – sama asi, mis Venemaal. Ja sinna paletti kuulub ka see välisagentide seadus, mille Gruusia valitsus nüüd äsja parlamendist läbi surus ja mis on mõneti ka meie tänase avalduse üheks ajendiks. See on tõesti selline seadus, mis kopeerib enam-vähem Vene seadust ja mille eesmärk ongi tegelikult viienda kolonni likvideerimine. See on Dugini fraas, tema on ka kiitnud Gruusiat selle seaduse vastuvõtmise eest, nagu ka härrad Lavrov, Peskov ja muud. Nii et praegu on Gruusias selline olukord, kus valitsusel ilmselt tagasiteed ei ole, nad on tegelikult teatanud, et Euroopa kurss neid nii väga enam ei huvita. Nad on saanud tingimuslikult alati Euroopa Liidult järeleandmisi. Nad küll ei saanud kandidaatriigi staatust koos Ukraina ja Moldovaga, aga 2023. aasta lõpus siiski said. Üks osa kokkuleppest Euroopaga oli, et sedasama seadust ei võeta vastu ja [riiki] demokratiseeritakse. On üheksa punkti, milles Euroopa Liit on Gruusia valitsusega kokku leppinud, neid ei täideta. Tänaseks on Gruusia valitsus peaministri tasemel süüdistanud nii Ameerika Ühendriike, Euroopa Liitu kui ka Balti riike Gruusia sõtta tõmbamises, justkui me tahame avada teise rinde Gruusias ja nemad hoiduvad sellest. Ja mindud on ka nii kaugele, et on süüdistatud läänt ja NATO‑t 2008. aasta Venemaa sissetungis. See kõik, mis kõlab Thbilisist, on väga sarnane sellele, mis kõlab Moskvast. Ja mõnes mõttes on see muidugi nende oma asi. Meie avalduse kriitikud on öelnud, et me sekkume Gruusia suveräänsusesse ja siseasjadesse. See avaldus käsitleb Gruusia siseasju ju ainult niivõrd, kuivõrd see puudutab seda nõndanimetatud välismõju läbipaistvuse seadust. See seadus on Euroopa Liidu ja Gruusia läbirääkimiste osa, Gruusia on lubanud, et seda vastu ei võeta, Gruusia rahvas on selgelt öelnud, et nad ei soovi seda. Euroopa Liidu ja Gruusia suhetesse me ikkagi tohime sekkuda. Nii et avalduse esitajad leiavad, et Gruusia on sellest faasist väljunud, kus läbirääkimiste teel on võimalik kokkuleppeid saavutada. Nad on otse öelnud, et neid ei huvita enam Euroopa Liidu tingimused ja ettepanekud. See tähendab, et meil on valik, kas me laseme neil minna – mõnes mõttes me teeme seda niikuinii, sest ega keegi tegelikult ei hakkagi sekkuma Gruusia siseasjadesse – või me paneme jala maha. Euroopa Liit peaks seda minu arvates tegema ja ütlema, et kui Gruusia soovib liituda, nagu Gruusia rahvas seda soovib, siis [saab seda teha] ikkagi ainult eelnevalt kokkulepitu alusel. Praegu Gruusia valitsus räägib vähemasti oma poliitikutele ja ka rahvale, et midagi ei juhtu, Euroopa Liit avaldab seaduse vastuvõtmise pärast jälle muret ja teeb natukene avaldusi, aga midagi sellele ei järgne. Noh, meie ülesanne, Eesti ülesanne võiks olla seista selle eest, et midagi siiski järgneks. Palju ei ole, mida Euroopa Liit või Eesti saab teha. Aga me oleme andnud Gruusiale aastate jooksul ligi 20 miljonit eurot abiraha, Euroopa Liit märksa rohkem, miljardeid. See abi tuleks külmutada. Gruusial on viisavabadus Euroopa Liiduga. Tegelikult nad viisavabaduse nõudeid enam ammu ei täida, sest on väga palju asüülitaotlejaid, rohkem kui ette nähtud. Selleks, et Gruusia rahvale läheks kohale sõnum, et valitsus on nad viinud olukorda, kus suhted Euroopaga on nullilähedases seisus, tuleks viisavabadus külmutada. Gruusia valitsuse liikmed tuleks panna Euroopa Liidu sanktsioonide alla. Ameerika Ühendriigid on seda juba teinud, Euroopa Liit peaks järgnema. Kahjuks on indikeeritud, et Ungari kavatseb seda blokeerida, mistõttu on Ivanišvilil tõenäoliselt õigus, et suurt midagi Euroopa Liit ei teegi. Aga siis jääb Eesti ülesandeks vähemasti omalt poolt midagi teha – sellist lahendust ka meie avaldus pakub. Kõigepealt läheme oma seisukohtadega Euroopa Liitu, kui seal midagi ei õnnestu, siis teeme ise. Ma siinkohal lõpetan. Aitäh!

Suur tänu väga asjatundliku ja informatiivse ettekande eest! Teile on küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ütelge palun, kas Gruusia parlamendivalimised olid legitiimsed. Kui jah, siis mida me siin üldse arutame?

Need olid legitiimsed selles mõttes, et valimised toimusid. Need ei olnud Euroopa institutsioonide arvates vabad. Gruusia opositsioon ei tunnusta neid valimistulemusi ja blokeerib parlamenti juba 2021. aastast. Nii et seal on suured vaidlused selles küsimuses. Aga loomulikult, Gruusia parlamenti me tunnustame kui legitiimset rahvaesindust, jah.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Gruusia on Euroopa partnerlusprojekti liige. Selle projekti eesmärk on tihendada koostööd ja integratsiooni Euroopa Liiduga. Ma tahan küsida, kuidas need viimased poliitilised sündmused Gruusias võivad mõjutada tema osalust selles projektis ja kuidas need võivad mõjutada teatud arengut, teatud koostööd ja nii edasi. Kas ta nüüd üldse jätkab idapartnerluse projektis?

Esialgu on raske öelda. Tähendab, keegi veel ei tea, kuidas Gruusia valitsus kavatseb seda oma uut seadust rakendama hakata. Tulevad esimesed sõnumid, et kodanikuühiskonna organisatsioone hakatakse kinni panema. Ma usun, et Euroopa Liit vähemasti selleni jõuab, et koostööprojektid valitsusega külmutatakse. Eks paistab. Lähikuud on kõige tähtsamad. Kindlasti proovitakse leida mingisugune uus dialoogivorm. See on natukene samasugune dilemma, mis on Valgevenega, kuigi nendega muidugi ametlikke suhteid üldse ei ole, aga proovitakse suhelda kodanikuühiskonnaga. Võib-olla ka Venemaaga. Kui valitsusega ametlikult ei saa suhelda või ei taheta suhelda, siis kas on mingi muu tasand? Ja muide, see ei ole päris see küsimus, aga mul jäi mainimata, et meie avalduses ei nimetata üldse NATO‑t. Tähendab, Gruusia on ju endiselt NATO kandidaatriik, justkui taotleb NATO [liikmesust], kuigi nad ei ole peaaegu mitte midagi sellest rääkinud viimasel ajal. Aga ütleme, omal ajal, 2006. aastal oli ju see tandem, Gruusia ja Ukraina koos. Mõlema kohta on NATO öelnud, et nad saavad täisliikmeks. Ja minu soovitus on olnud, et me ei puuduta NATO teemat. Me loomulikult tahaksime, et Gruusia tuleks kunagi NATO-sse, aga sellel tasandil on ka suhted praegu väga kummalised. Ühest küljest toimuvad mingisugused õppused koos NATO‑ga, aga teisest küljest objektiivselt on üha suurem küsimus, kelle liitlane Gruusia tegelikult on.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! No see avaldus on igal juhul väga keeruline ja ka kriitiline küsimus. Ma arvan, et ka siin, Riigikogu saalis on inimesi, kellel on kahetised tunded, vastuolulised tunded sel teemal. Olen ka ise üks selle algatajatest, kuna printsiibis ma pean seda, mida Gruusia Unistus teeb, väga valeks suunaks: nii välisagentide seaduse vastuvõtmist kui ka vähemuste õiguste piiramist. Aga ma küsin nii. Kas te annaksite ülevaate – mõnevõrra te seda juba käsitlesite – siiski neist alternatiivsetest tegevustest diplomaatiliste kanalite kaudu, mida Eesti ja Euroopa Liit on rakendanud ja rakendamas lähiajal, et suunata Gruusia valitsus ikkagi euroopalikule teele, mida valdav osa Gruusia rahvast toetab ning kus me soovime tegelikult Gruusiat oma sõbra ja liitlasena näha? Riigikogu avaldus on üks asi, aga tegelikkuses meie eesmärk ei ole mitte vastandust ehitada, vaid meie eesmärk on ikkagi ühiselt euroopalikus väärtusruumis edasi tegutseda.

Me väljume päevakorrast, kui ma hakkan seda kõike rääkima ja ümber jutustama, mida on proovitud diplomaatiliselt teha alates 2018. aastast, kui toimusid [Gruusia] presidendivalimised, millega oli seal ka väga palju probleeme. Selle käigus toimus mitmesuguseid opositsiooniliidrite vangistamisi ja nõnda edasi. Edasi-tagasi on läbirääkimisi peetud Euroopa Komisjoni tasandil, saatkondade tasandil ja välisministeeriumide tasandil. Võib öelda, et ükski kokkulepe ei ole pidanud. Ka selle avalduse eelnõu ettevalmistamise käigus pidas väliskomisjon videokonverentsi meie suursaadikuga Thbilisis. Välisministeeriumi diplomaatidega oleme mitmel korral rääkinud. Üldiselt on diplomaatkond nii Eestis kui ka meiesugustes riikides jõudnud seisukohale, et ei ole enam midagi läbi rääkida, see ei aita. See on natuke samasugune asi, nagu ei ole võimalik Putinit veenda, et aitab küll, lõpetame selle sõja ära. Miskipärast on Gruusia juhtkond otsustanud need seadused läbi suruda. Ja diplomaatia ei tööta. Muidugi, sanktsioonid, abi külmutamine ja Euroopa Liitu suundumise protsessi külmutamine on ka diplomaatia. Aga konsensus nende seas, kes igapäevaselt Gruusiaga tegelevad ja on tegelenud aastaid, on praegu see, et meil on väga kahju – ja mul on ka väga kahetised tunded –, aga mitte midagi muud ei aita. Eks see [avaldus] ka tõenäoliselt ei aita, aga siis me vähemasti oleme proovinud.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest on see natuke keeruline. Ma arvan, et täna ka inimesed kodudes mõtlevad: "Oota, aga Gruusia ja Eesti on olnud tegelikult väga head sõbrad." [Meenutame] 2008. aastat, Venemaa-Gruusia sõda. Ka mina vaatasin kaadreid pidevalt Roki tunnelist väljuvatest Vene sõduritest ja tankidest. Me hoidsime kõik pöialt Gruusiale, president Ilves oli meie sinimustvalgega neid seal toetamas. Ja nüüd, 16 aastat hiljem on meie välisminister lipuga hoopis [Gruusia] valitsuse vastu meelt avaldamas. Äkki te võtaksite lühidalt kokku, miks me oleme siia jõudnud ja mida me tegelikult selle avaldusega soovime. Kuidas me selgitame seda, et Eesti ja Gruusia olid väga suured sõbrad, aga täna me võtame vastu sellise avalduse? Miks me seda teeme ja miks see vajalik on?

Lühike vastus on see, et me teeme seda sellepärast, et me oleme endiselt Gruusia sõbrad. Mina vaatasin neid Vene tanke 2008. aastal mitte televiisorist, vaid päriselus. Eesti meeskond üritas seal Gruusiat aidata nii, nagu me oskasime. Jah, mul on ka väga isiklikud tunded sellega seoses. Kui me mõtleme selle peale, et 85% Gruusia rahvast tõepoolest toetab Euroopa Liitu, on endiselt meie sõber ja toetab Ukrainat, siis me teeme seda ka Gruusia rahva toetuseks.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! On väga tore, et te jätkuvalt arvate, et me oleme Gruusiaga sõbrad, ja me olemegi. Loodetavasti oleme ka edaspidi, kuigi juhul, kui Eesti parlament sellise avalduse täna vastu võtab, ma natuke kahtlen selles, et see sõprus saab jätkuda samamoodi, nagu see on siiamaani olnud. Aga minu küsimus on väga lihtne. On teile teada, et mõne teise riigi, eelkõige Euroopa Liidu riigi parlament oleks analoogse või sarnase avalduse Gruusia aadressil vastu võtnud?

Eks sõbrad peavadki olema ausamad kui vaenlased, see ongi üks sõpruse tunnus. Veel kord, mul on ka väga kahetised tunded ja valus on seda avaldust menetleda, aga ma siiralt arvan, et teist teed meil täna ei ole. Kas veel mõne Euroopa Liidu liikmesriigi parlament [sellist avaldust] menetleb, ma ei tea. Ma eeldan, et omas tempos mõned seda teevad. Samalaadseid arutelusid käib Balti riikides ja põhjas üsna laialt. Euroopa Parlament on juba teinud vist isegi kaks avaldust. Ja midagi on plaanis EMPA‑s, mis tuleb kokku ülejärgmisel nädalal.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te väitsite, et Gruusia rahvas on selgelt öelnud, et ei soovi Gruusias välisagentide seaduse vastuvõtmist. See tähendab siis, et valitsus ei kuula rahvast. Eestis on rahvas öelnud, et nad ei soovi automaksu[seaduse] vastuvõtmist, sest see lööb eriti valusalt maapiirkondades elavate inimeste rahakoti pihta. Minu küsimus on: kas on plaanis algatada avaldus "Demokraatia kriisist Eestis"? Edasi ma küsin veel, kas demokraatlikud on need teiste riikide valitsuste otsused, mis teile meeldivad, või kuidas te demokraatlikku kurssi defineerite. Ja lõpuks, te ütlesite ka, et diplomaatia enam ei tööta. Kas te peate seda avaldust Eesti diplomaatia saavutuseks?

Küsimusi oli palju. Maksunduse kohta meenutan, et Eesti põhiseaduse järgi maksuküsimusi ja riigikaitseküsimusi rahvahääletusele ei panda. Maksude tõstmine on rahvale alati vastumeelne. Mis see teine küsimus oli? (Mart Maastik vastab saalist.) Ma pean tänast olukorda mitte ainult Eesti, vaid kogu lääne diplomaatia läbikukkumiseks. See läbikukkumine algas 2009. aastal, kui neli kuud pärast venelaste sissetungi Gruusiasse tehti venelastega niinimetatud reset-kokkulepe ja kõik otsustati andeks anda. Ja süsteemselt on lastud konflikti deeskaleerimise huvides Gruusia valitsusel kokkulepitust irduda. See on kindlasti ka meie läbikukkumine. Ma ei tea, kas me oleksime saanud lõppude lõpuks midagi teha. Arvamus, et väljastpoolt saab mingeid protsesse juhtida, on ekslik. Lõpuks peavad need otsused tegema grusiinid ise. Eks paistab, mis sügisestel valimistel saab, aga mingiks edulooks ma Gruusia seisu tõesti ei pea.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Minu hinnangul, nagu te teate – olen sellest ka kirjutanud –, on tegemist piinlikult kohatu avaldusega. Kõigepealt oli Margus Tsahkna, välisministri sekkumine valitsusvastastel meeleavaldustel Thbilisis ja nüüd tuleb siia otsa veel Riigikogu avaldus. Ilmselgelt on tegu sekkumisega teise riigi siseasjadesse, mis on ebaväärikas. Kui me ei taha, et Eesti siseasjadesse sellisel viisil sekkutakse, siis me ei tohiks teiste siseasjadesse sekkuda. See peaks olema elementaarne. See on esimene aspekt. Teine aspekt on see, et jälle nähtuvad kohutavad topeltstandardid. 27. mail on ERR‑is avaldatud uudis pealkirjaga "Euroopa Komisjon soovib, et kolmandatele riikidele lobi tegevad ühingud kannaks end eraldi registrisse". Ameerika Ühendriikides kehtib 1938. aastast siiamaani Foreign Agents Registration Act, lühendatult FARA. Sisuliselt [on need] täpselt samasugused regulatsioonid. Mina olen lugenud ka seda Gruusia seaduseelnõu – minu meelest igati mõistlik. Sarnast oleks tarvis ka Eestis, kuigi detailide üle võib vaielda. Miks on nii, et Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa Liidule on sellised asjad lubatud, aga Gruusiale mitte?

Suveräänsuse teemal me oleme nüüd juba dialoogi pidanud. Avalduse esitajate seisukoht on, et see mingis mõttes on jah Gruusia siseasjadesse sekkumine, aga seda niivõrd, kuivõrd Gruusia on Euroopa Liiduga ühinemise käigus lubanud oma sisemist asjaajamist euroopastada. Nii et tegelikult me räägime kokkulepete rikkumisest Gruusia valitsuse poolt. See on ka meie asi selle tõttu. Aga jah, loomulikult, mõnes mõttes see on siseasjadesse sekkumine, kui nii võib ütelda. Mis puudutab võrdlusi Ameerika Ühendriikide ja Euroopaga – whataboutism on selle asja nimi inglise keeles, kohatud paralleelid. Muide, juba varem minu nimetatud härra Dugin tegi just kaks päeva tagasi täpselt samasuguse postituse, kus ta võrdleb USA seadust ja Gruusia seadust ning leiab, et Gruusia seadus on palju pehmem. Juba retoorikas on Gruusia juhid ette öelnud, et välisagentide seadus on Gruusia kodanikuühiskonna ohjeldamiseks ja niinimetatud välismõju kõrvaldamiseks Gruusiast. Ameerika Ühendriikide seadus on läbipaistev, tõepoolest läbipaistev. See, et sa registreerid ennast lobistina, ei tähenda, et sinu MTÜ või lobifirma pannakse kinni pärast seda. Ma vastaksin Boriss Akunini sõnadega, kes teatavasti on tuntud grusiinist Vene kirjanik, praegu eksiilis. Ta ütles niimoodi, et kõigepealt välisagendid, siis viies kolonn, siis terroristid ja äärmuslased ja siis pole Gruusial peale Putini Venemaa enam ühtegi sõpra. "Tere tulemast tagasi kahepäise kotka tiiva alla. Grusiinid, ärge laske sellel endaga juhtuda."

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu [ase]esimees! Hea Eerik! Muidugi, minu kolleegid juba mainisid seda, et Gruusia ja Eesti suhted olid alati head ja antud avaldusega me loome pingeid. Aga mu küsimus on päris lihtne. Mida sina arvad, kas Eestis toimib kõik nii hästi, et meil on õigus õpetada teisi, kuidas käituda, kuidas elada ja mis otsuseid vastu võtta?

Mis puudutab hästi läbi saamist, siis noh, ma ei tea, kuivõrd see avaldus tegelikult mõjutab Eesti-Gruusia suhteid. See tõenäoliselt ei muuda Eesti suhteid Gruusia valitsusega või valitsuserakonnaga oluliselt paremaks. Aga Gruusia on ju märksa rohkem kui valitsus. Võib-olla mõni ei saa läbi Reformierakonna ja Kaja Kallase valitsusega, aga see samamoodi ei tähenda, et ta ei võiks olla Eesti sõber. Ma tean selliseid isegi siin saalis päris palju. Loomulikult ei ole Eestis kõik nii hästi. Me võiksime kritiseerida ja kritiseerimegi ju iga päev omaenda asju, selles ei ole üldse küsimus. Küsimus ei ole ka niivõrd grusiinide õpetamises, kuidas elada. Küsimus on selles, et nad on asunud teele, kus kõik pädevad institutsioonid … Veneetsia komisjon, mis on meie kõigi poolt tunnustatud põhiline demokraatia ja valimisõiguse hindamiskogu, ekspertkomisjon Euroopa Nõukogus, leiab, et see seadus läheb vastu[ollu] kõige fundamentaalsemate rahvusvahelise õiguse normidega, inimõiguste [konventsiooniga], kõikide nende kohustustega, mille Gruusia on endale võtnud. Tavaliselt, peaaegu alati, kui Veneetsia komisjon [leiab] mõnda seaduseelnõu hinnates, et on mingisugused kõrvalekalded normist, ütleb ta, et seda tuleb revideerida. Selle seaduse puhul ta ei ütle seda, ta ütleb, et see seadus tuleb tühistada. See on üsna haruldane olukord. Nii et me räägime pigem sellest, kas selline Gruusia, nagu praegu on arenemas, saab meiega koos olla Euroopa Liidus. Kõik asjatundjad ütlevad, et ei saa. Sellest me räägime. Kui nad tahavad olla mõnes teises liidus, kui rahvas niimoodi otsustab näiteks sügisestel valimistel, siis andku minna. Me ei tee Aserbaidžaani kohta selliseid avaldusi. Aserbaidžaan ei ole öelnud, et nad tahavad Euroopa Liitu tulla. Me praegu mõtleme Armeenia peale, sellele, kas nende läände vaatamine on ehtne või mitte. Aga Gruusia on 20 aastat formaalselt seda juttu rääkinud, rahvas on seda mitmetel valimistel kinnitanud. Me oleme nendega erinevates läbirääkimistes, me oleme nendega kokku leppinud mitmesuguseid demokratiseerimise samme. Sellest me räägime. Mitte sellest, et me õpetame neid elama.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Hea kolleeg Eerik-Niiles Kross! Mul on tegelikult väga kurb meel seda avaldust teha. Olen ise Gruusiat päris palju nõustanud nii kõrghariduse, teaduse kui ka just nimelt, küüniline küll, väärtusarenduse osas ja seetõttu puudutab see mind tõesti väga isiklikult ka. Minu küsimus puudutab just diplomaatia võimalusi. Mida meie, Eesti Vabariigi suursaadik Gruusias saab edasi teha ja kuidas ta saab tegutseda, kui ta on tegelikult Armeenias samamoodi oma volitustega? Kas Armeenia ja Gruusia suhted on ka kuidagi pingelised? Missuguseid diplomaatia võimalusi sa näed ja kas see avaldus teeb Riina Kaljuranna elu kergemaks või raskemaks?

Raske ütelda. Ma arvan, et mõnes mõttes teeb see diplomaatide elu lihtsamaks, sest diplomaadid ei ole tavaliselt nii reljeefsed oma väljendustes nagu meie selles avalduses. Nii et Eesti Riigikogu on mõnes mõttes paha politseinik praegu. Vaevalt et see segab kuidagimoodi suhtlust Armeeniaga. Tänaseks on isegi see avaldus võib-olla pehmem kui see, mida on teinud Ameerika Ühendriigid, kes on reaalselt sanktsioonid [kehtestanud]. Ma usun ja ma loodan, et see avaldus muutub osaks lääneriikide ja Euroopa eri riikide reaktsioonist. Ma ei muretseks selle pärast, et meie suhted väga halvenevad. Kui need halvenevad, siis asja eest.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Hea ettekandja! Ma võtan selle teie toodud avalduse kokku väga triviaalse näitega. Oletame, et te olete minul mitu korda külas käinud, minu korteris söönud ja joonud ja nii edasi. Ühel päeval te ilmute mu ukse taha ja ütlete: "Kuule, Grünthal, see tool peab olema mitte akna all, vaid hoopis köögis." Teate, mis ma selle peale ütlen? Ma saadan teid inimese tagaküljel olevasse pehmesse ja pimedasse kohta, sest see on minu enda asi, mis ma oma korteris teen. Täpselt sama kehtib ka teise riigi siseasjadesse sekkumisel. Olgu, las ta olla. Aga ma näen selles avalduses palju hullemat olukorda. Me teame, et olukord on kogu maailmas eskaleerunud, ja selle avaldusega te keerate sellele nüüd veel vunki juurde. Miks? Mis põhjusel te seda teete, kui te ise ka ütlete, et mingit tolku sellest ei ole?

Et seda metafoorilist lugu pisut korrigeerida: olukord oleks tegelikult pigem selline, et teie olete aastaid käinud minu juures küsimas, kas ma saaksin teile nõu anda, kuidasmoodi oma korteri sisustus niimoodi sättida, et te kõlbaks ka korralike inimeste sekka. Me oleme seda koos arutanud ning te olete lubanud teha ühte ja teist ning käituda külalistega viisakalt. Ja siis, kui aastad on mööda läinud, selgub, et te ei ole ikkagi ühtegi nõuannet kuulda võtnud ja sõimate mu veel läbi: "Mis te siin üldse tulete mind õpetama! Ma ei tahagi enam olla tsiviliseeritud inimeste seas!" Umbes seal me oleme Gruusiaga. Mul läks selle pika metafoori peale nüüd küsimuse teine pool meelest ära. (Kalle Grünthal räägib saalist.)

Metafooride duell! Aga järgnevalt küsib Riina Solman. Palun!

Kui võib, ma ühe lausega vastan talle. Deeskaleerimise teema on tänapäeval üldse väga kuum. Me jälgime pidevalt Ukraina ümber [toimuvat], seda, kuidas proovitakse deeskaleerida, aga tulemus on see, et asi läheb ainult hullemaks. Selleks, et tegelikult deeskaleerida, mõnikord ongi vaja vastu eskaleerida. Ja minu arvates me oleme täna tõesti olukorras, et mida halvem, seda parem.

Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Ma olen nüüd siit saalist kuulnud erinevaid küsimusi sellesama avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" kohta. Nende küsimustega on püütud edastada, justkui me läheme teist riiki õpetama, kuidas nemad peavad elama. Ja need on esitatud toonis, mis tekitavad minus saadikuna küsimusi ja murenoote. Mul on ka piinlik. Sellepärast küsin, mida te arvate: kui me oleme varasemalt Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest ja Vene agressiivse sõjategevuse lõpetamiseks teinud siitsamast saalist teistele riikidele üleskutseid, kas need on olnud ka teiste riikide asjadesse sekkumine ja nende elama õpetamine? Ma igaks juhuks ütlen, et minu hinnangul on need avaldused olnud vajalikud, ka antud avaldus on vajalik, sest me seisame demokraatliku maailmakorra eest. Ja keegi peab suutma olulisi asju välja ütelda. Küsimus juba oli.

Aitäh! Loomulikult, selle jutuga saab jõuda väga kiiresti absurdini. Igasugune välissuhtlus on sellisel juhul teise riigi siseasjadesse sekkumine, me peaksime siis istuma täielikus isolatsioonis. Suhtlemine teiste riikidega seisnebki ju selles, et meie esitame oma seisukohti ja nemad omi ja me proovime milleski kokku leppida. Praegu ei ole ju kommunikatsioon Gruusiaga midagi [uut], see kõik ei juhtunud eile. Dialoog nendega selles avalduses käsitletud küsimustes on kestnud kümme aastat. Asi on läinud kogu aeg halvemaks. Nii et minu arvates on see vajalik, loomulikult, ja ka meie Ukraina-avaldused on olnud väga vajalikud. Need aitavad kujundada rahvusvahelise kogukonna hoiakut ja on kohati olnud ka teedrajavad. Need on väga head. Ma ei taha siin liigselt geopoliitikasse kalduda, aga lühidalt [räägin sellest], mis praegu toimub. Toimub see, et Gruusia istub mõnes mõttes aia peal ja ta võib kalduda Moskva mõjusfääri. See on deklareeritult Moskva eesmärk, nad tõmbavad praegu Gruusiat enda suunas. [Gruusia] valitsus mängib nendega vähemasti objektiivselt kaasa. Ma ei tea, kas ka tegelikult. Eesti huvides on hoida Gruusiat või tuua Gruusia tagasi meie väärtusruumi. Selle tõttu ongi see avaldus otseselt Eesti huvides.

Küsimuste vooru tõenäoliselt lõpetab Lauri Laats. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Vaadates seda avaldust, saab nõustuda kindlasti selle viimase lausega "Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab Gruusia demokraatliku ja Euroopa-meelse tuleviku eest". See on kindlasti selline lause, mis läheb kõikide Riigikogu liikme põhimõtetega kokku. Aga üks punkt teiste punktide kõrval, mis on eriti küsimärgi all, on see, tsiteerin: "[…] külmutab arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ning kasutab vabanevaid vahendeid Gruusia kodanikuühiskonna toetamiseks […]" Sisuliselt see tähendab seda, et Eesti riik hakkab juhul, kui need vahendid on olemas ja vabanevad, toetama MTÜ‑sid. Kas see on see, mida me kindlasti tahame, [toetada] MTÜ-sid, mis hakkavad siis valitsuse vastu tööd tegema? On see nii või ma saan millestki valesti aru?

Kodanikuühiskond koosneb siiski enamast kui MTÜ‑dest. Eks see jääb sellisel juhul Välisministeeriumi ja abi andvate asutuste otsustada. Seal võivad olla vabalt ka mitmesugused kultuuriüritused. Ma ei hakka ette kirjutama. Selle asja mõte on see, et kuivõrd [Gruusia] valitsus on võtnud Euroopa Liidu integratsiooni vastase hoiaku, siis ei saa Euroopa Liidu liikmesriik selle valitsusega abi mõttes koostööd teha.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid tutvustab meile hea kolleeg, väliskomisjoni liige Luisa Rõivas.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu juhatus võttis 44 Riigikogu liikme poolt 3. juunil esitatud Riigikogu avalduse eelnõu menetlusse, nimetas juhtivkomisjoniks väliskomisjoni ning määras eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni 2024 kell 12. Nimetatud tähtajaks esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed kolm muudatusettepanekut. Väliskomisjon arutas esitatud muudatusettepanekuid oma 5. juunil toimunud istungil ning otsustas konsensusega arvestada täielikult kahte muudatusettepanekut ja arvestada osaliselt üht muudatusettepanekut ning tegi ühe täpsustava muudatusettepaneku. Keeletoimetaja ettepanekul on eelnõu tekstis tehtud keelelisi ja normitehnilisi parandusi. Väliskomisjon otsustas 5. juunil toimunud istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta avalduse eelnõu 449 täiskogu päevakorda teisipäeval, 11. juunil 2024 ja viia läbi lõpphääletus. Juhtivkomisjoni esindajaks nimetati väliskomisjoni liige Luisa Rõivas. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile on mõned küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon arutas Gruusia võimude legitiimsust? Kui Gruusia parlament ja valitsus on legitiimsed, siis milleks me sekkume nende siseasjadesse?

Aitäh küsimuse eest! 5. juuni istungil me legitiimsuse teemal arutelu ei pidanud, küll aga oli erakorralisel istungil arutelu muudatusettepanekute teemal ja need said konsensuslikult vastu võetud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuidas teile tundus komisjonis olles, kas selle eelnõu algatajad saavad aru sellest, et kui see eelnõu võetakse vastu, siis Eesti ja Gruusia vahelised suhted lähevad veelgi rohkem pingeliseks võrreldes sellega, mis on praegu? Ma tegelikult arvan samamoodi nagu eelmine kõneleja, et meie riigid on sõbrad, meie riigid on strateegilised partnerid, aga võib-olla pärast selle avalduse vastuvõtmist see enam niimoodi ei ole. Kuidas teile tundus, kas eelnõu algatajad said sellest aru?

Suur aitäh küsimuse eest! Minu isiklikke tundeid me komisjoni istungil ei arutanud. Küll aga olen teiega nõus, et Eesti on olnud suur Gruusia sõber enne, on praegu ja on kindlasti ka tulevikus. See avalduse eelnõu kindlasti toetab meie suhteid Gruusiaga ka tulevikus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Eelnõu seletuskiri koosneb põhimõtteliselt neljast lõigust, 164 sõnast. See näitab tegelikult selle eelnõu kvaliteeti. Kas te ka seda küsimust arutasite, et see eelnõu on kokku pandud ilma suurema sisuta, ilma analüüsita, ilma välisekspertide ja ka siseekspertide arvamuse kasutamiseta? Seletuskirjas on 164 sõna. See avaldus, mis siin praegu tõenäoliselt vastu võetakse, on tegelikult väga tummine. Aga jõuan tagasi sellesama punkti juurde, mille kohta ma ka Eerik-Niiles Krossi käest küsisin, et kui raha vabaneb, siis hakatakse Gruusia kodanikuühiskonda toetama. Millisel viisil ja kuidas teie seda näete? Kas seda küsimust arutati komisjonis?

Aitäh! Seda küsimust komisjonis me ei arutanud. Nii nagu ka ettekandja ütles, selle raha liikumine on kindlasti Välisministeeriumi otsustada. Kindlasti ei tehta sellega valitsusvastaseid tegusid, vaid me just toetame Gruusiat, et see oleks demokraatlik riik. Aga jah, mina isiklikult ei ole üle lugenud, kui palju sõnu on seletuskirjas. On hea meel, et te nägite vaeva.

Suur tänu! Kas te arutlesite väliskomisjonis ka selle üle, et kui nüüd Riigikogu sellise avalduse teeb, siis põhimõtteliselt me kiidame heaks ka teiste riikide sarnase sekkumise Eesti siseasjadesse? Näiteks, teised riigid võivad hakata tegema parlamendi tasandil avaldusi, et kui Eesti ei loobu oma täiesti läbipaistmatutest ja ebausaldusväärsetest e-valimistest, siis sellisel juhul hakatakse rakendama selliseid ja selliseid sanktsioone. Kas te arutasite seda, et me sisuliselt ju sillutame teed meie suhtes sarnasele käitumisele? Seda esiteks. Ja teiseks: kas oli arutluse all ka küsimus, et kui Euroopa Liit kavatseb kehtestada Euroopa Liidu liikmesriikidele regulatsioonid, mille kohaselt kolmandate riikide lobi tegevad ühingud kannaks end eraldi registrisse, ja kui Ameerika Ühendriikides on samasugune seadus ammu kehtestatud – Foreign Agents Registration Act 1938. aastast –, siis mis on ikkagi selle Gruusia seaduse probleem? Miks nad ei tohiks sellist seadust vastu võtta?

Varro Vooglaid, palun!

Suur aitäh! Esimesele küsimusele vastan, et erinevad parlamendid kindlasti võivadki teha erinevaid avaldusi, selleks on täielikult legitiimne võimalus kõikidel demokraatlikel riikidel ja parlamentidel. Kui teil on soov mõni teistsugune avaldus teha, siis ka teil on võimalus koguda need hääled ja anda see Riigikogus üle. Vabandust, mis see teine küsimus oli?

Palun mikrofon hetkeks tagasi kolleeg Varro Vooglaiule.

Teine küsimus oli see, et kui Euroopa Liit soovib kehtestada sellise regulatsiooni liikmesriikidele ja Ameerika Ühendriikides on kehtestatud selline regulatsioon, siis miks Gruusia ei või sellist regulatsiooni oma riigis oma demokraatlikult valitud parlamendi kaudu kehtestada? Kas te arutasite seda?

Seda teemat me eraldi komisjonis ei arutanud, küll aga ettekandja minu meelest vastas teie küsimusele juba varem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati ja kas keegi tõi näite, et mingi teine riik, näiteks Euroopa Liidu riik, on teinud sama avalduse Gruusia kohta, või me oleme eesotsas nagu alati?

Suur aitäh küsimuse eest! Me kindlasti ei arutanud seda teemat, kas keegi teine on seda teinud. Ma ei tea, et keegi teine oleks sellise avalduse teinud. Küll aga, nagu te ka ise ütlesite, oleme me olnud Eestis paljudes asjades väga eesrindlikud ja võib-olla näitame siis teed ka sel korral.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma loen, et selles avalduses on ka selline punkt, et Riigikogu peab vajalikuks, et Eesti Vabariik külmutab arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ning kasutab vabanevaid vahendeid Gruusia kodanikuühiskonna toetamiseks. Kuidas see välja näeb? On tavapärane, et riigiasutused teevad omavahel koostööd. Nüüd see raha külmutatakse ja vabanevat raha hakatakse kasutama teoreetiliselt võib-olla selliste MTÜ-de toetamiseks, mis lähevad vastuollu riigiasutuste poliitikaga. Kuidas teie näete, kuidas see hakkab välja nägema?

Ettekandja muidugi vastas sellele küsimusele juba varasemalt. Aga Eesti on toetanud seda, et Gruusia saaks Euroopa Liitu. Kui nad on hetkel oma poliitikas Euroopa Liidu vastased ja ei soovi sinna saada, siis ma arvan, et on igati õige see punkt siia sisse panna. Kuidas seda raha tulevikus kasutatakse, selgub siis, kui see moment käes on. Välisministeerium on kindlasti pädev sellele vastama ja neid otsuseid tegema.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Olen siin kõnepuldis eelkõige kui Eesti-Gruusia parlamendirühma esimees ning tunnen selle eelnõu pärast sügavat muret. Eesti ja Gruusia vahel on pikka aega valitsenud sõprussuhted ja koostöö. Seda mitte ainult poliitilisel tasandil, vaid Eesti rahva ja Gruusia rahva vahel on olnud mõistmine ning sõprus, olgu see siis Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse poole pürgimisel või viisavabaduse [kehtestamisel]. Nüüd on aga selle sõpruse kohale kerkinud murepilved ning need pilved pole sugugi väikesed. Polnudki nii ammu, kui välisminister Margus Tsahkna käis visiidil Gruusias ning tema käitumine jättis õhku suured küsimärgid. Välisministri tööriist on teatavasti diplomaatia ja suhted teiste riikide valitsustega. Eesti välisminister osales aga Gruusias meeleavaldusel viisil, mis nägi välja, tsiteerides eurosaadik Marina Kaljuranda, metsik. Kuna me oleme lugupeetud valitsuse liikmetega välisministri visiidi küsimust juba korduvalt siinsamas saalis infotunni formaadis arutanud, siis pikemalt pole vast mõtet asjal peatuda. Aruteludest välisministri tegevuse üle jäi [kõlama] mõte, et eks see oli üks valimiskampaania trikk. Äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste valguses saame aga kokkuvõtlikult nentida, et valijad seda trikki heaks ei kiitnud. Võib isegi öelda, et Eesti 200 juhi tegevus hääletati maha. Nüüd on meie ees eelnõu, mis võtab väga resoluutse positsiooni riigi suhtes, kellega, nagu juba öeldud, on meil valitsenud [teineteise]mõistmine, koostöö ja sõprus. Kuna see Riigikogu avalduse tekst on kirjutatud europarlamendi valimiste eel, täpselt keset kampaania kõige kuumemat perioodi, siis tuleb selle tonaalsust ka vastavalt mõista. Samamoodi nagu välisministri metsik soolo Gruusias kannab see avaldus valimiste-eelse tähelepanu tõmbamise soovi. Valimised on aga selleks korraks läbi, valijad on otsuse teinud ning radikaalset poliittehnoloogiat ei ole rohkem vaja kasutada. Head kolleegid, ma tulen igal hommikul parlamenti tööle usus, et siin majas otsitakse lahendusi selleks, et teha elu Eestis paremaks ning tugevdada meie riigi positsiooni maailmas. Tugevus ei tähenda aga alati reljeefsust ja paindumatust. Tihti leidub parim võimalik lahendus just koostöös ning paindlikkuses. Tõsi, paindlikkust ja mõistmist on praeguse valitsuskoalitsiooni ajal jäänud üha vähemaks. Nüüd on tark astuda samm tagasi, võtta selle avaldusega aeg maha ja asjad uuesti läbi arutada. Need arutelud toimuks hoopis teistsuguses keskkonnas – keskkonnas, mis ei ole poliitiliselt laetud ning kus ei pea iga hinna eest silma paistma. Kui võtate ette selle eelnõu seletuskirja, siis näete, et seletuskirja sisuline osa koosneb neljast lõigust, kokku 164 sõnast. Head kolleegid, see ei ole välispoliitika. See on kiiresti valmis visatud tekst, milles puudub olukorra kirjeldus, adekvaatne analüüs, argumentatsioon Eesti seisukohtade kujundamiseks ning nende mõjude analüüs, mida need seisukohad kaasa toovad. Arvestades Eesti senist tihedat koostööd Gruusiaga, on kindlasti eri ministeeriumidel olemas ridamisi analüüse ja seisukohti, mis kirjeldavad selle riigi ja ühiskonna senist arengut. Vajalik on kaasata ka rahvusvaheliste mõttekodade seisukohti. Mind teeb murelikuks asjaolu, et Riigikogu ette tuuakse otsustamiseks tekst, kus puudub igasugune viide meie liitlaste seisukohtadele kujunenud olukorras ning senistele ja plaanitavatele sammudele Gruusia suunal. Mul on raske uskuda, et valitsuskoalitsioonil seda infot pole. Õigupoolest võib välismeedia vahendusel iga Riigikogu liige ise otsida, millised on ühe või teise riigi seisukohad ja arutelud, kuid tegelikult peaks see kõik olema selle eelnõu seletuskirja lisatud. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Kontrollitud ja tõene informatsioon on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmesriikide seisukohtade osa. Ainult nii saame siin saalis langetada kaalutletud otsuseid. Mul on tõsine mure selle pärast, et niisuguse kvaliteediga seadusloome, nagu täna koalitsioon püüab läbi suruda, devalveerib taas kord meie parlamendi töö sisukust. Eesti on valinud välispoliitikas targa ja mõistliku tee, kus me töötame ühiselt oma liitlastega, mistõttu peab ka see avaldus peegeldama ühtset välispoliitikat nii sisult kui ka vormilt. Minu suhe Gruusiaga on isiklik ja lähedane ning ma hoian pöialt, et sel riigil hästi läheks. Ma väga loodan, et nende senised püüdlused Euroopa Liidu ja NATO poole jätkuvad. Küll aga ei saa Keskerakonna fraktsioon toetada sellist Riigikogu avaldust, mis on kokku pandud kiirustades ning mis ei sisalda sisulist analüüsi, miks peaks parlament niiviisi otsustama. See ei tee au meie riigi välispoliitikale, diplomaatiale ega seadusloomele. Mul on siiras palve, et me võtaksime selle avalduse menetlemisel aja maha. Kutsume kokku laiendatud arutelu, kuhu kaasame meie diplomaadid, eksperdid ministeeriumidest, lisame liitlaste tegevuse ülevaate ning muidugi kuulame sealjuures ära Gruusia esindajate seisukohad. Teeme selle teksti korda, teeme selle väärikaks. Muidugi ootab koalitsioon juba kärsitult suvevaheaega, et saaks omavahelisest viletsast koostööst puhata. Kuid Eesti hea sõbra ja liitlase Gruusia tulevik on siiski piisavalt oluline, et Riigikogu võiks ka suvel erakorraliselt kokku tulla ning seda küsimust uuesti arutada. Jõudu meile! Jõudu ka Gruusiale! Elagu Eesti! Elagu Gruusia! Aitäh!

Aitäh! Ester Karuse, palun! Usun, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Hea eesistuja! Eesti on Gruusia eest Euroopa Liidus seisnud juba alates 2004. aastast ehk juba sellest ajast alates, kui Eesti liitus ise Euroopa Liiduga. Ja Eesti seisis Gruusia eest ka 2008. aastal, mil toimus Venemaa agressioon. Gruusia on meie hea sõber, oluline ja strateegiline partner. Eesti on väsimatult toetanud Gruusia rahva ja valitsuse pürgimist saada Euroopa Liidu ja NATO täisliikmeks. Samuti toetas Eesti 2023. aastal Gruusiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist. Euroopa Liit on teinud Gruusia valitsusega palju kokkuleppeid. Näiteks oleme andnud Gruusiale viisavabaduse. Euroopa Liit rahastab nende erinevaid väga suuri projekte ja reforme, mis puudutavad õigusriiki ning kodanikuühiskonda. Tänaseks oleme kahjuks näinud, et Gruusia valitsus on oluliselt taganenud kokkulepetest ja lubadustest, mille ta on andnud Euroopa Liidule, aga eelkõige just omaenda inimestele. Euroopalike väärtuste hülgamine seab kahtluse alla Gruusia Euroopa Liiduga liitumise protsessi. Antud avaldusega näitame ja väljendame oma murelikkust viimaste arengute pärast Gruusias. Sotsiaaldemokraadid esitasid avalduse kohta ka kolm muudatusettepanekut, mis kõik võeti arvesse. Näiteks leidsime, et Gruusia Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste tulevikku puudutavaid otsuseid ja sanktsioone on mõistlik käsitleda Euroopa Liidu Nõukogu tasandil, mitte igas liikmesriigis eraldi. Nii et Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab Gruusia demokraatliku Euroopa-meelse tuleviku eest. Eesti on ja jääb Gruusia sõbraks ja oluliseks liitlaseks ning meie kohus on Gruusia praeguse valitsuse probleemidele tähelepanu juhtida ja euroopalikke väärtusi kaitsta. Aitäh!

Väga suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Meie Eestis tegime valiku lääne ja ida vahel. Me oleme seda tegelikult teinud ajaloos mitu korda, viimati 1918. aastal. Hilisemaid valikuid ei tehtud meie eest, aga siiamaani me oleme sellele valikule, mis tol ajal tehti ja mida vabadussõjas kaitsti, jäänud truuks. Me teame väga hästi, et siin, Venemaa kõrval peavad kõik rahvad ja riigid oma valiku tegema, sest kujutada endale ette mingit neutraalsust on illusioon. Ja kui see illusioon on, siis kustutatakse see väga kiiresti, sest Venemaa välispoliitika nõuab naabritelt ainult allumist. Me näeme neutraalsust Valgevene moodi. Seal on ka retoorika, ka hiljuti veel püüti olla justkui läänele avatud, aga me mõistsime juba päris ammu, et see on lihtsalt, ainult retoorika. Rahvas on toetanud Gruusia ametlikku sihti liituda Euroopa Liiduga. Mitmed Euroopa Liidu riigid, nende hulgas ka Eesti Vabariik, on asunud Gruusia teed Euroopa Liitu toetama. Me oleme sellesse investeerinud energiat. Raha võib-olla ei ole siin kõige tähtsam. Aga on täiesti selge, et meil on ka õigus öelda, kes Euroopa Liidu uksele koputab, või hoiatada, et neid samme tehes ei ole see eesmärk enam teostatav. See konkreetne avaldus tegelikult täidabki märguande rolli. Ja muidugi, ka Eesti sisepoliitikas me näeme teatavat silmakirjalikkust. Näeme Euroopa Liidu riikide poliitikas silmakirjalikkust, mida premeeritakse praegu pro‑Venemaa või, ütleme siis, sisuliselt Euroopa Liidu vastaste jõudude eduga Euroopa Parlamendi valimistel. Igasugune silmakirjalikkus toob vastureaktsiooni ja selle tõttu ei saa olla kriitikavaba ka siin, loomulikult, kui meie ametnikud Euroopa Liidu institutsioonides samamoodi algatavad samme jälgimisühiskonna loomiseks. On olemas teatud registrid. Aga ühel hetkel peame me vaatama rahulikult just nimelt selle valiku seisukohalt: valik, kas ida või lääs. Meetodid, mida retooriliselt sarnaste eesmärkide täitmiseks kasutatakse, on täiesti erinevad. Ja see, et Gruusia valitsus on asunud represseerima oma kodanikke, ka teisiti arvajaid, on märk, et kasutatakse meetodeid, mis on omasemad Venemaale kui lääne ühiskondadele. Seda teise mõjusfääri libisemist tuleb märgata ja minu meelest selle avalduse voorus ongi see, et me reageerime õigeaegselt. Ma ei nimetaks seda siseasjadesse sekkumiseks, sest me ju väidame, et keeratakse kinni need võimalused, mida Gruusia on taotlenud välispoliitiliselt. Euroopa Liitu pürgimine tähendab tõepoolest ühist väärtusruumi ja meile on väga oluline, et Euroopa Liit ei muutuks selliseks segaseks seltskonnaks, millest osa riike on Venemaal võimalik manipuleerida. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Me näeme praegu muret ühehäälsuse realiseerimise pärast Euroopa Liidus. Isamaa on selgelt seda meelt, et ühehäälsus Euroopa Liidus peab püsima. Aga kui riikidel on teised huvid, on kõlavad partnerid väljaspool Euroopa Liitu, siis see on raske tee, see on oht. Ja me kindlasti ei tahaks, et Euroopa Liitu saaksid sellised riigid, kelle otsuseid kureeritakse Venemaalt. Nüüd, mis puudutab seda entusiasmi, millega Riigikogu on viimasel ajal välispoliitikat teinud, siis see on pretsedenditu. Tõepoolest, me oleme võtnud viimase aasta jooksul palju avaldusi vastu. Peamiselt on need seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas, õigustatult. Võib-olla selles sõnastuses ja konkreetsetes instrumentides, mida me siin lõpus välja pakume, paistab tõepoolest välja üleliigne entusiasm oma rolli tunnetamisel ja oma välispoliitilise mõju hindamisel. Aga paratamatult tulen ma oma kõne esimese motiivi juurde tagasi. Valikut tehes me peame praegu nägema Gruusia valitsuse selja taga Vene mõju ja suure osa rahva soovimatust see mõju heaks kiita või Euroopaga liitumise eesmärgist loobuda. Järelikult me peaksime praegu toetama Gruusia rahvast selles valikus, sest valik ida ja lääne vahel on kõigi Venemaa kõrval olevate riikide paratamatu kohustus. See valik tuleb teha ühemõtteliselt ja Gruusia peab selle valiku juurde jääma. Nii et Riigikogul on antud puhul avalduse tegemine Gruusia demokraatia kaitseks asjakohane. Veel kord ütlen: kuna Gruusia tahab tulla meie Euroopa perre, siis meil on õigus reageerida.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud neli muudatusettepanekut, läheme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Sooviks muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, asume muudatusettepaneku nr 1 hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, oleme eelnõu 449 muudatusettepanekute läbivaatamise faasis. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 leidis Riigikogu toetuse. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. Muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud väliskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 449 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele 44 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" eelnõu 449. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 57 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid 0. Eelnõu 449 on vastu võetud. Head kolleegid, istungi juhatajale on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsioonilt avaldus ettepanekuga pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Asume selle ettepaneku hääletamist ette valmistama. Head kolleegid, kas võime minna selle ettepaneku hääletamise juurde? Keegi ei vaidlusta? Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast [istungit] kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni.