Arupärimine pankade erakorraliste kasumite mittemaksustamise kohta (nr 615)

Saame minna viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Helle- Moonika Helme, Anti Poolametsa, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Kert Kingo, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Martin Helme, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu ja Alar Lanemani 21. veebruaril 2024 esitatud arupärimine pankade erakorraliste kasumite mittemaksustamise kohta. Arupärimine numbriga 615. Ja juba on jõudnud Riigikogu kõnetooli hea kolleeg Siim Pohlak. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Arupärimine on seotud pankade erakorraliste kasumite mittemaksustamisega. Valitsus on eelistanud kasumlike suurpankade maksustamisele Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele suure hulga täiendavate maksude kehtestamist. Samal ajal on teada, et Eesti inimeste ostujõud on languses. Laenukohustustega seotud isikud maksavad kerkinud euribori tõttu pankadele tuhandeid eurosid täiendavat intressi. Loogiline oleks sellises olukorras maksukoormus suunata sinna, kuhu liigub raha, antud juhul pankade kasumitele. Aga mingil põhjusel eelistab valitsus pankade kasumitelt maksu võtmisele hoopis kiirendada maksutõusude ja uute maksudega Eesti inimeste igapäevast toimetulekut mõjutavate kulude kasvu, tõstes käibemaksu tõusu abil toidu ja esmatarbekaupade hinda ning maksustades inimeste sõidukeid. Kogu see tegevus on kaasa toonud suure majanduslanguse. Valitsuse selline maksupoliitika teeb Eesti inimesed vaeseks. Seoses sellega soovime peaministrilt vastuseid järgmistele küsimustele. Miks valitsus ei ole toetanud suurpankade erakorraliste kasumite maksustamist? Millistel kaalutlustel ja kelle algatusel sõlmiti pankadega riigieelarve puudujääki suurendav kokkulepe, mille kohaselt maksavad pangad kiirendatud korras oma dividendid välja enne tulumaksu määra tõstmist? Soovime peaministrilt teada, et kui ta pidas pankadega lisakasumite maksustamise üle arutelusid, siis kas tehti pangajuhtidele ettepanek leida lahendusi, mis toetaksid Eesti laenuvõtjaid praegusel majanduslikult keerulisel perioodil. Euroopa riikidest on erinevaid häid näiteid võtta. Ja kui peaminister tegi pangajuhtidele mingeid teisi ettepanekuid, siis paluks parlamendile anda ülevaade nendest ettepanekutest. Kas arutati näiteks ka lühiajalisi intressisoodustusi või mõnda muud lahendust, mida mõnes teises Euroopa riigis on tehtud? Ja kas eelkõige eraisikute maksukoormuse suurendamine ja pankade hüppeliselt kasvanud intressitulu maksustamata jätmine on peaministri hinnangul õiglane olukorras, kus eraisikud on oma laenumaksete kaudu juba andnud olulise panuse pankade rekordkasumitesse? Aitäh!

Suur tänu teile! Palun taas Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kaja Kallase.

Aitäh! Vastan arupärijate küsimustele. Esiteks: "Miks valitsus ei ole toetanud suurpankade erakorraliste kasumite maksustamist? Näiteks Leedu eeskujul on juba toimiv lahendus olemas." Rahvusvaheline praktika ja kogemused ei toeta sellist lähenemist. Valdav osa Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on valinud Eestiga sarnase lähenemise väga sarnases olukorras ja ei maksusta pankade erakorralisi kasumeid. Näiteks ei ole Prantsusmaa ja Saksamaa pankade täiendava maksustamise teed läinud. Itaalia vähendas oma planeeritava maksu ambitsiooni kohe, kui peale ettepanekuga väljatulemist pankade aktsiad turgudel langesid. [Selliseid] erakorralisi makse, inglise keeles windfall taxes, vaadeldakse üldiselt kui meetmeid, mis tekitavad ebastabiilsust ja vähendavad majanduskeskkonna usaldusväärsust. Majandus ongi reeglina tsükliline ja esineb sektoreid, mis ajutiselt teenivad tavalisest kõrgemaid kasumeid. Selliste kasumite ootamatu maksustamine vähendab ettevõtjate valmidust investeerida ja kasvada. Eesti huvides on hoida stabiilset majanduskeskkonda ja tugevat pangandussektorit. Seda eeskätt seetõttu, et Eesti majanduse finantseerimine on tugevalt pangandusepõhine ja ettevõtetel on keeruline leida alternatiivseid finantseerimise võimalusi. Teiseks, pankade erakorraliste ehk ajutiste kasumite maksustamine ei lahendaks meie probleemi algpõhjust, milleks on püsikulude mahuga võrreldes madalad pikaajalised tulud. Ja kolmandaks, erakorraline maks pidurdaks ka kasvavate, ennekõike kohalikul kapitalil põhinevate pankade kasvuvõimekust. Nende sõltuvus omavahendite kättesaadavusest on suurem ja seetõttu võib täiendava maksustamise korral konkurents Eesti pangandusturul väheneda. Seega mõjutaks pankade erakorralise maksustamise otsus otseselt kogu Eesti majanduse rahastamist ja finantsstabiilsust. Teine küsimus: "Millistel kaalutlustel ja kelle algatusel sõlmiti pankadega riigieelarve puudujääki suurendav kokkulepe, mille kohaselt maksavad pangad kiirendatud korras oma dividendid välja enne tulumaksumäära tõstmist?" See on vale väide, et pankadega leitud ühine arusaam suurendab eelarve puudujääki. Tänu pankadega saavutatud ühisele arusaamale laekub aastail 2023–2025 lisatulu. Eelmise aasta augustis oli meil kolm valikut. Esiteks, mitte midagi teha, sest pankadel on juba avansiline maks ja tulumaksu määra muutusega see avansilise maksu määr tõusis 4 protsendipunkti võrra. Selle valiku miinus oli, et see ei vastanud ühiskonna ootustele. Teine valik oli kehtestada erakorraline pangamaks. Selle valiku miinus oli, et Eesti õigusriik ei võimalda tagantjärgi kasumeid maksustada. See omaks väga suurt mõju otseselt kogu Eesti majanduse rahastamisele ja ka finantsstabiilsusele. Ja kolmas lahendus oli jõuda pankadega ühisele arusaamale, et ühiskond ootab pankadelt suuremat panust ühiskonnale tagasi andmisel. Me leidsime ühiselt, et see on parim viis. Kolmas küsimus: "Kui pidasite pankadega lisakasumite maksustamise üle arutelusid, siis kas tegite pangajuhtidele ettepanekuid lahenduste leidmiseks, mis toetaksid Eesti laenuvõtjaid praegusel majanduslikult keerulisel perioodil?" Ma kutsusin [panku] üles reageerima ühiskonna ootustele ja midagi tagasi andma, et ei tekiks ootusi ja ettepanekuid, mis võiksid Eesti õiguskindlust ja investeerimiskeskkonda halvendada. Ja arutelu tulemusena jõudsime ühisele arusaamale, et pankade solidaarsus ühiskonnaga peab suurenema. Oluline on tagada seejuures majanduse rahastamise ja finantsstabiilsus. Arutelu tulemusena jõudsime ühisele arusaamale, et pangad maksavad täiendavalt dividende riigieelarvesse. Riigi eelarvestrateegias 2023–2025 on arvestatud, et pankadelt laekuv tulumaks suureneb ning riigile laekuv tulu on 520 miljonit. Neljas küsimus: "Kui tegite pangajuhtidele teisi ettepanekuid, siis paluks ülevaadet nendest ettepanekutest. Kas arutasite ka intressisoodustusi või mõnda muud lahendust?" Pangad saavad astuda samme hoiuseintresside tõstmiseks ja laenuturu elavdamiseks. Arutasime, et kui laenuintressid on seotud euribori intressimääraga ja muutuvad vastavalt Euroopa Keskpanga otsustele, siis hoiuseintressid peaksid samuti kasvama. See protsess ka käivitus. Näiteks oli Eesti pankade pakutav hoiuste keskmine intressimäär euroala kõrgeimate hulgas. Lisaks on Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tulnud välja ettepanekutega, mis muudaksid kodulaenu üleviimise teise panka kiiremaks ja soodsamaks. See elavdaks konkurentsi pankade vahel ja annaks inimestele paremaid võimalusi. Ettepanekuid arutatakse koos justiits- ja rahandusministeeriumiga. Eesti laenuvõtjaid toetab see, kui pankasid täiendavalt ja erakorraliselt ei maksustata, sest ka praeguses konkurentsiolukorras on pankadel võimalus kanda täiendavaid kulusid edasi oma klientidele kas kallimate laenude või hoiuste madalamate intressimäärade kaudu. Viies küsimus: "Kas eelkõige eraisikute maksukoormuse suurendamine ja pankade hüppeliselt kasvanud intressitulu maksustamata jätmine on õiglane olukorras, kus eraisikud on oma laenumaksete kaudu juba andnud olulise panuse pankade rekordkasumitesse?" Teie väide ei vasta tõele. Esiteks on maksureformide põhilisi eesmärke vähendada tööjõumakse ja nii jätta eraisikute kätte rohkem raha. Teiseks, nagu ma juba varem mainisin, kuuluvad kõik need ajutiselt suurenenud kasumid jätkuvalt maksustamise alla veidi karmimatel tingimustel kui kõigis teistes majandusharudes. Ma kordan: 2023. aastal laekus pankadelt avansilist tulumaksu 118,9 miljonit, mida on kordades enam kui näiteks 2022. aastal, kui avansilisest tulumaksust laekus 50 miljonit. Sel aastal näeme sarnaseid tulemusi. Tuleb arvestada, et tänane intressitase ehk siis kuue kuu euribor 3,74% ja 12 kuu euribor 3,69% on tingitud inflatsiooni pidurdamise vajadusest. Kui see õnnestub, siis intressid, mis juba on viimastel kuudel langenud, peaksid tulema alla circa 2,5–3% vahemikku. Seda me oleme eeldanud ja see on kodulaenuomanikele väga hea uudis, sest laenu intress langeb. Eesti Panga prognoosi kohaselt lähiaastatel pankade kasumlikkus väheneb. Seda põhjusel, et intressitõusud on muutunud ka pankade jaoks rahastuse kallimaks. Kuues küsimus: "Miks ja millistel kaalutlustel eelistate Eesti inimeste autode, toiduainete ja esmatarbekaupade lisamaksustamist pankade kasumite täiendavale maksustamisele?" Esiteks, Eestis ei toimu toiduainete ja esmatarbekaupade lisamaksustamist. Toidukaupadele ja esmatarbekaupadele kehtib tavaline käibemaksumäär. Tänu astmelise tulumaksu kaotamisele ja kõigile 700-eurose tulumaksuvaba määra kehtestamisele on 2025. aastal Rahandusministeeriumi prognoosi järgi maksukoormus 33,3% SKP-st ehk samal tasemel, kus ta oli 2020. aastal ehk EKREIKE valitsuse ajal. Mis puudutab automaksu, siis teatavasti saab maksustada töötamist, saab maksustada tarbimist, saab maksustada vara. OECD on soovitanud Eestile vara maksustamist. Lisaks kannab mootorsõidukimaks endas ka keskkonnaeesmärke. Automaksuga soovitakse pidurdada autostumist, seda eeskätt linnades, et suurendada säästlikku liikumist ja soosida keskkonnasõbralikumaid sõiduvahendeid. Seitsmes küsimus: "Kas te näete finantskapitali väljavoolus Eestist, sealhulgas välispankade rekordiliste kasumite Eestist väljaliikumisel negatiivset mõju Eesti rahandusele ja majandusele?" Erakorraline pangamaks ehk kasumite ootamatu maksustamine oleks võinud vähendada ettevõtjate valmidust investeerida ja kasvada Eestis ning oleks võinud tekitada huvi finantskapitali välja viia. Seetõttu me seda erakorralist pangamaksu ka ei toetanud. Aga praegusel hetkel ei ole näha, et toimuks suurt ja olulist finantskapitali väljavoolu. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud. Nõuetest suuremaid kapitalipuhvreid hoitakse selleks, et pangad ei vajaks majanduslanguse ajal riigi abi ning saaksid jätkata laenude andmist. Aitäh!

Suur tänu teile! Küll on mõned küsimused. Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua peaminister! Ma julgen vastu vaielda teie väitele, et rahvusvaheliselt üldiselt ei toetata pankade erakorralist maksustamist. Nimelt, 1980. aastatel näiteks kehtestas Ühendkuningriik pankadele isegi tagasiulatuva solidaarsusmaksu. See maks sihtis samuti sellist kasumit, mis ei pärinenud traditsioonilisest riskivõtmisest ega laenutegevusest, vaid pärines pigem unikaalsetest olukordadest nagu praegune, kus kõrgete intressimäärade tõttu pangad said suuri kasumeid. Ja sel ajal oli muide Briti peaminister Margaret Thatcher. Ma muidugi ei tea, aga ma oletan, et ta võib olla üks teie eeskuju. Ja kui nüüd küsimuse juurde minna, siis esimese Balti riigina kehtestas pangamaksu, solidaarsusmaksu Leedu, kus majanduskeskkond ja majanduskasv on endiselt järsult paremad kui Eestis. Kuidas te seda …

Aitäh!

… ikkagi põhjendate?

Aitäh! See kõik on ilmselt väga populaarne, aga on [teada] üks hästi huvitav [seisukoht]. Saksamaa majandusteadlased on [avaldanud arvamust] liigkasumi maksustamisest. Seal on teadusnõukojas 32 liiget ja nende üldine arvamus liigkasumi maksustamisest on selline – see on lühikokkuvõte. Esiteks, kriisi ajal muutub turu tasakaal sageli järsult, hinnad tõusevad-langevad, kiired muutused toovad lühiajalisi võitjaid ja kaotajaid. Suur osa elanikkonnast peab ebaõiglaseks ettevõtete erakorraliselt suurt kasumit, mis tuleneb sellistest muutustest. Seetõttu tekib kriisi ajal korduvalt arutelu selle üle, kas kriisiga seotud väga kõrge kasum tuleks maksustada. Nüüd, see raport soovitab ikkagi ettevaatust, ütleb, et sellised maksud võivad olla populaarsed, kuid pikemas perspektiivis majandusele ohtlikud. On öeldud, et tegelikku majanduslikku kasumit on praktikas raske kindlaks määrata, mistõttu on selle maksustamise katsel oht tekitada kahjulikke moonutusi. Seda liigkasumit on keeruline hinnata. Pikaajalise liigkasumi genereerib sageli riik ise oma regulatsioonidega, näiteks riigihankeprotsesside kaudu. Majandustegevuses ongi tihti suured kõikumised, mõne aasta kasumiga võidakse kompenseerida teistel aastatel tekkinud kahjumeid. Keskmisest suurema kasumi maksustamine headel aastatel vähendaks uute ettevõtete turule tulekut ja seeläbi ka üldist majandusaktiivsust. Ajutisel keskmisest suuremal kasumil on ka väga suunav mõju, mis on turumajanduses ülioluline. Nendes sektorites tekib rohkem konkurentsi ja nii edasi. Ülemäärase kasumi maks saaks saatuslikuks innovatsioonile, mis tavaliselt toodab mitmeid kaotajaid, aga ka paar suuremat võitjat. Aga täiendav innovatsioon on ühiskonnale kasulik. Kui te saksakeelseid töid loete, siis [soovitan,] see raport on iseenesest väga põhjalik. Ma tean, et te olete teadlane, te hindate teadlaste tööd. [Nad selgitavad,] miks see ei ole mõistlik. Ja kui te saksa keelt ei mõista, siis on meil igasugused tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad seda teksti tõlkida.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Teie vastused ja jutt on täpselt selline, et Eesti on nagu üks suur lilleaed, kus kõik on väga ilus ja valitsus teeb ainuõigeid otsuseid. Aga ometi on Reformierakonna juhtimisel Eesti majandus langenud kolm aastat, nii et siin midagi paremaks ei lähe. Te ütlesite, et tagantjärgi maksustamist ei toimu pankadele. Ometi kolmapäeval on meil kolmanda punktina kolmandal lugemisel automaks, mis on inimeste tagantjärgi maksustamine, kui nad tahavad autot omada. Ma küsin nüüd teilt, kuidas ikkagi tagada seda, et raha võetakse sealt, kus seda on, mitte ei võeta sealt, kuhu raha oleks vaja juurde panna.

Aitäh! Automaksu kehtestamine ei ole tagantjärele maksustamine. Automaksu vastuvõtmisel see saab jõustuma 2025. aasta jaanuaris ja sealt edasi hakkavad tekkima need reeglid, mis puudutavad automaksu.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teie vastuseid kuulates me mõtleme sellisele üldisemale filosoofilisele, majandusfilosoofilisele küsimusele. Kas teie käsitluses üleüldse eksisteerib selline probleem nagu liigkasuvõtmine ja kas riigil on kohustus liigkasuvõtmise probleemi ohjata? Kuidas teie mõistate liigkasuvõtmist ja kas te näete, et riik peaks sekkuma, kui see probleem kasvab üle teatud proportsioonide, mida võiks pidada vastuvõetavaks?

Aitäh! No liigkasuvõtmine on ju reguleeritud ja seda igatpidi püütakse piirata, kui me mõtleme igasugustele kiirlaenufirmadele ja nii edasi. Need reeglid on paika pandud. Erinevates seadustes, ka võlaõigusseaduses on liigkasuvõtmine piiratud. Ja täpselt nii see peakski olema.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Vaat see viimane lause oli suurepärane: liigkasuvõtmine peaks olema piiratud ja kiirlaenufirmade puhul me seda teemegi. Aga ma tahan minna Leedu juurde. Te viitasite Lääne-Euroopa näitele. Tegelikult me oleme Lääne-Euroopaga erinevates oludes, see on näiline sarnasus. Leedu ja Lätiga oleme palju rohkem sarnased – ma pean silmas majandusstruktuuri ja pankasid. Leedu peaks ennustatavalt aastail 2024 ja 2025 saama 230 miljonit pangamaksust. Selliste summadega opereeritakse. Vaadates, kuidas teie valitsus vaeva näeb, et kuskilt raha kokku korjata, ma soovitan sinna pilgu pöörata. Küsin seda, kas te olete ka Leedu kolleegidega rääkinud. Vahel tasub asju ümber mõelda. Alguses näevad asjad ühtmoodi välja, hiljem näevad teistmoodi, kui saate Leedu kogemusest kuulda. Raha on tõesti vaja, ma näen praegu.

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, 2023–2025 on pankade panus riigieelarvesse 520 miljonit. See on märkimisväärne summa.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme viienda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.