2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) esimene lugemine

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Mart Võrklaeva.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu võttis 8. detsembril 2023. aastal vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli circa 16,7 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot ning investeeringute ja investeeringutoetuste eelarve oli circa 1,9 miljardit. Eelmise aasta suvise majandusprognoosi kohaselt, mille alusel valitsus 2024. aasta eelarve koostas, oli Eesti riigi rahanduse olukord keeruline. Peamised probleemid tulenesid pikaajalisest eelarve puudujäägist ja kulude kiirest kasvust, mis ületasid tulude kasvu. Puudujääki süvendas jõudsalt kasvav intressikulu. 2024. aasta riigieelarve võtsime vastu nii, et selles oli suurusjärgus 500 miljoni ulatuses eelarvet parandavaid ja jätkusuutlikule rajale suunavaid otsuseid. Sellele eelnesid kokkuhoiuotsused, mida on perioodil 2024–2027 kokku ligi 850 miljoni euro ulatuses. See sisaldab nii eelmise aasta ministeeriumide kokkuhoidu kui ka lasterikka pere toetuste riigile jõukohasemaks muutmist. Tänavu 3. aprillil avaldatud kevadine majandusprognoos oli eelnevaga võrreldes pessimistlikum. Majanduse taastumine on olnud aeglasem ja seega ka maksulaekumised väiksemad. Kui riigile laekub vähem tulusid, tuleb täiendavalt pingutada ka kulude koomaletõmbamisel. Selleks otsustas valitsus teha 2024. aasta negatiivse lisaeelarve. Lisaeelarve eesmärk on hoida riigi rahandus jätkusuutlikul rajal, nii nagu oleme koalitsioonis eesmärgiks seadnud ja 2024. aasta eelarvet koostades otsustanud. Koostöö põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisaladega on olnud tihe ja konstruktiivne, et leida parimad võimalikud lahendused keerulistes oludes poole aasta pealt negatiivset lisaeelarvet koostades. Riigieelarve puudujäägi vähendamine on eeltöö järgmise aasta riigieelarve tegemiseks, kus 80% ulatuses tuleb tagada, et kokkuhoiumeetmed on püsiva iseloomuga ja täidavad tulevaste aastate eelarve puudujäägi vähendamise eesmärki. Selleks et vähendada valitsussektori puudujääki sel aastal alla 3%-ni SKP-st ja täita Euroopa Liidu eelarvereegleid, otsustasime tuua riigi tulusid ja kulusid üksteisele lähemale 183 miljoni euro võrra, mille mõju eelarvele on 173 miljonit eurot. Koos lisaeelarve meetmetega ulatub valitsussektori eelarve puudujääk sel aastal 1,19 miljardi euroni ehk 3%-ni SKP-st. Negatiivne lisaeelarve sisaldab 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid. Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid ja asutused ning riigi sihtasutused, kes hoiavad kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskuludelt. Ministeeriumide kokkuhoiusumma on suurusjärgus 63 miljonit eurot. Suuri investeeringuid valitsus ära jätta ei plaani, küll aga mõjutab eelarve seisu mõningate investeeringute nihkumine. Kokkulepe on, et investeeringud tuleb käiku lasta nii kiiresti, kui võimalik. Oleme seadnud eesmärgiks, et selle aasta augustiks peab olema kohustustega kaetud 70% investeeringutest ja investeeringutoetustest, et täita aasta lõpuks investeeringute eelarve maksimaalses mahus. Lisaeelarve ülesanne on olnud ausalt vaadata, milliseid investeeringuid on võimalik sel aastal täita ja milliseid mitte. Riigikaitse kui kõige prioriteetsema valdkonna rahastust negatiivse lisaeelarvega ei vähendata. Küll aga leiab Kaitseministeerium solidaarselt teistega võimaluse kokku hoida tööjõu- ja majandamiskuludelt. Vabanenud vahendid suunatakse kaitsevõime parandamisse. Siseministeeriumi valitsemisalas tuleb kokkuhoid ühekordsete kulude arvel suurusjärgus 3 miljonit eurot. Seekord ei puuduta eelarve kokkuhoiumeetmed muuseumide, teatrite ja kontserdiasutuste sihtasutusi ning avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Haiglad said suunise parandada eelarvepositsiooni, vähendades tegevuskulusid 1% ulatuses. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude taset vähendatakse muutunud SKP prognoosi arvestades 1%-ni SKP-st, säilitades kokkulepitud eesmärki. Tulude suurendamiseks oleme otsustanud tõsta Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Elering AS-i dividendide summat. Lisaks vähendame Vabariigi Valitsuse reservi, nii sihtotstarbeta kui ka sihtotstarbelist. Lisaeelarve eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja võimaldada valitsusel reageerida paindlikult erinevatele olukordadele ja vajadustele, mis võivad aasta jooksul esile kerkida. Negatiivne lisaeelarve on üks vajalikest sammudest selle eesmärgi saavutamiseks. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas võib lisaeelarve mõjutada majanduse taastumise väljavaateid? Kas lisaeelarvet koostades mõtlesite üldse majanduskasvule?

Aitäh! Loomulikult mõtlesime majanduskasvule. Nagu ma ka oma kõnes ütlesin, valitsus mõtleb sellele kogu aeg ja teeb endast sõltuva, nii palju, kui on valitsuse kätes. Seesama suunis, mille valitsus on juba otsustanud, et augusti lõpuks peab olema 70% investeeringutest, investeeringutoetustest kohustustega kaetud, et jõuda aasta lõpuks 100%-ni, oli see, mille me aasta algul ministeeriumidele ja muudele asutustele andsime. See raha, mis me oleme eelarves planeerinud, peab jõudma võimalikult kiirelt ja tõhusalt meie majandusse, kui meie majandusel on keerulised ajad. Ka lisaeelarvega me ei lähe teadlikult investeeringuid vähendama, aga elu teeb omad korrektuurid ja ministeeriumidelt on palutud tagasisidet, millised investeeringud sel aastal jäävad tegemata – mis iganes põhjused need on, kas pole hankeid jõudnud teha, võib-olla on vajadus ära langenud või midagi muud. Siis me arvestame, et neid kulusid me sel aastal ei tee. Pole mõtet planeerida kulusid, mille puhul on teada, et need jäävad tegemata. Loomulikult, negatiivne lisaeelarve, see, et me võtame riigi raha majandusest välja, mõjutab teatud määral meie majandust. Aga eelarvedefitsiit 3% on jätkuvalt väga tugev stimulaator meie majandusele: kogu aeg, kui riigieelarve on defitsiidis, me sisuliselt stimuleerime majandust, aga samal ajal peame tagama ka riigirahanduse jätkusuutlikkuse. Riigirahanduse jätkusuutlikkus on samuti majandusele oluline. Meie intressikulu ei tohi kasvada meile üle jõu käivaks, et meie riigi reiting püsiks hea – seda on juba parasjagu alandatud –, sest sellest sõltub meie laenu hind nii riigile kui ka ettevõtetele. Sellel on samamoodi otsene mõju majandusele. Negatiivne lisaeelarve hoiab riigirahanduse jätkusuutlikul rajal, nii nagu me 2024. aasta eelarvet tehes kokku leppisime, ja sellel on ka positiivne mõju meie majandusele.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on peaaegu protseduuriline. Miks te jätsite selle eelarve koostamise ja siia saali toomise viimasele hetkele? Põhimõtteliselt algas täna Riigikogu viimane töönädal enne vaheaega. Ja loomulikult lugesime me meediast, et kord ei jõutud kuidagi peaministrit leida, kord ei jõudnud ühise laua taga istuda koalitsioonipartnerid. Kas ei ole see teie meelest tingitud sellest, et meil äsja olid Euroopa Parlamendi valimised ja enne otsustati, et enne valimisi ei hakka seda tegema, kuna tegu on järjekordse ebapopulaarse otsusega? Või siis see on lihtsalt lugupidamatus Riigikogu vastu?

Aitäh! Ei, kindlasti ei ole siin mingit lugupidamatust. Ma usun, et riigirahanduse olukord on tähtis nii valitsusele kui ka, ma loodan, kõigile Riigikogu liikmetele. Lisaeelarvet me hakkasime koostama siis, kui tuli kevadine majandusprognoos. Siis me nägime, et võrreldes selle majandusprognoosiga, millest lähtuvalt me 2024. aasta eelarvet tegime, on olud mõnevõrra kehvemaks läinud. Maksulaekumisi meil nii palju ei tule, kui me eelarvet koostades prognoosisime, ja seetõttu on vaja kulusid koomale tõmmata. Riigieelarve koostamine käib Rahandusministeeriumi majandusprognoosi alusel, mis tuleb kaks korda aastas: üks on kevadprognoos, teine suveprognoos. Enne seda ei olnud meil adekvaatset andmestikku selleks, et hakata riigirahanduse otsuseid siin Riigikogus muutma. Siis aga käivitasime kokkuleppimise protsessi. See, et negatiivne lisaeelarve poole aasta pealt teha, on väljakutse, sest kuskilt peab raha ära võtma ja sellel on mõju teatud valdkondadele. Oma aja see võttis, kuskil kolme nädalaga suutsime enam-vähem kokku leppida, seejärel selle kõik kokku kirjutada ja Riigikogule esitada. Ehk see on käinud nii kiiresti kui võimalik. Summa, mis me oleme kokku saanud, on päris korralik ja viib meid tagasi sellele tasemele, kus me tahtsime 2024. aasta eelarvega olla. Mina ei näe seal küll mingit seost valimistega. Olen seda tööd kogu aeg teinud, valimistel ei osalenud. Ja negatiivse lisaeelarve pilt ja sisu on teada olnud kogu avalikkusele ja Riigikogule, noh, ma ütleksin, poolteist või kaks nädalat vähemalt. See on avatud olnud, täna ei ole üllatusi.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Tõepoolest, sisu on üldjoontes teada ja teie väitsite, et julgeoleku pealt raha kokkuhoidu ei tule. Aga see sisuliselt tähendab seda, et põhimõtteliselt Kaitseministeeriumi eelarve on paigas, aga Siseministeeriumi eelarvet tabas päris korralik rünnak. Me saime näiteks PPA-st teada, et politseiautode ost lükkub edasi, mis iseenesest on nagu automaksu ideoloogiaga päris hästi kooskõlas, autod peabki nagu lõpuni ära kasutama. Kas teie arvates ei tähenda [kärpimine] politseis just julgeoleku pealt kokkuhoidu? Ja muud Siseministeeriumi kokkuhoiuartiklid – kas teie arvates need absoluutselt mitte ükski ei puuduta julgeoleku teemat?

Aitäh! Siseministeeriumi kokkuhoiukohad on pakkunud siseminister ehk detaile saab tema kommenteerida. Rääkida Siseministeeriumis 2024. aastal mingist suurest kokkuhoiust või kärpest ei ole võimalik. Siseministeerium sai 2024. aasta eelarves juurde 23 miljonit. 23 miljonit kasvas Siseministeeriumi eelarve 2024. aastal! Selgelt on siseturvalisuse valdkond üks prioriteet olnud, mitmed valdkonnad ei saanud lisaraha, Siseministeeriumi valdkond sai. Nüüd, ühekordset kokkuhoidu tehakse 3 miljoni eest ehk jätkuvalt on Siseministeeriumil 20 miljonit rohkem kui eelmine aasta. Siia juurde võib võtta ülekantavad vahendid. Need on need rahad, mis ei kulunud eelmisel aastal ära ja kantakse sellesse aastasse üle. 2022. aastast 2023. aastasse kanti Siseministeeriumis 57 miljonit, mis jäi 2022. aastal kulutamata. Nüüd, 2023. aastast 2024. aastasse kantakse 70 miljonit, mida eelmine aasta ei suudetud ära kasutada. Ehk siis, kui rääkida sellest, kui palju jääb aastas raha kasutamata: 2023. aastal jäi 70 miljonit. 2024. aastal lisaks tuli veel 23 miljonit Siseministeeriumi valdkonda ja nüüd on siin 3 miljonit kokkuhoidu. Siseministeeriumis on väga palju täiendavaid vahendeid ja tegelikult on pigem küsimus, miks neid vahendeid ei kasutata ära selleks, milleks nad on ette nähtud. Kuidas muidu saavad jäägid tekkida? Rääkida siin siseturvalisuse valdkonna [rahastuse] vähendamisest või julgeoleku vähenemisest ei saa kuidagi. Raha on sinna lihtsalt nii palju juurde pandud, et rahas seal küll küsimus ei ole.

Margit Sutrop, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Ütlesite, et koos riigieelarve mahu vähenemisega väheneb ka riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonieraldis mahus 19,4 miljonit, aga et avaliku sektori eraldis TAI kuludele jääb 1% juurde. Kas te peate seda probleemseks, et tegelikult Statistikaamet on TAI kuludeks arvutanud 0,77%, võttes aluseks Frascati käsiraamatu, mille järgi rahvusvaheliselt teaduskulusid arvestatakse. Me oleme tegelikult sellest kokkuleppest kaugel, sest Rahandusministeerium arvestab sinna juurde igasugused teadust toetavad kulud.

Aitäh! Lisaeelarves, tõesti, me viime selle 1% tasemele, nii nagu kokkulepe on olnud. Loogika siin taga on väga lihtne. Majandus ei kasva nii kiiresti, kui me eelarvesse täiendavaid maksulaekumisi [oodates] prognoosisime, ja samal ajal oleme sinna vastu planeerinud kulud, sealhulgas, et me kulutame 1% SKP-st teadus- ja arendus[tööle]. Meil lihtsalt ei ole raha, mida sinna panna, kui maksutulusid ei ole. Seetõttu me peame selle 1% peale viima. Ja ka selles olukorras me teame, et meil on jätkuvalt 1,1 miljardit defitsiiti ehk me sisuliselt rahastame seda laenurahaga. Seda raha meil päriselt ei ole. See on põhjus, miks meil on poliitiline kokkulepe, see on selle arvestuse alus. Ma ei oska detailides kommenteerida teie toodud näidet, et mis on selle arvestuse taga. Aga ma arvan, et aus on endale aru anda, et riik saab kulutada seda raha, mis tal on. Ja meil on suur eelarve defitsiit, meil lihtsalt seda raha ei ole. Aga ka praegu me lisaeelarvega sellest kokkuleppest, et me 1% SKP-st teadus- ja arendus[töösse] paneme, ei tagane.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Siin seletuskirjas on eraldi välja toodud, et sihtasutustele ja äriühingutele antavaid tegevustoetusi kärbitakse kokku 6 miljonit eurot. Näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni [Sihtasutuse] tegevuste rahastamist vähendatakse 5 miljoni euro ulatuses, turismivaldkonna edendamisse läheb vähem 2 500 000 eurot ja välisinvesteeringute kaasamist samuti vähendatakse. Ja väga huvitav lause on selle kohta, mis see eeldatav mõju on. Eeldatav mõju on see, et sellega 20–30 miljonit eurot tulu väheneb. Ehk siis mõned miljonid te kärbite, et tulevikus kaotada kümneid ja kümneid miljoneid. See on natukene nagu kiirlaenuvõtja psühholoogia: kuskilt praegu saan kiirelt selle raha, aga tulevikus olen veel suuremas augus. Kuidas on tehtud selliseid mitte kaugele vaatavaid otsuseid?

Ka minul on iga päev see küsimus, kuidas on riigile sellise kiirlaenuvõitja mentaliteediga kulusid planeeritud, sealhulgas tulusid pole sinna vastu pandud. Ja seda on tehtud aastaid. Kõik see sai alguse 2016. aastal Keskerakonna eestvedamisel. Ehk siis suur kuluralli headel aegadel, aga tulusid vastu sinna ei pandud. Vahest see on vastus selle kohta, kuidas saab selline mentaliteet olla. Praegusel valitsusel seda mentaliteeti ei ole. Kui me teeme kulusid, peavad olema ka tulud. Ja me peame ka neid kulusid, millele meil katet ei ole, kokku võtma. Selge, et see võtab aega ja midagi ära võtta on palju raskem kui reaalselt juurde anda. Aga negatiivne lisaeelarve on ehe näide, et kui me näeme, et meil maksutulusid tuleb vähem, siis me ka kulusid koomale võtame. Nüüd, kui tulla konkreetselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde, siis iga ministeeriumi asutused said suunised, kui palju nemad peavad kokkuhoidu tegema. Ja see on konkreetselt selle sihtasutuse juhi ja ministeeriumi valik, kus nad need kokkuhoiud teevad, kus see kõige mõistlikum ja tõhusam peaks olema. Suunis oli eeskätt keskenduda personali- ja majandamiskuludele, aga lõplik otsus on, nagu ma ütlesin, nende teha. See hinnang on samamoodi nende antud, et järgmisel aastal ilmselt tulusid tuleb vähem. Rahandusministeerium seal sellist arvutust aga ei näe. Eelarve vaates on need meetmed meil eelarveneutraalsed ehk siis arvutuslikult me eeldame, et kui see raha sinna toetusena sisse pannakse, siis vähemalt sama palju tuleb tagasi. See, mis seletuskirjas on, on EISA enda hinnang. Ma julgeksin selles prognoosis siiski kahelda. Aga veel kord: nemad ise on otsustanud, millised on need kohad, kust raha võtta, kus on kõige mõistlikum, tõhusam kokku hoida.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on teile tõsine palve, et lõpetage ära Keskerakonna ründamine, vastake küsimustele, ja rahulikult. Milleks me siin oleme? Aga nüüd küsimuse juurde. Käesoleval aastal, ligi kaks aastat pärast koroonakriisi raugemist, on oluliselt kasvanud arsti poole pöördujate arv. Nõudluse suurenemine on näha raviasutuste lisatööde mahust eelmise aasta lõpus. Haiglad on olukorras, kus lepingute kogu raha lõpeb otsa umbes üks kuu enne käesoleva aasta lõppu. Vastates infotunnis minu küsimusele, ütles terviseminister Riina Sikkut, et inimeste tervise huvides on kahtlemata vaja teenuste osutamist hoida vähemalt praegusel tasemel ja pigem suurendada mahtusid. Kuid vastavalt teie esitatud lisaeelarve eelnõule antakse haiglatele suunis parandada eelarvepositsiooni, vähendades tegevuskulusid 1% ulatuses. Küsimus: miks terviseministri seisukoht ja teie eelnõu on vastuolus?

Aitäh! Ma kõigepealt täpsustan, et ma kindlasti ei ründa. Küsija viide oli sellele, justkui valitsus praegu tegutseks kiirlaenuvõtja mentaliteediga, ja ma [märkisin], et meie seda ei tee, aga varasemalt seda tõesti on olnud, muidu eelarve ei oleks selles olukorras. Ma vastasin küsimusele ja kindlasti pooldan siin sisulist ja konstruktiivset debatti. Mis puutub tervisekuludesse, siis riigieelarves on [palju raha] puudu ja tegelikult haiglad saavad suhteliselt väikse kokkuhoiuülesande: majandamis- ja personalikulusid 1% ulatuses üle vaadata, kokkuhoiukohti leida. Ma usun, et me saame aru, et kui riigil ei ole raha, siis igas valdkonnas on võimalik mõõdukas kokkuhoid teha, vaadata üle, kas senised kulud on kõige otstarbekamad. See on see ülesanne ja see mõjutab ka Tervisekassa positsiooni, Tervisekassa miinus riigieelarves peaks minema väiksemaks. Kui me räägime veel meditsiinisektorist sel aastal, siis meditsiinitöötajate eelmise aasta palgatõus tegelikult juhib meil koos haridusvaldkonna palgatõusuga personalikulude kasvu riigieelarve vaates. Tervisevaldkond on saanud täiendavaid vahendeid, riik on pannud sinna raha, et meditsiinitöötajatel oleks hea, piisav palk. Aga see avaldab selgelt mõju riigieelarvele ja riigieelarve positsioonile. Kui meil oleks rohkem raha, siis loomulikult saaks seda igale poole rohkem suunata. Ent riigieelarve on suures defitsiidis ja sisuliselt me neid kulusid teeme ju laenu arvelt.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ma olen siin vahepeal tutvunud Andrus Ansipi hästi põnevate intervjuudega, kus ta on öelnud, et kui sa riiki ei oska juhtida, siis hästi riigimehelik oleks kõrvale astuda, mitte süüdistada neid, kes kaheksa aastat tagasi midagi tegid. Ikkagi meie majandus on pea kolm aastat järjest langenud ja väga raske on leida põhjust Keskerakonna tegevusest kaheksa aastat tagasi. See on päris selline keeruline seos. Aga ma küsiksin lisaeelarve kohta. Ma saan aru, et ministeeriumi ettepanekul on planeeritud ka erihoolekandeteenuste mahu vähendamine – eks ole, see, mis puudutab just lastele suunatud teenuseid. Kas sa oskad kommenteerida, kui suures mahus see on? Ja kas sa ise hindad, et see on õige ettepanek? Ma saan aru, et EAS-i puudutanud ettepaneku osas sul on teatud skepsis olemas. Kas see ettepanek on mõistlik sinu arvates?

Aitäh! Kõigepealt selgitan, et tagasivaade ajaloole puudutas riigirahandust: me võtsime endale headel aegadel kulutusi, milleks tulusid [vastukaaluks] ei olnud. Majanduse vaates, jah, majanduslangus on meil pikalt kestnud. Esimesed positiivsed märgid kas või ekspordi kasvust on näha viimastel kuudel ja loodame, et see läheb selles tempos. Eks me kõik ootame, et meie majandusel hakkaks kiiremini paremini minema, ja selle nimel me pingutame. Kui konkreetselt küsimuse juurde tulla, siis igaks juhuks veel kord selgituseks: iga ministeerium, iga asutus on ise oma kokkuhoiukohad pakkunud. Sotsiaalkaitseminister on kinnitanud, et needsamad kulud, mis siin on välja toodud – kellegi konkreetset toetust vähendama selle lisaeelarvega ei minda. Küll aga, nagu me näeme ka nendestsamadest ülekantavatest vahenditest, millest ma juba põgusalt rääkisin, meil on teatud valdkondi, kus planeeritud vahendeid on rohkem, kui neid päriselt ära kasutatakse. Ka seletuskirjas on lahti kirjutatud näited sellest või siis pakutakse teenuseid tõhusamalt: teenuste korraldamiseks, jagamiseks, ametnike tööks, bürokraatiaks kulutatakse lihtsalt vähem vahendeid. Iga punkti juures on see ka kirjas. Aga kellegi konkreetset toetust vähendama ei minda.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, seoses lisaeelarvega ilmuvad meedias juba sellised iseloomustused, mille sisu on põhimõtteliselt see, nagu üks meediaväljaanne kirjutas, et tegu on jäämäe tipuga. Et liiga väike summa, võttes arvesse seda, kui suur on auk eelarves. Üks teine väljaanne nimetas seda köömneks ja ütles, et kindlasti on see alles algus. Minu küsimus ongi see: kas saate kuidagi anda meile kindlustunnet, et sügisel te ei tule juba teise negatiivse lisaeelarvega siia Riigikokku?

Aitäh! Ega me keegi tulevikku ju sada protsenti ette ei näe, aga oma kõnes ja hilisemas selgituses ma puudutasin seda, miks me selle lisaeelarve tegime. 2024. aasta eelarvet tehes me võtsime suuna, et me hakkame riigi rahandust korda tegema. See on päris suur väljakutse, me peame nii kulusid kokku hoidma kui ka maksumuudatusi tegema ja oleme neid juba teinud. Me peame minema samm-sammult, et ühiskond selle vastu võtaks ja terveks jääks. 2024. aasta eelarvet tehes me 500 miljoni võrra eelarvepositsiooni juba parandasime. Jäime defitsiidi 2,9% juurde. See on siis kuskil 1,1 miljardit eelarve miinust. Kevadprognoos sel kevadel oli pessimistlikum, me näeme, et maksutulusid nii palju ei tule, majandus taastub aeglasemalt. Maksutulusid tuleb vähem, järelikult peame kulusid koomale tõmbama, et hoida jätkuvalt riigieelarvet sellel suunal, mis me oleme kokku leppinud ja eesmärgiks võtnud. Ma loodan, et selle lisaeelarvega me seda suunda suudame hoida. Ja nagu ma teie kolleegile ütlesin, majandus justkui esimesi positiivseid märke näitab. Aga viide sellele, et see on jäämäe tipp – see on ju õige. Kui me räägime, et meie eelarve defitsiit on üle miljardi euro, siis järelikult me peame veel oma kulusid kärpima. Nii olemegi esitanud teile neid maksumuudatusi, mis sel nädalal saavad Riigikogus suure tõenäosusega vastu võetud. Need parandavad eelarve positsiooni ehk siis viivad riigi kulusid ja tulusid üksteisele lähemale. Aga ma tõesti loodan, et nende aruteludeni me jõuame pigem 2025. aasta eelarve protsessis ja riigi eelarvestrateegia protsessis, et vahepeal me lisaeelarveid enam tegema ei pea.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! See on tavaks saanud, et te alati oma tegevusi [põhjendades] süüdistate Keskerakonda. Aga nagu minu kolleeg juba mainis, isegi teie erakonnakaaslane Ansip on öeldud, et Kaja Kallas on olnud juba piisavalt kaua valitsuses, väga pikalt olnud peaminister ja tegelikult ka tema vastutab selle eest, mis seisus on meie eelarve ja ka majandus. Kas ma mäletan siis valesti? Kas mitte Reformierakonna valitsus ei jaganud enne viimaseid valimisi vastutustundetult erinevaid toetusi ja palgatõuse, loopides raha igale poole? Aga see selleks. Huvitav on ka see, et teie hinnangul need numbrid, mis on seletuskirjas eraldi välja toodud, ei vasta tõele. Teie hinnangul läbi selle, et ettevõtlus- ja innovatsioonitegevusi kärbitakse 5 miljoni ulatuses ja välisinvesteeringute kaasamise tegevusi kärbitakse miljoni ulatuses, tulud ei vähene järgmisel aastal 20–30 miljonit. See nagu ei vasta tõele. Aga öelge oma prognoos kui finantsekspert: kui palju teie hinnangul need tulud selle kärpe tõttu vähenevad?

Aitäh! Lisaeelarve seletuskirjas on kirjas, kui palju negatiivse lisaeelarve meetmed vähendavad käibemaksu laekumist ja tulumaksu laekumist. Ma neid numbreid siit kõiki kohe ei leia. Vaatame, kas ma … (Lehitseb pabereid.) Võib-olla on lihtsam neid siit lugeda. Need on seletuskirjas kirjas lehekülgedel 11 ja 12. Siin on öeldud, mis on negatiivse lisaeelarve negatiivne mõju maksulaekumistele. Kui me eelarve defitsiiti vähendame, siis selgelt mõjutab see ka maksulaekumisi.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid tutvustab rahanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Annely Akkermann. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimest lugemist ette valmistav arutelu toimus rahanduskomisjoni käesoleva aasta 6. juuni istungil. Eelnõu eesmärgist minister juba rääkis põhjalikult, seda ma kordama ei hakka. Aga toon välja mõned aspektid, mis tõusetusid komisjoni istungil. Tõusetus küsimus, kas peale sellist kaua kestnud tööd need meetmed [kogumahuga] 183 miljonit on ikka piisavad. Opositsioonist Isamaa liige Aivar Kokk arvas muidugi, et seda on vähe, ja rahandusminister muidugi arvas, et pole sugugi vähe, keeruline on kokkuhoiukohti leida. Samuti tekkis arutelu Aivar Sõerdi ja Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika kantsleri Sven Kirsipuu vahel. (Saalist öeldakse midagi. Juhataja helistab kella.) Kõne all oli, kas eelarve esitlemise ja eelarveseaduse metoodika, nii nagu ta praegu on tegevusprogrammide lõikes, on ikka adekvaatne. Seletuskirjas nimelt tuuakse välja kululiikide kaupa tehtavaid kokkuhoide. Tanel Kiik küsis, et kui kokkuhoiu puhul oli kunagi jutt 0,4% SKP-st, siis nüüd on näha, et kokkuhoid tuleb 0,5% SKP-st. Mart Võrklaev vastas, et kevadprognoosist lähtuvalt on kokkuhoiueesmärki suurendatud. Kadri Klaos [ministeeriumist] täpsustas, et kokkuhoiumeetmete eesmärk on ikkagi saavutada vastavus Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumile, et eelarve defitsiit ei tohiks ületada 3%. Tanel Kiik küsis ka, kui palju on vaja eelarve positsiooni parandada, et mahtuda nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda seadusandluses ette nähtud raamidesse. Sellele vastas Kadri Klaos, et Eesti enda nõuded eelarve tasakaalule on rangemad ja et neisse mahtuda, tuleks eelarve positsiooni parandada 2,6% ulatuses SKP‑st. Rohkem tähelepanu pälvis veel ettevõtlustoetuste vähendamine. Aivar Sõerd tõi välja, et ettevõtlustoetuste vähendamine 60 miljoni euro võrra, mille tulemusena maksutulu väheneb 20–30 miljonit eurot, ei ole kuigi adekvaatne kokkuhoiumeede. Seda selles mõttes, et tulud võivad väheneda rohkem, kui õnnestub eelarves kokku hoida. Anti Allas leidis, et eelarvest on keeruline aru saada. Lepiti kokku, et minister korraldab informatsiooni saatmise rahanduskomisjoni liikmetele, et oleks teada, et kui Rahandusministeeriumi eelarves kärbitakse koolitus‑, lähetus‑ ja inventarikulusid 1,4 miljonit, kui suur siis on see kulu aastaeelarves. See on sisulisest arutelust lühidalt kõik. Menetluslikud otsused langetati järgmised. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult. Samuti tehti konsensuslikult otsus, et juhtivkomisjoni esindaja selle eelnõu puhul on siinkõneleja. Tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. juuni kell 16. Selle ettepaneku üle toimus hääletus. Poolt oli 7, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati, kuidas võib lisaeelarve mõjutada majanduse taastumise väljavaateid?

Ei, komisjonis seda ei arutatud. Üldise teooria kohaselt on teada, et kui eelarve on defitsiidis, eelarve kulud on suuremad kui tulud, siis see peaks majanduskasvu soodustama. Aga nagu on juhtunud, soodustab see hoopis inflatsiooni. See on selline väga ambivalentne meede.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, kas te komisjoni istungil arutasite seda, et haiglad peavad vähendama oma tegevuskulusid 1% võrra? Ja kuidas teie sellesse suhtute?

Minister oma ettekandes sellest kõneles, aga komisjonis see lähemat arutelu ei pälvinud. Kuidas mina sellesse suhtun? Ma arvan, et see on mõistlik. See 1% jääki suurendada ei tohiks olla väga keeruline.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Võitjaerakonna, Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Eesti rahvas andis eile tõepoolest valimiskastide juures hinnangu Kaja Kallase valitsuse poliitikale ja juhtimissuutlikkusele, muu hulgas ka rahandus- ja majandusküsimustes. Ja see hinnang on reaalsus. Valitsusparteid teeksid mõistlikult, kui nad võtaksid seda hinnangut kuulda ja korrigeeriksid põhimõtteliselt oma poliitilist käekirja. Ei saa võtta sellist seisukohta, et las koerad hauguvad – [pean silmas] valijate tahet –, karavan läheb edasi. See puudutab sellel töönädalal menetletavaid maksutõuse. Mul on väga kahju, et koalitsioon lükkas esimese võimaluse poliitikat korrigeerida tagasi ja maksutõusud jäid selle nädala menetlusse. See puudutab ka üle jõu käivat Reformierakonna maksuküüru projekti, mille jaoks neid maksutõuse tehakse ja mille edasilükkamise kohta on Isamaa esitanud muudatusettepaneku. Ja see puudutab ka käesolevat lisaeelarve projekti, mis ilmselgelt tegelikku valitsemiskulude vähendamist endaga kaasa ei too. Ja ma ütlen selle siit kõnepuldist välja täie vastutustundega. Meie riigi rahanduses valitseb segadus. Eelmisel aastal oli koos 2022. aastast üle kantud vahenditega kogu vahendite maht 18,7 miljardit eurot. Kasutati sellest ära 16,5 miljardit eurot. 2,2 miljardit eurot kasutamata vahendeid, sealhulgas 500 miljonit eurot välisvahendeid! Ja sellest omakorda on 750 miljonit eurot lihtsalt mehaanilise tehtena tõstetud sellel aastal kasutamiseks. Mõistlik oleks olnud neid ülekantavaid vahendeid piirata ja mõistlik oleks, et valitsusel oleks tegelik ülevaade, mis on nende 2,2 miljardi sisu. Mida tähendab see mõttekäik, et see eelarve tegelikke valitsemiskulusid kokku ei hoia? Kui me räägime sisulisest kulude vähendamisest, siis me kõneleme suurusjärgus 50 miljonist eurost nii-öelda nominaalselt. Optiliselt tegevuskulusid otsekui vähendatakse. Tegelikkuses on see bluff. Ma toon ühe konkreetse näite. Ilma sihtotstarbeta Vabariigi Valitsuse reservi vähendatakse selles eelnõus 5 miljonit eurot. Samal ajal – literally, ütlevad ameeriklased –, sõna otseses mõttes samal ajal rahandusminister annab nõusoleku, et valitsuse sihtotstarbeta reservi tõstetakse ümber eelmisest aastast sellesse aastasse 81 miljonit eurot. Andke andeks, armas Eesti rahvas, kus siin on kokkuhoid? Tegelikkuses, tuleb ausalt tunnistada, üle 70 miljoni euro nimetatud kulurida hoopis kasvab, mitte ei kahane. Ja me näeme seda, et kui kolmveerand miljardit tõstetakse üle sellesse aastasse – me kõneleme 50 miljoni euro võrra vähendamisest –, siis see tegelikkuses tähendab hoopis valitsemiskulude, majanduskulude suurendamist, mitte vähendamist. Loomulikult ei sisalda see eelarve mingisugustki elementi kokkuhoiust ka selles mõttes, et võetakse erakorralisi dividende riigi äriühingutest. Ja loomulikult ei kujuta endast sisuliselt mingit kokkuhoidu, et arvestuslikult [tahetakse] Euroopa Komisjonile demonstreerida 3% piirmäära alla jäämist, ajatades jälle teatud investeeringuid. Ajatades kuhu? Järgmisse aastasse, mille puhul valitseb täielik finantskaos. Kogu lugupidamise juures: täielik korralagedus! Nii et väga palju aega on käest lastud. Isamaa hoiatas juba eelmise aasta sügisel, et see eelarve on üleblufitud ja ei tule täis. Me tegime ettepaneku valitsemiskulusid vähendada pool protsenti. Koalitsioon hääletas selle tuimalt maha. Härra rahandusminister ütles siinsamas kõnetoolis, et see eelarve tuleb igal juhul täis. Jaanuarikuus tegime ettepaneku, hoiatuse pärast Eesti Panga kriitilist majandusprognoosi detsembris: kehtestagu rahandusminister valdkondadele väljamakstavate kulude piirid, et hoida kokku valitsemiskulusid. Seda ei peetud vajalikuks. Me arutame praegu, keset suve, seda sisuliselt valitsemiskulusid mittevähendavat eelarvet. Ja sellest on väga kahju. Valitsus on paraku juhtimiskriisis. Me nägime seda ka selle dokumendi optilisel kokkukonstrueerimisel: see ei sisalda ühtegi sisulist poliitikavalikut. Tõepoolest on neid kohti, kus sisuliselt [summade] kallale minnakse, aga ma pean avameelselt ütlema, et ma olen kriitiline. Võetakse ära Ukraina toetamise rahalised vahendid, mis on Välisministeeriumi eelarve real. Põhjenduseks tuuakse, et võib-olla neid ei suudeta rakendada. Aga ma arvan, et see ei ole mõistlik. Me oleme andnud sõna, ka meie partnerid Ukrainas on teadlikud nendest vahenditest, mis on planeeritud, ja praegu öelda, et see on prioriteet … Sajad miljonid eurod ülekantavat raha võtame kasutusele sellel aastal, kolmveerand miljardit, ja siis läheme jõuga Ukraina toetamise kallale. Ma arvan, et see on ainuke poliitikavalik, mida ma siin dokumendis näen, ja ma pean ausalt ütlema, kogu lugupidamise juures, härra rahandusminister, et see on kõlbmatu poliitikavalik. Mida Isamaa kavatseb teha? Ma annan teile tormihoiatuse, härra rahandusminister. Me kavatseme esitada tervikliku alternatiivse lisaeelarve, mis sisuliselt Eesti riigis valitsemiskulusid kokku hoiab, mitte ei tegele silmamoondusega üksnes selleks, et täita Euroopa Komisjoni nõudeid. Vaadake, milles on põhivalik. Põhivalik on ju selles, kas me keerukal majanduslanguse ajal – meil oli väga tõsine debatt rahandusministriga, kas Eestis on majanduslangus või mitte, mulle tundus, et me jäime eriarvamusele – asetame koormuse ettevõtetele, maksumaksjatele, Eesti inimestele ja võtame neilt [raha] selle maksutõusude kaskaadiga, millega me hakkame tegelema sellel mustal nädalal, või tõmbame kokku valitsemiskulusid. See valitsus, paraku kehva juhtimiskvaliteediga valitsus, on valinud esimese valiku ja see Isamaa arvates on kehv poliitika. See ei vasta ei Eesti majanduse ega Eesti inimeste toimetuleku huvidele. Ja ma veel kord kutsun siin saalis valitsust üles põhimõtteliselt korrigeerima oma poliitikat. Valijad on oma sõna öelnud ja demokraatlikus riigis [ei tohi] poliitilised juhid kinnisilmi edasi liikuda. Ühiskond on teile andnud signaali, kuulake seda! Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Priit Lomp, palun!

Suur tänu! Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit kokku.

Aga ka üks küsimus: miks ma ei saanud sissejuhatust kui kõige populaarsema, parima tulemuse teinud kandidaadi erakonna esindaja?

Ma pidasin [silmas] valimised võitnud …

Noh, pole lugu, võidavad ikkagi inimesed. Niimoodi vist on. Jaa, lisaeelarve on huvitav dokument, aga võttes siis Riigikogu istungi juhatajalt korra jutujärje üle, eks lisaeelarve kõrval saab olema täpselt sama huvitav ka Isamaa valimiskulude eelarve aruanne. Ootame seda ka väga suure huviga ja loodetavasti kõik see, mis peab seal kajastuma, seal ka kajastub. Lisaeelarve. Seda eelarvet saab teha kahel erineval moel, kas üle välja kärpides, kõikjalt, või vaadates asjadele sisuliselt ja rahulikult otsa. Ja tõsi on see, et see teisena [nimetatud] tegemine võtab pisut rohkem aega, aga üle välja kärpimine teeb ühiskonnale haiget ja suurendab ebaõiglust. Sellepärast sotsiaaldemokraadid ei olnud valitsuses nõus sellega, et me igalt poolt tõmbame lihtsalt tuimalt ühe joone vahele, ütleme, siit enam edasi mitte sammugi. Me arutasime selle asemel kõiki teemasid sisuliselt. Sisulise kärpe arutamisel tegelikult otsustati koalitsioonis koos väga paljude asjade kärpimisest loobuda, näiteks kohalike omavalitsuste eelarve tulubaasi kärpimisest umbes 30 miljoni euro suuruses mahus. Me oleme rääkinud siinsamas saalis väga palju sellest, et meil on vaja minna KOV-idele keerulises olukorras appi. Mida kaugemal keskustest KOV-id on, seda suurema tõenäosusega on löögi all nende väiksemad koolid, nende raamatukogud, erinevad teenused. Läheme neile appi ja päästame nad ära! Mul on hea meel, et me selle KOV-ide üleväljakärpe saime ühiselt siiski laualt maha lükatud. Sotsiaalvaldkonna püsikärbe oli samuti esimese hooga üks võimalus. Mul on hea meel, et koalitsiooni koostöö tulemusena piirdutakse jooksval aastal asjadele otsa vaatamisega ja selle põhjal kärpe tegemisega, mitte ei tehta püsikärbet kõikidel teenustel. Ja viimaks, mille üle me ka väga rõõmustame, on riigikaitsekärpe ärajäämine ja selle kõrval ka sisejulgeolekus kärpe mittetegemine. Siseturvalisus on ju praegu täpselt sama oluline. Täpselt samasse aega läbirääkimistega jäi näiteks meie veepiirimärgistuse varastamine idanaabri poolt ja sellega ei tegele ei keegi muu kui need inimesed, kes meie sisejulgeoleku eest vastutavad. Selle eelarve puhul sõlmisime kokkuleppe, et ühiskonna nõrgemate kallale ei minda. Ja tõesti, see on ainult ühe mööndusega, ning kas asutuse juhile [täpne] info ei jõudnud kohale või ta mingil muul põhjusel otsustas [teatud infot] meediaga jagada. Nii tekkis hulk segadust, justkui mingid teenused jäävad ära. Kokkulepe on see, et tegelikult nende asjade eest peab vastutama valitsus koos, teadma sellesama sisulise arutelu tulemusel, kust kohast raha võetakse. Enamasti on need teenused seotud ju meie enda siinsamas saalis vastu võetud otsustega. Need on asjad, millele me peame otsa vaatama. Kindlasti on võimalik riigieelarves kulutusi kokku tõmmata, eriti bürokraatia küsimustes, mis alati ettevõtjatega jutuks tulevad. Kui on ikkagi võimalik seda vähendada ja seeläbi ka riigi kulusid kokku hoida, siis meie oleme sellega igati päri ja nõus seda tegema. Aga meie arvates tuleb hoida käed eemal pensionidest, tervisekulude kärpest, riigikaitsest ja sisejulgeolekust – need on asjad, mis on meie jaoks punased jooned. Nagu siin on täna juba puldis ja mujal saalis kõlanud, 2024. aasta ei ole ju selle eelarveperioodi kõige keerulisem aeg. Keerulised ajad alles tulevad järgnevatel aastatel, mis tähendab seda, et me peame julgema rohkem rääkida ka rasketest asjadest. Peame rääkima ka sellest ebameeldivast asjast, mis puudutab tulude kogumist. Aga ühiskond ootab selgust. Ühiskonnas, mulle tundub, on olemas täiesti konsensus selles, mis puudutab riigikaitsemaksu. Ja mulle tundub, et järjest rohkem ühiskond liigub sinnapoole, et need, kes on jõukamad, kellel läheb paremini, peavad ka rohkem eelarvesse panustama. Ma usun, et me ei tohiks neid teemasid karta. Nii et sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad lisaeelarvet. Näeme, et järgnevad kuud ja aastad tuleb eelarvega veel tükk tööd teha. Aga samm õiges suunas on astutud ja soovitame tõesti lisaeelarvet toetada ka teistel. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Suur tänu selle võimaluse eest! Sotsiaaldemokraatide sõnavõtt oli väga inspireeriv. Hea kolleeg Priit rääkis, et just tänu temale on see lisaeelarve hästi sisuline. Vaatame siis, mis see sisu on. Priit ütles, et pensionäride kallale valitsus ei lähe. Priit valetas, sellepärast et just on rakendatud keskmise pensioni tulumaks. [Sellest saadav] tulu ongi mõeldud osaliselt ka riigieelarve augu täitmiseks. Ta ütles, et nõrgemate kallale valitsus ei lähe. Ka see on vale. Erivajadustega laste hoolekandeteenuse pealt plaanib valitsus raha säästa. Rahandusminister ütles, et seda [tööd] tuleb teha niimoodi, et teenuse efektiivsus tõuseb. Ehk siis vaadake ise, kuidas te sellesama raha eest saate paremat teenust pakkuda olukorras, kus see valdkond on niigi alarahastatud. Priit ütles, et Siseministeeriumi eelarve pääses kärpest. Ka see on vale. Jällegi, rahandusminister kinnitas, et mitu miljonit on sealt maha võetud. Muu hulgas jäi rahast ilma politseiamet, mis tähendab seda, et ka siseturvalisuse pealt valitsus otsustas tegelikult raha säästa. Ehk siis, kui peale seda hea kolleeg Priit ütles, et toetage seda lisaeelarvet, siis me saame ju kõik aru, et tõde on [moonutatud] ja seda lisaeelarvet toetada mitte mingil juhul ei saa. Nüüd, kui me lähme selle juurde, mida rääkis hea rahandusminister, siis see kõne meenutas sellist pereliikmete nõupidamist, kus üks pereliige, kes tarbib liiga palju õlut, selgitab, et peabki üle välja kärpima, sellepärast et õlu on läinud kallimaks ja selle tõttu peab [laps] huviringist loobuma või [keegi] peab hambaarstivisiidi edasi lükkama. Aga selle peale, et näiteks minna tööle või õlut mitte osta – selle peale ta küll ei tule. Andrus Ansip on juba mitu korda öelnud, et kui valitsus ei oska riiki juhtida, siis tegelikult ei tasu sellega tegeleda. Täna me jälle nägime seda, kuidas rahandusminister leidis Eesti majanduslanguse põhjuse aastast 2016, kui Keskerakonna valitsus tegi mitu olulist reformi ja kui majandus kasvas. Aga just see on tema arvates põhjus, miks aastal 2024 läheb Eestil kehvasti. Eesti on tänavu ainuke langev Euroopa Liidu majandus. Ja see ei ole selle tõttu, et aastal 2016 oli võimul Keskerakond. See on selle tõttu, et tänane valitsus ei oska riiki juhtida. Hea kolleeg Isamaast rääkis alternatiivsest eelarvest, aga need alternatiivid on tegelikult teada. Esiteks, me ei saa säästa raha lahendustega, mis täna toovad riigikassasse mõned üksikud miljonid ja pikas plaanis viivad sealt kümneid miljoneid, nagu näiteks EAS-i välisinvesteeringute kaasamise vahendite vähendamine, mis nende enda selgituste järgi läheb riigile maksma 20–30 miljonit. Kui hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis rahandusministri hinnangut, siis ta vaidles vastu, et tegelikult ei saa nii olla, et eelarve kaotab nii palju raha. Samas ta kahjuks ei suutnud vastata, kui suur see summa on, mille Eesti lähimatel aastatel kaotab. Ma võtaks lisaaega ka, hästi oluline teema.

Kolm minutit lisaks.

See ongi selline SMS-laenu mentaliteet, millest lähtudes tänane valitsus majanduspoliitika otsuseid vastu võtab. Esiteks, võtame raha sealt, kust võtta annab. Vahet pole, et selle tõttu kannatavad lapsed või me selle tõttu järgmistel aastatel kaotame suurusjärkudes rohkem. Järgmisel aastal võib-olla ma ei ole rahandusminister või Reformierakond ei ole võimul, las Keskerakond jälle taaskäivitab Eesti majandust. Lisaks sellele eelarve tegelikult ei lahenda struktuurset probleemi. Me räägime august, mis on miljard eurot aastas iga aasta, ja antud juhul me saame jällegi suurusjärgu võrra vähem raha. See tegelikult pidurdab majandust veelgi, kuna me võtame raha vaesemate käest. Struktuurset tasakaalu see meile juurde ei anna. Lahendused on tõepoolest laual. Esiteks, üle poole miljardi tooks eelarvesse rikastele suunatud maksuküüru kaotamise ärajätmine, millest Reformierakond keeldub. Sotsiaaldemokraadid küll rääkisid, et rikkamad inimesed võiksid rohkem panustada, aga reaalselt nad muidugi teevad seda, mida Reformierakond neile ütleb. Nad üritavad sellist kerget PR-tegevust elus hoida, aga ühtegi enda otsust nad paraku [ellu ei vii]. Teiseks, riigisektori vähendamine, millest on ammu juttu. Mitte eelarveliselt, et sa lihtsalt võtad Siseministeeriumilt mõne protsendi ära, vaid ametnike arvu poolest. Selles on Eesti jõudmas Euroopa Liidu edetabelite tippu. Tehisintellekt annab väga palju võimalusi tööd efektiivsemaks muuta, aga Eesti seda ei kasuta. Tehisintellekti investeeringute poolest on ta altpoolt kolmandal kohal Euroopa Liidu riikide seas. Ja kolmas võimalus, kuidas eelarvet saaks päästa, on pankade erikasumimaks, aga see on ainuke valitsuse lubadus, mis peab: pankade kallale minna ei tohi. Nii et kokkuvõttes selle asemel, et võtta raha lastelt, et võtta raha tulevikutulude pealt, et vähendada Politsei- ja Piirivalveameti eelarvet, et mitte Venemaaga piiri välja ehitada, saaks teha kolm sammu, mis päästaks eelarve. Ma olen täiesti kindel, et need kolm sammu tehakse varem või hiljem ära, aga kahjuks ilmselt hiljem. Nii et see aasta me näeme endiselt majanduslangust ja järgmine aasta samuti. Aga siis võib-olla tuleb tõepoolest uus valitsus ja teeb asjad korda. Suur tänu teile tähelepanu eest! Ja lisaks, last but not least teen katkestamise ettepaneku ka meie fraktsiooni poolt.

Siin tekstis on "tagasi lükata", mitte katkestada. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun! Kaheksa minutit kokku.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti riigi rahaline seis ei ole hea, see on tegelikult halb, päris halb. Ja kui me midagi ette ei võta, siis kasvab puudujääk sel aastal lubatavast 3%‑st suuremaks, järgmisel aastal [jõuab] 5% juurde ja jääb sinna mõneks ajaks, ja edasi läheb ainult suuremaks. See on igal aastal 2 miljardit eurot kulutusi, mis tehakse tulude katteta. Me ei tee seda kärbet mitte Euroopa jaoks, vaid meie enda seadus nõuab, et hoiaksime eelarvet korras, [pidades silmas] sellel aastal 3% ja tulevastel aastatel seda puudujääki jõudsalt vähendades. Meil ei ole küsimus selles, et meil on praegu mingid hädakulutused. Küsimus ei ole üksnes vajaduses suurendada kaitsekulutusi. Probleem on kuludes, mida tehakse mitmes ministeeriumis, mille suured eelarved on viimastel aastatel väga kõvasti kasvanud. Ja kasvanud jooksvate kulude tõttu ja mitte bürokraatia tõttu, ka seetõttu, et on rohkelt jagatud toetusi ühte, teise ja kolmandasse kohta. Me oleme uljalt planeerinud asju, milleks meil tegelikult võimekust ei ole. Me oleme vabatahtlikult hakanud elama üle oma võimete. Raha on alati vähe – alati, nii pere tasandil kui ka riigi tasandil. Raha on võimalik väga erineval viisil kulutada, ideid on kindlasti hästi palju, igaühel on need erinevad, aga mingites osades on kindlasti ka ühisosa. Lisaks on veel olukorrad, mis teatud liiki kulutusi lihtsalt nõuavad. Valik nende kulutuste tegemiseks ei ole see, et me võtame lihtsalt laenu. Laen on mõistlik vaid teatud olukordades, eelkõige sellistes situatsioonides, kus tekib ootamatu hädavajadus. [Aga seda võib võtta] ka selleks, et teha investeeringuid – ja ma tõesti mõtlen investeeringuid, mitte kulutusi, mida nimetatakse investeeringuteks –, mis tulevikus end tagasi teenivad. Võlgu ei saa lõpmatuseni võtta. Aga Eesti on kahjuks just nimelt sellele teele läinud. Ja seetõttu on parim, mida me [ette võtta saame], see, kui me teeme eelarve võimalikult kiiresti korda. See lisaeelarve on väga väike sammuke selles suunas. Minu arvates võinuks see samm olla suurem ja julgem. Aga nagu ma ütlesin, on ootused, aga on ka olukorrad. Kindlasti hiljutised valimised segasid ühte-teist otsustamast. Kangesti tahaks ju kummi venitada ja kokkuhoiu asemel kulutusi suurendada. Me ei saa seda teha, küll saame oma kulutusi targal viisil ümber suunata. Kui me seda ei taha teha, ei taha kulutusi kokku hoida ega ümber paigutada ega täiendavaid tulusid leida, siis peame olema valmis selleks, et meie eelarve läheb kiiresti nii-öelda vetsupotist alla ja sellele järgnevad olud, mida me hiljuti nägime ühes Euroopa Liidu riigis, kus kärbiti pensione, kärbiti kõike muud ja tõsteti maksusid. Praeguseks on see riik Eestist vaesem. Me ei saa kulutada seda, mida ei ole. Ja kui selle aasta lisaeelarve on väike samm, siis järgmise aasta eelarve peab tegema palju suurema ja sisukama sammu. Ja otsused, milliseks see kujuneb, tuleb langetada kiiresti, augusti alguseks, et oleks aega teha korralikud ettevalmistused võimalikeks seadusemuudatusteks, et me saaksime neid eelnõusid ausalt, seaduspäraselt menetleda. Ma tõesti südamest loodan, et Riigikogus, valitsuses, riigiametites, ministeeriumides, omavalitsustes, sihtasutustes – igal pool on vastutustundlikkust ja arusaamist, et Eesti riik elab üle oma võimete, et näiteks ministeerium või muu asutus ei ole maailma naba. Me peame vaatama asju laiemalt, mitte ainult enda mätta otsast, ega [tohi] tegutseda ja käituda viisil, mis paiguti tunduks sabotaažina, ärategemisena. Tuleb tõesti lahendusi otsida. Loodan, et sisukate tegevuste pähe ei pakuta rumalusi, ei poosetata, ei mängita narri, ei suurustleta, vaid otsitakse sisulisi lahendusi. Aga ma ei usu sellesse kahjuks. Ka need kõned, mida me siin täna oleme kuulnud – nii mõnigi neist oli täis demagoogiat, rumalusi, ebakompetentsust. Me kuulsime seda, et tuleb kulutusi suurendada, samal ajal kui tulud vähenevad. See lihtsalt ei ole võimalik. Teatud mõttes on see hirmutav, et vastutustundlikkust on siin ruumis nii vähe ja tahet lahendusi otsida samuti. Aga ma olen alati olnud optimist ja lootnud, et äkki meis siiski tärkab vastutustundlikkus ja me suudame olla ausad, et me ei taha vaid edevalt punkte korjata ja oma kibestumist välja elada. Vahetevahel me oleme seda suutnud. Ja minu arvates on eelkõige eelarveküsimus see, kus me praegu peame ka selle ühismeele leidma. Nii et jään lootma parimat. Loodan ka, et minu hirm, et me seda ühisosa ei leia, ei lähe täide. Aitäh!

EKRE fraktsiooni nimel Kert Kingo, palun! Kaheksa minutit kokku.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Loen siin ette ühe osa kõikidele Riigikogu liikmetele täna saadetud arvamusartiklist, mida paraku Ekspress Grupp keeldus oma meediaväljaannetes avaldamast. "Õnneks on näljase lapse vanemal vähemalt uued hilbud. Mida arvata isast, kes näljas lapsele söögi ostmise asemel ostab endale uue siidilipsu, või emast, kes ostab lokitangid? Loo autoritele tundub üha enam, et just need kujundid sobivad kirjeldama avaliku võimu kulusid ja nende kärpimist. Sealjuures on autorite seas nii ettevõtlus- kui vabasektori inimene ja isegi üks riigiametnik. Sotsiaalkindlustusameti peadirektor hoiatas, et teenuste kärbe puudutab laste rehabilitatsiooni, erihoolekannet, perelepitust, asendushoolduse pädevuse tõstmist, lastemaja, hingehoidu, vägivallast loobumise nõustamist ning psühhosotsiaalset kriisiabi. Peaaegu nii on ka Riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõuga läinud. Need on teenused, mis on vajalikud kõige suurema võimaliku trauma saanud lastele: seksuaalne vägivald, vanemate omakäeline vägivald või vägivald lapse suhtes, sõjakogemus, vanema surm, vanemliku hooleta jäämine ja asendushooldusele sattumine ning kõigist neist tingitud tõenäolised vaimse tervise probleemid. Need on teenused, mis aitavad selliste kogemustega lapsi läheneda sellele võimekustasemele, kus nad loomulikult olnuks traumata. Inimesed, kes näevad teenust vajavat last ning loevad teenustelt kärpimise mõttest, meenutavad hämminguga uudiseid, nagu "Riigiasutused ostavad miljonite eurode eest kommunikatsiooniteenuseid", "Töötukassa ostis oma juhi Ukrainas käigu kohta Äripäevalt sisuturundust" või "Rahvusringhääling pidi jalgpalli EM-turniiri näitamiseks minema reservide kallale". Muidugi tuleb ka Sotsiaalkindlustusametil vaadata, kas kõik nende teenuste osutamisega seotud kulud on hädavajalikud või esineb tarbetut bürokraatiat või dubleerimist. See peab olema riigiasutuste pidev enesehügieen. Sotsiaalkaitseminister loodab, et kärbete mõju lasteni välja ei jõuagi ja räägib jääkide kärpimisest, nii ka lisaeelarve eelnõu seletuskirjas. See jätab mulje, nagu teenuse vajaja jaoks miski ei muutukski. Üks Sotsiaalkindlustusameti partneritest, rehabilitatsiooniteenust osutav MTÜ Papaver on juba kinnitanud, et palju abivajajaid tuleb hoopis ukse taha jätta, sest raha ja spetsialiste pole piisavalt. Kutsume Riigikogu liikmeid üles nende teenuste kärbetest loobuma ning utsitama täitevvõimu tagama teenuse jõudmise abivajajateni. Kui me lapsi praegu järjele ei aita, siis on hiljem ühiskondlikud kulud suuremad: alkoholism, narkomaania, muu enesekahjustamine, kulu Tervisekassale ning korrakaitse- ja sotsiaalsektorile. Lisaks nõiaring, kus selliste laste täiskasvanuks saades sünnivad uued abi vajavad lapsed. Nende laste õigeaegne aitamine tagaks terve Eesti ühiskonna tervemana püsimise ja panustamise maksude kaudu sellesama avaliku sektori eelarve täitmisse. Kaudsemalt on nende teenuste kärpest hoidumine ka iibe küsimus. Nii mõnigi mõtleb tugiteenuste kättesaadavusele, kui lapse saamisest mõtleb. Soovitame kõigil riigiasutustel järgida kestlikkuse raamistikku, mis mõõdab jätkusuutlikkust, sotsiaalset mõju ja juhtimistavasid. See tähendab keskkonnahoidu, efektiivsust, töötajatest ja teenuse saajatest hoolimist ning läbipaistvust juhtimises. Riik võiks olla eeskujuks." See oli üks osa kõikidele Riigikogu liikmetele saadetud arvamusartiklist. Selle artikli autorid on Liina Lust-Vedder, Jane Snaith ja Siiri Tiivits-Puttonen ja sellega on osutatud kõige valulisemale kohale, mida käesolev eelnõu puudutab. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Sulgen nüüd läbirääkimised. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 456 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Ettepanek on eelnõu 456 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistuse juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid [1]. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme eelnõu 456 esimese lugemise lõpetanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 12. juuni kell 16. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud, või tegelikult juba teise.