Eesti Vabariigi riigieelarve

Läheme edasi tänase teise küsimuse juurde, mis on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on Eesti Vabariigi riigieelarve. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Räägime täna riigieelarve läbipaistmatusest. Selle aasta riigieelarve esitatigi läbi suurte raskuste. Rahandusminister ja ka rahanduskomisjoni esinaine tunnistasid, et ega ta väga läbipaistev ei ole, ei ole ka arusaadav. Seda tunnistasid ka väga paljud Riigikogu liikmed. Nüüd selgus, et selle aasta eelarves on järsku ikkagi olemas 100 miljonit gaasijaamade väljaehituseks, kuigi oli selge teadmine, vähemalt Lauri Läänemetsa sõnul, et sellist raha ei olnud. Tema teadis, sellel arvamusel olid ka Eesti 200 ministrid, et seda raha ei ole. Ta väljendas, et see on – kuidas seda teisiti nimetada – kõva rahanduse juhtimine. Need on tema sõnad, mille peale siis Jürgen Ligi vastas, et Lauri Läänemets on seda vahtu kloppinud ja peaminister on sellest nakatunud. "See tuleb Läänemetsa taju puudumisest," põrutas Ligi. Mul on küsimus: kas te olete nakatunud ja klopite vahtu? Kas tõesti on teil taju puudumise probleem, nii nagu Jürgen Ligi seda väidab, või milles ikkagi küsimus on? Kas kohe alguses oli riigieelarve menetlemisel teada, et see raha, 100 miljonit, on ikkagi olemas, või see tuli üllatusena nii sotsidele kui Eesti 200 ministritele? Ehk siis kummal on nüüd õigus? Või kui tõesti nad ei saanudki aru, aga see raha oli eelarves sees, siis mina küsin teie kui peaministri käest, kui kaua te saate nende ebapädevate ministritega koos tööd teha, kui Läänemets selgelt ütleb, et ei sotsid ega Eesti 200 ministrid sellest mitte midagi ei teadnud.

Aitäh! Iseenesest pentsik küsimus muidugi. Tavaliselt on Jürgen Ligil alati õigus ja tema teab ette seda, mida teised tagantjärgi. See on ka valitsuses tihtipeale selge. Aga selle 100 miljoni lugu iseenesest on palju lihtsam, ja ma arvan, et ka ajakirjanduses võib-olla veidi üle müstifitseeritud. Eelarve seletuskiri, mille teie kindlasti lugesite ju põhjalikult läbi, ma isegi ei kahtle, ütleb leheküljel 9 kenasti, et Rahandusministeerium kavandab 100 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks. Aga see debatt tekkis valitsuses sellest, et mõned aastad varem oli Eesti Energia täiendavaks rahastamiseks või kapitali sissemakseks ette nähtud 100 miljonit. Selle üle toimus debatt eelmises valitsuses, seda otsust ei langetatud, seda sissemakset ei tehtud. Seetõttu valitsuse osalistel oli mulje, et seda raha ei saa uuesti kasutada, ja täpselt nii ka oli: ei saanudki. Uues eelarves 100 miljonit on ette nähtud täpselt selle jaoks ja selleks seda siis saab kasutada. Loomulikult, projekt peab olema äri baasil, äri alustel, ja Eesti Energia selle otsuse teeb. Seejärel tuleb rahandusminister valitsusse ja valitsus teeb oma otsuse, annab selle korralduse ja mandaadi. Nii et see lugu iseenesest on lihtsam. Aga tõepoolest, kui on mitu asja sama nimega erinevatel aastatel, siis võib tekkida segadust. Ütleme nii, et siis tuleb usaldada vanemat kolleegi. Kui nooremad on segaduses, siis tuleb ikka kuulata, mis Jürgen Ligi ütleb, ja selle järgi elada.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Teie vastusest saab järeldada, et järelikult ikkagi sotside ja Eesti 200 ministrid ei saa eelarvest aru. Aga ma ei süüdista neid ausalt öeldes. Ega ei saa öelda, et ka Jürgen Ligi sellest eelarvest väga palju aru sai. Esimesel lugemisel, kui ta seda siin esitles, siis selle asemel, et sisulistele küsimustele vastata, ta hakkas solvama Riigikogu liikmeid, kaasa arvatud Riigikogu naisliikmeid. Aga võib-olla küsimus on selles, et eelarve on meil tegevuspõhine. Eesti Keskerakond on esitanud vastava seaduseelnõu, et seda muuta. Mis teie arvamus on, kas meie riigieelarve võiks olla rohkem läbipaistev, arusaadav, et ka sotsidest ministrid ja Eesti 200 ministrid lõpuks saaks sellest aru, rääkimata rahandusministrist? Mis on teie nägemus, millisel viisil meie riigieelarve võiks üles ehitatud olla?

Aitäh! Mulle tundub, et ma olen teie küsimusega täiesti ühel nõul. Minu arvates peaks ka eelarve olema lihtsamalt jälgitav, aastatevahelised numbrite suurused omavahel paremini võrreldavad. Minu enda maitse järgi võiks see olla digitaalne, kus näpuga järge ajada, võib-olla mõnele meeldib rohkem paberil seda teha, ükskõik. Aga see mõte peaks olema ikkagi selline, et kõik, kes tunnevad huvi, leiavad selle informatsiooni, mida nad tahavad, aastate vahel erinevate ridade, lõigete, kasutajate koha pealt. See on minu arvamus. Ja mitte ainult arvamus, ka koalitsiooni sõlmimisel, seda valitsust moodustades, panime selle kirja. Õnneks olid ka teised selle koalitsiooni moodustamisel samal arvamusel, et eelarve peab olema paremini jälgitav ja loetav. Ja me leppisimegi kokku, et 2025. aasta eelarve on kirjeldatud kahel erineval viisil, ja seda muudetakse juba arusaadavamaks selle nimel. Rahandusministeerium on ka pingutusi teinud. Ma meenutan kas või neidsamu alguses küll veidi segadust tekitanud ükslehti, mis nad tegid erinevate valdkondade kohta ja mis olid avalikkusele kättesaadavad, samamoodi erinevaid selliseid digitaalseid võimalusi eelarvet lahti võtta. Ja järgmise aasta eelarvet ette võttes sellel aastal võiks see samm juba minna selles suunas küll, et eelarve oleks veel paremini ülevaadatav, igaüks saaks täpselt näpuga järge ajada, võrrelda aastatevahelisi kulutusi. Selles suunas peaks liikuma. Nendel aastatel, kus liiguti selle tegevuspõhise eelarve suunas, küllap see kavatsus oli hea, tundus mõistlik mõte olevat, aga tänaseks ikkagi mulle tundub, et võib-olla peame valima selle tee, mille mõned riigid on valinud: on kahel viisil ära kirjeldatud, igaüks ise saab näpuga järge ajada. Aga olgu siia lõppu öeldud selline, kuidas öelda, klausel, nagu juristid lepingute alla panevad, et me kõik saaks ühtemoodi aru: isegi kui eelarve on paremini ja võrreldavalt kirjeldatud, ei too see ühtegi eurot juurde, aga me saame jälgida, kuhu raha läheb. Nii et see on päris oluline.

Ja lisaküsimus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tervitan ka inimesi rõdul. Väga meeldiv, et Eesti inimesed tunnevad huvi Riigikogu töö vastu. Lugupeetud peaminister! Ma arvan, et loomulikult on hea, et eelarve muutub arusaadavamaks. Minu meelest küll see võiks olla arusaadav kõigile, ka Eesti rahvale. Ja ma väga loodan – järgmise aasta eelarve koostamiseni on jäänud päris palju aega, kohe mitu kuud –, et võib-olla võtaks juba eesmärgiks selle, et järgmise aasta eelarve oleks just kulupõhine, mitte tegevuspõhine, ja oleks kõigile arusaadav. See, ma arvan, oleks väga ilus eesmärk ja väga õige eesmärk. Minu küsimus on selle kohta, et me kuidagi viimasel ajal oleme hakanud avastama eelarvest raha, nagu see oleks mingi – tsiteerides ajakirjanikke – lotovõit. Viimane uudis oli, et valitsus avastas 100 miljonit eurot kasutamata raha oma eelarves. Siis novembris oli suurepärane lugu, kuidas haridusminister Kristina Kallas järsku oma nii-öelda tagataskust avastas 10 miljonit eurot kasutamata raha – olles öelnud õpetajatele, et raha nende palgatõusuks kahjuks ei ole, siis järsku 10 miljonit kuskilt tekkis. Eelmise aasta juunikuus avastas Mart Võrklaev, toonane rahandusminister, et põhimõtteliselt 900 miljonit oli kasutamata raha aastast – kui mälu mind ei peta – 2022. Ei, 2023 – vabandust! Minu küsimus on see: kas teie arvates on see normaalne praktika või on ikkagi midagi väga valesti meie eelarve koostamisel ja nende vahendite kasutamisel?

Aitäh! Ma tegelikult Lauri Laatsile juba oma vaadet kirjeldasin. Minu isiklik arvamus on, et eelarve peaks olema paremini jälgitav kõigile soovijatele. Tihtipeale on ju ka nii, et avalikkuse tähelepanu, ka valdkonna inimeste vaade mingites küsimustes annab parema selguse. Kui sa saad vaadata ja küsida, miks ühel real on nii, mõnel aastal teisiti – see annab just võimaluse võrrelda erinevaid aastaid, erinevaid kulutusi ja tihtipeale annab ka avalikkusele selle signaali, mis on õige ja õiglane, mis mitte. Nii et minu vaade on, jah, et see peaks olema võimalikult jälgitav, võimalikult lihtne. Aga need pealkirjad on jälle veidi sellised, kuidas öelda … "Avastas" – noh, see ei ole päris 3.50, mille sa dressipluusi taskust avastad. Küllap see raha ikkagi seal on olemas olnud. Pigem on see ikkagi ümbertõstmine ühe valdkonna [rea] pealt teisele. Ja meil on ka kärpeaeg, mis tähendab seda, et ministrid ja valdkonnad peavad päris palju koomale tõmbama erinevate prioriteetide vahel. Võib-olla vahel see saab ka pealkirja "avastas", aga näiteks, nagu ma kirjeldasin, riigieelarve seletuskirjas oli ilusti kirjas 100 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali sissemakseks. Nii et avastus saaks see olla juhul, kui seda seal ei oleks olnud ja keegi oleks selle kuskilt mujalt leidnud. Nii et ilmselt need asjad päris nii hullud ei ole, kui võib-olla vahel paistavad.

Aitäh! Ja lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.