Õiguskantsleri ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Lubage mul kõigepealt tutvustada seda korda, enne kui me selle menetlemise juurde asume. Esiteks on õiguskantsleri ettekanne kuni 20 minutit, peale seda küsimused ja vastused. Siis on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, antud juhul Pipi-Liis Siemann, siis on küsimused-vastused. Seejärel on õiguskomisjoni esindaja ettekanne, antud juhul Andre Hanimägi, siis on küsimused-vastused. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Nii et see tähendab, et selles punktis võib esitada kuni kolm küsimust. Kuni kolm küsimust! Peale seda on läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad sõnavõttudega esineda komisjonide ja fraktsioonide esindajad ning kõik Riigikogu liikmed. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälte enamus. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun teil viia põhiseadusega kooskõlla tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõige 2 punkt 1 osas, milles see ei võimalda hagita menetluses menetlusabi andmise otsustamisel võtta arvesse inimese vältimatuid kulutusi ravimitele, toidule, hügieenitarvetele ja sidepidamisele. Sellega asetatakse meie ühiskonna kõige nõrgemad, näiteks puuetega inimesed, valiku ette, kas kaitsta kohtus oma õigusi või jätta arstirohud välja ostmata või loobuda hügieenivahendite ostmisest ja nii edasi. Tsiviilkohtus tavaliselt vaidlevad kaks eraisikut omavahel ehk siis on kostja ja hageja. Ja Riigikohus on pidanud lubatavaks, et neil tuleb kanda ka küllalt suuri kohtukulusid. Praegu me ei räägi sellest juhtumist, vaid hagita menetlustest. Need on oma olemuselt sarnased halduskohtumenetlusega, seal tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks teatud olulised asjaolud. Õiguskomisjoni liikmed on sellega väga hästi kursis, mis need hagita menetlused on. Need on näiteks inimese kinnisesse asutusse paigutamine, lähenemiskeeluga seonduv, eestkostja määramine, elatise määramine ja nii edasi. Menetlusabina käsitletakse seda, et inimest ei kohustata tasuma riigilõivu või kandma näiteks ekspertiisi- või tõlkekulusid. Riigi õigusabi võib anda riigi õigusabi seaduse järgi ja seda see praegune ettepanek ei puuduta. Riigieelarve vaates räägime siin väikestest summadest, mis võib-olla laekumata jäävad. Need on mõnekümneeurosed lõivud ja mitte väga suured eksperditasud, kui inimene ise oma eksperdi toob. Küll aga nende inimeste jaoks on see kulu suur. Need on inimesed, kes paraku peavad sendi ja euro pealt oma kuueelarvet planeerima. Riigikohtu üldkogu on sarnases olukorras halduskohtumenetluse puhul lugenud põhiseadusvastaseks – tollal räägiti 20 eurost –, et riigilõivust vabastamisel ei võetud arvesse inimese vältimatuid kulutusi ravimitele, toidule, näiteks eritoidule. [Osa inimesi] ei saa tervise pärast kõike süüa, vaid peavad spetsiifilisi toiduaineid ostma. Nii et see oli Riigikohtu üldkogu otsus. Need olukorrad on küllaltki sarnased. Tänan väga Riigikogu õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni sisuka arutelu eest. Tänan Justiitsministeeriumi esindajat, kes väga hästi kaitses ministeeriumi seisukohti. Palun teil, Riigikogu, probleem seaduses lahendada! Aitäh!

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Eero Merilind, palun!

Hea õiguskantsler! Sotsiaalkomisjoni liikmeid see teema kindlasti huvitab. Aga mis te ise välja pakute? Kas vabastada inimene riigilõivust või ta maksab riigilõivu ära ja taotleb riigilõivu maksmist kuskilt fondist tagasi?

See on Riigikogu otsustada, kui te otsustate ettepanekut toetada. Aga palve oleks pigem inimene riigilõivust vabastada, sest probleem ongi, et inimese jaoks see 20 eurot või 70 eurot võib olla tegelikult takistus kohtu poole pöördumisel. Ja seal on näiteks ka kohtutäiturite otsuste vaidlustamised. Paraku need inimesed – vähemalt õiguskantsleri ametkonna kirjakast näitab seda – peavad oma eelarvet euro täpsusega planeerima.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud õiguskantsler, aitäh ettekande eest! Meie fraktsioon kindlasti toetab seda ettepanekut ja kutsume üles ka teisi seda tegema. Aga ma küsin teilt täpsustuseks, kui paljusid inimesi see aastas võib puudutada. Kas sellist arvutust ja sellist hinnangut on?

Tänan. See on nüüd seda tüüpi küsimus, mille puhul me ei saagi teada, kui paljud on tegelikult jätnud kohtusse minemata oma kinnisesse asutusse paigutamise otsuse või mingi lähenemiskeelu mitteseadmise või mõne muu asja peale, sest neil inimestel ei olegi võimalik olnud kohtusse minna. Meieni on jõudnud mõned juhtumid. Nagu ma olen teile alati lubanud, kui kas või ühe avalduse lahendamisel selgub, et inimese mure põhjuseks on meie hinnangul põhiseadusvastane norm, siis me selle normi siia teie ette kaalumiseks ka toome.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Suur tänu selle ettepaneku siia toomise eest! Ka meie toetame seda. Ja tänan ka lühikese väga selge ettekande eest. Aga siiski paluksin lühidalt tutvustada veel kord, kust see põhiseadusvastasus välja tuleb, et see oleks ühesemalt arusaadav.

Suur tänu! Kui inimesel tuleb valida, kas ta pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse – põhiseaduse § 15 ütleb, et tal see õigus peaks olema – ja jätab selle tõttu enda arstirohud välja ostmata, kannatab tühja kõhtu, ei saa endale vajalikke hügieenitarbeid osta, siis niisugune nii-öelda kahvel on Riigikohtu üldkogu hinnangul, mis oli küll antud halduskohtumenetluse kontekstis, põhiseadusvastane. Lisaks on siin probleem puuetega inimeste kaitsega, sest põhiseadus nõuab, et puuetega inimesed oleksid riigi erilise hoole all. Ja saab välja tuua veel ka teisi põhiseadusvastasusi, need on kirjalikus ettepanekus üksikasjalikult selgitatud.

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest. Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas käesolevat teemat teisipäeval, 28. mail. Komisjonis olid teemat lahti rääkimas ja tutvustamas õiguskantsler, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik ja Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik. Toimus päris põnev arutelu, mille käigus õiguskantsler tõi välja täna ka siin kõlanud argumente ja natukene selliseid elulisi näiteid. Loomulikult oli meil teema vastu huvi ja juba oli teada ka õiguskomisjoni seisukoht, nii et toimus selline huvitav õiguslik arutelu. Tõepoolest on tegemist vastuoluliste normidega, kuigi mitte kohe ei olnud selge, et meil [on tegu] põhiseadusvastasusega. Aga tegelikkuses võib olla nii ja on ka juhtunud, et inimeste [vabastamisel riigilõivust] ei ole olnud võimalik arvesse võtta tema erinevaid kulusid ja seetõttu jäävad nad kohtusse pöördumise võimalusest ilma, ei julgegi seda teed ette võtta. Justiitsministeeriumi esindaja tõi küll välja, et iseenesest on võimalik arvesse võtta erinevaid muid kulusid. Ta tõi ka viiteid vastavatele paragrahvidele. Ja tõepoolest, menetlusabi taotluse vormis on koht, kuhu on võimalik [kirja panna] erinevaid kulusid. Seetõttu oli Justiitsministeeriumi seisukoht, et vaadates kõiki sätteid koostoimes, ei saa jõuda järeldusele, et see regulatsioon on põhiseadusvastane. Samal ajal, nii nagu ka õiguskantsler viitas, on tõepoolest §-s 182 selgelt välistus, et füüsilisele isikule menetlusabi ei anta. Seal on kirjas see, et arvesse võetakse ainult sissetulekuid, aga mitte kulutusi toidule, ravimitele ja muudele eluks vajalikele asjadele. Pikemalt ma võib-olla kõigel ei peatu, protokollis on tõepoolest kirjas nii Justiitsministeeriumi kui ka õiguskantsleri büroo välja toodud viited ja sätte vaidlustamise põhjendused. Aga aset leidis põnev õiguslik debatt ja kokkuvõttes jäi õiguskantsleri büroo ikkagi seisukohale, et nende kahe kirja pandud normi omavaheline koostoime on kui mitte põhiseadusvastane, siis igal juhul õigusselguse põhimõttega vastuolus. Ja ka seaduse praktikas rakendamine on siiski kaasa toonud vähemalt mõningatel juhtudel ka põhiseadusvastaseid olukordi. Seetõttu on ettepanek põhjendatud. Komisjon kuulas kõik argumendid ära ja tegi menetlusotsused. Otsustati määrata komisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann – seda konsensuslikult – ja konsensuslikult otsustati ka ettepanekut toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, suur tänu teile! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimäe. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea õiguskantsler! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust teisipäeval, 14. mail. Kohale olid kutsutud ka õiguskantsleri vanemnõunik Liina Lust-Vedder ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson. See arutelu oli ausalt öeldes väga sarnane põhiseaduskomisjoni aruteluga. Õiguskantsleri büroo andis teada oma argumendid, nii nagu ka ennist kuulsite, mille peale Justiitsministeerium ütles vastu oma argumendid, mille seas oli ka seesama, millest eelmine kõneleja rääkis: diskreditsioon, et kohtul on tegelikult ka praegu piisavalt lai võimekus anda seda menetlusabi. Ka praegu saab võtta arvesse näiteks ravimitele kuluvaid ja muid summasid. Põhimõtteliselt kogu arutelu taandus sellele, kas õiguskantsleri ettepaneku puhul viia [see säte] põhiseadusega kooskõlla ikka on midagi põhiseadusega kooskõlla viia. Need argumendid, et osa puuetega inimesi ja teisi inimesi ei saa hagita menetluses oma õigusi kaitsta, olid komisjonis kõigile väga arusaadavad. Selle üle tegelikult vaidlus absoluutselt puudus. Küll aga läks arutelu tõesti selle peale, kas on põhiseaduse riive või ei ole. Justiitsministeerium ütles, et kui ettepanek on esitatud konkreetse sätte põhiseadusega kooskõlla viimiseks, siis ministeerium leiab, et see on juba põhiseaduspärane. Riigikohus on samuti seda juba hinnanud. Siis oli arutelu, kas Riigikohus on hinnanud seda hagimenetluse kontekstis või hagita menetluse kontekstis. Justiitsministeerium leidis, et tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses ei eristata hagita menetlust hagimenetlusest. Selline õiguslik pingpong õiguskomisjonis käis. Lõpuks jäid ühele poole inimesed, kes leidsid, et jah, probleem on, aga põhiseadusega vastuolu nad ei leia ja tõenäoliselt saab seda kuidagi muudmoodi lahendada, ja teisele poole jäid komisjoni liikmed, kes leidsid, et põhiseadusega vastuolu ongi alati hinnanguline. Ja nii nagu ka õiguskantsler välja tõi, olukorras, kus on ikkagi põhiseaduses selgelt öeldud, et inimesel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda, aga oma finantsilise olukorra tõttu ta seda teha ei saa, on väga küsitav, kas selle põhiseaduse sätte [kehtivus] on tagatud või mitte. Pärast seda arutelu tehti ka menetluslikud otsused ja otsustati järgmist. Lähtuti sellestsamast [arusaamast], nagu ma ennist ütlesin, et probleem on, aga küsimus oli, kas põhiseaduse riive on. Selles osas läksid arvamused lahku. Ja otsustati järgnevalt. Mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut – poolt 3, vastu 2 – ja määrata õiguskomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul täiskogu saalis Andre Hanimägi. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemus on poolt 45, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Järelikult ettepanek leidis toetust. Teen Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluses menetlusabi andmisel toidu‑, ravimi‑, side‑ ja hügieenitarvete kulude arvestamise osas põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.