Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (443 SE) esimene lugemine

Kümnes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt regionaalministri Piret Hartmani.

Lugupeetud Riigikogu [ase]esimees! Head liikmed! Tere varahommikust! Teie ees on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443. Eestis on regionaalne ebavõrdsus lubamatult suur. Ligi 20 aastaga on väljaspool Harju‑ ja Tartumaad elanike arv vähenenud umbes 20%, ligi kolmandiku võrra on vähenenud lapsi ja tööealisi. Samal ajal on kasvanud üle 65‑aastaste arv. Samuti on maakonniti võrreldes palkade erinevused suured ega ole 20 aastat vähenenud. Kõrgepalgalised töökohad ja jõukus on koondunud Harjumaale ning Tartu piirkonda. See on viinud olukorrani, kus kohalike omavalitsuste rahaline võimekus arendada teenuseid ja elukeskkonda on väga erinev. Me ei saa lubada olukorda, kus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda peavad omavalitsused rahapuuduse tõttu sulgema koole, lasteaedu ja raamatukogusid. Inimesed vajavad igal pool Eestis samaväärseid kohalikke teenuseid, nende pakkumine ei tohi sõltuda omavalitsuse asukohast või suutlikkusest. Seda ei saa lubada ka põhiseaduse sotsiaalriigi põhimõtte kohaselt. Me ei saa lihtsalt istuda ja kõrvalt vaadata, kuidas äärealadel ja ka mõnel pool maakonnakeskustes elu hääbub ja noored kolivad mujale. Antud eelnõu ei ole kindlasti ainus imerohi selle vastu, kuid aitab olukorda sellistes omavalitsustes leevendada. Meil ei ole Eestis ka tohutult jõukaid omavalitsusi. On omavalitsused, kuhu rahvastik koondub, ja kes seetõttu tegelevad teist laadi väljakutsetega: vaja on lasteaiakohti, koolikohti ja teha muid investeeringuid. Omavalitsustevahelist rahalist ebavõrdsust peaks tasakaalustama tasandusfond, kuid kuna riigieelarve on suures defitsiidis, ei ole võimalik riigieelarve tulude arvelt tasandusfondi suurendada. Seetõttu pakumegi eelnõuga välja tulumaksu ümberjagamise, millega suurendame vähem tulukate omavalitsuste tulusid. Samal ajal ei kärbita tulukamate omavalitsuste reaalseid tulusid, vaid tulevikus laekuva tulumaksu kasvutempot. Eelnõuga muudetakse omavalitsuste tulumaksu laekumise põhimõtteid. Järgmisest aastast järk-järgult suurendatakse residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksuosa ja samal ajal vähendatakse neile muust maksustatavast tulust eraldatavat tulumaksuosa, kuni on mõlemad 2027. aastaks võrdselt 10,23% füüsiliste isikute brutotulust. Muudatus suurendab nende omavalitsuste tulusid, kus on rohkem eakaid ja kus tööealisi [on vähem ja nende] keskmine sissetulek on väiksem, ning tagab kõikidele omavalitsustele laiapindsema tulubaasi kasvu. Lisaks nähakse tulumaksu laekumise muudatusega [tulu] kaotavatele omavalitsustele ette tulubaasi vähendamise aastane lagi: näiteks 2025. aastal ei saa ühegi KOV-i tulumaksu laekumise kasvu vähendada enam kui 1,5%. Seda ületav vähendamine kompenseeritakse perioodil 2025–2035. Nii jaotub tulubaasi ümberkorralduse tegelik mõju 11 aastale. Lisaks [tulumaksuseadusele] plaanime muuta maamaksuseadust, millega anname omavalitsustele suurema autonoomia maamaksu suuruse üle otsustamisel. Samuti kavandame meetmena anda soodustingimustel CO2 toetust, et vajalikud investeeringud saaksid tehtud. Veel sel aastal teeme täiendavad ettepanekud omavalitsuste tulubaasi mitmekesistamiseks. Seega loome tööriistad, millega omavalitsus saab oma tulubaasi võimalikult laialt ise kujundada, et oluliselt ei halveneks laenude võtmise või teenindamise võimekus ning vajalikud uued lasteaia‑ ja koolikohad ei jääks loomata. Tegemist on olulise regionaalpoliitilise sammuga, et ka väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda oleks heal tasemel teenused ja kõikjal Eestis oleks võrdselt hea elada. Palun Riigikogul eelnõu toetada. Suur aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, rahanduskomisjoni liikme, hea kolleegi Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu oli rahanduskomisjonis arutelul 30. mail ja 4. juunil. Nii nagu me kuulsime praegu regionaalminister Piret Hartmani ettekannet, sellisena ta tegi selle ka 30. mail. Kõik olulised teemad ja küsimused said seal tõstatatud. Komisjon tegi 30. mai istungil järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu suure saali päevakorda 5. juuniks. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Esimese lugemise lõpetamise poolt oli samuti 8 saadikut ja vastu 1. Lisaks tehti 30. mai koosolekul otsus teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. juuni kell 16. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Konsensuslikult tehti ka otsus määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Madis Kallas. 4. juunil oli see punkt meil samuti päevakorras ja siis tehti ümber otsus muudatusettepanekute [esitamise tähtaja] kohta: tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, see on 19. juuni kell 17.15. Otsus võeti vastu konsensuslikult. Ja arutelu käigust väga põgusalt. Lihtsalt mainin, nii nagu me juba ministri sõnavõtust kuulsime, saime ülevaate, kuidas on toimunud kaasamine. Minu hinnangul said kõik komisjoni liikmed vastused, kuidas ja mismoodi on seda tehtud. Lisaks oli küsimus täiendavate andmete kohta: kas on võimalik saada erinevate piirkondade täpsemaid andmeid. Küsiti, mismoodi mõjutavad erinevad mehhanismid kohalike omavalitsuste rahastamismudelit. Ka nendes küsimustes andsid ministeeriumi ametnikud ja minister ammendavad vastused. Selline oli lühike ja põgus ülevaade komisjoni aruteludest. Kõik komisjoni liikmed minu hinnangul tunnistasid, et tegu on äärmiselt olulise eelnõuga. Loodetavasti lähevad ka järgmised lugemised nii komisjonis kui ka siin suures saalis sama sisukalt ja tulemuslikult. Aitäh!

Suur tänu teile! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Ma ei hakka varast hommikutundi kurjasti kasutama ja teen hästi lühidalt. Kõigepealt, endise omavalitsusjuhina kinnitan, et eelnõu on väga vajalik. Milleks? Selleks, et säilitada kõikide Eesti omavalitsuste võimekus pakkuda [seaduses ettenähtud] teenuseid vähemalt minimaalses mahus ja minimaalse kvaliteediga. Me juba eelmisel aastal siinsamas saalis tegime selle niinimetatud Robin Hoodi esimese sammu ära, nüüd on käsil järgmine ja tõenäoliselt ei jää see ka viimaseks, sest probleem on tõesti suur ja ulatuslik. Nendele omavalitsustele, kes küsivad, kas nad võivad ka oma eelarvestrateegia protsessis ja hiljem järgmiseks aastaks eelarve koostamisel arvestada nende muudatustega, mis eelnõu kaasa toob, ma võin kinnitada, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taha see kindlasti ei jää. Koalitsioonipartneritega oleme kokku leppinud, et hiljemalt septembris võetakse seadus vastu, ja ma loodan südamest, et need kokkulepped peavad. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 443 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. juuni kell 17.15, aga siin ei ole üldse mitte vastuolu sellega, mida ettekandja ütles. Kuivõrd me oleme liikunud uude päeva ja kuna ettepanek oli kümme päeva, siis tõepoolest, 19. juuni asemel on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. juuni kell 17.15.