Tere hommikust, austatud kolleegid! Austatud juhataja! Vabandan kohe ette, et võib-olla minu ettekanne ei ole kõige lühem tänasel ööl. Tegemist on väga mahuka eelnõuga. See on täiesti uue seaduse eelnõu ja komisjon arutas selle ettevalmistamist teiseks lugemiseks lausa neljal istungil, aga proovin võimalikult lühidalt. Tuletan igaks juhuks meelde, et tegemist on seadusega, mis hakkab reguleerima inkassofirmasid ja nendega seotud isikuid, samuti firmasid, kes ostavad võlgasid üles. Järelevalve nende üle antakse Finantsinspektsioonile. Teatavasti tegelevad inkassofirmad väga erinevate võlgade sissenõudmisega ja nõuete ülesostmisega. See konkreetne seaduseelnõu reguleerib ainult neid inkassofirmasid, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Seepärast määratleb nii eelnõu pealkiri kui ka eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena. Seadus hakkab kehtima suurema osa Eesti inkassoturu kohta. Kui firma tegeleb aga ainult trahvide või näiteks elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis see konkreetne eelnõu talle ei kohaldu. Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse Finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle. Nähakse ette kapitalinõuded, juhtimise nõuded. Näiteks ei saa inkassofirmat juhtida ega omada isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega. Nagu ütlesin, on õiguskomisjon seda teemat käsitlenud päris mitmel istungil ning kaasatud on väga palju isikuid. Oma kirjalikke seisukohti esitasid Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Harju Maakohus, Eesti Pangaliit, Aktiva Finance Group OÜ, Omega Invest OÜ, Eesti Krediidiandjate Liit, Finance Estonia MTÜ ja samuti Eesti Võlanõustajate Liit. 29. aprillil toimus kaasamisistung, kus enamik neist, kes oma arvamuse esitasid, ka osalesid ja avaldasid oma seisukohti. Loomulikult kommenteeris neid Rahandusministeerium, kes on selle eelnõu autor. Kõige suurem diskussioon komisjonis tekkis selle üle, milliseid dokumente krediidiandja või pank peab kaasa andma juhul, kui nõue antakse edasi inkassofirmale. Siin on probleem selles, et nõutakse tõendusmaterjali, kas pank või krediidiandja on piisavalt hästi analüüsinud inimese krediidivõimekust enne talle krediidi, laenu või tarbimislaenu andmist. Vaidlus käib selle üle, kas koos selle dokumentatsiooniga võib sattuda inkassofirma kätte näiteks panga või krediidiandja ärisaladus. Siin olid osapooltel, kaasa arvatud Finantsinspektsioonil, väga erinevad seisukohad, aga kokku võttes võin öelda, et pärast pikki arutelusid ja kirjavahetust oleme jõudnud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Kõige rohkem võttis sellel teemal sõna tegelikult kohus, kes peab hindama, kas nõuded, mis inimeste vastu esitatakse, ja laenud, mis nende taga on, on antud seadusega kooskõlas ja kas krediidiandja või pank on igakülgselt hinnanud inimese krediidivõimekust. Päris palju oli juttu ka pangaväljavõtetest. Me kõik, kes me oleme kunagi krediiti võtnud, oleme esitanud krediidiandjatele oma pangaväljavõtted, milles on päris palju tundlikku informatsiooni. Arutati ka küsimust, et kui see informatsioon hakkab liikuma ühest asutusest teise asutusse, inkassofirmasse, kohtusse ja nii edasi, siis kuidas sellega on. Selle kohta andis kommentaare ka Andmekaitse Inspektsioon. Aga nagu ma ütlesin, me oleme lõpuks jõudnud kõiki rahuldava tulemuseni. Räägiti ka sellest, mis ajal ja millistele nõuetele kõik need seaduse ranged sätted peavad rakenduma. Leppisime kokku, et nendele nõuetele, mis on seaduse jõustumise ajal või isegi natuke hilisemal perioodil juba kohtusse antud maksekäsuna või tavalise hagimenetlusena, kõik need uue seaduse nõuded ei laiene. Neid inkasso- ja kohtumenetlusi saab läbi viia vana süsteemi järgi. Oleme osapooltega arutanud ka muid võimalusi, kuidas aidata sellel turul hammasrataste vahele sattunud inimesi. Kõik osapooled toonitasid, et olukorda aitaks päästa niinimetatud positiivne krediidiregister ehk andmebaas, kus oleks kõikide inimeste laenud kirjas. Ettevõtted, kes inimestele laenu annavad – krediidilaenu, tarbimislaenu –, saaksid sealt järele vaadata. Ministeerium lubas, et see seaduseelnõu meile siia varsti ka jõuab. Ütlen ka seda, et varsti tuleb meile eelnõu, milles võetakse üle Euroopa Liidu tarbijadirektiiv. Seal on päris palju teemasid, mis on seotud tarbimislaenude, krediidi võtmise ja laenu andmisega. Need kajastuvad seal. Lisaks teemadele, mille on tõstatanud huvirühmad, oleme arutanud ka muid võimalusi, kuidas seda turgu reguleerida. Näiteks oli meil läbivaks teemaks krediidi kulukuse määra alandamine. Võib-olla te teate või mäletate, et praegu võib krediidiandja krediidi kulukuseks määrata summa, mis on kommertspankade kolmekordne keskmine. See on üsna kõrge, üle 50%. Arutasime võimalusi seda alandada, kuid me ei ole jõudnud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Komisjonis olid väga erinevad seisukohad ja tõdesime, et meil ei ole olnud piisavalt aega teha analüüse, mis juhtub siis, kui me alandame krediidi kulukuse määra. Seetõttu otsustasime, et selle eelnõu raames me sellega edasi ei tegele. Seda tuleb edasi arutada sellel aastal kas koos tarbijadirektiivi ülevõtmisega või positiivse krediidiregistriga või täiesti eraldiseisva teemana. Samuti oleme põhjalikult arutanud näiteks öise laenamise teemat. Me teame väga hästi, et inimestel tekivad olukorrad, kus nad mingil põhjusel soovivad öösel väga kiiresti laenu vormistada. Laen vormistatakse ja seda reklaamitakse, et umbes kümne minutiga saab raha kontole. Oleme arutanud, et öist raha ülekandmist tuleks piirata, aga me ei ole jõudnud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Otsustasime, et arutame seda teemat edasi. Samuti oleme plaaninud muudatusi, millises järjekorras täitemenetluses nõuded rahuldatakse. Järjekord võiks olla sama, mis on võlaõigusseaduses: kõigepealt võetakse inimeselt põhiosa, siis intress ja viivis. Hetkel on täitemenetluses järjekord selline, et kõigepealt võetakse viivis ja intress, alles seejärel põhiosa. Väga tihti on niimoodi, et inimene ei jõuagi täitemenetluses kunagi oma põhiosa tasumiseni. Ka selle ettepaneku jätsime pärastiseks. Teemasid oli veel, aga nagu ma juba ütlesin, me otsustasime nendega tegelda järgmiste eelnõude raames, mis seda valdkonda puudutavad. Kokku algatas komisjon ise ja ka täielikult arvestas 16 muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud tulenevad nendestsamadest kaasamisüritustest ja meile laekunud kirjalikest seisukohtadest. Rahandusministeerium on need ilusti formuleerinud ja komisjoni liikmetest ei olnud kellelgi vastuhääli. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult ja kõik komisjoni liikmed ka toetasid neid ettepanekuid. Mainin [muudatus]ettepanekut nr 6, mida näete muudatusettepanekute tabelist. See on kõige rohkem vaidlusi tekitanud küsimus: milliseid dokumente tuleb inkassole koos nõuetega üle anda. Leppisime kokku, et üle anda tuleb tarbija maksetehingute andmed sellisel kujul, mis võimaldavad saada ülevaate tarbija maksetehingutest tulu- ja kululiikide lõikes. Kogu informatsiooni, mida on kliendi kohta kogutud, ja kõiki valimeid ja ärisaladusi ei pea üle andma, seda nii panga kui ka muude krediidiandjate puhul. Oluline teema, mis tuleb ära markeerida, on seitsmes muudatusettepanek, kus me oluliselt vähendasime esialgu planeeritud karistusmäärasid juhul, kui inkassofirma ei täida talle pandud kohustusi. Vähendasime neid kolmekordseks. Sätestasime ka erinevad üleminekuajad ja jõustumisajad, et kõikidel osapooltel oleks piisavalt aega nendeks muudatusteks valmistuda. Et nendel muudatusettepanekutel pikemalt mitte peatuda, tahan öelda, et see on üks väheseid eelnõusid, mille puhul komisjonis valitses väga hea üksmeel. Kõik mõtlesid aktiivselt kaasa ning toetasid erinevaid lahendusi ja ettepanekuid. Kõik otsused, kaasa arvatud menetlusotsused, et teine lugemine lõpetada ja teise lugemise lõpetamisel kolmas lugemine korraldada, olid komisjonis konsensuslikud. Ma tänan teid tähelepanu eest ja hea meelega vastan küsimustele.