Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) teine lugemine

Jõuame neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme, hea kolleegi Vilja Toomasti.

Suur tänu, hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 arutas õiguskomisjon teisele lugemisele saali saatmiseks õiguskomisjoni istungil 28. mail. Nagu ikka, enne teisele lugemisele saatmist vaatasime läbi esitatud arvamused ja ettepanekud, neid oli seekord esitatud neli tükki. Esimene nendest tuli prokuratuurilt, kes soovis, et lisaks trahvimäärade tõstmisele tõstetaks rahalise karistuse aluseks olev miinimumpäevamäär kahekordseks. Komisjon leidis ühiselt, et see ei ole otseselt selle eelnõuga seotud ja kohus saab alati otsustada miinimumpäevamäära ise tõsta. Teise ettepaneku või arvamuse esitas õiguskomisjonile Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes ei pidanud mõistlikuks trahviühikut tõsta, ja märkis, et mõjusam võiks olla näiteks väärteo toimepanemise kohta info laialdasem avalikustamine või mõne tegevuspiirangu rakendamine. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tahtis sellele eelnõule juurde pookida täitemenetluse seadustiku muutmise, mis puudutab menetluskulusid ja sundtäitmist. Komisjon aga leidis, et kuna see käsitleb täiesti teist seadust, siis me ei lisa seda muudatusettepanekut selle seaduseelnõu menetlemise juurde. Neljas ettepanek tuli professor Jaan Ginterilt, kes soovis, et trahvimäärade suurus oleks sõltuvuses inimese reaalse sissetulekuga. [Sissetulekuid] pole seni arvestatud, sest seda on keeruline vormistada. Kui [trahvimäärad] sissetulekuga siduda, võib juhtuda, et inimesed hakkavad oma sissetulekuid varjama. Trahviühiku sidumisest inimese sissetulekuga oli komisjonis juba enne esimesele lugemisele saatmist juttu. Komisjonis leiti, et see on läbi töötamata ja me ei hakka seda eelnõule juurde pookima. See vajab arutelu, tulevikus võib [trahvimäärade sissetulekuga sidumine] kõne alla tulla. Nüüd edasi. See tähendab, et ühtegi ettepanekut komisjon ei arvestanud ega teinud nende põhjal ühtegi muudatusettepanekut, mida teile saali esitada. Küll aga esitas Keskerakonna fraktsioon neli muudatusettepanekut ja komisjon tegi ühe [muudatus]ettepaneku, nii et meil on kokku viis muudatusettepanekut. Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid tutvustas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Ütlen lühidalt, et kõikide nende muudatusettepanekute põhimõte on jätta trahvimäärad sarnaseks praegu kehtivate määradega. Konkreetselt ühes muudatusettepanekus soovib Keskerakonna fraktsioon, et liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest jääks trahvimäär samaks. Teises [muudatus]ettepanekus ei ole Keskerakonna fraktsioon nõus kahekordistama parkimistrahve ja samuti [trahvimäära] sellise auto juhtimise eest, mis ei vasta tehnonõuetele. Viimane [muudatus]ettepanek puudutas ühistranspordis piletita sõidu eest trahvi määra. Lühidalt öeldes, Keskerakonna fraktsioon ei ole nõus neid trahvimäärasid kahekordistama. Õiguskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku, mille põhjus oli see, et hetkel arutab majanduskomisjon liiklusseaduse muudatusi, milles on samasugune säte. Õiguskomisjon tegi ettepaneku võtta teie paberite järgi muudatusettepanek nr 3 karistusseadustiku muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust välja, kuna liiklusseaduse muudatused peaksid hakkama kehtima üldises korras, aga karistusseadustiku muutmise seaduses jõustuks trahviühiku määra tõstmine järgmise aasta ehk 2025. aasta 1. jaanuaril. Need olid muudatusettepanekud. Hääletustulemused olid sellised: Keskerakonna tehtud muudatusettepanekuid toetas 2 õiguskomisjoni liiget ja vastu oli 5, õiguskomisjoni tehtud muudatusettepanekuid toetas 6 õiguskomisjoni liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Ja veel tehtud menetluslikest otsustest. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. juunil käesoleval aastal, aga juhatus otsustas selle panna 5. juuni päevakorda. Praeguseks oleme jõudnud juba 6. juunisse, aga komisjoni otsus oli 4. juuni kohta. Teine otsus oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kolmas ettepanek oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. juunil käesoleval aastal. Ka need hääletused läksid samade numbrite järgi: 2 olid vastu ja 5 olid poolt. Minu poolt ongi kõik.

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! On tõesti väga kurb, et jälle, nagu ka eelmise eelnõu puhul, ei toetatud mitte ühtegi Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut, kuigi need olid sisulised. Kandsin need ette ja selgitasin, et tõesti me ei ole nõus trahvimäärade kahekordse tõstmisega. Me pakkusime ka kompromissi selles osas, mis puudutab kiiruse ületamist – seal võiks tõus olla. Aga mis puudutab mõjutustrahve, hoiatustrahve ja ka parkimistrahve, siis selline tõus on täiesti ebaproportsionaalne. Praeguse eelnõuga hakkab näiteks parkimistrahv olema 80 eurot, mis on isegi kallim kui Soomes. Mõjutustrahv 160 eurot on ka natukene ebaproportsionaalne, eriti arvestades, et ka justiitsminister ütles, et mingit eelnevat analüüsi pole tehtud. Analüüsitud on seda, palju see riigieelarvesse raha toob. Mis on teie seisukoht selle kohta, kui inimesed ei ole mingi hetk võimelised neid trahve tasuma?

Aitäh! Minu seisukoht ei ole hetkel väga oluline, aga komisjonis oli mingil määral sellest juttu. Ministeeriumi esindaja tõi välja põhimõtte, et kui see seadus võetakse vastu, on võimalik trahvi tasuda ka osade kaupa, kui inimene ei suuda seda ühekorraga ära maksta.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Austatud ettekandja, hea Vilja! Jah, on kurb tõdeda, et jälle pandi opositsiooni väga head ja mõistlikud ettepanekud prügikasti, aga ma küsin konkreetselt. Antud eelnõuga soovitakse kahekordselt tõsta trahvimäära ühistranspordis piletita sõidu eest. Kas teil on andmeid, palju koguti trahve eelmisel aastal? Mis plaanid on järgmiseks aastaks? Mis plaanid teil on ja milleks see määr üldse mõeldud on?

Aitäh küsimuse eest! Mis plaanid minul on edaspidiseks, sellest ma praegu puldis vestlema ei hakka. (Naerab.) Aga mis puudutab numbreid, et palju trahve koguti, siis minu meelest konkreetselt piletita sõidu eest kogutud trahve ei ole meile välja toodud. Kui me mõtleme sellele, kes tegelikult trahve koguvad, siis näiteks Tallinnas kogub neid mupo. Ma ei tea, kes kogub neid näiteks Rakveres või kes kogub Pärnus. Ma arvan, et seda ongi natuke keeruline välja tuua. Trahve tehakse, aga mitte mupole ei lähe need trahvid, vaid trahvid lähevad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Meil komisjonis neid numbreid käepärast ei olnud ja ma ei oska ka prognoosida, et kas selle tõttu, et määrad tõusevad, kogutakse raha rohkem või mitte. Võib-olla on inimesed sõnakuulekamad, kuulekamad, distsiplineeritumad. See ongi tegelikult ka üks eelnõu eesmärkidest – mitte ainult raha koguda, vaid modelleerida või muuta inimeste käitumist seaduskuulekamaks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg Anastassia juhtis tähelepanu, et trahvimäärad tõusevad ja 80-eurone parkimistrahv on isegi suurem kui Soomes. Eks see iseloomustab praegust olukorda, kus meie hinnad Eestis tõusevadki. Kahjuks ei tule tulud järele ja kahjuks see ongi praegune Reformierakonna poliitika. Mis puudutab liiklustrahvide sidumist inimese sissetulekuga, siis te tõite näite, et [sel juhul] hakkaksid Eesti inimesed äkki oma tulusid varjama, mis tähendab, et sedasama Soomes rakendatud mudelit me ei suudaks Eestis rakendada. Kas me tõesti … Kas Reformierakonna juhitud valitsus ei suuda paika panna maksuametit, kes seda asja jälgib ja järelevalvet teeb? Ei ole usku?

Jaa, aitäh! Ma nii väga kategooriliselt seda ei väitnud. Ma tõin selle lihtsalt selgituseks, miks seda ei ole eelnõusse pandud. Nii on arvatud ja nii arvas ka professor Ginter. Tõenäoliselt pole seda selle tõttu tehtud ja seda tõepoolest pole nii palju analüüsitud, et me oleksime valmis ja suutelised seda konkreetselt eelnõusse kirjutama. Aga nagu ma ütlesin, Justiitsministeerium tegeleb sellega edasi. Küll on aga seletuskirjas … Veel eelmise küsimuse kohta: [seletuskirjas] ei ole küll kirjas, palju on piletita sõidu eest trahve kogutud, aga mingid trahvisummad on seletuskirjas siiski välja toodud ehk kui palju üldse on igasuguseid hoiatusmenetlusi, lühimenetlusi, kiirmenetlusi, üldmenetlusi olnud ja kui palju on sealt trahve kokku kogutud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan! Austatud ettekandja! Esialgu ma tahaksin täpsustada, kas ministeerium esitas põhjendusi, et tõsta trahvimäära ühistranspordis piletita sõidu eest. Ma ei saanud teie vastusest aru. Kas [põhjendused] olid või neid ei olnud, kas oli tehtud mingi analüüs või ei olnud? Mis põhjusel see ettepanek tehti? Teiseks ma tahaksin uurida seda. Ma loen, et eelnõu näeb ette kehtiva 80-eurose trahvimäära tõstmist [160] euro peale selle eest, [kui juhitakse] sõidukit, mis ei vasta tehnonõuetele. Küsimus on selles: kes hakkab seda kontrollima ja kas on üldse võimekus seda kontrollida? Ma tean, et tegelikult …

Aitäh!

… meil puudub nii tehniline kui ka rahaline võimekus kontrollida iga autot.

Nagu kõiki liikluseeskirja rikkumisi kontrollitakse, kontrollib politsei ka seda. Kui ta sind kinni peab, siis ta küsib aeg-ajalt sinult tehnilist passi, kus on ju märge, kas sa oled tehnoülevaatuse läbinud ja kas su auto vastab kehtestatud tehnonõuetele. See ei ole mingi kunsttükk, kuidas seda kontrollida. Jah, kontrollid on pistelised nagu alati: vahel sa jääd vahele, vahel ei jää vahele, nii nagu iga asjaga. Sa võid ka kiirust ületada, aga sa ei jää ju alati vahele. Tegelikult on see mehhanism olemas, nii et siin ei ole küll mingit kunsttükki ega keerukust. Aga miks siis kahekordselt? Tegelikult on need kõik juba esimesel lugemisel läbi käidud mõtted. Trahviühik tõsteti tegelikult ainult 8 eurole. Kui me võrdleme 2005. aasta miinimumpalka ja praegust miinimumpalka, siis oleks võinud trahviühikut tõsta 14 korda. Siis oleks trahvimäärade ja sissetulekute suhe olnud [varasemaga] võrreldav. Valitsus tegi aga sellise kompleksse otsuse tõsta kõiki [määrasid] kahekordselt ja selle tõttu on nii hoiatustrahv, parkimis[trahv] kui ka piletita sõidu [trahv] kõik ühtlaselt kahekordistatud. See oli Justiitsministeeriumi või valitsuse loogika, miks neid kõiki, nii kiirmenetluses [tehtavaid trahve] kui ka mõjutus- ja hoiatustrahve, ühtlustati ja kahekordistati.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No selles just ongi probleem, et lihtsalt otsustati, et tõstame kõiki [määrasid] kahekordselt. Analüüsid, miks [tõstetakse] just sellisel määral ja miks absoluutselt kõiki trahve, kahjuks puudusid. On tõdemus, et inimestel võib olla keerulisem trahve maksta – see on välja toodud ka eelnõu seletuskirjas –, ja on oht, et inimesed ei suudagi neid maksta. Seda nii-öelda oodatavat tulu, kui seda saab niimoodi nimetada, võib vähem laekuda. Õiguskomisjonis oli see teema tõesti ka eraldi arutlusel. Arutleti, et võib tekkida olukord, kus inimesed hakkavad [trahvide] tasumise asemel hoopis arestikambris istuma, kuna nad ei suuda trahve maksta. Ma mäletan, et arutelu käigus te veel ütlesite selle kohta, et inimesed võiksidki rohkem arestikambris istuda. Kas te saaksite selgitada seda mõtet, mida te too hetk õiguskomisjonis mõtlesite?

Jah, too hetk ma tõepoolest mõtlesin nii. Ütlesin võib-olla natuke emotsionaalselt, et mõnikord, isegi kui sa oled olnud lohakas ja hooletu ja jätnud oma liikluskindlustuse pikendamata või auto tehnoülevaatusel käimata, siis tõepoolest, kui sa ükskord saad selle trahvi ja selle ära maksad, siis jääb see sulle meelde. Sulle jäävad sellised asjad väga pikaks [ajaks] meelde. Võib-olla, kui sa istud arestimajas ja sa ei kavatse [trahvi] maksta, jääb see sulle meelde ja sa muutudki seaduskuulekamaks. Jah, see on tõepoolest nii ja nii ma mõtlesingi. Vahel on vaja lihtsalt väike hoiatus teha. Eksimusi on. Ma kordan veel kord, et kõiki trahve on võimalik ka ajatada, maksta osade kaupa. Kui ma elus üks kord eksin, siis ma suudan selle trahvi pikapeale ikka ära maksta, aga mulle jääb see eluks ajaks meelde. Ma edaspidi olen hoolikam, jälgin oma käitumist ja käitun nii, nagu seadus ette näeb. Ja muuseas, Eesti Vabariigi seaduste mitteteadmine ja mittetundmine ei vabasta mitte kedagi vastutusest ja karistusest. Seadust peab ka sel juhul täitma, kui sa seda ei tunne. Nii on.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te olete töötanud linnaosavanemana ja kindlasti mäletate, kuidas inimesed tegelikult elavad. Ega see lihtne ei ole: kui ikkagi trahv tehakse, siis on seda väga raske maksta. Eelkõige hakkab sellega tegelema kohalik omavalitsus, Tallinna puhul linnaosavalitsus. Mis puudutab seda eelnõu, siis siin on järjest trahvimäärade muudatusi, mis eelkõige täidavad riigikassat. Mina tulen ühistranspordi juurde. Kas te teate, et kui ministeerium on soovinud tõsta ühistranspordis [piletita sõidu eest] trahvi määra ehk kui rikutakse eeskirju, kas on ka kohalike omavalitsustega nõu peetud? Kas nendelt on tagasisidet saadud? Mis on nende suhtumine trahvimääradesse?

Ma võin küll kooskõlastustabelist üle vaadata, aga teiseks lugemiseks ei ole kohalike omavalitsuste liit ehk Eesti Linnade ja Valdade Liit minu teada esitanud oma ettepanekuid ega arvamusi. Ma võin seda kohe käigupealt kontrollida, aga lühidalt … Jaa, [Eesti Linnade ja] Valdade Liit on küll ettepanekuid [esitanud] ja neid on ka osaliselt arvestatud. Ma ei jõua selle lühikese ajaga kõike seda ette lugeda, aga kui te selle ise läbi loete, siis [näete, et] seletuskirja lõpus on kooskõlastustabel, kus on väga selgelt välja toodud linnade ja valdade liidu põhimured. Teisel lugemisel me seda enam ei käsitlenud, nii et ma ei saa teile seda praegu peast öelda. Ma peaksin selle ka ise järele vaatama ja sellele mõtlema. Lühike vastus on, et ei ole vaja seadust rikkuda. Siis ei pea ka trahvi maksma.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eelmise punkti juures ma küsisin selle küsimuse, aga ma arvan, et ka selle punkti juures on see hästi aktuaalne. Kuidas teile komisjonis tundus, et mis oli ikkagi [eelnõu] põhieesmärk? Miks see seaduseelnõu üldse komisjoni [esitati] ja miks see meil nüüd siin saalis on? On see mõeldud selleks, et riik saaks raha juurde ja eelarveauke kinni lappida, või sellel on mingi teine eesmärk?

Jaa, aitäh! Ennekõike on selle seaduseelnõu eesmärk loomulikult suurendada inimeste seaduskuulekust. Kui selle tõttu tuleb ka eelarvesse mingi raha, siis ega riigieelarvesse tulude leidmine ju ei ole ka lõppkokkuvõttes mingi patuasi.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole.

Ma tänan!

Avan läbirääkimised. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lisaks automaksule on valitsus otsustanud kehtestada sõidukiomanikele veel ühe maksu: just sellesama trahvide kahekordse tõstmise. Parkimistrahv hakkab meil olema 80 eurot, mis on kallim kui Soomes, hoiatus- ja mõjutustrahv 160 eurot. Ütleme ausalt, et trahvide ja riigilõivude mitmekordne tõstmine on valitsuse ebakompetentsuse maks rahvale. Sellega karistatakse rahvast viletsa majanduspoliitika eest ja selle eest, et eelarve on sellisesse seisu viidud. Keskerakond muidugi ei toeta seda eelnõu ja teeb ka ettepaneku [lugemine] katkestada. Kui tsiviliseeritud ühiskonnas on üldiselt kujunenud põhimõte, et mis tahes karistused kannavad distsiplineerivat, käitumiskultuuri parandavat eesmärki, siis Eestis kannab praeguse valitsuse trahvide tõstmine täiesti vastupidist sõnumit: kihutage sajaga, rikkuge seadust, nagu homset polekski, ja annate seeläbi oma panuse riigieelarve täiteks. Võite olla kindlad, et ka riigi eelarvestrateegia kiidab seda ja toetab teid selles igati. Kõlab irooniliselt ja küüniliselt, aga paraku on see reaalsus. Valitsuskoalitsioon isegi ei varja tõsiasja, et see kõik on vajalik vaid riigieelarve täitmiseks. Seda on väljendanud Riigikogu ees ka justiitsminister, öeldes otsesõnu, et ei ole tehtud mitte mingit eelnevat analüüsi, kuidas see mõjutab inimeste käitumiskultuuri või liikluskultuuri. Küll aga tehti üks ja ainus väga oluline analüüs: kuidas ja kui palju toovad trahvid raha riigieelarvesse. See on prioriteet. Ent ka siinkohal tegelikult tunnistati seda ja viidati tõsiasjale, et trahvide kahekordse tõstmisega võib tekkida oht, et inimesed satuvad trahvide tasumisel raskustesse ja oodatav tulu võib olla seetõttu väiksem. Ehk tegelikult saadakse juba praegu aru, et inimesed on majanduslikes raskustes ja neil on aina raskem kõikide maksude, riigilõivude ja trahvide tõusuga hakkama saada. Selle peale ametnik muidugi tuli ja ütles, et ei-ei, me tuleme teile vastu ja tuleme teile appi: trahve saab nüüd hakata tasuma mitmes osas. No aitäh teile, see on nüüd küll suur abi! Veel oli arutelu, et mis saab siis, kui inimesed ei olegi võimelised [trahve] tasuma ja hakkavadki valima arestikambris istumist. Nagu ka täna Vilja Toomast küsimustele vastates väljendas: nad võiksidki rohkem istuda, kui nad sõidavad ilma liikluskindlustuseta, võiksidki istuda ja järele mõelda. Selline on suhtumine inimestesse. Mul on küsimus: keda te sellega karistate? Kas retsidiivse käitumisega kiiruseületajat, kes nii või teisiti ei maksa oma trahve, või näiteks mitmelapselist üksikema, kes korra libastub ja pargib valesti või unustab liikluskindlustuse õigel ajal uuendada? Keda te karistate? Kahjuks on praegune valitsus huvitatud lihtsalt sellest, et inimesed libastuksid, eksiksid, võimalikult palju rikkumisi korda saadaksid ja valesti pargiksid, sest nii ju suurenevad riigieelarve [tulud]. On üks asi, mida tuleb muidugi möönda: kahekordistuvad trahvimäärad avaldavad erinevat mõju näiteks mõnele valitsusliikmele ja Võrumaal elavale perele ja nende igakuisele toimetulekule. Kui varem sai Võrumaal või Valgamaal elav pere ühistranspordiga tasuta sõita, siis vähe sellest, et esmalt tühistas valitsus ühistranspordiga tasuta sõidu, otsustas valitsus nüüd tõsta trahvimäära selle eest, kui inimene piletita sõidab, unustab pileti osta. Selle eest võiks ka olla kahekordne trahvimäär. Muidugi väärib erilist tähelepanu ka arutelu, mis on seletuskirjas eraldi välja toodud. Eraldi arutelus öeldi, et võib-olla me ei peaks trahvimäärasid tõstma. Siis aga ütles üks ametnikest, et kuulge, sel juhul võib tekkida oht, et äkki on trahv piletita sõidu eest väiksem kui kuupileti [hind]. Siis öeldi, et okei, teeme ikkagi kahekordse tõusu igaks juhuks ära, muidu äkki ei tule eelarvesse piisavalt raha. Ka 80-euroste parkimistrahvide kogumisel võib tekkida raskusi, sest kütuseaktsiisi, automaksu ja üldise hinnatõusu juures on auto saamas paljudele inimestele luksuskaubaks ja sedagi mitte kihutamiseks. Ilmselt ei tulnud eelnevate analüüsideta ja hoogtööna valminud eelarveaukude täitmise juures valitsusliikmetel isegi mõttesse, et ehk ei olegi inimesel enam vaja autot kuhugi parkida, sest tal ei pruugi enam autot ollagi. Ka bussiga ei pea inimene enam sõitma, sest töödki ei pruugi enam olla. Just nii "lihtne" võibki elu väljaspool Toompead kõigile tunduda. Arvestades seda, et karistusõiguses kehtib ultima ratio printsiip, mis tähendab, et karistamine peab jääma alati kõige viimaseks abinõuks, kõige viimaseks meetmeks, tegi Keskerakonna fraktsioon ka vastavad muudatusettepanekud: jätta parkimis- ja hoiatustrahvid praegusele tasemele. See ei ole koht, kus peaks inimesi karistama. Keskerakonna fraktsioon oli ainus, kes muudatusettepanekuid esitas, ja muidugi, nagu alati, ei toetatud ühtegi muudatusettepanekut. Me pakkusime ka kompromissi: meie hinnangul võiks kiiruse ületamise eest tõesti trahve tõsta, aga miks me peame inimesi karistama, kui nad korra näiteks pargivad valesti? Ma tuletan meelde, et praegu on paralleelselt valmimas eelnõu, millega muudetakse parkimisreegleid. Mida sellega tehakse: muudetakse parkimisreegleid ja paralleelselt kehtestatakse uued trahvimäärad, ja nende [jõustumise aeg] tõstetakse varasemaks. Kui selle eelnõuga pidi parkimistrahvi määr hakkama kehtima hiljem, siis nüüd, teise eelnõuga tõstetakse see varasemaks. Teeme uued reeglid ja paneme inimesed kohe maksma, kui nad reeglitega ei kohane. Trahvide ja riigilõivu hüppelise kasvu kõrval peitub aga kõige suurem oht ja probleem: riigi ja valitsuse jaoks ei ole mureks rahvas ja ühiskond, vaid hoopis trahvirahadest riigikassasse laekumata jääv tulu. Kui riik hakkab oma inimestega suhtlema karistuste kaudu, siis toob see kaasa hoopis vastupidise efekti. Miks inimesi karistatakse valitsuse läbimõtlemata majanduspoliitika pärast? Võib-olla peaks pigem küsima, millist trahvi maksavad valitsuse liikmed selle eest, et nad on Eesti majanduse niivõrd nigelasse seisu viinud. Aitäh!

Aitäh! Ma protokolli huvides ütlen, muidu jääbki kõlama, et justkui ma oleksin öelnud, et inimesed peaksidki rohkem arestimajas istuma. Sellist mõtet ma ei ole komisjonis väljendanud ega ole ka siin saalis väljendanud, nii et ma tahan, et see ära parandataks. Jah, ma olen öelnud, et see on alternatiiv. Need ei ole ainult minu sõnad, seda on öelnud ka õiguskaitseorganid: alati on mitu võimalust, kas rahaline trahv või [saab] ka muud moodi karistust kanda.

Sõnavõtt kohapealt, Vilja Toomast, palun!

Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See on väga asjakohane muudatus[ettepanek]. Kindlasti sooviks seda muudatus[ettepanekut] hääletada ning enne hääletust palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümneminutilist pausi.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 4, vastu 32, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Muudatusettepanek nr 2 on väga oluline. Loomulikult me soovime selle üle hääletust. Kui siin oleks ka minu pinginaaber Andrei Korobeinik, siis ta sooviks vähemalt viis minutit pausi enne hääletust, aga minu ettepanek on teha kolmeminutiline vaheaeg enne hääletust.

Ma hindan teid ja mul on hea meel, et teil pinginaabrit ei ole praegu kõrval. Vaheaeg kolm minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni lühem, kolleegidest hoolivam vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Aitäh! Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Seda muudatusettepanekut soovime loomulikult hääletada ja enne seda võtaksime kümneminutise vaheaja.

Aga kuhu see hoolivus kadus? Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 4, vastu 30, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Soovime seda muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult kutsume kõiki häid kolleege üles mõtlema positiivselt selle muudatusettepaneku osas.

Suurepärane ja suuremeelne. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? Ma väga tänan teid. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku nr 5, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 4, vastu 30, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 415 teine lugemine lõpetada, aga juhatusele on laekunud avaldus Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ettepanekuga eelnõu 415 teine lugemine katkestada. Peame seda ettepanekut hääletama. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Enne hääletuse läbiviimist soovib Eesti Keskerakonna fraktsioon võtta vaheaja kestusega seitse minutit.

Ja te soovite ka hääletada?

Me loomulikult soovime seda hääletada.

Aitäh! Vaheaeg seitse minutit. V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 415 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 4 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 415 teine lugemine on lõpetatud.