Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) teine lugemine

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Mati Raidma. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 11. aprillil. Eelnõu esimene lugemine toimus 30. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid eelnõu kohta muudatusettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioon, 22 muudatusettepanekut, ja Isamaa fraktsioon, 4 muudatusettepanekut. Lisaks muudatusettepanekutele esitasid eelnõu kohta kirjaliku arvamuse ja ettepanekud Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Relvaomanike Liit ja Elektrilevi OÜ. Kõikide pöördumiste sisu oli eelnõus ettenähtud riigilõivumäärade vähendamine. Komisjon käsitles seda teemat kahel istungil: kõigepealt 28. mail, kui lisaks komisjonile olid [istungile] kutsutud Siseministeeriumi piirivalve ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg. Kõigepealt vaatasime kolme arvamust. Toimus arutelu relvaomanike liidu ja jahimeeste seltsi seisukohtade üle. Elektrilevi [ettepanekute] kohta otsustas komisjon, et kuna nende kiri puudutab ainult Kliimaministeeriumi teemasid, siis vajadusel peaks antud ministeerium ise algatama vastavad muudatused. See eelnõu hõlmab ainult Siseministeeriumi haldusala lõive. Siis alustasime muudatusettepanekute läbivaatamist. Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekute tutvustamiseks sai sõna Jaanus Karilaid. Nagu ma juba mainisin, oli neli muudatusettepanekut, kolm neist puudutasid kiirkorras väljastatava isikut tõendava dokumendi riigilõivu ja neljas ettepanek oli muuta abielu sõlmimine riigilõivuvabaks. Seejärel tutvustas Keskerakonna muudatusettepanekuid Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Kõik need muudatusettepanekud puudutasid erinevate riigilõivude muudatuste sätete väljajätmist eelnõust. Seejärel viisime läbi muudatusettepanekute hääletused. Kõikide muudatusettepanekutega oli olukord selline, et muudatusettepaneku poolt hääletas 2 liiget ning vastu 5. Tegime eelnõu kohta ka menetlusotsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. juunil käesoleval aastal, poolt 5, vastu 2. Teiseks tehti ettepanek teine lugemine lõpetada, poolt 5, vastu 2. Ja kolmandaks tehti ettepanek, kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 12. juunil, samuti poolt 5, vastu 2. Teisel komisjoni istungil 3. juunil käesoleval aastal me pöördusime tagasi nende ettepanekute juurde, mille Eesti Relvaomanike Liit ja Eesti Jahimeeste Selts olid esitanud. Komisjoni esimees andis teada, et on ette valmistatud üks komisjoni muudatusettepanek, kus arvestatakse maksimaalselt neid arvamusi, ning relvalubadega ja relvadega seotud taotluste-toimingute riigilõivumäärasid võrreldes algses eelnõus kirjeldatuga vähendati. Küll ühe erandiga: relva lammutamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa taotluse läbivaatamisega seotud riigilõivu määra suurendati võrreldes esialgse määraga 10 euro võrra. Ka see õiguskomisjoni algatatud muudatusettepanek läks hääletusele. Hääletusel oli ettepaneku poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0. Kolleeg Varro Vooglaid sõnas, et tervitab ettepanekut, kuid on siiski seisukohal, et riigilõivumäärasid ei peaks üleüldse tõstma, ning seega ta ei osalenud hääletusel. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selline küsimus: kuidas teil komisjonis tunne oli, milleks seda kõike vaja on? Tahes-tahtmata, vaadates nendele numbritele otsa, tekib lihtne järeldus, et lihtsalt üritatakse inimestelt rohkem raha võtta nende toimingute eest, mis on inimestele kohati hädavajalikud ehk ilma nende toiminguteta nad kuidagi edasi minna ei saa. Mõnes kohas kasvab riigilõiv mitu korda. Kas teie arvates on seda vaja konkreetselt selleks, et lihtsalt täita riigieelarvet, kuna vahepeal on tekkinud eelarveaugud, või on sellele ka mingi ratsionaalsem seletus olemas?

Aitäh! Pikem arutelu toimus meil enne [eelnõu] toomist siia esimesele lugemisele, kuid ka seekord seda teemat puudutati. Eelnõu koostajad toonitasid veel kord, et lõivumäärade kavandamisel oli aluseks vastavate toimingute tegelik kulu, mitte riigile tulu teenimise eesmärk. Komisjon aktsepteeris seda seisukohta.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Tegelikult on muidugi väga kurb, et komisjon ühtegi Keskerakonna muudatusettepanekut ei toetanud, näiteks kas või seoses kiirkorras ID-kaardi tegemisega. Praegu on eelnõus sätestatud, et see [lõiv] hakkab olema 250 eurot, kuigi varem see oli 45 eurot. Keskerakond tahtis ikkagi jätta selle varasemale tasemele. Tegelikult on väga kurb, et komisjon seda ei toetanud. Aga see-eest on väga huvitav, et komisjon tegi äkitselt lisaistungi ja toetas seda, et alandada riigilõive seoses relvalubade taotlemisega. Kuidagi imelikud prioriteedid. Kas te saaksite täpsemalt selgitada, miks passi või ID-kaardi kiirkorras tegemise riigilõivu alandada ei soovitud, seda muudatusettepanekut [ei toetatud], aga seda muudatusettepanekut, mis puudutab relvalube, siis toetati?

Aitäh! Kõigepealt isikut tõendavate dokumentide kiirkorras [taotlemise] kohta. See oli meil ka arutelul esimeseks lugemiseks valmistumisel. Kordan siin üle, et seda tasakaalustab kiirkorras [taotlemise] protsessi kiirendamine: tänaseni oli see viis päeva, aga selle eelnõu vastuvõtmise järgselt on see kaks päeva. Kaks päeva on väga kiire ja ilmselt ka vajalik, kui teada neid paljusid põhjuseid, miks neid kiirkorras taotletakse. Seega, jah, komisjoni enamus tõepoolest ei leidnud põhjendust, miks tunduvalt alandada isikut tõendavate dokumentide kiirkorras soetamise riigilõivu. Mis puudutab relvaluba, siis kõigepealt, üldise arutelu käigus nii enne esimest kui ka teist lugemist komisjoni liikmed selle [teema] tõstatasid, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Ehk siis tunnetati selle rolli julgeolekumaailmas [ega tahetud] relva omamist riigilõivudega väga koormata. Samuti tuldi vastu jahimeeste palvetele, kuna jahimehed ühelt poolt peavad jahti, kuid teiselt poolt täidavad täiendavaid ülesandeid ka riiklikus mõistes, näiteks erinevate taudide ohjamisel. Need olid need põhjendused ja lisaks olid põhjendatud pöördumised kahe organisatsiooni poolt, kellele otsustati vastu tulla ja neid määrasid alandada.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tõepoolest, nagu minu kolleeg ütles, on kahetsusväärne, et ükski [meie] muudatusettepanek ei leidnud komisjonis toetust. Aga minu küsimus on seotud huvitava arvuga. Nimelt näeb eelnõu ette Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumist varasema 13 euro asemel 150 eurot ehk teisisõnu on kasv rohkem kui 1100%. Te mainisite eelnevalt, et lõivumäärade kavandamisel oli aluseks vastavate toimingute tegelik kulu, mitte riigile tulu teenimise eesmärk. Minu küsimus ongi, kas on päriselt niimoodi, et tegelik kulu, noh, ei olnud nii pikalt vastavuses reaalsusega, et nüüd on vaja 1100% tõsta.

Suur tänu! Küsimuse esimesele poolele on [vastus] see, et kui me räägime relvadega seotud riigilõivudest, siis olid ettepanekud neid vähendada. Paraku olid teie fraktsioonilt tulnud ettepanekud erinevad riigilõivude muudatused lihtsalt sajaprotsendiliselt eelnõust välja võtta. Aga mis puudutab seda tõusu, siis tõepoolest – see oli küll enne esimest lugemist –, Siseministeeriumi esindajad andsid teada, et kuna pikka aega ei ole riigilõive tõstetud, siis need on, kui me lähtume kulupõhisusest, jäänud tugevalt alla normaalsuse. Kuid samas anti ministeeriumi poolt ka selgitus, et ka praegused eelnõus olevad määrad ei kata täielikult kulusid. Ehk siis ministeeriumi väitel on nad arvestanud seda, et mõnedes kohtades on [lõive] tuntavalt tõstetud, kuid siiski mitte täies mahus, mida vajatakse. On arvestatud sellega, et liiga järske muudatusi võimalusel leevendada.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Jah, mul on ka kurb tõdeda, et kõigi Keskerakonna ettepanekute kohta on juhtivkomisjoni resolutsioon "jätta arvestamata". Aga ikka küsin § 1 punktide 42, 43 ja 44 kohta. Nende punktidega soovitakse tõsta riigilõivu reisidokumendi taotluse läbivaatamise eest ja tõus on peaaegu üks kolmandik. Tahaksin kuulda teie põhjendust, miks seda on hädavajalik teha. Mis on teie põhjendus sellele?

Aitäh! Eks me isegi võtame raske südamega neid otsuseid vastu. Kindlasti ei ole siinkõneleja [lõivude] tõstja, vaid komisjoni esindaja, kes püüab kirjeldada arutelusid, mis komisjonis olid. Sellest ma olen andnud põgusa ülevaate ja taandun jällegi sellelesamale teemale, et lähtuti kulupõhisusest ja sellest, et aastaid – mõned 10–15 aastat – on need määrad muutusteta olnud. Siit see vajadus tuleb.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Muidugi on väga huvitav, et jahimeestele on vastu tuldud, nende puhul alandati [plaanitud] riigilõivu. Aga miks on niimoodi, et muidu ei soovitud inimestele vastu tulla ja vähendada seda määra, mis puudutab kiirkorras dokumendi tegemist? Minu hinnangul on siin väga oluline avalik huvi ja selle hind peaks olema adekvaatne vaatamata sellele, et dokumente soovitakse taotleda kiirkorras. 250 eurot ei ole kuidagi adekvaatne hind. Aga üks muudatusettepanek muu hulgas puudutas seda, et ka abielukande tegemise riigilõiv tegelikult ei peaks tõusma. See võiks olla valitsuse ja riigi huvi, et abielusid sõlmitaks rohkem ja et see määr ei tõuseks. Lisaks sellele me oleme ju õiguskomisjonis [seda arutanud] ja Riigikogus vastu võtnud eelnõu, et abieluavalduse esimese osa saab digitaalselt esitada. Kas te saaksite selgitada, miks komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud?

Aitäh! See teema oli arutelul ja ministeeriumi esindajad tõid välja ka kulud kogu elektroonilise küsimuse lahendamise süsteemile. Ka see nõuab kulutusi. Lähtudes riigilõivude kulupõhisuse loogikast, nad põhjendasid seda sellega. Komisjon aktsepteeris. Ma tulen veel kord tagasi selle teema juurde, et paraku Keskerakonna fraktsioon ei esitanud ühtegi ettepanekut vähendada pakutud lõivumäärasid. Kõik ettepanekud olid teatud punktid eelnõust välja võtta ehk jätta need riigilõivumäärad samaks, mis hetkel kehtivad.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Täiesti arusaadav, et teie kannate ette seda, mis toimus komisjonis, aga tegelikult ma tahaksin aru saada teie arvamusest ja küsin. Eelnõu § 1 punkt 55 räägib sellest, et tuleb tõsta riigilõivu ID-kaardi kiirkorras taotlemise eest. See tõus oleks pea kuuekordne, varem oli 45 eurot, nüüd oleks 250 eurot. Ütelge, kuidas teie suhtute sellesse, et tuleb tõsta kuus korda – teie isiklik suhtumine sellesse.

Jah, paraku minu isiklik [arvamus] siin komisjoni esindajana ei vääri tähelepanu. Loomulikult, kõik maksude tõstmised ja lõivude tõstmised on rasked otsused, möönan seda. Aga mis puudutab kiirkorras dokumentide tegemist, siis algatajad kirjeldasid seda protsessi. Tegelikult peab peatama liini selleks, et saaks vahele panna konkreetse tellimuse, peab kasutama kiirkullerteenust, et see dokument jõuaks kohale. Ja lisaks on plusspoolel seesama viie päeva lühenemine kahele päevale. Ütleme, väga suure osa kiirkorras tellitud dokumentide puhul ongi paari päeva küsimus ehk seda avastatakse vahetult enne seda, kui soovitakse kuskile sõita. Nii et need olid need argumendid. Ja komisjon võttis seisukoha, et need on aktsepteeritavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea komisjoni ettekandja! Teate, mul tuleb meelde, et kui ma olin veel alaealine, siis ma kaotasin passi ja mul oli plaanis üks klassireis, minu arust oli see Prantsusmaale. Loomulikult, avastades, et pass on kadunud, olid vanemad tublid ja me saimegi hästi kiiresti väga mõistlikel tingimustel kiirpassi ära teha. Ma arvan, et selliseid olukordi tuleb tegelikult hästi tihti ette. Kiirpasse ei tehta mitte seetõttu, et see on mingi mugavusteenus, vaid seetõttu, et tõesti on mingisugune hädaolukord, dokument on kadunud või siis avastatakse, et tähtaeg on läbi, dokument ei kehti, ja siis tehaksegi kiirpass, dokument. Nüüd Eesti riik ütleb, et selle arvelt me tahaksime saada kuus korda rohkem teenustasu. Teie isiklik arvamus. Tegelikult te olete komisjonis, te oleks võinud ju vastavalt oma arvamusele hääletada.

Suur tänu! Komisjoni esindajana ma poolt rehkendust juba kirjeldasin ehk seda, millest tuleb see kõrge tasu. Kui nüüd võtta elupraktika, siis tõepoolest, väga suur protsent nendest toimingutest tuleneb sellest, et lihtsalt ei vaadata oma isikut tõendava dokumendi kehtivusaega. Aga see peaks olema ikkagi iga kodaniku ülesanne, et tal oleks dokumendid õigeaegselt uuendatud.

Anti Haugas, palun!

Komisjoni istungil mainiti ka seda, et üks põhjusi, miks tasuks riigilõivu tõstmist kaaluda, on see, et inimesed tellivad kiirpassi, aga väga suur osa inimesi ei tule sellele tegelikult nii kiiresti järgi, kui nad justkui sooviksid seda kätte saada, ja neil, kel on päriselt vaja dokumenti kiiresti kätte saada, dokumendi kättesaamine siis venib. Kas sa usud, et selle riigilõivu tõstmine võiks aidata dokumente veel kiiremini kätte saada, sest siis jääb mittevajalikku kiirkorras taotlemist vähemaks?

Aitäh! Jah, komisjonis olid ka sellised mõttevahetused. See viimane küsimus oli võib-olla näide, et väga paljud on võtnud seda praeguse riigilõivu [suuruse korral] mugavusteenusena. Ka see on fakt, mida algatajad kirjeldasid, et küllaltki suures koguses kiirkorras tellitud dokumente jääb seisma ehk neile ei tulda järgi. Ju siis ei olnud väga kiire. Loodame, et taoline riigilõivu muudatus tõepoolest muudab selle kiirteenuse erakordsemaks ja ka kiiremaks neile, kellel seda on tõesti kohe ja kiiresti vaja.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Liisa-Ly Pakosta. Palun! Korra küsin, täpsustan: lisaaega ka, jah?

Igaks juhuks.

Kolm minutit lisaaega.

Austatud esimees! Head kolleegid! Ma alustan siin – vabandust küll, et öösel teie aega võtan, aga siiski – oma vanaisa Karl Künnise meenutamisega. Ta oli nimelt jahimees, südamest looduse- ja loomaarmastaja, kogu aeg hoolitsemas loomade toidu ja tervise pärast. Ma olen terve elu jooksul temalt ainult ühe korra riielda saanud. See oli siis, kui ma olin Tallinna loomaaia loomade sõprade ringis ja me pidime suvel koguma loomaaia loomadele kuusevõrseid. Kui vanaisa selle avastas, ta oli väga kurb, ja see oli tõesti ainuke kord, kui ma riielda sain, sest ülesannet täites olin ma tema sõnade järgi kuuseokstelt kuuse lapsed ära lõiganud. Lisaks jahimeheks olemisele oli ta üdini eestimeelne mees. Ta küll kahjuks ei näinud Eesti Vabariigi taastamist, aga hiljem leidsime arhiividest, et ta oli olnud ka metsavend. Nüüd, mitte ainult sellepärast ei taha ma natuke selgitada ka siin üles kerkinud küsimust, miks me Eesti 200 poolt otsustasime jahimehi ja laskesportlasi toetada. Kindlasti on väga oluline, et kõik inimesed, kes tunnevad, et üks või teine eelnõu neile liiga teeb, Riigikokku selle kohta kirja saadaksid. Ja siin tervitan ka Eesti Ekspressi toimetust, Riigikogus me tõepoolest vaatame eelnõusid üle, see ongi Riigikogu liikme töö. Isegi kui meie otsused on teistsugused kui Vabariigi Valitsusel, on ikkagi Riigikogu töö otsuseid ümber vaadata ja teha otsused parimateks võimalikeks. Relvaluba tuleb pikendada iga kahe aasta järel ja viiekordne tõus, mis alguses eelnõus oli, oleks tõepoolest ebamõistlik. Olgem ausad, riik on ju vahepeal arendanud ka infotehnoloogilisi süsteeme ja vabastanud töölt inimesi, kes lubade paberkujul menetlemisega enne tegelesid. Protsessid on viidud arvutisse, on tehtud palju efektiivsemaks, ja me tegelikult ei taha näha, et riigi administratiivsed kulud suureneksid viiekordselt samal ajal, kui elukallidus on tõusnud alla 70%. Me kuidagi ei saanud Eesti 200 poolt nõustuda sellega, et jahimehi käsitleti seaduseelnõu puhul hobiinimestena ja relva omamist kui hobiga kaasnevat privileegi, mille hobiga tegeleja peaks kinni maksma. Kaasaegne jahindus siiski, olgem ausad ja rõhutagem, ei ole mitte ainult hobi, vaid see on ka tähtsate riigi antud ülesannete täitmine näiteks ulukite arvukuse reguleerimisel, ulukikahjude vähendamisel põllu‑ ja metsamajanduses, karjakasvatuses, mesinduses ja kalanduses. Ulukite arvukuse vähendamise tingimused ja kvoodid annavad jahimeestele ette riik ja kogukond, seega maakondlikud jahindusnõukogud. Ja mõningatel juhtudel on tellimused antud lausa käsu vormis, mille mittetäitmine on sanktsioneeritud, näiteks sellisel juhul, kui Keskkonnaamet on kehtestanud metssigade küttimise mahud. Nii et selles olukorras on jahirelv jahimeestele ka tööriist ühiskonna poolt antud ülesannete täitmiseks, mitte üksnes hobi harrastamise luksusese. Seega, me Eesti 200‑s tõepoolest leidsime, et nende lõivude viiekordne tõus ei ole õigustatud, ei ole põhjendatud, see ei ole õige ega õiglane. Me kuidagi ei tahaks näha seda, et jahimehed loobuvad jahipidamisest või pikemas perspektiivis tekib riigil probleem, kes ulukite arvukust üle riigi reguleerib. Ja kui riik peaks hakkama seda probleemi otsast ise lahendama, siis tõenäoliselt oleks selle kulu veel palju suurem. Aga olgem ausad, Ukrainas käib sõda ja Ukraina sõja näitel oleme me kahjuks pidanud tunnistama, et vaatamata sellele, et relvaseaduse järgi ei ole loomulikult jahimeestel mingit rolli riigikaitses – see kõik käib kas Kaitseliidu kaudu või mõnel muul korraldatud viisil –, me näeme praktikast, et riigikaitses kas või näiteks diversioonigruppide avastamisel või sellele reageerimisel või küla kaitsmisel olukorras, kus kõik kaitseliitlased on juba metsas, on ikkagi ka jahimeestel oma roll. Eesti 200 poolt me tõstatasime õiguskomisjonis esimesest koosolekust alates seda, et siin peab ikkagi väga vastutustundlikult käituma ning pidama silmas kõiki võimalikke riigi vajadusi ja neid võimalusi, mida tubli jahimees väikses kohas oma kogukonna hoidmisel pakkuda saab. Jahimees ei pruugi küll alati olla kaitseväelane, aga hea motivatsiooni korral on ta väga kiiresti välja õpetatav. Olgem täpsed ka selles, et maksupoliitikal on alati sotsiaalne mõju. Ma tänan eelkõnelejat selle eest, et ta tõi välja, et ilmaasjata kiirustades dokumentide [taotlemine] ei ole teiste suhtes vastutustundlik ja raiskab riigi ressurssi. Aga kui me muudaksime relvaloa pikendamise hinnataseme selliseks, et jahimehed peaksid relvast loobuma, siis see oleks kindlasti nende – eriti näiteks eakamate jahimeeste – identiteedi suhtes väga ebaõiglane ja stressirohke. Me pidasime mõistlikuks riigilõivude kahekordset tõusu. Tegelikult viitas ka eelnõu seletuskiri sissetulekute kahekordistumisele. Viiekordne tõus oleks tõesti olnud väga raskesti arusaadav, ebaõiglane ja mittepõhjendatav. Nii et vaatamata elavale arutelule siin saalis nimetan ma ikkagi ära ka selle, miks me ülejäänud riigilõivude tõstmist – küll raske südamega, aga siiski – toetame. Põhjus on ikkagi selles, et riigi teenused on läinud palju personaalsemaks. Uue dokumendi tellimise vajadusest teatatakse inimest mitu korda ette. Inimene saab märguanded, tal on võimalik õigeaegselt dokumente [uuendada]. Ja lapsevanemana oskan öelda Lauri Laatsi näitele vastu, et tõepoolest, ka minu lastel on juhtunud, et neil on ID-kaart ootamatult kadunud. Aga ma möönan, et teatud lapsevanemlik vastutus dokumentide kontrollimise eest võiks siiski olemas olla. Teiseks, praktikas on tänapäeval dokumentide väljastamine läinud tõepoolest niivõrd kiireks ja niisugust 24-tunnist vajadust ei ole tegelikult ka lapsevanematel. Nii et ma väga tänan õiguskomisjoni liikmeid, kes hääletasid selle [muudatuse] poolt, mis puudutab relvi, jahimehi ja laskesportlasi. Seal on [esialgu plaanitud] riigilõive alandatud ja muudetud need õiglaseks. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ju ei küsinud ilmaasjata, milleks on sellist seaduseelnõu vaja just praeguses olukorras, kus maksumäärad tõusevad ja kehtestatakse uusi makse – täna oli selleks näiteks automaks. Me kõik saame aru, mis tegelikult toimub. Me ju saame aru, et koalitsioonil on vaja eelarveauke lappida ja eelarvet täita. Kahjuks [ei pea paika] see ilus põhjendus, mis on siin kirjas: "Lõivumäärade kavandamisel oli aluseks vastavate toimingute tegelik kulupõhisus, mitte riigile tulu teenimise eesmärk." Olgem ausad, see oli täpselt riigile tulu teenimise eesmärk. Kui vaadata kõiki neid asju kompleksselt, siis ei jää selles mitte mingit kahtlust. Oleks see eelnõu siia jõudnud mõnes teises olukorras, kui eelnevalt ei oleks siia jõudnud erinevad maksutõusud, aktsiisitõusud ja keskmise pensioni tulumaksustamine, siis oleks veel võib-olla võimalik inimestele kuidagi seletada, et seda ongi vaja selleks, et lihtsalt kompenseerida tegelikku kulu, mis riigil nendele toimingutele läheb. Aga kuna need asjad tulevad siia üksteise järel, suure paketina, siis on see järjekordne katse inimestelt rohkem raha võtta ja eelarveauke selle rahaga lappida. Loomulikult, kui me vaatame sisule otsa, siis see on lihtsalt uskumatu, et eelnõu näeb ette Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumist varasema 13 euro asemel 150 eurot. Nagu ma siin juba rääkisin, see kasv on rohkem kui 1000%. Tegemist on 12‑kordse tõusuga. Me ise räägime sellest, et me tahame, et rohkem inimesi võtaks Eesti kodakondsuse, eelkõige näiteks Venemaa või Valgevene kodanikud, ja see on meie tänu neile selle eest, et nad on seda teinud: selle asemel et maksta 13 eurot kodakondsuse saamise eest, hakkavad nad nüüd maksma 150 eurot. Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu ID-kaardi kiirkorras taotlemise eest. Varasemalt maksis antud toiming 45 eurot, aga eelnõu järgi tõuseks see 250 peale. No pea kuuekordne tõus. Kui kellelgi on vaja ID-kaarti kiirkorras taotleda, siis peab ta nüüd maksma 45 euro asemel 250. Selliseid asju on siin veel. Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu passi kiirkorras taotlemise eest. Varasemalt maksis antud toiming 45 eurot, aga eelnõu järgi tõuseks see 250 eurole – jällegi pea kuuekordne tõus. Kahjuks peab nentima, et see kõik näitab seda, et riigil on raha vaja. Kust raha saada, riik ei tea, ja siis jälle vaadatakse inimestele otsa, et äkki teil on taskusse midagi veel jäänud. Pärast kõiki neid maksutõuse ja uute maksude kehtestamist ikka oodatakse, et inimesed annavad riigile veel rohkem raha. Tegelikult see järgmine seaduseelnõu, mis on tänases päevakorras, on täpselt samast paketist ehk tõstetakse trahve. Ja jällegi kindlasti põhjendatakse sellega, et see on kulupõhisus ja nii edasi, aga me kõik saame aru, et tegelikult tahab riik, eelkõige valitsus, lihtsalt raha teenida. Nii et minu soov on väga lihtne: kui päriselt tahetakse inimestelt veel rohkem raha võtta, no siis olge julged, [olgu teil] selgroogu lihtsalt öelda, et jah, meil on vaja auke lappida ja me tahamegi teie käest selleks raha saada, mitte ärge üritage mõelda välja igasuguseid põhjendusi, miks see on näiteks inimestele hea või kuidas see pole põhjendatud sellega, et riigil on vaja inimestelt raha võtta. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Tundus, et enam küünilisemaks minna ei saa, aga valitsus on otsustanud lisaks kõikidele maksutõusudele, uutele maksudele ja trahvide tõstmisele tõsta ka riigilõive. Oleme otsekohesed, trahvide ja riigilõivude mitmekordistamine on valitsuse ebakompetentsuse maks. Inimesi lihtsalt karistatakse viletsa majanduspoliitika pärast ning suutmatuse eest arendada riigis majandust ja tagada majanduskasv. Valitsuse liikmed muidugi ütlevad, et riigilõive pole ammu tõstetud, nüüd on kindlasti vaja seda kiires korras teha. Eelnõu koostajad arvasid, et nad on väga kavalad. Nad ei too seletuskirjas välja, et riigilõivude tõstmine on vaid eelarve täitmise eesmärgil. Aga seda on mainitud teiste eelnõude seletuskirjades. Teiste eelnõude seletuskirjades on nimelt otse mainitud, et eelarvestrateegias on mitu tulumeedet – pange tähele: tulumeedet –, näiteks mootorsõidukimaksu, magustatud jookide maksu, riigikaitsemaksu kehtestamine, keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude tõstmine. Ehk tegelikult valitsus ütleb otse välja, et seda kõike, kaasa arvatud riigilõivude tõstmist, tehakse vaid eelarve täitmise eesmärgil. Nagu kolleeg juba mainis, ID-kaardi kiirkorras taotlemise eest tuleb edaspidi tasuda lausa kuus korda rohkem: 45 euro asemel 250 eurot. Ometi ei ole passi või ID-kaardi taotlemine mingi mugavusteenus ning kui inimesel on vajadus seda kiirkorras teha, siis on selleks kindlasti ka mõjuv põhjus. Riigil on kohustus tagada need teenused adekvaatse, vastuvõetava hinnaga. Ja kusjuures koalitsiooni liige Liisa-Ly Pakosta, kes enne esines, ütles õiguskomisjoni istungil, et ka ta ise on sattunud ükskord sellisesse olukorda, kus ta laps kaotas enne eksameid ID-kaardi ja oligi probleem, kas ta üldse saab eksamitel osaleda. Me teame, et on uus seadus, et lapsed ei saa tegelikult ilma ID-kaardita eksamil osaleda. No ja kujutage ette olukorda, et teie olete lapsevanem, teie lapsel on eksam, ID-kaarti kuskilt ei leia ja on vaja seda kiirkorras taotleda. Nüüd see läheb teile maksma 250 eurot. Ja kujutage ette, kui te peate minema kuskile reisile, kogemata avastate, et pass on kadunud, ei leia seda üles või näiteks on kehtivuse tähtajani [jäänud vähem] kui kuus kuud – mõnede riikide puhul on see oluline –, siis peate samuti tasuma 250 eurot. Rääkimata sellest, kui te korraga taotlete kiirkorras passi ja ID-kaarti, siis te maksate 500 eurot. Seadusest tuleneb väga oluline põhimõte, et riigilõiv kehtestatakse sellises määras, mis katab vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. Riigilõiv ei tohi olla liiga suur ja selle eesmärgiks ei tohi olla iseseisva täiendava tuluallika loomine riigile. See on seaduses eraldi kehtestatud. Ja mina sügavalt kahtlen, et sellest põhimõttest on lähtutud. Eriti veel, kui ühes seletuskirjas lausa eraldi mainitakse, et see on täiendav tulumeede riigieelarvele. Riigikohus on muu hulgas maininud, et riigilõivuseadus sätestab, et kui on oluline ja kaalukas avalik huvi, eelkõige sotsiaal‑ ja majanduspoliitilised kaalutlused, siis võib kehtestada ka väiksema riigilõivumäära. Ehk riigilõivumäär võib olla madalam, kui on oluline avalik huvi. Arvestades, et dokumendi olemasolu, dokumentide taotlemine on üks olulisimatest kodanike kohustustest, siis karistada inimesi selle eest – viia nad makseraskustesse –, et nad peavad dokumenti kiirkorras taotlema, pole õiglane ja see pole ka proportsionaalne meede. Kahjuks tõstetakse ka neid määrasid ja riigilõive, mis on seotud alaealiste, pensionäride või puudega inimeste toimingutega. Ja veel üks oluline aspekt, mida on korra mainitud. Kui varem maksis kodakondsuse taotlus ja selle pikendamise taotlus 13 eurot, siis nüüd hakkab maksma 150 eurot ehk on 12-kordne tõus. Mul on selline küsimus, et kui me ühelt poolt kogu aeg räägime, valitsuse liikmed kogu aeg räägivad sellest, kui oluline see on, et inimesed taotleksid kodakondsust, saaksid kodanikeks, riik peab panustama sellesse, et neil oleks motivatsioon [seda teha], siis kuidas saab teiselt poolt tõsta seda riigilõivu pea 12 korda. Läheb kuidagi omavahel vastuollu see loogika. Samamoodi tõstetakse mitmekordselt elamisloa taotluse ja pikendamise taotluse [riigilõivu] inimestele, kes näiteks tegelevad ettevõtlusega. Aga võiks siis otse välja öelda, et meil ei ole vaja siia ettevõtjaid, meil ei ole vaja siia investeeringuid, las tegutsevad mujal riigis. Veel üks huvitav aspekt. Samal ajal kui riik räägib digitaliseerimisest ja optimeerimisest, on meil hoopis vastupidine olukord. Protsessid peaksid seeläbi muutuma odavamaks, aga meil, vastupidi, tekib ametnikke juurde ja hinnad tõusevad viiekordselt. Siit tekib küsimus: milleks me üldse räägime digitaliseerimisest, kui inimestele on see vaid kallim? Kui ma esitasin selle küsimuse Kaja Kallasele, siis see vastus, mis tuli, tegelikult lausa jahmatas mind. Kaja Kallas ütles, et kõik need infotehnoloogialahendused, mis meil täna on, mida me igal pool reklaamime – reklaamime end kui digiriiki –, lähevad meile iga aastaga aina rohkem maksma ja tegelikult me ei suuda neid enam üleval pidada. Isegi ametnike hoidmine oleks odavam kui kõik need IT-lahendused, mis meil on. Selline digiriik siis. Päris suur segadus on meil sellega. Keskerakonna fraktsioon esitas eelnõu kohta 22 väga sisulist muudatusettepanekut, et jätta väga paljudes osades riigilõivude ulatus samaks. Käisin neid komisjonis kaitsmas, pikalt selgitasin, et näiteks passi või ID-kaardi kiirkorras tegemine ei peaks maksma 250 eurot. Abielukande tegemine ei peaks muutuma kallimaks, kui riigi prioriteet on see, et abielusid rohkem sõlmitaks. Samuti ei peaks alaealistele, pensionäridele ja puudega inimestele riigilõivud tõusma. Muudatusettepanekuid oli veel. Mitte ühtegi muudatusettepanekut ei toetatud. Küll aga, mida toetati? Toetati äkitselt seda, tuldi jahimeestele vastu ja öeldi, et nende puhul ei ole viiekordne tõus adekvaatne. Aga tavainimeste puhul ID-kaardi taotlemise [riigilõivu] kuuekordne tõus on täiesti aktsepteeritav.

Teie aeg!

Minu jaoks on arusaamatu, kus on ikkagi prioriteedid. Ja muidugi Keskerakond ei toeta riigilõivude tõstmist ja esitab eelnõu kohta katkestamisettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Auväärt kolleegid, kes te hilisel õhtu‑ või öötunnil siin Riigikogus veel tööd teete! Valitsuse algatatud eelnõu, millega soovitakse tõsta lõivusid, on tõesti esitatud ju ainult sellel eesmärgil, et paaniliselt täita tühja riigikassat. Uskuda seda juttu, et lõivud on kulupõhised, ei olnud mõtet seni, sest need ei olnud seni kulupõhised, ja ei ole mõtet ka praegu või tulevikus, juhul kui see eelnõu vastu võetakse, sest need ei ole ka tulevikus kulupõhised. Seda tunnistas siin oma sõnavõtus ka komisjoni esindaja, kes ütles, et kulupõhiselt peaksid need lõivud olema võib-olla veelgi suuremad, kui on siin eelnõus välja pakutud. Ma olen siin aastaid tagasi teinud vastavaid arupärimisi ja kirjalikke küsimusi, kuidas lõivude tegelik suurus ikkagi välja arvutatakse, et näha seda arvutuskäiku. No ei ole mina seda näinud. Ja ei ole ka selle eelnõu seletuskirjas seda lahti kirjutatud. Lihtsalt ei ole. Me peame lihtsalt uskuma. Kui öeldakse, et on kulupõhised, siis on kulupõhised. On justkui selline põhimõtteline lähenemine. Aga nagu ma ütlesin, see ei ole usutav ja ei ole õige. Vaatame neid tõuse. Siin kolleegid, kes sõna võtsid, juba varasemalt rääkisid sellest, küsimuste korras ka, et tegemist on ju riigilõivude tõusudega kordades, mõnel juhul kaugelt üle kümne korra. Vaatame siin numbreid: näiteks 13 eurolt on tõusnud 150‑le, 15 eurolt on tõusnud 180‑le ja nii edasi. Selle puhul, mis puudutab eelkõige dokumente, ma olen sõna võtnud kriitiliste kolleegidega väga nõus, et see ei ole mõistlik. See ei ole mõistlik, kui [riigilõiv] isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul tõuseb 45 eurolt 250 eurole või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul 64 eurolt täpselt samuti 250 eurole. Ja nii edasi. Komisjoni esindaja rääkis siin küsimustele vastates mitu korda, et Keskerakond ei teinud lõivude vähendamise ettepanekut, vaid tegi ettepanekud need punktid välja jätta. No Isamaa tegi lõivude vähendamise ettepanekud, me tegime mitmed ettepanekud, kalkuleerides ja lähtudes selle eelnõu loogikast nii palju, kui seda on võimalik välja lugeda. Just sellest lähtuvalt, et hoida sellist suurust, mis on samas proportsioonis teiste isikudokumentide riigilõivu tõusuga. No ei arvestatud ühtegi meie muudatusettepanekut. Nii et ei ole küsimus selles, kas teed ühesuguse ettepaneku või teed teistsuguse ettepaneku või kolmandat sorti ettepaneku, tegelikult mitte ühtegi ei arvestatud. Nüüd, mis puudutab abielu riigilõivu, siis meie arvates on see põhimõtteline väärtuspõhine küsimus ja ka riigi prioriteetide küsimus ja näitab riigi suhtumist. See ei tee riiki rikkaks, kui me võtame sealt lõivu ja tõstame seda, ega tee ka vaeseks, kui me jätame selle võtmata. Küll aga on see riigi suhtumise väljendaja. Me tegime ettepaneku, et abielu registreerimise lõiv oleks täiesti olematu, aga loomulikult ka seda ei peetud võimalikuks ega vajalikuks komisjonis toetada. Väga halb ja kahetsusväärne, eriti arvestades olukorda, kus on mindud massiliste maksutõusude, aktsiiside, igasugu erinevate tasude tõstmise teed, uute maksude kehtestamise teed majanduskriisi olukorras, kus meil valitseb perepoliitikas ebakindlus, eelkõige tänu valitsuse poliitikale, kes läks hiljuti perepoliitikat järsult pöörama. Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Kärbiti ka erinevaid peretoetusi, mis mõned kuud varem kehtestati uued ja suuremad ning andsid peredele lootust, et riigil on kindel perepoliitika. Selline kindlusetus kogu perepoliitikas väljendub nüüd ka abielu sõlmimise riigilõivus, mis peaks Eesti riigi eelarve päästma, nagu ma aru saan, praeguse valitsuse lootuste ja arvamuste kohaselt. Kõigest sellest tulenevalt me siiski [soovitame], et üheksa korda mõtle ja üks kord lõika või seitse korda mõtle või [nii palju], kui palju valitsus ja valitsuskoalitsioon veel mõelda suudab. Meie loodame, et üks mõttepaus võimaldab seda eelnõu ehk paremaks teha, ja seetõttu teeme ka selle eelnõu [teise lugemise] katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 417 teine lugemine lõpetada, aga enne peame üle vaatama muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on kokku 27. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Sooviks hääletada kolmandat muudatusettepanekut ning samuti palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni palvel vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, oleme eelnõu 417 muudatusettepanekute läbivaatamise juures, muudatusettepanek nr 3. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 4, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mis puudutab neljandat muudatusettepanekut, kahju, et komisjon seda sellisel viisil ei toetanud. Hetkel hääletust ei soovi.

(Naer.) Suur tänu! Järgnevalt viies muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! See muudatusettepanek on oluline ettepanek. Ma soovin hääletust ja loomulikult soovin Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ka vaheaega kümme minutit.

Vaheaeg kümme minutit Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 6, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mis puudutab muudatusettepanekut nr 6, mille on esitanud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon, siis see on tõesti oluline punkt, ma juhin sellele kõikide kolleegide tähelepanu. Kahju, et komisjon seda ei toetanud. See kindlasti väärib ka saalis hääletust, nii et palun hääletust.

Selge. Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 7, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Muudatusettepanek nr 7 on jällegi oluline ettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Selgelt soovitakse alandada määrasid ning loomulikult on kahetsusväärne, et komisjon ei arvestanud meie ettepanekut. Me soovime seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas tohime asuda hääletuse juurde? Nii. Head kolleegid, ma panen selle hääletusele. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 8, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Järjekordne väga oluline muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Loomulikult me soovime seda hääletada. Tegelikult ma kutsun enne hääletust häid kolleege üles selle punkti üle mõtisklema ja muutma komisjoni otsust positiivses suunas. Loomulikult me soovime seda hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 9, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Järjekordne hea ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Me soovime seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin võtta ka kümneminutilise vaheaja.

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 10, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun 10. ja 11. muudatusettepanekut ka hääletada ja vaheaega kummagi puhul ei soovi.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tõepoolest tahaks hääletamist, aga meie just, vastupidi, soovime vaheaega kümme minutit.

Tõsiselt? Hästi. Keskerakonna fraktsiooni palvel kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 11, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Kahju, et see [otsustati] jätta arvestamata, aga palume siis seda hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 12, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Tegemist on väga olulise muudatusettepanekuga, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Me räägime ikkagi kuuekordsest tasu tõusust. Me räägime sellest, et järgmine kord, kui mõni laps on juhuslikult oma ID-kaardi enne kiiret reisi ära kaotanud, peab selle [kiirkorras taotlemise] toimingu eest perekond maksma 45 euro asemel 250 eurot. Head kolleegid, ma tõesti kutsun seekord kõiki teid mõtlema selle peale ja tegema õige otsuse selle muudatusettepaneku kohta. Ja seoses sellega ma kindlasti soovin panna seda muudatusettepanekut hääletusele ja selleks, et te saaksite selle üle mõelda, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt võtta ka kümneminutilise mõtlemispausi.

Me saime juba praegu mõelda teie pika kõne jooksul. Kas oleks võimalik ilma kümneminutilise pausita? Te ikkagi soovite kümneminutilist pausi? Aga teeme siis niimoodi, et edaspidi, kui mõttepaus tuleb, teavitame sellest lühidalt. Hoiame üksteise aega kokku. Hästi. Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 13, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas ma tohin asuda hääletuse juurde, head kolleegid? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 13, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 14. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mulle tundus, et minu nimi oli ikka varem ekraanil, aga las ta olla. Palume ka samamoodi seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 15. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Tegemist on järjekordse väga olulise muudatusettepanekuga, mille Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud. Me räägime jällegi väga suurest hinnatõusust: 64 versus 250 eurot. Soovime seda hääletada ja loomulikult me soovime võtta ka vaheaega kümme minutit.

Aitäh, hea kolleeg! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, enne kui ma annan teile kümme minutit vaheaega, ma sain aru, et on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, tegelikult see oli mul juba tükk aega. Mind lihtsalt huvitas teie kommentaar kolleeg Lauri Laatsile, et tema sissejuhatus palvele panna muudatusettepanek hääletusele oli justkui liiga pikk. Kas te saaksite protseduuriliselt üle korrata, mis see ajalimiit on, kui pikalt saab muudatusettepanekut esitada ja [paluda] hääletusele panna?

Aitäh! Saan teile tuua meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 kommentaarist väga selge seisukoha. Muudatusettepaneku esitajal või komisjoni või fraktsiooni esindajal on õigus üksnes teatada, millise loetelus sisalduva muudatusettepaneku hääletamist ta nõuab. Kõik seisukohad muudatusettepanekute kohta tuleb esitada läbirääkimiste ajal. Väga selge ja konkreetne seisukoht, millest lähtuvalt istungi juhataja tegi konkreetse märkuse. Palun sellest siis edaspidi ka kinni pidada. Aga head kolleegid, kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 15. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 16. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Sooviks antud [muudatusettepanekut] hääletada ning sooviks Keskerakonna fraktsiooni poolt ka vaheaega kümme minutit.

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 17. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen … Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Aitäh! Kuna muudatusettepanekut on palutud hääletada, siis ma palun õiguskomisjoni aseesimehena kümme minutit vaheaega.

Lugupeetud Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Kuna saalis viibib õiguskomisjoni esimees, siis minule teadaolevalt ei ole teil praegu õiguskomisjoni aseesimehena volitusi nõuda õiguskomisjoni nimel kümneminutilist vaheaega ja veel vähem hääletusele panemist, sellepärast et see käib ikkagi õiguskomisjoni esimehe kaudu. Ja ma saan aru, et õiguskomisjon ei ole vastavat volitust teile kuidagi andnud. Nii et ma ei saa teile kahjuks seda anda, mitte mingil moel ei saa seda anda. See lihtsalt ei ole meie reeglitega kuidagi kooskõlas. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Mina küll toetan oma kolleegi ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks enne hääletust vaheaega kümme minutit.

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 18. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Sooviks seda muudatusettepanekut hääletada. Ja kindlasti ma kutsun oma kolleege üles selle üle mõtlema ja õigeid otsuseid tegema.

Asume hääletuse juurde. Head kolleegid, kas me saame asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 19. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! See on oluline muudatusettepanek, nii et palun seda hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 20. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Seda muudatusettepanekut sooviks kindlasti panna hääletusele ja sooviks ka vaheaega kümme minutit.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Head kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 21. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. 22. muudatusettepanek, (Saalis räägitakse.) juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata, esitanud on Keskerakonna fraktsioon. Vadim Belobrovtsev, palun!

Palun seda hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Head kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 23. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Kindlasti sooviks seda muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult ma kutsun kõiki häid kolleege mõtlema positiivselt sellest muudatuspunktist.

Head kolleegid, kas me saame positiivsete mõtetega hääletuse juurde minna? Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 24. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kahju, et komisjoni otsus oli selline, palume selle saalis ära parandada, hääletada seda.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 25. muudatusettepanek, esitanud jälle Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioonil on loomulikult väga head muudatusettepanekud. Ma kindlasti soovin, et seda ettepanekut hääletatakse, ja kuna eelnevate punktide osas ei ole kolleegide häältes olnud muutusi, siis ma soovin enne hääletuse läbiviimist kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Head kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 26. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ning 27. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mina arvan, et see on väga hea ettepanek, et abielu [peaks] saama sõlmida ilma riigilõivuta. Nii et loomulikult ma kutsun üles seda ettepanekut hääletama. Ja sellise olulise küsimuse puhul me võiksime võtta ka kümneminutilise pausi enne hääletust.

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid 0. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt samasisuline ettepanek eelnõu 417 teisel lugemisel katkestada. Asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisulise ettepaneku eelnõu 417 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 6, vastu 34, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 417 teine lugemine on lõpetatud ja lõpetatud on ka selle päevakorrapunkti menetlemine.