Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) teine lugemine

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse 22. jaanuaril 2024. aastal algatatud eelnõu eesmärk on kehtestada 2025. aastast mootorsõidukimaks, millega soovitakse suunata inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid. Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast: esiteks osast, mille tasub mootorsõiduki omanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ja teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel. Eelnõu läbis täiskogus esimese lugemise 14. veebruaril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 28. veebruariks kella 17.15-ks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid 831 muudatusettepanekut. Pärast eelnõu esimest lugemist arutas rahanduskomisjon eelnõu kümnel istungil: 5., 7., 11., 12. ja 18. märtsil, 2. aprillil, 14., 28. ja 30. mail ja 3. juunil. Kaasamiskoosolek oli avalik koosolek, see oli väga rahvarohke ja sellelt istungilt on eelnõusse jõudnud mitmedki muudatusettepanekud. Aga sellest edaspidi. Rahanduskomisjon korraldas kaasamisistungi 12. märtsil. See toimus koos maaelukomisjoniga ja kohale olid kutsutud huvigrupid, turuosalised, aga ka pöördumise esitanud kodanikud. Koosolekule kutsuti kõik, kes olid komisjoni poole eelnõuga seoses pöördunud. Need olid Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Autospordi Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Lennundusmuuseum, Eesti Liisingühingute Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Vanatehnika Klubide Liit, Klubi Eesti Karavan MTÜ, Liikluskindlustuse Fond, Longo Estonia OÜ, MTÜ Full Throttle Club, MTÜ Eesti Land Roveri Klubi, MTÜ Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Õiglase Riigi Nimel, Tallinna Pensionäride Ühendus, Interactive Auto Museum, maksundusekspert Marek Uusküla, mitmeid pöördumisi esitanud kodanikud ning ka Maksu- ja Tolliamet. Istungil osalesid muidugi ka Rahandusministeeriumi esindajad, kes eelnõu koostasid. Selle avaliku istungi lõpus küsis Toomas Uibo kohaletulnutelt, et palun andke käega märku, kes toetab mootorsõidukimaksu kehtestamist, ja käe tõstsid kõik, välja arvatud Eesti Vanatehnika Klubide Liit, aga ka nende jaoks on olukord väga oluliselt soodsamaks läinud selle istungi tulemusel. Eelnõu kohta avaldasid arvamust ka keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon. Need arvamused on loomulikult eelnõu kaardil. Keskkonnakomisjon rõhutas vajadust pidada mootorsõidukimaksu väljatöötamisel silmas keskkonnaeesmärke. Sotsiaalkomisjon juhtis tähelepanu vajadusele teha maksusoodustusi puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud autode [omanikele], samuti lasterikastele peredele. Kultuurikomisjon esitas arvamuse, mis puudutas kultuuriväärtuslikke autosid, eelkõige vanaautosid ja automuuseume. Eelnõu algataja esindaja ettepanekul tegi rahanduskomisjon eelnõus kümme muudatust. Olulisim muudatus on pärast seaduse jõustumist registreerimistasu laiendamine liiklusregistris juba olevate sõidukite esmasele omanikuvahetusele, ja seda seoses võrdse kohtlemise tagamisega Euroopa Liidus. Sellest ajendatuna registreerimistasusid langetatakse, kuid nähakse ette nende edaspidine järkjärguline tõstmine. Samuti rakendatakse sõiduki vanusest lähtuvalt mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu vähendavat koefitsienti kõikide sõiduautode ja kaubikute puhul. Kaubikutega sarnase regulatsiooni saavad ka autoelamud, millel muidu oleks olnud päris kõrge aastamaks nende suuruse tõttu. Seda tõstsid kaasamiskoosolekul esile automatkajad ja nende esindusorganisatsioonid. Rahanduskomisjoni muudatused on loetelus nr 4, nr 8, nr 14, nr 15 ja nr-d 18, 21, 24, 25, 26 ja 27. Muudatusettepanekute detailsemad selgitused on muudatusettepanekute loetelus välja toodud. Riigikogu juhtkonnale on saadetud õiend – ma arvan, et see on ka sinna taha riiulisse pandud –, et trükikurat tegi loetelu numeratsioonis toimetusvea ja muudatusettepanekute loetelu numeratsioonis on tehniline ebatäpsus: leheküljel 126 on muudatusettepaneku nr 29 numbriks ekslikult märgitud nr 9. Tegelikult tuleb 28 järel muudatusettepanek nr 29. Kellel on välja prinditud variant, kirjutage sinna "2" käsitsi veel juurde. Jah, 28. muudatusettepaneku järel tuleb muudatusettepanek nr 29. (Saalist öeldakse midagi.) No vot-vot, ikka juhtub.

Ei no ühe vea me leidsime, ühte viga me tunnistame. Nõus! (Saalist öeldakse veel midagi.) Just!

Kõige viimase muudatusettepaneku number ei ole mitte 9, vaid 29 – leheküljel 126. Läheme edasi Riigikogust laekunud muudatusettepanekute sidumise selgituste juurde. Menetluse käigus on kõigi 831 muudatusettepaneku esitajatele antud mitmetel istungitel võimalus oma ettepanekuid selgitada. Kõik seda võimalust ei kasutanud. Samuti on komisjoni istungil tehtud ettepanekuid valida välja üksteist välistavatest muudatustest olulisem, et seda saaks hääletada ja teised siis tagasi võtta. Seda ei ole esitajad soovinud teha. Komisjon ja täiskogu vajavad toimivat tehnikat, mis võimaldab toime tulla sedavõrd suure ettepanekute arvuga obstruktsioonilises olukorras. Juhtivkomisjonil tuli leida lahendus komisjoni ja täiskogu töövõime tagamiseks, muudatusettepanekute läbivaatamiseks ja nende üle otsustamiseks. Muudatusettepanekuid peab olema võimalik läbi vaadata ja nende üle otsustada nii, et Riigikogu töövõime ei oleks ülemääraselt pärsitud. Arvukate muudatusettepanekute kandmist muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna tuleb käsitleda kui erandlikku lahendust, mida õigustavad kaalukad põhjused: Riigikogu tööaja ratsionaalne kasutamine ja teiste Riigikogu liikmete õiguste tagamine. Riigikohus märkis 202[3]. aasta otsuses 5-23[-31/18], et obstruktsioon võib hakata ülemäära takistama parlamendi tööd. Samuti ei aita see kaasa sisulisele parlamentaarsele debatile. Riigikohus on oma lahendis 5-23-41/5 viidanud Veneetsia komisjoni hinnangule, mille kohaselt on Veneetsia komisjon pidanud parlamendi vähemuse kaitseks piisavaks, kui asjakohaste muudatusettepanekute filtreerimise otsustab komisjon, kus opositsioon on proportsionaalselt esindatud. Näiteks on Riigikogus viljeletud praktikat, et erinevate esitajate muudatusettepanekud on kantud muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Selliseid seaduseelnõusid on siin olnud numbritega 257, 308, 344. Samuti on sama esitaja ühte ja sama eelnõu paragrahvi puudutavaid muudatusettepanekuid seotud kokku üheks muudatusettepanekuks. Nüüd ma seletan lähemalt, kuidas komisjon asus eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistama. Kõigepealt otsustas komisjon teha eelnõus juhtivkomisjoni pakutavad muudatused. Seeläbi kujundas komisjoni enamus tuumpositsiooni eelnõu teksti suhtes. Enamus algatajate ettepanekutest lähtub Euroopa Komisjoni märkustest või siis vastustest teatisele. Sellest on avalikkuses ka palju juttu olnud, seetõttu ma tutvustan lähemalt nii seda teatise protseduuri kui ka vastust, mis Euroopa Komisjonilt meile tuli. Kõigepealt, mis on tehnilisest normist teavitamine? Tehniline norm on õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes kohaldatav tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise normina käsitletakse ka õigusnormi, milles kehtestatud maksu tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Eelnõu algatamisel teavitas Rahandusministeerium Euroopa Komisjoni kavandatavast tehnilisest normist ja Euroopa Komisjon esitas kaks märkust. Esiteks, kas registreerimis[tasu] on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 110, millega keelatakse teistest liikmesriikidest pärit kaupade otsene või kaudne diskrimineerimine? Ja alapunkt 1: registreerimistasu kohaldamine üksnes esmakordselt Eestis registreerimisel võib põhjustada teistest liikmesriikidest toodud autode diskrimineerimist, kuna kodumaiste autode kohtlemine oleks soodsam kui imporditud autode puhul. Sellest ongi ulatuslikud muudatused eelnõus, mis tähendab seda, et esimene omanikuvahetus juba varem riiki toodud autodel tuleb registreerimistasuga maksustada. Registreerimistasu määrad on läinud seetõttu soodsamaks, kuna maksubaas on laienenud. Nii, aga selle esimese punkti teine alapunkt on, et makstud tasule pole nähtud ette maksu amortisatsiooni. Algataja parandas eelnõu nii, et registreerimistasu amortiseerub ja tagastatakse, kui sõiduk viiakse uuesti riigist välja. Siin eelmise punkti juures pidas Urmas Reinsalu juba pika kõne selgelt praegu käsitletava eelnõu teemal, kus ta väitis ekslikult, et registreerimistasu tuleb maksta igal omanikuvahetusel ka tulevikus ja seetõttu registreerimistasu kumuleerub mootorsõiduki hinna sisse. Selles lugupeetud Reinsalu eksis. Registreerimistasu on ühel omanikuvahetusel kas siis, kui mootorsõiduk tuleb Eestisse, või siis, kui see esimest korda võõrandatakse, kusjuures registreerimistasu ei arvestata pärimise vastuvõtmisel ja ka liisinguettevõttelt autoliisingu ülevõtmisel. Neile sõidukitele kohaldub registreerimistasu esimesel võõrandamisel: kui see inimene, see pärija, kes päris auto, selle esimest korda võõrandab, siis tuleb maksta registreerimistasu. Teine märkus: Euroopa Komisjon palus veel üle vaadata, kas on tagatud maksuvabastused õppurite ja töötajate transpordivahenditele, mis on Euroopa Liidu ühest liikmesriigist teise ajutiselt [toodud]. Ka need sätted on eelnõusse esimese ja teise lugemise vahepeal algataja poolt lisada palutud. Aga nendest täpsemalt hiljem. Eelnõu ongi kõige suuremas osas muudetud Euroopa Komisjoni märkustest lähtuvalt. Võrdse kohtlemise ja maksu amortisatsiooni küsimuse tõstatasid ka eelnõu menetlusse kaasatud eksperdid ja huvigrupid. Nagu ma juba paar korda olen viidanud, kaasamiskoosolekul tuli mitmeid häid ideid, mida on arvesse võetud. Seejärel leppis komisjon kokku Riigikogust laekunud 831 muudatusettepaneku läbivaatamise põhimõtted. Hääletusega otsustas komisjon kujundada oma seisukohad eelnõu paragrahvide kaupa ning lisaks siduda asjaomased ühte ja sama eelnõu paragrahvi muutvad muudatusettepanekud kokku üheks ettepanekuks. Riigikogust laekunud 831 muudatusettepanekut seoti komisjoni otsusel 19 ettepanekuks. Pärast seda langetas komisjon otsuse iga seotud muudatusettepaneku kohta. Kõnealused muudatusettepanekud ei leidnud juhtivkomisjoni toetust ja jäid arvestamata. Muudatusettepanekute eelnõu paragrahvide kaupa läbivaatamine võimaldab filtreerida, kas enamus soovib mõnda kimbus olevat muudatusettepanekut lähemalt käsitleda. Seotuna esitatud ettepanekuid on võimalik täiskogus eelnõu teisel lugemisel hääletada. Juhul kui selline muudatusettepanekute kimp, mis sisaldab mitmeid alternatiivseid ettepanekuid, peaks täiskogus toetust leidma ja kõiki selles sisalduvaid muutmiskäske ei ole samaaegselt võimalik eelnõu teksti viia, tuleb eelnõu lugemine katkestada ja jätkata eelnõu menetlemist komisjonis. Ka selline otsus sai rahanduskomisjonis tehtud. Ühegi vastuhääleta leidis komisjonis toetust ettepanek, et kui mõni seotud muudatusettepanekutest leiab täiskogu toetust, siis komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Siin on peaaegu 200 muudatusettepanekut ühes kimbus, ju me siis peame hakkama uuesti komisjonis vaagima ja sõeluma, missugune alternatiivne määr või päev võiks eelnõusse lõpuks jääda. Ja lõpuks menetluslikud ettepanekud. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks 12. juuniks 2024. aastal ja viia läbi lõpphääletus. Ma meeldetuletuseks väga pealiskaudselt, lühidalt tutvustan veel selle eelnõu sisu. Selle konkreetse eelnõuga luuakse eelkõige üks uus seadus, mootorsõidukimaksu seadus, mis sätestab mootorsõiduki aastamaksu. Registreerimistasu regulatsioon lisatakse liiklusseadusesse. Muudatusettepanekute käsitlemisel oli ka näha, et liiklusseaduse § 190 oli muudatusettepanekus mõnikord läinud sassi mootorsõidukimaksu [seaduse eelnõu] §-ga 19, aga sellest me saime aru. Kohalike maksude seaduses tühistatakse mootorsõidukimaks ja §-s 12 toodud regulatsioon. Maksukorralduse seadusesse lisatakse mootorsõidukimaks ja riigilõivuseaduses on muudatus, et kui tasutakse registreerimistasu, siis riigilõivu mootorsõiduki registreerimise eest tasuda vaja ei ole. See on minu poolt kõik.

Suur tänu! Teile on siiski mõned küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie komisjon kiitis automaksu seaduse heaks. Varem lükkas teie komisjon tagasi pankade liigkasumi maksu seaduse, mille pakkus välja Keskerakonna fraktsioon. Millised olid argumendid, miks on automaks hea ja pangamaks halb?

Pankadele kehtib Eestis tulumaks, ja mitte lihtsalt tulumaks, vaid avansiline tulumaks. Kui kõik teised Eesti ettevõtted oma tuludelt tasuvad tulumaksu siis, kui nad võtavad tulu oma äriühingust välja, siis pankadel on selline erisus, et nad tasuvad oma tuludelt, ka nendelt suurematelt tuludelt, mis neil praegu on, avansilise tulumaksu kvartaalselt. See on praegu 16% ja järgmisest aastast 18%. Ja kui nad kasumit välja võtavad, siis nad lahutavad juba makstud tulumaksu maha ja maksavad vastavalt juurde, nii et nende tulumaks on 20% ja järgmisest aastast 22%. Nii et Eestis on pankade kasumid maksustatud juba praegu. Mis puutub mootorsõidukimaksu, siis Eesti on, ma ei tea, kas eelviimane või kõige viimane Euroopa riik, kus ei ole mootorsõidukimaksu. Käisime ka Soomes. Soomes on mootorsõidukimaks 1952. aastast ja nendel on mootorsõidukimaks, lühidalt ütlen, praegu problemaatiline seetõttu, et seda laekub vähe, kuna autopark on suures osas juba vahetatud madala süsinikuheitega sõidukite vastu. Nüüd kaalutakse muudatusi, sest riigi tuludesse on mootorsõidukimaksu vaja koguda. Mootorsõidukimaksul on kahte tüüpi eesmärk: üks on CO2-heite ja keskkonnakahjude, keskkonnakoormuse ja autostumise vähendamine, teine on maksukoormuse nihutamine varakamatele inimestele. Seetõttu on mootorsõidukimaks suuremate, kallimate, uuemate [sõidukite] eest suurem: registreerimistasu ja aastamaks on kõrgem. Ja [riigil] on võimalik koguda täiendavaid tulusid riigieelarvesse.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin küsimuse, mida mul palus küsida üks minu tuttav. See küsimus on väga praktiline. Temal on liisitud auto ja järgmise aasta alguses, kas jaanuaris või veebruaris, ma praegu enam ei mäleta, lõpeb see liisinguleping ära ja põhimõtteliselt auto, mis on praegu panga omandis, liigub tema omandisse. Kas ta peab sel juhul registreerimismaksu maksma või mitte?

Suur tänu! See on väga hea küsimus. See muudatus viidi kahe lugemise vahel eelnõusse sisse, et aastamaksu maksab liisinguvõtja. Praegusel juhul, kui vastutav kasutaja on liisinguvõtja, siis ta hakkab maksma aastamaksu, aga kui ta ostab auto välja, siis registreerimistasu ta ei maksa. Kuid ta maksab registreerimistasu siis, kui ta võõrandab selle kellelegi kolmandale isikule. Võiksite oma sõbrale veel öelda, et registreerimistasul ja aasta[maksul] on ka vanuse koefitsient ehk vanade autode registreerimistasu ajas väheneb. Ja eelnõu on koostatud nii, et see soodustab autode lõpuni kasutamist.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Sa oma sõnavõtus rääkisid ka ühest kaasamisüritusest, kus uuriti, kes on automaksu poolt, ja otseselt vastu oli ainult üks käsi: vanatehnika omanikke esindava organisatsiooni esindaja oli vastu. Kas vastab tõesti tõele, et ülejäänud kõik – suurperede organisatsioonide esindajad, põllumeeste ja muude huvigruppide esindajad – on olnud automaksu poolt ja toetanud seda?

Eranditult kõik, kes kirjutasid konkreetselt meile, rahanduskomisjonile, olid kutsutud sellele kaasamiskoosolekule ja seal eranditult kõik, välja arvatud siis vanasõidukite klubide MTÜ, tõstsid käe, et nad on mootorsõidukimaksu poolt. Nii see oli. Aga ma räägin ära ka episoodi, mis on seotud lasterikaste perede liiduga. Nemad saatsid küll kirju Riigikogu poole, aga mitte rahanduskomisjonile. Nad saatsid kirja sotsiaalkomisjonile ja lasterikaste perede toetusrühm – kui ma ikka õigesti selle toetusrühma nime ütlesin – saatis meile. Lasterikaste perede liidu seisukohad me saime sotsiaalkomisjonist ja saime ka lasterikaste perede toetusrühmalt. Aga kuna nad meile ei kirjutanud, siis me neid ei kutsunud. Mille peale nad protestisid. (Saalist öeldakse midagi.) Nad tõesti ei kirjutanud rahanduskomisjonile, nii naljakas kui see ka ei ole. Kes iganes neid nõustas, ta nõustas neid halvasti. Ja see nõustamine tuli teie fraktsioonist. Aga me kutsusime nad eraldi rahanduskomisjoni istungile ja põhimõtteliselt nad lugesid ette selle kirja, mille me olime juba kaks korda saanud – sotsiaalkomisjonist ja lasterikaste perede [toetusrühmast]. Nad lugesid selle meile kolmandat korda ette. See oli meile väga tuttav ja teema oli meile tuttav ka seetõttu, et komisjoni istungil viibisid inimesed, kellel oli kolm, kellel oli viis või kuus last. Selles mõttes me olime vägagi ühel meelel, kõigile oli selge, mida tähendab laste kasvatamine ja lasterikka pere ülevalpidamine.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Põllumehi sinna kaasamisüritusele ei olnud toodud või kutsutud, kuna nemad ka ei [pöördunud] rahanduskomisjoni poole. Küll nad kirjutasid Rahandusministeeriumile ja Rahandusministeeriumi ametnikud olid sinna kaasatud. No see selleks. Ja kui te väidate, et Eesti on ainuke, kus ei ole automaksu, siis Eesti on ka ainuke, kus on e-valimised. Ärme seda ära unustame. Kui me tahame Euroopaga sarnased olla, siis kaotame e-valimised ära, ja ongi võimalik edasi minna. Ma küsiksin § 10 kohta, kus on maksutagastamisest [jutt]. Ma ei saanud sellest eelmine kord aru ja äkki te natuke selgitate. Siin on öeldud, et kui võõrandamine ja [kasutus]õiguse üleminek toimub [maksustamis]perioodi keskel, siis maksu ei tagastata ja summat ei vähendata. Kas ma saan õigesti aru, et kui augustikuus võõrandatakse auto, siis eelmine omanik maksab terve aasta maksu ja uus omanik maksab alates augustist, nii et me võtame sealt topeltmaksu?

Ei, topeltmaksu ei võeta. Maks on sinnamaani tasutud, kuhumaani see on tasutud. Ja kui see on aasta lõpuni tasutud, siis uus omanik hakkab maksma järgmisest aastast.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud komisjoni esimees! Tegelikult te pole suutnud veenvalt selgitada, mille alusel kõik need muudatusettepanekud on kokku seotud. Keskerakonna ettepanekud olid sisulised. Minu poolt isiklikult esitatud muudatusettepanekud olid sisulised. Ma käisin neid eraldi kaitsmas, selgitamas. Ja täna me ei saa neid eraldi hääletada, sest need on kokku seotud teiste erakondade ja teiste saadikute ettepanekutega. Ma mäletan, et kui ma kord olin komisjonis isiklikult kohal, te mainisite, et muudatusettepanekud pole siirad. See on ka protokollis olemas. Kas te saaksite täpsustada, milline muudatusettepanek polnud siiras? Kas see maksuvabastus puuetega inimestele polnud siiras või maksuvabastus lasterikastele peredele või maksuvabastus motosportlastele? Kuidas juhtus niimoodi, et komisjon neid muudatusettepanekuid eraldi ei hääletanud ega rahuldanud? Miks neid maksuvabastusi ei tulnud?

Jah, need on seotud kimpu paragrahvide järgi. Loetelu võib isegi võtta eraldi, et missuguste kriteeriumide järgi, kas ühe või teise sihtrühma või üht tüüpi autod võiks mootorsõidukimaksust vabastada. Aga ma olen isiklikult [ühes asjas] sügavalt veendunud. Kui me võtame näiteks eelnõu § 3 maksuobjekti kohta, siis siin on teinud muudatusettepanekuid nii Isamaa kui ka EKRE liikmed: Rain Epler, Martin Helme, Andres Metsoja, Riina Solman, Urmas Reinsalu, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas. Aga me ei saa, me ei ole Riigikokku kandideerinud selleks, et kellegi isiklikke ettepanekuid hääletada siin saalis. Me tegeleme ikkagi selle §-ga 3. Ja kui erinevad inimesed ja fraktsioonid on esitanud alternatiivseid muudatusettepanekuid, mis omavahel ei sobitu, siis me peame välja valima nendest ettepanekutest ühe. Paljud muudatusettepanekud on ka sellised, et näiteks Eesti Keskerakond on muudatusettepanekut selgitanud nii: me ei pea õigeks uute maksude kehtestamist olukorras, kus majanduslangus on tugev ja pikaajaline; mootorsõidukimaksu vastuvõtmise takistamiseks teeme muudatusettepaneku, mis leevendab osadele selle kehtestamise mõju. Ütleme nii, et muudatusettepanekuid on seletatud nii, et me ei pea seda õigeks ja me oleme vastu.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei tea, miks teid parlamenti valiti, aga mind on küll valitud selleks, et ma siin ettepanekuid teeksin. Ja ma ei tea, et rahanduskomisjonile on antud see õigus, et ta valib välja ja paneb kokku nagu mõistlikke ettepanekuid, arvates, et kui mul ja näiteks eelkõnelejal olid ühesugused, siis võiks neist mingi sortimendi teha. Ma pean tunnistama ka, et kui mind esimest korda komisjoni kutsuti, siis ma päris mitu tundi ootasin seal järge, kuna komisjoni esimees ei juhtinud istungit selliselt, et ma oleksin saanud sellel ettenähtud ajal, kui mind komisjoni kutsuti, oma ettepanekuid tutvustada. Ja järgmistel kordadel ma enam ei saanud tulla, pidin osalema oma komisjonis. Ka ei olnud teada, mille poolest need järgmised komisjoni istungid erinevad esimesest, kuhu teatud ajaks kutsuti, aga siis sõna ei antud, võimalust tutvustada ei olnud Aga mul on küsimus, mis puudutab suuremaid sõidukeid, näiteks maastureid, kui need lähevad maksu alla. Kui nad viiakse piltlikult öeldes appi Ukrainasse, siis saab maksu tagasi, aga kui Eestis tekib konflikt, siis korjab Kaitsevägi need ära ja mingit maksu tagasi ei saa. Ehk me …

Aitäh!

Kui juba Kaitsevägi hakkab sõidukeid ära korjama, siis ma arvan, et me muudame siin majas mitmeid regulatsioone. Siis on olukord juba hoopis teistsugune. Aga mis puudutab näiteks Isamaa esitatud muudatusettepanekuid, siis kümme esitajat soovivad muuta 21 sätet ja kümnel erineval moel. Näiteks §-s 3 registrikande peatamise kohta on kümme erinevat varianti 85–150 päeva vahemikus. See saab olla ikkagi üks päevade [arv]. Fraktsiooni liikmed oleksid võinud, kui nad oleksid tahtnud konstruktiivsed olla, korra fraktsioonis maha istuda ja kokku leppida, kas siis 85 või 150 päeva või mõni muu [arv] seal vahel. Või siis järgmine protsendipunktide kaupa muutmine: [eelnõu] § 4, mis puudutab ka juriidilisest isikust maksumaksja mootorsõidukimaksu laekumist riigieelarvesse. Protsendivahemikud 45–57, kohaliku omavalitsuse eelarvesse protsendivahemikud 45–55 ehk kümme erinevat [määra]. Need on omavahel alternatiivid, neid ei saa korraga kehtestada. Selles mõttes me ikkagi peame Riigikogu saalis välja mõtlema, missugune on see üks alternatiiv sellele konkreetsele sättele, mis komisjonis leidis toetuse. Ja teised seetõttu on seotud ühte kimpu ehk ei leidnud toetust.

Kuna Priit Sibulal on üks küsimus varuks, siis ma hetkel ei võta seda protseduurilist. Kui peale teist küsimust jääb teema üles, siis ma olen valmis seda tegema. Sa oled õige pea taas mikrofoni taga. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma viibisin ka ühel rahanduskomisjoni istungil ja seal oli selline teema, et praegu on selline praktika, et kui lähed esindusest ehk poest autot ostma, siis pannakse ühte loetellu kõik, sealhulgas registreerimistasu, ja lõppu lisatakse käibemaks. Ja siis see summa kuulub tasumisele. Ja üks Rahandusministeeriumi ametnik ütles, et registreerimistasu on käibemaksuvaba. Kas see probleem leidis laiemat arutelu ja lahenduse ka, kuidas see hakkab olema? See peaks olema käibemaksuvaba, aga siiamaani me oleme kõik uljalt seda maksnud. Nüüd on lihtsalt see käibemaks suurem.

Ma ei tea, kas registreerimistasu on keegi siiamaani maksnud. Registreerimistasu hakkab kehtima 2025. aasta 1. jaanuarist. Registreerimistasu saab maksta nii ostja kui ka müüja ja registreerimistasu on sarnane riigilõivuga. Registreerimiskanne tehakse siis ära, kui registreerimistasu on laekunud riigieelarvesse.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma loen eelnõu seletuskirjast, et kõigepealt otsustas komisjon teha eelnõus juhtivkomisjonipoolsed muudatused. Nii, neid kokku ei seotud, need olid ilmselt kõik sisulised, ühtegi obstruktiivset ei olnud, vähemalt rahanduskomisjoni hinnangul järelikult. Seejärel leppis komisjon kokku Riigikogust laekunud 831 muudatusettepaneku läbivaatamise põhimõtted ja järgi jäi neist kokkuseotult 19 ettepanekut. Minu küsimus on: kas nende 19 hulgas on ka mõni originaalne muudatusettepanek, mida üksikettepanekuna millegagi kokku ei seotud? Või selgub, et 831 muudatusettepaneku hulgas ei olnud ühtegi sisulist muudatusettepanekut, mida oleks suurde saali saanud tuua sidumata? Kas kõik olid sellised, mida pidi kokku siduma, nii et tõepoolest mitte ühtegi sisulist ettepanekut, mida originaalsena suurde saali saata, ei ole siin nende hulgas?

Me sidusime paragrahvide kaupa kokku muudatusettepanekud, mis ei leidnud komisjonis heakskiitu, mis näiteks välistasid komisjoni poolt heaks kiidetud muudatusettepanekud, nii et need ei saanud samaaegselt kehtida. Näiteks samaaegselt ei saa olla mitut maksumäära ja mitut maksu maksmise tähtpäeva. Olid mitmed muudatusettepanekud, mille eesmärk oli automaksu määra vähendada. Aga nüüd seoses sellega, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt hakkab registreerimistasu kehtima ka esmasel omanikuvahetusel juba Eestis olevatel autodel, alandati esialgses eelnõus olnud määrasid. Seda võib küll pidada mitme muudatusettepaneku sisuliseks arvestamiseks mu meelest. Muudatusettepanekuid oli tehtud nii, et mootorsõiduki aastamaks ja registreerimistasu oleks madalamad. Eelnõu muudatusettepanekute kohaselt muutuvad nii aastamaks kui ka registreerimistasu madalamaks ja tänu sellele võiks opositsioon küll mõnevõrra rahulolu tunda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua ettekandja! 2. märtsil 2023, vaid mõni päev enne valimisi ütlesite te Postimehe vahendusel järgmist: "Rahustuseks võin rahandusministrina kinnitada, et riigi eelarvepoliitika on vastutustundlik ja liigume eelarve tasakaalu poole." Tegelikult selleks ajaks oli Kaja Kallas juba kaks aastat valitsust juhtinud ja eelarve seis oli aina halvenenud. Teil ning peaministril pidi eelarve ja majanduse seis hästi teada olema. Te ütlesite samas artiklis veel: "Mina saan mürki võtta enda ja oma erakonna seisukohtade eest, lõplik riigi rahanduspoliitika kurss pannakse lähiaastateks paika siiski valimistel." Tegelikult ju oli nii, et enne valimisi Reformierakond ja peaminister valetasid selle kohta, mida peale valimisi tegema hakatakse, kui peaks mandaat kokku tulema. Ja valijad lähtusid otsust tehes neist valedest. Rahvas valis, sest uskus, et maksud ei tõuse, automaksu ei tule, keskmine pension saab tulumaksuvabaks ja nii edasi. Valimistel pandigi riigi kurss paika, aga te muutsite seda peale valimisi radikaalselt. Mul on mõnevõrra isiklik küsimus, aga see lähtub teie avalikust väljaütlemisest: kas teil on mürk võtmata või teile ei mõju?

Ma arvan, et mürk mulle ei mõju. Ja märtsikuus – ma arvan, et see oli peale 2023. aasta kevadise majandusprognoosiga tutvumist – oli majandusprognoos Eestile väga palju roosilisem. Anti lootust, et majandus hakkab kasvama juba 2023. aasta lõpus ja kasv jätkub 2024. aastal. Sellest lähtuvalt ja selles olukorras, nende teadmiste pinnalt olid minu sõnad õiged. Aga mitte kellelgi ei õnnestu täpselt prognoosida majanduse kasvu või langust. Kui aeg tuleb kätte, siis selgub, kui õige oli prognoos, kummale poole toimus korrektsioon, ja hakatakse prognoosima järgmist perioodi. Paraku prognoosimine on selline, et tagantjärgi tarkus on täppisteadus, aga prognoos võib mõnevõrra teistsuguseks osutuda.

Hea kolleeg, kaudne vihje mürgi võtmisele on ilmselgelt ebakohane väljend ja mul on palve selliseid väljendeid mitte kasutada. Jaak Valge, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Jaak Valge, palun!

Suur tänu selle võimaluse eest! Aga ma küll ei näe, et ilusa eestikeelse väljendi kasutamine kuigivõrd ebakohane oleks. Võib-olla on istungi juhataja teinekord nagu liiga dotseeriv. Aga aitäh igatahes selle võimaluse eest! Lugupeetud ettekandja! Mul on laiem küsimus. Kui praegu oleksid valimised, siis saaks Reformierakond 21 kohta Riigikogus ehk 17 kohta vähem. 17 reformierakondlast jääks oma kohast ilma. Teie toetust on õõnestanud see idaraha skandaal, eks ju, ja ka need maksutõusud. Ja samal ajal on maksutõusudele alternatiivid kenasti olemas. Pankadelt saaks võtta solidaarsusmaksu, mida tuleks kokku kusagil kolm korda rohkem kui praegu seda mootorsõidukimaksu, ja lisaks võiks ka maksuküüru [likvideerimise] ära jätta. Mul on tõesti siiras küsimus: ma ei saa aru, miks Reformierakond ei hooli sellest, kuidas valijad teid hindavad? Mul on tõesti siiras küsimus ja paluksin ka siirast vastust.

Jaa, ma muidugi saan heast naljast ja vanasõnadest aru küll, mulle võib võllanalja teha küll, sellest ei ole mitte midagi. Aga mis puudutab seda, miks me teeme nii ja miks me ei loobu maksuküüru kaotamisest näiteks, siis Reformierakond ei ole selles mõttes tuulelipp, et me [tegutseme] meeldimise järgi või kuidagi liibume liigselt avaliku arvamuse külge. On väga palju [ameteid] peale poliitikute veel, olgu need siis arstid või õpetajad, kes peavad olema nõudlikud ja nägema kaugemale, mis on õige riigi heaks. Ja praegu püsib maksukoormus alla 34%. Kui majandus kahaneb, võib-olla [maksukoormus] liigub üle 34% SKP-st, mis on Euroopa Liidus üheksa madalaima hulgas. See, kui ühiskonna arengu käigus maksukoormust ringi nihutatakse ühtedelt maksudelt teistele, on täiesti eluterve maksusüsteemi areng.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie selgitus muudatusettepanekute sidumise kohta tegelikult tekitas veel rohkem segadust. Tundub, et te vist ise ka ei saa aru, mida te täpselt olete kokku sidunud. Väga hea, et te siiski lugesite Keskerakonna muudatusettepanekute selgitusi, mis tõendavad seda, et muudatusettepanekud olid sisulised. Me just nimelt me selgitame, et ei toeta automaksu vastuvõtmist. Muidugi me sooviksime seda takistada, aga arusaadavalt ei ole see võimalik. Kuna seda pole võimalik teha, siis me oleme eraldi kirjutanud, et me oleme esitanud muudatusettepanekud, mis leevendaksid selle kehtestamise mõju. Kui te loete näiteks minu isiklike muudatusettepanekute selgitusi, siis need selgitused on tegelikult väga põhjalikud. Te ütlesite veel seda, et muudatusettepanekud on teineteist välistavad. Kuidas on teineteist välistavad muudatusettepanekud teha maksuvabastus puuetega inimestele või lasterikastele peredele või motosportlastele või kollektsionääridele? Need ei ole kuidagi teineteist välistavad. Ja te tsiteerisite § 3, kuigi muudatusettepanekud puudutavad eelnõu § 15. Ja see loetelu ei ole mitte kuidagi ammendatud.

Nii, ma loen siis näiteks ette Keskerakonna muudatusettepanekud 164–250. Alternatiivid: käesolev seadus jõustub 2025. aasta 8. jaanuaril – 12. aprillil. 87 erinevat varianti. Missugusel päeval nendest 87 päevast siis eelnõu peaks jõustuma? Ja kui need 87 varianti ei ole üksteist välistavad, mis siis on üldse üksteist välistavad?

Priit Sibul, küsimus ettekandjale, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesite, et te kuulasite ja saite aru, mis puudutab lasterikaste perede muresid, et te lugesite seda kirja, mille te olite saanud ühest, teisest ja kolmandast kohast. Aga mulle jäi arusaamatuks järeldus. Mingit mõistlikku järeldust te küll ei teinud. Te saite murest aru, konstateerisite, et mure ja probleem on, ja läksite oma asjadega edasi. Kas ma sain teist õigesti aru? Sest mis puudutab lasterikkaid peresid, siis selles eelnõus mitte mingeid muudatusi tehtud ei ole. Ehk siis Land Cruisereid ja [selliseid] busse, mida enamasti rohkemate lastega peredel tarvis on, mis on ka raskemad ja suurema mootoriga, me maksustame ühtemoodi. Kas teie arvates pole vaja mingit muudatust ega piirangut seal teha?

Nii. Lasterikaste peredega me leidsime tõepoolest ühise keele. Enamik seal koosolekul viibinutest olid lasterikkad, selles mõttes see oli väga õnnelik juhus, ja me olime väga ühel nõul laste kasvatamise osas. Mis puudutab Land Cruisereid, siis on palju väiksemaid, odavamaid, kergemaid seitsmekohalisi sõidukeid. Ma tõepoolest ei pea õigeks Land Cruisereid maksust vabastada seetõttu, et mõnel lasterikkal perel võiks olla Land Cruiser. Mida nüüd selle maksu kohta üldiselt veel võiks öelda? See on väheste eranditega. Ma ise olen ka seda meelt, et toetused peaksid olema personaalsed ja toetust peaksid kohalikest omavalitsustest saama lasterikkad pered, eakad ja üksikud erivajadusega inimesed, kes tegelikult abi vajavad. Ma ei unusta kunagi [üht juhtumit], kui ma olin rahandusminister ja läksin ühte meediamajja. Seal tuli mulle vastu Eestis väga tuntud inimene, te kõik tunnete teda, ja parasjagu anti ühekordset toetust kõikidele, [kellel olid lapsed]. Kõik said 50 eurot. Ja see mees küsis minu käest: "Miks sa mulle 50 eurot andsid? Mina olen miljonär, mu tütar on miljonär, jaga see 50 eurot neile, kellel tegelikult on raha tarvis." Ja see puudutab kõiki. See puudutab ka kolme lapsega peresid. Abi peavad saama need, kes abi vajavad. (Saalist hõigatakse: "Seda ma ju rääkisingi!")

Head kolleegid, räägime kordamööda! Kuna mõne minuti pärast toimub istungi juhataja vahetus, siis ma ei taha neid musti käsi jätta oma kolleegile. Nii et, Priit Sibul, palun küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Mul oli küsimus juhatajale, kuna ettekandja rääkis sellest, et Isamaa oleks võinud koos maha istuda ja mõelda, milliseid ettepanekuid nad teha tahavad, ehk siis omavahel läbi rääkida, mitte esitada alternatiive. Mitmes eelnõu versioon see teie meelest on, mis valitsuselt parlamenti on jõudnud ja milles rahanduskomisjon on teinud teiseks lugemiseks päris totaalsed muudatused? Te ütlesite juhatajana, et te ei pea vajalikuks teist lugemist katkestada. Meie ees on hoopis erinev versioon kui see, mida me esimesel lugemisel [nägime]. Kas valitsuses oli mingi arusaam ka, kus sündis konsensus selles osas, kas te panete alternatiivid hääletusele või me hääletame muudatusettepanekud läbi? Ongi nii, et Isamaa oleks pidanud oma muudatus[ettepanekud] fraktsioonis läbi arutama, aga see, mis valitsuses sünnib… Pealegi on meil endiselt pealkirjad, et mingites asjades lepib valitsus kokku pärast, kui seadus on Riigikogus vastu võetud. Äkki te kommenteerite kuidagi, mida me siin praegu teeme ja millisel kujul te selle eelnõu hääletusele panete?

Aitäh, hea kolleeg! Ma möönan, et teisel lugemisel see seaduseelnõu erineb sellest, mis oli esimesel lugemisel. Aga ma arvan, et see ongi tegelikult meie kui parlamendi liikmete roll ja võimalus. Kui me ei tohiks muuta eelnõu, mille Vabariigi Valitsus saali on saatnud, siis oleks meie roll siin täiesti mõttetu. Küsimus on, kus on see piir, kus on see murdekoht, eks ju – see on alati, mille üle võime diskuteerida. Aga veel kord, ma möönan, et see eelnõu on muutunud. Samas, tõepoolest juhtivkomisjonil on õigus teha omalt poolt muudatusettepanekuid ja teha neid ka peale seda, kui on muudatusettepanekute tähtaeg. Ka see on üldine tava ja teadmine. Aga ma saan aru, millele sa vihjad. Ent alati on see murdepunkt, kust maalt on too much, eks ju. Antud juhul ennekõike, nagu Annely ka viitas, on need [ettepanekud] seotud Euroopa Komisjoni poolsete märkustega. Nii et selles mõttes võib-olla nii-öelda sisepoliitiliselt ei olegi sinna liiga palju juurde tulnud, pigem on neid märkusi arvestatud ja neid sisse pandud. Ma arvan, et see on igati asjakohane, et komisjon on nende märkustega arvestanud, mitte neid ignoreerinud. Rene Kokk, palun!

Tänan! Hea aseesimees! Minu protseduuriline küsimus on tingitud teie käitumisest. Enne kui kolleeg Priit Sibul lülitas sisse protseduurilise küsimuse käe, te ütlesite kuidagi sedasi, et te praegu seda ei võta, kuna kolleegil on veel teine küsimus ka siin kirjas. Ma väidan, et olete provokaator. Te provotseerite siin saalis. Ma ei oleks seda küsimust küsinud. Üks protseduuriline küsimus pandi üles, ja teil oli raske seda küsimust võtta! Te vastasite kuidagi sedasi, et jah, ma näen, et teil on veel järgmine küsimus, ja siis vaatame. Te saate väga hästi aru, et [tavaline] küsimus on küsimus. Küsimuse aeg on piiratud ja saadik küsib selle aja jooksul seda, mida ta tahab küsida ettekandjalt. See ei ole mõeldud aruteluks selle üle, kas protseduuriliselt on üht või teist küsida, või tahetakse infot saada. Nii et palun käituge korrektselt ja kui protseduuriline küsimus on üleval, siis [kuulake] see ära, kui õige aeg on, mitte siis, kui see aeg on möödas ja see ei ole enam võib-olla relevantne tol hetkel.

Hea kolleeg! Minu seisukoht, mida ma olen teile ka väljendanud, on see, et ma ei taha debatti katkestada. Tõepoolest, protseduuriliste küsimustega me tihtipeale katkestame debati ja ma ei taha seda. See on põhjus, miks ma neid küsimusi ei võta. Ja teine põhjus on ka olnud see, et tihtipeale – täna mul küll pole põhjust seda öelda – on protseduurilisi küsimusi kasutatud tegelikult vastusõnavõttude tegemiseks. Aga ma rõhutan, et täna seda tehtud ei ole, täna mul seda etteheidet ei ole. Aga kuna ma ei tea, kas on vastusõnavõtu [sooviga] tegemist või tõesti protseduurilise küsimusega, siis seetõttu ma tõepoolest ei ole liiga liberaalne olnud. Aga veel kord, täna mul seda etteheidet kellelegi ei ole. Rain Epler, palun!

Aitäh! No minul on õige kompleksne protseduuriline, ma ütleksin, protest. Kui me siin istungi alguses teiega mõtteid vahetasime, siis te minu küsimusele vastasite muu hulgas ka nii, et teie arvamus ei ole oluline ega puutu asjasse. Nüüd, kui ma olin oma küsimuse küsinud, te siiski avaldasite oma arvamust. Selles mõttes te sõite oma sõnu, mis te siin ligi kaks tundi tagasi ütlesite. Aga nüüd, kui asja sisu juurde minna, siis mina mitte kuidagipidi ei vihjanud mitte mingisugusele mürgi võtmisele. Ma tsiteerisin Annely Akkermanni ennast, sest ta lubas mürki võtta. Mul seda tsitaati ees ei ole, aga ta lubas mürki võtta ja ütles, et valimistel pannakse rahanduspoliitiline ja maksupoliitiline kurss paika. Ja mina ütlesingi, et valimistel Reformierakond lubas, et maksud ei tõuse ja keskmine pension on tulumaksuvaba ja nii edasi. Selle kursi panidki valijad paika, aga valitsus otsustas seda kurssi radikaalselt muuta. Tulenevalt Annely enda lubadusest ma küsisin, kas tal on mürk võtmata või talle see ei mõju, ja Annely väga selgelt vastas, et talle ei mõju. Teie kommentaar oli täiesti asjakohatu.

Jah, hea kolleeg, ma ilmselt pean sisuliselt teiega nõustuma, aga formaalselt, tõepoolest, selline [olukord] on üks väheseid kohti, kus [RKKTS-i] sõnastus on, et kasutatakse ebakohaseid väljendeid. Vaat siis on istungi juhatajal lausa kohustus teha märkus. Ma teen seda üli-üliharva ja püüan seda limiteerida. Aga ma ei jälginud seda teie omavahelist debatti nii põhjalikult ja võib-olla jah, tõlgendasin sisu [teisiti]. Ent nagu ma sain aru, et Annelyd see ei puudutanud. See puudutas mind rohkem kui Annelyd. Aga sellega, head kolleegid … Rain Epler üheks hetkeks ja siis …

Ma tahtsin veel seda öelda, et te ei näinud Annely selja tagant. Te olite mures, et võib-olla Annely tundis ennast kuidagi halvasti, aga ta naeratas mulle laialt selle küsimuse peale ja ka vastust andes. Nii et teie mure oli asjatu.

Just. Mina olin murelik ja mina tahtsin naisterahvast kaitsta, mis on iga mehe püha kohustus. Aga nüüd, head kolleegid, järgmisena Henn Põlluaas.

Kas mul juba aeg käib või? (Naer saalis.) Või te lihtsalt seal vahetate kohti? Ma paluks alustada aja lugemist sellest hetkest, kui ma saan rääkima hakata.

Nii, lugupeetud kolleegid! Anname Henn Põlluaasale selle ühe minuti küsimuse esitamiseks. Henn Põlluaas, palun!

Suur tänu! Väidetavalt on automaksu üks eesmärk loodushoid. Seadus ise lükkab selle vale aga ümber. Väide, et teistes riikides on automaks olemas, on küll õige, kuid me peaksime hoopis enda rahva peale mõtlema. Seda enam, et teistes riikides ei panda sellega inimeste ette võimatut valikut, kas omada autot või sellest loobuda, sest muidu ei jätku leiba lauale. Eriti maapiirkondades, aga ka linnades ei ole autost loobumine lihtsalt võimalik, seda just lastega peredel. Näiteks Saksamaal on küll automaks olemas, kuid see on märkimisväärselt väiksem, kui valitsus seda Eestis plaanib, ning seda ei pea maksma seisva auto eest. Samuti puudub Saksamaal registreerimistasu. Palgad on seal aga kordades suuremad kui Eestis. Miks valetajate valitsus vihkab Eesti rahvast ja teeb oma maksudega igal sammul meie inimeste elu üha halvemaks ja raskemaks? Mis on selle eesmärk?

Suur tänu küsimuse eest! Siin oli väga palju aspekte. Kõigepealt, jaa, tõepoolest, Eesti on hõreda asustusega ja on palju piirkondi, kust bussiga tööle või kooli käia ei saagi. Siin on minu ettepanek – ja ma loodan ja isegi tean, et valitsuses valmistatakse ette eelnõusid kohalike omavalitsuste toetusfondi ja maksutulu tõstmiseks –, et võiks kohalike omavalitsuste tulu tõsta ka selle võrra, et oleks võimalik toetada neid perekondi või inimesi, kellel ühistranspordiga liikumine on üsna võimatu. Sama käib paljulapseliste perede kohta, kes tegelikult vajavad abi. Mitte kõik ei vaja abi – kaugeltki mitte, jumal tänatud! Aga mis puudutab maksude kogumist, siis riik siiski saab oma tulud maksudest. Ja teoorias on nii, et iga kord, kui raha vahetab omanikku, tuleks maksta riigimaksud. Kuna riik soovib, et majandus oleks elav, raha liiguks ja makse makstaks, siis me peame silmas maksukoormust. Praegu on Reformierakonnal see piir 34[% SKP-st]. Kui soovitakse tõsta kaitsekulusid, ma ei tea, 1,5 miljardit kasutada relvade ja laskemoona ostuks, siis see tähendab seda, et tõusevad [paljud] kulud: tõusevad hoidmiskulud, tõusevad intressikulud ja paratamatult tuleb selle katteks koguda makse kas sellelsamal eelarveaastal või hiljem laenude maksmiseks või intressikulude maksmiseks. Makse tuleb koguda riigi pidamiseks – sellesama riigi pidamiseks, sellesama rahva jaoks, kelle käest neid makse kogutakse. Ma olen küll aru saanud, et inimesed tahavad, et riigi rahandus oleks korras, et riigi tulud ja kulud viidaks tasakaalu. Selles mõttes on maksude kehtestamine ja kogumine minu arvates täiesti normaalne asi igas riigis.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Enne te kolleeg Jaak Valge küsimusele vastates muu hulgas ütlesite, Annely, et Reformierakond ei ole oma poliitika teostamisel kuidagi tuulelipp. No midagi sellist oli see vastus. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, kuidas peaks nimetama seda, et praeguse koalitsiooni esimene eelnõu – esimene eelnõu! –, mille te üle andsite, oli lastetoetuste vähendamine. Eelmises koosseisus te olite nõus sellega, et Eesti lapsed ja pered vajavad toetamist ja abi, aga esimene eelnõu, mille te üle andsite selles koalitsioonis, oli kohe selle vähendamine. Kas see ei ole kuidagi tuulelipu moodi käitumine? Ehk täpsustaks.

Ma ise selle eelnõuga ei tegelenud. Selle konkreetse, mootorsõidukimaksu eelnõu menetluse käigus seda küsimust ei arutatud. Ja võib-olla ma eksin, aga ma mäletan, et kärbiti mitte lastetoetusi, vaid lastetoetuste tõusu tulevikus. Ma nii justkui mäletan, aga ma võin ka eksida. Ma ei hakka seda rohkem kommenteerima, ma ei suuda seda täpselt meenutada.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ei vastanud mu eelmisele küsimusele. Ma palun siiski, vastake lühidalt, filosofeerida ei ole vaja. Kas nende 19 muudatusettepaneku hulgas, mis on kokku seotud, oli ka mõni originaalne, mida teistega kokku ei seotud? Kas oli mõni selline muudatusettepanek, mille puhul te leidsite, et see on mõistlik iseseisvana suurde saali saata? Või on need 19 kõik kokku seotud? Sisu praegu rohkem avada vaja ei ole. Teiseks. Nüüd ma saan esitada teise küsimuse. Pärast seda, kui Euroopa Komisjon saatis oma informatsiooni ja menetlus toimus, ei ole ju Riigikogu liikmetele ja fraktsioonidele antud uut muudatusettepanekute esitamise tähtaega. Kas on nii või mitte? Me pidime töö käigus toimetama ja saime muudatusettepanekuid teha selle teadmisega, [et kehtib] esimese lugemise järel antud tähtaeg. Ja kolmas küsimus. Need kokku seotud muudatusettepanekud – te ütlete, et kui kõiki nendes sisalduvaid muutmiskäske ei ole samaaegselt võimalik eelnõu teksti viia, tuleb eelnõu lugemine katkestada. Kas 19 hulgas on mõni selline muudatusettepanek, kus ei oleks muutmiskäske nii-öelda samaaegselt võimalik siduda?

Nii, te peate silmas Isamaa … (Helir-Valdor Seeder selgitab saalist.) Aa, üldse kokku? Jaa, on selliseid muudatusettepanekuid, näiteks Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti muudatusettepanekud. Ja sarnased on ka Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud 46–100. Neil on selgitused kõigil erinevad ja sisu poolest on neid võimalik teksti viia ilma eelnõu [lugemist] katkestamata ka. Nii et selliseid on. Aga enamus on sellised, mida ei ole võimalik viia teksti ilma eelnõu teist lugemist katkestamata, kuna need sisaldavad üksteist välistavaid variante. Ühesõnaga, rahanduskomisjon arvas ja otsustas, et maks peaks olema laia baasiga, mugav maksta ja väheste eranditega. Seetõttu seoti kimpu väga pikad, mitmekümnelised loetelud erinevatest maksusoodustustest ja otsustati, et neid ei panda eelnõu lisasse. Rahanduskomisjoni enamus arvas, et maks peaks olema laia baasiga, lihtne ja väheste eranditega. Mis puudutab seda, et eelnõule ei olnud võimalik muudatusi juurde esitada, siis ma ütlen, et eelnõu põhijoontes ei muutunud. Ja need seadused, mida selle uue mootorsõidukimaksu seadusega muudetakse – liiklusseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, riigilõivuseadus – need on [eelnõus] samasugused kui varem. Aastane registreerimistasu on sama, mis algses eelnõus. Need põhimõtted – baasosa, massikomponent ja heitekomponent – on ka samad. Põhimõtteliselt on need määrad läinud maksjale soodsamaks. On läinud soodsamaks see, et juriidilise isiku sõiduki puhul rakendatakse vanusekoefitsienti, on läinud soodsamaks see, et autoelamud saavad täpselt samad tingimused, mis kaubikud. Nii et väga palju asju on läinud jupp maad soodsamaks. Aga üldpunktides eelnõu ei ole muutunud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma mäletan, et meil ühes toetusrühmas, nimelt paljulapseliste perede toetusrühmas, oli kokku pandud väga ilus plaan, kuidas soodustada paljulapselisi peresid, et nad ei peaks sajaprotsendiliselt automaksu maksma, vaid nendele oleks kehtestatud konkreetsed erandid. Kas te oskate mulle öelda, kas see plaan päeva lõpuks jõudis komisjoni ja mis sellest on edasi saanud?

Maksusoodustusi komisjon ei toetanud. Maksusoodustuste ringi laiendamine ei saanud toetust, jäi peale enamuse komisjoni liikmete soov, et oleks vähe maksuerandeid. Ma tõesti usun sellesse, et toetused peavad minema personaalseks ja olema üksnes neile, kes tegelikult toetusi vajavad. Aga seda kõige haavatavamat osa ühiskonnast me ei saa vabastada maksudest, sest neil pole vara, sest neil pole sissetulekuid. Makse tuleb koguda üldiselt laia põhjaga. Ja neid, kellel ei ole vara ja sissetulekuid, aitavad toetused. Niisugune põhimõte.

Mart Maastik, palun!

Tervist, lugupeetud komisjoni aseesimees! Esimees, vabandust! Mul on teile küsimus. Te rääkisite, et uute autode soetamine on maksustatav just sellepärast, et siis need uued autod kasutatakse kuni lõpuni ära. See peaks igati kasulik olema. Samas te räägite, et keskkonnakahjulikest autodest lahtisaamist te ka soodustate. Kuidas need kaks asja omavahel kooskõlas on? Ühest küljest uued autod on ju teatavasti ikkagi uudsema tehnoloogiaga ja vähem saastavad. Samuti on vanad autod ohtlikud liikluses, sellepärast et kui nende vanade autodega juhtuvad õnnetused, siis need vanad roostepurud ei kaitse inimest. Kuidas te kommenteerite?

Siin ongi nüüd [kolm erinevat aspekti]. On süsinikuheite [aspekt] ja inimlik sihuke mugavuse aspekt ja väga põhjendatud soov sõita kaasaegse turvalise autoga, samuti sotsiaal-majanduslik aspekt. Kolm erinevat aspekti, mille vahel tuleb leida tasakaal. Seetõttu ongi võetud nii registreerimistasu kui ka aastamaksu kujundamisel arvesse ka süsinikuheidet ja massi, et oleks soodsam osta uus auto, mis on kergem, väiksema massiga, ja väiksema süsinikuheitega. Aga samal ajal on vanusekoefitsient. Inimesed, kes ühel või teisel põhjusel ei osta uut autot, eeldatavasti või arvatavasti ei tee seda majanduslikel põhjustel ja vastavalt [auto] vanusele on neile registreerimistasu ja auto aastamaks madalam. Vanusekoefitsient teeb [need määrad] madalamaks just sotsiaal-majanduslikul põhjusel. Siin ilmnevadki varamaksu tunnused: odavama vana auto puhul on madalamad maksud ja keskkonnaeesmärgi [vaatevinklist] on neile järele antud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Annely! Sa saad ju tegelikult aru ja me kõik saame aru ja terve Eesti rahvas saab aru, et kogu mootorsõidukimaksu kehtestamise idee on sügavalt väär ja täiesti vastuvõetamatu. 76% Eesti inimestest ei toeta automaksu. Põhiseaduse § 56 ütleb väga selgelt, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, mistõttu sellise maksu kehtestamine, mida suur osa inimesi Eesti riigis ei toeta, on põhiseadusevastane. Lisaks on Eesti inimeste õlule langev maksukoormus niigi ebaõiglaselt suur. Me teame, et näiteks põllumajandusega tegeleb Eestis palju inimesi. Ratastraktorid, mis selle eelnõu kohaselt ka maksustatakse, on oma iseloomult ette nähtud tööde teostamiseks põllul ja nende täiendav maksustamine pärsib maaettevõtluse arengut, suurendab tööpuudust maal. See omakorda viib maapiirkondade tühjenemisele, mis on vastuolus meie regionaalpoliitiliste eesmärkidega. Miks te seda ei arvesta?

Selle eelnõu objektiks ei ole põllumajandusmasinad. Kui nüüd mõne üldjoontes tavalise kaubiku või maasturiga põllumajandustöid tehakse, siis me selle kasutamisotstarbe järgi neile erandit kehtestada ei saa ja sellisel juhul tuleb see maks ära maksta. Aga see piir on professionaalsetest põllumajandusmasinatest ikkagi proovitud mööda tõmmata. Kas seda on olnud võimalik lõplikult teha? Võib-olla on üksikuid masinaid, mis sinna servapidi sisse ulatuvad.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Arutelus hea kolleegi Anastassiaga te olete jõudnud mõlemad järeldusele, et tõepoolest keskfraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud ei ole teineteist välistavad ja neid saaks justkui teksti viia ilma selleta, et eelnõu lugemise peaks katkestama. Aga mida ma ei näe? Ma ei näe, kuidas neid saaks eraldi hääletada. Seal on tõepoolest sisulised muudatusettepanekud, mis ei välista teineteist, näiteks puuetega inimeste maksusoodustus või suurperede maksusoodustus ja nii edasi. Kuidas nii juhtus, et koalitsioon pani julmalt need häälteenamusega ühte gruppi ja ei lase saadikutel teha otsust muudatusettepanekute puhul, mis ei ole obstruktsioonilised, vaid on selgelt sisulised ja teeksid Eesti inimeste elu paremaks?

Hea Andrei! Kui need muudatusettepanekud leiavad siin saalis enamuse toetuse, kui need pannakse hääletusele ja enamus neid toetab, siis saab need lisada eelnõu koosseisu ilma alternatiivide vahel valimata. Keskerakonnal ja Anastassia Kovalenko-Kõlvartil on lihtsalt vaja leida [vähemalt] 51 häält nende ettepanekute toetuseks.

Aitäh! Arvo Aller, ma võtan enne teie protseduurilise ja siis annan teile küsimuseks sõna. Palun!

Tõepoolest protseduuriline. Ma nüüd hakkasin seda teise lugemise [seletuskirja] nagu jälgima. Enne ettekandja ütles ka, et siin on number 29 [muutunud] 9‑ks. Ja siis ma hakkasin võrdlema ja [nägin, et] tegelikult viidete puhul muudatusettepanekutele, mis rahanduskomisjon esitas, lehekülje[numbrid] ei lähe kuidagi täppi. Ma vaatan, et muudatusettepanek nr 15 asub nagu leheküljel 31, tegelikult on ta leheküljel 32. Number 18 [peaks olema] leheküljel 65, tegelikult on leheküljel 67. Number 24 kohta on sulgudes 87. lehekülg, aga tegelikult on 90. Kas need viited on kiirustades tulnud muudatusettepanekute lisamisega rahanduskomisjoni poolt või ei ole seletuskirja koostaja arvestanud lehekülgede edasiliikumist?

Arvo Aller, ma usun, et kõige parem on, kui komisjoni esindaja vastab sellele küsimusele. Aga teil on nüüd võimalus esitada ka teine küsimus. Samas mul on palve, et kui te põimite selle teema oma teise küsimuse sisse, siis Annely Akkermann saab juba väga konkreetselt ka seda põhjendada. Siis me saame kõige korrektsema vastuse. Aga olge hea, Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla see on ka eeldus, et oleks mõistlik eelnõu sellel lugemisel tagasi võtta ja parandada seletuskirjas vead ära. Aga tulles muudatusettepanekute juurde, ma kuidagi ei saa nõustuda sellega, et me paneme kokku erinevate fraktsioonide ja erinevate [rahvasaadikute] muudatusettepanekud. Ma saaks aru, kui te oleks lasterikastele peredele tehtavad soodustused kõik ühte paketti pannud. Kui seda paljud pooldaksid, siis võetaks see asi lahti ja hakataks läbi arutama. Ikkagi palun teie põhjendust, miks lõppkokkuvõttes pandi erinevate fraktsioonide ja teiste muudatusettepanekute tegijate muudatusettepanekud kokku üheks muudatusettepanekuks.

Ma arvan, minu liigne entusiasm nende lehekülgede ettelugemisel võib-olla leidis väikest karistamist. Ma poleks pidanud lehekülgi ütlema ja võib-olla neid poleks pidanud ka [seletuskirja] kirja panema. Te olite tõesti niivõrd põhjalik ja tubli, et leidsite kõik need kohad üles. Aga te saate eelnõu menetlust ja seletuskirja ja muudatusettepanekuid ikkagi jälgida, see kindlasti ei sega eelnõuga tutvumist. Ei ole küll ühtegi põhjust seetõttu eelnõu teine lugemine katkestada. Aga jah, me asusime sellele seisukohale, et me seome need paragrahvide kaupa, sest me teeme Eesti rahvale seadust, milles on sätted. Kui on § x ja lõige x, siis missuguse muudatuse keegi tegi, kas opositsioonist või koalitsioonist või mis erakonnast, kas fraktsiooni poolt või üksinda – see ei ole Eesti rahvale oluline. Me peame siin üksteise ettepanekuid väärtuselt võrdseks hindama ja püsima ühes kimbus oma heade kolleegidega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua ettekandja! Minu küsimus on selline. Kas te oma positsioonist tulenevalt ja ka endise rahandusministrina olete lasknud kellelgi oma assistentidest teha või ise teinud sellise nagu kompleksse arvutuse? Kui meil on näiteks selline keskmist palka teenivate vanematega perekond, kus on kolm last või viis last, siis milline kogumõju nendel muudatustel [sellisele perele] on? Laste pealt tulumaksuvabastus kaob, suure pere toetus väheneb ja nüüd lisandub ka automaks. Käibemaks tõuseb, sellel on mõju kindlasti keskmisele ostukorvile, ja nii edasi. Kas te sellise vaate olete korraks endale silme ette võtnud, milline on kogu teie tegevuse tervikmõju peredele? Te siin enne rääkisite väga kenasti, kui olulised on lapsed ja eriti suure laste arvuga pered ja nii edasi. Aga kas te sellise rahalise vaate ühele perekonnale olete silme ette võtnud?

Ma mõnele kolmelapselisele perele olen palju eelarveid teinud ja neid täitnud ka. Aga iga perekond on erinev. Seetõttu sellist ühe pere eelarvet ei ole nagu võimalik teha. Iga pere on erinev: sissetulekud, kulud, laste huviringid. Sellist arvutust väga teha ei saa. Ja ma olen ühele perele teinud, teistele ei ole. Aga mis puudutab seda, et kui nüüd peretoetustest veel rääkida, siis riigid võrdlevad oma eelarve kasutust [üheks või teiseks] protsendina SKP-st. Ja kui me vaatame Eesti riigi sotsiaaltoetusi, siis Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes on Eesti sotsiaaltoetuste osakaalult SKP-s Euroopa Liidu mudaliigas, viimase kolme hulgas, aga nende sotsiaaltoetuste sees peretoetused on Euroopa Liidu absoluutses tipus. Võrreldes teiste riikidega on Eesti laste ja perede toetused protsendina SKP-st Euroopa Liidu tipus. Miks meil siiski nii vähe lapsi sünnib, ma ei oska öelda. Viimase 10–15 aasta praktika näitab, et toetused ei aita kahjuks.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin see valitsus hirmsasti hõiskab, et meie Eesti peab olema arenenud riik ja innovaatiline. Nüüd te tulete välja maksuga, mis sisuliselt tähendab seda, et meie tänavatel hakkavadki varsti vurama ainult 1970. aastate autod ja [muud] hästi vanad parsad kuni selle hetkeni, kuni need üldse töötamise lõpetavad. Vaat seda te teete! Kuidas see nüüd siis teie visiooniga klapib? Teeme kõik selleks, et inimestel tänavapildis ei oleks kaasaegseid ja ka keskkonnasõbralikke autosid, vaid hakkaksidki need vanad romud liikuma, sest inimesed ei jõua teisi soetada, ei jõua ka automaksu teiste pealt maksta. See on ju täiesti õudne, mis te teete!

1970-ndate autoga sõidaks igaüks uhkusega ringi, see on kindlasti juba uunikum ja uhkuseasi. Aga need on sotsiaal-majanduslikud põhjused. Suhteliselt madalama registreerimistasuga vanema auto saavad soetada inimesed, kes ei saa tõenäoliselt sotsiaal-majanduslikel põhjustel uuemat ja kallimat osta. Ja sama kehtib aastamaksu kohta. Sellel [sättel] on sotsiaal-majanduslikud põhjused, need inimesed peavad saama edasi sõita.

Mart Maastik, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees Annely, tervist veel kord! Sest see on ilmselgelt tervist kahjustav, kui tegelda niivõrd kahjuliku eelnõu rahvale, sealhulgas paljulapselistele peredele ja maainimestele kahjuliku eelnõu pealesurumisega. Ma olen sul külas käinud Kihnus ja sõitnud Land Rover Defenderiga. Ma tean hästi, et neid suuri maastureid ei ole paljulapselistele peredele ja maainimestele vaja mitte sellepärast, et nendega uhkeldada. Lihtsalt teede olukord on [nigel], lumeolud on talvel keerulised. Just sellepärast on neid suuremaid autosid vaja. Ja ka siis, kui sul on palju lapsi, need ei mahu lihtsalt väiksesse autosse ära. Kuidas sa kommenteerid?

Sa lähed alati nii isiklikuks! Selle Land Rover Defenderi aastamaks on 50 eurot, see on veidi vähem kui paagitäis bensiini. Ja Kihnu teed on heas korras. Aga üle jää pole kaua saanud sõita, kuigi üle jää sõitmiseks ma seda kasutasingi. Ausalt öeldes see on vana auto ja ma kasutan seda selleks, et ma ei peaks praami tekipinda koormama. Saan lihtsalt [jalamehena praamile minna], et teisi inimesi, kellel pole Kihnus teist autot, saaks praami peal rohkem sõita.

Nii … Head kolleegid, Siim Pohlakut ei ole meil saalis, seega läheme edasi järgmise küsija ehk Helle-Moonika Helme juurde. Palun!

Aitäh! Sa enne ütlesid, et põllumajandusmasinad ei ole maksustatud. Jah, need päris suured võib-olla ei ole, aga on väiketraktorid, mida kasutavad just väikeettevõtjad: pereettevõtted ja väikepõllupidajad. Nemad on ju ka tegelikult väga olulised regionaalpoliitiliselt, regionaalpoliitika ja majanduspoliitika seisukohalt. Nendele te lööte ikkagi selle maksukirve selga. Aga ma küsin. Selle maksu objekt on ka riigikaitseseaduses sätestatud puhkudel ja sõjaolukorras riigi poolt võõrandamisele kuuluv sõiduk. Mina ikkagi arvan, et kui te ei oleks praegu selles positsioonis, et te peate siin rahvalt seitse nahka koorima, siis te oleksite minuga nõus, et kriisi- ja sõjaajal kasutatavaid sõidukeid ei tohi maksustada. Te saate ju aru, et niimoodi te saete meie julgeolekult, meie riigikaitselt jalgu alt. Kui puhkeb sõda, ei pruugi enam olla kuigi palju neid autosid, mis teie poolt võõrandamisele lähevad. Ja samuti, kui te maksustate liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid – te saate ju ise ka aru, et tühja koha pealt ei saa maksu küsida. Miks te seda teete? Eesmärk, mis on nagu keskkonnahoid, on ka täielik vale, sellepärast et …

Teie aeg!

… need ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid ju ei emiteeri mitte midagi. Nad ei osale liikluses, ei tekita mingit kahju ei teedele ega keskkonnale. Miks te seda teete?

Peatatud registrikandega sõidukite maksu me jätsime. Sellega on ettevaatavalt selline kokkulepe, et kui suudetakse [koostada] romudega võitlemiseks mõni teine seadus, siis ehk vaadatakse see peatatud registrikandega sõidukite aastamaksu tasumine üle. Enamasti on need siiski vanad sõidukid. Umbes 200 000 sõidukit arvatavasti seisab juba ammu kasutusest väljas ja neid on linnas sõites näha korteriühistute parklates, aga ka linnatänavatel ja hoovides, samuti taluhoovides. Seisab kusagil 200 000 sõidukit. Need peavad jõudma autolammutusse, sest enamasti on sellistel sõidukitel peal akud, mis reostavad keskkonda. Autod koosnevad väga paljudest keemilistest elementidest ja neid ei ole mõtet jätta põõsastesse mädanema. Need tuleb viia autolammutusse. Ja see 50-eurone mootorsõidukimaks, ma arvan, on küll põhjus, miks mõni oma võib-olla aastaid seisnud auto ära toimetab.

Nii, järgnevalt, Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, tõepoolest auto koosneb paljudest keemilistest elementidest, nagu ka kõik muud asjad, mis meid ümbritsevad. Aga mul on küsimus teisel teemal. See sinu vastus selgust ei lisanud. Sa ütlesid, et kui Anastassia ettepanek või see suur muudatusettepanek, mis sisaldab ka tema ettepanekuid, saab [vähemalt] 51 poolthäält, siis see läheb eelnõu teksti sisse. Aga see pole ju tõsi. Sellepärast et siis tuleb ju katkestamine ja see ei lähe ikkagi teksti sisse. See on nagu üks moment. Teiseks, 51 häält – noh, see on siis, kui terve koalitsioon tuleb ja tõepoolest mingil arusaamatul põhjusel hääletab selle [ettepaneku] poolt. Aga ilmselt kõik kokku ei tule. See ilmselgelt ei ole päris tõsine [jutt]. Sa ei vastanud ikkagi minu küsimusele, miks koalitsioon pani enda häältega kokku muudatusettepanekud, mis ei ole obstruktsioonilised, mis ei ole teineteist välistavad ja mida saaks ausalt hääletada üksteise järel ja otsustada, kumb sobib, kumb mitte.

Komisjon peab ikkagi eelnõu puhul kujundama sellised tuumseisukohad. Komisjoni enamuse arvamus on see, et erandeid olgu võimalikult vähe. Erand on puudega inimese sõiduks ümber ehitatud või kohandatud auto, rohkem praktiliselt erandeid polegi. Diplomaatiline korpus, alarmsõidukid – ütleme, see erandite loetelu on piiratud. Ja komisjoni enamus otsustas, et rohkem erandeid ei tehta. Kuna ettepanekuid oli väga palju erinevatelt Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt, ka Anastassia Kovalenko-Kõlvartilt, siis otsustati need ühte liita. Ja tõepoolest, neid kõiki on võimalik eelnõu teksti sisse kirjutada. Nad on loetelus, nad ei ole üksteist välistavad, kui selleks on tahe. Selleks et oleks tahe, on vaja sellele komplekssele muudatusettepanekule saada Riigikogu suure saali toetus ja siis eelnõu [lugemine] katkestatakse. Ja kui komisjonis leidub toetus, siis need saab sisse viia. Need saab sisse viia, kui leidub toetus. Aga ma ei ole kindel, kas leidub toetust, sellepärast et koalitsiooni soov on teha eelnõu, kus on vähe erandeid.

Aitäh! Jah, eks ta kummaline ja isegi rumal eelnõu selles mõttes ole, et kui vaadata üksikisiku, indiviidi tasandilt, siis kui seda Land Cruiserit, rasket autot on riigil vaja, siis see võetakse eriolukorras kasutusele, ja nii on. Aga see Porsche, mis lihtsalt huvi ja hobi pärast seisab nurgas ja tihti maksab ka veel vähem – kus see keskkonnamõju keskkonnaeesmärkide kontekstis ja see huvi riigi vaates kuidagi kokku saab, on raske aru saada. Sa ise oled pärit Kihnust. Kihnule ja väikesaartele on tehtud väga palju erisusi. Kui me vaatame regionaalpoliitiliselt, siis tegelikult me saame kõik aru, et maapiirkondades autole alternatiivi ei ole. Miks ikkagi on valitsus läinud seda teed, et on valinud lausalise, üle-eestilise automaksu, mitte mingit teist lahendust, mis [leevendaks] probleeme just seal, kus on ummikud ja kus saaste tegelikult tekib? Näiteks võib tuua Tallinna ja selle kuldse ringi.

Andres Metsoja.

Ma ei ütle, et selle peale ei ole mõeldud. Aga tänapäeval on inimestel mitu elukohta. Need Land Cruiserid ja Porsched, mida sa näiteks tood, on ikkagi väga elitaarsed autod, üksikud inimesed saavad nendega ringi sõita. See kindlasti Eesti üldrahvalik probleem ei ole. Aga tõsi on see, et kohalike omavalitsuste tulubaasi peaks tõstma. Kaks sellist eelnõu on meil menetluses ja kohalikud omavalitsused peaksid saama toetada neid perekondi, kellele nad ei suuda ühistransporti pakkuda. Ma ise olen väga seda meelt, ma olen seda usku, et maksusoodustusega ei saa aidata inimesi, kellel ei ole sissetulekut või vara. Tuleb koguda vara, et neid toetada, sedapidi. Ja need toetused on personaalsed. Muidu me riigi maksukoormust madalal ei hoia.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Istusin ja kuulasin ekraani vahendusel kogu seda pikka joru, mis siin [kõlanud] on. Nii palju demagoogiat, nii palju valet, nii palju seaduserikkumiste õigustamist annab ikka välja mõelda! Ja teate, millest kõigest see räägib? See räägib praeguse võimu, teie režiimi agooniast. Teie režiim on agoonias! Kui ta ei oleks agoonias, ei oleks vaja niimoodi seadust rikkuda, inimestele makse pähe määrida, inimeste arvamusest üle sõita. Ja kuna on tegemist agooniaga, siis on mul täiesti, noh, kuidas ma ütlen, selgitus eelkõige lugupeetud opositsioonikaaslastele, et ärme takistame neil selle rumaluse tegemist. See kiirendab selle režiimi kokkulangemist, see kiirendab selle agoonia lõppu. See kiirendab seda, et saabub õudne lõpp ja lõpeb see lõputu õudus. Ja teie oma valedega ja võltsvaga looduse päästmisega ei saa sinna midagi parata. Teil ei ole mulle vaja mitte midagi vastata, sest teie lõpp on juba käega katsuda.

Aitäh repliigi eest! Ma ise kibelen siin hääletama Euroopa Parlamenti mõnda inimest, kes ei ole meie erakonnast. (Mart Helme ütleb midagi kohalt.) Ma mõistan teid väga hästi.

Nii, head kolleegid, aga nüüd on järjekorras Aleksei Jevgrafov. Palun!

Tänan, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No on selge, et see eelnõu on kahtlane ja ebapopulaarne, aga te kogu aeg räägite sellest, et eelarves on suur-suur puudujääk ja et see auk tuleb täita. Küsin seda, kas te olete omavahel arutanud ka seda võimalust, et kehtestada automaks ajutiselt.

Ei, seda ei ole arutatud. Automaksu on vaja eelarve tulupoolele, nagu ka kõiki teisi makse. Ja eelarve tasakaalu probleem paistab ikkagi nii kaugele, et ajutiselt seda, ütleme, poolt protsenti SKP-st kehtestada hästi ei saa. Ja kulusurve on ju mujalt ka: elanikkond vananeb, pensionäre on järjest rohkem, seda kulukatet tuleb koguda. Meil on probleemid [mitmel] pool.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Teise küsimusega jätkaks sealt, kus Annely vastuse lõpetas. Tõepoolest, ma nendin veel korra, et see automaks on elulaadi maksustamine. Suuresti elulaadi maksustamine, sest inimesed on valinud endale elukoha ja seal, kus riigil pole pakkuda neid teenuseid, mida pakutakse linnades, peab ise hakkama saama või kolima ära. See on see valik. Kui sa nüüd, Annely, vastasid mu küsimusele, siis sa markeerisid ära, et tegelikult ka kohalike omavalitsuste tulubaasi kontekstis tuleb sellele teemale otsa vaadata. Kas ma saan siis õigesti aru, et tegelikult lisaks automaksule kaalub tänane valitsus ikkagi ka veel seda ummikumaksu lisaks? Kas omavalitsustel on täiendavalt oma tulubaasi silmas pidades võimalik kehtestada liikluse korraldamiseks, koordineerimiseks lisaks parkimistasudele veel näiteks ummikumaks?

Mootorsõidukimaksu arutelu raames ummikumaksust juttu ei ole olnud. Mis puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi, siis praegu on menetluses kaks eelnõu. Üks on see, et tulumaksu jaotatakse rohkem ringi nii, et pensioni väljamakselt läheb osa tulumaksu kohalikele omavalitsustele. Meie äärealadel hajaasustusega piirkondades on elanikkond üldiselt vanemaealine ja selles mõttes see toetab kaugemaid piirkondi. Teine muudatus, mis veel on, on anda kohalikele omavalitsustele suurem autonoomia maamaksuseaduse muutmisega. Maa hinnati ümber, seal on erinevaid variante, sellega ka tegeletakse. Üks teema, millega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegeleb, on regionaalsete erinevuste lihvimine.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma küsiks niimoodi. No siin kõik need küsimused on juba ära küsitud, et kuidas maainimene peab hakkama saama või kuidas tavalise palga teenija peab hakkama saama. Ega sellele ju head vastust ei ole. Aga ma küsin, mis peaks olema keskmist palka teeniva inimese või pensionäri või maainimese motivatsioon eurovalimistel toetada teie erakonnakaaslasi ja oma häälega premeerida parteid, kes tekitab automaksu, mis neid vaeseks teeb, vähendab pensioneid, mille te siin eile ära tegite, ja suurendab maamaksu ennaktempos. Veel käib jutt suhkrumaksust, kinnisvaramaksust. Mulle head kandideerivad kolleegid seletavad, et eurovalimised ja siseriiklik poliitika ei ole koos, neid ei tohi kokku panna. Aga te olete ju sama partei! Te olete ju sama koalitsioon ja te küsite samadelt inimestelt hääli, kellele te praegu halba teete! Mis see põhjus peaks olema, miks keegi tuleb ja annab teile hääle?

Seda peab nende endi käest küsima. Mootorsõidukimaksu menetluse käigus me seda ei arutanud ja ma ei pea võimalikuks algatada siin filosoofiline arutelu. See oleks kolleegide aja kuritarvitamine.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Palun ütelge mulle lihtsate sõnadega, miks me peame ajama käed inimeste taskutesse. Me elame nii keerulisel ajal praegu. Miks me ikkagi ei mõtle pangamaksust? Ma ei saa aru, tõsiselt.

Pangad maksavad makse. Ma enne selgitasin ka, et nad maksavad teenitud tuludelt kvartaalselt, avansiliselt praegu ära 16% ja järgmisest aastast 18%. Ja kui nad võtavad tulu dividendidena välja, siis nad maksavad juurde, nii et tulumaks jääb 20% ja 22%. Miks makse kogutakse? Selleks, et riik saaks toimida. Pool kogutavatest [maksusummadest] kasutatakse näiteks sotsiaaltoetusteks ehk nõrgemate aitamiseks. Selleks kogume.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma tunnen sulle kaasa – siiralt. Ma tean, et komisjoni esimehena sa pead eelnõusid kaitsma. Aga mul on sulle lihtne küsimus. Kui eelmine aasta umbes samal ajal me tõstsime meeletult makse, siis jutt oli see, et makse on vaja tõsta, sellepärast et Reformierakond saaks oma poolemiljardilise lubaduse täita. Nüüd me kehtestame automaksu, mis võtab veerand miljardit [inimestelt] ära, maamaksu tõstame niimoodi, et mitte ei anna autonoomiat omavalitsustele, nagu sa mainisid, vaid võtame autonoomia omavalitsustelt hoopis ära. Igatahes selle esimesel lugemisel oleva eelnõu kohaselt nad peavad vähemalt 10% maamaksu tõstma. Ma loodan, et komisjonis me muudame selle ära. Ma märkasin ka, et sa noogutasid tol hetkel, kui see selgus. Veel on magusa joogi maks. Kas sa oskad öelda, kui mitu miljardit makse peab tõstma, et Reformierakonna poolemiljardilist lubadust täita?

Nii, olgu siin välja öeldud, et mootorsõidukimaksuga on eesmärk koguda pool protsenti SKP-st, mis on suurusjärgus 200 miljonit. Miljardites ma praegu ei oska öelda … Noh, 0,2 miljardit, eks ju. 0,2 miljardit! Aga sa kasutasid sõnu "tohutu maksutõus". Ent maksukoormus on üsna sarnane, nagu see Eestis on alati olnud, kusagil 34% piirimail. Kõik see tähendab seda, et maksukoormust nihutatakse. Konkreetselt maksuküüru kaotamine on maksukoormuse nihutamine jõukamate inimeste suunas ja osaliselt, poole osas umbes, ka tööjõumaksude alandamine, mis on meil Euroopas võrreldes teiste maksudega kõrged. Automaks on üks varamaks, samamoodi on maamaks varamaks. Maamaksuseaduse muudatustega tulevad küllalt suured vabadused kohalikele omavalitsustele ja kogu kogutav maamaks jääb kohalikele omavalitsustele endile.

Martin Helme, palun!

Aivar tundis sulle kaasa, mina küll kaasa ei tunne. Mina tunnen kaasa nendele Eesti inimestele, keda te siin vaesusesse paiskate. Mina tunnen kaasa neile Eesti ettevõtetele, keda te pankrotti tüürite. Ma päris peast ei mäleta, aga meil rahanduskomisjonis oli, ma pakun, umbes kümme istungit, kus me teist lugemist ette valmistasime, pluss esimese lugemise istungid. Ja need arutelud olid seal väga-väga laiad, nii et kindlasti me arutasime ka laiemat poliitilist mõju ja seost eurovalimistega. Mul on teile jälle küsimus kui valitsuspartei rahanduskomisjoni esimehele. Meil olevat eelarvekriis. Rail Balticule läheb igal aastal meie maksumaksja raha, ma ei tea, 300–400 miljonit eurot, siis läheb Ukrainale umbes 400 miljonit eurot, küüru kaotamisele 500 miljonit, tuuleparkidele, päikeseparkidele ja võrgu ümberehitamisele läheb vähemalt 500 miljonit eurot aastas. Me juba, noh, räägime 2 miljardist eurost, mis te kulutate lihtsalt sellepärast, et teie plaan on selline. Ja siis on eelarveauk poolteist miljardit või natuke vähem. Paar asja ära jätta, ja kõik on korras, automaksu vaja ei ole! Miks on teil valed prioriteedid?

Ma arvan, et te ise ka pisut luiskate, kui te ütlete, et te pole kaastundlik inimene. Ma olen märganud, et te olete väga kaastundlik inimene. Aga mis puudutab Rail Balticut, siis Rail Baltic seob Eestit Euroopaga nii reisijate kui ka kaupade liikumise mõttes, aga vähemalt sama palju on see ka riigikaitse objekt. Ukraina puhul on tõesti meie erakonna põhimõtteline seisukoht, et Ukraina sõdurid sõdivad meie vabaduse eest sama palju kui enda vabaduse eest, ja me toetame neid. Ma pean seda ainuvõimalikuks. Täpselt samamoodi ütleb meie Kaitseväe juhataja Herem, et me peame rohkem panustama oma riigikaitsesse. Ja kõik need asjad tähendavad seda, et makse tuleb koguda.

Mart Helme, palun!

No ma enne kuulsin seal ekraani vahendusel, missugused tohutud kurjategijad on Land Cruiseri omanikud. Ma olen ka Land Cruiseriga sõitev inimene ja minu küsimus on väga lihtne: aga mis see teie asi on, missuguse autoga ma sõidan? Ja mis see teie asi on, kui minul seisab hoovinurgas minu esimene auto Moskvitš 401? Mis see teie asi on?! See ei ole teie asi! See on põhiseaduslike õiguste kallale trügimine. See on eraisiku vara puutumatuse põhimõtte selge rikkumine. See ei ole valitsuse asi! Seda enam, kui valitsus on saanud, kui ma õigesti mäletan, 76 000 allkirjaga petitsiooni automaks ära jätta. See ei ole teie asi trügida minu automarki vaatama ja seda maksustama ja vaatama seda, kas ma hella hingega hoian alles oma esimest autot või ei hoia. Ja sellele virutatakse ka kirvega maks peale! Vii see ära lammutusse! Ei vii! Ei vii, see pole teie asi! Ja me kukutame teie valitsuse, sest see on kõige rahvavaenulikum, rumalam, alatum ja valelikum valitsus. Ja ärge siduge seda europarlamendi valimistega! Ma ei kandideeri seal.

Härra Helme, tõepoolest pole üldse minu asi, mis teil kodus on, ja ega ma ei olekski seda teada tahtnud ja vaevalt et keegi teinegi siin saalis seda nii täpselt teada tahab.

Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetud komisjoni esinaine! Te rääkisite siin lastega peredest ja et miljonärid on ja et miljonäridele pole soodustust vaja. Ma ei saanud täpselt aru, mis soodustus see on, kui tõstetakse makse autode pealt. Aga te tõite välja, et miljonärile ei ole soodustust vaja. Ometi praegu me teeme seda. Eelarve defitsiit kasvab ja uusi makse on vaja selleks, et täita Reformierakonna maksuküürulubadust. Mu küsimus on selle kohta, et maksuküüru loogika näeb ette maksuvabastuse, tulumaksuvaba miinimumi, eks ole, kõigile inimestele, sealhulgas ka jõukamatele inimestele. Mis selle koha pealt teie paatos on? Mismoodi on see ratsionaalne käitumine, et me tõstame maksukoormust? Ja maksukoormus järgmisel aastal on, siiski ma korrigeerin teid, üle 35%, nagu näitab Rahandusministeeriumi kevadine prognoos vastupidiselt teie siinsele viitele. Te viitasite küll sellele aastale. Miks sellisel juhul ei päde teie loogika, et need inimesed tegelikkuses seda maksuvabastust ju ei vaja? Selle asemel tekitate tohuvabohu, halvendate majandusolukorda ja tekitate tohutu kaose, mis puudutab inimeste toimetulekut ja üldist stabiilsust.

Mis puudutab seda maksuküüru, siis saate ju ise ka aru, et see on tõsiselt ebardlik nähtus. Ma toon teile näite, et kui keegi teeb rasket lihtsat tööd hooldekodus näiteks 1200 euro eest. Ta vaatab, et ei tule hästi välja, teen lisatunde. Töötan iga nädal neli tundi rohkem ja teenin 200 eurot rohkem. Kui tema palk tõuseb 1200 pealt tänu ületundidele, öövahetustele 200 eurot, siis saab ta sellest 200 eurost netona kätte 140. (Saalist öeldakse midagi.) Ei valeta! Lisasissetulek selles vahemikus, 1200–2100 vahemikus maksustatakse 34%-ga. Niimoodi töötavad väga paljud noored, kes tulevad tööturule. Loomaarsti abi näiteks, kui ta töötab osalise ajaga, käib ülikoolis, palk on 1200 eurot. Tööandja tahab talle maksta 300 eurot preemiat jaanipäeva puhul, ta saab kätte 200, sellepärast et selles vahemikus rakendub maksuküür. Sellele lisanduvale, juurde teenitud rahale rakendub maksuküür 34%. Kõige enam, suhteliselt rohkem kasvab netopalk nendel inimestel, kes teenivad keskmist ja mediaanpalka. Need on kõige keskmisemad Eesti tööinimesed, kelle õlul riik seisab. Ansip ütles ka, et ta [on valmis] kandma kahte küüru. Ma siis vaatasin, et kui palju europarlamendi liikme palk on: 10 000 eurot. Tõesti, tema selga küür nüüd kolib, tema hakkab tulumaksu rohkem maksma. Ja võib-olla küsimus on selles, et võib-olla tahaks veel rohkem maksta, et on 22% peal, võib-olla tahaks 24% maksta. Selles mõttes ikkagi olge empaatilised nende inimeste vastu, kes oma sissetulekutega [maadlevad] nende 1200 ja 2100 vahel ja proovivad juurde teenida, lisatööd teha ja võib-olla saavad preemiat. Need on Eesti mediaanpalga saajad ja keskmise palga saajad.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Sa nüüd astusid küll viisakalt öeldes ämbrisse. Te tõstsite tulumaksu 20%-lt 22%-le – tuleks sellest rääkida – ehk 10%. Ja kuni 2200-eurose palga puhul on ikka tulumaks väiksem kui täna kehtiv 20%. See oli tõesti mõeldud selleks, et väiksema sissetulekuga inimesed saaksid hakkama. Ja teine mõte oli selles, et riigieelarvest mitte välja viia poolt miljardit. Mul on väga kahju, et endise Isamaa liikmena oled sa nüüd läinud seda teed, et muuta madalama sissetulekuga inimesed vaesemaks ja kõrgema sissetulekuga inimestele anda juurde iga kuu natuke üle 100 euro. Tegelikult need maksutõusud kokku, mis nüüd on juba vastu võetud, ja need, mis lähinädalal vastu võetakse, viivad järgmine aasta iga inimese taskust maksudena ära rohkem kui 2000 eurot. Teie vabastus annab tagasi alla 1000 euro. Kas tõesti sellist riiki me soovimegi?

Mina küll, Aivar, ei tea, mismoodi oled sina oma arvutused teinud. Kuna ma seda ei tea, siis ma neid ka analüüsida ei saa. Ja kindlasti mootorsõidukimaksu arutelu käigus me selliseid meelevaldseid arvutusi ei uurinud komisjoni istungitel.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann, räägime rahast. Mis on teie informatsioon selle kohta, kui palju maksutulu konsolideeritult selle muudetud eelnõu kohaselt võib prognoosida 2025. aastal, kui see realiseerub? Ja kuna on ette nähtud see nii-öelda maksuredel teatud registreerimistasude puhul, siis kui palju prognoositakse selle maksuredeli realiseerimisel näiteks aastal 2031 maksutulu tänu kogu sellele automaksule?

Siht on hoida mootorsõidukimaksu tulu poole protsendi juures SKP-st. Seesama siht on Soomel ka. Aga autoomanike käest 200 miljonit kokku koguda, see tõepoolest [eeldab], et igaüks maksab. (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Pool protsenti SKP-st on kusagil 200 miljonit. Keegi päris täpselt seda arvestada ei suuda. Võib-olla nüüd sellel aastal vahetatakse autoparki rohkem kui tavaliselt ja võib-olla 200 000 romu jõuab lammutusse. Ütleme, siht on hoida maksulaekumist poole protsendi juures SKP-st.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh teile!

Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud kõigile. Kõige esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Andrei Korobeiniku. Ma lihtsalt kommentaariks ütlen nii palju, et Siim Pohlak oli küll küsimise järjekorras, aga siia saali ta ei jõudnudki. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, me võtame Siim Pohlaku nime maha EKRE fraktsiooni palvel. Me võtame ta küsijate nimekirjast maha. Aga oleme alustanud läbirääkimisi. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu võimaluse eest! Alustuseks ma muidugi ütlen, et keskfraktsioon kindlasti ei toeta seda eelnõu. Annely siin ütles iseenesest väga õigesti, et automaks on osa sellest maksupaketist, mis on mõeldud nii-öelda maksuküüru kaotamise kinnimaksmiseks. See on küll pigem väiksem osa, sellepärast et maksuküüru kaotamine läheb maksma üle poole miljardi, automaksust laekuv summa on aga ainult 200 miljonit ja natuke üle selle. Kuna maksuküüru [kaotamise katteks] seda raha ei piisa, siis täna tuli valitsus välja lisaeelarvega, kus muu hulgas vähendatakse Venemaaga piiri väljaehitamise eelarvet ja vähendatakse Eestis välisinvesteeringute kaasamise eelarvet, mis omakorda tähendab, et järgnevatel aastatel kaotab Eesti majandus veel kümneid miljoneid. Ja see on kõik tehtud selleks, et kinni maksta rikkamate inimeste palgatõusu – Riigikogu liikmed saavad aastas 450 eurot juurde tänu Reformierakonnale –, ja selleks Reformierakond otsibki tuluallikaid. Täna meil on üks tuluallikas, mida me kindlasti ei toeta, sellepärast et kõige mõistlikum olekski ära jätta see rikkamate inimeste maksusoodustus. Sellisel juhul ei pea kehtestama automaksu, ei pea võtma pensionäridelt tulumaksu[soodustust] ära, ei pea loobuma Venemaa piiri väljaehitamisest, ei pea loobuma välisinvesteeringute kaasamisest, saab taastada lastetoetused. See kõik oleks palju mõistlikum, aga tänane valitsus otsustas, et nemad ikkagi väga tahavad kriisi keskel jagada raha rikastele. Ja kui rääkida nüüd konkreetselt automaksust, siis selle eelnõu puhul on mitu väga sisulist probleemi. Esiteks, Eesti eripära on see, et meil on palju inimesi, kes elavad maapiirkondades, kus ühistransport kas puudub või [buss] käib korra päevas. Sul on valida, kas sa tahad selle bussiga näiteks kell 3.12 sõita või sa ei taha. Sellises olukorras on selge, et inimestel on autot vaja, selleks et viia lapsed kooli, selleks et käia poes – see ei ole mingisugune luksus. Automaks lööb kõige valusamalt just neid inimesi, kes maal elavad. Kui me võtame selle praegu vastu, siis see tähendab seda, et maal elavate inimeste arv väheneb veelgi ja selle vähenemise kiirus tõuseb. See kindlasti ei ole meie eesmärk. Teiseks. Kui me vaatame seda, mida Reformierakond ja koalitsioonipartnerid tahavad maksustada, siis me avastame, et kallimad autod tegelikult võivad olla ka minimaalse maksumääraga. Ehk siis rikkamad inimesed, kes võivad osta auto 100 000 euro eest, võib-olla tõepoolest oleksid nõus maksma veel veidi rohkem, aga neile seda võimalust ei pakuta. Nende käest mõnikord võetakse 50 eurot aastas näiteks, samas kui maal elavad inimesed, kes … Võtaksin aega juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… peavad ostma suurema auto, selleks et üldse pääseda koduhoovi, peavad maksma kordades rohkem kui Teslaga sõitev Tallinna kesklinna elanik. Lisaks vähenevad selle valitsuse valitsemise ajal teedeehituse investeeringud ajalooliselt madalaimale tasemele ja ilmselt me jõuame olukorda, kus järgmisel aastal väheneb see summa veelgi. Praegune valitsus – Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 – loobus tasuta ühistranspordist, mis jällegi tähendab seda, et ühelt poolt peavad inimesed maksma automaksu, aga teiselt poolt võetakse nende taskust veel ka bussipileti raha. Nii et neil igal juhul valikut ei ole, nad peavad riigile viimase ära andma. Ja kokkuvõtteks. Kui me vaatame seda üldpilti, siis võib ju debateerida, kas Eesti vajab automaksu või mitte, aga kriisi ajal on maksutõusud kahjulikud igal juhul. Need pidurdavad majandust. Me näeme seda enda kogemustest: Eesti oli Euroopa Liidus eelmisel aastal viimasel kohal. Ja tänavu on ta viimane mitte ainult Euroopa Liidus, vaid Euroopas tervikuna. Nende uute maksutõusude valguses võib üsna kindlalt väita, et ka järgmisel aastal Eesti jätkab viimasena. Kui me arvestame aega eelmise sajandi algusest, siis see on Eesti ajaloos tegelikult üldse esimene kord, kui Eesti on Euroopa riikide seas viimasel kohal. Seda ei ole kunagi olnud. Kaja Kallas on selles mõttes teinud ajalugu. Ja see mitte lihtsalt ei ole [korraks] juhtunud, vaid ta on suutnud seda kohta hoida mitu aastat järjest. Eesti majandus on langenud kaks ja pool aastat ja see langus on kindlasti vähemalt selle aasta lõpuni. Me oleme väga sügavas majanduslanguses. Nagu Reformierakonna ekspeaminister Andrus Ansip ütles, selles on süüdi ei keegi muu kui Reformierakond ise. Ma väga loodan, et ka koalitsiooni seas on inimesi, kes saavad aru, et praegune suund on vale. Nad kindlasti täna parteidistsipliini tõttu hääletavad automaksu poolt. Automaksu poolt hääletavad ka meie vanad head kolleegid Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiik, Jaak Aab ja teised auväärsed uued koalitsiooni liikmed, kes veel mõni kuu tagasi pidasid väga sütitavaid kõnesid automaksu vastu. Aga noh, mõnel poliitikul on ideoloogia selline paindlik. Ma siiski loodan, et tulevikus jõuab ka nendeni arusaam, et tänane valitsus on teinud väga palju kahju ja see valitsus peab oma töö lõpetama. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun siia Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Ja kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Saalis on lisaks Riigikogu esimehele vaid üks koalitsioonis olev saadik. Tervitused! Nüüd siis äkitselt on koalitsioonil hakanud väga kiire, sahtlist on välja võetud kõik ebapopulaarsed eelnõud, mis soovitakse kiires korras vastu võtta, ja kolmandad lugemised toimuvad täpselt järgmisel nädalal pärast Euroopa Parlamendi valimiste lõppu. Automaks, suhkrumaks, trahvide ja riigilõivude tõstmine, maamaks ja nii edasi. Automaksuga seoses tuletaksin meelde, kui palju segadust sellega on olnud. Ministeerium valmistas esiteks ette praakeelnõu, mis oli vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kusjuures ministeerium oli ise sellest väga hästi teadlik, aga andis selle siiski üle Riigikogule. Kui Euroopa Komisjonilt tuli vastus vastuolu kohta, siis selle asemel, et võtta eelnõu tagasi või [välja jätta] registreerimistasu, otsustati, et aga paneme selle registreerimistasu lihtsalt kõigile. Ja täna saame rääkida neljakordsest [lisa]maksustamisest. Sellest aastast on meil tõusnud käibemaks, mis tähendab, et kõik sõidukid on juba läinud kallimaks, varuosad ja teenused on läinud kallimaks. Teiseks, kütuseaktsiis tõusis juba mais. Kolmandaks on registreerimistasu ja neljandaks automaksu aastatasu. Ja nüüd tegelikult on veel üks maks, mida me hakkame arutama ülejärgmises päevakorrapunktis: nimelt kahekordselt tõstetakse trahve. Parkimistrahvid saavad olema 80 eurot, olles isegi suuremad kui Soomes. Kusjuures valitsus isegi enam ei varja, et kõik need muudatused, kõik see on vajalik vaid eelarve täitmiseks. Need selgitused seisavad eraldi seletuskirjas. Nii et võib öelda, et lausa viiel erineval moel soovitakse koorida inimest, kellel on mõni sõiduk. Samal ajal näiteks kehtestada ühekordset maksu pankade liigkasumilt – seda teha ei soovita, või kehtestada maksu digihiidudele. Siin öeldakse, et aga me rikuks õiguskindluse põhimõtet. Noh muidugi, pankadele õiguskindluse põhimõte kehtib, aga inimestele mitte. Ja mida siis pakub valitsus, kogudes kokku kõik need maksud? Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Võimalik, et see ongi valitsuse plaan, et automaksu tulemusel meil äkki hakkab olema kaks korda vähem autosid. Seetõttu investeeritakse teedesse kaks korda vähem ja trahve on vaja seetõttu tõsta kaks korda. Ja kui keegi soovibki autost loobuda, kasutada ühistransporti, siis ka siin on koalitsiooni poolt kingitus juba tehtud. Seni tasuta ühistransport on nüüd maapiirkondades tasuline ja trahv piletita sõidu eest saab olema ka kaks korda suurem. Ja ärme unustame ka seda, et valitsus soovib anda ka võimaluse maamaksu tõstmiseks: 50% järgmisel aastal, ülejärgmisel juba lausa 100% ulatuses. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas inimesed maapiirkondades hakkama saavad. Ja muidugi täna on jällegi väga kurb päev meie demokraatiale. See, kuidas niivõrd olulise, põhjapaneva eelnõu puhul seoti kõik muudatusettepanekud kokku … Mina täna küll ei saanud komisjoni esimehelt veenvat selgitust, mille alusel ja kuidas see kokkusidumine toimus. Ma mäletan, et kui ma käisin komisjonis, siis kõlas jutt: aga teie muudatusettepanekud ei ole siirad. Ja täna ma küsisin, et öelge mulle otse välja, milline muudatusettepanek polnud siiras: kas see, et vabastada automaksust puuetega inimesed, või see, et vabastada automaksust lasterikkad või näiteks HEV-lastega pered, või see, et näiteks motosportlased võiksid ka olla mootorsõidukimaksust vabastatud? Milline muudatusettepanek nendest oli obstruktsiooniline ja polnud siiras? Täna koalitsioon tegi kõik need olulised muudatusettepanekud sisutuks selle abil, et need lihtsalt seoti omavahel kokku: erinevate fraktsioonide omad omavahel ja ka erinevate saadikute omad omavahel. Meil ei ole täna võimalik neid leevendusmeetmeid eraldi kehtestada, eraldi hääletada. Seda võimalust lihtsalt ei ole. Nüüd vastuolust põhiseadusega. Vähe sellest, et muudatusettepanekute kokkusidumine selle eelnõu puhul on juba formaalselt põhiseadusevastane, kuna ei ole järgitud menetlusreegleid, aga see eelnõu on ka sisult põhiseadusevastane. Keskerakonna fraktsioon tellis õigusliku analüüsi, milles öeldi otse välja, et eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. See edastati valitsusele. Ja teiseks on eelnõu vastuolus põhiseadusega, sest põhiseadus ütleb eraldi ja rõhutab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi erilise kaitse all. Ja see näeb ette, et peavad olema vaadatud läbi kõik võimalikud erinevad vabastused ja erisused. See eelnõu neid erisusi ette ei näe. Samas ma mäletan, et valitsuse liikmed mitu korda kas infotunnis või mõnes muus formaadis ütlesid, et Riigikogu menetleb eelnõu ja võib-olla need erisused tulevad sisse. Tegelikult oli juba ammu koalitsioonis kokku lepitud, et ei tule mingeid vabastusi, ei tule erisusi. Nüüd räägitakse, et puuetega inimestele tulevad ehk kunagi – potentsiaalselt, teoreetiliselt – toetused. Mina ei tea, et midagi sellist reaalselt tuleks. Ja kas te tõesti arvate, et kui nüüd tulevadki need lisatoetused, mida inimesed on aastaid oodanud, kümneid aastaid oodanud, siis katavad need automaksust tulenevaid kulutusi? Puuetega inimesed peavad selle seaduseelnõu kohaselt kõik hakkama oma autot ümber ehitama, kohandama, mis on väga kulukas protsess. Isegi õiguskantsler kritiseeris seda eelnõu ja just seda punkti. Puuetega inimesed peavad saama automaksuvabastuse. Nüüd veel teised valdkonnad, kus me saame rääkida põhiõiguste riivest. Motosportlased, kollektsionäärid – neile pole mingit maksuvabastust [lubatud]. Rahandusminister ütleb, et tulevikus hakatakse muuseumidele kulusid hüvitama, aga mina pole mingit sellist eelnõu näinud. Ma pole näinud ka ühtegi muudatusettepanekut selle kohta. Seda ei ole eelnõusse lisatud. Kuidas me saame täna olla kindlad, et tulevikus midagi hüvitatakse? Ja väga kahju, et me ei saa täna eraldi neid olulisi muudatusettepanekuid hääletada. Mis puudutab auto‑ ja motosporti, erinevaid kollektsioone, muuseume: põhiseaduse preambula näeb ette eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Ja motosport on olnud Eesti kultuuriruumi oluline osa, nagu ka erinevad autokollektsioonid. Eesti motosporti on arendatud aastaid, aga kahjuks kõik need maksumuudatused, ka automaksu eelnõu panevad väga olulised valdkonnad meil löögi alla. Nii et Keskerakond muidugi ei toeta antud eelnõu. Ja tegelikult valitsusel oleks aeg vaadata, kuidas tegelikult praegu inimesed hakkama saavad ja elavad ja kuidas kõik need maksumuudatused, uued maksutõusud on inimeste elu mõjutanud. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Automaks on väga halb mõte. Valitsus pistab taas käe kõige vaesemate kodanike taskusse. Sama jutt käib käibemaksu, aktsiiside ja riigilõivude tõstmise kohta. Jah, riigieelarve on halvas seisus, aga automaksule on alternatiive. Keskerakonna fraktsioon on teinud mitu ettepanekut: kehtestada pankadele liigkasumimaks, minna üle euroopalikule astmelisele tulumaksule ning maksustada suured digiettevõtted. Makse tuleb võtta sealt, kus on raha. Eesti elanikel ei jää enam raha üle. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja kõik inimesed, kes meid vaatavad kas läbi interneti või mingil teisel moel! Noh, siin me oleme. Jälle näidatakse meile koalitsiooni teerullipoliitikat. Jälle näidatakse meile, kuidas valitsus on viimase aasta jooksul tegutsenud. Ja kahjuks peab ütlema, et kui mõni uuringufirma viib küsitluse läbi ja uurib, kuidas Eesti inimesed suhtuvad sellesse, mida valitsus teeb, siis tuleb välja, et lõviosa valitsuse initsiatiividest on rahva seas ebapopulaarsed. Ja kuidas nad saavadki populaarsed olla, kui enne valimisi lubatakse üht, aga pärast valimisi näeme hoopis teist vaatepilti. Automaks on loomulikult veel üks ehe näide. Eesti majandus on vabas languses, võib juba niimoodi öelda. Kolmandat aastat järjest Eesti majandus langeb ja inflatsioon kogu aeg kasvab. Ja mida teeb valitsus selles olukorras? Tõstab olemasolevaid makse ja kehtestab uusi. Aasta jooksul on suudetud tõsta tulumaksu määra, käibemaksu määra, erinevate aktsiiside määrasid. Nüüd siis jõudsime sel nädalal nii kaugele, et hakatakse uuesti maksustama tulumaksuga ka keskmist pensioni, kuigi koalitsioonilepingus on väga konkreetselt kirjas – punkt 9.1.1 –, et keskmise pensioni tulumaksuvabastus jääb. No ei jäänud. Üks aasta on möödas, ja juba [on selgunud], et rahvale on valetatud, juba murtakse neid koalitsioonileppes sätestatud lubadusi. Nüüd uus maks, automaks. Sellest on hästi palju räägitud algusest peale ja ma olen siin puldis sellest ka rääkinud juba korduvalt. Algusest peale on olnud näha, et kõik need põhjendused ja argumendid, mis valitsus on vahepeal toonud – et niimoodi me säästame loodust, niimoodi me väldime või vähendame autostumist, mida kõike veel –, tegelikult on üksainuke eesmärk täita eelarve auke. Ja seda kinnitab veel üks argument. Vaatamata sellele, et tehti hästi palju erinevaid muudatusettepanekuid ja hästi paljud neist olid tegelikult väga asjalikud, läbi mõeldud ja suunatud konkreetsetele rühmadele, eelkõige kõige vähem kindlustatud inimestele, olgu nendeks paljulapselised pered, puuetega inimesed, pensionärid või maaelanikud – see kõik koalitsiooni ei huvitanud, kõik hääletati komisjonis maha. Ja nüüd ma olen enam-vähem kindel, et sama hakatakse tegema siin suures saalis. Lisaks pandi kõik need muudatusettepanekud, mis olid opositsiooni tehtud, kokku. Mis süsteemi järgi, me ei ole aru saanudki. Ma saan aru, et idee seisnes selles, et mida vähem ettepanekuid päeva lõpus on, seda parem, seda kiiremini saab seaduseelnõu menetleda. Ja sellest on loomulikult kahju, sest see veel kord näitab seda, et teerullipoliitika siin Riigikogus jätkub. Kasutatakse lihtsalt nii-öelda enamuse õigust. Ja otsustati, et kehtestame maksu. Kuna raha on vaja, siis teeme selle ära ja ei hakka siin ennast kuidagi [vaevama] igasuguste muudatusettepanekutega. Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Lihtne näide. Ma olen paljulapseliste ehk lasterikaste perede toetusrühma liige ja oli väga tervitatav, kui ühel hetkel selle rühma esimees Igor Taro Eesti 200-st ehk koalitsioonierakonnast tegi ettepaneku, et arutame, mis võiksid olla need soodustused või erandid, mis me võiksime selle seaduseelnõu kohaselt paljulapseliste perede jaoks teha. Me natuke vaidlesime seal omavahel, aga päris kiiresti jõudsime väga ilusa variandini, et mõned rühmad on erandid: mõned ei peaks midagi maksma ja mõnedele hakkavad kehtima 50%-lised soodustused. Ma küsisin täna komisjoni esindaja käest, kuhu me oleme nende ettepanekutega päeva lõpuks jõudnud. Mulle tehti väga selgeks, et komisjon otsustas – ehk loe: koalitsioonisaadikud otsustasid –, et mitte mingeid erandeid, soodustusi ei tehta. Kõik maksavad samamoodi. Nii palju siis sellest initsiatiivist. Ja nüüd on minu küsimus ka Eesti 200-le, et kui ühe käega pakutakse võimalust kehtestada mingisugused erandid või soodustused ja teise käega hääletatakse nende erandite või soodustuste vastu, siis kas ei ole see natuke skisofreeniline olukord. Milleks oli vaja üldse sellest rääkima hakata? Ma arvan, et seaduseelnõu lööbki kõige valusamalt vähekindlustatud rühmi: paljulapselised pered, keda sai juba mainitud, pensionärid, kellel ei ole nii palju raha, et autode eest maksta seda automaksu, puuetega inimesed ja maal elavad inimesed, kelle jaoks on tegelikult auto tihtipeale hädavajalik, neil ei ole teisi variante, kuidas ringi liikuda. Vaatamata sellele on koalitsioon otsustanud, et kõik maksavad ühtemoodi. Neid ei huvita see, nagu minu kolleeg Anastassia siin mainis, et põhiseadus on väga konkreetselt välja toonud, et puuetega inimesed ja lasterikkad pered vajavad erilist hoolt riigi poolt. Koalitsioon on otsustanud, et ei vaja. Nii et kahju. Ma väga loodan, et ikkagi … Vahepeal olid nende kuude jooksul erinevad sõnavõtud ka koalitsioonipoliitikutelt, kes ei olnud päris nõus sellega, kuidas seda eelnõu menetletakse ja mis seal eelnõus sees on. Võib-olla see kuidagi mõjutab seda hääletamist siin. Aga kahjuks viimase aasta kogemus näitab väga ilmekalt, et kui koalitsioon on midagi otsustanud, siis nad ka seda teevad. Ja see teerullipoliitika jätkub ka edaspidi. Ma annan Keskerakonna fraktsiooni poolt sisse katkestamise või tagasilükkamise ettepaneku. Me kindlasti ei toeta seda eelnõu ja teeme kõigile ettepaneku veel kord väga hästi mõelda, kas see eelnõu on tõepoolest toetamist väärt. No ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Ja läheme edasi. Priit Sibul, palun!

Palun ka lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! No see on suuremajooneline sigadus, mida parlamendis koalitsiooni eestvedamisel korda saadetakse. Ma mõned väited või arusaamised, mida siin komisjoni esindaja [väljendas], lükkan ümber. Näiteks, esimesel korral, kui mina püüdsin oma muudatusettepanekuid komisjoni kaitsma minna, ma ootasin seal paar tundi. Hiljem ootasime seal koos Anastassia Kõlvartiga, aga kahjuks sel koosolekul komisjoni esimees ei suutnud seda niiviisi juhtida, et meil oleks olnud võimalik oma muudatusettepanekuid esitada. Paaril korral sain veel kutseid, aga siis oli mul oma komisjoni aeg ja ei olnud ju võimalik ette teada, kas [rahandus]komisjoni esimees saab juhtimisega paremini hakkama kui esimesel korral. Nii ei saanud ma kahjuks seda aega sinna panna. Rahanduskomisjoni esimees ütles, et Isamaa muudatusettepanekud on liidetud kokku sellepärast, et tema arvates Isamaa fraktsioon ei teinud piisavalt tööd ja esitati liiga palju erinevaid alternatiive. Erakond oleks pidanud fraktsioonis kogunema, kõik läbi arutama ja tegema konkreetsed ettepanekud. Kui me aga vaatame, kui mitu versiooni me koalitsioonist oleme selle eelnõu kohta saanud, siis vabandust, millise kohta me oleks pidanud ettepanekuid tegema? Ja nüüd, kui koalitsioon on otsustanud seda eelnõu muuta, loomulikult mingit [aega] muudatusettepanekute [tegemiseks] ei anta, nii et pole mitte mingit vahet, milliseid muudatusettepanekuid Isamaa või mõni teine opositsioonierakond selle eelnõu kohta teeks. Vastu aga võetakse koalitsiooni eestvedamisel seadus, mis sellisel kujul siia ei tulnud. Nii et [olukord] on täiesti absurdne ja pole oluline, mida see opositsioon siin üldse teeb. Mina [esitasin] küsimuse selle peale, kui kirjeldati olukorda, kus komisjon sai justkui ühtselt asjast aru, sest komisjonis oli palju suurperede esindajaid. Kõik nad nagu saavad aru, mida tähendab paljulapseline pere, millised on kulud ja mis nendega edasi saab, aga järeldusi ei olnud. Hakati rääkima sellest, kuidas ühel miljonäril oli mure, et ta sai 50 eurot toetust ja ta ei osanud sellega [midagi peale hakata] või õigemini talle tundus ebamõistlik, et riik seda annab. Aga mingil põhjusel ei rääkinud komisjoni esimees sellest, et see tulumaksuseaduse muudatus, mis koalitsioonis on kokku lepitud, viib peale vähekindlustatud perede täiendavaid eurosid ka miljonäride taskusse. Seda probleemi ta sellessamas kontekstis ei näinud. Ma ei hakka rääkima kõikidest muudest maksutõusudest, mis koalitsiooni eestvedamisel tehakse. Sellest on head kolleegid siin juba rääkinud. Aga ma pöördun urus olevate oravate poole. Järgnevad tsitaadid on "Kodanike riigi manifestist", mis peaks olema Reformierakonna alusdokument. Seal on peatükis "Kas Püha Riik või Tema Kõrgus Kodanik?" kirjas nii: "Ma pooldan ning taotlen riiki, mis ei valitse püha ja kõikvõimsana Kodaniku üle; mis pole muudetud müstifitseeritud ikooniks. Riiki, mis ei vaata Kodaniku kappi, kapi taha ega roni magamistuppa, rääkimata juba lastetoast. [Noh, huvitav, millest räägitakse. – P. S.] Riiki, mis ei sori enesestmõistetavusega Kodaniku rahaasjades [ja olge nüüd eriti tähelepanelikud! – P. S.] ega jälgi tema pangaarvet." Mida me see nädal kuulsime? Milline on arusaam reformierakondlasest rahandusministri eestveetava maksuameti tegevusest? "Ma taotlen riiki, mille Kodanikud on loonud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma Kodanikke." Siis on järgmine peatükk "Turumajandus algab eraomanikust": "Sõnades oleme teinud häälekalt valiku turumajanduse kasuks. Tegelikkuses on selle valiku realiseerimine olnud märksa valulisem. Hästi töötav turumajandus eeldab eraomandit. Selle loosungi poolt on kõik. Ent niipea kui tekib konkreetne eraomanik, on kohe väga paha. Eriti paha tundub olevat kohalikust eestlasest eraomanik. Miks just tema? Kust ta sai? See pole õiglane! Kohaliku eraomaniku toetamine või veelgi hullem – koostöö temaga Eesti majanduse arendamiseks ei näi tulevat kõne allagi. Eriti jube aga, kui kohalikud elanikud, olgu siis endiste omanike, majaomanike, ettevõtjate või maksumaksjatena organiseeruvad oma huvide kaitseks. Siis on see "maffia", "oligarhia" vms kohutavat, mida tingimata tuleb käsitada kui vaenlast. Kui kohalikud eraomanikud on pahad – kes on siis head? Kui nemad on vaenlased – kes on siis sõbrad?" Head sõbrad oravad! Ma soovitan teil seda dokumenti uuesti lugeda ja mõelda, millega te tegelete täna ja miks see erakond omal ajal ellu kutsuti ja mis on need eesmärgid. Aga seesama inimene, nimelt seltsimees Siim Kallas, on 30 aastat hiljem oma manifestile ise andnud osaliselt vastuse. Mäletatavasti sõbrapäeval, 14. veebruaril – Eesti Rahvusringhäälingus on see lugu üleval – kirjutab ta loo, mille pealkirjaks on pandud "Automaks on õiglane maks". Sealt ka mõned tsitaadid. Selles loos ta kirjutab: "Koos sotsialistidega saabus maailma mõte, et maksude kaudu tuleb varandusi ümber jaotada. Siiamaani väga populaarne. Ainult, et mida ja kuidas jaotada? Esimene mõte, kõigile hästi tuttav, on astmeline tulumaks. Uuema aja silmapaistev vasakpoolne publitsist Thomas Piketty on esitanud hoopis teistsuguse lähenemise. Rikkust tuleb ümber jaotada mitte tulude, vaid varanduse kaudu. Varanduse maksustamine on õiglasem kui tulude maksustamine." Kujuta ette, Siim Kallas on jõudnud uute vasakpoolsete mõtlejate tsiteerimiseni ja kiidab nende mõtteid takka! Aga ta jätkab oma loos: "Eesti Vabariigi taastamise alguses oli palju diskussioone õiglase ja mõtteka maksupoliitika üle. Varanduse maksustamine (kinnisvara, autod) jäi kõrvale. Polnud ju õieti väga palju, mida maksustada. Aga tänaseks on olukord muutunud." Nüüd ta räägib meist ka: "Isamaalised populistid on suutnud avalikule arvamusele selgeks teha, et autoomanikud on need, kellel midagi ei ole, kes on vaesuse alamkiht, kelle ellujäämine on mõeldamatu ilma autota." Siin ta muidugi keerab kõik totaalselt üle võlli, sest Isamaa pole mitte midagi sellist kunagi öelnud. Küsimus, see, kas me tagantjärgi kellegi vara ja mis tingimustel ja kuidas maksustame, on meie meelest absurdne ja pigem sarnaneb see nägemus tema 30 aasta taguse visiooniga, mitte tänase hämaga. Aga seal on veel. Ta jõuab artikli lõpus sellisele arusaamisele: "Olen kahtlemata õiglase maksustamise pooldaja. Muidugi, kui üldse ei peaks maksma, oleks veel parem. Aga kui meil on riik, siis on seda vaja üleval pidada. Varandusemaksud ja automaks, need on riigi ja omavalitsuse kulude katmiseks kõige õigemad maksud. Igal maksul on ka oma olulised kõrvalmõjud, antud juhul keskkonnamõjud. Kui me usume, et keskkond on sellises olukorras, et tema kaitsmine ja parandamine on vajalik, isegi hädavajalik, siis saab automaks tugevasti abiks olla." Sellise tõdemuseni jõuab ta artikli lõpus. See, mida koalitsioon teeb siin, nagu ma ütlesin, on suuremahuline sigadus, mida ei saa keegi unustada. Loomulikult, sotsidele see sobib, sest see on nende ideoloogiline arusaam, maksutõusude vastu pole neil midagi. Aga minu meelest see etendus, mida Eesti 200 etendab, võiks olla ammu lõpetatud, sest vähemalt Eesti 200 valijad on ammu mõistnud, milline on selle erakonna tegelik pale. Nii et ma väga loodan, et me opositsioonist suudame veel teha endast oleneva, et seda eelnõu sellisel kujul vastu ei võetaks. Aitäh!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna majanduspoliitika võib iseloomustada lausega Aleksandr Puškini teosest "Kapteni tütar": Reformierakonna majanduspoliitika on nagu Vene mäss – mõttetu ja halastamatu. Tuleb tõdeda, et Eesti majandus on üheksa kvartalit järjest olnud languses, aga Reformierakonna valitsus üritab olukorda päästa maksutõusude ja kärbetega. Selle asemel, et võtta lihtsa vaevaga hiigelkasumeid teeninud pankadelt riigieelarvesse 550 miljonit eurot, kehtestab valitsus kaks korda vähem tulusa automaksu, mis vähendab veelgi meie perede toimetulekut. Valitsus ei anna meile rahu. Peaaegu iga päev tuleb uudiseid selle kohta, mida Toompeal rahva maksustamiseks veel välja mõeldud on, et eelarveauke lappida. See asjaolu selgelt hirmutab just Eesti riigi alusväärtusi ja jätkusuutlikkust silmas pidades. Mind paneb muretsema valitsevate erakondade ahnus ja ettearvamatus. Kui enne valimisi ei mainitud olemasolevate maksude tõstmist ega uute kehtestamist, siis võimu haarates hakkas koalitsioon juba järgmisel päeval aktiivselt kruvisid pingutama. Maksude tõstmine on juba kaasa toonud kõikide kaupade ja teenuste hindade tõusu. Murettekitavalt segadusse ajavalt soovib valitsus lahendada riigieelarve puudujäägi kõige kaitsetumate elanikurühmade arvel, kuigi just nemad vajavad kõige rohkem riigi tuge. Aga võeti mitme lapsega peredelt 200 eurot kuus, kehtestati uusi makse ja tõsteti vanu, tõsteti riigilõive ja trahve, otsustati pensionäride keskmine pension tulumaksuga maksustada ja nüüd kavatsetakse kehtestada automaks, mis mõjutab eelkõige vähekindlustatud perede toimetulekut. Lähitulevikus on oodata ka suhkrumaksu ja kõige selle taustal üritatakse meile selgeks teha, et uued maksud kehtestatakse ainult meie heaolu tõstmiseks. Automaksu eesmärk on koalitsiooni esindajate sõnul vähendada autode kasutamist ja kaitsta keskkonda, suhkrumaks aga on nende hinnangul imerelv ülekaalulisuse vastu võitlemisel. Siinkohal on Reformierakonna valitsuse tegevuses terav vastuolu. Kuidas on laste ülekaalulisuse vastane võitlus kooskõlas Eesti Koolispordi Liidu riigieelarvelise toetuse kaotamisega? Jääb vaid üle loota, et ülekaalulisusevastase meetmena ei tule valitsusel pähe tõsta toiduainete käibemaksu, et inimesed vähem sööksid. Suhkrumaks mõjutab nende jookide fänne ja otseselt ettevõtteid, kes peavad hindu tõstma ning otsima võimalusi ka kokkuhoiuks. Kõik teavad, et tavaliselt hoitakse kokku tööjõu arvel. Automaksu negatiivne mõju on aga palju laiem. Valitsuse argument, et arenenud riikides eksisteerib automaks juba ammu, on üllatav. Unustatakse mainida, et näiteks Soome ja Saksamaa elatustase on meie omast oluliselt kõrgem ning uute koormiste kehtestamine meid heaoluriikidele lähemale ei vii. Jah, paraku läheb meil vastupidi. Rahvas vaesub ja kriis mõjutab kõige rängemalt maapiirkonnas elavaid lastega peresid. Nende jaoks on isiklik auto sageli ainus transpordilahendus ning nad ei saa loobuda suurest ja võimsast autost väiksema kasuks, sest [sellega] lihtsalt ei pääse kõikjale. Selles kontekstis oli automaksu autori rahandusminister Mart Võrklaeva öeldud lause, et kui inimesel on auto, siis on ta piisavalt jõukas, et automaksu maksta, eriti küüniline ja elukauge. Hea veel, et minister ei jõudnud oma avalduses selleni, et automaks kehtestatakse liikumisaktiivsuse populariseerimiseks. Eesti kiiva kiskuva majanduskeskkonna taustal tekitab hämmeldust Reformierakonna arrogantsus ja põikpäisus. Tuima järjekindlusega eiratakse paljude majandusekspertide ja ettevõtjate soovitusi, et kriisiperioodil tuleb investeerida. Maksude tõstmine vaid süvendab majanduslangust. Tundub, et Reformierakond ei lase end kuidagi häirida argumentidest ega varasematest õppetundidest. Valitsuse juhtivpartei peaks hästi mäletama valulist kogemust, kui kriisi ajal tehtud kärped ja investeeringute külmutamine tõi kaasa rekordilise 14%-lise majanduslanguse ja 18%-lise tööpuuduse. Jääb vaid üle nentida, et Reformierakond teeb meelega meie inimeste elu raskemaks. Eesti majandus langeb kolmandat aastat järjest. Inflatsioon püsib Euroopa tipus. Tööstustoodangu maht kahaneb, töötuse määr kasvab ning elanikkonna ostujõud väheneb.

Korra täpsustan, kas te soovite lisaaega? (Aleksei Jevgrafov: "Üks minut.") Üks minut, palun!

Ent kahjuks on valitsus hõivatud ainult olemasolevate maksude tõstmise ja uute kehtestamisega, mitte majanduse päästeplaani väljatöötamisega. Eestil on vaja selget strateegiat majanduskriisist väljumiseks. Näiteks on mõistlik loobuda jõukate huve teenivast tulumaksureformist, kehtestada pangamaks ning alustada avalikus sektoris personalireformi. Nende tegevuste tulemusel vabaneks üle 1 miljardi euro. Sel juhul ei oleks vaja olemasolevaid makse tõsta, uusi kehtestada ega peretoetusi kärpida. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kutsun teid üles hääletama automaksu vastu. Ütleme koos ei automaksule!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Tiit Marani. Palun!

Aitäh! Täpsustuseks, et ma räägin iseenda nimel, mitte fraktsiooni nimel.

Praegu ongi läbirääkimised kõigile, nii et palun.

Auväärt eesistuja! Auväärsed rahvasaadikud siin auväärses kogus! Ma pean automaksu eelkõige ja tegelikult ainuüksi keskkonnamaksuks. Vähemalt ma arvan, et see peaks olema keskkonnamaks. Kas ta ka tegelikkuses on, seda näitab tulevik. Järgnevalt proovin ma teile selgitada, miks ma nii arvan ja mis karisid ma näen tegelikkuses sellel teel ees olevat. Selgituse alguseks lähen ma väga üldisele tasemele ja näiliselt kaugele, lootuses, et see teeb nii mõndagi, mis võib tunduda keeruline, natukene lihtsamaks. Ma tahan rääkida ühest väga peenikesest kirmest, ühest õhukesest kilest, mis katab Maad ja mis on täpselt sama õhuke, kui on lakikiht kooligloobuse peal. Selleks kileks on biosfäär – elurikkus oma tervikus, oma erakordses komplekssuses. See on seesama kiht, mille lahutamatu osa me oma eksistentsis oleme. Seda on väga keeruline mõista, kui me elame seal sees – selle biosfääri tähendust ja ka tema lõplikkust ruumis on meil raske mõista. Biosfäär on oma olemasolu 4 miljardi aasta jooksul läbinud väga palju erinevaid kataklüsme ja järske muutusi, aga tema põhiline toimimismuster on olnud väga lihtne. Päikeseenergia toel loovad klorofülli sisaldavad taimed läbipõimunud orgaanilisi süsinikuahelaid, millest koosneb sisuliselt terve elu. Neisse ahelatesse on kätketud energia ja see energia on ülejäänud elu alus, kuniks ühel hetkel üleliigne energia vabaneb soojusena kuhugi universumisse. Viimased 10 000 aastat on biosfäär olnud erakordselt stabiilne ja võimaldanud meie praeguse tsivilisatsiooni teket. Miks ta on olnud stabiilne? Põhjus peitub sõnas "elurikkus". See, olles isereguleeruv süsteem, on võimaldanud hoida kliimat ja elutingimusi stabiilsena nii elurikkusele endale kui ka meile. Aga kunagi ammu, 200–300 miljonit aastat tagasi 100 miljoni aasta jooksul oli olukord teistsugune. Sellel ajal kuhjusid kokku uskumatult suured kogused taimset massi, mis paljude protsesside tulemusel muundus millekski selleks, mida me tänapäeval nimetame fossiilseks energiaks, fossiilseks kütuseks. Fossiilne kütus on uskumatult energiatihe. Näiteks üks liiter bensiini sisaldab sama palju energiat, kui kõvasti tööd tegev töömees kulutab ühe töönädala jooksul. Ja üks kohvitass naftat sisaldab sama palju energiat, kui kulutab inimene 100 kilomeetri läbimiseks. Ja selle väga energiatiheda ressursi avastas [inim]ühiskond umbes 200 aastat tagasi ja alguse sai tööstusrevolutsioon. Me hakkasime kasvama, laienema, muutuma järjest komplekssemaks, kasvama ja laienema ikka kiirenevas tempos, kulutades selleks keskmiselt ühe aasta jooksul umbes sama palju fossiilset energiat, kui kunagi akumuleerus Maal 100 000 aasta jooksul. Järjest kiirenevas tempos kasvasime ja laienesime. Seda perioodi on hakatud nimetama suureks kiirenduseks, the Great Acceleration inglise keeles. Me oleme selle ülima kiirenduse aja lapsed ja sellest pärinevad kõik meie mõttemudelid, majandusmudelid, rahandusmudelid, arusaamad maailmast, mille osa on üks lõputu kiirenev kasv ja laienemine. Me elame selle kiirenduse perioodi sees ja seetõttu on raske näha selle sisu. Me vajame mingit analoogi. Selle analoogi leiame lõbusa õllepruulija tegevusmailt. Nimelt, kui õllepruulija viib pärmiseened suhkrurikkasse õllevirdesse, siis hakkavad pärmiseened seal paljunema ja laienema. Laienema ja paljunema üha kiirenevas tempos. Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ikka paljunema ja laienema, kuni ühel hetkel enam ei paljune ega laiene. Ühel hetkel kõik see rõõm kängub ja seiskub. Miks? Kaks põhjust. Esiteks suhkru kui energiaallika lõppemine ja teiseks keskkonna lootusetu saastumine pärmiseene elutegevuse produkti alkoholiga. Samas, ükski analoogia pole täielikult rakendatav ja nii on ka pärmiseene näide ainult osaliselt rakendatav. Esiteks, erinevalt pärmiseenest on meil olemas piiramatu energiaallikas – Päike. Teiseks, lisaks bioloogilistele vajadustele rakendame me ülisuurtes kogustes energiat oma kultuurilis-tehnoloogiliste struktuuride ülesehitamiseks ja ülalpidamiseks. Ja kolmandaks, vähemalt teoreetiliselt, olles kultuurikeskne liik, oleme me hea tahte korral võimelised oma käitumist jätkusuutlikuks muutma, kuigi loomulikult pole see kaugeltki lihtne. Nüüd rohepöörde juurde. Kas see õnnestub? Sellisel kujul kindlasti mitte, sest täpselt samuti nagu enne fossiilsete kütustega, püüdleme ka rohepöördes, rakendades järjest suurenevas koguses taastumatuid loodusvarasid, lõputu kasvu poole piiratud ruumis. See on aga täpselt sama palju võimalik kui keskaegne lootus luua igiliikur ehk perpetuum mobile. Kas rohepööre on vajalik? Kindlasti! Sest sellega me esimest korda vaatame otsa meie ees olevale keskkonnakriisile ja proovime leida lahendust. Mis siis edasi? Kas unustame selle probleemi ja peidame jaanalinnuna pea liiva alla pärast esimesi raskusi või liigume edasi lahenduste otsimise suunas? Muuseas, tegelikkuses jaanalinnud ei peida pead liiva sisse, vaid proovivad neile kättesaadavate vahendite abil oma probleemidele lahendusi leida. Ja nüüd siis automaksu juurde. Kas see on hea seadus? Kaugeltki mitte! Mitte ükski seadus, mis tõstab makse, ei saa olla hea seadus. Kas see on vajalik seadus? Jah, juhul kui see teenib keskkonnaeesmärke. Mispärast? Sellepärast, et see aitab meil nügida endid sinnapoole, et me muudame oma väljakujunenud käitumisharjumused jätkusuutlikuks. Meenutan, viiendik CO2-paiskest tuleb transpordist ja ligi pool sellest sõiduautodest ja bussidest. Kõik see nügimise värk on väga ilus, ainult et mis siis, kui pole mitte kuhugi nügida? Kui sunnitud pendelliikumine on vältimatu ja võimalikult vähese autoliikumisega elamine on sama hästi kui võimatu, seda eriti maapiirkondades? Kui muutused ühiskonnas ja väljakujunenud infrastruktuur ei võimalda meil elada ilma lõputu rändamiseta ja kui ühistransport on välja arendamata, et pakkuda alternatiivlahendusi isiklikule autole? Nii kaua, kui meie regionaalpoliitika ja liikuvuspoliitika ei liigu kiiresti, väga kiiresti suunas, mis soosib autokasutusest loobumist, ei saa automaksu paraku käsitleda keskkonnamaksuna. Kui sellega ei tegele edasi aktiivselt see valitsus – ja ma räägin tervest valitsusest – ja ka järgmised valitsused, siis jääb arutatav automaks paraku siiski ainult riigikassa täitmise meetmeks, et me saaksime veel pärmiseene meeldivat kasvuund veidi edasi jätkata. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Helir-Valdor Seeder.

Ma palun 16 minutit.

Nii, Helir-Valdor Seeder palub meilt 16 minutit: kõigepealt sõnavõtt iseenda nimel ja siis ka fraktsiooni nimel. Ehk siis me võtame mõlema puhul arvesse ka kolm minutit lisaaega. Hästi. Helir-Valdor Seeder, palun! Teie 16 minutit algas.

Aitäh! Head kolleegid! Me võime siin filosofeerida selle üle, kas automaks või mootorsõidukimaks, nii nagu ta seaduses kirjas on, on keskkonnamaks või on ta varamaks või on ta eelarve täitmiseks mõeldud maks. See võib meid konkreetses olukorras teha targemaks, mida me kõik ju soovime, ja meid harida, aga see ei aita konkreetses olukorras neid inimesi, kellele see maks koormusena peale läheb. Praegune valitsuskoalitsioon on selle maksu kehtestamisel käitunud väga silmakirjalikult ja valelikult. See on olulisel määral murendanud usaldust valitsuse vastu, parlamendi vastu, poliitikute ja riigi poliitika vastu üldse. Alles arutasime ja hääletasime eelnõu, mis puudutas pensionide maksustamist ehk pensionide kärpimist täiendava maksukoormuse kehtestamisega. See on olnud väga silmakirjalik ja valelik käitumine koalitsioonierakondade poolt. Siin ei ole mingisugust õigustust, et eelnevad valitsused on süüdi – [valitsuserakonnad] leppisid pärast valimisi kokku koalitsioonilepingus, et keskmist pensionit Eestis ei maksustata. Ja aasta pärast nad tegelikult otsustasid vastupidiselt selle maksustada. Tänases infotunnis valitsuse liige, tervise- ja tööminister Riina Sikkut kahetsusväärselt ütles, et ega kokkulepped, millele nad on alla kirjutanud, ei olegi täitmiseks. Koalitsioonilepingud ei olegi täitmiseks, need ei ole seadused. Tegelikult saab muidugi ka seadusi muuta. Aga et koalitsioonilepe, millele on allkiri antud, ei kuulu täitmisele – vaat see on juba uus kultuuritus Eesti poliitikas, et seda ka avalikult tunnistatakse. Ja nii me oleme jõudnud ka automaksuni läbi valede. Eesti 200 koalitsiooni osapoolena on kirjutanud oma valimiseelsetes lubadustes selgelt: "Me ei karista autoomanikke maksudega." Minu hilisemad kokkupuuted Eesti 200 inimestega paraku on kinnitanud seda, et lubadustest ei peeta kinni ja ka kokkulepetest ei peeta kinni. Ka mina kuulun lasterikaste perede toetusrühma Riigikogus. Ja lasterikaste perede toetusrühm, mida juhib Igor Taro Eesti 200-st ja kuhu kuulub ka Liisa Pakosta Eesti 200-st, kohtus lasterikaste peredega. Me kuulasime ära nende mured, nende ettepanekud. Aga need ettepanekud ei ole tegelikult jõudnud mitte kuhugi ja nende ettepanekutega ei ole absoluutselt arvestatud. See kohtumine oli kõigi jaoks võib-olla hariv, võib-olla mitte, aga täiesti tulemusteta praktilises mõttes ja selle seaduse menetlemise mõttes. Nüüd, tegelikult kuulub valede ja ebakultuursuse hulka ka see menetlusprotsess tervikuna. Ja ma ei räägi siin kaasamisest või kaasamatusest. See oli lausa inetu, et rahanduskomisjoni juht ütles, et me ei kaasanud lasterikkaid peresid sellepärast, et nad ei kirjutanud meile. Nad kirjutasid sotsiaalkomisjonile. Nad kirjutasid lasterikaste perede toetusrühmale, aga meile nad ei kirjutanud, sellepärast et me ei kutsunud neid kohale. Minu arvates väga inetu ja väga kitsarinnaline lähenemine. Aga nüüd menetluslikust poolest. 831 muudatusettepanekut – no suure tõenäosusega on õigus nendel, kes ütlevad, et seal oli ka hulgaliselt obstruktsiooni eesmärgil esitatud muudatusettepanekuid. Kindlasti oli, ma ei vaidlusta seda. Aga kindlasti oli seal ka väga sisulisi ettepanekuid, mida ei ole mõistlik ja mida ei ole ka kodu- ja töökorra seadust arvestades võimalik kokku siduda. Aga [enamik] on kokku seotud ja sellest on järgi jäänud 19 muudatusettepanekut. Ma küsisin täna rahanduskomisjoni esimehe käest, kas tõepoolest 19 muudatusettepaneku hulgas ei ole mitte ühtegi originaalset ettepanekut, sellist, mida ei ole [teistega] kokku seotud. Tõesti, nende 19 hulgas ei ole mitte ühtegi sellist muudatusettepanekut! On kümme algataja ehk valitsuse muudatusettepanekut, millest mitte ühtegi millegagi kokku ei seotud – siin on juba tegemist ka täiesti ebavõrdse kohtlemisega, sest need on kõik [eraldi] siia suurde saali saadetud, me saame neid kõiki ükshaaval hääletada –, ja siis ülejäänud muudatusettepanekud, mis on opositsioonisaadikute esitatud. Nende seast ei leitud mitte ühtegi originaalset ettepanekut, mis ei ole nagu obstruktsiooni eesmärgil esitatud ja mille saaks iseseisvana saali hääletamiseks tuua. Kahjuks seda ei tehtud. See on tegelikult väga räige kodu- ja töökorra seaduse rikkumine ja see on vastuolus, julgen siit öelda, ka sellesama Riigikohtu otsusega, mis ütleb, et lähtudes põhimõttest, et Riigikogu [peab] saama mõistlikult oma tööd korraldada, efektiivselt oma tööd korraldada, [on nii], et kui [ettepanek] ei ole seotud obstruktsiooniga, siis peab ta jõudma siia suurde saali hääletamisele. Ja neid [ettepanekuid] ei ole sadu – neid ei ole sadu! –, aga need on ka kokku seotud. Minu arvates on õiguslik probleem ka see, et automaks on tagasiulatuv maks. See on kehtestatud ka nendele, kes juba ammu-ammu on autoomanikud ja kes on soetanud auto teadmisega, et sellist maksu ei ole. Ja nüüd hakkab see olema. Meie ettepanek oli kehtestada automaks tulevase maksuna ehk sellest hetkest, kui me automaksu siin Riigikogus vastu võtame – [õigemini] mitte meie, vaid koalitsioon enamushäältega võtab selle automaksu vastu. Vaid tulevastele omanikele hakkaks see maks kehtima, neile, kes tulevikus autoomanikuks saavad. Aga kahjuks kehtestatakse see tagasiulatuvalt. Minu arvates on see probleem ja see on õiguskindluse põhimõttega vastuolus, sellepärast et inimesed on endale vara soetades arvestanud, millised on maksud. Auto ei ole kinnisvara, millele kindlasti saab teistmoodi läheneda, nagu maa ja kinnisvara puhul. Vallasvara ehk auto puhul peaks kehtima põhimõte, et kui ma selle soetan, siis ma tean, milline on ülalpidamiskulu. Ma saan selle välja arvestada ja ma tean, kuidas ma seda siis kasutan. Millised on selle [maksu] sisulised mõjud? Sellest on siin väga palju räägitud. Kõigepealt tuleb arvestada üldist tausta, kus me oleme. On kehtestatud ülimalt palju uusi makse ja maksutõuse, mida Eesti ajaloos varem nähtud ei ole. Me oleme majanduskriisis, kõrge inflatsiooni kriisis, ja see halvab olulisel määral erinevaid sihtrühmasid, eriti aga inimesi, kes elavad hõredalt asustatud maapiirkondades. Tegelikult on ummiku probleem, autodega saastamise probleem ja liiklustiheduse probleem, samuti liiklusohutuse probleem eelkõige just nimelt linnalistes asulates ja nende ümber. Aga negatiivne mõju eelkõige avaldub just nimelt maaregioonides elavatele inimestele, kelle jaoks auto ei ole mitte isegi mingi elustiili küsimus või mugavuse küsimus. Seda on vaja elementaarseks toimetulekuks. Auto omamine piirkondades, kus teed on raskesti läbitavad, kus ühistransport ei käi nii, et inimesed saaksid tööle, arsti juurde, kooli, on elementaarne vajadus. See haakub sellesama sotsiaaldemokraatide propageeritud liikuvusreformiga, mida on täiesti ebamõistlikul ajal ja ebamõistlikus vormis Eestis käivitada püütud. Tegelikult on ju olukord selline, et seal, kus ühistransport on ebarahuldav või puudub täielikult, tuleks riikliku poliitika kaudu soodustada individuaalautode omamist. Nii et vastupidi, autode omamist tuleks soodustada. See on ühiskonnale kõige odavam ja kõige mõistlikum lahendus. Need pered, kes seal elavad, võtavad auto ülalpidamise kulu enda kanda, võtavad transpordikulu enda kanda ja ühiskond, maksumaksja ei maksa selle eest. Inimene soetab auto, remondib ja hooldab seda, ostab kütust – võtab selle kulu enda kanda. Ja seetõttu ei pea seal kallist ühistranspordivõrku üleval pidama. Ent siis karistab seesama riik inimest, kes on võtnud selle kulu enda kanda, automaksuga. Vaat see on karistus! See on täiesti ebamõistlik käitumine, eriti praeguses keerulises eelarve olukorras. Aga laias plaanis on autode omamine, eriti maapiirkondades, sealhulgas võib-olla ka võimsamate autode omamine, mis tuleneb sellest, et teed ei ole tihti läbitavad, eriti talvel, aga ka muul ajal on need viletsas seisundis, ka julgeoleku küsimus. Seda me näeme praegu ka Ukrainas. See on julgeoleku küsimus, et inimestel on liikumise võimalus. Eestis peab see ressurss individuaalselt olemas olema, eriti – rõhutan – maapiirkondades. Nii et minu arvates on automaks täiesti ebamõistlik. See puudutab erinevaid sihtrühmasid ebavõrdselt, töötab vastu meie julgeolekupoliitikale, töötab vastu meie liikuvusreformi eesmärkidele, et inimesed saaksid liikuda, töötab vastu vaesuse likvideerimisele Eesti ühiskonnas. Ma ei näe siin ühtegi positiivset momenti. Rääkimata sellest, et see on vastuolus ka meie demokraatia põhimõtetega. 80 000 allkirjaga pöördumine on tegelikult lennanud ilma sisulise aruteluta prügikasti, see ei ole mitte kuhugi jõudnud. See ei ole menetluse käigus jõudnud valitsuskoalitsiooni inimesteni. Kahjuks. Lõpuks ka Euroopa Komisjonist. See on osa sellest ebaõnnestunud menetlusest. Me teame, et esimesele lugemisele tuli see eelnõu ühesugusena ja esimesel lugemisel määrati ka muudatusettepanekute esitamise tähtajad. Pärast seda on rahanduskomisjon ja meie ametkonnad, sealhulgas Rahandusministeerium, suhelnud Euroopa Komisjoniga ja saanud teada, et see esialgne valitsuse algatatud eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ja nüüd on see põhimõtteliselt ja väga olulisel määral muutunud. Aga Riigikogu liikmetel – opositsiooni liikmetel – ei ole olnud võimalust uuesti, muutunud olukorras ja muutunud teadmise juures, muudatusettepanekuid esitada. See on väga sisuline ja põhimõtteline muudatus, et maksustatakse ka siseriiklikke toiminguid sellisel kujul, nagu seda algselt mõeldud ei olnud. Aga meil ei olnud võimalust täiendavalt muudatusettepanekuid esitada. Ja siis kritiseeritakse, et vaadake, mis muudatusettepanekuid te esitasite, need kõik ei ole ajakohased ja asjakohased. Võib-olla ei olnudki kõik asjakohased ja ajakohased, aga elementaarne on, et sellisel puhul teine lugemine katkestatakse – kõigi nende probleemide puhul, millest ma siin rääkisin, teine lugemine katkestatakse –, antakse uus võimalus muudatusettepanekute esitamiseks ja minnakse eelnõuga edasi, kui seda peetakse vajalikuks. Mina isiklikult ja Isamaa ei pea seda absoluutselt õigeks nendel põhjustel, millest ma siin rääkisin ja millest ka kolleegid on rääkinud. Aga ka menetluslikult peaks andma Riigikogu liikmetele elementaarse võimaluse, et me niivõrd põhimõtteliste muudatuste juures saaksime uuesti esitada muudatusettepanekuid ja eelnõu edasi arutada. Aga kahetsusväärselt Riigikogu liikmetele seda võimalust ei anta. Ja ma ütlen, et tegelikult, head kolleegid koalitsioonisaadikud, te saete seda oksa, mille peal te püsite. Selles mõttes ma väga loodan, et Vabariigi President siiski arvestab selle protsessi ebademokraatlikkust, seda 80 000 inimese pöördumist, mida ei arvestatud, kõiki neid menetluslikke rikkumisi, seda vastuolu, mis on kodu- ja töökorra seadusega, ja seda vastuolu, mis on Riigikohtu otsusega, mis selle menetluse puhul on ilmselge. Hiljem me peame siis Riigikogus uuesti selle juurde tagasi pöörduma. Ma loodan, et president arvestab sellega ja et ta ei kuuluta seda sellisel kujul välja, nagu Riigikogu praegu seda vastu võtmas on. Vägivaldselt tahetakse teine lugemine lõpetada. Nagu me teame, pärast teist lugemist enam sisulisi muudatusettepanekuid teha võimalik ei ole ja eelnõu sisuliselt muuta võimalik ei ole. Me kahetsusväärselt mitte ei muuda sellise käitumisega Riigikogu tööd efektiivsemaks, vaid vastupidi, ebaefektiivsemaks. Me kulutame rohkem aega, aga tulemust ei ole. Nii et, head kolleegid, nendel põhjustel Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku selle eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada. Ma kutsun kolleege üles [lähtuma] tervest mõistusest, muutma Riigikogu tööd efektiivsemaks ja toetama seda ettepanekut. Aitäh!

Aitäh! Nii, järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tunnustan kolleegi Võrumaalt, kes on ainukese koalitsiooni esindajana julgenud urust välja pugeda, ja tänan loomulikult ka istungi juhatajat sõna andmise eest. 2021. aastast on Kaja Kallas riiki juhtinud ja riigieelarve seis on kiires tempos halvenenud. Endine rahandusminister ja praegune rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ei olnud võimeline tegelikkusele otsa vaatama ja õigeid otsuseid tegema. Selle asemel lasi ta endale teha illusioonidest kantud prognoose, mille baasil oli võimalik teha paisutatud kuludega eelarveid. Nüüd on tõehetk käes, raha on otsa saanud ja tuleb juurde leida. Ja süüdi on loomulikult kõik teised, koalitsiooni hinnangul on peasüüdlane loomulikult Jüri Ratas. Aga raha leidmiseks ja eelarve seisu parandamiseks ei korrigeerita oma kurssi, ei kuulata mõistuse häält ja jätkuvalt loobitakse raha ühe käega tuulde, aga teise käega minnakse inimeste ja ettevõtjate tasku kallale. Mõni näide. Sõna otseses mõttes loobitakse raha tuulde, planeerides üüratuid toetusi tuule- ja päikeseenergeetikale. See ei ole mure mitte ainult rahalises mõttes, kuna viib meid väga kehva rahalisse seisu, aga see on mure ka energeetilises mõttes. Paarikümne aasta pärast ei ole meil ei elektrit ega ka piisavalt raha ega materjale, et midagi nende tolleks ajaks kõngenud tuulikute ja päikesepaneelide asemele ehitada. Raha uputatakse sohu, mis sest, et unistus hiidraudtee [rongide] sõitma hakkamisest selle soo peal on juba täna nii suurte mõradega, et mina küll ei tea kedagi, kes usuks selle valmimisse. Kindlasti need, kes saavad seal täna veel tööd teha, ehitades sildu ja ristmikke, laulavad laulu nii kaua kaasa, kuni ühel päeval tunnistatakse, et ega suurt raudteed ei tule. Kolmanda suure kohana, kust võiks raha leida, ei saa jätta mainimata pankasid. Erinevalt nende PR-jutust ei teinud pangad tegelikult mitte midagi innovaatilist, et hiidkasumeid teenida. Nad tegid hoopis midagi alatut. Nad kandsid keskpanga intressitõusu praktiliselt momentaanselt laenuvõtjaile edasi, aga hoiustajatele hakkasid suuremat hoiuseintressi maksma alles siis, kui ühiskonnas nurin tõusis ja hakati rääkima hiigelkasumi võimalikust maksustamisest. Loomulikult valitsus neid mõtteid arvesse ega kuulda ei võta, selle asemel võeti vähemaks lastega perede toetusi, kaotati tulumaksuvabastus laste pealt, tõsteti käibemaksu. See kõik lööb just ühiskonna vaesemat osa ja lastega peresid ning maal elavaid inimesi. Ja nüüd lisatakse automaks, mis samuti lööb valusamalt just neidsamasid ühiskonna liikmeid. Palju räägitakse personaalsest riigist. Viimane nädal tõi siis eriti personaalse riigi uudise: maksuametnikud arvasid, et nad peaksid saama meile hommikul helistada, kui nende arvates me oleme oma abikaasale liiga palju lilli ostnud või sõbrale liiga kena kingituse teinud. Sellist personaalset riiki ei ole vaja. Personaalne riik ei pea olema see suur vend, kes meid kogu aeg vaatab personaalselt ja teed juhatab. Selle asemel peaks riiki juhtides lähtuma tegelikest oludest. Ja kui räägitakse, et ka maksusüsteem peaks olema õiglane ja tegelikkust arvestav, siis võiks arvesse võtta seda, et suurel perel ongi suuremat autot vaja. Maal elaval inimesel ongi kahte autot vaja. Ja tuleb võtta arvesse ka seda, et auto tegelikult annab inimestele vabaduse. Meile ju nii meeldib rääkida Eestist kui vabast riigist ja tema vabadest kodanikest. Nii et veel kord kutsun üles, head koalitsioonisaadikud, saatke see eelnõu prügikasti. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid, keda saalis on väga vähe! Aga ma loodan, et seda debatti vaatavad väga paljud Eesti inimesed. Ja ma arvan, et te olete samal meelel nagu mina, et sellel maksul ei ole mitte mingit mõtet. See maks toob rohkem kahju kui kasu, see maks teeb inimesi vaesemaks, halvendab absoluutselt meie kõigi igapäevast toimetulekut. Head inimesed, kõik, kes te seda debatti jälgite, isegi kui teil ei ole autot ja teil ei ole kavatsust või võimalust endale muretseda autot, mis tänapäeva mõistes tähendab muuseas vabadust – nagu eelkõneleja mainis, eelkõige vabadust liikuda, [võimalust] võita aega, võita aega lastele, hobidele, lihtsalt elamiseks –, isegi siis võetakse teilt selle automaksuga raha ära. Sest vaadake, iga kord, kui te lähete jala või sõidate jalgrattaga poodi, maksate te oma toidukorvi hinnas kinni sellesama automaksu, mida maksavad ettevõtjad autode pealt, millega transporditakse poodi toit ja kõik muu teile vajaminev kaup. Te maksate kinni põllumajandustootjate automaksu ja väiketraktori maksu, maksate kinni ka näiteks toasooja hinna kaudu talvel selle ettevõtte autopargi kulu, kes teile kaugkütet pakub. Ja memmeke maal, omamata autot, maksab kinni selle mehe automaksu, kes toob talle koorma küttepuid. Ja muuseas, ka kõik ühistranspordi kasutajad, kes läbi bussiakna vaatavad autoroolis istujaid ja kinnitavad endale, et oh, küll on hea, see rikkur seal maksab. Vaadake, Reformierakond ju on teile seda indoktrineerinud ja rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ka, et raha tulebki ära võtta sealt, kus seda on, ehk rikastelt. Ja ausalt öeldes ei ole enam vahet, kas me kuulame Reformierakonda või kuulame sotse. Tundub, et nad võiksid hakata ühinema. Ühes asjas on nad juba sarnastel maailmavaatelistel seisukohtadel: jõukust tuleb maksustada ja see tuleb ühiskonnas ümber jagada. Ühesõnaga, kõik, kes sõidavad auto asemel ühistranspordiga ja tunnevad oma väikest rõõmu ja kergendust, et see maksukirves on nendest mööda läinud – ei läinud ju. Ei läinud! Kaudselt maksate te ikka kinni kõik bussifirma või siis rongifirma kulud, mis on seotud automaksuga. Või võtame inimesed, kes omavad autot ja on maksukalkulaatori abil arvutanud oma automaksu ja leiavad, et oh, mis see siis ikka on nii kangesti, vaid 50 või paarsada eurot aastas. Nad ilmselgelt ei adu, et mis liigub, see kulub. Ja ühel hetkel nad peavad oma autot vahetama hakkama. Kuna mingeid erisusi pole ette nähtud, siis võib pensionär, noor pere või lihtsalt noor inimene, kes saab väikest palka, avastada, et ta on langenud olukorda, kus ta ei saagi järgmist autot enam endale lubada, sest registreerimis[tasu maksmiseks] kas uue või siis uue vana auto soetamisel tal enam vahendeid ei jätku. Ja sellega me mõistame suure hulga Eesti inimesi liikumisvaesusesse. Liikumisvaesusesse! Sest vaadake, kui sa ei saa maal enam minna tööle, sest sul pole liikumisvahendit, sa ei saa seda endale lubada, siis oled sa mõistetud algavasse ja süvenevasse vaesusesse. Sinu pere on mõistetud vaesusesse ja sinu lapsed on automaatselt halvemas olukorras, sest nad ei saa enam vajalikku hobiharidust. Hea, kui saavad kooli või lasteaeda. Siin käis mitu korda läbi, et kui te olete vaene, eks siis küsige toetust. Ai, kui küüniline! Ai, kui hoolimatu! Ja mulle isiklikult jääb sügavalt arusaamatuks, miks peab ühe maksu sisseseadmisega tekitama nii palju uusi probleeme, mille lahendamiseks ei ole ju vahendeid, ei ole ressurssi.

Soovite lisaaega?

Jaa, ma sooviksin lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Ja ei ole ka tahtmist. Sest nii nagu valetati enne valimisi, valetatakse ka praegu, et ärge muretsege, küll me leiame lahendused. Ei leia ju! Ei kavatsetagi mingeid erisusi tulevikus teha, vaadaku inimesed ise, kuidas hakkama saavad. Siin on räägitud ka, ma ise küsisin selle kohta, miks maksustatakse sõidukid, mis kriisi‑ või sõjaolukorras inimestelt rekvireeritakse. Tegelikult see on julgeolekuliselt väga oluline küsimus. Kui me maksustame need sõidukid, siis inimesed ei hakka enam endale sõidukeid ostma ja ühel hetkel, kui me olemegi selles olukorras, et meil on kriis või sõda, siis ei ole riigil enam kelleltki midagi rekvireerida. Praegune valitsus muidugi armastab väga rääkida julgeoleku teemadel. Võimalik sõda ja sõjahirmu õhutamine on nende imerelv, millega vehkides saab absoluutselt igas küsimuses inimesed seisundisse, kus nad hakkavad propaganda tulemusel kaasa noogutama ja on nõus kõigi sigadustega, mida iganes praegune valitsus otsustab nende arvel toime panna. See on väga alatu ja see on väga küüniline. Selle hirmutamise varjus ja sellega põhjendades võetakse rahva taskust ära mitmel erineval moel kaks miljardit, mis läheb, nagu Võrklaev ütles, igale poole ja mille kohta ei tohi isegi küsimusi küsida. Ja need on siin ka nimetatud: Rail Baltic, välisabi, maksuküüru kaotamine, ideoloogiline rohepööre. Ja tulla siin pead väristama, et automaksu peab sisse seadma selle pärast, et valitsusel ei ole muidu raha, et riiki ülal pidada – no andke andeks, nende mõõdutundetute ideoloogiliste, oma ebapädevusest tingitud kulude katteks nii pöörast ja nii pööraselt kogu riigi toimimist mõjutavat maksu sisse seades ei kata te ju ära murdosakestki sellest puudujäägist, mille te olete ise tekitanud ja mida te juurde tekitate. Ma pean siin lihtsalt ikka ja jälle üle kordama: Eesti inimesed, ärge valige nende erakondade esindajaid europarlamenti, kes teile niimoodi teevad, kes valetavad, ilusate sõnade saatel mesimagusalt naeratades löövad teile tegelikult noa selga! Valige neid, kes on teie poolel, kes mõtlevad teiega koos, kes päriselt ka hoolivad! Saate parema Euroopa lisaks sellele, et saate parema Eesti. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta mootorsõidukimaksu eelnõu. Me kaotame võimule saades selle maksu kindlasti ära, aga esimese sammuna teeme ettepaneku eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd, head kolleegid, palun siia Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Ma tänan, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! No ei ole ka minul kuidagi võimalik Isamaa liikmena toetada mootorsõidukimaksu eelnõu. Ja miks? Põhjus tegelikult on ülimalt lihtne. Ma ei näe, et riik peaks kunagi hakkama maksustama kellegi elulaadi. Meil kõigil on oma kodud, oma ettevõtted. Me oleme valinud mingi oma tee selles ühiskonnas, et selle arengusse panustada ja et tunda ennast hästi, sealhulgas makstes ka makse. Aga elulaad on ju tegelikult kinni meie juurtes, meie peredes, meie varas. Ja ühel hetkel tulla ja öelda, et vaadake, need inimesed kohas, kuhu riik iga päev väga hästi teenustega, arendustegevustega kohale ei jõua, on täpselt samamoodi osa sellest suurest Tallinna kuldsest ringist, kus iga 15 minuti tagant käib buss, kus lähedal on tervisekeskus, ehitatakse uus ja laiendatud ooperimaja, kus on tugev koolivõrk, kõrgharidus, kutseharidus, samuti kõik võimalused minna siit laia maailma, olgu või transpordiühenduste kaudu. Aga maapiirkonnas on inimesed tegelikult juba elulaadi tõttu teinud investeeringuid. [Seda on ka] iga auto soetus perekonda, [mille puhul tuleb läbi mõelda] selle ajakava planeerimine, kuidas selle kasutust [jagada] ja tagada selle ülalpidamine. See kõik on kulu, mis ühes pere eelarves peab olema rahanumbritega kaetud. Ühel päeval öeldakse, et vabandust, aga nüüd te peate elama teistmoodi. Seesama pere ilmselt küsib ju vastu, et vabandust, ma elan selle üle, et lumesahk ei jõua hommikul kella seitsmeks minu kodutalu teele. Ma elan selle üle, ma soetan suurema auto, ma saan oma päevatoimetused tehtud. Jah, ma elan selle üle, et mul ei ole kiiret internetti kättesaadavas ulatuses, et keegi kaablit ei paigalda. Ma leian võimaluse panna selle sidemasti või osta lisaseadmena antenni. Ma saan hakkama. No ma saan ka hakkama selle olukorraga, et iga päev ei tule koolibuss minu ukse ette. Me viime lapsed ise kooli ja huviringi ning toome õhtul koju tagasi. Noh, ma saan sellega hakkama. Ja ma mõistan, et mul ei ole võimalik nõuda riigilt kõike seda, mida tiheasustuses on võimalik pakkuda. Sageli on ju tegelikult veel nõnda, et need inimesed, kes on valinud endale maakoha hajaasustuse elulaadi, on metsaomanikud, nad on põllumehed, nad on jahimehed, kütid, nad osalevad edukalt Kaitseliidu tegevuses. Neil on sageli majapidamises sellist tehnikat, mida on vaja vedada autorongina, mille kogu täismass peab olema korrelatsioonis auto massiga. Riiki see ei huvita, sellepärast et sa sõidad suure autoga, sa lõhud, sa reostad keskkonda. Ja lõpuks öeldakse, et kui sa hakkama ei saa, siis registreeri ennast abivajajate nimekirja, siis tuleb riik sulle appi. See on kahjuks väga mõnitav suhtumine. Ja mulle see käib väga närvidele, et me tegelikult Riigikogu saalis sageli seda ei suuda mõista või ei taha seda mõista. Need on inimeste elud, need on inimeste valikud. Ja ühel hetkel me tuleme ja ütleme, et sellepärast, et kuskil Tallinnas ummikutes tekib meeletul hulgal [auto]transpordis CO2, siis sina maapiirkonnas maksad selle ka kinni. Ja noh, muidu riigieelarvesse raha ei saa, kui tuleb vaadata ülemaaliselt: kuna kõik muud meetmed annavad tulu liiga vähe, siis seda lihtsalt tuleb nii teha. Ma paluks lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aga see tulemus … Ega inimesed ei ole rumalad. Inimesed ei armasta kõikidesse poliitilistesse detailidesse süveneda, neil on muudki teha. Aga rumalusi inimesed andeks ei anna. Ma arvan, et see on üks Eesti poliitilistest rumalustest. Kui me armastame rääkida siin regionaalsest tasakaalust, rääkida sellest, et võiks rohkem käia jalgsi ja sõita jalgrattaga, siis võiks teha teile kõigile vähestele siin saalis praegu üleskutse: teeme siis suvekuudel ühe mõnusa ühise jalgrattamatka maapiirkonnas mõnusatel kruusateedel! Vaatame, kui tore see on! Kellelgi ei ole midagi jalgrattaga sõitmise vastu, aga ka selles on linnainimesel tuntavalt suur eelis. Linna ja maa vastandumine ei tohiks olla asi, mida auga teha. Aga [meil] võrdsustatakse maksubaasis või isegi mitte ei võrdsustata, vaid öeldakse, et hobiautona Porsche GT omamine, kus on kaks istekohta ja mitte kunagi ei ole kärukonksu, millega haagist vedada, vaat see on keskkonnasõbralik tegevus. Aga [kui sul on] maal Land Cruiser, millega tehakse kõike, siis vot see on ikkagi keskkonnavaenulik tegevus ja väga raskelt taunitav. See lihtsalt ei ole aus! See ei ole kuidagi kooskõlas säästliku suhtumisega, säästliku mõttelaadiga. Ja tegelikult on see sisult mõnitav, sest sellise võrdsusega ehitati teistsuguseid ühiskondi. Kõik pidid minema elama kuskile kolhoosikeskuste korrusmajadesse. Kõik pidid koolivormi kandma ja omama ühesugust koolikotti ja nii edasi ja nii edasi. Minagi mäletan neid aegu. Täna minu meelest Eesti edu võti ongi see elulaadi mitmekesisus: et Eesti on nii erinäoline, meie maakohad on korras, inimesed tahavad ja näevad võimalust seal elada. Ja riik mõõdukalt toetab. Jah, on vaja lahendada CO2 jalajälge. Meil keskkonnakomisjonis käisid TalTechi ülikooli valdkonnaprofessorid uuringuid tutvustamas. Nad ütlesid väga selgelt, et sisepõlemismootorist on tegelikult välja võetud maksimum, mis sellest mootorist võtta annab. Ja peamine probleem, mis meid kliimavaldkonnas täna nörritab, seisnebki selles, et autod pidurdavad ja autod kiirendavad ja see kõik tegelikult juhtub linnalises keskkonnas. Kui maanteel on ühtlane kiirus, siis on heitmetemaatika hoopis teine. Neid probleeme tuleb lahendada ikkagi selles järjekorras, kuidas need probleemid tekivad, mitte laotada üle maa mootorsõidukimaksu idee, mis tegelikkuses täidab eelarveauku, aga kellelegi mitte midagi positiivset kasvõi maapiirkonnas kruusateede mustkatte alla viimisena kaasa ei too. See on lihtsalt nullivalem, nii et seda ei ole võimalik toetada. Sellise seadusloomega tegelemine teeb kahjuks nukraks. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Lugupeetud vähesed kolleegid, kes te siin saalis veel olete kuulamas, ja ka inimesed, kes meid vaatavad teleka vahendusel! Me oleme seda automaksu eelnõu arutanud siin päris pikalt ja head kolleegid on täna rääkinud pikki kõnesid ja valgustanud erinevatest aspektidest, kuivõrd rumal ja mõttetu see eelnõu on. Ma pean kahjuks tunnistama, kallid sõbrad, kes te olete mulle tunnustavaid kirju saatnud ja hoidnud pöialt, et pidage vastu ja võidelge selle vastu, et ega päris nii siin Riigikogus asjad ei käi, et keegi kuulab ka midagi. Kui siin on midagi pähe võetud, siis see ka ellu viiakse. Aga [räägin] siiski. Täna rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann mainis, et automaksu on juba sellepärast vaja, et kallitele autodele tuleb maks peale panna, et see on varamaks. Minu arvates auto ei ole vara kui selline, lihtsalt mingi väärtus, ta on ikkagi tarbeese. Vähemalt minu jaoks ja niipalju, kui mina aru olen saanud, ka kõigi nende inimeste jaoks, kes autodega sõidavad punktist A punkti B, viivad oma lapsi kooli ja huviringidesse. Eriti maapiirkondades on see lihtsalt möödapääsmatu, sest ühistransport seal lihtsalt ei toimi. Kui nüüd rääkida varast, siis parafraseerides: kõige kallim vara on meil lapsed. Kas me peaksime hakkama ka seda maksustama, kui räägime varamaksust? Sisuliselt see maks ju kõige rohkem ongi just lastevastane maks, mis ei toeta kuidagi lapsi ja nende huviharidust ja koolis käimist. See on suur mure. Ja kui räägitakse, et see on tohutult keskkonnasõbralik ja me justkui võitleme sellega keskkonnale väiksema jalajälje jätmise eest, kui kehtestame automaksu – me kõik teame, et see ei ole nii. Isegi needsamad elektriautod, mida hirmsasti propageeritakse ja öeldakse, et nad on null CO2 emissiooniga ja nende maksud tulevad selle tõttu praktiliselt olematud – see ei vasta ju tõele. Me oleme sellest juba rääkinud, aga kordan üle. Vähemalt teadlased väidavad, et kui elektriauto sõidab poest välja, tal on null kilomeetrit ees, siis võib tema CO2 emissiooni võrrelda [kogusega], mille bensiini- või diisliauto emiteerib alles 150 000 või 190 000 kilomeetri läbimisel. Millest see siis johtub? Elektriautodes on kõige olulisem ja hädavajalik osa aku, mille tootmine on äärmiselt energiamahukas. [Pean silmas] just nende toormaterjalide ehk liitiumi ja koobalti tootmist ja mida kõike sinna veel vaja läheb. Jah, see ei toimu Eestis, Eestis ei ole liitiumit. Aga kui me räägime maailma suures rohe- minu arvates hulluses sellest, et meil on vaja loodust siin Eestis säästa sellega, et me toome siia elektriautod, mille akusid toodetakse või liitiumit kaevandatakse kusagil Lõuna-Ameerikas või Hiinas, siis üleüldiselt mingit vahet ju ei ole. Automaksu, ma saan aru, korjatakse selle jaoks, et meil on riigi rahakotis vähe raha. Jah, tõesti on vähe raha. Aga kõigepealt peaks riik endale selgeks tegema selle, et meil on liiga suured riigi ülalpidamise kulud. See on number üks. Ma olen 30 aastat olnud ettevõtja. Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kui sul ettevõtjana on raha vähe, sissetulekud on väikesed, siis sul on kaks varianti: kas sa vähendad kulusid või üritad tulusid suurendada. Kulusid saab kärpida ja praegu, ma saan aru, üritataksegi kulusid kärpima hakata, kuid see on ikkagi selline pinnavirvendus. Tulude koha pealt – ma ei kujuta ette, mida meie riik mõtleb või õigemini valitsus mõtleb, et kui ta nüüd järjest tõstab makse [ja kehtestab lisaks] selle automaksu, siis kuidas saab sellega majandust elavdada, meie juba kolmandat aastat kestnud majanduslangust pidurdada, kui igal ettevõtjal läheb järjest raskemaks oma ettevõtet ülal pidada, olla konkurentsivõimeline. Sellega majandust kuidagi ei päästa. See on selline, nagu korduvalt öeldud, Münchhauseni sündroom, et tõstame ennast ise natist soost välja. Sellest võib siin pikalt rääkida. Kõik me oleme korduvalt välja toonud probleeme, mida automaks tekitab. Eelkõige tuleks ära jätta minu arvates täiesti mõttetu Reformierakonna valimislubadus, mis tegelikult võtab riigi rahakotist 500 miljonit aastas. Kui see lubadus praegusel raskel ajal täitmata jätta … Hea küll, ma saan aru, et iga erakond lubab midagi, aga jätke see praegu tegemata! Ja ei pea tegema automaksu, mille pealt prognoositult saadakse 200–250 miljonit. Jääb veel raha ülegi. On kohti küll, kust kokku hoida, ja on kohti, kus tulusid suurendada. Mõtleme pigem sellele, kuidas meie majandus üles turgutada ja teha meie ettevõtjate elu pigem kergemaks, mitte [kiusata] nende maksutõusudega. Ja sellepärast ma kindlasti ei soovita kellelgi automaksu kehtestada. Annan küll endale aru, et ilmselgelt läheb see jutt kurtidele kõrvadele, aga [üritan] siiski.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja ekraanide taga tubades! Alustuseks tuleb muidugi öelda, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mootorsõidukimaksu sellisel kujul ja ka üleüldse ei toeta. Sellele tuleb vastu hääletada. Ja ma kutsun kõiki [realistlikult] mõtlevaid parlamendi liikmeid selle poolt mitte hääletama. Nagu me aru saame, see maks tehti sellepärast, et inimestelt võtta ära nende vara. Seda võib nimetada varamaksuks. Ja varamaks tähendab seda, et see halvendab meie Eesti inimeste olukorda peamiselt maapiirkonnas. Kui tulla nüüd selle mootorsõidukimaksu juurde, siis sellest on siin pikalt räägitud. Ja enne seda on pikalt valetatud. Praegu valitseva Reformierakonna eesotsas [olev peaminister] enne valimisi ütles, et maksud ei tõuse, mida ta lihtsalt väljendas, aga seda pidi ka tema huultelt lugema. Peale valimisi otsustati, et mandaat on saadud, see [jutt] ei ole enam asjakohane ja tuleb teha uus, täiesti uus maks. Loomulikult oli selle maksu ajendiks nõndanimetatud maksuküüru ärakaotamine, mille ühe aasta hind on pool miljardit. Automaksuga püütakse seda katta pooles ulatuses. Seda põhjendati nõndanimetatud keskkonnaosaga ja hiljem toodi juurde kaitsekulude tõstmine. See ei ole üldse pädev ja seda ei saa võtta tõsiselt. Selle ühe maksuga tahetakse lahendada kogu Eesti riigi ees seisvaid probleeme. Pigem tuleb üle vaadata oma valimislubadus ja rakendada neid [meetmeid] natuke hiljem. Rahanduskomisjoni esimees tõi siin ettekandes välja, et oli suur kaasamisüritus koos maaelukomisjoniga ja sellel kaasamisüritusel osalesid väga paljud organisatsioonid. Kuid seal ei osalenud lasterikaste perede esindajad ja seal ei osalenud põllumehed. Põhjenduseks toodi, et nemad pole rahanduskomisjoni poole otse pöördunud ja öelnud, et nad tahaksid automaksu teemal kaasa rääkida. Samas on mõlemad organisatsioonid pöördunud nii Riigikogu erinevate komisjonide poole kui ka valitsuse poole, samuti ministeeriumide poole. Kuid nagu näha, see jutt on ainult tühjadele kabinettidele läinud, seda ei ole keegi arvestanud. Ja mis eriti kentsakas tundub: sellel nõndanimetatud avalikul koosolekul ehk kaasamisüritusel oli hääletusel vaid üks organisatsioon automaksu vastu. Ma arvan, et kui me praegu siin korraldaks hääletuse, siis oleks seis 3 : 2 ja me võidaks sellega, et automaks lükatakse tagasi. See näitab, et enamus ei ole automaksu poolt. Praegusel juhul on see maks täiesti kasutu ja vara maksustamine autode näol ei ole õige. Kaugemal asuvad piirkonnad, mis on Tallinnast ja nõndanimetatud kuldsest ringist kaugemal, ei ole kindlasti selle automaksu kehtestamise üle rõõmsad. Kusjuures paljudele on auto ainuke võimalik liikumis[vahend]. Seda enam, et kaotati ära tasuta ühistransport. Ka oma lähedaste kogemusest võin öelda, et tööl käimiseks on ainuke variant isikliku sõiduauto olemasolu. Ja nüüd selle lisaks maksustamine tähendab seda, et kasvavad kulud tööl käimisele. Ma võtaksin veel kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Nüüd muudatusettepanekutest. Vaatasin just toas üle, mina olin teinud 11 muudatusettepanekut. Kusjuures ma päris tõsiselt mõtlesin, et kui me seda maksu ümber ei saa pöörata, siis me teeks selle inimsõbralikumaks ja reaalselt muudaks selle inimestele vastuvõetavamaks, et ei tekiks suurt maksukoormust. Paraku need ettepanekud – põhjendusega, et need on obstruktsioonilised ja niinimetatud sisutühjad – lükati punti minu fraktsioonikaaslaste, naaberfraktsioonide ja teiste esitajate omadega üheks muudatusettepanekuks, nii et nüüd nendest 831 ettepanekust, mis kõik esitati, saadi kokku 19 muudatusettepanekut. See ei anna mitte mingit võimalust hääletada kas või teatud spetsiifiliste muudatusettepanekute gruppi, sest [ühes] ettepanekus [võib olla] erinevaid nägemusi, nii et ei saa hääletada, kas olla vastu või poolt, kui [soovid] olemasolevat või pakutavat automaksu paremaks teha. Rahanduskomisjoni esimees tõi välja veel selle, et Eesti on üks vähestest, kellel ei ole automaksu. Kaks riiki on Euroopas veel. Ta tõi näite, et Soomes on see 1950. aastatest. Aga tuletan veel kord meelde, et Eesti on ainuke riik Euroopas – kordan: ainuke riik Euroopas –, kellel on e-valimised. Mitte ühelgi riigil ei ole sellist e-valimiste süsteemi, mis on meid viinud olukorda, kus me praegu oleme. Aga vaat seda me tunnistada ei taha, et e-valimistega tuleb tegeleda, need asjad ära lõpetada ning minna edasi ausate valimistega. Nagu automaksust veel vähe oleks, meile antakse järgmiseks piitsa juba magusamaksuga: jookidele paneme lisamaksu juurde, põhjendades seda inimeste tervise [huvidega]. Selle kohta ütles siin üks kolleeg, et tõstame siis ka toiduainete käibemaksu, et inimesed vähem sööksid. Lõppkokkuvõttes inimesed hakkavadki vähem sööma, sest neil lihtsalt ei ole raha. Ja nüüd siis tuli magusamaks. Lisaks mõjutab kõike käibemaksu tõstmine selle aasta algusest, samuti tulumaksureform järgmisest aastast. Tulumaks tõuseb, aktsiisi tõsteti, riigilõivusid tõsteti, erinevaid keskkonnatasusid tõsteti. Lisaks, eile võeti vastu ka pensionäridele väiksema sissetuleku kindlustamine: keskmine pension võeti tulumaksu alt välja. Nii et kõik need lubadused, mis anti enne valimisi, ei rakendu peale valimisi. Sellest lähtuvalt ei tasu käesolevate valimiste ajal, kui on Euroopa Parlamendi valimised, hääletada nende poolt, kes on praegu Eestis riigis võimul. Valida [tuleb] Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Aitäh!

Aitäh! Kert Kingo, palun! (Kert Kingo küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku.

Lugupeetud istungi juhataja! Head neli kolleegi, kes te siin saalis istute! Head kolleegid, kes teleka vahendusel siin istungil osalevad, ja inimesed, kes [lihtsalt] jälgivad seda istungit! Palju on juba öeldud selle väga õudse ja väga Eesti-vaenuliku eelnõu kohta, aga püüan ka oma vaatevinklist midagi lisada. Lugesin praeguse valitsuse koalitsioonilepingut, mis allkirjastati 2023. aastal, ühiselt ilusti allkirjastati. Selles programmis on kirjas ka paar sellist lauset, nagu "Koalitsiooni moodustajad peavad oluliseks, et meie maksupoliitika oleks tulevikku vaatav" ja "Viime ellu poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut". Arvestades, mis eelnõu me praegu menetleme ehk automaksu eelnõu, tekib minul küll küsimus, kuidas vähendab automaksu kehtestamine ebavõrdsust, vaesusriski ja piirkondlikku arengut tekitab juurde. Tallinna elanike vaatevinklist muidugi on see kõik lihtne, sest Tallinnas on alternatiivtransporti palju, lihtne on autost loobuda. Tallinnas on troll, tramm, bussid ja veel mingeid väiksemaid variante liikuda. Aga Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tallinna lähiümbrus. Inimesed, kes elavad maapiirkondades väljaspool Tallinna, [teises Eesti otsas], näiteks Kagu-Eestis või Lõuna-Eestis – nende töökohad asuvad tihti elukohast kilomeetrite, kümnete kilomeetrite kaugusel. Sama on ka lasteaia või kooliga. Aeg-ajalt on vaja ka arsti juures käia. Riik ju nõuab, et inimesed pööraksid rohkem oma tervisele tähelepanu ja hoolitseksid ise oma tervise eest. Raha ei ole, [Eesti] Haigekassagi nimetati ümber Tervisekassaks – me peame kõik terved olema. Vaja on käia ka hambaarstil, kui raha selleks natukenegi jätkub. Poes on ka vaja käia: sööma ju peab ja riideid on selga vaja. Neid teenuseid ei pakuta maapiirkondades kodu lähedal. Need on kuskil eemal, need on tihti kümnete kilomeetrite kaugusel. Millega siis sinna liikuda? Ühistranspordivõrgustik on maapiirkondades ikka üsna puudulik. Igasse külla buss ei sõida ja kui sõidabki, siis ainult mingi kindel arv kordi päevas. Ja busside liikumise aeg ei [pruugi] sobituda näiteks arsti vastuvõtuajaga või broneeritud notariajaga. Ometi vajavad ka maapiirkondades elavate inimeste igapäevatoimetused tegemist, ka riik ise nõuab seda, ametiasutusteski on vaja käia. Selleks ongi maainimesele vaja autot. Selle olemasolu on hädavajalik, sest paraku maal muud varianti ei ole. Auto pidamine ei ole maapiirkonna elanikele aga odav, sest läbitavad vahemaad on pikad, kulub palju kütust, loomulikult maksab ka auto remont. Sissetulekud on aga Tallinna ja Tallinna lähiümbrusega võrreldes kordades väiksemad. Ja nüüd siis seesama Eesti riik ja see valitsus, kes ei ole hoolitsenud maainimeste eest ega ole neile kõikide vajalike teenuste kättesaadavust võimaldanud, kehtestab neile automaksu. Saite! Ja see argument, et maal ei ole vaja suuri võimsaid autosid. No ma ei tea, kas see valitsus, kes selle otsuse vastu võttis, üldse Tallinna lähipiirkonnast väljaspool on käinud ja vaadanud, mis olukorras paljud maateed on. Maal on vaja võimsa mootoriga autot, on vaja maasturi moodi autot, sest igal pool ei ole euroteid, ei ole asfalti isegi. Oma koduhoovist välja saamiseks tuleb sügisel sügavast porist läbi sõita ja talvel paksust lumest. Nii see lihtsalt on. Mingi pisikese kaheukselise elektriautoga seda ei ole lihtsalt võimalik teha. Sellistest argiprobleemidest ei saa tänased valitsejad aru, sest nemad ei tea mitte midagi sellest, mis toimub Tallinnast ja Tallinna lähiümbrusest väljaspool. Kõik see, mis ma siin rääkisin – kas te tõesti arvate, et automaksu kehtestamine ongi ebavõrdsuse ja vaesusriski vähendamine ning Eesti piirkondliku arengu tasakaalustamine? Ei! See on maapiirkondade väljasuretamine – tahtlik, teadlik väljasuretamine. Ja ma üldse ei imesta. Vaadates tänase valitsuse tegevust on juba kõik tõenäoliselt aru saanud: ei ole neil empaatiavõimet, ei ole neil hoolivust ega arusaamisvõimet. Kogu selle aasta jooksul me siin suuremalt jaolt olemegi menetlenud ainult erinevaid maksutõuse, mis kõik mõjuvad iga üksikisiku rahakotile, iga isiku toimetulekule. Pean siin eelkõige silmas neid inimesi, kes ei ela siin pealinnas, kes elavad väljaspool, kaugemates Eesti nurkades, kus on töötasud väiksemad ja kulud on suuremad. See on väga halb eelnõu. See on Eesti riigi maapiirkondade hävitamise eelnõu. Sellist eelnõu ei saa kuidagimoodi toetada. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mitte mingil juhul ei toeta seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Austatud kolleegid! Austatud eesistuja! Hea Eesti rahvas! Ma ei tea mitte ühtegi riiki, kus toimuks selline maksuralli nagu praegu Eestis. Viimase valitsuse ajal on tehtud lugematu arv seadusi: on tõstetud riigilõive, trahve, makse, aktsiise. Ja tehakse seda kõige suurema majanduskriisi ajal, kui maksude tõusul on [loodetust] risti vastupidine mõju. See ei suurenda riigikassa laekumisi, vaid mõjub hävitavalt meie inimeste heaolule ja meie ettevõtlusele, konkurentsivõimele ja majandusele laiemalt. Kogu tänase valitsuse tegevust on algusest peale saatnud valetamine. [Õigemini] algas see juba enne, eelmiste valitsuste ajal. Üks vale teise järel. Peaminister lubas meile, et maksud ei tõuse, lugege seda minu huultelt. Ja võta näpust, isegi koalitsioonileping valetab, sest seal selliseid maksutõuse sees ei ole. Ei märgita tulumaksu tõusu, käibemaksu tõusu, aktsiiside tõusu, maamaksu tõuse, suhkrumaksu kehtestamist, maamaksu kehtestamist, nüüd ka mootorsõidukimaksu kehtestamist. Nagu me näeme nendest maksudest, mida juba on tõstetud, tegelikult tulemus on risti vastupidine: laekumine on vähenenud. Ja see tekitab valitsuses üha suuremat kiusatust mõelda välja uusi makse ja tõsta vanu. Nüüd me arutame seda mootorsõidukimaksu seaduse [eelnõu], mis on meil siin Riigikogus erinevate variantidena käinud. Valitsus on hämanud, muutnud seda korduvalt. Jah, tõepoolest, mina elan selle [maksu] üle. Selle elab üle ka koalitsioon ja selle elab üle ka valitsus. Aga meie erinevus, väga suur erinevus on selles, et valitsus ei hooli nendest, keda mootorsõidukimaks lööb, ja lööb väga tõsiselt. Ent mina hoolin, sügavalt hoolin, ja kogu meie erakond EKRE hoolib. Meile on püütud seda põhjendada kui looduskaitselist maksu. Lugedes seda seadust me aga näeme, et see on vale. Absoluutselt mitte mingisugust loodushoidu ega looduse kaitset sellega ei tule. Meile on räägitud, et me oleme ainuke riik Euroopas, kus ei ole mootorsõidukimaksu. Jah, tõsi, teistes riikides on, aga mitte üheski teises riigis ei panda inimesi võimatu valiku ette, kas sa omad autot või sa loobud sellest, et hoida oma perel leib laual. Mitte kuskil ei ole selliseid automakse, selliseid registreerimistasusid, nagu meil tahetakse sisse viia. Näiteks Saksamaa on meist kordades rikkam riik, palgad on seal kordades suuremad kui meie inimestel, aga automaks on kordi väiksem ja automaksu ei pea maksma nende masinate eest, mis seisavad. Registreerimistasu ei ole Saksamaal üldse. Millest me räägime? Me teame ju, et automaks lööb just neid, kellel autot eriti vaja läheb. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

[See lööb neid,] kes ei saa ilma hakkama: enamikus just nimelt maainimesed, suured paljulapselised pered. Aga ega ka linnas ei ole olukord palju parem, sellepärast et ühistransport on ka linnas allpool igasugust arvustust, maapiirkondadest rääkimata. Ja mitte mingisugust kavatsust valitsusel seda olukorda parandada ei ole. Nende küüniliste valede seas, millega põhjendatakse erinevate maksude tõstmist, on välja toodud riigikaitse vajadus: me peame investeerima riigikaitsesse. Ometigi me näeme, kuidas on viidud meie majandus miinusesse, kuidas on vaja miljardeid-miljardeid kokku kraapida rahva käest, ja riigikaitsesse läheb sellest ju vaid murdosa. Ka mina muuseas tegin terve hulga sisulisi muudatusettepanekuid, mis visati kõik prügikasti. Ma toon ühe näite, mis näitab lihtsalt seda, kuivõrd valelikud on valitsuse väited riigikaitse toetamisest. Ma tegin ettepaneku: "Paragrahv 4 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Mootorsõidukimaks laekub kaitse-eelarvesse."" Selgituseks kirjutasin: "Mootorsõidukimaksu kehtestamise idee on väär ja vastuvõetamatu, sest Eestis on inimeste maksukoormus niigi kõrge ja selle tõstmine lubamatu – eriti veel tõsise majanduslanguse ajal. Lisaks on kütuseaktsiisi näol mootorsõidukimaks juba olemas. Kui aga valitsuskoalitsioon sellest hoolimata surub mootorsõidukimaksu kehtestamise läbi, siis tuleb hoolitseda selle eest, et uus maks tagaks investeeringud meie kaitsevõime parandamisse." Justkui läheks valitsuse jutuga kokku, aga paraku koalitsioon viskas selle muudatusettepaneku prügikasti või teisisõnu sidus meie kodu- ja töökorra seadust rikkudes teiste muudatusettepanekutega. Selle § 4 muutmiseks tehti 15 ettepanekut ja mitte ükski nendest ei lange selle ettepanekuga kokku, ometi seoti need kõik omavahel kokku üheks ettepanekuks ja nende puhul saab hääletada kas poolt või vastu. Aga kõik need 15 on erinevad. See on äärmiselt küüniline, äärmiselt pahatahtlik, äärmiselt kogu meie parlamentarismi ja demokraatiat mõnitav ja ka hävitav praktika, täpselt nii, nagu kogu see eelnõugi on. Kõike [seda on vaja] ainult seepärast, et valitsus on viinud Eesti Euroopa kõige suuremasse majanduslangusesse, kõige suuremasse inflatsiooni. Võrdluseks: meie valitsuse ajal oli majanduskasv alles kolm aastat tagasi 8,3%, nüüdseks oleme kolm aastat langenud. Nende ideoloogiliste hulluste elluviimiseks on vaja rahvalt raha ära võtta ja omandit ümber jagada. Selline valitsus tuleb maha võtta ja peatada ja ma olen kindel, et kogu rahvas on selle taga. Aitäh!

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Seda eelnõu vaadates tahaks küsida: mis teil viga on, kulla valitsuskoalitsioon? Ja mitte ainult seda eelnõu, vaid kõike toimuvat. Tegelikult on fakt, millest ei saa mööda vaadata, see, et Reformierakonna eelmine valitsus lasi riigieelarve miljardiga miinusesse. Miljardiga miinusesse! Kes tegi? Ise tegid! Samal ajal anti metsikult kulukas valimislubadus: maksuastme ehk niinimetatud maksuküüru kaotamine, mis [võtab] 500 miljonit. Poolteist miljardit on nüüd puudu. Kes tegi? Ise tegid! Ja nüüd kraabitakse kogu maksutralliga seda pooltteist miljardit kokku. [Muudatuste] nimekiri, mis tänane valitsus on kehtestanud, on täiesti terve mõistuse vastane: maksutõusud, aktsiisitõusud, riigilõivude suurendamine. Mis teil viga on, kulla valitsuskoalitsioon?! Te olete Eesti majanduse maksustanud Euroopa kõige suuremasse auku. Tööpuudus on kõrgem kui koroonakriisi tipphetkedel. Ettevõtted koondavad, ettevõtted lähevad pankrotti, inimeste töökohad kaovad, toimetulek selgelt halveneb. Teie aga laote aina uusi makse Eesti inimeste turjale, selle asemel et maksustada valdkondi, kus päriselt raha on. Pankade solidaarsusmaksust ei soovi valitsus kuulda. Rahvusvahelisi suurkorporatsioone, internetihiiglasi, kes viivad sadu miljoneid maksuvabalt riigist välja, ei soovita maksustada. See teid ei huvita! Ei huvita, kuidas Eesti inimesed toime tulevad! Aga kui on vaja teha rohepööret, ajada LGBT-asja, siis pannakse nagu hobused silmaklappidega edasi, ja kiiresti. Vaat nende asjadega on rutt taga! Aga kui jutt on Eesti majandusest, rahvuslikust kapitalist, eesti keelest ja kultuurist, maaelu olukorrast, siis on valitsusel täitsa ükstakama. Põhiline, et saaks eralennukitega lennata, äriklassis reisida, et oleks omal kõik hüved ja mugavused. Tulge mõistusele! Vaadake Rail Balticut! See projekt jookseb sohu, sajad miljonid kahju tuleb lähematel aastatel. Inimesed lähevad riigist ära töökohtade otsingul, rahulikuma keskkonna otsingul. Kogu see sõjahüsteeria, mida köetakse, ja sinna juurde nüüd veel järjest maksutõus maksutõusu otsa! Ja see automaks on lihtsalt üks varamaks, mis kehtestatakse Reformierakonna tekitatud eelarvemiinuse lappimiseks. Aitäh!

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Head saadikud siin saalis, keda on kahjuks väga vähe, ja kõik, kes meid vaatavad nii interneti vahendusel kui tubades siin Riigikogus! Tegemist on ju selgelt varamaksuga, [just] sellest me räägime. Siin on täna kuulda olnud väga palju erinevaid mõtteid. Enne valimisi sellest midagi ei räägitud, süüdistati neid, kes julgesid rääkida, et automaksu te saate. Pärast Reformierakonna juhtima tulemist öeldi, et see kõik on laim. Noh, see ei ole ju mingi üllatus, aga kahjuks ikkagi suur osa inimesi arvas, et ehk ei lähe seekord niipidi. Täna räägitakse juba päris palju ka kinnisvaramaksust ja võib üsna kindel olla, et kui praegune koalitsioon pikalt jätkab, siis saame varsti siin saalis arutada ka seda, et hakkame oma kodude maksustamise üle aru pidama. Eelnõu koostajad ei saa tõenäoliselt aru, milline vahe on, kas elad linnapiirkonnas või maapiirkonnas. Ja miks ma seda väidan? Ma osalesin ühel arutelul, kus Rahandusministeeriumi esindaja vastas ühele minu küsimusele, et jah, nad ei ole linnalise keskkonna ja maapiirkonna transpordikorralduses ja [ühistranspordi] kättesaadavuses märkimisväärset vahet täheldanud. Ma lihtsalt ei suutnud seda ära imestada. Kui Rahandusministeeriumis ametnikud tõesti asja niimoodi näevad, siis ei ole imestada, miks meil riigis üldse asjad sedasi on, nagu nad on. Esimene mõte, mis igal inimesel võiks pähe tulla, on see, et linnapiirkonnas on ühistranspordi kättesaadavus hoopis teisel tasemel kui maal. Tõenäoliselt saadakse sellest aru. [Linnas on] bussid, trollid, trammid, taksod, sõidujagamisteenus, rääkimata tõuksidest ja muust sellisest. Või siis [head] teed näiteks. Siin üks kolleeg täna kutsus üles neid automaksu suuri toetajaid, kes ütlevad, et peaks rohkem sõitma jalgrattaga, tulema maale ja vaatama, kui tore on maal sõita kitsa tolmuse tee peal, kui sinust mõni auto mööda sõidab. Ja kas te üldse laseksite oma lapsed sõitma kitsa tee peale, mis on auke täis ja tolmune? Aga nagu ma ütlesin, on hulk inimesi ka ministeeriumides, kes ütlevad, et ei ole täheldatud, et transpordikorralduses linnas ja maakeskkonnas erinevusi on. Nüüd, räägitud on väga palju erinevatest nüanssidest, miks on maal autot rohkem vaja ja miks paneb see [maks] just maainimese raskemasse olukorda. Tööl käimiseks on maal autot hädasti vaja. Peres on vaja ka mitut autot, sest kui midagi juhtub, saad reageerida, ka arstiabi saama minna. On üks aspekt, mida kindlasti tuleb rõhutada: riigi poliitika on olnud juba aastaid see, et riigi pakutavaid teenuseid viiakse järjest ära inimestest kaugemale. Palju on räägitud tõmbekeskustest Eestis, aga peab tunnistama, et needsamad tõmbekeskused ei paku juba pikemat aega väga olulisi muidu riigi poolt osutatavaid teenuseid. Need on ka sealt ära viidud. See koormus või see teenuste kättesaamise võimalus lükatakse järjest rohkem ja rohkem inimeste enda kanda. Nad peavad mõne teenuse kättesaamiseks sõitma sadu ja sadu kilomeetreid ja kasutama selleks ka oma tööaega. Linnalises keskkonnas on [elu] oluliselt mugavam, sellepärast et teenused on oluliselt lähemal. Nüüd, räägitakse palju sellest, et raha ei ole. Raha ei ole ja opositsioon ei paku mitte mingisuguseid lahendusi. Sellepärast ongi vaja teha automaks, et eelarvesse raha juurde saada. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Käime üle ettepanekud, mis opositsioon on eri kohtades välja käinud, ja seda juba pikemat aega. Ma ise näiteks olen rääkinud palju kordi, et meie valitsuse liikmed peaksid Euroopas läbi rääkima Rail Balticu ehituse peatamise üle. Ma saan väga hästi aru, mida toob kaasa ehituse peatamine, seal on omad kulud. Aga olukorras, kus me räägime kogu aeg, et Euroopas on sõda, meil on lisavahendeid vaja, oleks juba mõnda aega tagasi pidanud Euroopa Liidu juhid maha istuma ja üle vaatama, kas meil on võimalik Rail Balticu ehitus seisma panna näiteks viieks kuni seitsmeks aastaks. Ainuüksi Eesti kulu Rail Balticu ehitusele on aastas suurusjärgus 300+ miljonit. Jah, loomulikult, kui see otsus teha, siis mõnda aega tuleb maksta konserveerimiskulusid ja muidki kulusid. Arusaadav! Aga olukorras, kus me võime varsti olla sõtta kistud, on oluline teha investeeringuid ja teisi kulutusi meie kaitsevõimekuse [tõstmiseks], selle asemel et ehitada üht raudteed, mille valmimine on üldse väga suure küsimärgi all. Meil on osa maidki veel omandamata ja alles oli uudis, et lätlased pole ka veel leidnud seda rahaauku, millest seda kallinemist katta. Või siis seesama maksuküür. Jälle räägitakse, et ettepanekuid pole, opositsiooni ainult kurdab. 500 miljonit! 500 miljonit maksuküüru kaotamise pärast, mis sisuliselt on üks lubadus, millest hoitakse kramplikult kinni, aga mida ei pea mitte kuidagi täna tegema. Nii oleks võimalik saada leevendust meie riigieelarve olukorrale. Või siis pangamaks, millest on täna siin saalis ka mitmeid kordi juttu olnud. See ettepanek, mida siin on kordi tehtud, ei ole kuidagi olnud kantud sellest, et keegi ei kannata ettevõtjaid või pangandussektorit. Aga erakorralisest euribori protsendi suurenemisest tulnud pankade kasumid on [saadud] meie endi, kõigi maksumaksjate, laenu[võtjate] taskust. Ja igati aus oleks olnud läbi rääkida ja otsida sektoriga võimalusi, kuidas sellest osa tuua tagasi riigieelarvesse. Aga lõpetuseks kutsun üles kõiki valijaid, kes lähevad lähipäevadel europarlamendi valimistel valima: mõelge läbi, mis juhtus eelmistel valimistel, kuidas peaminister teatas pärast valimisi, et ta ei saanud ausalt rääkida, sellepärast et siis poleks tema erakonda või teda valitud. Ei ole põhjust arvata, et nüüd kuidagi teistmoodi läheb. Kui te valite nendesamade erakondade esindajad Euroopa Parlamenti, siis juhtub täpselt sama asi, mis juhtus eelmine kord. Täna nad kõik naeratavad, ei taha rääkida nendest asjadest, mis siseriiklikult on suured probleemid, aga osutudes valituks Brüsselisse esindama Eestit, hakatakse tegelikult ajama kellegi teise asja. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Armas Eesti rahvas! Koalitsioon on asunud seadust rikkudes läbi suruma automaksu eelnõu. See on osa valelikust poliitikast. Enne valimisi ei kõnelnud mitte ükski tänastest võimuparteidest automaksu kehtestamisest. Eesti 200 ütles oma programmis otsesõnu, et automaksu me ei kehtesta. See oli vale! Sotsiaaldemokraadid kõnelesid sellest, et mootorsõidukite, [üldse] liikumisvahendite puhul elektritõukeratastel alandatakse maksu. Reformierakond ütles enne valimisi peaministri suu läbi: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Kolmekordne vale! Ja valetatud on inimestele ka sellega, et kui algne eelnõu esitati, siis öeldi, et võetakse arvesse ka ühiskonna arvamust selle maksu kohta. 80 000 inimest pöördus [riigi] vabanemise järgse suurima petitsiooniga parlamendi poole, Riigikogu poole, et seda maksu ei kehtestataks. Nendel inimestel ei ole täna häält. Vastupidi, see seaduseelnõu on tehtud veel räigemaks. Juurde on lisatud maksuredel, et näha ette auto registreerimis[tasu] tõus aastate lõikes automaatselt. Juurde on täiendavalt lisatud ka riigisiseste tehingute puhul registreerimis[tasu] kehtestamine. Järgmisel aastal loodab valitsus koguda kokku veerand miljardit eurot automaksu, ja seda ajal, kui tegelikkuses inimesed maksavad juba aastas üle poole miljardi euro mootorikütuse aktsiisi. Sõnum siit saalist üle Eesti on mul üks ja selge: ärge jääge koju! Võimuparteid teevad seda [kõike], sest neil on võim. Aga teil on nendel päevadel, kui toimuvad valimised, hääl. Andke see hääl nende parteide vastu, kes praegu siin seda automaksu läbi suruvad! Ja minu üleskutse on toetada Isamaad. Isamaa seisab tingimusteta, kõigi õiguslike ja poliitiliste vahenditega, mis meie käsutuses on, automaksu vastu. Automaks on sisult vale, sellepärast et see tõstab inflatsiooni, see piirab inimeste õigust omandile, see piirab inimeste liikumisvabadust ja halvendab ettevõtlust. Lisaks on see seaduseprojekt ka põhiseadusevastane, sest kehtestab tagasiulatuvalt maksud omandile. Automaksu puhul tuuakse põhjuseks, et soovitakse rohepöördepoliitikat jõustada, panna inimesed majanduslikel põhjustel sundvaliku ette, nii et nad loobuksid auto kasutamisest. Inimesed on asetatud sundvaliku ette ja lastega pered, eakad inimesed, maainimesed paluvad ja ütlevad, et neil on autot vaja just nimelt liikumiseks ja senise elulaadi säilitamiseks. Minu küsimus siit saalist on: kes on see kubjas, kelle ees need inimesed peavad vabandama ja aru andma, miks nad vajavad autot kui liikumisvahendit? Koalitsioon on võtnud endale selle kupja rolli ja soovib ilma igasuguse valimistel antud rahva mandaadita automaksu jõustada. Meile öeldakse, et automaks on vajalik riigi eelarvepositsiooni [parandamiseks]. Mis on tegelikkus? Tegelikkus on see, et see raha on ette nähtud Reformierakonna kalleima valimislubaduse, maksuküüru [kaotamise elluviimiseks], mille maksumus on üle poole miljardi euro. Isamaa on teinud ratsionaalse ja vastutustundliku ettepaneku. Lükake edasi see kallis ja riigi rahaliste võimaluste juures üle jõu käiv projekt ja loobuge nendest maksutõusudest, et mitte halvendada inimeste toimetulekut, meie majanduse väljavaateid ja suurendada inflatsiooni. Seni ei ole koalitsioon põikpäiselt seda ettepanekut vastu võtnud, olgugi et rahanduseksperdid Kaspar Oja Eesti Pangast ja meile hiljuti esinenud professor Urmas Varblane on objektiivse ekspertiisi alusel öelnud, et see on irratsionaalne poliitiline samm. Tänased uudised andsid meile informatsiooni nii-öelda negatiivsest lisaeelarvest. Valitsusel on kaks põhimõttelist valikut: kas võtta eelarveprobleemide lahendamiseks raha kodanikelt, mida praegu tähendab ka seesama automaks, või vähendada valitsemiskulusid. Valitsus on selgelt valinud esimese tee. Mulle oli täiesti arusaamatu rahanduskomisjoni esinaise jutt mingitest miljonäridest, kes automaksu puhul võiksid kaaluda mingite muude autode hankimist, kui kõneleti lastega perede liikumisprobleemist. Kogu sisuline eelarvekärbe, mida valitsus suure kisa ja propagandaga on suutnud teha, on mitte 200 miljonit eurot, nagu algselt inimestele öeldi, vaid 57 miljonit eurot. Laias plaanis võib seda kvalifitseerida kui tegevuskulude ja toetuste vähendamist. Lati alt on läbi joostud. Isamaa esitab kindlasti sellele ebakvaliteetsele ja käpardlikule negatiivse lisaeelarve eelnõule kõrvale oma – ma hoiatan! – alternatiivse eelarvepaketi. Sest mida teeb valitsus? Valitsus teeb seda, et lükkab investeeringuid edasi järgmisse aastasse, ja seda olukorras, kus see suurendab veelgi järgmise aasta eelarve miinust. Sellel ajal võtab ta välja suures mahus erakorralisi dividende. Võtame kokku. Sellele seadusele tuleb vastu seista. Sellele seadusele ei ole valmistel antud demokraatlikku mandaati ja see on kehv seadus. Ükskõik milline, olgu kliimaeesmärkide või mingite muude eesmärkide retoorika, ei tee seda seadust legitiimsemaks. Isamaa hääletab kõikide nende automaksu kehtestamise initsiatiivide vastu. Ja me kutsume Eesti inimesi üles nendel päevadel minema valima, mitte jääma koju. [Me kutsume üles] mitte toetama valimistel võimuparteisid, kes ei kuula inimesi. Isamaa annab teile hääle protestida selle vastu, mis nendel tundidel siin saalis, rikkudes ka parlamendi enda protseduure, aset leiab. Kui neil peaks see läbi minema, siis tuleb aeg ja Isamaa tuleb võimule ja tühistab selle maksu. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Kas hea kolleeg Kivimägi võimaldab mul rääkida kaheksa minutit?

Otse loomulikult. Kaheksa minutit.

Ma tänan! On aasta 2022, kuupäev võib olla kuskil 18. mai. Varahommik. Varajane, nagu ma olen, tõusen üles ja hakkan jälgima "Terevisiooni" uudiseid. Ja seal on hästi põnev lugu, tutvustatakse Eesti Ekspressi. Owe Petersell räägib, et oi kui vahva artikkel on ilmunud: Klaus Schwab ütleb, et kui sul midagi ei ole, siis oled sa kõige õnnelikum. Edasi järgneb intervjuu kohale tulnud inimestega. Väga entusiastlikult räägitakse sellest, et tulevik saab olema selline, et autosid sul enam ei ole, sa kasutad rendiautosid. Ja mõtle, kui vähe sa pead remontima, sest suurema osa ajast su auto seisab. Eraomandit kinnisvara näol sul ei ole. Sul ei olegi elamispinda kogu aeg vaja, sest siis, kui sa tööle lähed, võib vahepeal tulla mingisugune grupp seltsimehi ja pidada seal oma koosoleku maha. Ja selle artikli [mõte] ongi, et kui sul midagi ei ole, siis oled sa kõige õnnelikum. Ehk siis uuskommunismi tekkimine. Aga see tekkimine ei ole sündinud mitte täna selle automaksu eelnõuga, see algas juba kunagi varem peale, alates sellest, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Mismoodi? Tasapisi hakkasid maapiirkondadest ära kaduma esmatarbeasutused. Kauplused hakkasid üksteise järel kinni minema, apteegid kadusid ära, koolivõrku hakati kokku tõmbama – täpselt nagu see praegu käib. Ja nii edasi ja nii edasi. Põllumajanduses hakkasid välisfirmade esindajad kokku ostma põllu- ja metsamaad, et jätta eestlane, kellel raha on vähe, ilma kõigest, millest ta seni on elada suutnud. Ja nüüd on siis selle uuskommunismi ehitamisega lõpusirgele jõutud. Valitsus, kes koosneb Eesti Reformierakonnast, sotsiaaldemokraatidest ja Eesti 200-st, on asunud ellu viima globalistide käske, kurnates Eesti rahva üle kõiksugu maksudega: käibemaksud, tulumaksud, suhkrumaksud. Nüüd siis automaks, tulevikus tuleb kinnisvaramaks. Ma ei usu, et on väga palju selliseid inimesi, kes suudavad seda kõike taluda. Eraomand võetakse lihtsalt maksude mõjul ära. Miks nad seda teevad? Aga sellepärast, et nende eestvedajad, nagu Kaja Kallas, on oma hinge maha müünud globalistidele. Selle kinnituseks on ka tema viimane visiit Bilderbergi grupi kohtumisele. Seda gruppi peetakse mõjuorganisatsiooniks, kus valitud isikud otsustavad maakera edasise käigu üle. Sinna ei lasta ajakirjanikke ligi, ühtegi otsust ei protokollita, kokkulepped on ainult suusõnalised. Tahaks teada, mis ülesannetega Kaja Kallas sellelt koosolekult naasis. Selge see, et Eesti on praegu katseriik, kui palju inimesed taluvad nende õlgadele asetatud koormat, enne kui päris maha langevad või koorma maha viskavad. Ma arvan, et seda koorma mahaviskamist peaks praegu hakkama mõtlema. Enne tänast istungit ma saatsin välja inimestele küsimuse: "Täna on automaksu eelnõu teine lugemine. Rahvas, mida me teeme?" Hästi palju kommentaare oli, aga valdav enamus ütles: mitte midagi ei tee, müün auto maha, kolin Eestist ära. Ainult mõni üksik ütles, et võtame hangud ja tuleme [Toompeale]. Täna toimus siin maja ees kaks meeleavaldust automaksu vastu. Seal oli käputäis inimesi. Aga ma mäletan hetki COVID-i ajast, kui see plats oli täis ja julgestuspolitsei seisis ümber ja vaatas, et ise naha peale ei saa, sest rahvas oli tige selle peale, mida valitsus tegi. Head eestlased, kus on teie tahtmine olla oma riigis peremees? Teie olete peremehed! Korra ma nägin selle ilmingut, kui toimus automaksuvastane streik. Ma ei tea, kui paljud streikisid, aga Tallinna linn oli umbes. Või teine juhtum: õpetajate streik, kus minu taga seisev – mitte härra Kivimägi – streigi korraldaja helistas Kaja Kallasele ja ütles: "Me tahame sinuga kokku saada." Ja Kaja Kallas küsis: "Kui palju teid on?" See on tegelikult sõnum: ainult koos suure massiga, rahva enamuse tahtega suudame me selle kurnava kulakliku valitsuse siit minema ajada. Praegu käivad valimised. Ma ei kutsu enda poolt hääletama, kuna ma olen mõnede silmis äärmiselt ebapopulaarne. Aga palun andke hääl vaid nendele, kes ei kehtesta teile praegu makse, mis tapavad teid ja teevad teie laste elu siin Eestis võimatuks. Ei Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 kandidaatidele! Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna me siis oleme jõudnud järgmisesse etappi. Aasta tagasi siinsamas saalis tekkisid maksud nagu seened peale vihma: küll käibemaksu tõus 10%-line, küll tulumaksu tõus 10%-line ja samas ka lastelt raha äravõtmine. See kevad ei erine aastatagusest palju. Kõigepealt võtame pensionäridelt raha ära – järgmisel aastal lausa 17 miljonit – sellega, et järgmisest aastast enam pensionidel ei ole keskmise pensioni tulumaksuvabastust. 2028. aastal see summa on juba 76 miljonit. Ma mõtlen, et kuidas sotsiaaldemokraadid küll sellega nõus on. Me võtame inimestelt ära kodualuse maa maamaksuvabastuse. Isamaa tegi selle aastal 2013 üleriigiliselt. Nüüd on sotsiaaldemokraatide poolt tehtud ettepanek, et 2026. aastal tuleb kõigil maksta ka oma kodualuse maa eest. Omavalitsustel on võimalik iga aasta maamaksu tõsta 10–100%. Alla 10% ei tohi seda teha. Ja maa hindamised on viinud maa hinna üle kaheksa korra kõrgemaks. Me teeme magusa joogi maksu, millest keegi aru ei saa ja millel majanduslikku mõtet suurt ei ole. Räägitakse, et see on tervise huvides, aga samas saame aru, et ametnike ja kontrollitöö maksab umbes sama palju, kui selle maksuga kokku korjatakse. Nüüd jõuame automaksu ehk mootorsõidukimaksu juurde. Me kõik saame aru, et need kümned ja kümned miljonid, mis me oleme riigi poolt ühistransporti pannud, ei anna seda tulemit, et inimesed saaksid õigel ajal õigesse kohta. Maal elaval inimesel ei ole võimalik ilma autota hakkama saada, kui tal lapsed käivad koolis või lasteaias. Me oleme viimase aastaga tänase valitsuse [otsusel] riigivõlga suurenenud 50%: 4,6 miljardilt 6,9 miljardile. Kui keegi küsib, miks, siis see on ju väga selge. Põhjuseid on kaks. Üks on see, et Reformierakonna esimees peaministrina on teinud kolm suurt rumalat otsust. Üks on see ammu tuntud kolmanda kõrgepingeliini avamine Eesti ja Läti vahel. Teine on see, et LNG terminali ei lastud Eestisse teha, mis viis inimeste ja ettevõtete taskutest ära 1,7 miljardit. Ja kolmas on see, et lasti kiirkorras maha müüa raudteevagunid, mis teeniksid meil praegu iga päev 100 000 eurot. 200 miljonit läinud, kokku 2 miljardit läinud! Ja siis tuleb suur ja huvitav uudis. Me tahame inimesi aidata. Anname kõrgepalgalistele tulumaksuvabastuse väiksemate sissetulekutega inimeste arvel. Ja see pidi olema kõige olulisem tegevus, mis [paraku] viib riigieelarve taskust ära pool miljardit eurot. Mina ei saa aru, kuidas on võimalik teha selliseid otsuseid koalitsioonis, kus automaksu ei ole valimistel mitte keegi lubanud. Eesti 200 lausa rõhutas, et mitte mingisugust automaksu ei tule. Aga noh, eks olulisem on Eesti 200 juhil Gruusias minna tribüünile ja endale reklaami teha, selle asemel et vaadata, kuidas Eesti majandust üleval hoida. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Täna on Eesti riik Euroopas ainukene, kes on kaks aastat ja kvartal juurde majanduslanguses. Viimases kvartalis ei olnud mitte ühtegi teist Euroopa riiki, kes olnuks majanduslanguses. Selle analüüsi juures peaks iga inimene aru saama, et maksude tõusuga majanduse tõusu ei tekita, vaid vastupidi, majandus veelgi langeb ja inimeste vaesus suureneb. Ei ole sellel sajandil olnud varem sellist asja, et toidukauplustes käibed langevad, kuigi käibemaks on 10% tõusnud. Nüüd me näeme, et inimestel ei ole enam ostujõudu isegi toidupoes. Inimestel on kadunud julgus investeerida. Ettevõtjad on jätnud kõik investeeringud tulevikku. Ei ole ju teadmist, mis maksud veel võivad tulla. Me kuuleme siin kuluaarides, et pensionide indekseerimise võiks ära jätta, et tuleks kaitsekulude katmiseks eraldi maks teha ja veel mingi maks. Kui see kõik kokku arvutada, siis me saame, et järgmine aasta maksavad inimesed makse üle 2000 euro rohkem kui aasta tagasi. See tulumaksu[muudatus] toob kõrgepalgalistele sisse alla 1000 euro. Ehk siis tegelikkuses võetakse kõigilt raha ära, aga kõige rohkem võetakse raha ära vaesematelt, väiksema sissetulekuga inimestelt, kes niigi on raskes olukorras: lastega pered, pensionärid. Kõigepealt laste[toetuste] vähendamine ja pensionäridelt raha äravõtmine. Ma usun, et ajalukku läheb see valitsus kindlasti sellega, et ei ole olnud teist sellist valitsust, kes ühe lubaduse pärast tekitab Eesti majanduses pikaajalise languse, inimeste vaesuse ja pankrotilaine. Kas te teate seda, et eelmine aasta oli üksikisikute pankrottide laine palju kõrgem kui tavaliselt? Pea 900 inimest kuulutati kohtu kaudu pankrotis olevaks. Aga see on alles algus, see oli aastal 2023. Nüüd on käes aasta 2024 ja paljud sellised protsessid on alles kohtus. Head koalitsioonipoliitikud, võtke mõistus pähe ja kutsuge see eelnõu tagasi! Head valijad, valides Reformierakonna, sotsiaaldemokraadid või Eesti 200, saate maksud, valides Isamaa, jääte nendest maksutõusudest ilma. Nii et minge valima ja valige Isamaa!

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Toredad kolleegid! Eks ma kuulasin neid kõnesid ja mõtlesin, et ega mul ju sisuliselt mõtet kõnelda ei ole. Esiteks on kõik oluline juba esile toodud ja teiseks, nagu me väga hästi teame: sellest, mida opositsioonisaadikud siin räägivad või ei räägi, niikuinii ei sõltu mitte midagi. Viimase aastaga me oleme ühemõtteliselt näinud, kuidas koalitsioon rullib kõik oma plaanid siit läbi, on lämmatanud kõik obstruktsiooni tegemise võimalused, viimatise sammuna siis sidudes kodu- ja töökorra seaduse vastaselt meie muudatusettepanekud kokku. Nii et ega tegelikult opositsioon ei saa teha enamat, kui näidata, et me vähemalt püüame siin midagi mõjutada, aga reaalsus on selline, nagu ma kirjeldasin. On väidetud, et valimiste-eelselt mitte ükski koalitsioonierakond ei öelnud, et nad kavatsevad automaksu kehtestada. Vastus: ei huvita. On osutatud, et valimiste-eelselt peaminister isiklikult ütles, et maksud ei tõuse. Vastus: ei huvita. On osutatud, et eelnõu menetlus siinsamas Riigikogus on olnud ilmselgelt vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Vastus: ei huvita. On osutatud, et 80 000 kodanikku on allkirjastanud petitsiooni, millega on palunud mitte seda maksu kehtestada. Vastus: ei huvita. On osutatud, et eelnõu põhjendamine selle läbinisti valeliku rohepöörde retoorikaga ei ole vastuvõetav ning et pole ühtegi arvutust, millest nähtuks mingisuguselgi tasemel ratsionaalne järeldus, et selle maksu kehtestamisest on midagi reaalselt kasu planeedi klimaatilise tuleviku parandamiseks. Vastus: ei huvita. On osutatud, et sisuliselt Eestis juba on automaks mootorikütuse aktsiisi näol, ja see ei ole mitte väike. Vastus: ei huvita. On osutatud, et maainimestele automaksu kehtestamine on täiesti mõistusevastane, eriti kui seda põhjendatakse jutuga, et kasutagem kõik rohkem ühistransporti. Maal lihtsalt ei ole ühistranspordivõimalusi suuremas osas Eestis. Vastus: ei huvita. On osutatud, et lasterikaste perede karistamine suurema automaksuga selle eest, et nendel on paratamatult tarvis suuremaid ja raskemaid autosid, on ebaõiglane. Vastus: ei huvita. On toodud esile, et on palju mõistlikumaid vahendeid riigieelarve defitsiidi kahandamiseks, näiteks lõpetades ära üdini ebamõistliku, Eesti rahva parimate huvidega vastuolus oleva Rail Balticu ehitamise. Vastus: ei huvita. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Me saame väga hästi aru, mis on see agenda, mille osaks on muu hulgas selle mootorsõidukimaksu kehtestamine. See on see agenda, mille kohta öeldakse you will own nothing and you will be happy ehk te ei oma mitte midagi, ja te olete õnnelikud. Samuti on osaks sellest agendast kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine ehk meie endi kodude maksustamine, olgugi et me peaksime justkui olema peremehed ja see peaks olema meie eraomand ja kodu peaks justkui olema püha. Ei, agenda näeb ette, et kõikidel meil on tarvis omada vähem eraomandit. Ja nüüd hakatakse meid kõiki nügima selles suunas, et me samm-sammult loobuksime üha suuremast osast oma omandist ja hakkaksime rentnikeks, kasutajateks. Samamoodi nügiti meid vaktsiinidiktatuuri jõustades loobuma oma põhiseaduslikust õigusest otsustada ise selle üle, mida lasta või mitte lasta oma kehasse süstida. Me teame, et meil parlamendis ei ole opositsioonina piisavalt jõudu, et seda projekti peatada. Aga me võime täiesti ühemõtteliselt konservatiividena ütelda, et esimesel võimalusel me tühistame selle seaduse, kui see parlamendist nüüd läbi surutakse, just nagu me tühistame ka kodualuse maa maksustamise, abielu rüvetamise ja paljud muud sigadused, mis koalitsioon on juba toime pannud ja kavatseb veel toime panna. Aitäh!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev. (Saalis räägitakse midagi.) Jah, seda tava on rakendatud, et fraktsiooni nimel on sõna võetud. Siis palun, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma luban, et ma ei võta aega juurde ja piirdun viie minutiga. Ma tõepoolest juba esinesin siin kõnega Riigikogu liikmena, aga ma lihtsalt tahaks fraktsiooni poolt lisada veel mõned numbrid, mis kindlasti panevad inimesi mõtlema. Kui hiljuti viidi läbi küsitlus ja küsiti Eesti inimeste käest, kuidas te suhtute automaksu kehtestamisse Eestis, siis 76% ehk rohkem kui kolm neljandikku vastas, et nad ei toeta või pigem ei toeta. Ja ainult 19% vastas, et pigem toetan või toetan. Ehk me oleme olukorras, kus seda seaduseelnõu ei toeta, nagu ma ütlesin, rohkem kui kolm neljandikku Eesti inimestest. Vaatamata sellele see on meil siin teisel lugemisel. Me mäletame, et petitsioon automaksu vastu korjas internetis rohkem kui 70 000 allkirja ja edastati siis Riigikokku. Päeva lõpus see kuskile kaugemale kui komisjoni ei jõudnud, kuigi see oli rekordiline arv allkirju, mis üldse kunagi Riigikogule üle antud. Ja kui vaadata, kes on need inimesed, keda nad toetavad poliitiliselt, hääletades kas automaksu poolt või vastu, siis me näeme, et tegelikult on ainult üks erakond, kelle toetajad, valijad automaksu toetavad. Ja see on Reformierakond. Ma opositsioonist ei räägigi, 90% kõigi kolme erakonna valijatest on automaksule kategooriliselt vastu. Aga kui me vaatame koalitsioonierakondade otsa, siis nende valijad tegelikult automaksu ka ei toeta. Kevade hakul läbi viidud küsitlus näitas, et sotsiaaldemokraatide valijatest ainult 40% toetab ja 60% ei toeta automaksu. Ehk siis enamus valijatest ei toeta. Eesti 200: 54% nende valijatest ei toeta automaksu kehtestamist. Nii et mul on siin suur palve sotsidele ja Eesti 200-le, et te ikka mõelge selle peale, et teie valijad seda heaks ei kiida. Teie valijad on automaksu kehtestamise vastu. Reformierakonnaga on meil kõik selge. Nemad vaatavad oma valijatele otsa ja näevad, et nende valijad iseenesest ei olegi väga vastu sellele, et automaks kehtestada. No olgu nii. Kui nad ei mõtle selle peale, et 76% Eesti elanikkonnast seda eelnõu ei toeta, siis see on Reformierakonna stiil, siin ei ole midagi teha. Aga sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 saadikud, mõelge selle peale! Teie enda valijad on selle eelnõu vastu. Miks te siis seda maksu kehtestada tahate? Kui see number, 76% Eesti elanikkonnast, teile midagi ei ütle, siis mõelge kas või poliitiliselt, pragmaatiliselt: teie enda valijad seda eelnõu ei toeta. Nii et mõelge selle peale ja hääletage ikka automaksu kehtestamise vastu, nagu seda kindlasti teeb opositsioon. Ja ma arvan, et see on ainuõige võimalus. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Nüüd, head kolleegid, saame asuda muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Jaak Valge, Varro Vooglaid, Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma kasutan nüüd seda võimalust, et ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ma võtan ka kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Jaak Valge, Varro Vooglaid, Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 15, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Rain Epler, Martin Helme, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk ja Ants Frosch. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan ka kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajad on Rain Epler, Martin Helme, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk ja Ants Frosch. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 15 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 3, mille esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Rain Epler, Martin Helme, Henn Põlluaas ja Rene Kokk. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Üks protseduuriline küsimus on ka üleval. Ega te ei tahaks äkki seda enne võtta?

Ma kuulan teie ettepaneku ära ja siis võtan selle protseduurilise, enne kui vaheaja – kui te soovite vaheaega – välja kuulutan.

Jaa, aitäh! Ma soovin tõepoolest selle muudatusettepaneku hääletamist ja soovin ka kümme minutit vaheaega enne hääletamist.

Jah, enne kui kuulutan vaheaja välja, Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma olen nüüd täiesti segaduses. Ma olen sattunud mingisse trollibussi oma muudatusettepanekutega. Mina esitasin need ise, aga nüüd tuleb välja, et ma olen esitanud 30 inimesega grupiviisilise muudatusettepaneku, milles minu kaasautorlus on vägagi tinglik. Ma ei saa aru, mis see kaasautorlus on. Aga ma tahan teilt küsida. Muudatusettepaneku esitajal on võimalik muudatusettepanek ka tagasi võtta. Kes sellise pundarmuudatusettepaneku puhul see peab olema? Kui näiteks mina tahaksin oma muudatusettepaneku praegu enne hääletust tagasi võtta, kas sellisel juhul ma saan võtta tagasi ainult selle mosaiigi ühe elemendi või ma saan ka supermuudatusettepaneku tagasi võtta ja milline häälteenamus siis vajalik on? Palun andke väga selge [vastus] konkreetse viitega kodukorraseadusele, kuidas see küsimus lahendada.

Aitäh, hea kolleeg! Kui me räägime sellest muudatusettepanekust, mille juhtivkomisjon on saatnud saali, siis see on võimalik tagasi võtta, kui üle poole algatajatest on sellega päri. Siis on võimalik see tagasi võtta. (Saalis räägitakse.) Muul juhul mitte. Me räägime sellest, mis on saali saadetud. See, mille te esitasite varem, oli teil enne komisjonis võimalik rahulikult enda nimel tagasi võtta, mitte keegi ei saanud keelata. Teil oli võimalik nii kaua, kui juhtivkomisjon polnud neid liitnud, oma ebasobiv muudatusettepanek tagasi võtta. (Saalis jätkub jutt.) Head kolleegid, veel kord, ma võtan kaks protseduurilist küsimust ja siis kuulutan välja vaheaja, mis oli EKRE fraktsiooni soov. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav istungi juhataja! Asi läheb palju segasemaks. See on vaja hilisemateks õigusmenetlusteks tuvastada. Esiteks on minu küsimus selle kohta, et minu teada saab esitaja oma muudatusettepanekuid tagasi võtta igal ajal. Nüüd tuleb välja, teie ütlete, et [saab ainult] enne komisjoni hääletust. Ma palun viidet kodukorraseadusele, kus on öeldud, et muudatusettepaneku esitaja saab üksnes enne teise lugemise menetlemist muudatusettepaneku tagasi võtta. Teiseks, te ütlesite, et muudatusettepaneku esitajal … Minu tõlgenduse järgi on õigus muudatusettepanekut esitada ja – nagu te ise viitasite – muudatusettepanek ka tagasi võtta. Nüüd te ütlesite, et mina olen oma muudatusettepaneku esitanud, aga teie tõlgenduse järgi ma saan selle tagasi võtta ainult siis, kui enamik terve trollibussitäiest inimestest on nõus. Ehk tegelikult on parlamendi liikmel õigus muudatusettepanekuid esitada, aga mul on tekkinud muudatusettepaneku tagasivõtmatus, sest see eeldab suure grupi inimeste, kellega mul ei ole selles loogikas oma initsiatiivi puhul mitte mingit pistmist, nõusolekut. Palun viidet kodukorraseadusele, kust selline kollektiviseerimine või kolhoseerimine muudatusettepanekute puhul tuleneb. (Saalis on sumin.) Palun saalis kord ka tagada.

Hea kolleeg! Mitte keegi ei ole ära võtnud teie õigust algselt teie enda esitatud muudatusettepanek tagasi võtta. Kui teie esitasite selle oma nimel, siis te oleks võinud enne seda istungit oma muudatusettepaneku tagasi võtta ja siis oleks siin üks nimi vähem olnud. Kui ma räägin muudatusettepanekust nr 3, mis on saali saabunud, siis selle muudatusettepaneku tagasivõtmiseks on tõepoolest vaja, nagu üldine norm on, et üle poole muudatusettepaneku esitajatest oleks selle poolt. Siis oleks see muudatusettepanek tagasi võetud. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Head kolleegid, ma arvan, et rahanduskomisjon on käitunud väga suuremeelselt, sellepärast et tõenäosus, et see muudatusettepanek võiks läbi minna, on palju suurem, kui on kaasatud rohkem samamoodi mõtlevaid inimesi. (Saalis naerdakse.) Siis on see tõenäosus palju suurem, on ju. Komisjon on hästi suuremeelne olnud. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, hea kolleeg härra Kivimägi! Minule tundub, et see, mis te praegu puldist räägite, seadusega kooskõlas küll ei ole. Nimelt, [Riigikogu] kodu- ja töökorra [seaduse] § 95 lõige 1 ütleb, et eelnõu algatajal või esitajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. Teie väide, et seda oleks pidanud enne istungit tegema, ei päde. Seadus ütleb konkreetselt ära, et kui härra Reinsalu tahab seda muudatusettepanekut tagasi võtta, siis ta võib selle praegu tagasi võtta. Ei ole nõutav mingisugune kogus, see, et kõik või pooled [esitajad] peavad [sellega nõus olema]. Komisjoni väärtegevus nende asjade liitmisel annab praegu nii-öelda tagasilöögi. Te ei saa rikkuda seadust. Kui Reinsalu tahab seda maha võtta, siis on tal igal ajal õigus seda teha.

Hea kolleeg, ma ei ole seda eitanudki. Temal on ikka õigus oma muudatusettepanek tagasi võtta. Ja teiseks, palun lugege protokollist, hea kolleeg, te rääkisite eelnõu tagasivõtmisest, aga antud juhul me räägime muudatusettepanekutest. EKRE fraktsiooni palvel vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me hääletame muudatusettepanekut ja seejärel võtan protseduurilise küsimuse. (Saalis räägitakse.) Head kolleegid, meil oli vaheaeg, mis eelnes vahetult hääletuse toimumisele. Siis ei ole enam võimalik esitada protseduurilisi küsimusi. Head kolleegid, tuleb veel muudatusettepanekuid, mille kohta te saate soove väljendada. Me oleme hääletuse välja kuulutanud, me oleme dokumendid ette valmistanud ja tõepoolest, mõnevõrra me seda ka arutasime. Ma leian, et antud juhul ei ole enam võimalik neid muudatusettepanekuid tagasi võtta, kuivõrd komisjon on need dokumendid ette valmistanud. Vastasel korral on meil võimatu hakata neid saalis menetlema. Jääb arusaamatuks … (Saalis jätkub jutt.) Jah, aga antud juhul, ma kordan veel kord, need muudatusettepanekud on kokku seotud. Kui see soov teil oli, oleksite võinud selle esitada peale seda, kui rahanduskomisjon seda tegi. (Protestihääled saalist.) Rahanduskomisjoni otsus ju tehti, te olite rahanduskomisjonis, seal seoti need kokku. Ja ka dokumendid, head kolleegid, olid tehtud teile kättesaadavaks, ma arvan, kaks ööpäeva enne seda. Head kolleegid, me jõuame selle juurde tagasi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Rain Epler, Martin Helme, Henn Põlluaas ja Rene Kokk. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 11, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 3 ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 4, esitaja on rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan enne hääletamist kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Saalist öeldakse: "Helir-Valdor Seedri pult ei tööta.") Katkestan hääletuse. Ma loodan, et sa tahtsid toetada. (Saalis räägitakse.) Helir, sinu limiit on täis. Head kolleegid, väga vabandan tehnilise tõrke pärast. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse. Juhataja vaheaeg kümme minutit. Proovime selle ajaga, kas õnnestub pult korda saada, ja kui pulti ei õnnestu korda saada, siis kaalume teisi võimalusi. V a h e a e g

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Tänan tehnilist personali. Helir-Valdor Seeder on esimene Riigikogu liige, kes sai endale uue puldi. Palju õnne selle eest! Loodame, et see pult teil kenasti töötab. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 51, vastu 12, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 4 leidis toetust. Võtan nüüd enne järgmist hääletust protseduurilise küsimuse. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma tahan tungivalt protesteerida selle vastu, mis puudutab seda, et te ei võimaldanud mul kolmandat muudatusettepanekut tagasi võtta. Te andsite tegelikult kaks vastandlikku tõlgendust. Enne ühte vaheaega te ütlesite, et muudatusettepanekut on võimalik tagasi võtta, kui seda toetab esitajate enamus, või siis [saab tagasi võtta] muudatusettepaneku selle osa – osaline tagasivõtmine, mida iganes see tähendab –, mille konkreetne inimene on esitanud. Ma oleksin soovinud muudatusettepaneku nr 3, mille ma esitasin, tagasi võtta. Aga hiljem te asusite seisukohale, et muudatusettepanekuid ei saa üldse tagasi võtta. Ma palun nüüd teilt selgitust, mis on juhataja tõlgendus kehtivast kodukorraseadusest.

Aitäh, hea kolleeg! Juhataja tõlgendus on sarnane: [juhtivkomisjoni] poolt arvestamata jäänud muudatusettepanekut on muudatusettepaneku algatajal õigus juhtivkomisjonis tagasi võtta suuliselt. Peale seda on ka võimalik muudatusettepanekut tagasi võtta, aga tehes seda kirjalikult, allkirjastatult, ja seda saab teha kuni hääletuse juurde asumiseni. Me oleme seisukohal, et hääletamine algas esimese muudatusettepaneku hääletamisega. Selleks hetkeks ei olnud laekunud ei juhatajale ega ka istungiosakonnale mitte üheltki muudatusettepaneku esitajalt kirjalikku taotlust muudatusettepaneku tagasivõtmiseks ja seetõttu ei ole enam tõepoolest istungisaalis võimalik neid muudatusettepanekuid tagasi võtta. Te saate ise aru, milline anarhia sellele järgneb, kui võimaldada ka istungi käigus muudatusettepanekuid tagasi võtta. See muudaks Riigikogu istungi töö äärmiselt ebatõhusaks ja see kindlasti ei teeni seda eesmärki, milleks Riigikogu on ellu kutsutud. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma püüan oma küsimuse väga täpselt sõnastada. Mul on küsimus, mis kombel ja millise muudatusettepaneku ma saan tagasi võtta. Siin on muudatusettepanekud kokku seotud. Nii on erinevatest ettepanekutest tekitatud 19 seotud muudatusettepanekut, mis ei ole ei komisjoni algatatud muudatusettepanekud ega ole ka ühegi Riigikogu liikme ega fraktsiooni algatatud ega esitatud muudatusettepanekud, vaid on seotud muudatusettepanekud. Kui ma tahan nüüd tagasi võtta oma esitatud muudatusettepaneku, mis on üks osa seotud muudatusettepanekust, kas ma pean siis tagasi võtma terve seotud muudatusettepaneku – sel juhul justkui peaks olema üle poole esitajatest [sellega nõus], kuigi keegi ei ole selle muudatusettepaneku esitaja, mis on kokku seotud – või ma saan ikkagi tagasi võtta ainult konkreetselt oma muudatusettepaneku ja ülejäänu jääb siis kehtima, kuigi see ei ole enam komisjoni poolt kokku seotud muudatusettepanek, vaid mingisugune muu ollus. On väga raske tõlgendada, mis see on. Palun selgitage, millisel kujul ma saan oma muudatusettepaneku tagasi võtta. Kodukorraseadus võimaldab mul seda kuni hääletuseni tagasi võtta, teha seda siin kirjalikult. Ma vormistaksin selle kirjalikult. Aidake, kuidas ma peaksin selle sõnastama.

Hea kolleeg! Te saate võtta tagasi ikkagi üksnes enda esitatud muudatusettepaneku, kui te selle üksinda esitasite. Saate seda teha komisjoni istungil, juhul kui see muudatusettepanek jäi arvestamata, saate teha seda suuliselt. Tõepoolest, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommentaari kohaselt on viidatud võimalusele esitatud muudatusettepanekud ka muul ajal tagasi võtta, aga seal on vorminõue, mis tähendab seda, et see [soov] peab olema kirjalikult ja allkirjastatud. Taas kord, kommentaaris on kirjas ka sarnane säte, et seda peab olema tehtud enne hääletamist. Mina juhatajana olen selgelt seisukohal, et parimal juhul on seda võimalik teha kuni esimese hääletamiseni, aga tegelikult see on küsimus, mida, ma arvan, juhatus kindlasti lähiajal arutab. Ma eeldan, et see peaks olema [tehtud] ikkagi mõnevõrra varem, isegi enne hääletuse juurde asumist, selleks et oleks võimalik valmistada täiskogule materjalid ette, et täiskogu teaks, millised muudatusettepanekud on ja milliseid muudatusettepanekuid hääletatakse. Kui me hakkame täiskogus muudatusettepanekuid sisuliselt muutma, siis on see tõepoolest anarhia. Head kolleegid, praegu, veel kord, me lähtume sellest kitsast tõlgendusest, et [muudatusettepanekuid saab tagasi võtta] kuni hääletuse alguseni. Me alustasime esimese muudatusettepaneku hääletust, ma ei tea, mingi tund aega tagasi. Kuni selle hetkeni oleks tänase tõlgenduse kohaselt võinud seda teha. Aga ma olen pigem seda meelt, et ka see on liiga liberaalne, et seni on võimalus tagasi võtta. Ideaalis võiks see olla kuni dokumentide esitamiseni saali, siis tulevad saali õiged dokumendid. Vastasel korral esitab komisjon saali dokumendid ja siis peab hakkama neid tagasi võtma, neid ümber tegema, tagasi võtma ja ümber tegema. Iga kell võib tulla keegi, kes võtab oma muudatusettepaneku tagasi. See on ilmne anarhia ja ma arvan, et seda ei soovi ka teie, head kolleegid. Ma võtan kaks viimast protseduurilist küsimust ja siis läheme istungiga edasi – istung jätkub, aga läheme muudatusettepanekute hääletamisega edasi. Urmas Reinsalu, palun!

Härra istungi juhataja! Te andsite nüüd kolmanda tõlgenduse ja ma absoluutselt ei saa aru, mis siin toimub. Alul, paarkümmend minutit tagasi, te ütlesite: muudatusettepanekuid saab enamus tagasi võtta. Siis te asusite seisukohale, enne kui vaheaeg algas, et neid muudatusettepanekuid ei saagi tagasi võtta. Nüüd te asusite seisukohale, et muudatusettepanekuid – kui ma sain õigesti aru, ma ei taha teile sõnu suhu panna – saab tagasi võtta enne dokumentide esitamist saali. Te ütlesite, et dokumendid peavad olema saali esitatud, ja siis viitasite paralleelselt – see on veidike vastuolus eelmisega –, et muudatusettepaneku saaks tagasi võtta enne istungi algust. Ma ei tea, kas see on täna kell kaks või praeguse päevakorrapunkti alguses või kuidas me seda istungi algust tõlgendame. Meil on parlamendi praktika olemas, ma mäletan ka valitsuse muudatusettepanekuid, mis on tagasi võetud, seda on saadud varasemas praktikas igal juhul ka saalis teha. Nüüd ma kordan küsimust. Kas praegu asub istungi juhataja seisukohale, et [vastupidi] praktikale, mis on olnud, et enne hääletust saab tagasi võtta – ma möönan, et selle üle võib arutleda, hääletuskella, ajanivoo ja nii edasi üle –, te praegu keelate Riigikogu liikmetel enda esitatud muudatusettepanekuid selle eelnõu menetlemisel tagasi võtta? Kas ma saan [õigesti] aru, et teie tõlgendustest, mis te olete vastuokslikult siin parlamendile esitanud, viimane on see seisukoht, millele te olete asunud? Me peame selles asjas selguse saama, härra istungi juhataja. Ja ma palun, et te annaksite siiski ka hiljem sõna, sest ma millegipärast kahtlustan, et teie vastus võib viia veel uue segaduseni.

Hea kolleeg! Te pöörate nüüd küll asju teadlikult pea peale. Ma andsin teile väga selge ja ammendava selgituse, ma arvan, 90% Riigikogu liikmetest saavad aru, mis selle selgituse sisu oli. Kui te ei taha aru saada, on teine teema. Kordan veel kord, vastus on selge: jah, minu selge seisukoht on see, et selle eelnõu menetluse praeguses faasis ei ole see võimalik või vähemalt mina juhatajana ei pea võimalikuks muudatusettepanekute tagasivõtmist. Punkt. Klaar. On selge ja arusaadav? Veel kord, neid on võimalik tagasi võtta juhtivkomisjoni istungil suuliselt. Möönan, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus jätab võimaluse ka peale seda muudatusettepanekuid tagasi võtta, aga seal on vorminõue, et see peab olema vormistatud kirjalikult. Ja need kommentaarid, mis ma andsin – Urmas, tõesti, ära palun pööra [neid pea peale]. Ma ütlen veel kord, et kui võtta kommentaaride tekst, siis seal on jah öeldud, et kuni hääletuse alguseni – no see on peaaegu et jõle kaua –, aga ma leian, et tegelikult tulevikus ei ole see toimiv. Ja tegemist on üksnes kommenteeritud väljaandega. Tegelikult peaks olema ikkagi mingi pikem aeg enne istungi algust või hääletuse algust, et komisjon saaks valmistada saali jaoks ette korralikud dokumendid, mille järgi te saate hääletada. Muidu te ei tea, mille järgi hääletada. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Esiteks, ma ei saa aru, mis valu teil selle automaksuga ikkagi on. Iga selgitusega läheb see asi rohkem rappa. Kõik siin saalis olijad saavad aru, et selline menetluskäik, nagu on tehtud selle eelnõu ja muudatus[ettepanekutega], ei ole tegelikult korrektne. Võtke see automaksueelnõu tagasi, tõmmake pidurit. Te viitasite enne ka rahanduskomisjonile. Mina olin rahanduskomisjonis ja võin seda protseduuri seal kirjeldada. Komisjoni esimees ütles kiiresti, et nüüd seotakse asjad kimpu, opositsioon protestis, aga mitte ühtegi sõna selle kohta, kuidas menetleda, mismoodi tagasi võtta, ei öeldud. Nii et võib järeldada, et kehtib seesama kollane raamat, kus öeldakse, et kuni hääletuse alguseni saab võtta oma ettepanekuid tagasi. Ja [isegi] kui teie ütlete, et see kollane raamat ei toimi, siis kahjuks hetkel on nii. Sellelesamale raamatule tuginedes olete te teinud väga palju erinevaid otsuseid siin saalis, ja nüüd järsku see raamat enam ei toimi. Nii et ma protesteerin ja teen ettepaneku: palun katkestame lugemise, võtke see automaksueelnõu tagasi ja hakkame otsast peale. See asi on rappa jooksnud.

Aitäh, hea kolleeg! Me jõuame selle hääletuseni, terve rida katkestamise ettepanekuid on tehtud, me jõuame selle hääletuseni. Ma austan teid, et te vähemalt ütlete otse välja, miks selline jaur siin saalis toimub – sest teile tõepoolest see eelnõu sisu poole pealt ei meeldi. Nii et sellepärast see tants käib. Minu vastused on olnud väga selged, väga konkreetsed. Ma arvan, et ma ei pea enam kordama. Minu selge seisukoht on, et praeguses menetlusfaasis, kuhu me selle eelnõuga jõudnud oleme, ei ole enam võimalik muudatusettepanekuid tagasi võtta, kuna me oleme hääletuse protseduuri juba alustanud. Punkt. (Protestihääled saalist.) See on minu lõplik seisukoht. Te võite sellega mitte nõus olla. Te küsisite, mis on minu seisukoht. Nüüd, kui seisukoht ei meeldi, te teete häält, on ju. Head kolleegid, nii ei ole võimalik Riigikogu istungit pidada. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Selle on esitanud Jaak Valge, Henn Põlluaas, Varro Vooglaid, Rene Kokk ja Siim Pohlak, juhtivkomisjoni seisukoht … (Arutab midagi enda kõrval istuva ametnikuga istungiosakonnast.) Oleme jõudnud muudatusettepaneku nr 5 juurde, mille on esitanud Jaak Valge, Henn Põlluaas, Varro Vooglaid, Rene Kokk ja Siim Pohlak. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle‑Moonika Helme, palun! (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Ma kuulan Helle-Moonika … (Urmas Reinsalu jätkab.) Okei. Jah, nõus. Olen Urmas Reinsalu märkusega nõus. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma tahan teilt nüüd küsida sellise asja kohta. Ja mul pole midagi selle vastu, kui Helle-Moonika Helme – ma ühinen tema seisukohaga – võtab vaheaja. Aga te ütlesite, et muudatusettepanekut tohib tagasi võtta varem, ja ma nüüd [küsin] täpsustust, kas tänase kalendripäeva hommikul oleks teie hinnangul saanud muudatusettepanekuid kirjalikult tagasi võtta või mitte. Teiseks, meil on siin saalis ka seaduseelnõude tagasivõtmise praktika. Ka parlamendi istungi ajal, kui dokumendid on esitatud ja nõnda edasi, on valitsus – ma mäletan, et konkreetselt terviseminister Riina Sikkut – seaduseelnõu tagasi võtnud. Kas seesama teie tõlgendus – kuna kodukorraseaduses on nii muudatusettepanekute kui ka eelnõude algatamise [kord] ehitatud üles paralleelselt – näeb ette ka selle, millisel ajal saab seaduseelnõu tagasi võtta sellisel juhul? Millisel ajal saab seaduseelnõu tagasi võtta? Ja teiseks, milline on aja[piirang], mis ajani täpselt on võimalik muudatusettepaneku esitajal see tagasi võtta? On see ainult komisjoni istungil või kuni päev enne [istungit] või ka samal päeval või enne istungi algust? Palun seda tõlgendust.

Aitäh, hea kolleeg! Urmas, mul on tõesti piinlik, et ma pean seda sulle kolmandat korda selgitama. Esiteks, eelnõu tagasivõtmine ja muudatusettepaneku tagasivõtmine on natukene erinevad. Tõepoolest, eelnõu on võimalik igal hetkel tagasi võtta. Valitsuse algatatud eelnõu võib valitsus igal hetkel võtta tagasi. Klaar. Selge. Punkt. Ja siis ei teki ka saalis menetluses mingeid probleeme, on ju, sellepärast et kui eelnõu ei ole, siis ei ole midagi arutada, ei teki mingit segadust. Asi klaar. Teiseks, veel kord, tänane kitsas tõlgendus on täpselt see, nagu kollane raamat räägib, et muudatusettepanekuid, mida ei ole arvestatud, on muudatusettepanekute esitajal õigus juhtivkomisjonis tagasi võtta suuliselt, öeldes seal – see protokollitakse –, et [ettepanek] võetakse tagasi. Möönan, kolmandat korda ütlen seda, et kollane raamat annab võimaluse muudatusettepanek tagasi võtta ka peale arutelu juhtivkomisjoni istungil, ja nüüd on tõepoolest küsimus, mis hetkeni. Kommentaari kohaselt – rõhutan: kommentaari kohaselt, mitte seaduse sätte kohaselt – on võimalik seda teha kuni hääletuse alguseni. See on see punkt, sellisena on see seal kirjas. Ja sellest lähtudes – ma rõhutan veel kord: see on kitsas tõlgendus – ma leian, et seda aega peaks pikendama, selleks et juhtivkomisjonil oleks võimalus materjale saali jaoks ette valmistada. Aga seda ei saa otsustada mina üksinda, selle üle peaks otsustama juhatus, kas ta kehtestab mingi pikema vahemiku päevakorrapunkti menetlemise ja [muudatusettepanekute tagasivõtmise] vahel. Minul seda õigust tõepoolest ei ole. Küll aga tõlgendan seda, mis puudutab hääletuse algust. Me alustasime esimese muudatusettepanekute hääletamist tund-poolteist tagasi. Selle hetkeni ei olnud laekunud mitte ühtegi kirjalikku ettepanekut muudatusettepaneku tagasivõtmiseks. Urmas Reinsalu, nüüd küsimus seoses hääletamisega. Või teil ei ole enam soovi? Ma näen, et teie nimi on üleval.

Mul on väga palju küsimusi. Kas ma saan [õigesti] aru, et istungi juhataja … Seadus räägib hääletusest ja peab selle all silmas 30 sekundit, kui seda läbi viiakse, ja sellele järgnevat haamrilööki – nii on kodukorraseadus määratlenud hääletuse. Nüüd ma saan aru, et teie olete asunud [seisukohale], et tegelikult hääletus algab esimesest muudatusettepanekust ja lõpeb viimase muudatusettepaneku menetlemisega, et see on teie käsitlus, mis on seaduses hääletus.

Jah, see on minu tõlgendus, väga selge ja ühene. (Urmas Reinsalu räägib edasi.) See võib teile meeldida või mitte meeldida, võite selle vaidlustada. Selline lähenemine tagab menetlusökonoomia ja parlamendi tõhusa toimimise. Vastasel korral tekib tohutu anarhia, keegi võtab [muudatusettepaneku] tagasi ja siis keegi kolmas küsib: "Mida me nüüd siis hääletame? Palun vormistage see muudatusettepanek uuesti, et ma teaks, mille poolt või mille vastu hääletada." Sa saad, Urmas, ise aru, milline anarhia siis tegelikult tekiks. Nii et siin ei saa ühtegi muud võimalust olla. Hetkel, veel kord, minul ei ole rohkem õigust tõlgendada kui seda, et [tagasivõtmine on võimalik] kuni hääletuse alguseni. Meie hääletus algas, ma ei tea, neljandat korda ütlen, tund aega tagasi ja mina ei pea muudatusettepaneku tagasivõtmist enam võimalikuks. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Enne kui ma lähen – kuidas ma nüüd ütlen? – oma palve või nõude juurde, ma ikkagi küsin. Me oleme nüüd jõudnud järjekordse hääletuseni, muudatusettepaneku hääletuseni, ja neid tuleb veel kümneid. Samas te ütlesite, et on tehtud ka katkestamisettepanek ja me hakkame ka seda hääletama. Milline hääletus on see hääletus, enne mida saab muudatusettepanekuid tagasi võtta? Kas esimene muudatusettepanek, mis on absoluutselt erinev kõikidest teistest järgmistest muudatusettepanekutest, mida me hakkame hääletama, või katkestamishääletus, mis on selge, konkreetne ja ühene hääletus, lõpphääletus? Kui te mulle nüüd ära vastate, siis ma võtaks …

Hea kolleeg! Ma olen kolm korda selgitanud, et hääletamise protsess, muudatusettepanekute hääletamine algas esimese muudatusettepaneku hääletamisega. Kuni selle hetkeni oli võimalik – ma ütlen, et isegi laia tõlgenduse kohaselt – muudatusettepanekuid tagasi võtta, peale seda enam mitte. See on minu lõplik seisukoht. Kas keegi soovib võtta vaheaega enne muudatusettepaneku hääletamist? Ainult selleks annan mikrofoni. Helle-Moonika Helme, palun!

Ma tõepoolest palun seda muudatusettepanekut hääletada – seda muudatusettepanekut hääletada! See on nüüd juba viies hääletus, eks ju. Mitte esimene, vaid viies, ja see on täiesti erinev kõikidest eelmistest ja täiesti erinev kõikidest järgmistest. Aga kuna me oleme selle juures, siis ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan enne seda ka kümme minutit vaheaega. Palun teil järele mõelda, milline hääletus on see hääletus, enne mida saab muudatusettepanekuid veel tagasi võtta. Meil on praegu kümme minutit aega, me tegelikult saaks selle ära vormistada, või need saaks, kes tahavad.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [fraktsiooni] palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme viienda muudatusettepaneku juures, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 15, vastu 49, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Siim Pohlak, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Jah, palun, Siim Pohlak, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsimus, mure on selline. (Juhataja helistab kella.) Mina olen järgmised kaks ettepanekut esitanud. Kui need mõlemad läbi lähevad, siis tegelikult automaks jääb ära. Aga ma küsin nüüd tehnilise asja kohta sellest kollasest raamatust – te olete spetsialist sellel alal. See raamat ütleb, et fraktsiooni, komisjoni esindajal ja ka muudatusettepaneku esitajal on õigus teatada, millise loetelus sisalduva muudatusettepaneku hääletamist ta nõuab. Mul on siin loetelus mitu muudatusettepanekut.

Ma vabandan. Head ametikaaslased, saalis on lärm. Ma ei kuule protseduurilist küsimust. Palun vaikust. Aitäh!

Jah, okei. Alustan otsast peale.

Ei, ärge otsast peale alustage, sealt maalt, kus pooleli jäi.

Ühesõnaga, kollane raamat ütleb, et minul on ükskõik kas esitajana või fraktsiooni esindajana õigus öelda, millise loetelus toodud muudatusettepaneku hääletamist ma nõuan. Siin ongi nüüd kuues muudatusettepanek ning selle all loetelus on veel üks ja kaks. Kui ma soovin sealt nüüd ainult esimest hääletada, mis siis saab? Tegelikult see ei ole ju praegu võimalik, aga kollane raamat selgelt lubab, et ma võin [paluda] hääletada loetelus olevatest muudatusettepanekutest ainult ühte.

Hetkel me hääletame tulenevalt juhtivkomisjoni otsusest kuuendat muudatusettepanekut, mis on ju võetud arvesse ühe ettepanekuna. Andke palun mikrofon tagasi härra Pohlakule.

Aitäh! Aga juhataja, loetelus on ju ikkagi selgelt kaks ettepanekut, ma näen praegu.

Ma näen ka, aga juhtivkomisjon on öelnud, et see on üks. Näete, vaadake … (Naer saalis.) Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud juhataja, te ei ole meie varasemas diskussioonis osalenud …

Ei ole jah.

… ja olete seetõttu maha jäänud. Me oleme siin mitu etappi läbinud. Loomulikult, menetlusökonoomia seisukohast ei ole mõistlik algusest alustada ja ma jätkan sealt, kus me pooleli oleme. Kõigepealt ma küsin, kas minu kaks kirjalikku ettepanekut muudatusettepaneku tagasivõtmise kohta on juhatajale jõudnud ja edasi antud, sest eelmine juhataja lahkus. Kas ta jättis need materjalid teile?

Jah, kõik kirjad, nõudmised on siia jäetud, nii et on olemas. Palun mikrofon Helir-Valdor Seederile. Palun!

Aitäh! Siis mul on sisuline küsimus. Kõigepealt peaks loomulikult täpsustama eelnevat protseduurilist küsimust, mille härra Pohlak esitas, sest see on tõepoolest üks võtmeküsimusi. Muudatusettepaneku esitajaid on mitu ja see kokkuseotud ettepanek on selline, mida ei ole keegi esitanud. See ei ole komisjoni ettepanek, see ei ole ka konkreetselt ühegi üksikuna muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liikme ettepanek. See on nii-öelda vägivaldselt kokkuseotud muudatusettepanek. Ja nüüd tekib kõigepealt küsimus, kuidas seda hääletada, aga veel enam, kuidas seda tagasi võtta, sest me soovime seda tagasi võtta ning kodu‑ ja töökorra seadus võimaldab seda kuni hääletuseni tagasi võtta. Juhul kui me võtame nüüd ühe osa kokkuseotud muudatusettepanekust tagasi, kuidas see protseduuriliselt välja näeb? Olge hea, palun selgitage ja viidake ka kodukorra vastavale paragrahvile.

Aitäh! Jah, ma saan aru, et see arutelu on siin käinud, ja aus vastus on see, et ma ei ole sellel arutelul osalenud. Nii et ma arvan, et ma kasutan võimalust ja palun enda poolt viis minutit vaheaega. Vaheaeg viis minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja vaheaeg on lõppenud. Ma vabandan, et see läks pikemaks. Me kogunesime Riigikogu juhatusega ja otsustasime Riigikogu juhatusega, et muudatusettepanekuid saab võtta välja enne muudatusettepanekute läbivaatamise juurde asumist. Muudatusettepanekute [läbivaatamise] käigus neid välja võtta ei saa. Millele me tugineme? Tugineme kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punktile 18, mis ütleb, et [Riigikogu juhatus] otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused. Nii et see on see, millele me tugineme. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! See on muidugi väga meelevaldne tõlgendus teil. Ma ei tea, kas juhatus oli täiskoosseisus või mitte, ehkki see antud juhul ei ole muidugi oluline. Siin eelnev juhataja põhjendas oma samasugust tõlgendust, nagu teie praegu ütlesite – ma loodan, et see ei olnud mitte eelmise juhataja diktaat, vaid te mõtlesite ka oma peaga kaasa ja et see oli demokraatlik arutelu. Aga muudatusettepanekuid ei hääletata ju ainult nonstop. Kui muudatusettepanekuid hakatakse hääletama näiteks teisipäevasel istungil ja vahepeal lõpeb Riigikogu tööaeg, nii nagu meil kodu‑ ja töökorra seadus ette näeb, ja hääletus peaks jätkuma kolmapäeval, kas ka siis kehtib sama tõlgendus, et ei ole võimalik saali materjali anda ja ei ole võimalik tutvuda muutunud materjaliga? Kas muudatusettepanekuid ei saa tagasi võtta ka siis, kui [nende läbivaatamine] jätkub järgmisel päeval või tööajale järgneb lausa vaba nädal? Näiteks kui neljapäevase istungi tööaeg saab otsa ja on terve vaba nädal, kas siis tegelikult ei ole võimalik muudatusettepanekuid tagasi võtta? Siis see eelnev põhjendus, mille Toomas Kivimägi andis, ju absoluutselt ei päde.

Kõigepealt, esiteks: kas see oli üksmeelne positsioon? Jah, oli. Vastates teie küsimusele, ma lähen ka tõlgendamise teekonnale, ma pean sinna minema. Kui see nihkub teisipäevast kolmapäevale, või teine näide, mis te ütlesite, et neljapäevast, ja vaba nädal on vahel, nihkub näiteks esmaspäevale, siis mina käsitlen seda nii, et see protseduur on ju avatud. Selles mõttes, et on 24 tundi vahet või seitse ööpäeva või isegi pea kümme ööpäeva vahet, aga muudatusettepanekute läbivaatamise protseduur on ju ikkagi avatud. Siis tuleks seda minu meelest sarnaselt käsitleda. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Jah, tõepoolest, see olukord, mis meil siin täna on, on täiesti pretsedenditu ja ma ütleks, et lausa absurdne. Ma just vaatasin ühte muudatusettepanekut, mille puhul loeti ka minu nimi ette. Seal oli 15 absoluutselt erinevat muudatusettepanekut kokku pandud ja mitte ühelgi neist ei olnud kattumust minu ettepanekuga. Nii et tegelikult siin ei olegi võimalik üldse nende muudatusettepanekute üle hääletada. See, mis komisjonis toimus, on täiesti meelevaldne ja täiesti seadusvastane. Ja see seadusvastane olukord jätkub ka praegu. Aga minu küsimus on see, et kui nüüd juhatus käis koos ja jõudis mingisugusele otsusele, siis kuidas me talitame nende muudatusettepanekute mingisuguse konglomeraadiga, mis siin on varem hääletusel olnud. Et seda liini jätkata, et kõik oleks ühtne, kas me ei peaks mitte hakkama otsast pihta?

Aitäh! Ma vastan kõigepealt teie protseduurilise küsimuse esimesele poolele. Ma arvan, et muudatusettepanekute sidumine põhimõtteliselt ei ole õige ega hea mõte. See on minu enda arvamus. Tõsi on see, et juhatuse seisukoht on, et see, mis on seotud ja kuidas need seotakse, on juhtivkomisjoni [otsus]. Aga tuginedes Riigikogu liikme kogemusele, ma arvan, et muudatusettepanekuid ei peaks siduma. See on minu arvamus. Ent kui need on seotud, siis see on juhtivkomisjoni [otsus]. Vastan teie protseduurilise küsimuse teisele poolele, kas me peaksime otsast peale alustama: ei peaks. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma kõigepealt avaldan protesti selle tõlgenduse vastu, mis te ütlesite. Ja ma jään oma kirjalike ettepanekute juurde. Ma soovin need muudatusettepanekud tagasi võtta ja loodan, et kui me nende hääletuseni jõuame, siis te seda võimaldate. Aga ma juhin tähelepanu, et selline tõlgendus on väga ohtliku pretsedendi loomine ja töötab vastu nii parlamendi töö ökonoomiale kui ka Riigikohtu otsusest tulenevale varasemale tõlgendusele, mida teie ja kõik teised juhatajad on siin maininud ning mis puudutab seda, et Riigikogu peab olema töövõimeline. Praegu te loote selle tõlgendusega olukorra, et kui on näiteks 400 või 500 muudatusettepanekut ja jõutakse kümnenda muudatusettepaneku hääletuseni ning siis muudatusettepanekute tegijad leiavad, et mõistlik on ülejäänud muudatusettepanekud ühiselt tagasi võtta ja vabastada parlament obstruktsioonist, siis võimalust seda teha enam ei ole. Sest te tõlgendate, et hääletus on alanud ja tagasi neid võtta ei saa. See on väga ohtlik ja jäik pretsedent, mida te praegu loote. Seda esiteks. Ja teiseks, ma püüan selgitada. Teid ei olnud saalis, kui Toomas Kivimägi selgitas, miks ei saa neid praegu tagasi võtta siin saalis: sest ei ole enam võimalik vastavaid materjale muutunud muudatusettepanekute kohta Riigikogu liikmetele kätte jagada, selleks ei ole aega. Aga kui meil näiteks lõpeb neljapäeval [istungi] aeg ja järgneb vaba nädal, siis on võimalik kõik need materjalid ümber teha ja esmaspäeva hommikuks peale vaba nädalat ilusasti kõigile Riigikogu liikmetele muutunud materjalid jagada. Siis seda takistust ei ole. Ja siin on oluline erinevus.

Aitäh! Ma vastan nii, et ma olen sellega nõus, jah, et praegu on loodud mingi tava. Teie näite puhul, et kui kümme muudatusettepanekut on läbi vaadatud ja järgmised 400 tükki, 11.–410. muudatusettepanek tahetakse tagasi võtta – täna on 5. juuni 2024 –, siis kindlasti tuginetakse [edaspidi] sellele pretsedendile või lahendile. Ju siis teised juhatuse liikmed arutavad seda küsimust, aga mingi pretsedent on loodud, see vastab tõele. Teine küsimus, et kui neljapäeval jääb muudatusettepanekute läbivaatamine pooleli, kas siis ei saa ülejärgmiseks nädalaks printida välja uusi materjale. Vastus: saab küll. Aga kui see jääb pooleli teise näite puhul, jääb näiteks praegu pooleli ja on vaja uusi materjale välja printida, siis ei ole mitte kümme päeva vahet, vaid siis tekib tehniline probleem. Aga jah, ma arvan, et parem oleks see, kui me ei peaks üldse muudatusettepanekuid siduma. Ma arvan, et see oleks kõige õigem tee. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina läheksin veel kaugemale: mitte ainult ei peaks muudatusettepanekuid mitte kokku siduma, vaid peaks kogu automaksu üldse ära jätma. Järgmised kaks ettepanekut, mis on kokku seotud ja tulevad kohe hääletusele – kui see muudatus nüüd läbi läheb, siis tühistataksegi automaksueelnõu ära. Ma palun kindlasti enne hääletamist kümme minutit vaheaega, et koalitsioon saaks aru pidada, kas on ikkagi vaja asuda praegu seda varamaksu kehtestama. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt palun kümme minutit vaheaega.

Ma korraks palun mikrofoni tagasi Siim Pohlakule. Kas te soovite ka hääletamist?

Jah, soovin hääletamist ja enne seda kümme minutit vaheaega.

Jah. Muidu ei oleks saanud kümmet minutit vaheaega paluda. Nii et vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [fraktsiooni] palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kuuenda muudatusettepaneku juures, esitaja Siim Pohlak, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 15, vastu 44, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Evelin Poolamets ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kodukorra tõlgendamine on võtnud siin nii pööraselt arusaamatu suuna, et ma küsin täpsustust. Te olete võtnud seisukoha ja tõlgendate, et hääletamine on alanud ja muudatusettepanekuid ei saa tagasi võtta isegi siis, kui [see soov] on esitatud kirjalikult, nii nagu kodu‑ ja töökorra seadus ette näeb. Kas kirjalikult esitatud katkestamisettepanekut on võimalik tagasi võtta? Hääletamine on alanud. Milline on teie käsitlus ja tõlgendus tulenevalt kodu‑ ja töökorrast? Mina vaatan seda edasi-tagasi ja ma ei suuda enam aru saada.

Aitäh! Hea küsimus. Kui esitaja soovib katkestamise ettepanekut tagasi võtta, kas seda saab [teha]? Mina tõlgendan seda nii, et saab. Jah, saab. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Endiselt on seisukoht, et automaksu ei tuleks kehtestada. Et koalitsioon saaks selle üle järele mõelda, palun selle ettepaneku hääletamist ja enne hääletamist palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [fraktsiooni] palutud vaheaeg on lõppenud. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Evelin Poolamets ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun kümme minutit vaheaega enne hääletamist.

(Saalist öeldakse, et vaheaeg juba oli.) Ma võin selle teile anda küll, aga probleem on selles, et te ise juba võtsite enne selle muudatusettepaneku [hääletamist] vaheaja. Kuigi tõesti, Riigikohus on andnud meile enesekorraldusõiguse, nii et võib-olla saaks seda kaaluda, aga ma siiski lähtun hetkel sellest, et ei saa, te ei saa teist korda [vaheaega] võtta. Nii et ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud juhtivkomisjon, rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on [arvestada täielikult]. Lauri Laats, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Kas te soovite ka hääletust?

Enne hääletust vaheaega, palun!

Kas teie soovite ka hääletamist?

No ikka teeme hääletuse!

(Naer saalis.) No kui teeme, siis teeme. Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kaheksas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 41, vastu 8, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 9. (Saalist öeldakse midagi.) Mida? Muudatusettepanek nr 9. Jah, siin on päris palju esitajaid: Kert Kingo, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. On tulnud Riigikogu juhatajale ettepanek: võtan tagasi muudatusettepaneku nr 9 punkti 52, lehekülg 17, SE 364. Seda on palunud Helir-Valdor Seeder. Nagu te teate, on Riigikogu juhatus asja arutanud ja öelnud, et tagasi võtta ei saa, tagasi võtta oleks saanud enne seda, kui me asusime muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. No ja siin me nüüd siis oleme. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma ei hakka oma protesti kordama, see on juba stenogrammis ilusasti sees ja me saame selle protesti menetlemisega edaspidi tegeleda. Aga mul on ikkagi küsimus Riigikogu istungi juhtimise kohta, et sellest paremini aru saada. Siin mõned istungid tagasi, kui võeti muudatusettepanekute hääletamise juures obstruktsioonilise iseloomuga vaheaegu, võimaldas juhataja viis-kuus vaheaega ja edaspidi enam vaheaegasid võtta ei võimaldanud. Milline on tänane päevaplaan? Kas täna on ka juhatajal plaanis kutsuda kokku juhatus ja teha ettepanek Riigikogu töö parema sujumise nimel – ka Riigikohus on meile andnud volituse Riigikogu tööd laiaulatuslikult korraldada – muudatusettepanekuid hääletusele pannes vaheaegu enam mitte võtta ja minna edasi ilma vaheaegadeta? Kas selline päevaplaan on ka juhatuses arutusel olnud või on teil võimalik ja mõistlik see ettepanek teha ja seda arutada?

Aitäh! Kõigepealt, ma alustan tagantpoolt. Mina ei plaani teha Riigikogu juhatuses ettepanekut vaheaegade võtmine lõpetada. Nüüd see näide, mille juurde te tulite. See ei olnud tegelikult Riigikogu juhatuse otsus, et vaheaegade võtmine lõpetada, sest Riigikogu juhatuses ei olnud konsensust. Kuna üks juhatuse liige oli jäärapäiselt selle vastu, siis tuli see siia saali ja täiskogu otsustas seda. Ja täiskogu otsustas toona vaheaegade võtmise lõpetada. Tänase plaani kohta: liikudes Riigikogu koridorides, vaadates silma, kuulates nurga taha ja otse ette, ei ole mina sellisest plaanist, ettepanekust kuulnud, et vaheaegade võtmine lõpetada. Kas võib tulla? Tulla võib. Aga toona, jah, Riigikogu juhatuses konsensust ei olnud. Nii et hetkel ei ole sellist plaani küll olnud. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa, aitäh! Te just lugesite ette muudatusettepanku esitajad ja on väga huvitav, et selle muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja muu hulgas ka Jüri Ratas. (Naer saalis.) Kas te ise mäletate, et te oleksite esitanud muudatusettepaneku koos Keskerakonna fraktsiooniga?

Aitäh! No see küsimus on teil ju sellesama nurga alt, et kui õige on muudatusettepanekuid kokku, kimpu siduda, eks. Ma vastasin ka eelnevalt, et minu meelest muudatusettepanekute sidumine ei ole õige. Ma arvan, et seda ei tuleks teha. Aga vastasin ka seda, kas see on õiguslikult pädev või mitte: juhatusel on olnud positsioon, et seda otsustab juhtivkomisjon, kus mõnikord on koalitsiooni ülekaal ja mõnikord ei ole. Aga tavaliselt on. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Loomulikult, ma kasutan taas võimalust protesteerida kõige selle vastu, mis siin toimub, selle seadusvastasuse, meie töö- ja kodukorra seaduse ja ka põhiseaduse rikkumise vastu. Aga selguse huvides ma palun teil täpselt selgitada mulle ja ka kõikidele teistele austatud Riigikogu liikmetele, mida ja mille üle me siin hääletame. Selle muudatusettepaneku all on väga suur hulk täiesti erinevaid ettepanekuid ja ma tõepoolest ei saa aru, kas me hääletame ühe, teise või kolmanda üle. Kõiki koos hääletada on absoluutselt võimatu, sest need ongi erinevad. Äkki te formuleerite meile lühidalt selle muudatusettepaneku sisu, mille me kas võtame vastu või lükkame tagasi?

Aitäh! See, mida te minu käest palute, on sisuline töö ja seda teeb komisjon, seda ma teile kindlasti formuleerima ei hakka. Aga mille üle me hääletame? Hääletame muudatusettepanekut nr 9, nii nagu see on juhtivkomisjonist tulnud. Tõesti, nagu te väga õigesti ütlesite, esitajate hulgas on nii Riigikogu liikmeid kui ka üks fraktsioon. Nii et see on päris kirju värk siin, aga juhtivkomisjon on öelnud, et see on kõik üks ja sama muudatusettepanek, nr 9. Seda hakkame hääletama. Sisu on … (Lehitseb pabereid.) No sisu on seitsmel ja poolel leheküljel, nii et see on väga põhjalikult siia kirja pandud. Lauri Laats, palun, teie soov!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna punkt üheksa on tõesti väga mahukas muudatusettepanek, siis palun hääletada seda muudatuspunkti ning Eesti Keskerakonna fraktsioon palub kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme üheksanda muudatusettepaneku juures, selle on esitanud Kert Kingo, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun! Soovite ka vaheaega?

(Naerab.) Jaa.

Soovite? Mitu minutit?

Just. Soovin hääletamist ja vaheaega.

Soovite hääletada. Selge. Siin juba sooviti seda ka Keskerakonna fraktsiooni poolt. Nii et panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 12, vastu 44, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Ants Frosch, Rain Epler, Martin Helme ja Kert Kingo. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Soovin muudatusettepanekut nr 10 hääletada ja enne hääletust soovib Eesti Keskerakonna fraktsioon kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kümnenda muudatusettepaneku juures. Esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Ants Frosch, Rain Epler, Martin Helme ja Kert Kingo. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastu 47, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 11, esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu ja Kert Kingo. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Sooviks muudatusettepanekut hääletada ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu ja Kert Kingo. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 11, vastu 46, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!