Krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE) kolmas lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Andrei Korobeinik, kas kohapealt või puldist? Teil on mõlemad vajutatud sisse. Andrei Korobeinik, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jaa, suur tänu selle võimaluse eest! Teeme ikkagi niimoodi järjest. Esiteks räägime sellest eelnõust. Teema on kahtlemata keeruline, aga olukord on lühidalt selline, et tegemist on juba teise regulatsiooniga, mida Eesti rakendab krüptovaraturu osalistele. Selle turu reguleerimine on mõistlik. Esimene katse selles oli edukas. Selles mõttes edukas, et sadade firmade asemel jäi Eestisse ainult umbes 50 firmat ja need olid päris turutegijad, kes reaalselt tegid äri. [Selles valdkonnas nimelt] hakkasid kehtima üsna piiravad reeglid näiteks omakapitali osas ja nii edasi. Praegune regulatsioon eeldab seda, et sellele sektorile saabub Eestis üsna kiire lõpp, sest tegelikult Eesti jurisdiktsioon muutub krüptofirmade jaoks ebaatraktiivseks. Ja see on valitsuselt vaid üks üsna pisike samm, mis väga hästi mahub üldpildi sisse. Hea Urmas, see on väga oluline teema, ja väga oluline teema on see ka Isamaa jaoks. Ma [pean silmas seda], et kogu Eesti ärikeskkond muutub valitsuse tegevuse tõttu iga päevaga välisinvesteeringute jaoks vähem atraktiivseks. Selle tulemusena meie majandus langeb, aga valitsus ei tee samme, mis seda langust peataks. Valitsus selle asemel, et mõelda majanduskasvu peale, andis täna üle lisaeelarve, mis võtab raha näiteks idapiiri ehituselt. See on kärpekoht, mille valitsus leidis, selle asemel et näiteks loobuda automaksust või kehtestada pankadele ülikasumi maks. See tooks piisavalt raha, et loobuda automaksust ja ehitada idapiiri esialgse graafiku järgi. Antud eelnõu loomulikult ei oma nii suurt mõju riigieelarvele, aga pikas plaanis me näeme, kuidas miljonid tegelikult kaovad, kuna valitsus peletab siit edukaid välisettevõtteid. Lisaks muidugi peab tähelepanu juhtima sellele, mida täpsemalt valitsus ja valitsuskoalitsioon otsustas. Meie oleme teinud sisulisi muudatusettepanekuid, mis jäid arvestamata, muu hulgas näiteks seda, et firmad ei peaks esitama andmeid teist korda. Seaduse järgi krüptovaraturu regulaator vahetatakse ja õiguste ja kohustuste üleandmisel peab just erasektor valitsuse arvates esitama andmed uuesti – needsamad andmed, mis ta korra juba esitas. Kui esmaspäeval käis siin majandus‑ ja infotehnoloogiaminister, siis ta rääkis, et tema ülesanne on vältida andmete uuesti esitamist erasektori poolt. Ma võtaks lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

Ja täna, kaks päeva hiljem me hääletame eelnõu, mis kohustab erasektorit just seda tegema! Selle asemel et ametnikud saaksid omavahel suhelda, jääb see kohustus firmadele. Ja samal ajal, kui rahapesu andmebüroo ei suuda andmeid üle anda, nõuab maksuamet juurdepääsu pangakontodele, et võtta sealt kõik tehingud ja vaadata need läbi – äkki leiab sealt midagi põnevat. Olukorras, kus tänase valitsuse juhtimisel ei suuda riik olemasolevate andmetega hakkama saada, küsib ta andmeid juurde. See ei ole väga mõistlik. Ja üleüldse, kui me vaatame seda, kuidas valitsus toimetab, kuidas ta otsib raha igalt poolt, selleks et jagada seda raha 1. jaanuarist alates Riigikogu liikmetele, kellelt võetakse väiksemat tulumaksu, kuidas ta kehtestab automaksu, mis lööb kõige valusamalt just vaesemaid inimesi, maal elavaid inimesi, kuidas ta sihikindlalt loobub pankade ülikasumite maksust ja samal ajal lükkab edasi Eesti ja Venemaa vahelise piiri ülesehitamist, siis tekib küsimus, kas see valitsus, kas see koalitsioon käitub adekvaatselt. Ma tunnen väga paljusid inimesi sellest koalitsioonist ja minu arvates on tegemist täiesti adekvaatsete inimestega, aga kuna need otsused on niivõrd veidrad, siis mul vägisi tekib tunne, et keegi kuidagi kohustab neid otsuseid tegema. Nii et, hea istungi juhataja, kui keegi ähvardab teid, kui keegi mõjutab teie otsuseid, siis andke kuidagi märku sealt minu selja tagant, me tuleme appi. Ma kutsun üles seda eelnõu mitte toetama ja loomulikult ka järgmist eelnõu. Vähe sellest, et see on kõige kahjulikum just vaesematele inimestele, selle puhul on väga karmilt rikutud menetlemise reegleid. Loodan, et te siiski hääletate südamega ja antud juhul vajutate punast nuppu. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Ja suur tänu ka valmisoleku eest istungi juhatajale appi tulla! Ma arvan, et ma kindlasti kasutan seda võimalust. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub ka lisaaega.) Kaheksa minutit.

Ei ole mõtet, lugupeetav rahvaesindus, viia tähelepanu kõrvale krüptoprobleemistiku peale. Meil on väga põhimõtteline küsimus ja see on see, et 80 000 inimese protestist, mis parlamendile [edastatud], sõidetakse üle. Mida ütleb valitsusliit? Ta ütleb: "Teie hääl ei lähe arvesse. Me teeme seda, sellepärast et meil on võim automaksu läbisurumisel." Mida tegelikkuses peaksid inimesed tegema? Inimesed ei tohi koju jääda. Inimestel on nendel päevadel, kui nad oma häälest sellel menetlusel siin saalis ilma jäävad, võimalus oma hääl kuuldavale tuua valimistel. Ärge jääge koju! Minge valima, see on teie võimalus protestida täna siin saalis läbi surutava automaksuseaduse vastu! See seadus on ebamõistlik, sisuliselt see seadus on põhiseadusevastane ja kõige krooniks surutakse seda seadust läbi parlamendi kodukorda rikkudes. See on osa valedest. Teile valetati enne valimisi ja valetatakse ka seda seadust läbi surudes. Milles need valed seisnevad? Enne valimisi teatas Eesti 200, kelle kolm esindajat ka siin saalis on, taotledes Eesti rahvaesinduse mandaati, must valgel: "Meie ei kehtesta automaksu." Vale number üks. Mida ütlesid sotsiaaldemokraadid, kes on siit saalist täies koosseisus põgenenud? Et nemad ainsa transpordi maksustamist puudutava sättena alandavad elektritõukerataste makse. Naljanumber! Ja mida ütles Reformierakond? "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." Seda seadust tehes valetati, et inimesi kaasatakse. Kaasamist ei ole toimunud ja selle sümbol on see, et 80 000 inimese hääl siia saali võimuliidu otsusel ei jõua. Seda seadust praegu läbi surudes on need, kes sügisel ütlesid, et "me arutame seda asja, me viime sisse mõistlikud ettepanekud", tegelikkuses osutunud valelikeks. Ja nüüd, nüüd öeldakse meile: "Me võtame selle seaduse vastu, võib-olla hiljem kunagi muudame seda." Ärge uskuge neid! Vastupidi, seda seadust on olemuslikult räigemaks tehtud. Esiteks on sisse viidud säte, et kõikide Eesti-siseste tehingute pealt hakatakse võtma registreerimismaksu. Müüd autot üks kord, müüd autot teine kord, müüd autot kolmas kord – iga müügitehingu eest võetakse maksu. Lisaks on sisse ehitatud maksuredel, mis tähendab, et järgmistel aastatel hakkab registreerimistasu automaatselt tõusma. Ka sellest ei kuule te valitsusliidu esindajatelt mitte midagi. Nüüd on see hetk, kus ma kutsun üles kõiki saadikuid parlamendis hääletama automaksuseadusele vastu ja protestima järgmise päevakorrapunkti menetlemise ajal seadusevastase menetluse vastu, millega soovitakse inimestele kehtestada veerand miljardi euro suurune maksukohustus, mis mõjutab tegelikkuses suurt osa rahvast. See halvendab inimeste toimetulekut, see [vähendab] inimeste liikumisvabadust, see piirab inimeste omandit ja tõstab inflatsiooni. Ja see halvendab ka meie majanduskliimat. Ettepanek Eestis automaks kehtestada peab minema prügikasti. Me rakendame kõiki poliitilisi ja kõiki õiguslikke meetmeid, mis meie käsutuses demokraatlikus riigis on, et seda seadust vastustada. Ja kui teil peaks õnnestuma see seadus siin parlamendis oma enamushäältega läbi suruda, siis teadke, et kui tuleb kohtumõistmise päev, siis sel kohtumõistmise päeval see seadus tühistatakse. Niisugust seadust ei ole meile vaja. Meile öeldakse, et seda seadust on nii-öelda rahvusvahelised institutsioonid soovitanud. See seadus peaks täitma rohe-eesmärke ja piirama autode kasutamist. Inimesed peaksid loobuma oma autodest, neile peaks majanduslikel põhjustel – eriti maainimestele, lastega peredele – auto kasutamine üle jõu käima ja see vähendaks siis ökoloogilist jalajälge. Kes on see kubjas, kes on tulnud siia parlamendisaali ja võtnud endale võimu öelda, milline inimeste vabadus liikuda on õige, milline elulaad või eluviis on vale ja tuleb maksudega nurka suruda? Ei ole niisugust kubjast! Ka teie, valitsusliidu parteid, kes te olete võtnud endale praegu selle kupja rolli, ei ole saanud Eestis kõrgeima võimu kandjalt, Eesti parlamendilt mitte ühtegi häält selle seaduse läbisurumiseks, automaksuseaduse läbisurumiseks! Me pöördume selle seadusega kindlasti, kui te järgmisel nädalal soovite selle vastu võtta, presidendi poole ja kindlasti rakendame kõiki õigustee võimalusi selleks, et seda sisult, põhiseaduspärasuselt ja ka protseduuriliselt vastuvõetamatut seadust tõkestada. Nüüd on see hetk, kus inimesed peavad ka valimiskastide juures ütlema, kas see poliitika, mida tehakse automaksuseadust läbi surudes, on neile aktsepteeritav, kas nad eelistavad nurga taga, saunalaval kiruda või nad ütlevad, et nad hakkavad vastu ja annavad oma protestile ja pahameelele hääle. Ja see hääl on hääl Isamaale Euroopa Parlamendi valimistel. Nii nagu ma olen öelnud ja on öelnud ka korduvalt protesti väljendanud Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Rain Epler ja teisedki opositsiooniparteide liikmed: jõudu meile tänases lahingus! See on vaid üks lahing ja see on vaid üks lehekülg selles poliitilises võitluses teie poliitika vastu. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei suutnud küll tuvastada seost menetluses oleva päevakorrapunktiga, aga juhatajana ma tõepoolest ei näe ka ühtegi võimalust piirata parlamendiliikme voli rääkida, kui see vähemalt kattub nende teemadega, mis tänasel päeval arutlusele tulevad. EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! No eks mul on ka kiusatus hakata pidama tulist kõnet automaksu teemal, sest kahtlemata on see oluline küsimus ja erutab paljusid. Aga võib-olla taltsutame seda himu nii palju, et ootame järgmise päevakorrapunktini. Räägime siiski praegu menetletavast eelnõust. EKRE fraktsioon hääletab täna krüptovaraturu seaduse eelnõu vastu. Ja põhjused, mille tõttu me seda teeme, võtan kokku, tsiteerides üht meie fraktsiooni poole pöördunud ettevõtjat, kes on aastaid finantstehnoloogia sektoris vastutustundlikult tegutsenud ja juhtinud kõnealusele probleemile või kõnealustele probleemidele tähelepanu ka komisjonis. Paraku pole seda kriitikat kuulda võetud. Need probleemid on aga põhimõttelist laadi ja annavad tunnistust valitsuse suhtumisest ettevõtjatesse ja ettevõtlusesse palju laiemalt, nii et seda tasub tsiteerida veidi pikemalt. Tsitaat [on selline]. Eestis tegutseb hetkel 49 virtuaalvääringuteenuse tegevusloaga ettevõtet, kes on alates 2021. aastast pidanud katkematult tegelema nii äritegevusele kui ettevõtlusega seotud isikutele suunatud ning mitmeid kordi muudetud regulatiivsete nõuete implementeerimisega. See on olnud nii sisuliselt kui majanduslikult ebaproportsionaalselt koormav, mille tulemusel on Eestist lahkunud kümneid globaalse haardega mainekaid tegijaid. Needsamad ettevõtted olid valinud Eesti enda peakontoriks tulenevalt meie palju reklaamitud, kuid tänaseks hääbuvast infotehnoloogilise IT-riigi kuvandist ning investeerinud siin tegutsemiseks kümneid miljoneid, et luua soodne pinnas sektori arenguks arusaadavas ja kaasaegses õigusraamistikus. Reaalsus osutus aga reklaamitust sootuks erinevaks. Vähesed ettevõtjad, kes suutsid ennast mitmest järjestikusest loamenetlusest edukalt läbi võidelda, on krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 valguses tagasi alguses. Järjekordselt tahetakse muuta juba kordi lohakalt ja läbi mõtlemata muudetud seadust ning nõudeid Eestis äri jätkamiseks. Üleeuroopaline MiCAR regulatsioon, mille tulemusel on sündimas krüptovaraturu seadus, on loodud Euroopas tegutsevatele ettevõtetele kehtiva õigusliku raamistiku ühtlustamiseks ning virtuaalvääringutega seotud teenuste tarbijate kaitseks. Samuti lähtub see eesmärgist luua ettevõtjatele võrdsed võimalused, olenemata tegevuskohast. Eesti jaoks on tegemist võimalusega tuua riiki sadu miljoneid välisinvesteeringuid, luua sadu või pikemas perspektiivis isegi tuhandeid kõrgepalgalisi töökohti ning taastada varasematel aastatel tugevalt kannatada saanud ettevõtjasõbraliku IT-riigi maine. Selliseid võimalusi ei teki just tihti. Mingil põhjusel leiame ennast aga olukorrast, kus kohaliku seadusloome, ebamõistlike nõuete ning finantsjärelevalve põhjendamatu hirmutamistegevusega üritatakse Eestist ka viimased alles jäänud tegijad välja suruda. Meie naabrid Läti ja Leedu on virtuaalvääringute sektori arenguga tekkinud võimalusest aru saanud ning alustanud kampaaniaid nendesamade ettevõtjate ja investeeringute riiki meelitamiseks, saates esindajaid rahvusvahelistele messidele ning kommunikeerides ettevõtjasõbralikkust ning regulaatorite ja finantsjärelevalve lahendustele orienteeritud suhtumist. Targalt tegutsevad väikeriigid käituvad MiCAR-i regulatsiooni preambulis välja toodud Euroopa Liidu strateegiale vastavalt, soodustades tehnoloogia arengut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu finantssektoris. Eesti on paraku valinud vastupidise suuna. Krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 põhiline murekoht on ettevõtetele väljastatud tegevuslubade osas uue täiemahulise menetluse alustamine pärast järelevalveasutuse muutmist 2026. aastal, kuigi MiCAR-i regulatsioon lubab tegevuslubade ülekandmist lihtsustatud menetluse raames. Ettevõtjad, kes on viimase paari aasta jooksul pidanud juba kaks korda rahapesu andmebüroo käest tegevusloa saamiseks või selle säilitamiseks loamenetluse läbima, peavad alustama otsast peale, et saada sisuliselt samadele nõuetele vastav tegevusluba nüüd Finantsinspektsiooni käest. Eriti skisofreeniliseks teeb olukorra fakt, et Finantsinspektsioon nõuab uut täiemahulist loamenetlust … Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… põhjendades seda rahapesu andmebüroo ning selle töötajate ebakompetentsusega. Samas on Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rahanduskomisjoni istungil selgelt väljendanud, et valdkonnapõhiste teadmistega töötajate puudumise tõttu uurivad nad võimalusi rahapesu andmebüroo töötajate palkamiseks, kuna seal olevat vajalik kompetents juba olemas. Ehk siis otsitakse probleeme, mitte lahendusi. Eespool selgitatu on vaid üks mitmest eelnõu puudutavast probleemist. Lisaks võib välja tuua ebamõistlikud nõuded tegevusloa omanikele, kohustuslikus korras määratavale nõukogule, mis peab alates seaduse jõustumisest olema kolmeliikmeline. Sellist arvu sobiva taustaga pädevaid isikuid pole kõigil tegevusloa taotlejatel ka parima tahtmise juures võimalik Eestist leida. Sektori toimimist piirab veel tugevalt digitaalset isikutuvastamist käsitlev ministri määrus, mis välistab ülejäänud maailma poolt finantsteenuste pakkumisel kasutatavate lahenduste kasutamise Eesti ettevõtetes. Kõiki neid probleeme on korduvalt adresseerinud ja detailselt selgitanud erinevad ettevõtjad ja neid koondavad erialaliidud. On tehtud muudatusettepanekuid, pakutud sisulisi lahendusi ning selgitatud tagajärgi. Paraku ei ole ekspertide ettepanekute ja selgitustega arvestatud ning endiselt ollakse ilma ühegi faktidele põhineva reaalse põhjuseta sektori täieliku hävitamise kursil. Tsitaadi lõpp. Meie hinnangul on Riigikogu kohustus kujundada ettevõtjate suhtes sõbralik ja ettevõtlust soosiv, mitte seda pärssiv keskkond. Seetõttu pole võimalik kõnealusele eelnõule toetust avaldada. Küll aga tuleb väljendada kahetsust, et valitsuskoalitsioon tegutseb süstemaatiliselt viisil, mis suretab ettevõtjate soovi ja ka väljavaateid Eestis ettevõtlusega tegeleda. Selle mustri väljenduseks on üha kasvav bürokraatlik koormus, jõulised maksutõusud, rahapesu tõkestamise loosungi all ettevõtjate suhtes süü presumptsiooni rakendamine ja samuti kavandatav ulatuslik sekkumine pangasaladusse. Kuidas sedasi käituv Reformierakond peab endiselt võimalikuks esitleda end ettevõtjasõbraliku parteina, jääb sügavalt arusaamatuks. Aitäh!

Aitäh! Andrei Korobeinik, kas teil on menetluslik ettepanek või on mingi muu soov?

Mul on kindlasti ka mõni muu soov, aga praegu ma piirduks ettepanekuga enne hääletust …

Sinna jõuame. Sinna jõuame! Üks hetk, me sulgeme läbirääkimised ja siis – ma sellepärast küsisin – tuleme tagasi teie juurde. Jätke Andrei nimi üles. Rain Epler, kas teil on ka menetluslik ettepanek või … Te olete mulle ette heitnud, et ma teile millegipärast vastusõnavõtuks võimalust ei anna, ma olen valmis siinkohal ühe erandi tegema.

Suurepärane! Liigume positiivses suunas. Kolleeg Reinsalu küll mainis mind nimeliselt, aga vastusõnavõtuks panin tegelikult nupu sisse juba siis, kui ta loetles siin üles fraktsioonide seisukohad, seejuures väga kõnekalt EKRE-t mitte mainides. Ma tundsin, et ta mainis mind selle vaikimisega. Ma tahtsingi selle asja ära klaarida, et EKRE on väga selgelt algusest peale teinud kõik, mis on vähegi võimalik nii siin saalis kui mujal nii protseduuriliselt kui ka poliitiliselt teha, et seda automaksu ei tuleks. Ja ühtlasi kinnitan, et ka meie fraktsioon on seisukohal, et vähe sellest, et selle maksu idee on halb, aga ka see, kuidas on seda eelnõu menetletud, ei järgi küll korrektseid menetlusnorme.

Aitäh! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Eks protokolli sai ka üsna oluline märkus, et kui öeldakse EKRE, siis mõeldakse Rain Epler. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 398 lõpphääletus. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Rahanduskomisjoni aseesimehena ma soovin kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg mitte aseesimehena, vaid kas fraktsiooni …

Vastavalt § 83 punktile 2: vaheaja võtmise võimalus on fraktsiooni esimeestel, aseesimeestel, komisjoni esimeestel ja aseesimeestel.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Rahanduskomisjoni aseesimehe palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 0. Eelnõu 398 on seadusena vastu võetud.