Peaministri visiidid

Tänane kolmas küsimus on samuti välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teema on peaministri visiidid. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes! Kuna te asendate peaministrit, siis te peaksite olema kursis ka peaministri visiitidega. Riigikogu esimees kahjuks ei teadnud [täpselt]. Järgmistel kordadel, kui peaministrit asendatakse, võiks olla info, kus peaminister viibib. Sellest tulenevalt vaatasin valitsuse kodulehte, kus oli selline huvitav uudis, et peaminister Kaja Kallas viibib 30. maist kuni 2. juunini Hispaanias välispoliitika- ja julgeolekuteemalisel Bilderbergi kohtumisel. Ja sellest lähtuvalt hakkasin enda huvides vaatama, mida see Bilderberg tähendab. Meie ametlik allikas Vikipeedia ütles, et Bilderbergi grupp on loodud, et korraldada Euroopa ja Ameerika suhtlust, ning üldiselt peetakse selle kohtumise probleemiks seal toimuvate arutelude salastatust. Ajakirjanikke sinna ei lubata. Seda gruppi on peetud ka uue maailmakorra juurutajaks ning esimeseks maailmavalitsuseks, sest grupis tekkivad arvamused võivad saada maailmas edaspidi teostatavate muutuste aluseks. Seal kehtib Chatham House'i reegel, mis tähendab, et kõneisikute ja teiste kohtumisel osalenute identiteeti ei tohi avalikustada. Seda [reeglit] kasutatakse kõikjal maailmas, et võimaldada kohtumisel ühtaegu nii sõnavabadust kui ka konfidentsiaalsust, ja see võimaldab sõna võtta eraisikuna. Nüüd, minu küsimus on selline: kas peaminister, keda te asendate, osales sellel kohtumisel valitsuse esindajana või oli ta seal eraisikuna ja oli selleks ajaks puhkuse võtnud?

Aitäh! Lugupeetud minister, enne kui te vastate, ütlen Arvo Allerile, et kui välisminister on peaministri ülesannetes, siis see tähendab, et peaminister on välismaal. Riigikogu esimees ei pea alati teadma, kus peaminister parajasti on. [Asendamises] lepivad välisminister ja peaminister omavahel kokku ja sellisel juhul see, kes parajasti peaministrit asendab, on Eestis, sealhulgas infotunnis, peaministri ülesannetes, nii nagu Margus Tsahkna täna on. Aga nüüd, palun, sõna on vastamiseks välisminister Margus Tsahknal.

Aitäh! Tõepoolest, kõige parem oleks muidugi, kui peaminister ise siin infotunnis vastaks teie küsimusele, mida konkreetselt arutati, mida tehti Bilderbergi kohtumisel. Aga ma võin küll öelda, et see on täiesti tavaline ja meie peaminister ei olnud ainukene riigipea, kes sellel kohtumisel osales. Neid kohtumisi on tehtud alates 1954. aastast. Ja ei ole mitte ainult üks selline kohtumine, vaid kohtumisi, kus arutatakse olulisi strateegilisi julgeoleku‑ ja välispoliitilisi küsimusi ilma meedia kohaloluta, on päris mitmetes kohtades üle maailma. Vastupidi, ma arvan, et see on laiemalt tunnustus meie välispoliitikale, et meie peaminister oli sinna kutsutud, ja seal ta ka osales. Aga seda, mida täpsemalt arutati, peaks kindlasti peaminister ise teile rääkima. Teiseks, see, et me arutame siin, et ta seal kohtumisel käis, ongi osa demokraatiast. See kohtumine oli avalik ja avalikes andmetes kajastatud. Ka teie teadsite, kus meie peaminister viibib. Nüüd, ma jään teile vastuse võlgu, kas tal oli ametlikult puhkus registreeritud või mitte. Minu teada mitte. Tegu oli peaministri töö osaga. Selle faktitäpsustuse me oleme kindlasti nõus teile edastama, ma ei hakka seda siin eraldi välja ütlema. Aga saage aru, et laiemalt võttes on ülitähtis, et Eesti osaleb nii kõrgel tasemel aruteludel, mis paratamatult kujundavad praeguses väga keerulises geopoliitilises ja julgeolekupoliitilises olukorras võib-olla kogu Euroopa ja transatlantiliste suhete tulevikku. On väga palju teemasid, mis ei ole riigisaladused, aga mis nõuavad sellist formaati, kus saab rääkida avatumalt, arutada nende väga tõsiselt muutuvate olude üle ja selle üle, kuidas tagada eelkõige meie julgeolekut siinsamas Eestis. Vaatame, mis meie ümber toimub, ja ma ei räägi mitte ainult Venemaa agressioonist Ukraina suhtes, vaid ka näiteks hübriidrünnakutest, kas või piiriintsidendist, mis meil toimus, või sellest, et me oleme üle kümne isiku Eestis arreteerinud seoses sellega, et nad on Vene eriteenistuste palgatud ja Eesti ühiskonnas koordineeritud rünnakuid [toime pannud]. Kahjuks on see tegevus Euroopas palju laiemaks kujunenud. Ehk siis, kui me vaatame seda pilti, kus me asume, siis [on selge, et] sellised arutelud on väga vajalikud. Sellised arutelud on väga vajalikud! Ja see informatsioon, mida sealt saab, on ka väga vajalik selleks, et me saaksime oma välispoliitilisi samme analüüsida ja astuda. Nii et ma ei näe küll mitte midagi taunimisväärt või kuidagimoodi kummalist selles, et meie peaminister on kutsutud sellistele aruteludele, pigem vastupidi. Eesti välispoliitiline roll ja jalajälg on oluliselt suuremad, kui need meil võib-olla mõned aastad tagasi olid, eriti arvestades julgeoleku- ja välispoliitika kujundamist.

Aitäh! Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea vastaja! Te ikkagi ei öelnud, kas ta osales seal eraisikuna või valitsuse esindajana. Te väitsite, et te arutasite seda kohtumist, käisite võib-olla mõned jutupunktid üle, ja sinna juurde oli kogu see jutt, et see on Eestile hästi oluline. Mis see tulemus on, kui mitte mingit tulemust sealt ei tule, Eesti riigi jaoks sealt midagi ei tule? Otsustatakse kabinetivaikuses – no vaevalt et seal vaikus oli, arutelud olid kindlasti hästi intensiivsed. Ma arvan, et seal arutati nii meie poide vargust kui ka Lätis, Leedus ja Poolas toimuvaid hübriidrünnakuid. Kindlasti võisid seal arutelu all olla ka Gruusia suhted Eestiga, meeleavaldused ja kõik see. Aga ma ei tea, kas seal oli arutelul ka see välisagentide seadus, mida Euroopa Liit tahab kehtestada oma riikide kolmanda sektori organisatsioonidele ehk mittetulundusühingutele. Äkki te oskate natuke rohkem seletada, kas sealt on juba mingit tagasisidet tulnud. On peaminister teiega rääkinud? Miks tema käest ei ole saanud siiani midagi küsida? Eelmises infotunnis peaminister ütles, et jumal tänatud, et ta enam siia ei pea tulema. Kas ta on siis nüüd kaks nädalat puhkusel, on ta Eestist ära? Meil on järgmine nädal kahjuks viimane istunginädal, muidu oleksin kindlasti otse peaministri käest seda küsinud. Aga kas te oskate natuke rohkem avada, millest seal [räägiti]? Peaminister võib-olla rääkis teile, ta oli eile Eestis.

Aitäh, hea küsija! Ega peaminister ei ole kunagi eraisik, kui ta on peaminister. Küsimus on, kas ta lähetati või ta läks sinna oma puhkuse ajal. See on fakt, mille ma jään praegu võlgu, aga kindlasti on see väga lihtsalt ja avalikult selgitatav. Nüüd, mida arutati, mida mitte? Ka minul ei ole olnud viimase nädala jooksul võimalik peaministriga füüsiliselt kokku saada seetõttu, et ma olin ise kõigepealt visiidil Prahas, kus toimus NATO välisministrite mitteametlik kohtumine. Seal on muuseas täpselt sama reegel, et ruumis istuvad ainult välisministrid ja arutatakse ilma meedia, ilma kõrvaliste isikute kohaloluta väga olulisi teemasid. Need teemad jäävad väga paljuski nende seinte vahele, sest vastasel juhul ei ole võimalik tegelikult üldse poliitikat kujundada. Sealt edasi läksin ma otse visiidile Ukrainasse, see oli pikalt ette planeeritud. Seal teeb Eesti Žõtomõri regioonis väga suuri asju. Konkreetselt avasime koos esileedi Olena Zelenskaga lastekodu, teiseks panime nurgakivid kolmele lastekodule, mille Eesti rahvas sinna teeb. Avame tulevikus muusikakooli ja teeme korda sisepõgenike elamistingimused, sealsamas Žõtomõri regioonis teeme korda ka inimõiguste keskuse, ja on palju muid koostööprojekte. Lisaks kohtusin ma seal Ukraina välisministriga, digi[ülemineku] ministriga ja nii edasi. Ehk siis mul ei ole ka olnud võimalik istuda peaministriga maas sellises ruumis, kus ta saaks Bilderbergi kohtumise sisu laiemalt ja pikemalt avada. Aga ma kindlasti teen seda. Nüüd, ühte asja ma tahan öelda. Olge hästi rahulikud, Eesti välispoliitika on vähemalt seni olnud selline, et põhijoontes me oleme leppinud kokku, et see on konsensuspoliitika. See puudutab eelkõige meie julgeolekut, meie rahvuslikke huvisid, aga ka seda, et me oleksime majanduslike huvidega globaalsel tasemel väga tugevalt esindatud. Need strateegilised paberid, aga ka kõik valitsuse otsused on tegelikult avalikud. Riigikogu kujundab ka siin ise väga palju Eesti välispoliitilist suunda ja on tegelikult komisjonide kaudu väga [hästi] kursis sellega, mida me ühel, teisel või kolmandal kohtumisel ütleme või mida me teeme. Seetõttu ei ole vaja muretseda, et Eesti välispoliitikat tehakse kuskil varjatud kujul niimoodi, et te ei tea sellest midagi. Te teate päris palju. Ja välispoliitiline suund on meil väga selge. Õnneks on järjest rohkem neid riike, kes on aru saanud, et Venemaa on agressiivne riik ja julgeolekuoht tuleb meile tulevikus eelkõige sealt.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa. Loomulikult, kindlasti peavad riigijuhid kohtuma ja arutama probleeme maailmas, aga üldjuhul on need ikkagi avalikud kohtumised ja kõik see, mida seal arutatakse, on pärast pressikonverentsil [jutuks] ja sellest räägitakse inimestele. Aga kohtumine, millel räägitud asjad ei ole avalikud, on järelikult salakohtumine. Kui suveräänse riigi juht käib salakohtumisel, siis see on märgiline, ja see ei ole sugugi mitte hea märk. Tegelikult on see väga suur probleem, et me ei juhi oma julgeoleku-, majandus- ja tervishoiupoliitikat enam ise, vaid seda juhivad valitsusvälised organisatsioonid, keda keegi pole valinud ja kellel ei ole mitte mingisugust mandaati. Need jagavad meile, kui nii otsustatakse, mingisuguseid asju, eks ole, jagavad meile suuniseid ja juhiseid, mis on täitmiseks, nagu organisatsioonid ÜRO, WHO, IMF, Trilateraalne Komisjon, nüüd ka Bilderbergi grupp. Bilderbergi grupi kohtumistel osalevad riigipead, pankurid, ettevõtete juhid. Nad esindavad nendel kohtumistel ikkagi iseennast, mitte organisatsiooni, kus nad töötavad. Selles mõttes on ikkagi õhus küsimus, et kui Kaja Kallas käis seal kohtumisel, siis kes maksis selle sõidu kinni, kes maksis hotellid kinni. Kui ta käis seal esindamas iseennast, nii nagu selle grupi olemust on kirjeldatud, siis tuleks tegelikult avalikustada, kes selle eest maksis. Kui maksis maksumaksja, siis on maksumaksjal ja Eesti avalikkusel ka õigus teada, mida seal räägiti. Me jääme siis väga ootama. Te ütlesite mitu korda, et te uurite välja ja annate Eesti inimestele ja avalikkusele aru. Ma arvan, et meil kõigil on õigus oodata seda aruandlust.

Aitäh! Lihtsalt fakti selgituseks, ma siin vahepeal – ma ei tea, kas see on lubatud või mitte – uurisin välja, et kutse tuli konkreetselt ikkagi Kaja Kallasele kui meie peaministrile ja ta oli seal kui peaminister. Aga kõik muud küsimused kindlasti, hea küsija, ma arvan, on avalik info ja te kindlasti saate neile vastused. Ma vaidlen teile vastu. Ma saan aru, et teile meeldivad konspiratsiooniteooriad ja teie erakond on suuresti üles ehitatud sellele, et keegi teeb kuskil kogu aeg midagi Eesti riigi vastu ja me ei juhi mitte midagi. Võib-olla see on teie unelm, te tahaksite, et Eesti riik oleks selline, et me ise enam midagi ei teeks, kõik teised otsustaks meie eest ja meil oleks ükstapuha. Teie enda fraktsiooni liige on öelnud siin välja, et on ükstapuha, milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Saate aru, see ongi teie õigus. Teid ei sanktsioneerita selle pärast, te olete Riigikogus esindatud ja teil on õigus seda juttu ajada. Aga mina ütlen välja kui Eesti Vabariigi kodanik, kui Eesti 200 esimees, ka kui välisminister, et Eesti riiki juhib Eesti rahvas. Valimistel antud mandaadi kaudu kannate juhtimiskohustust teie. Teie olete andnud mandaadi valitsusele. Meil on vastavad põhiseaduslikud institutsioonid, meil on väga demokraatlik läbipaistev riik. Ma saan aru, et te tahate viia inimesi eksiteele, et kuskil toimub kogu aeg mingisugune välisriikide poolt juhtimine. See lihtsalt ei vasta tõele. See lihtsalt ei vasta tõele! Aga teie õigus on seda teha. Te vaikselt räägite ka sellest, et välisagentide seadus tuleks ka Eestis vastu võtta. Ma seda kuulsin küll. Nii nagu Gruusias. Teie unelm ongi tegelikult vabadus kinni keerata, te tahategi võtta kontrolli. Ja see on täpselt vastassuund, oma sõnavõttude selja taha peidate te tegelikult neid soove. Mina ei tule sellega kaasa. Mina olen väga uhke Eesti rahva üle, mina olen väga uhke Eesti riigi üle, ma olen tegelikult uhke ka Riigikogu üle – kuigi kõik seda sõimavad ja mõnitavad –, sellepärast et Riigikogus saab ikkagi asjadest rääkida, isegi kui me ei ole omavahel nõus. Ma ei ole absoluutselt nõus teie Kremli-narratiiviga. Ma ei ole sellega nõus, aga te saate seda siin välja öelda niimoodi, et teiega ei juhtu mitte midagi peale selle, et teil on võib-olla endal natuke piinlik inimestele otsa vaadata. Ja see ongi vabadus, see ongi demokraatia, mille eest me seisame. Me oleme väga tugev riik, väga tugev riik väga raskes olukorras, ja seetõttu [ma ütlen, et] nautige seda vabadust. Teil on vabadus tõrvata valitsust, teil on vabadus rääkida kõikidest välismõjudest, millest iganes – teil on see vabadus. Mina ütlen teile ka valitsuse liikmena, et Eesti riik, Eesti Riigikogu, Eesti valitsus, Eesti inimesed ja omavalitsused otsustavad väga palju asju, otsustavad neid omavalitsustes, väga palju otsustavad ka MTÜ‑d. Me kuulame neid väga hoolikalt ja me oleme vabad. Me oleme väga vabad.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme neljanda küsimuse juurde: aitäh, Helle-Moonika Helme, et te kõnesoovi maha võtsite! See oli siin pikalt üleval. Aga on protseduuriline küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma saan aru, et te olete eelkõneleja erakonnakaaslane, aga ma arvan, et see jutt ei läinud ka teie kõrvadest päris mööda. Äkki te teeksite oma erakonnakaaslasest välisministrile märkuse. Ma arvan, et Eesti rahvas kuulas ja kuulis, mida ma tegelikult küsisin, kuulis ka seda, mida vastati, ja sai väga hästi aru, et see oli täiesti pahupidi pööratud jutt, milles olid täiesti absurdsed süüdistused küsija ja ka küsija erakonna suunal. Need on absoluutselt valed ja ma lihtsalt stenogrammi huvides tahan öelda, et ma lükkan need absoluutselt kõik ümber. Vastupidi, mina just ütlesin, et see on probleem ja meie tahame, et Eesti rahvas juhiks mandaadi saanud poliitikute kaudu Eesti riiki, mitte valitsusvälised organisatsioonid. See ongi probleem. Ma arvan, et te ei pea enam märkust tegema, ma loodan, et ma sain kõik ära öelda.

Aitäh! Ma sain aru teie küsimusest, ma sain aru ka välisministri vastusest. Te rääkisite ühest ja samast asjast erinevatel positsioonidel. Te kasutasite seda võimalust praegu ka vastusõnavõtuks, ma saan seda ainult osaliselt protseduuriliseks lugeda. Ma jään selle juurde, et välisminister vastas teie küsimusele. Tõenäoliselt teil on erinevad seisukohad ja positsioonid selles küsimuses ja siin istungi juhataja ei saa küll kuidagi vahele astuda.