Eesti-Gruusia suhted

Aga asume asja juurde. Tänane esimene küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on Eesti-Gruusia suhted. Vadim Belobrovtsev, palun! (Kalle Grünthal räägib saalis.) Hästi! Head kolleegid, ma korra katkestan, võtame protseduurilise ära ja siis läheme sisu juurde. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea kolleeg! Täna on välisminister Margus Tsahkna siin peaministri ülesannetes. Kus viibib peaminister Kaja Kallas ja mis põhjustel ta täna siia ei tule?

Kui välisminister Margus Tsahkna on peaministri ülesannetes, siis see tähendab seda, et peaminister Kaja Kallas viibib välismaal. Head kolleegid, asume nüüd asja juurde. Esimene küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on Eesti-Gruusia suhted. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tere tulemast Riigikokku kõigile meie külalistele! Lugupeetud minister! 15. mail leidis aset üks huvitav intsident Gruusias Thbilisis, kus te olite siis välisvisiidil ja ühinesite meeleavaldusega, mis oli – ma arvan, et seda võib niimoodi nimetada – valitsusvastane meeleavaldus. Te esinesite seal laval ja ausalt öeldes käitusite minu meelest natuke imelikult. Tsiteerin endist välisministrit, Euroopa Parlamendi liiget Marina Kaljuranda, kes ütles: "Ma olen näinud siin paari fotot, kus ta näeb välja ikka päris selline, ma ei tea, kuidas seda viisakalt öelda, metsik." Kas teie arvates teie käitumine tol päeval Thbilisis oli kohane? Kas seda ei saa võtta sekkumisena teise riigi siseasjadesse? Võtame veel arvesse seda, et Gruusia on väga pikalt olnud meie hea sõber, meie strateegiline partner, kellega meil on aastaid ja aastaid olnud väga head suhted, ja nüüd need suhted on pingestunud. Me võime suhtuda erinevalt sellesse seaduseelnõusse, millest siin on viimasel ajal hästi palju juttu olnud ja mille Gruusia parlament minu meelest põhimõtteliselt juba vastu võttis, aga ma arvan, et see ei puutu asjasse. Asjasse puutub see, kuidas teie käitusite. Ma saan aru, et see oli teie soolo, sellepärast et peaminister Kaja Kallas ütles siin hiljuti, et te ei kooskõlastanud seda teiste valitsuse liikmetega.

Suur tänu! Enne kui ma annan sõna välisminister Margus Tsahknale, täpsustan, et peaminister Kaja Kallas on teel välisvisiidile Poolasse – et kõik oleks täpne. Aga nüüd, palun, välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes!

(Saalist kostab muusikat.) Ilus muusika. Nii. Hea küsija! Ma olen väga tänulik, et te selle teema siia tõite ja ma saan avada tagamaid. Üks asi on, mida meedias öeldakse, aga teine on see, mille pärast see visiit toimus. Nimelt, meil oli ühine otsus, et Eesti, Läti, Leedu ja Islandi välisminister lähevad ühisele visiidile Gruusiasse. Põhjuseks oli see, et Gruusia valitsus on oluliselt taganenud kokkulepetest ja lubadustest, mille ta on andnud ka oma rahvale, aga eelkõige Euroopa Liidule. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et kõik need aastad oleme me toetanud Gruusia rahva soovi liikuda Euroopa Liidu liikmelisuse ja ka NATO liikmelisuse suunas. Seda on ka [Gruusia] tänane valitsus kuni viimase ajani lubanud oma rahvale, aga eelkõige Euroopa Liidule nende läbirääkimiste käigus, mis on nendega peetud. Nüüd, eelmisel aastal esitati nii-öelda välisagentide seaduse [eelnõu] – seda kutsutakse ka Vene seaduseks –, mis on väga sarnane sellega, mis on Venemaal vastu võetud, et tsiviilühiskonna sõnavabadust alla suruda. Selle seadus[eelnõu] esitas Gruusia valitsus ka eelmisel aastal, aga kokkuleppel Euroopa Liiduga võeti see tagasi. Ka siis avaldasid inimesed tänaval meelt, kuna grusiinid saavad väga hästi aru, et see konkreetne otsus ei vii Gruusiat mitte Euroopa Liidu suunas, vaid, vastupidi, Euroopa Liidust oluliselt kaugemale, suhteliselt selgelt mõistetavalt ka Venemaa mõjusfääri. Euroopa Liit on teinud Gruusia valitsusega terve rida kokkuleppeid, alates sellest, et me oleme andnud Gruusiale viisavabaduse ja me rahastame nende väga suuri projekte, mis puudutavad kodanikuühiskonda, aga ka erinevaid reforme. Eelmise aasta lõpus sõlmiti kokkulepe, et Gruusiale antakse ametlik Euroopa Liidu kandidaatliikme staatus, ja koos sellega lepiti omavahel kokku üheksa konkreetset sammu, mis puudutavad eelkõige õigusriigi ja kodanikuühiskonna reforme. Konkreetselt selle eelnõuga, mis tänaseks on vastu võetud, on Gruusia mitte ainult neid kokkuleppeid rikkunud, vaid tegelikult muutnud ka Gruusia välispoliitilist suunda. Ja selle vastu inimesed tänaval meelt avaldavadki. Tuletan meelde, et nende meeleavalduste taga ei ole ühtegi poliitilist jõudu, vaid Gruusia inimesed. Meie sõnum sellel meeleavaldusel oli väga selge ja läks kokku ka Gruusia valitsuse lubadustega. Me ütlesime selgelt välja ainult ühe asja: Gruusia koht on Euroopa Liidus.

Suur tänu! Meil on siin vahepeal olnud jutuaineks ka saali akustika ja ma siit kõrvalt ei kuulnud ikkagi päris täpselt. Nimelt, peaminister on teel visiidile Norrasse, mitte Poola. Norra ja Poola kõlasid ühtemoodi ja ma kuulsin valesti. Ühesõnaga, täpsustus on väga oluline: peaminister on teel visiidile Norrasse. Aga me läheme nüüd selle küsimusega edasi. Vadim Belobrovtsev, palun, täpsustav küsimus!

Aitäh! Sõltumata sellest, kuhu peaminister tegelikult praegu liigub, me soovime talle loomulikult head teed. Minu täiendav küsimus on selline. Ma ei saanud ausalt öeldes vastust oma esimesele küsimusele. Nagu ma ütlesin, me võime erinevalt suhtuda sellesse, kuidas see seaduseelnõu välja näeb. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et meie ühine huvi on see, et Gruusia oleks teel Euroopa Liitu, et tal oleks euroopalik suund, mitte et Gruusia hakkaks Euroopa Liidust kaugenema. Ja veel vähem tahaks seda, et ta hakkaks lähenema Venemaale. Aga küsimus jääb samaks: kas te arvate, et Eesti Vabariigi välisministri käitumine oli kohane, kui Eesti Vabariigi välisminister läks valitsusvastasele meeleavaldusele ja esines seal? Kuidas me suhtuksime olukorda, kus mõne teise riigi välisminister – eriti selle riigi, keda me peame oma sõbraks ja partneriks – tuleb Eestisse näiteks samal ajal, kui Tallinnas toimub kas automaksuvastane meeleavaldus või valitsuse poliitika vastane meeleavaldus, mis võib-olla ei olegi ühe või teise erakonna korraldatud, vaid on stiihiline, spontaanne ja poliitiline, [ning osaleb seal]? Kuidas me peaksime sellesse olukorda suhtuma, et mõne teise riigi välisminister tuleb siia, ühineb meeleavaldusega, võtab seal sõna ja nii edasi?

Tõepoolest, ma lootsingi lisaküsimusele. Kõigepealt ma vastan ära: jah, meie – minu ning Leedu ja Islandi välisministri – sõnavõtt sellel meeleavaldusel oli ainuvõimalik samm. Ma ei kujuta ette olukorda, kus ma oleksin pidanud tulema Eestisse tagasi ja te oleksite minu käest küsinud: "Aga miks te ei öelnud inimestele välja seda, mida on neile tegelikult ka seesama valitsus lubanud?" Teiseks, tegu ei ole ju mitte ühe või teise seadusega, vaid laiemas mõttes poliitilise kursi muutmisega, see on välispoliitiline kurss. Selle meelde tuletamine on väga selgelt ka meie ülesanne, kuna on murtud ka kokkuleppeid, mis puudutavad Euroopa Liitu. Kolmandaks – ma tulen nüüd konkreetse visiidi juurde –, meil ei jäänud midagi muud üle, sellepärast et paratamatult on Gruusia ajakirjandus väga suuresti valitsuse kontrolli all. Peale nende [parlamendi] esimehe ehk spiikriga kohtumist – seal oli neli välisministrit laua taga – toimus sellesama spiikri pressikonverents, kus ta ütles välja, et meie kui Euroopa Liidu esindajad, kui Euroopa Liidu välisministrid oleme täiesti nõus sellega, mida nende valitsus teeb. See oli konkreetne vale, mida me proovisime avalikult ümber lükata, aga seda ei õnnestunud meil seoses sealse sõnavabaduse [olukorraga] väga hästi teha. Seega pidime me minema ja ütlema välja selle seisukoha, milles me oleme kokku leppinud nii Euroopa Liidus kui ka laiemalt, et see jääks kehtima. Ma ütlen vastupidi: kui on sõbralik valitsus, kui on meie suhtes sõbralik valitsuskoalitsioon, siis oma sõprade kohta valetamine on samm, mida ei tohi aktsepteerida ja mida ei tohi teha. Nii et need tehiolud olid tegelikult seal taga. Ja nüüd, te küsisite, kuidas me seda Eestis ette kujutaksime. Viime ennast näiteks 23 aasta tagusesse olukorda, kus meie valitsus oli lubanud meid viia Euroopa Liitu, pidas läbirääkimisi ja sellele oli väga suur rahva toetus. [Oletame, et] ta oleks teinud täiesti vastupidiseid otsuseid, viies meid Venemaa suunas, ning meil oleks olnud külas näiteks Islandi, Soome, Rootsi või mis iganes meie suhtes sõbralike riikide välisministrid. Kujutame ette, et meie oleksime olnud rahvana tänaval, küsimas valitsuselt: "Miks te ei täida meile antud lubadusi ja ka Euroopale antud lubadusi?" Kui need ministrid oleksid vaikides lahkunud ja jätnud kõlama selle vale, siis ma arvan, et see oleks olnud ka nende poolt väga vale samm. Kõige lõpuks tulen tagasi [selle juurde], kas ma tegin õigesti või valesti. Vaatamata valimistele, kus kõik Eesti erakonnad on omavahel konkurentsis, ütlesid ka endised välisministrid, näiteks Urmas Reinsalu, Urmas Paet ja tegelikult ka Marina Kaljurand, et see oli õige samm, nad oleksid teinud samamoodi. Nii et, head sõbrad, ma saan aru, et teil võib olla mure venekeelsete valijate pärast, aga see oli ainuke asi, mida me oleksime tegelikult Eesti riigina saanud teha.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Meil on nüüd tõsine mure Gruusia ja Eesti suhete pärast. Eesti rahvas ja Gruusia rahvas on läbi aegade alati väga hästi läbi saanud. Loomulikult on Eesti riik Gruusiat väga palju ka aidanud, on olnud alati Gruusiale [toeks] nende õigete otsuste puhul, mis puudutavad lääne poole liikumist. Te mainisite mitu korda, et kujutage ette, et üks riigivalitsus võib selliste valedega välja tulla. Ei ole vaja kaugele minna, alustame Eestist. Ka praegune valitsus on pandud kokku puhtalt valedega ja siiamaani rahvale valetatakse. Tallinnas võeti võim ära ka valedega. Teil ei ole mitte mingisugust mandaati. Linnapea on praegu kaheksa häälega linnapea. Te olete mänginud volikogus valimistega trips-traps-trulli. Ja nüüd te lähete Gruusia valitsust õpetama, kuidas nemad peaksid asju ajama. Välisministri tööriist on diplomaatia, aga mitte barrikaadidele minek. Diplomaatiliselt võibki korrale kutsuda juhul, kui üks või teine suund meile ei meeldi. Praegu te olete selgelt ületanud oma volitusi ja tegelikult võiksite vabatahtlikult tagasi astuda. Praegu te olete tekitanud väga [sügava] lõhe Gruusia ja Eesti inimeste vahele ja see on vale. See on vale! Eesti 200 poliitika on vale. Ja see valitsus püsib ka valedel. Nii et veel kord küsin üle: kas te ikkagi peate õigeks seda, et te [läksite] barrikaadidele ja näitasite selgelt oma suhtumist legitiimsesse Gruusia valitsusse?

Lauri Laats, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Ma kordan üle, et see oli ainuvõimalik samm. Imelikul kombel Lätis ega Leedus – veel vähem Islandil – ei toimu sellist süüdistamist, nagu teie seda teete. Aga ma saan sellest ka aru, et te olete endast väljas, sest mitu korda korruptiivses tegevuses süüdi mõistetud erakond, Keskerakond, on nüüd lõpuks Tallinnas võimult ära lükatud. Teie frustratsioon ja kibestumus on mulle inimlikult arusaadav. Tundes teid ka isiklikult, ma arvan, et te tegelikult nii ei mõtle, nagu te praegu rääkisite, aga ju te siis peate neid jutupunkte siin [esitama]. Ma ei saa midagi teha, ma olen hoopis teise erakonna esindaja ja seisan väärtuspoliitika eest, mitte Vene narratiivi eest. See on nüüd siis selge. Tulen nüüd praktiliste sammude juurde tagasi. Eelmisel esmaspäeval me arutasime Gruusia olukorda Euroopa välisministrite nõukogus. Juunikuus tulevad nõukogus arutusele konkreetsed meetmed, mida Euroopa Liit [võtab] Gruusia valitsuse suhtes, et anda selge sõnum: see tee, mille Gruusia valitsus on ette võtnud, ei lähe kokku Gruusia rahva tahtega ega ka sellega, milles Gruusia valitsus on sellesama rahva nimel kokku leppinud. Me räägime siin konkreetsetest sanktsioonivõimalustest, me räägime konkreetselt kandidaatliikme staatuse äravõtmisest, me räägime ka sellest, et vaadatakse üle viisarežiimi küsimused ja paljud muud teemad. See, hea küsija, on teile võib-olla tõestuseks, et tegu ei ole mitte Eesti teemaga, vaid tegu on laiema välispoliitilise, laiema Euroopa Liidu teemaga, mida arutatakse väga tõsiselt, ja tulevad ka teatud otsused. Vaadake ka reaktsioone, mis on tulnud rahvusvahelisel tasemel. Ma saan aru, et teil ei ole valimiskampaania käigus selleks aega, kui üldse, aga ma soovitan vaadata natuke laiemat pilti: seda, mida arvavad teised riigid Euroopas ning milliseid samme valmistab ette Euroopa Liit, aga ka näiteks Ameerika Ühendriigid. Ameerika Ühendriikide välisminister oli päev varem seal kohal ja teatas väga konkreetselt – ka hiljem on Ameerika Ühendriigid seda kinnitanud –, et praegu valmistatakse ette sanktsioonisamme [Gruusia] valitsuse suhtes, kuna see valitsus on väga selgelt läinud vastuollu lubadustega, mida nad on andnud eelkõige oma rahvale, aga laiemas mõttes ka oma partneritele. Ja see ongi just nimelt valitsuse otsus. Nüüd vaatame, mis tulevikus võiks saada. Ma väga loodan, et Gruusias toimuvad vabad valimised, et Gruusia rahvas saab anda poliitikutele, kes seal kandideerivad, oma mandaadi niimoodi, et valimised on demokraatlikud ja vabad. Ka siin ma kutsun teid üles: selle asemel et te lähete siit saalist ära, minge parem Gruusiasse. Minge visiidile Gruusiasse, kõik Riigikogu liikmed. Minge vaadake, mis seal toimub, ja siis te saate väga hästi aru, et see samm oli ainuõige samm – minna ja öelda välja tõde.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.