Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE) kolmas lugemine

Head kolleegid, saame minna teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkijad tulid kaheminutilisele kutsungile appi. Tanel Kiik, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Tervishoiu valdkonnas nii nagu poliitikas laiemalt on väga oluline järjepidevus. On tõesti hea meel, et viimaste terviseministrite puhul on see Eestis olnud väga hästi tagatud. Tervishoiuvaldkonna peamised eesmärgid ja sihid on olnud aastaid paigas, samm-sammult liigume soovitud suunas edasi, kord kiiremini, kord aeglasemalt, aga oleme ühtviisi aru saanud sellest, milline on meie arusaam tervishoiu korraldusest, eri osapoolte rollidest, nende jaotusest ning loomulikult ka peamistest väljakutsetest. Täna loodetavasti peagi vastuvõetav tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on oodatud samm, mis toob vajalikke muudatusi meie tervisevaldkonnas. Kõige märgilisem areng toimub perearstiabis. Näiteks korrastame tervisevaldkonna terminoloogiat ja asendame suhteliselt üldise mõiste "üldarstiabi" arusaadavama ühese mõistega "perearstiabi". Mäletan, et neid debatte, arutelusid pidasin juba mina omal ajal ministrina. Tol ajal näiteks doktor Joller esindas Eesti Perearstide Seltsi, nüüd oleme koos siin saalis ja saame need muudatused heaks kiita. Ma mäletan väga hästi, kuidas ta tõi välja, kui oluline see tegelikult on, kui märgiline see on, et me ei nimeta perearste üldarstideks või üldarstiabi osutajateks, vaid toome väga selgelt ja üheselt seadusse perearstiabi mõiste. Nii et hea meel on, et see saab nüüd, praeguse valitsuse ajal tehtud. See näiliselt väike muudatus annab nii praegustele kui ka tulevastele perearstidele ja pereõdedele olulise sõnumi, et riik hindab ja väärtustab nende erialast tööd. Samuti on positiivne, et anname perearstidele võimaluse teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt, loome täiendava aluse nimistute ümberkorraldamiseks, teenuse pakkumise tagamiseks. Me ei loobu nimistute põhimõttest, mis on olnud perearstiabi korralduse alustala, aga leiame lahenduse nendeks erandolukordadeks, kui on keeruline asendajat leida, et inimene saaks sel juhul abi nimistu väliselt. Ühtlasi saab Tervisekassa võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, kui uut perearsti või asendajat ei ole õnnestunud konkursi korras leida. On oluline, et keegi meie inimestest ei jääks perearstiabita. Esmatasand, nagu nimigi ütleb, on ju tervishoiuvaldkonna alustala. Samuti näiliselt väike, aga tegelikult oluline muutus on see, et nimistu teenindaja võib olla ka tervisekeskus. Seadusesse tuuakse tervisekeskuse mõiste. Juba praegu on pooled või vist isegi üle poole perearstinimistutest koondunud tervisekeskustesse. Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Seni on see mõiste olnud pelgalt määruse tasandil. Seadusesse toomine annab selge eelduse, et tervisekeskused kannaks suuremat piirkondlikku vastutust esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel. Need viidatud muudatused mõjutavad patsiente, kes kuuluvad nimistutesse, ja loomulikult mõjutavad ka tervishoiuvaldkonnas töötavaid spetsialiste. Need kulud kaetakse vajaduse korral Tervisekassa eelarvest. Eelnõuga tehakse veel mõned olulised muudatused – kõiki detaile ei hakka ette lugema, oleme neid ju eelmiste lugemiste käigus juba arutanud –, aga väga oluliseks pean seda, et ravimiseaduse muudatusega luuakse täiendav võimalus Ravimiametile anda luba müügiloata ravimite turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Seni on olnud eelduseks erialaorganisatsiooni taotlus. Muudatuse [jõustumise] korral on võimalik parandada ravimite jõudmist tervishoidu, vähendada aega ja bürokraatiat, mis sellele kulub, ja tegelikult ka erialaorganisatsioonide töökoormust. Veel on siin eelnõus muudatusi, mis puudutavad vastutuskindlustust, vanglameditsiiniga seonduvat ja riigilõivuseadust. Kõige olulisem on minu jaoks see, et nähakse ette iseseisvat teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Märgiline on see, et nad saavad asuda iseseisvat teenust osutama. Ma tänan teid. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kutsun üles eelnõu loomulikult toetama. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Vabandan selle müra pärast saalis. Ma tuvastasin viis sõprusrühma, kes arendavad siin vestlust. On siiras palve jätta ikkagi rohkem ruumi ettekandjale. Kui on midagi tähtsat arutada, siis kõva häälega saab seda teha väljaspool seda saali. Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun!

Suur tänu! Ka Eesti 200 fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Lisaks mõistete korrastamisele tuleb rõhutada ka seda, et selle eelnõu eesmärk on parandada inimeste ligipääsu perearstiabile, arstiabile. Kindlasti ei kiida me Eesti perearste ja tervisekeskuseid kunagi üleliia. Perearstiteenus on Eestis üles ehitatud nii, et see on personaalset teenust pakkuv igale inimesele, just tema vajadusi arvestava lahenduse leidmine. Meil on hea meel, et siin areng [jätkub]. Aga sellel eelnõul on tõesti ka teine osa, millega Eesti 200 on menetluse käigus põhjalikult tegelenud. Oleme selle kohta oma muudatusettepanekud esitanud. Täname kõiki Riigikogu erakondi, kes neid muudatusettepanekuid toetasid. Loodetavasti saavad need täna siin kolmandal lugemisel ka kinnitatud. Selgitan paari sõnaga, millise muudatuse me täna Eesti Vabariigis teeme. Eesti on senimaani olnud ainukene Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei ole kehtestanud lõivusid ega tasusid tubakatootjatele. Kõik teised riigid on seda Euroopa Liidu õiguse alusel teinud. Euroopa Liidu õigus on lubanud neid lõive ja tasusid võtta. Liikmesriikidele on pandud iseenesest täiesti asjalikud kohustused jälgida iga toote mõju tervisele, eriti noorte tervisele. Paraku on nii, et õpetajad kurdavad, et tundide lõppedes leiavad nad alatihti toolide alt nikotiinipatju. Usun, et kõik kolleegid, kes on käinud Eesti koolides, [on seda õpetajate käest kuulnud]. On lapsevanemaid, kes kurdavad, et juba algklassilaste puhul leiavad nad pinalitest mänguasjadega sarnanevaid e-sigarette, mis on muidugi illegaalselt sisse toodud. See probleem on niivõrd suur, et sellele on tähelepanu juhtinud isegi OECD. Eesti on maailmas kõige suurema noorte veipimisega riik, Eesti on kõige suurema veipimise kasvuga riik maailmas. Loomulikult tuleb midagi ette võtta, et me jätkuvalt ei maksaks tervisevaldkonna kuludest kinni tubakatootjate hiigelkasumeid. Ja see olukord nüüd laheneb. On üks asi veel, millele ma tahaksin kallite kolleegide tähelepanu juhtida. Me oleme loodetavasti ikka head eeskujud Eesti rahvale. Kui te süvenete tubakaseadusesse, siis [näete, et] selle § 30 räägib kohtadest, kus suitsetamine on piiratud. Tuletan meelde, et suitsetamise alla käib ka e-sigareti kasutamine. Kui me vaatame seadust, mille me ise oleme kehtestanud, siis tuleks e‑sigarette Riigikogus kasutada üksnes suitsetamiseks ettenähtud ruumides. Kahjuks me, kolleegid, teame, et see niimoodi ei ole. Üleskutse muidugi on see, et näitame ikkagi noortele ja Eesti rahvale eeskuju ja järgime neid seadusi, mille me ise oleme kehtestanud. Kõne lõpetuseks. Täna saabus ühe tootja kiri, milles ta muretseb, et need tasud … Vabandust, mitte tootja! Täna saabus ühe Eestisse müüja kiri, milles ta muretseb, et need tasud ei ole proportsionaalsed. Kordame selle proportsionaalsuse veel üle. Riigilõivuseaduse § 4 lubab Eestis kehtestada riigilõive kahel viisil, ja see teine viis lubab proportsionaalsuse arvestamisel võtta arvesse ka sotsiaal-majanduslikke kulusid. Täpselt sama lubab teha Euroopa Liidu õigus. Nikotiini tekitatud tervisekahjud on kõige paremini, kõige lihtsamini ärahoitavad tervisekahjud üldse. Igaks juhuks võtan veel minuti.

Kolm minutit lisaks.

Mõju Eesti riigieelarvele: kõikidest tervisekuludest moodustavad nikotiini tekitatud tervisekahjud erinevate uuringute järgi 6–15%. On täiesti proportsionaalne, et nikotiini [sisaldavate toodete] maaletoojad nende kulude katmises kas või pisukesel määral osalevad. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 401 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 2. Eelnõu 401 on seadusena vastu võetud.