Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu (395 OE) esimene lugemine

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu 395 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Eelnõu sisu on lihtne: Eesti Vabariik määratleks selgelt rahvusvahelistes suhetes oma poliitilis-õigusliku positsiooni, mis puudutab Venemaa Föderatsiooni niinimetatud presidendivalimiste ja nende tulemuste aktsepteerimist. On äärmiselt kahetsusväärne ja piinlik, et kuigi Isamaa fraktsioon andis selle eelnõu sisse loomulikult enne presidendivalimiste toimumist, ei pidanud koalitsioon võimalikuks mingitel mulle mõistetamatutel motiividel seda varem parlamendi täiskogu saali tuua. Aga see ei tähenda, et selle asja õiguslik tähendus või staatus oleks kuidagi hapnenud. Tõsi küll, nüüd on sellest möödunud [palju] aega. Milline oli meie eesmärk? Esiteks on selge, et niisuguseid positsioone saab võtta valitsus, ja seetõttu [tahame teha] Riigikogu poolt ettepaneku valitsusele. Vabariigi Valitsus määratles [oma positsiooni] ka Lukašenka valimiste ajal 2020. aastal. Teiseks on oluline see – Riigikogu teeks sellise ettepaneku valitsusele ja annaks juhise –, et riigid kujundaksid ühispositsiooni. Kahjuks ei tulnud see parlamendi menetlusse varem. Me nägime, et Euroopa Liidu riigid kõhklesid kasvõi selles, kas osaleda või mitte osaleda Putini inauguratsioonitseremoonial. See tähendab, et selles küsimuses valitseb lääneriikide seas, ennekõike Euroopa Liidu liikmesriikide seas märkimisväärne tõlgenduslik mitmekesisus, kuidas Putini positsiooni käsitleda. Seetõttu on esiteks meie ettepanek teha valitsusele ülesandeks määratleda Eesti Vabariigi selge positsioon, mis peaks [olema] ettepaneku esitaja ehk Isamaa [arvates selline], et lugeda presidendivalimiste tulemused mittelegitiimseks. Põhjuseid selleks on toonud tegelikult ka mitmed rahvusvahelised parlamentaarsed organisatsioonid, nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament. Teiseks, tulenevalt ennekõike sellest, et valimised ei olnud vabad, aga ka asjaolust, et valimised viidi läbi annekteeritud territooriumidel, mitte tunnustada presidendivalimiste tulemusi ja seega ka mitte tunnustada Vladimir Putini uut presidentuuri legitiimsena ehk mitte tunnustada teda Venemaa ametisoleva riigipeana. Kui Eesti Vabariik töötaks selle nimel, et [riigid] võtaksid ühiselt selle positsiooni, siis kindlasti tuleneksid sellest muu hulgas järelmid, mis puudutavad riigipea staatust diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni alusel, ja ka põhimõttelised järelmid, mis puudutavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi [järgset] riigipeade immuniteeti. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma lugesin teie seletuskirja. Kui ma vaatan selle teist lõiku, siis sobib see [ka siis, kui] asendame Putini Eesti Reformierakonnaga. Tulemus on täpselt sama. Ma käisin täna valimiskaebuse menetluse juures, kuna Saue vallas oli Reformierakonna saadik Hanno Pevkur tõstetud üksikkandidaatide järel viimaseks. Selgus, et minu valimiskaebus jäeti läbi vaatamata, kuna see ei olnud põhjendatud, eks ju. Saate aru? Mina tahan teie käest küsida [järgmist]. Teatavasti on Eesti õigusriik. Ka meie oleme andnud põhiseaduse alusel vande kaitsta Eesti põhiseadust. Aga ma ei näe ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaksid selle Riigikogu otsuse õiguspärasust. Tõendid on puudu. Aasta aega on mööda läinud. Kas teil on mingeid tõendeid lisada?

See on juriidilis-poliitiline ettepanek Vabariigi Valitsusele. See ettepanek [puudutab] Venemaa presidendivalimisi. Kindlasti on meie demokraatias sisulisi vajakajäämisi, mitte valimisprotseduuri mõttes. Ma ei ole nõus, et teises lõigus see asendamine … Teise lõigu viimane lause [ütleb] ka, et keelatud on avalikud kogunemised, režiimivastased on vangistatud või mõrvatud. See kindlasti oleks väga hüperboolne käsitlus Eesti demokraatia tehioludest. Ma niisugustest üle võlli paralleelidest katsuksin küll hoiduda. Ma vaatasin, et keegi – Kalev mäletab, kes see oli – ütles, et Eesti 200 on Hitleri režiim ja nõnda. Ma arvan, et [võiksime] jääda ikkagi mõõdutunde juurde kõigis võrdlustes, isegi kui meile objektiivselt näib, et valitseb korralagedus.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Eks me oleme Vene valimiste arengut jälginud aastaid. Aga mind paneb imestama see, kuidas Putini Venemaa reklaamib end innovatiivse e-valimiste riigina, nende vägeva eestvedajana, kes on ühes klubis Venezuela ja Eestiga. Millise mulje jätab see nende enesereklaam sellise omapärase innovatsiooni eestvedajana?

Ma arvan, et kui meile on esitatud vägagi kaalukaid statistilisi ja matemaatilisi ülevaateid, mis [näitavad] hääletustulemuste ebanormaalsust, siis ei ole mul mingit kahtlust, et kui võltsitakse paberhääli, siis on selle režiimi toimimise dünaamika eeldus, et ulatuslikult võltsitakse ka e-hääli, et režiimi legitimeerida.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Urmas, mis sa arvad, miks valitsus seda juba teinud ei ole? Päris palju aega on juba Vene valimistest möödas. Kui me vaatame Gruusias just õnnetul kujul vastu võetud seadust või vaatame, kuidas valitsus muutis oma meelt senise Palestiina-Iisraeli poliitika puhul, siis mingites küsimustes ollakse väga teravad, äkilised ja kiired, aga mõne asjaga toimub molutamine. Miks see sinu hinnangul nii on?

Mulle tundub, et valitsuse esindajatel oli teatud kimbatus. Ja eks me kuuleme siis, kui härra Kross teeb komisjoni nimel ettekande ja tutvustab [arutelu], milline on valitsuse hinnang selles küsimuses ja kuidas seda tõlgendatakse. Küsimus ei ole mitte ebamäärases poliitilises osunduses, et need ei olnud tõesed või õiged valimised, vaid meie seisukoht on, et siin peab olema juriidiline hinnang. See tähendab seda, et sellest johtuvalt me kas loeme teda riigipeaks või mitte, ja muu hulgas seda, kas hüpoteetiliselt ettemääramatus tulevikus näiteks Putini juurde suursaadiku lähetamine oleks mõeldav, kui me teda riigipeana ei tunnista. Nii et siin on vägagi praktilise iseloomuga järelmid. Mulle tundus, et valitsuse positsioon ei olnud tingitud varjatud hirmust Putini režiimi ees, vaid sisemisest kõhklusest või arusaamatusest, kuidas seda küsimust tõlgendada. Kolm Balti välisministrit tegid ju küll avalduse, aga see avaldus oli väga kitsa kontuuriga, keskendudes üksnes annekteeritud territooriumil [läbi viidud] valimiste hukkamõistule.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi. Kui me kujutame ette, et see otsuse eelnõu võetakse vastu, siis millised oleksid olulised sammud, mida peaks valitsus järgmisena astuma?

Kolmesuunalised. Esiteks, ma arvan, on praktiliselt oluline ja kahtlemata sümboolse väärtusega Eesti positsioon selles osas. Väga palju on aega raisatud. See küsimus oli ilmselgelt akuutsem kuid tagasi. Kuid see ei tähenda, et sellega ei tuleks tegeleda. [Tuleb] püüda vähemalt samameelseid riike koondada ja [võtta] ühisseisukoht, selleks et toetus oleks ulatuslikum mittelegitiimseks [pidamisele] just nimelt juriidilises tähenduses. Ma tuletan meelde, kes kutsus meid üles sellele – Ukraina. Meie käsutuses on ju Ukraina riigi pöördumine palvega, et see samm astuda. Me ei ole siiani sellele sellisel moel reageerinud. Teine praktiline järelm on loomulikult meie positsioon tulevaste suhete korraldamiseks Venemaa Föderatsiooniga, ütleme, eelnõu loogikast tuletataval eeldusel, et tulevikus Putin faktilist võimu ja kontrolli riigi üle teostab.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui me räägime Venemaa valimistest, siis me ei saa mööda vaadata asjaolust, et Eesti ja Venemaa on kaks riiki maailmas, kus e-valimised on niivõrd [laialdaselt] kasutusel. Kuidas teie ikkagi sellele asjaolule vaatate, et e-valimised Venemaa kontekstis on justkui midagi ohtlikku ja võltsitavat, aga Eestis on kõik nagu hästi. Kuidas teie vaatate sellele? Äkki kirjeldate oma vaadet natuke Venemaa valimiste kontekstis. Milline on teie suhtumine e‑valimistesse ja sellesse, et neid kasutatakse ainult Eestis ja Venemaal nii laialdaselt?

Aitäh! Ma tuletan meelde – mina ei ole Venemaa valimiste vaatleja ja rahvusvahelisi vaatlejaid seal vist ei osalenud või osales SRÜ riikidest –, et see rahvusvahelise kogukonna hinnang tuleneb muu hulgas Veneetsia komisjoni hinnangust, mis puudutas Venemaa viimast põhiseaduse muutmise paketti 2018. aastal, ja sellest johtuvatest järelmitest. See puudutas ka tegelikult kogu üldisemat konteksti, milles see mittevaba protseduur asetses. Kui küsida, kas mul on mingit tervemõistuslikku eeldust väita, et Venemaal e-valimisi ei võltsita, siis ma arvan, et igati loogiline on ju väita, et kui võltsitakse pabervalimisi, siis võltsitakse ka e-valimisi. Ma arvan, et see on Hannah Arendti stiilis küsimus, kas totalitaarsel režiimil ja tema juhtidel lasub süü presumptsioon. Kasvõi poliitiliste mõrvade puhul on eeldus see, et diktaator peab totalitaarse režiimi tingimustes tõendama. See on niisugune üldinstinktiivne arusaam. Mis puudutab Eesti e-valimisi – küsimus oli selle kohta, eks ole –, siis ma arvan, et me kõik peame ühiselt pingutama valimiste legitiimsuse küsimuse [lahendamisel]. Ma arvan, et ei ole tehtud sugugi piisavalt selles küsimuses, ka meie ametisolev valitsus ei ole. Valimiste usaldusväärsuse probleem on ilmselgelt olemas, aga ma kindlasti ei tõmba mehaanilisi paralleele siin praegu Vene režiimi võltsimistega.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kiiresti annan ülevaate selle eelnõu menetluslikust poolest. Juhatus võttis Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlusse juba 14. märtsil. Kahjuks on [menetlus] tõesti päris kaua veninud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon ja muudatusettepanekute tähtajaks 28. märts. Nimetatud tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kuna tegemist on valitsusele tehtava ettepanekuga, küsiti vastavalt kujunenud tavale arvamust Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonnalt. Sealt tuli lisaks väikestele normitehnilistele muudatustele vastus, et selle otsuse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 30. aprillil tutvustas Urmas Reinsalu algatajate esindajana eelnõu sisu. See on ka seletuskirjas enam-vähem [kirjas]. Reinsalu juttu te just kuulsite, ma ei hakka seda kordama. Väliskomisjon jätkas arutelu 13. mai istungil ja otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. mail ja viia läbi selle lõpphääletus. 29. mail oli arutelu võimatus ja selle tõttu on see meil päevakorras täna. Komisjoni esindajaks määrati konsensuslikult Eerik-Niiles Kross. Ma ütleksin paar sõna täienduseks Urmase mõnele vastusele. Näiteks pöörati palju tähelepanu e‑valimistele ja oli justkui küsimus, kuidas me peame vaid Vene valimiste tulemusi illegaalseks, kui seal on sarnaselt Eestiga e‑valimistel suur roll. Meie eelnõu ütleb tõepoolest: mitte lugeda Vene valimiste tulemusi legitiimseks. Aga lähme tagasi Veneetsia komisjoni hinnangu juurde, kust hakkas kujunema see rahvusvaheline hoiak. See ütleb, et ei saa lugeda Putinit legitiimseks Vene riigijuhiks. Veneetsia komisjoni hinnang tegelikult ei räägi niivõrd valimiste vabadusest Venemaal, vaid see räägib sellest, et seekordsed nõndanimetatud valimised ise ei ole legitiimsed. Ja mitte niivõrd sellepärast, nagu on palju räägitud, et need toimusid ka okupeeritud Ukraina territooriumidel, mis on muidugi ebaseaduslik, vaid selle tõttu, et Vene põhiseadust muudeti. Viidi läbi selline veider referendum ja need põhiseaduse muudatused tegid võimalikuks Putini veelkordse ja eluaegse kandideerimise. Veneetsia komisjon jõudis ühesele järeldusele, et see referendum viidi läbi Vene põhiseadust rikkudes ja selle tõttu need valimised, mis nüüd toimusid, nõndanimetatud valimised, on läbi viidud vastuolus Vene põhiseadusega. Seda on tegelikult väga oluline meeles hoida. Rahvusvaheliselt on lisaks Veneetsia komisjonile Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kahel korral kutsunud üles liikmesriike mitte tunnustama Putinit legitiimse [riigijuhina]. Esimest korda oktoobris 2023. aastal ja teine kord aprillis 2024. aastal. Resolutsiooni numbrid tasuks ka meeles hoida: 2519 ja 2540. Esimesel korral juba enne valimisi öeldi ennetavalt, et kui valimised toimuvad nii, nagu need on ette valmistatud, siis ei tohiks Euroopa Liidu liikmesriigid tulemusi tunnustada. Sarnase seisukoha on võtnud ka Euroopa Parlament. Minu teada ei ole ükski teine riik, vähemasti mitte Euroopa riik, sellisel moel nagu meie täna sellist seisukohta võtnud. Vaikimisi [võeti] siiski. Enamik Euroopa Liidu riike – kahjuks mõned küll läksid – ei olnud esindatud Putini inauguratsioonil. Seda muide [selle tõttu, et] Eesti valitsus ja Eesti diplomaadid veensid Euroopa kolleege selles pikalt ja põhjalikult ning enamasti jõuti ka üksmeelele. Nii et kui küsida, mis siis saab, kui me selle otsuse vastu võtame, kuidas peaks valitsus käituma ja kas üldse mingeid praktilisi tulemusi sellel on, siis loomulikult peab valitsus selle sisustama. Ta peab sisustama selle, mida see mittetunnustamispoliitika tähendab. Ma tooksin siin paralleeli: enamik lääneriike ei tunnustanud Nõukogude Liidu võimu Eesti Vabariigis de jure, aga tunnustas de facto. Ehk faktiliselt saadi aru, et võim on Moskva käes, aga juriidiliselt seda ei tunnustatud. Ameerika Ühendriigid olid ainsad, kes ka de facto ei tunnustanud. (Saalist öeldakse midagi.) Vatikan ka, jah. Nii et mulle tundub, et Eesti õiguslik ja praktiline suhtumine Putini režiimi hakkab olema umbes selline, nagu oli Suurbritannia hoiak okupatsioonivõimude suhtes Eestis. Faktiliselt me tunnistame, et Putin on Vene riigi juht, tema käes on võim, aga de jure me ei tunnusta teda, sest ta ei ole legitiimne. Ma arvan, et see on umbes see. Kuidas see täpselt igapäevaelus hakkab välja nägema? Ma arvan, et meie ülesanne võib-olla ei ole seda ette ütelda, aga ma arvan, et fundamentaalne alus siin tekib, ja minu meelest väga õige alus. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Ma avan nüüd läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Ester Karuse. Kuigi ma näen paberilehe valget poolt, siis ma arvan, et teisel pool on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja volikiri.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu täiskogu istungitel on vastu võetud mitmeid Venemaa sõjategevust hukka mõistvaid ja Ukrainat toetavaid avaldusi. Ma usun, et Eesti parlamendi liikmete hulgas ei ole erimeelsusi selles [mõttes], et Venemaa peab Ukrainas agressioonisõda ja see tuleb ühemõtteliselt hukka mõista. Samuti oleme ühisel seisukohal, et toimuva eest vastutab Venemaa eesotsas president Vladimir Putiniga. Selle aasta märtsis toimunud presidendivalimiste läbiviimise kohta sai lugeda kummalisi ja vähem kummalisi lugusid. Ainuüksi valimistele eelnenud repressioonid, valimiste korraldamine okupeeritud Ukraina territooriumil ja rahvusvaheliste vaatlejate puudumine on piisavad põhjused, et [öelda, et] valimised ei olnud demokraatlikud, avatud ega ausad. Asjaolu, et Eesti diplomaadid ei võtnud osa Venemaa presidendi uuesti ametisse nimetamise tseremooniast, näitab selgelt Eesti riigi positsiooni valimistulemuste legitiimsuse kohta. Euroopa Liidu välisministrid on juba vastu võtnud avalduse mitte tunnustada Venemaa presidendivalimisi legitiimsetena. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et Euroopa Liidu riigijuhid peaksid samuti antud küsimuses seljad kokku panema ja mitte tunnustama Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab antud avaldust ja kutsun üles ka teisi fraktsioone selle poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Valge. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma pretendeerin lühima kõne tiitlile ja loodan teie heakskiidu sellega ära teenida. Näed, ma võtsin isegi paberi kaasa, et ma ei hakkaks siin niisama lobisema. Ega siin palju rääkida ei olegi. Kõigepealt, ma pole kindel, kas need järjestikused Venemaad kritiseerivad avaldused ikkagi – kuidas öelda? – mõjuvad tõsiselt. Ega need kontraproduktiivsed ei ole ehk ei lahjenda meie sisulist kriitikat Venemaa suhtes? Ma ei ole selles kindel. Aga muidugi, vastavalt meie fraktsiooni otsusele hääletame me selle avalduse poolt. Kui jätta need avalduses toodud põhjendused kõrvale, noh, isegi siis ei saaks ju muudmoodi [hääletada], sest muidu mõjuksime silmakirjalikult. Nimelt, teadaolevalt ei usalda me koos suure osa Eesti kodanikega Eesti e‑valimisi ja ammugi ei saa me ju siis usaldada autoritaarse Venemaa valimistulemusi, sest seal kasutatakse sarnaselt Eestiga interneti [teel] e-hääletust. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu 395 kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 395 lõpphääletus. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased! Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu 395. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 62, vastuolijaid on 1 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 395 otsusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.