Arupärimine platvormitöö direktiivi kohta (nr 629)

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi ja Vadim Belobrovtsevi 29. aprillil 2024. aastal esitatud arupärimine nr 629 platvormitöö direktiivi kohta. Palun arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! Üks hetk, Anastassia, vabandan sinu ees. Ma ei pannud tähele, Kalle Grünthal, et sul on protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh! Ma vaatasin praegu, et Tiit Riisalole ei avaldatud umbusaldust. Vanasti oli niimoodi, et kui umbusaldus ministrile kukkus läbi, siis viisid kõik fraktsioonid talle lilli. Küsin, mispärast Reformierakond ega mitte keegi teine praegu talle lilli ei viinud. Kas teil ei ole hea meel, et minister jäi ametisse?

Hea kolleeg, ajad on muutunud ja see ei ole protseduuriline küsimus. Palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud arupärimine puudutab platvormitöö direktiivi, mille kohta juba umbusalduse arutluse käigus esitati päris palju küsimusi. Aga ma arvan, et tegelikult päris kõigile me vastuseid ei saanud. Kahjuks on tänaseks teada, et platvormitöö direktiivi torpedeerimise taga oli Bolti lobitöö. Ja üks oluline moment, mida tegelikult on väga vähe mainitud, on see, mida see direktiiv puudutas. Esiteks, platvormitöö mõjutab kümneid tuhandeid Eesti elanikke. Platvormitöö direktiiv puudutas just seda, et kõik need töötajad saaksid sotsiaalsed garantiid, näiteks ravikindlustuse, [ja seda] – ma vabandan väljendi pärast –, et neid ei koheldaks kui orje. Ja nende põhimõtete vastu kahjuks seisid majandusminister ja ka Eesti 200 poliitikud. Tänaseks on teada, et kõik need arutlused toimusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kinniste uste taga, ja selle kohta on ilmnenud mitmeid uusi infokilde. Üht momenti tahaksin ma eraldi mainida, sest sellest oli meedias natukene juttu. Kuidas üldse oli näha, et just Eesti 200 on sellega seotud? Ma arvan, et selle puänt oli siis, kui ma osalesin Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil, kus komisjoni esimees Liisa-Ly Pakosta otsustas, et platvormitöö direktiivi teemat lihtsalt ei arutata. Ta ütles selgelt välja, et meil pole olemas valitsuse seisukohti ja ärme seda teemat aruta. Kui ma küsisin, mille jaoks me üldse komisjonis kokku saime, [ja pakkusin, et] teeme siis komisjoni arvamuse ja saadame selle valitsusele, siis kõik minu ettepanekud lihtsalt [lükati tagasi]. Sellel oli veel üks põhjus, miks ei lastud ühtegi ettepanekut hääletada. Tegelikult olid ka Eesti 200 koalitsioonipartnerid teisel meelel. Ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide jaoks oli täiesti arusaamatu, millega Eesti 200 tegeleb. Seda oli väga selgelt komisjoni istungil näha. Pärast [saab] protokolliga tutvuda, kui keegi seda soovib. Tegelikult näidati ka ERR-is, ma mäletan, et mitmed poliitikud ei saanud aru, mis toimub. Aga tänaseks me teame, mis toimus. Me teame, et Bolt käis eraldi palumas, et Eesti ei võtaks seda direktiivi vastu. Minister ütles ühes oma vastuses, et antud direktiiv ei sobinud suurele osale Euroopa Liidu liikmesriikidele. See tegelikult ei olnud nii. Minister Riisalo osales hääletusel, kus tema hääl oli otsustav. Ta jäi erapooletuks ja seetõttu tol hetkel seda direktiivi vastu ei võetud. See võeti muidugi hiljem vastu. Aga [see oli] täiesti arusaamatu. Andrei Korobeinik saatis [selle kohta] ka eraldi kirjaliku küsimuse. Mitte mingit vastust [küsimusele], miks sellised arusaamatud sammud toimusid, ei [tulnud]. Ja täna soovime [saada] vastuseid küsimustele. Esiteks, mis olid need sisulised põhjused, miks Eesti ei toetanud platvormitöö direktiivi esimesel hääletusel? Kuidas on niimoodi, et saadi kokku Bolti esindajatega, aga mitte midagi kirja ei läinud? [Ei läinud kirja,] mitu kokkusaamist tegelikult oli, kellega ja mis oli nende kokkusaamiste sisu. Kas minister saab meile täna seda selgitada? Millised on üldse ministeeriumi protseduurid lobitöö läbipaistvuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks? Samuti on küsimusi Sandra Särava kohta. Tänaseks me teame, et ta omab mitmeid Bolti optsioone. Mis on nende optsioonide tingimused? Mis on nende optsioonide ligikaudne hind hetkel? Väga huvitav on ka see, kuidas ministeerium tagab, et ametnike isiklikud huvid ei mõjuta nende ametialaseid otsuseid. Mind isiklikult huvitab ka see, kas oli antud eraldi suuniseid Liisa-Ly Pakostale torpedeerida seda arutlust Euroopa Liidu asjade komisjonis [ja kas minister oli teadlik sellest].

Aitäh!

Ja muidugi, kuidas kavatseb valitsus edaspidi käsitleda olukordi, kus riiklikud huvid võivad põrkuda eraettevõtjate ärihuvidega? Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, arupärimine nr 629 on esitatud platvormitöö direktiivi menetlemise kohta. Siin on kokku kaheksa küsimust ja kõigile nendele küsimustele ma vastan. Esimene küsimus: "Mis olid sisulised põhjused, miks Eesti ei toetanud platvormitöö direktiivi esimesel hääletusel Euroopa Liidu nõukogus?" Vastus. Vaatame ajas veidi tagasi. Eesti seisukohad platvormitöö algatuse kohta kinnitati umbes kahe aasta eest Vabariigi Valitsuse istungil ning Riigikogu sotsiaalkomisjonis ja Euroopa Liidu asjade komisjonis. Eelnõu üldine lähenemisviis kiideti heaks 12. juunil 2023. aastal EPSCO nõukogu istungil. Selle tekstis oli välja toodud, millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et platvormi kaudu töötav isik liigituks töölepinguliseks töötajaks, ja need kriteeriumid olid väga lihtsalt täidetavad. Juba sellest hääletusest jäi Eesti kõrvale vastavalt varasemalt kinnitatud seisukohtadele, kuivõrd Eesti eesmärk oli, et töölepingut ei eeldataks põhjendamatutel juhtudel. Kompromisstekst esitati Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee istungil 16. veebruaril 2024. aastal, kuid kokkulepe ei pälvinud liikmesriikidelt ka siis piisavalt toetust, kuigi tekst oli muutunud, sealhulgas olid eelmainitud kriteeriumid selleks ajaks tekstist välja võetud. Eesti jäi ka siis kokkuleppe hääletusel erapooletuks, sest nii meil kui ka teistel liikmesriikidel oli endiselt tekstiga muresid. Eesti suurim mure oli esiteks seotud algoritmilise juhtimisega. Eelnõus oli põhjendamatult piiratud automaatsete otsuste tegemist ning nõuti, et neid peab tegema inimene. Ettepanek oli sõnastatud täpsemalt nii, et iga otsuse piirata lepingulist suhet ja platvormitööd tegeva isiku kontot või need peatada või lõpetada või muu samaväärse kahju tekitava otsuse peaks alati tegema inimene. See jättis ruumi väga erinevateks tõlgendusteks, [kaasa arvatud selliseks,] et peaaegu iga praegu algoritmi [põhjal tehtav] otsus oleks pidanud justkui [tehtama] inimeste järelevalve all. Samas sõltub platvormitöö tõhusus sageli just protsesside automatiseeritusest. See säte võinuks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi ja pikendada protsessi suure hulga töötajate jaoks. Teiseks ei olnud Eestil veendumust, et töölepingu õigusliku eelduse kehtestamise tingimused oleksid taganud piisava õiguskindluse. Selleks ajaks oli küll loobutud ettekirjutatud kriteeriumitest ja direktiiv jättis kriteeriumite sisu iga riigi enda otsustada. Me nägime, et see lahendus looks Euroopas nii-öelda lapiteki, kus üleeuroopalised platvormiettevõtted on silmitsi 27 erineva süsteemiga. See tekitaks õiguslikku ebakindlust ning killustaks turgu. See võib omakorda tuua kaasa lõputuid õigusvaidlusi, mis on platvormitöö puhul äririsk. Ehk kokkuvõttes seisime me selle eest, et algatusega ei takistataks liigselt ja põhjendamatult uute innovaatiliste ärimudelite arengut. Samuti oleme pidanud oluliseks, et inimjärelevalve kohustus oleks proportsionaalne ega piiraks põhjendamatult tehisintellekti ja algoritmide automaatotsuste tegemist. Teine küsimus: "Mis olid põhjused, miks Eesti toetas platvormitöö direktiivi teisel hääletusel Euroopa Liidu nõukogus?" Vastus. Kogu selle protsessi jooksul muutusid direktiivi erinevad pügalad ning otsiti kompromissi. Hääletusest varem kõrvale jäänud riigid soovisid suuremat õigusselgust ning õhus oli võimalus, et tekstile lisatakse Prantsusmaa eestvedamisel mõningaid täpsustusi töölepingu õigusliku eelduse osas, mis oleks vähendanud õiguslikku ebaselgust. Märtsi hääletuseks oli selge, et need läbi ei lähe, sest parlament ei soovinud teksti uuesti avada. Nagu poliitikas ikka, oli arvamusi erinevaid ja lõpuks peab edasi liikuma. Kompromissi eesmärgil hääletasime poolt. Lõpplahendus ei olnud meie jaoks ideaalne, sest tegelikku õigusselgust võrreldes praegusega juurde ei looda, aga paraku ei oldud Euroopa Liidus selleks sammuks veel valmis. Mina toetan kindlasti seda, et platvormitöö oleks kogu Euroopa Liidus selgemalt reguleeritud ja üha kasvavale hulgale platvormitöö tegijatele oleksid tagatud selged ja väärikad töötingimused. Teisalt ei tohiks me seda teha uuendusliku majandussektori arvelt. Platvormidest on saanud innovatsiooni ja tööhõive kasvumootor ning on oluline, et õigusruum ei takistaks neil arendada kaasaegseid ja paindlikke töövorme. Kolmas küsimus: "Meediast saime teada, et ministeeriumis on toimunud kokkusaamised Bolt'i esindajatega, kus nad tegid lobitööd antud direktiivi vastuvõtmise vastu. Mis on põhjus, miks need kokkusaamised ei läinud registrisse kirja? Mitu kokkusaamist on toimunud? Kellega?" Vastus. Kõik ministeeriumid peavad oma töös lähtuma lobistidega suhtlemise heast tavast. See näeb muu hulgas ette, et registris tuleb avalikustada kohtumised ministri, kantsleri, asekantsleri ja ministri nõunikega. Nii-öelda tavaametnikele see ei laiene. See on laiema diskussiooni koht, kas lobikohtumisi peaks hakkama registrisse kandma ka tavaametnikud või, miks mitte, ka Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste juhid. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohtumiste tabelis on avalikustatud endise majandusarengu asekantsleri kohtumine Boltiga 6. juunil 2023. aastal, kui räägiti platvormitöö direktiivist ja EL‑i mobiilsusstrateegiast. Kohtumisel osales ka tööala asekantsler, kes toona ei kuulunud veel Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, vaid Sotsiaalministeeriumi. Osalesid ka kaks ettevõtluse osakonna eksperti. Rohkem selleteemalisi kohtumisi Boltiga mulle teadaolevalt pole toimunud, ka mitte sisuametnike tasandil. Lobikohtumiste tabelisse on küll märgitud minister Riina Sikkuti ja tema nõuniku kohtumine 6. veebruaril 2023. aastal, kuid kohtumine toimus linnaruumikonverentsi teemal. Küll aga toimus septembris 2023. aastal kohtumine Woltiga platvormitöö teemal, et kuulata ära ka teisi asjasse puutuvaid ettevõtteid. Samuti saatis meile arvamusi Delivery Platforms Europe, organisatsioon, mis esindab platvormitöö tegijaid Euroopa Liidu üleselt. Laias laastus olid mured samad, et töötamise õiguslik eeldus oleks eristatav töölepingulisest suhtest. Neljas küsimus: "Millised on ministeeriumi protseduurid lobitöö läbipaistvuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks?" Vastus. Nagu öeldud, lähtub MKM oma tegevuses Justiitsministeeriumi välja töötatud lobistidega suhtlemise heast tavast. Hea tava kohaldub praegu ainult ministeeriumi juhtkonnale, kuid seal kirjeldatud põhimõtteid tutvustame ka kõikidele teistele töötajatele. Huvide konflikti vältimine, ka näilisest huvide [konfliktist] hoidumine on ministeeriumis järjekindel tegevus, mille puhul tuleb eelkõige panustada töötajate teadlikkusse. Kasutame süsteemselt kõiki meetmeid: sõltumatuse deklareerimine hangetes ja tehingutes, kõrvaltegevusest teavitamine, kingitustest ja soodustustest keeldumine, teadlikkus lobitegevusest ja selle läbipaistvusest. Vastavasisulised koolitused on ministeeriumi ametnikele kättesaadavad. Viies küsimus: "Ministeeriumi ametnik Sandra Särav omab Bolt'i optsiooni. Mis on selle optsiooni tingimused? Mis on selle optsiooni ligikaudne hetkehind?" Vastus. Sandra Särav omab Bolti endise töötajana Bolti optsioone ehk võimalust selle börsile minnes need optsioonid endale teatud hinna eest soetada. Täna on Säraval 360 optsiooni. Nende väärtust on keeruline hinnata, sest väärtus selgub alles siis, kui Bolt läheb börsile. Ajakirjandus on hinnanud, et Bolti osaku väärtus võiks praegu olla 89 eurot. Kuivõrd Bolt ei ole praegu avalikult kaubeldav ettevõte ehk ta ei ole läinud börsile, ei ole Säraval võimalust ega õigust nende optsioonidega midagi peale hakata, sest tal on optsioonid, "mida saab realiseerida ainult siis, kui toimub ettevõtte müük ehk exit". Ehk ta saab need optsioonid välja osta, aga ei pea ostma. Kuues küsimus: "Kuidas tagatakse, et ministeeriumi ametnike isiklikud huvid ei mõjuta nende ametialaseid otsuseid, eriti olukorras, kus ametnikul on finantsilised huvid arutluse all oleva ettevõtte suhtes?" Vastus. Neljanda küsimuse [vastuses ma] kirjeldasin neid meetmeid. Selguse huvides markeerin siin ära, et ametnikel pole keelatud omada finantshuve. Küll aga on Justiitsministeerium andnud aktsiaportfelli ja selle väärtust mõjutavate otsuste kohta järgmise selgituse. Ametiisik ei saa olla otsuse juures, mis mõjutab tema enda või tema lähedaste majanduslikku seisu. Ametiisik on teiste seas ka valitsuse liige või parlamendi liige. Tuleb tähele panna, et selline piirang kehtib üksikotsuste puhul. Kui näiteks parlamendi liige osaleb seaduse menetluses, mis puudutab ettevõtet, mille aktsiaid tal on, siis kehtib korruptsioonivastase seaduse järgi talle selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel toimingupiirangu erand. Seaduse järgi on juriidiline isik ametiisikule seotud isik juhul, kui talle kuulub vähemalt üks kümnendik osalusest või osaluse omandamise õigusest. Osaluse omandamise õigusena saab käsitleda ka optsioone ning selliste juriidiliste isikute suhtes peab ametiisik ennast otsuste ja toimingute tegemisel taandama. Kui aga aktsiate hulk on väiksem kui üks kümnendik, siis teatud juhtudel võib kehtida toimingupiirang, kuid siin tuleb iga kord otsustada eraldi. Muu hulgas tuleb lähtuda sellest, kui suur on ametiisiku aktsiapakk. Alati ei kajastu ametiisiku otsus aktsia hinnas. Selle piiri, kust maalt võib otsus tuua kaasa huvide konflikti, peab iga ametiisik ise ära tundma. Näiteks kui ametiisikule kuulub vähem kui üks kümnendik osalusest või aktsiakapitalist, aga tegemist on väärtusliku ettevõttega ning ametiisiku otsus mõjutab ka tema isikliku vara suurust, siis peaks ennast otsuse tegemisest taandama. Seitsmes küsimus: "Kas minister oli teadlik, et Euroopa Liidu asjade komisjoni esinaisele Liisa-Ly Pakostale on antud juhiseid platvormitöö direktiivi arutelu katkestamiseks komisjonis? Kui minister on sellest teadlik, siis selgitage palun, kes ja mis eesmärgil on selliseid juhiseid proua Pakostale andnud?" Vastus. Mina ei ole kindlasti selliseid juhiseid andnud. Riigikogu liikmetele juhiste andmine valitsuse poolt on kindlasti küsitav tegevus. Teadupoolest olete te kõik oma otsustes vabad, ükskõik mida keegi teile räägib, kaasa arvatud valitsuse liige. Kaheksas küsimus: "Kuidas kavatseb valitsus edaspidi käsitleda olukordi, kus riiklike huvide kaitsmise vajadus võib põrkuda eraettevõtete ärihuvidega?" Vastus. Valitsus kaitseb alati riiklikke huve. Siin on oluline vahet teha, kas teenitakse kellegi erahuve või seistakse Eesti ettevõtete huvide eest laiemalt. Eesti riiklik huvi on edendada ettevõtlust. Eestis on rohkem kui 140 000 ettevõtet, kelle huvide eest ma majandus‑ ja IT‑ministrina seisan. Kui me soovime kvaliteetseid teenuseid ja üleüldse oma riiki ülal pidada, siis tuleb ka mõista, kust raha selleks tuleb. Ei saa unustada, et Eesti ettevõtted panustavad maksude [maksmise] teel riigikassasse. Kui Eesti riik ei seisa oma ettevõtete huvide eest, siis milline riik peaks veel nende eest seisma? Sellega on vastused ammendunud.

Austatud minister, ma tänan teid teie vastuste eest! Tundub, et [teema] veel ammendunud ei ole, teile on ka lisaküsimusi. Ja läheme nende juurde. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu vastuste eest! Ma sain tõepoolest natuke rohkem sellest motivatsioonist teada. Kujutame ette olukorda, et mõnes suures firmas otsustab töötaja sobivust algoritm või keelemudel ja see otsustab, et see inimene ei sobi sinna tööle. Inimene tuleb hommikul kohale, tema uksekaart ei toimi, talle tuleb SMS, et ära tule siia enam. See ilmselt ei oleks teie jaoks vastuvõetav, ma eeldan. Aga kui taksojuht elab midagi sarnast üle, siis on hoopis teine lugu, kuigi tegelikult paljude inimeste jaoks on platvormitöö tegelikult sama, mis tavaline töökoht. Kas te oskate põhjendada, mis on erinevus tavalise töökoha ja taksojuhi töökoha vahel Boltis, Uberis või mujal?

Jaa, ma tahaksin esmalt tähelepanu juhtida sellele, et platvormitööd [teevad] inimesed vabatahtlikult. Nad on ise teinud otsuse, et nad tahavad teha platvormitööd. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, võib. Ma olen kuulnud, et ka mõningad Riigikogu liikmed on sellega tegelenud. Nii et see on meie kõigi vaba tahe. Sellel tegevusel on raamid, millega inimene saab kas nõustuda või mitte nõustuda. Mis aga puudutab algoritmilist otsuse langetamist, siis ei saa ühemõtteliselt kindel olla selles, et kõikides otsustes ei pea olema nii-öelda inimesepoolset järelevalvet. Antud direktiivi puhul oli võtmeküsimuseks see, kus on see õige tasakaalukoht. Kuna tegemist on uue areneva ettevõtlusvaldkonnaga – ja veel kord, enamik inimesi, kes seal on, ei tee seda tööd kuidagi sunniviisiliselt, vaid nad on ise valinud sellise toimetamise –, siis tuleb tõepoolest jälgida seda, et see võimalus nendele inimestele jääks ja et me ei reguleeriks seda üle. Ja lahendus oleks see, kui antaks täpne loend, millistel puhkudel võib otsuse teha algoritm ja millistel puhkudel peab selle kindlasti üle vaatama inimene. See looks õigusselgust. Eesti positsioon ongi olnud see, et meil ei ole midagi algoritmilise läbipaistvuse vastu. Selles paketis oli ka terve hulk otsuseid, mis reguleerisid seda mõistlikult, aga on mingisugused otsused, mis on nii üldsõnalised – see õiguspraktika on niivõrd sisustamata –, et need oleks tõenäoliselt tekitanud paljudele platvormiettevõtetele probleeme. See on minu vaade nendele asjadele.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma mõnes mõttes tulen tagasi eelmise päevakorrapunkti juurde. Teemad ju haakuvad otseselt. Ma sain teie vastusest nüüd aru nii, et te mõnevõrra ikka olite kursis sellega, kes kellega kohtus ja kes tegeles Bolti küsimustega. Minu küsimus on poliitilise juhtimise kohta. Kas ma sain teist õigesti aru, et ametisse astudes olite te kursis, et Sandra Särav on olnud Boltiga tihedalt seotud? Ja kui te olite sellega kursis, siis kas teile turgatas pähe ka mõte anda selge korraldus, et edaspidi ei peaks tema Boltiga asju ajama ja ta peaks sellest teemast täiesti eemale hoidma? Kas umbes nii võis see olla või oli see hoopis teisiti?

Jaa, ma arvan, et see on igati mõistlik suhtumine. Ja nagu ma korra olen vastanud, ei ole Sandra Särav minu ametisoleku ajal teinudki ühtegi Bolti puudutavat otsust ega osalenud selles tegevuses mitte mingil muul kombel [kui siis], kui ta edastas talle saadetud kirja tööala asekantslerile kommentaariga: "Olen sellise kirja saanud, ei ole minu valdkond, palun tegelege." Ja probleem, veel kord, tekkis sellest, et ta ei märkinud üles seda konkreetset kirja dokumendiregistrisse. Küll aga, kui küsiti kogu kirjavahetust, mis on Sandra Särav Boltiga pidanud, anti see kirjavahetus välja. Jah, viga oli selles, et see kiri ei läinud [kirja] registrisse. Üritame edaspidi olla tähelepanelikumad, tõepoolest. Aga otsuste langetamise juures ta ei viibinud, seda tegid teised inimesed.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täna on päris palju juttu olnud majanduse ja innovatsiooni asekantslerist Sandra Säravast, kes on esindanud ministeeriumis Bolti ärihuve. Eestis on palju ettevõtteid. Oskate te öelda, kas ministeeriumis on riigi palgal veel teisigi lobiste, kes esindavad ühe või teise ettevõtte ärihuve? Või ei ole te sellest teadlik?

Ma ei ole sellest teadlik, jah. Pean tunnistama, et neid vastuseid andes … Mida saab ministeerium ja ministeeriumi juhtkond teha? Veel kord selgitada, koolitada ja anda inimestele juhendeid selle kohta, mis on õige ning jääb kehtiva õiguse raamidesse ja mis mitte. Varasema vastuse juures mainisin ka seda, et minu arvates on see väga hea, et inimesed, kes on töötanud erasektoris, tulevad aeg-ajalt riigisektorisse tööle ja vastupidi. Aga loomulikult peab see olema selge ja läbipaistev. Raami selleks annab ennekõike Justiitsministeerium, kelle vastutus on tagada, et meil oleks olemas vastav õigus. Seda saab tõenäoliselt alati paremaks teha. Selline on asjade reaalne kulg. Ja loomulikult on tervel real ametnikel – nimekirja, ma vabandan, tõesti peast ei tea, aga ma ise kaasa arvatud – kohustus täita majanduslike huvide deklaratsiooni. See infoallikas on kõigile avalikult kättesaadav. Rohkem ma seda kommenteerida ei oska.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Kõigepealt ma tahan kinnitada, et minul on väga hea meel, kui Eesti IT-ettevõtetel läheb hästi. Te peategi nende eest seisma. Mul on hea meel, kui üleüldse Eesti majandusel ja ettevõtlusel läheb hästi. Ent siin on üks suur aga, eriti platvormitöö tegemise juures: oma hästimineku juures peavad nad ikkagi Eesti seadusi täitma. Näiteks keeleseadus ei huvita Bolti taksojuhte mitte üks raas, väga paljusid neist. Tööjõu sissetoomisega on ka seotud rängad probleemid. Ma ei näe mingisugust tööviljakuse kasvu selles, kui tuhandete kaupa siia Kesk-Aasia umbkeelseid taksojuhte tuuakse, ükskõik millised need viisid täpselt on. Ma olen ise testinud, see ei ole mingi külalegend, et ongi umbkeelsed, ongi kuu pealt kukkunud. Isegi Pärnu maanteel ei saa nad aru, kus nad õieti on. Kuidas tegelikult panna nad seadusi järgima ja tööjõumakse maksma, et see platvormindus ei oleks üks suur seadustest kõrvalehiilimine?

Tänan asjaliku küsimuse eest. Ja võib-olla selgitan veel kord platvormitöö direktiivi tausta, et miks me tulihingeliselt … Selle väitega ei ole ma ka nõus, mis siit saalist läbi käis, et justkui praegune koalitsioon ei esitaks küsimusi ühegi Euroopast tuleva õigusakti kohta. Ikka esitame. Aga platvormitöö direktiivi vastuvõtmise vastu olemise juurpõhjus oli see, et direktiiv nuditi kollektiivses loomingus sellisesse vormi, nii üldsõnaliseks, et sellest lihtsalt ei tekkinud üleeuroopalist õigust, mida oleks võimalik ühemõtteliselt täita. See ei ole suur draama, sest siseriiklik õigus ikkagi kehtib. Platvormitöö kas selle direktiiviga või direktiivita on Eestis reguleeritud. Eesti kehtiva õiguse alusel on inimeste õigused praegu Eestis kaitstud. Neil on võimalik oma probleeme nii nagu iga tsiviilõigusliku suhte puhul viia otsustamiseks pädevate asutuste ette. Eestis ei ole selleks isegi kohus, vaid Tööinspektsioon, [kus saab] selliseid vaidlusi suhteliselt lihtsalt [menetleda]. On arusaadav, et üks keskmine platvormitöötaja ei ole valmis minema kohtusse, aga Tööinspektsioonis on need menetlused oluliselt lihtsamad. See on lihtsalt taustaks. Nüüd teie küsimusele vastuseks: me nii või teisiti harmoneerime seda direktiivi [sellega], mis sisuliselt Eestis toimib. Meil on oma regulatsioon olemas. Selle üldsõnalisuse põhjalt märkimisväärseid muudatusi paljudes asjades või relevantsetes asjades tegema ei pea. Mida täpselt peab, [näitab] analüüs, [mille koostamine] käib. Selle käigus on mõistlik vaadata sisse ka nendesse valdkondadesse, mis direktiivist välja jäid. Me räägime siin nii algoritmi läbipaistvusest kui ka töölepingu õiguslikust eeldusest. Kui meil on küsimus keelekasutuse või maksude maksmise kohta, siis praegu on tõepoolest õige hetk vaadata, kas me peame siseriiklikku õigust kohandama, et ühelt poolt inimesed, kes seda tööd [teevad] või teenust osutavad, saaksid piisava õigusliku kaitse ja teiselt poolt oleks selle teenuse tarbijatel kindlus, et neid [teenindatakse] vastavalt standardile ja keeles, mis neile sobib.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma täpsustan, et tegelikult on üldsõnaline direktiiv pigem hea asi, sest iga liikmesriik saab niimoodi oma siseriiklikku õigust paremini kujundada, anda sellele rohkem paindlikkust ja lähtuda oma ettevõtjate huvidest. Aga tõesti, paljude jaoks ongi näiteks Bolt ainuke tööandja, neil teist töökohta pole. Te ütlesite, vastates minu kolleegi Andrei Korobeiniku küsimusele, et need inimesed, kes on Boltis taksojuhina tööl, on seal vabatahtlikult, see on nende valik. Vabandust, inimesed, kes mujal tööd teevad, näiteks poemüüjad, päästjad ja õpetajad – kes neid sundis sinna? Kas te saaksite natukene oma mõtet täpsustada?

Jaa, kõigepealt ütlen täpsustuseks, et ma ei ole teiega absoluutselt nõus selle esimese asja puhul. Euroopa Liidul ei ole absoluutselt vaja direktiive, mis ei ütle mitte midagi. Need asjad me reguleerime siseriiklikult ära. Ja kui Euroopa Liidu õigusruumi [muudatustel] on mingisugune mõte – ja väga paljudel asjadel on mõte, kui me vaatame kasvõi täna palju menetletud andmete turvalisust, andmete käitlemist, kogu tehisintellektialast määrusandlust –, siis me oleme võtnud pigem positsiooni, et me ei rutta Eesti õigusruumiga Euroopa Liidu omast ette. See on niivõrd piiride[ülene] ja globaalne teema, et siin pole mõtet ise jalgratta leiutamisega tegeleda. Nagunii mõjutab seda laiem õigusruum. Mis seda teist punkti puudutab, siis ma ei saa päris hästi aru või, noh, mul kuidagi ei kliki ära või me räägime [üksteisest] mööda. Minu vastus oli see, et see töö on vabatahtlik. Täpselt niimoodi ongi. Platvormid pakuvad oma tingimused välja, sellistel tingimustel saab tööd teha, ja inimene läheb ja töötab. (Saalist räägitakse.) Tavaliste töökohtadega on täpselt samamoodi. Jah, vahe on ainult töötamise [viisis]. Platvormitöö puhul on teistsugune töösuhe, kui on töölepingust tulenev töösuhe. Ja selle valiku, et nad on valmis töötama ilma töölepingulise suhteta, teevad inimesed ise. Me jätame mulje, eks ole, et platvormitöö on justkui mingisugune uus orjastamise vorm, mille on mingisugused, ma ei tea, kavalpead välja mõelnud. Väga paljud inimesed tahavad sellist tööd teha: lapsed, noored, üliõpilased. Kui nad ei taha seda teha nendel tingimustel, siis nad ei pea seda tegema. Selles ongi see vahe. Kui te ei saa aru, mis vahe on töötamisel töölepingu alusel ja platvormitöö tegemisel, siis ma ei oska seda kuidagi kommenteerida.

Austatud minister! Ma tänan teid teie vastuste eest nii kirjalikele küsimustele kui ka kohapeal [esitatud küsimustele]. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd soovitakse avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Andrei Korobeiniku.

Suur tänu! Hea minister! Tõepoolest, minu arusaam majandusmudeli toimimisest on see, et üldjuhul inimene lähebki tööle vabatahtlikult, kas ta tahab taksot juhtida Boltis või ta tahab lapsi õpetada koolis. Need ajad, kus riik ütles talle, et mine sinna, on [möödas]. Sinu vastus viimasele küsimusele, mille Anastassia küsis, oli põhimõtteliselt see, et jah, taksojuht võib teha tööd 12 tundi päevas, seitse päeva nädalas, ilma puhkuseta, ravikindlustuse eest mitte makstes, sellepärast et see on tema vaba valik. No tõepoolest nii on! Aga kujutame ette, et selline vaba valik oleks tal tavalises taksofirmas või selline valik oleks tal näiteks mõne jaeketi müüjana. "Kuule, sul on valik, kas sa saad 900 eurot kätte või saad 1200 eurot, aga ravikindlustust sul ei ole, tööpäevad on 12 tundi, puhkust sul ei ole. No eks vaata ise. Vaba valik!" Ma arvan, et väga paljud valiksid teise variandi. Selleks ongi riik vajalik, et seda orjapidamist veidi piirata. Jah, paraku on jagamismajandus uus [majandus]mudel. See, et uus mudel alguses ei ole väga paljude piirangute ja sotsiaalgarantiidega seotud, on mõistlik. Aga mida aeg edasi, seda rohkem on tavalisel töökohal ja platvormitöökohal ühist. Sinu vastus, et need reeglid peavad olema täpselt samad igas riigis, ei päde, sellepärast et ka tavalise töö[suhte] reeglid ei ole igas Euroopa Liidu riigis ühed ja samad. Isegi Eestis ja Lätis on need erinevad ja see on igati mõistlik. Keegi ei hakka direktiiviga reguleerima seda, et tööandja peab igas riigis konkreetseid töötingimusi pakkuma. Seda ei pea tegema ka platvormi[töö] puhul. Aga selline arusaam, et kuskil on orjapidamine vabatahtlik, ei ole tegelikult, ma arvan, väga riigimehelik suhtumine. See [arupärimine] selles mõttes avas Eesti 200 poliitika sisevaadet. Tõepoolest, siin võib olla maailmavaateline loogika. Aga sellest on veelgi rohkem kahju. Mul on hea meel, et me ikkagi suutsime Eesti 200 maailmavaadet nii-öelda maha suruda ja Eesti ei jäänud seda kaasaegset orjapidamist toetama. Aitäh!

Rohkem kõnesoove … on. Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu!

Lugupeetav rahvaesindus! Mul on võib-olla kolmas vaatenurk, kui vaadata arupärijate kriitikat, mis puudutab töövõtja õiguste tagamist, ja arupäritava, majandusministri vaadet. Ma arvan, et omaette küsimus on, mis on üldse põhjendus või alus niisuguste asjade tsentraliseerimiseks, seda veel nii segase formuleeringuga. See, et asjad peavad olema paigas, ja see, et oleks tagatud õiguskeskkond töövõtjatele, platvormiteenuse pakkujatele, on siseriikliku õiguse küsimus. Nii et selles loogikas niisugusesse kiusatusse Euroopas sotsiaalõigusi harmoneerida ma suhtun väga skeptiliselt, seda enam, et seda on korduvalt kasutatud piiriülese töötajate või renditöö liikumisega just nimelt ka tööturu efektiivseks ning teenuste ja kaupade liikumise turu sulgemiseks. Loomulikult väärib eraldi tähelepanu see, mis on seotud lobiga. Siin ei ole midagi öelda, see asi vajab läbivalgustamist. Minister peab suutma seda taluda, [tal] on talumis[kohustus]. Ja loomulikult ei kannata mitte mingisugust kriitikat see otsusemehhanism, kuidas valitsus lõpuks tegutses ja otsuse kujundas – see, et peaminister isiklikult terroriseerib majandusministrit, et majandusminister peaks seal positsiooni võtma. Ma oleksin oodanud, et majandusminister oleks jäänud oma positsiooni juurde, kui need argumendid, mis olid minu jaoks sisuga, miks Eesti, Prantsusmaa ja Kreeka tegelikkuses seda toetasid … Ma arvan, et minu jaoks on siin küsimus kahemõõtmeline. Üks [mõõde] on see, kas meil oli äriühingu lobi ja kas see oli eetiline ja legitiimne. See tulemus tappis ära ka mõistliku arutelu selle asja põhjendatuse üle, kuna asju aeti ministeeriumi tasemel lihtsalt räpakalt ja ilmselgelt avalikkuses nõutust ja kohatust esile kutsuvate kaalutlustega. Teisalt see [mõõde], miks valitsus nii kergekäeliselt selles positsioonis, kus varem [oldi], järele andis. See tekitab minu meelest samamoodi küsimärke. Täpselt samamoodi tegi ju Reformierakond globaalsete korporatsioonide tulumaksu harmoneerimise puhul, mis teatud viibega Eestis kohalduma hakkab või rakendub. Retoorikas seisis Eesti varem selle põhimõtte eest, et Euroopas ei kehtestata üleeuroopalisi makse, praktikas anti jällegi järele. Nii et ma arvan, et nendes asjades tasub olla järjekindel ka siis, kui jäädakse vähemusse, aga siiski sinust midagi sõltub. Nii et need on need mõttekäigud, mis tekkisid, ma arvan, seoses Keskerakonna iseenesest [põhjendatult] esitatud arupärimisega. Ma arvan, et oli asjakohane seda arupärimist menetleda. Ministril on õigus esineda pärast sõnavõtuga, niisuguse lõpurepliigiga. Meil umbusaldusavalduse [menetlemisel] jäi üks asi ära klaarimata: see välismaal viibimine. Spiiker kinnitas, et minister on välismaal. Tegelikkuses jäi see kuidagi segaseks. Ma kutsun üles ministrit [selgitusi andma]. Kuna spiiker esitas parlamendile valeinformatsiooni, oleks hea seda asja selgitada. Siis on meil kolm nädalat päädinud selle umbusalduse[avalduse menetlemisega]. Kellele sobisid need vastused, kellele mitte. Käsitlesime ka platvormitöö direktiivi saagat, mida jääb markeerima tegelikkuses see, et küsimärgina jääb õhku, kas toimus ebakohane avalikkuse huvide ja lobeerimise ristumine, ja/või küsimus, kas Eesti loobus põhjendamatult oma positsioonist, ettevõtluse huvide kaitsmisest. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Kõigepealt ma kasutan võimalust tänada arupärimise esitajaid. Tegu on väga tõsise teemaga. Minister muidugi [mängib] moodsat inimest ja [ütleb], et kui meil on tehnoloogiline areng, siis ikka juhtub. Neid juhte on paraku juba väga palju. Juhte on nii palju, et mina ei tunne, et Eesti Vabariik suudaks ennast oma pealinnas kehtestada. Ja seda just argistes situatsioonides, millega me kõik kokku puutume. Läheme kauplusesse, keeleseadus seal ei kehti. Inimesel on rinnas mingi sildikene [kirjaga] "Küll ma kunagi õpin eesti keelt". Kas niimoodi kehtib keeleseadus? Kus see kirjas on? Kus on kirjas, et igaüks võib panna rinda sildi, [kus on kirjas,] et ma kunagi õpin eesti keelt? Kuidas saab seaduse tühistada mööda minnes, lihtsalt sildikesega? Näiteks tuleb inimene siia ruumi ja ütleb: "Ma alles mõtlen, kas Riigikogus reeglid kehtivad." Tuleb siia, relv käes. "Ma alles mõtlen, kas siin reeglid kehtivad." Umbes selline on seaduste täitmine Eesti Vabariigi pealinnas. Nüüd konkreetselt Bolti juurde – illegaalide pesa. Illegaalide pesa! Reporter Elo Mõttus-Leppik tegi suurepärase reportaaži. Ühe reidi käigus leiti sadade kaupa illegaale. Mida nad põhiliselt tegid? Sõitsid Bolti, mõned Wolti. Karikatuurne olukord! Mingisugused inimesed Kesk-Aasiast tulevad siia seiklema ja võtavad Eesti inimestelt töö ära. Seadused ei kehti, rinda pannakse silt, et ma olen siin lihtsalt niisama. Niimoodi kehtivad Eesti seadused. Kui on vaja olla moodne, siis ei kehti mitte miski, nii nagu Eestil ei ole piiri, igaüks võib ükskõik kustkohast sisse jalutada. Millest me räägime?! Millest me räägime seaduste kehtimise puhul?! Ja see suhtumine. Küsige taksojuhtidelt, mida nad arvavad sellest, et Kesk-Aasiast tulnud illegaalid solgivad pealinna [takso]turu ära. Võiks vahepeal meelde tuletada, mis elu me elasime siin 1980. aastatel. Te olete kõiki meid otsapidi [sellesse aega] tagasi vedanud. Me oleme IT-sõnamulina saatel muudetud mingiks Karl Vaino aegseks kolooniaks. Lihtsalt vastik on vaadata Tallinna venestumist, Tallinna, ma ei tea, x-keelestumist. Mõned ei tunne isegi ladina tähti. Nemad tulevad siia tööle, eks ole, nemad sõidutavad meid. Ja lihtsalt heast peast ei suuda riik ennast kehtestada elementaarsetes asjades. Alles oli uudis, et taksojuhina kliendi vägistanud egiptlane nõuab kohtu kaudu oma elamisloa pikendamist Eestis. Tähtis isik, kes peab Eesti riigiga õiguslahingut. Võib-olla andis mõni pagulasabiorganisatsioon talle veel vaidluse pidamiseks raha. Täpselt nii see käib Lääne-Euroopas, täpselt sama meetod on üle võetud. Iga suller võib Eesti riigilt raha küsida ja iga illegaal võib mingisugusest pagulasklubist raha küsida, et siin edasi illegaalselt toimetada. Ja keel. Täiesti keeletu olukord! Ja muidugi ei ole selles süüdi ainult Bolt. Bolt kasutab olukorda ahnelt ära. Näiteks 2016. aastani pidi inimene taksoteenuse pakkumiseks rääkima eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Aga praegu ei saa seda sisuliselt kontrollida. Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ütles 2023. aastal: "On isegi olnud juhtume[i]d, kus meile kaebaja ütleb, et see inimene ei saa isegi ladina tähtedest aru. Selliseid juhtumeid on üsna palju ja see tekitab olukordi, et teenuse pakkumisel on palju segadust. Inimesed võivad ära eksida, satuvad valesse kohta, taksojuht ei suuda anda mitte mingisuguseid selgitusi üheski meie piirkonnas kasutatavas keeles." No kas see platvormiasi on ikka hea asi, kui see loob lihtsalt kanali illegaalide sisserändamiseks? Minu meelest mitte. Nii et korrastage see ära. Siis võib platvormi[asjaga] edasi minna, kui nad maksavad makse ja täidavad seadusi.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Palun!

Ma teen lühidalt, austatud Riigikogu liikmed. Kulutan veel teie aega. Vastuseks härra Korobeiniku sõnavõtule: mulle ikka tundub, et me räägime üksteisest mööda. On inimesi, kes tõepoolest vabatahtlikult eelistavad töölepingulist suhet, ja on inimesi, kes tõesti vabatahtlikult tahavad teenust osutada ilma töölepinguta platvormi vahendusel. Ja need kaks õigusruumi ongi pisut erinevad ja vajavad erinevat reguleerimist. Urmas Reinsalu tuletas mulle meelde, et siin oli segadust tänase ürituse korraldamisel. Vabandan. Olen suhelnud Riigikogu juhatusega sellel [teemal]. Vabandan ka Riigikogu ees. Kindlasti ei olnud see tegevus tahtlik või teadlik. Lühidalt selgitan. Umbusaldusavaldus esitati 14. mail ja minu käest küsiti, kas ma saaks juba 15. mail tulla sellele vastama. 15. mai mulle tõepoolest ei sobinud. Ma ütlesin oma nõunikele, et vaadake mu kalendrit ja leppige aeg kokku, ja mulle öeldi, et see saab olla 3. juunil. Ma mõtlesin, et selge, 3. juuni, ja rohkem ma selle peale ei mõelnud. Aga tõesti, kalendris oli üks visiit Genfi, mis jäi ära. Loomulikult oli see info avalik. Aga ma ei taibanud eraldi sellele tähelepanu juhtida, kuna ma teadsin, et 3. juuni on kokku lepitud. Ilmselt ka Riigikogu juhatuse liikmed, [kaasa arvatud Riigikogu] esimees Eesti 200-st, ei taibanud seda otse [minu käest] küsida. Selline väike infosegadus. Aga Riigikogu eest mul midagi varjata [ei ole] ja siin rääkimist ma kindlasti ei karda. Aga aitäh teile! Kena õhtut!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja arupärimisele on vastatud.