Arupärimine Jõhvi kohtumaja sulgemise kohta (nr 666)

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 11. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine Jõhvi kohtumaja sulgemise kohta, arupärimine numbriga 666. Palun ettekandeks kõnetooli arupärijate nimel sõna võtma hea kolleegi Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel, eriti just Jõhvi inimesed, kes praegu meid interneti teel jälgivad! Tõesti, teemaks on Jõhvi kohtumaja sulgemine. Vastavasisulise arupärimise me andsime 11. novembril siinsamas Riigikogus üle justiits‑ ja digiministrile. Loomulikult see on muret tekitav ja me oma fraktsiooniga külastasime Jõhvit eelmise aasta lõpu poole, detsembrikuus. Me külastasime ka kohtumaja, rääkisime kohtumaja inimestega ja kohalike elanikega. Mure on suur ja väga kahju, et sellised otsused egiidi all, et tuleb kokku hoida, vastu võetakse. Kui me räägime üldse riigieelarvest, siis ühelt poolt me hoiame kokku, teiselt poolt järsku leitakse 100 miljonit ja enamgi. See näitab tegelikult kogu üleüldist praeguse valitsuse suhtumist ja ka riigieelarve läbipaistmatust. Tegelikult ju raha nagu on, aga samas kästakse erinevaid asutusi välja kolida, kinni panna. Jõhvi kohtumaja on üks väga halb näide kõikidest nendest otsustest, mis on meie riigi valitsus eelmisel aastal vastu võtnud. Nii et meie omalt poolt, Keskerakonna fraktsiooni saadikute poolt soovime lugupeetud justiits‑ ja digiministrilt saada vastused meie küsimustele. Küsimusi on lausa kaheksa, nii et loodame konstruktiivsele diskussioonile. Aitäh!

Suur tänu teile! Palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh, austatud [istungi] juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on tegelikult hea meel siin teiega koos arutada kohtumajadega toimuvat ja kohtumajade tulevikku. Kohtupidamine on üks riigi tuumfunktsioone, üks põhifunktsioone ja meie õigusriigi püsimine, õigusriigi hoidmine on kindlasti äärmiselt oluline teema, mis vajabki ühiskonnas laiemat arutelu. Lähen edasi siis konkreetsete küsimustega. Esimene küsimus: "Kas Justiitsministeerium on läbi viinud põhjaliku ja sõltumatu kuluanalüüsi, mis hindaks Jõhvi kohtumaja sulgemise tegelikku majanduslikku mõju? Palume esitada analüüsi kokkuvõte ja selgitada, kuidas on arvestatud võimalikud ümberkorralduste kulud, sealhulgas töötajate transport ja uute töökohtade loomine Rakveres ja Narvas." Sellele küsimusele, kui te lubate, ma vastan niimoodi, et ma kõigepealt puudutan seda, et te olete palunud sõltumatut kuluanalüüsi. Ma selgitan, et kohus on meil vastavalt põhiseaduse tekstile tervikuna sõltumatu institutsioon. Me soovime tegelikult liikuda Eestis sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega edasi sellega, et kohtu ka majanduslik seos täitevvõimuga oleks veel väiksem, kui ta on praegu, et ka esimese ja teise astme kohus oleks põhiseaduslik institutsioon, nii nagu meil on Riigikohus sõltumatu põhiseaduslik institutsioon ja on sellega väga hästi hakkama saanud. Kui te loete põhiseaduse teksti, siis põhiseadus ei ütle, et põhiseaduslik institutsioon on üksnes Riigikohus, vaid ta räägib ikkagi tervest kohtusüsteemist. Ja ka kohus ise on oma arengukavas järgmiseks perioodiks otsustanud, et põhiseaduslikuks sõltumatuks institutsiooniks saamine on kohtute arengus ka kohtute endi poolt vaadates väga oluline eesmärk. Selle pika sissejuhatuse peale ma rõhutan, et ei ole midagi sõltumatumat kui kohtud ise. Ja kui täitevvõim telliks juurde analüüse, kuidas täpselt tuleks kohtutes majandada, siis see tegelikult paradoksaalsel moel vähendaks kohtute sõltumatust. Kui kohtud ise soovivad tellida mingeid täiendavaid analüüse, siis see võimalus on neil olemas. Ja nüüd palun minust mitte valesti aru saada: ma väga pean lugu sellest, et kohtud on kärpeettepanekud omavahel kokku leppinud ja esitanud need täitevvõimule. See on tõesti kõige sõltumatum viis, kuidas kärpeülesande täitmiseni jõuda. Ja tõepoolest, kui me vaatame konkreetselt Jõhvis asuva hoone kulusid, siis need on võrreldes teiste kohtuhoonete kuludega silmapaistvalt kõrged. Ja nüüd ma edasi kommenteeriksingi seda majanduslikku mõju. Jällegi, tegemist on riigi põhifunktsiooniga. Loomulikult peab esikohal olema see, et see põhifunktsioon on täidetud, et inimestele on kättesaadav sõltumatu, kiire ja võimalikult efektiivne kohtumõistmine. Konkreetne kärpeülesande majanduslik efekt ikkagi kahvatub selle kõrval, millest me räägime peamise eesmärgina: et me tagame kohtupidamise hea kättesaadavuse ja kiiruse. Eriti tuleb silmas pidada seda, et tõepoolest kohtute sõltumatus [on väga oluline]. Näiteks Euroopa Komisjoni 2024. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabelite [avaldamise] puhul on esmakordselt rõhutatud, et tõesti vajaliku rahastuse, ressursside olemasolu kõrval on äärmiselt oluline tagada kohtute sõltumatus. Ja hea on siin rõhutada ka seda, et Eestis peavad inimesed kohtuid palju rohkem sõltumatuks, kui peetakse Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis 66%-l juhtudest inimesed arvavad nii, Euroopa Liidus 52%-l, ettevõtjate hulgas Eestis 58%, Euroopa Liidus keskmiselt 50%. Ja see suur usaldus kohtute sõltumatuse vastu ilmnes meil 2024. aastal olukorras, kus 2023. aasta kevadel jõustusid tegelikult minu arust väga mõistlikud muudatused. Kohtumaja hoone tähendus oluliselt langes ja mindi üle valdkondlikule juhtimisele. Ka Viru Maakohtus loodi tsiviil- ja süüteoosakond. Oluline ei olnud enam konkreetne kohtumaja, vaid see, kas asja lahendab Viru Maakohtu tsiviilosakond või süüteoosakond. Ja lähtuvalt sellest spetsialiseerumisest kuulub ka praegu iga Viru Maakohtu kohtunik kas tsiviilosakonda või süüteoosakonda. Ja samamoodi me jätkame: kui mingeid ruutmeetreid võetakse vähemaks, siis endiselt jääb tsiviilasju lahendav kohtunik kuuluma Viru Maakohtu tsiviilosakonda ja tema töökoormust ei mõjuta tegelikult see, mitu kohtumaja on või mitu ruutmeetrit Viru kohtu [käsutuses] täpsemalt on. Ja täpselt samamoodi on kriminaalasjades. Kohtuniku töökoormust ja inimeste [jaoks olulist asjade lahendamise] kiirust, mida võiks majandusliku mõjuga seostada, mõjutab kõige rohkem kohtusse saabunud asjade hulk ja see, kas kõik kohtunikukohad on täidetud või on [osa] kohtunikukohti vakantsed. Praegu on eelistus olnud see, et ruutmeetrite asemel me tagame, et inimesed on tööl, asjad saavad seetõttu kiiremini lahendatud – inimesed lahendavad asju, mitte ruutmeetrid –, ja olen ka välja kuulutanud vastavad kohtunike konkursid. Järgmine küsimus: "Milline on eeldatav tegelik kokkuhoid võrreldes lisakuludega, mis kaasnevad kohtumaja sulgemisega ja töötajate ümberpaigutamisega teistesse kohtumajadesse?" Kohtud on analüüsinud, et Viru Maakohtu kohtunikud mahuvad Rakvere ja Narva kohtumajja ja kokkuhoid peamiselt tuleb üüriraha või rendiraha vähenemisest. Aastane kokkuhoid päris nii suureks kindlasti ei kujune, [nagu on pakutud] – see 682 791 eurot –, kuna eesmärgiks on ikkagi jätta inimestele võimalus kohtuteenust saada ka Jõhvis. Sobivat ruumi selleks otsitakse. Inimeste osas koondamisele läheksid üksnes toetavad ametikohad, mis on seotud konkreetse hoonega. "Kuidas hindab Justiitsministeerium Jõhvi kohtumaja sulgemise mõju Ida-Virumaa õiguskaitse kättesaadavusele? Milliseid meetmeid kavandatakse, et tagada kiire ja kvaliteetne kohtupidamine piirkonnas pärast Jõhvi kohtumaja sulgemist?" Seda ma juba selgitasin seoses 2023. aasta kevadel tehtud muudatusega: tegelikult kohtunikud jäävad edasi tööle oma senistesse osakondadesse. Viru Maakohus on tegelikult juba alates 2013. aastast jaganud kohtuasju ka teiste kohtumajade kohtunikele, et kohtuasjade lahendamise koormus kogu maakohtu tööpiirkonnas oleks võrdsem. Sama on teinud ka Tartu Halduskohus, kellel on väikesed ruumid Jõhvis. Praegu on tõesti olnud märgata, et tsiviilasju lahendavate kohtunike koormus on olnud tõusutrendis, süüteoasju lahendavate kohtunike koormus mõningases langustrendis. See muidugi ei pruugi niimoodi jääda. Küll aga me tegeleme kohtureformiga laiemalt ja selle üks osa on [eesmärk] kohtust välja viia selliseid ülesandeid, mida tegelikult on otstarbekam lahendada kusagil mujal kui kohtus. Neljas küsimus: "Kas on analüüsitud kohtuasjade lahendamise kiirust ja koormust Rakvere ja Narva kohtumajades, kui Jõhvi kohtumaja tegevus lõpetatakse? Millised on võimalikud tagajärjed õigussüsteemi toimimisele?" Kohtumenetluste kestuse ja muu menetlusstatistika on tegelikult avalikult ilusti väljas, seda saab igaüks jälgida ja vaadata. Kohtutes sees on ka olnud kogu aeg fookuses, et töökoormus ja ametikohad jaotuksid õiglaselt, vastavalt töökoormusele. Eesmärk on leida, ütlen veel kord, selline lahendus, mille korral õigust mõistvad inimesed jääksid alles ja tänu sellele tagajärjed õigussüsteemi toimimisele oleksid minimaalsed. Viies küsimus: "Jõhvi kohtumajas töötab üle 40 inimese, sealhulgas üheksa kohtunikku. Kuidas plaanib Justiitsministeerium tagada nende töötajate töökohtade säilimise ja vältida võimalikke töökohtade kadumise riske piirkonnas?" Ei ole plaanis kohtunikukohtade arvu vähendada ja ei ole ka plaanis vähendada muid ametikohti, mis on otseselt seotud õigusemõistmisega. Ja veel kord rõhutan, et piirkonda, Narva jääb ju kohtumaja edasi. Võimalikud teenindavad ametikohad, mis võivad väheneda – neid konkreetseid kohti ei ole veel määratud. Aga me ikkagi räägime siin pigem üksikutest konkreetse majaga seotud tugiteenuste ametikohtadest. Kuues küsimus: "Kas on hinnatud Jõhvi kohtumaja sulgemise mõju Ida-Virumaa majandusarengule ja tööhõivele? Kui jah, palume esitada vastavad analüüsid ja hinnangud." Veel kord, et me räägime siin tegelikult ainult paari inimese töökoha koondamisest. Sellises ulatuses töökohtade arvu muutus ei ole kindlasti näitaja, mis mõjutaks piirkonna tööhõivet. Seitsmes küsimus: "Milliseid alternatiivseid meetmeid on kaalutud, et saavutada Justiitsministeeriumi kärpeplaanis nõutud kokkuhoid ilma Jõhvi kohtumaja sulgemiseta? Kas on kaalutud kinnisvarakulude optimeerimist või personali koondamise vältimist muul viisil?" Kordan üle selle, et kindlasti on eesmärgiks jätta Jõhvi mingi ruum alles. Kui suur täpselt, milliste funktsioonidega täpselt, seda analüüsitakse. Ja kohtupidamine on ju ikkagi oluliselt muutunud. Väga olulisel määral kasutatakse videoistungeid, kaugistungiseadmeid on soetatud ja neid tuleb edasi soetada. Loomulikult on meie eesmärk, kordan üle, muuta kohtute toimimine veel paindlikumaks ja saavutada olukord, kus kohtud ei tegeleks selliste küsimuste lahendamisega, mis tegelikult ei peaks kohtute töös üldse olema. Näiteks kohtuasjade esikümnes on lahutus, mille puhul kohtul puudub alus midagi muud vastata, kui et jah, võite küll lahutada. Teine viis oleks tõepoolest, kui me ruutmeetrid alles jätaksime, et me peaksime vähemalt kümme kohtujuristi koondama. Ja see ei ole eesmärk, see tõepoolest mõjutaks kohtuotsusteni jõudmise kiirust. Seetõttu on olnud eesmärk pigem laialt koondada ruutmeetreid, mitte inimesi. Ja loomulikult on seatud kärpe-eesmärgid ka kohtuteülestele teenistustele, arhiivi-, tõlke- ja infotelefoniteenistustele. Me vaatame, milliseid ülesandeid saaks just ettevalmistavas protsessis üle anda tehisintellektile, mida on maailmas laialdaselt kasutatud ka justiitssüsteemide puhul. Kaheksas küsimus on, kas Justiitsministeerium on pidanud konsultatsioone kohaliku omavalitsusega ja arutanud võimalusi. Jah, olen kohtunud isiklikult omavalitsuste liiduga ja nad mõtlevad aktiivselt kaasa. Aitäh! Sellega [lõpetan] küsimustele vastamise.

Aitäh! Nüüd on võimalus küsimusteks. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult Jõhvi kohtumaja sulgemine on ehe näide sellest, kuidas ikkagi need kärpeülesanded ongi joonlauaga Excelis tõmmatud. Antakse ette mingi number, aga ei analüüsita, kuidas see laiemalt üldse mõjub kogu kohtupidamisele või kohtusüsteemile. Ja niimoodi oli ka selles olukorras. Jõhvi kohtumaja puhul, ma saan aru, mindigi lihtsamat teed. Kuna nendel oli just rendileping lõppemas, siis oli väga mugav öelda, et ongi väga hea, ärge pikendage, siin on kohe kokkuhoid olemas. Aga üks teine aspekt, mille kohta ma tahan küsida, on see, et Riigikohtu esimees Villu Kõve on mitu korda öelnud, et väiksemaid kohtumaju ei ole vaja. Ja tegelikult ta on viimasel ajal rääkinud väga palju ka nii-öelda suuremast kohtureformist, mille korral kohtud tuleks kõik omavahel liita. Ma saan aru, et päris paljud kohtunikud ei toeta seda mõtet. Mis on siinkohal justiitsministeeriumi seisukoht? Kas me liigumegi selles suunas, et me liidame kohtud?

Aitäh!

Aitäh! See on kindlasti väga oluline ühiskondlik küsimus, mille üle laiemalt arutada. Aga ma kohe kuidagi ei nõustu selle joonlauaga Excelis tõmbamisega. Tegelikult me oleme käivitanud laiaulatusliku reformi, et see kärpeülesanne just nimelt ei oleks ainult joonlauaga lihtne tõmbamine, vaid et me tagaksime kohtusüsteemi efektiivsuse hea õigusriigi kohaselt. Ka pärast kärpeid me oleme selle eesmärgi nimel väga palju erinevaid muudatusi ette võtnud, alates sellest, et kriminaalmenetluse kiirendamine on nüüd jõudmas või juba jõudnud Riigikokku, ja lõpetades sellega, et me oleme päris paljude kohtu enda tegevuste analüüsi teinud. Ja me analüüsime edaspidigi, mida annaks sisulises töös muuta. Sisulise töö efektiivsemaks muutmine koosneb kahest suunast. Üks on see, milliseid asju me saame kas kohtust välja viia või mida me saame korraldada oluliselt efektiivsemalt kui seni. Ja teine pool on see, mida ka kohtute enda töökorralduses saaks oluliselt efektiivsemalt teha. Piltlikult öeldes on kõik senised muudatused ikkagi liikunud selles suunas, et oleks rohkem spetsialiseerumist. Spetsialiseerumine annab meile paremini ettenähtavad otsused, annab meile kiiremad otsused, annab meile suuremad kohtunike teadmised valdkonnapõhiselt, suuremad kogemused valdkonnapõhiselt. Ja selleks, et seda suuremat spetsialiseerumist võimaldada nii väikeses riigis, nagu meil on, on mõistlik tõepoolest vaadata üle, kuidas kohtuasjade jaotus oleks veel rohkem Eesti-põhine, mitte konkreetse regiooni põhine. Ja tuletan siinkohal meelde, et kohus ei ole päris sama asi, mis näiteks gümnaasium. Gümnaasiumis käib alaealine laps kolm aastat järjest esmaspäevast reedeni. Kohtutega kokkupuutumist on tegelikult väga vähestel inimestel ja [nendelgi] võib-olla ainult üks kord elus. Ja siis see transpordi[lahendus] nii kohtunikul kohapeale sõites kui ka inimesel kohtusse on hoopis teistmoodi. Tollel hetkel inimest huvitab ju kindlasti see, et menetlus oleks kiire ja asjatundlik, mitte see, kas tal tuleb sõita 20 kilomeetrit või 80 kilomeetrit. Nii et kõik argumendid ikkagi viitavad sellele, et kohtusüsteemi paindlikumaks muutmist tuleks edasi vaadata.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan sealtsamast, kus teil pooleli jäi: et üleüldiselt räägiks kohtusüsteemist ja selle tulevikust, kuidas paremini. Õigemini mitte paremini, vaid kuidas efektiivsemalt kohtumajad tööle panna. Nagu minagi aru saan, tegelikult küsimus on hästi suur ja problemaatiline. Esiteks, meil on kohtusüsteemis inimesed, kes ei ole piisavalt motiveeritud. Ja teiseks, meil on probleeme ka uute inimeste otsimisega, süsteemi meelitamisega ehk süsteemi toomisega. Nii et punkt üks on see, et tõenäoliselt ei ole see kõige atraktiivsem noorte inimeste silmis, kes on just lõpetanud ülikooli või on juba erapraksises mingisuguse kogemuse saanud. See on üks pool. Ja teine pool on töökoormus, mis on hästi suur. Kui me vaatame tagasisidet, mis kohtunikelt on tulnud, siis [on selge], et just töökoormuse probleem on [põhiline]. Kuidas seda olukorda saaks lähiajal parandada?

Aitäh selle küsimuse eest! See on tõesti olnud üks neid põhjuseid, miks me vaatame ruutmeetrite kokkutõmbamise peale, mitte ei vaata sinna suunda, et kohtunike arvu tingimata vähendada või üldse õigusemõistmisega seonduvate inimeste arvu vähendada. Ega seal palju muid kulusid ei olegi. Näpuotsaga saab võib-olla koolitust natukene vähendada, aga samal ajal, kui me näeme, kui keeruliseks muutuvad üha uued ja uued kuriteoliigid, mis meile ka kübermaailmast vastu vaatavad, siis ei saa seda päris nulli ju mitte kuidagi tõmmata. Nii et eesmärk on, ütlen veel kord, vähendada kohtute koormust nii, et viia kohtust välja need asjad, mis ei peaks seal olema. Kui meid keegi praegu vaatab, siis toon jälle sellesama lihtsa näite, et kui on abielupaar ja üks abikaasa soovib lahutust, teine abikaasa ei soovi, siis nad peavad minema kohtusse. Kohus seda menetleb, kohtud otsustavad selle üle ja kohtul puudub mis tahes õiguslik alus öelda, et te ei tohi lahutada, te peate koos elama. Kohus alati ütleb, et jah, te võite lahutada. Neid lahutusasju jõuab kohtusse sedavõrd palju, et need on üle Eesti top 10‑s. Kuna kohus sisulist arutelu seal ei tee, aga kõik võtab ikkagi aega ja lisab koormust, siis väga mõistlik on see lahutuse asi kohtust üleüldse välja viia ja jääda [lahenduse] juurde, et kui üks abikaasa soovib lahutada ja teine ei soovi, siis ikkagi on võimalik päris lihtsasti abielu lahutada. Riik ei saa kedagi sundida omavahel koos elama. Ja selliseid asju on veel terve rida. Või siis on terve rida selliseid asju, kus võib-olla oleks mõistlikum harvemini kontrolle teha, näiteks parandamatult haigete inimeste puhul võiks see välp olla pisut pikem, kui arstid on veendunud, et inimene kunagi ei parane. Loomulikult ei saa see olla ühekordne otsus eluks ajaks või elu lõpuni, aga me räägime selle välba pikkusest. See on üks pool. Ja teine pool on digiteerimine, mille Euroopa Komisjon on terves Euroopa Liidus seadnud prioriteediks. Justiitssüsteemi digiteerimises nähakse väga palju võimalusi tehniliste tööde kiirendamiseks ja inimestele õiglaste lahendite kiiremaks pakkumiseks. Need oleks kaks peamist suunda. Ja seda ma juba kirjeldasin eelmisele küsimusele vastates, et tõepoolest tuleks vaadata üle ka see, kuidas saaks paindlikumalt korraldada seda, et oleks võimalik kohtunikel rohkem spetsialiseeruda. See võimaldaks ka seda, et kohtunik näiteks elab Jõhvis edasi, aga kui tal on teatud spetsiifilised oskused, siis ta sõidab esmaspäeval Tartusse ja kolmapäeval Tallinnasse, sest ta on just mingite väga spetsiifilisi teadmisi vajavate asjade kohtunik.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus ei olegi ainult Jõhvi kohtumaja sulgemises. Laiemas laastus me räägime ju regionaalpoliitikast. [Toon näiteks] koolide sulgemise piirkondades, Maardu politseijaoskonna sulgemise Maardu linnas, kus omavalitsus tuli appi ja leidis ruumi linnavalitsuse hoones, et politseiüksus jätkaks Maardu linnas. Teie loomulikult ei saa vastutada teiste ministrite tegude eest, aga ma küsin teie käest: kas see kokkuhoid [kaalub üles] elanike õigustunde [vähenemise ja väiksema] usalduse riigi institutsioonide vastu? Te vist ütlesite, et see kokkuhoid oli 600 000 eurot. On see nüüd võrreldav [mõjuga] õigustundele?

Aitäh! Ega ülemääraste maksude maksmist lihtsalt nagu väga uhkete ruutmeetrite pidamise eest ka inimesed õiglaseks ei pea. See Jõhvi kohtumaja näide vast on näide sellest. Meenutame, kuidas see maja tekkis. Selle ehitus lükati ju eelmise kärpeperioodi ajal edasi. Kuna eelarves raha piisavalt ei olnud, tehti erasektoriga koostööd ja selle tulemuseks oli väga kõrge rendihind. Tegelikult saab öelda, et algusest peale on olnud probleeme selle hoone jõukohasusega meie eelarvele. Regionaalpoliitiliselt jääb Ida-Viru maakonda kohtumaja alles, see on Narvas, ja ka kohtunikud jäävad alles. Nii nagu nad praegu teenindavad kogu seda piirkonda laiemalt, nii teenindavad need kohtunikud ka edasi. Nii et inimeste jaoks muutub see vähe, ja muutub väheste inimeste jaoks, kes tõesti konkreetselt Jõhvi kandis elavad. Nendel võib teatud juhtudel sõiduaeg pikeneda. Me räägime üsna vähestest inimestest. Ja me räägime ka sellest, et Jõhvis siiski kohtu esindus peaks säilima, nii et inimesed saaksid mugavalt sinna tulla ja seal kohtuistungil osaleda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Te just ütlesite, et te ei pea õigeks liigsete maksude tasumist. Ise aga olete koalitsioonis, kus neid liigseid makse on kehtestatud suure hooga, ja inimesed nüüd siis püüavad neid maksta. Ega ma ei ole vastu sellele, et me teeme asju efektiivsemalt. Kui ma vaatan riigieelarve kulutuste sisse, siis [näen, et] seal nii mõndagi saaks ära jätta. Aga tõepoolest, praegu on selline trend, et riik [koondab] ennast kokku kogu Eestimaal, olgu need koolide sulgemised või tegelikult ka erinevate asutuste kohalike punktide sulgemised. Ja nüüd siis lisanduvad sellele kohtud. Kohati jääbki mulje, justkui suund oleks see, et kolime kõik Tallinnasse ja selle jaotame veel nendeks 15 minuti linnaosadeks. Aga ma mõtlesin, ma küsin teilt sellise avatud küsimuse. Kirjeldage oma sellist ideaalset Eestit. Kas kõik elavad Tallinnas ja mujal tegeletakse juhuenergia tootmisega või kuidas te näete Eestit selles valguses?

Aitäh! Ideaalses Eestis elab näiteks tarbijakrediidivaidlustele spetsialiseerunud kohtunik suurepärases Võrumaa talus ja teenindab videosilla kaudu, näiteks kirjutab alla nendele kohtuotsustele, mis on tüüpilised ja mis tehisintellekt on talle ette valmistanud. Me teame, et Euroopa Liidus juba selliseid algatusi on. Ja sellel kohtunikul seetõttu saab tööpäev väga kiiresti läbi ja ta saab pealelõunal sõita pisut lääne poole, et istuda kiirrongile ja vurada hommikuks Berliini, et osaleda seal koolitusel, kuidas tehisaru kasutavat kuritegevust paremini ohjata ja sellest kiiresti jagu saada. Perekonnaõiguses on kohalikud omavalitsused ja lastekaitsespetsialistid, samuti perelepitajad teinud nii suurepärast tööd, et mitte ükski laps ei pea kannatama enam kohtuvaidluses, kus tema kaks vanemat vaidlevad selle üle, mis kell reede õhtul, kas kell 18.15 või kell 19.15 on teisele vanemale üleandmine ja kas see toimub kohaliku omavalitsuse ruumides, ilma et lapsevanem juures oleks. Tõesti see, mida kohtutäiturid on kirjeldanud nendest episoodidest rääkides – mul on nendest lastest väga kahju. Minu ideaalses Eestis on lapsevanemad aru saanud, et nad peavad tegema koostööd selleks, et lapsel oleks mõlemad vanemad ja laps saaks suhelda mõlema vanemaga. Juba ainuüksi nende kahe asja lahendus, pluss paar perekonnaasja veel, ja juba me räägiks, et sellisel juhul oleks esikümnes umbes kolmandiku võrra kohtuasju vähem. Minu ideaalses Eestis inimesed ei veeda aega kohtus käies. Selles ideaalses Eestis on meil fantastilise spetsialiseerumisega maailmatasemel kohtunikud, kes elavad üle Eesti laiali ja teevad oma tööd. Vajadusel sõidavad nad kohale, kuhu vaja, ja loovad õiglust sellistes asjades, kus me ei ole suutnud veel kohtusse minemist ära hoida. Minu ideaalses Eestis on ka õigusaktid sedavõrd selged, et vaidlusi nende tõlgendamise üle on oluliselt vähem. Ma võiksin siin hommikuni jätkata, aga vist on minu hoiak või arusaam selge.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui arupärimise seisukohast võtta, siis te ju ei rääkinud sellest, mida teha, et seda kohtumaja kinni ei pandaks. Praegu te rääkisite, kogu fookus läks sellele, et see kohtumaja, kui ma õigesti aru saan, läheb ikkagi kinni. Ja te rääkisite, et see 10 aastat tagasi või 15 aastat tagasi ehitatud hoone, mis on eriotstarbeline, spetsiaalselt selleks ehitatud, [valmis riigil] koos erasektoriga. Ma arvan, et eraettevõtja on alustanud või soovinud alustada läbirääkimisi uue perioodi rendihindade täpsustamiseks. Mulle on täiesti arusaamatu, kuidas riik saab, [justkui] silmaklapid ees, vaadata ainult Exceli tabelit ega mitte mõelda regionaalsele julgeolekule, piirkondlikule julgeolekule. Rääkida siin autoga sõitmisest Tartusse või kiirrongiga Berliini – see ei ole üldse asjakohane. Praegu on tegemist ikkagi julgeolekuaspektiga. Kas Jõhvi kohtumaja läheb kinni või ta ei lähe kinni?

Aitäh! No ei ole muidugi välistatud, et hoone omanik teeb väga atraktiivse pakkumise ja selles hoones tegevus jätkub. See ei ole sugugi välistatud. Lihtsalt veel kord: kokkuhoiuks on võimalikud kaks varianti, kuna kohtutel muid kulusid ei ole kui ruumid ja inimesed. Ma juba nimetasin eelnevalt vastates seda, et kui ruumid alles jätta, siis tuleks koondada vähemalt kümme kohtujuristi või siis vähendada kohtunike arvu. Nende inimeste arvu vähendamine, kes reaalselt õigust mõistavad, oleks kindlasti palju halvemate tulemustega. Regionaalpoliitiliselt, rõhutan, Ida-Virumaale jääb kohus alles.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Ma olen mõne Riigikogu liikmega rääkinud oma mõttest, kuidas tõepoolest aidata lastega peresid. Ja mul on olnud mõte, et Riigikogu liikmed võiksid salvestada, igaüks lugeda ühe muinasjutu linti. Saaks välja anda või kas või internetti panna need muinasjutud, et kui teinekord vanemad on väsinud ja ei jaksa raamatut lugeda, oleks muinasjutud kohe võtta. Mulle tundub, et Pakosta mõnes mõttes on sellest kinni haaranud ja tegi esimese argliku katse siin muinasjuttu rääkida. See küll ei olnud päris see, mida võib-olla lastele unejutuks lasta, aga selles mõttes tuleb teda tunnustada, et kõik see, kuidas Võrumaa kohtunik pool päeva teeb tööd ja siis hakkab kiirrongiga Euroopasse sõitma ja nii edasi, kõlas päris muinasjutuliselt. Mis puudutab [tänast teemat], siis kohtunikud siiski on avaldanud arvamust, et kohtumajade sulgemine üle Eesti ei pruugi olla hea idee. Me teame, et kohtute ülekoormus on suur, järjekorrad on pikad, menetlused võtavad kaua aega. Mulle tundub, et praegune algatus kohtumaju veel sulgeda võib probleeme suurendada. Tegelikult loodan siiralt, et Pakosta ei ole läinud halvale teele. Teatavasti tema vestles Ühendkuningriigi, ma ütleksin, juba mitte totalitarismi ihaleva, vaid selle kehtestamisega juba pihta hakanud valitsuse liikmetega sellest, et Ühendkuningriigist saaks vange Eesti vanglatesse tuua. Nagu ma ajakirjanduse põhjal aru olen saanud, vesteldud on teistegi riikidega. Ma loodan, et lugupeetud minister ei ole võtnud eesmärgiks Eesti vanglaid veel tühjemaks jätta, et siis saaks sinna raha eest neid välismaiseid vange tuua. Ja viimasena ma tahaksin mainida, et noh, laiemas mustris muidugi ka see algatus asetub sellesse pilti, mille nimeks on Reformierakonna saamatus ja kehv juhtimiskvaliteet. Tänastes varasemates päevakorrapunktides peaminister rääkis meile, et energeetikat riigis ei juhi poliitikud, vaid seda teevad energeetikud, ja parajasti nii, nagu nad tahavad. Mina ütleksin, et tegelikult meie naabritelgi on olemas lausa energeetikaministeerium ja riik ikkagi väga selgelt kehtestab eesmärgid energeetikas. Aga vaat meie peaminister ütleb, et nad ei juhi. Hiljaaegu lugesime ajalehest, et Reformierakonna esindaja ütles, et kuna sotsid jonnisid, siis aasta otsa ei saanud asju teha. Kui ma nüüd mõtlen kohalikul tasemel selle kandi peale, kust ma ise tulen, siis Põlvat juhib reformierakondlasest vallavanem, aga ka Põlva kohtumaja tahab koalitsioonipartner kinni panna. No mina ütleksin, et sügisel on kohalikud valimised ja, kallid Põlva inimesed, kui teil vallavanem on selline mees, kelle erakonnakaaslased on koalitsiooni suurim jõud, aga ta ei suuda ka sellises olukorras oma valla eest seista, siis teda küll toetada ilmselgelt ei maksa. Aitäh!

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Head ülekande vaatajad! Keskerakond tegi selle arupärimise 11. novembril, järgmine on täpselt samamoodi Jõhvi kohtumaja kohta. Aga mind hämmastab ministri selline lähenemine julgeoleku seisukohast. Me Exceli tabelis toome põhjenduseks, et kui me seda raha maha ei võta sealt, siis me peame kümme kohtujuristi koondama. No see on täpselt selline apelleerimine numbritele, et panna needsamad juristid Viru Maakohtus omavahel kemplema: kas te lähete Jõhvi kohtumajast välja või teist keegi koondatakse. Selline ähvardamine käib, et kui te ei ole nõus, siis me koondame teid ära. Kui ma ministrilt küsisin, kas siis maja pannakse kinni või ei panda, siis tegelikult juba hakkas väike mõra tulema: kui tehakse väga hea pakkumine, siis on võimalik seda [edasi pidada]. Viru Maakohtu esimees üritas kunagi serveerida seda nii, et [Jõhvi] kohtumaja on alatäitumusega ja leiab suht vähe rakendust, tühja pinda on palju. Ma usun, et minister ise kohal käies sai kindlust ja nägi ise, et tegelikult on kohtumaja väga praktiliselt kasutuses. See on ehitatud täpselt nende vajaduste järgi, mis tol ajal riigil olid. Ja riik tuligi jõuliselt Ida-Virumaale Jõhvi, et näidata, et riik on tugev ja meile [ei saa] mitte kuidagi kahju teha, riik on kohapeal. Nüüd läheb sellest mööda 15 aastat. Meil on agressorriik [Jõhvist] 50 kilomeetri kaugusel ja me ütleme, et meil seda vaja ei ole, sest meil ei ole raha. Paneme selle Jõhvi kohtumaja kinni, et saaks kümme inimest edasi töötada, meile on inimesed tähtsad. Inimesed on absoluutselt tähtsad. Me räägime 682 000 [eurost]. Samas, eelarvest leiti 100 miljonit mitte kuskilt. 100 miljonit anti julgeolekusse ja ongi väga tänuväärne, et leiti 100 miljonit. Kui me räägime julgeolekust piirialadel, siis Narva kohtumaja on vajalik, 50 kilomeetri kaugusel oleva Jõhvi maja on vajalik, Rakvere maja on vajalik. See on puhas riigi turvalisus, inimeste turvalisus kohapeal ja ka ettevõtjate turvalisus. Ja nüüd me siis suure eelkõneleja muinasjutu taustal istume rongi ja sõidame Berliini!? Klassikud on öelnud, et tule taevas appi. Aga seda ülemäärast pinda seal ei ole, seda minister ise ka on kohapeal näinud. Autodega sõitmine muutub aina kallimaks, kütuseaktsiisid tõusevad, automaks tuleb peale, varsti ei jõua omavalitsused autosid pidada, ei jõua inimesed autosid pidada, meie teede olukord läheb aina halvemaks, meil pole liiklusturvalisust varsti. Ja nüüd me ütleme seda, et hakatakse läbi interneti kohtus käima või siis on võimalik sõita autoga kuskile kohtumajja teises maakonna [otsas]. 70–80 kilomeetrit edasi-tagasi sõita. Ikkagi kohapealne kohtupidamine peab jätkuma Jõhvi kohtumajas. Omavalitsus on valmis igatpidi toetama, et see kohtumaja saaks seal edasi eksisteerida. Ta on piirkonnas nõndanimetatud maamärk, kuna seal kõrval on ka Bornhöhe park. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kõrval hakatakse seda parki rekonstrueerima. Ja kas nüüd siis mingite varemete juurde hakkame Jõhvis tegema parki? Kus on meie riigi traditsioonid, kus on meie riigi järjepidevus?! Bornhöhe oli Eesti kohtu alustala ja alustas sellega. Me märgime ta ära ja siis teeme kohtumaja tühjaks, kuna meil ei ole raha. Nii et ma ikkagi annaks ministrile tuge selles osas, et ta leiaks need võimalikud vahendid ja ütleks Viru Maakohtu esimehele, et Jõhvis peab kohtumaja alles jääma. Kohtumaja peab jääma ka nii Rakveresse kui Narva. See on üks tervik ja inimeste solgutamine ja sõidutamine kahe [linna] vahel ei ole otstarbekas. Aitäh!

Suur tänu teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised, kuna ma ei märganud ministri soovi osaleda läbirääkimistel. Ja järgmises punktis nii või naa sama teema jätkub. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.