Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus" eelnõu (405 OE) esimene lugemine

Järgnevalt, head kolleegid, tänane kaheksas päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus" [eelnõu esimene lugemine]. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sissejuhatuseks ütlen uuesti, et kõik need eelnõud, mida me siin täna arutame, on alternatiivne pakett suhkrumaksule. Suhkrumaksu kohta on räägitud, et selle peamiseks eesmärgiks on laste tervise parandamine, laste ülekaalulisuse probleemi lahendamine, aga teiste riikide praktika näitab, et maksust, suhkrumaksust [üksi] ei piisa, on vaja ka [muid] meetmed. Seetõttu saigi esitatud selline pakett: kohaliku puu‑ ja köögivilja käibemaksu langetamine, mis kahjuks ei leidnud toetust, koalitsioon ei tulnud hääletusele; huviringide toetuse tõstmine, mis samuti ei leidnud toetust; minu poolt praegu kaitstav noorte koolispordi toetuse taastamine; samuti koolilõuna toetuse suurendamine, mis tuleb veel eraldi arutlusele; ja digimaks, mis samuti ei leidnud toetust. Digimaks oleks olnud katteallikas kõikidele nendele ettepanekutele, mida me täna arutame. Koolispordi toetusest. Kahjuks otsustas Kultuuriministeerium aasta tagasi jätta üle-eestilise harrastusspordi katusorganisatsiooni rahata. Selle organisatsiooni nimi on Eesti Koolispordi Liit. Nad said igal aastal suurusjärgus 311 000 eurot toetust. Tegemist oli keskse koolisporti toetava organisatsiooniga, mis arendas koolisporti üle Eesti, tegi koostööd kõikide maakondade ja koolidega üle Eesti. Koolispordi liidu president on – ma arvan, kuulus nimi – Gerd Kanter. Ja muidugi ei tehtud kõiki neid tegevusi niisama, oli väga tihe koostöö nii haridusministeeriumiga kui ka Kultuuriministeeriumiga. Kõik programmid olid koostatud haridus‑ ja kultuuriministeeriumi eesmärkidest lähtudes. Natuke ka statistikat. Aastas võttis nende korraldatud võistlustest osa üle 26 000 õpilase. [Tegemist] oli väga suure organisatsiooniga. Tuleb nõustuda ja aru saada, et kõigile muidugi sellised liikumisviisid ei sobi. Seetõttu pakkuski koolispordi liit väga palju erinevaid sportimisvõimalusi, väga palju erinevaid alasid ja muidugi ka võistlusi erinevatel spordialadel. Nendel lastel, kes väga võistelda ei soovinud, oli võimalus osaleda organiseerimises, näiteks võistluste organiseerimises ja koordineerimises. Oli ka selline võimalus. See otsus oli väga küsitav. Umbes aasta tagasi kutsuti Gerd Kanter asekantsleri juurde ja talle põhimõtteliselt öeldi, et nüüd rahastus lõpeb. Ma lugesin komisjoni protokollist, et ametnik ütles, et see otsus ei olnud ootamatu. Ma täna spetsiaalselt rääkisin sellest Gerd Kanteriga ja tema ütles, et otsus oli ootamatu. Enne seda polnud kordagi mainitud, et nende tegevus ei lähe kokku haridus‑ või Kultuuriministeeriumi prioriteetidega või et oleks rahastust kuidagi vääralt kasutatud. Mitte mingeid pretensioone [nende tegevusele] tegelikult ei olnud. Mida Kultuuriministeerium otsustas? Kultuuriministeerium räägib, et nemad ei ole mingit raha ära võtnud. Nad tegelevad ümberjagamisega ja nüüd läheb see raha otse maakondadele. Aga tekib küsimus, kes seda siis koordineerima hakkab. Kuidas see koordineerimine toimub? Kuidas see üle Eesti toimub? See on sama hea – kujutame näiteks ette –, kui võtta Eesti Olümpiakomiteelt rahastus ära ja öelda, et anname raha otse alaliitudele, ja kui nemad tahavad, et keegi neid koordineeriks, siis nad võivad nii-öelda alt üles EOK-d rahastada. No see on selline praktika. Täna me tegelikult teame, et maakonnad ei ole harjunud sellega tegelema, nad ei ole harjunud selliseid otsuseid tegema. Nad pandi raskesse olukorda. Neilt oodatakse otsuseid, oodatakse kompetentsust ja oodatakse ka tulemusi, aga need muidugi nii kiiresti ei tule. Kusjuures Tallinna eelmine linnavalitsus andis [koolispordi liidule] 100 000 eurot lisatoetust – [pärast seda,] kui riik sellise otsuse tegi –, aga kahjuks tuleb aru saada, et see ei ole piisav selleks, et taastada nende tegevus sellises [ulatuses], nagu see varem oli. Ja teine aspekt – see oli ka kultuurikomisjonis arutelul. Riigipoolne tellimus on täna ühene: tuleb leida lahendusi, et kaasata mitteaktiivseid lapsi. Tõesti, [ka] see on väga oluline, et passiivsed lapsed saaksid liikuma, see on arusaadav, aga küsimus on selles, et seda tehakse teiste gruppide arvel. Nende võistluste ja liikumisviiside puhul, millega koolispordi liit tegeles, oli kindel ja selge mehhanism, mis toimis, ja oli väga palju huvilisi. Näiteks 3 x 3 korvpall. Mitme aasta jooksul käis sealt läbi 11 000 last ja praegu nad [kurdavad], et tahaks nendel võistlustel osaleda, see pakub huvi, aga neid [võistlusi] enam ei ole. Juhtus selline asi, et kuna võeti täiesti teine suund – hakatakse otsima erinevaid võimalusi, kuidas nii-öelda passiivsed lapsed liikuma saada –, siis selle arvelt kahjuks jäävad kõik võistlused ära. Võistluseid ei toimu ja aktiivsematel lastel ei ole väljundit. Võib tekkida selline olukord, et aktiivsed lapsed, vastupidi, muutuvad passiivsemaks. Olid kindlad valdkonnad, kus lapsed tahtsid osaleda, tahtsid võistelda. Ja kui lapsed käivad treeningutel, siis on neil ka tihti huvi kooli esindada ja võistlustel osaleda. Kahjuks seda võimalust neil enam ei ole. Ja teine teema mitteliikuvate laste puhul on muidugi see – mina ei kujuta ette, kas Kultuuriministeerium üldse oskab öelda, kui palju meil täna neid [mitteliikuivaid lapsi] on, mis suurusjärgus neid on, sest andmekaitse[reeglid] ei luba seda teada saada. Need on isikuandmed, isiklikud andmed, mida ka lapsevanemad ei tohi jagada. Ja teine küsimus on: mis on see võluvits? Milline see organisatsioon peab olema või mida maakond peab tegema, et suuta kõik lapsed äkitselt liikuma panna? Minu hinnangul tulebki pakkuda erinevaid tegevusi. Väga hea süsteem oli üles ehitatud, lapsed tahtsid võistelda, ja see oleks pidanud jätkuma. See peaks jätkuma. Need, kellele see võib-olla ei sobi – nende puhul oleks saanud läbi rääkida, oleks saanud seda ümber vaadata. Nemad, nagu ma juba mainisin, oleksid saanud osaleda näiteks võistluste koordinaatorina või kohtunikuna või mõnes [muus] rollis, mis on ka aktiivsem, aga mitte nii aktiivne kui võistlus. Aga kahjuks on täna olukord selline, et seda formaati – võimalust koolinoortel võistelda – kahjuks enam ei ole. Sooviks ikkagi, et see formaat taastataks. Tegelikult selle kulu ei ole väga suur. Nagu ma ütlesin, sai koolispordi liit igal aastal 311 000. Nad suutsid seda rahastust üle terve Eesti väga hästi koordineerida. Nii palju kui ma olen uurinud – ma olen uurinud ka ministeeriumist –, mingisuguseid kaebusi otseselt ei ole olnud. Lapsi võttis osa väga palju, õpetajaid võttis osa väga palju. Sooviks, et ka koalitsioonipartnerid seda eelnõu toetaksid. Ma arvan, et see on selline asi, kus me ühiste pingutustega saaksime kindlasti selle lisarahastuse leida. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andrei Korobeinik, palun!

Mul on küsimus. Valitsus tegelikult ignoreerib seda, et laste heaolu on oluline. Üks valitsuse samm on suhkrumaks, mis teeb limonaadipurgi paarkümmend senti kallimaks, ja see peaks tagama, et laste kehakaal hakkab vähenema, laste tervis paranema ja nii edasi. Mul on küsimus: kuidas sulle tundub, kas see meede on piisav selleks, et laste tervist parandada, või on vaja midagi muud, näiteks spordi toetamist koolides?

Aitäh! Ma olen Kaja Kallase käest küsinud, miks näiteks automaksu puhul ei tehta maksuvabastusi puuetega inimestele või lasterikastele peredele, ja alati olen saanud vastuse, et maksupoliitikaga sotsiaalpoliitikat ei tehta. Ja nüüd on nagu huvitav paradoksaalne olukord: räägitakse, et suhkrumaksu abil hakatakse tegema tervisepoliitikat. Suhkrumaks ei taga, et laste [eluviis] muutub äkitselt palju tervislikumaks. Me kahjuks teame, et tavaliselt ostavad neid suhkrujooke lapsed nendest peredest või need pered, kus sissetulek ei ole suur. Tõesti, need mahlad ja joogid on odavamad. See on põhjus, miks riik ja kohalikud omavalitsused – kohalikud omavalitsused juba panustavad omalt poolt väga palju – peaksidki leidma täiendavaid vahendeid, et noored rohkem liikuma panna. Nagu ma ütlesin, see oli põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon ei tulnud välja mingisuguse ühe eelnõuga, vaid lausa paketiga, kus on arvestatud erinevaid suundi, erinevaid väljundeid ja [pakutud] ka katteallikaid.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Austatud kolleeg Anastassia, palun ütle, palju see otsus vajab raha. Ja ma esitan sulle peaminister Kaja Kallase lemmikküsimuse: kust seda raha võtta?

Aitäh! Ma arvan, et minu kaitstav eelnõu on üks odavamatest otsuse eelnõudest, mis siiamaani on esitatud. Ma räägin Eesti Koolispordi Liidu toetusest, mis oli 311 000 eurot. Tegelikult oli veel üks [organisatsioon], mis sai ka [raha] ja mis samuti tegeleb liikumisharrastusega: nemad said ka 100 midagi. Kokku eraldas Kultuuriministeerium liikumisharrastusele 500 000, aga koolispordi liidule, mis tegeles just spordilastega, koolispordi arendamisega, suurusjärgus vaid 311 000 eurot. Kust leida katteallikad? Me oleme [neid välja pakkunud] oma küsimustes, sõnavõttudes, [mitmetes] eelnõudes. Pangamaks kahjuks ei leidnud toetust. Digimaks samuti ei leidnud toetust. Ja muidugi, eks bürokraatia vähendamine. Aga üks oluline koht, kust saaks eelarvesse 500 miljonit, on muidugi rikaste tulumaksu reformist ehk maksuküüru kaotamise lubaduse plaanist loobumine. Ainuüksi see annaks eelarvesse niivõrd palju raha, et me ei peaks rääkima nendest kärpekohtadest, millega valitsus välja tuli.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ministeerium põhjendas oma otsust sellega, et raha jagatakse jätkuvalt, aga muudetakse skeemi, kuidas seda tehakse. Selle asemel, et suunata raha nendele organisatsioonidele, kes on koolispordi korraldamisega aastaid tegelenud, suunatakse see põhimõtteliselt koolidele, ühesõnaga allapoole, ja kui koolid peavad vajalikuks neid organisatsioone kaasata, siis nad võivad seda teha. Kuidas hakkab teie arvates see süsteem välja nägema, kui raha tuleb nii-öelda mitte ülevalt alla, vaid alt üles, ja samamoodi tulevad ülesanded alt üles, mitte vastupidi? Kas see tõepoolest parandab infrastruktuuri või tekitab see rohkem segadust kui kasu?

Aitäh selle küsimuse eest! Koolispordi liit on valdkonnas tegelenud üle 30 aasta. Neil on suur kogemus ja kompetents ja vajalikud inimesed, kes oskavad koordineerida [tegevusi] erinevate omavalitsuste vahel. Nemad olidki nii-öelda see keskne lüli erinevate omavalitsuste, haridusasutuste, samuti spordialaliitude, maakondlike spordiliitude ja spordiklubide vahel. Nüüd on Kultuuriministeerium otsustanud, et see raha jagatakse ümber. Kusjuures ma olen kätte saanud sellise info, et ka seal on midagi [arvutustes] valesti läinud: väiksemad omavalitsused said vähem toetust, kui nad ootasid. Kõik ei ole lõpuni välja arvutatud ja ma arvan, et ei ole tehtud ka mingit mõjuanalüüsi ega arvestatud, kas igas maakonnas, igas koolis on olemas pädevad inimesed, kes suudaksid seda koordineerida niisama hästi, kui see keskne koolispordi liit. Nagu ma juba mainisin, siis paralleel oleks see, kui olümpiakomiteele öeldakse, et kuulge, me jätame teid rahastusest ilma, aga me jagame [raha] erinevate alaliitude vahel ja kui nad tahavad teid kaasata, siis nad võivad teid kaasata ja kasutada neid vahendeid, mis me oleme ümber jaganud. Mina väga ei usu, et need sellised alt üles juhtimismudelid on kestlikud ja toimivad.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu kultuurikomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama Riigikogu liikme Tanel Teini. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas otsuse eelnõu 405 oma [istungil] teisipäeval, 7. mail. Kultuuriministeeriumist oli selle päevakorrapunkti [arutelule] kohale kutsutud ministeeriumi spordiosakonna nõunik Jarko Koort. Heljo Pikhof avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et selles punktis on nõutav Riigikogu poolthäälteenamus. Lühidalt ka komisjonis toimunust. Anastassia Kovalenko-Kõlvart rääkis mure väga põhjalikult ära. Ka komisjonis käis põhiarutelu peamiselt selle üle, miks toetus, umbes 0,5 miljonit eurot, Eesti Koolispordi Liidult ja Eestimaa Spordiliidult Jõud ära võeti. Komisjonis sõnas Vadim Belobrovtsev, et Eestis tegelevad üleriigiliste koolidevaheliste spordivõistluste korraldamisega Eesti Koolispordi Liit ning Eestimaa Spordiliit Jõud. Varasemalt laekus nendele organisatsioonidele riigi toetust umbes pool miljonit eurot aastas, aga 2023. aastal otsustas Kultuuriministeerium need organisatsioonid rahast ilma jätta. Põhjenduseks toodi rahastamise süsteemi muudatus, mille alusel hakatakse raha eraldama koolispordiga tegelevatele organisatsioonidele ja maakondlikele alaliitudele otse. Belobrovtsevi sõnul on alt üles rahastamise praktika alati küsitav. Vadim Belobrovtsev mainis ka, et nii Eesti Koolispordi Liidu kui ka Eestimaa Spordiliidu Jõud juhtidele tuli rahastamise muudatus halva üllatusena. Tekib küsimus, kes edaspidi hakkab korraldama üleriiklikke koolidevahelisi võistlusi. Seda arvesse võttes teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus. Helle-Moonika Helme küsis, kas eelnõu esitajad on sellel teemal suhelnud ka Eesti Olümpiakomitee liikmetega. Vadim Belobrovtsev vastas, et otseselt suheldud ei ole, aga EOK liikmed on rahastamise muudatusest hämmingus. Suheldud ei ole. Kultuuriministeeriumi osakonna nõunik Jarko Koort sõnas, et koolispordiga tegeleb ainult koolispordi liit. Spordiliit Jõud, kelle raha samuti ümber jaotati, koolispordiga ei tegele. Koort selgitas, et koolispordi valdkonnas ei jäänud raha vähemaks. Kogu katusorganisatsioonidelt võetud raha anti otse allikasse ehk liikmesorganisatsioonidele. Nendel organisatsioonidel on oluliselt tõhusam ja lihtsam kaasata noori ja lapsi, kes täna ei ole aktiivsed. Koorti sõnul on rahastamise muutmine olnud teemaks juba viimased viis aastat. Väide, et rahastamise muutmine tuli ootamatult, ei ole korrektne. Tanel Tein küsis veel täpsustavalt üle, kas spordiliit Jõud tegeles ainult täiskasvanute ürituste korraldamisega. Jarko Koort vastas, et spordiliit tegeles põhiliselt täiskasvanud harrastajatele ürituste korraldamisega, kes peaksid ise oma harrastuse kinni maksma. Vadim Belobrovtsev viitas ajakirjanduses ilmunud teatele, mille kohaselt nii Eesti Koolispordi Liidu kui ka Eestimaa Spordiliidu Jõud juhid väidavad, et rahastuse lõpetamine tuli neile ootamatu üllatusena. Belobrovtsev küsis, kas spordiliitude juhid valetavad ning miks lõpetas Kultuuriministeerium aastaid edukalt toiminud süsteemi rahastamise. Jarko Koort sõnas, et mingil hetkel tuli Kultuuriministeeriumist tõepoolest otsus rahastamise lõpetamise kohta, aga see ei saanud tulla ootamatult, kuna sellest teemast ja valdkonna probleemidest on räägitud pikalt. Koorti sõnul oli mure selles, et katusorganisatsioonid ehk Eesti Koolispordi Liit ja spordiliit Jõud on teinud juba 20–30 aastat samu asju, aga tänapäeva lapsed on hoopis teistsugused. Kui 20–30 aastat tagasi käis trennis 15% lastest, siis neile oligi vaja rohkem võistlusformaadis üritusi. Praegu on harrastajate protsent suurem, pea 50%, aga paraku on suur osa lapsi, kes ei saa spordi[üritustest osa]. Peale sisuka arutelu lõppu tegi komisjoni juht Heljo Pikhof ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Ettekandjaks määrati Tanel Tein. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete ise sportlane. Kui te kuulasite minu ettekannet, siis ma mainisin, et üks populaarsemaid võistlusi, spordialasid, kuhu koolilapsed alati tulid – ja siiamaani tunnevad selle vastu huvi –, oli 3 x 3 korvpall. Mitme aasta jooksul tegeles sellega umbes 11 000 last. Mis on teie hinnang: kas Kultuuriministeeriumi otsus selliselt keskselt organisatsioonilt rahastus ära võtta on õiglane või te arvate, et see tuleks taastada?

See on nüüd komisjoniväline küsimus, aga ma hea meelega vastan. Komisjonis tekkinud arutelu käigus toodi peamise probleemina välja see, et Eesti Koolispordi Liit on olnud pigem nagu kalendri pidaja ja ürituste korraldaja, aga Kultuuriministeeriumi soov on, et tegeldaks võimalikult laialdaselt laste sportimisse [kaasamisega]. Nemad korraldasid ainult üritusi ja lõppturniire. See oli see põhjendus. Korvpalli kohta. Kui mõelda, et 11 000 last käis sealt läbi, siis need, keda Kultuuriministeerium soovib [saada] spordiga tegelema, on täitsa uustulnukad ja sellest 3 x 3 turniirist nad paraku osa ei saaks võtta. Need 11 000, kes sellest osa võtavad, juba tegelevad [spordiga]. Kultuuriministeeriumi soov on leida üles need ülejäänud 50%, kes veel ei tegele. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart kohapealt: "See on nende arvelt.") See ei ole nende arvelt. Kui raha oleks, siis võiks tõesti teha igasuguseid asju. Ja kommentaariks: spordiliit Jõud tegeles täiskasvanutega ja nemad saavad oma ürituste korraldamisega ise hakkama.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Lugupeetud Tanel! Palun ütle, kas te istungi ajal arutasite koolisüsteemi tervikuna: kas see vajab muutmist või on seal praegu kõik hästi ja toimib?

Ei, me ei arutanud süsteemi muutmist. Aga kui sa niiviisi küsid, siis ma hea meelega vastan. Kuidas me saame [panustada], on see, et [otsida] variante või uusi ideid, kuidas [kaasata] seda ülejäänud 50%, kes täna spordiga ei tegele. Ka Kultuuriministeerium tõi raha otse liitudele suunates esile, et neil on nagu uuemad ideed, paremad ideed. Mis need võiksid olla? Minu vastus sulle on, et me peaksime hakkama rääkima laste spordiharidusest ja hakkama õpetama hoopis lapsevanemaid, tegema nende seas selgitustööd, sest nemad [suunavad] lapsi edasi huvitegevusse.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Miks ma võtsin sülearvuti kaasa? See ei ole mulle tegelikult omane, aga ma tahan natuke tsiteerida. Kui Kultuuriministeerium ühel päeval otsustas, et ta spordiliitu Jõud ja koolispordi liitu rohkem toetama ei hakka, siis ta saatis neile mõlemale kirja. Mõlemad organisatsioonid olid sellest nende enda väitel šokis. Mida ütles Jõu peasekretär Tarmo Volt? ""Seda pole eelnevalt ei arutatud ega analüüsitud. Minu kui Jõu tegevjuhiga pole sellest keegi isegi mitte rääkinud." [---] Sama üllatunud oli Eesti Koolispordi Liidu asepresident Tarmo Post. "See tuli ikka täieliku šokina, ütlen ausalt. Ma ikka istusin trepi peale kooli ees maha kohe," rääkis Post. "Minu esimene küsimus oli, et kes siis hakkab neid võistlusi kõik korraldama."" See on tsitaat ERR-i uudisest, mis ilmus 26. juunil 2023. Ausalt öeldes, nagu kolleeg Tanel Tein siin eelnevalt [juba mainis], mina küsisin ministeeriumi esindajalt, kas lugupeetud juhid valetavad. Ja vastus põhimõtteliselt oli, et jah, valetavad küll. Noh, kui nad mõlemad valetavad, siis see on, ma ei tea, natuke ennekuulmatu asi. Ma millegipärast arvan, et see päris nii ei ole. Samas artiklis seletas Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn, et võistluste korraldamisega on seni toime saanud ka maakondlikud spordiliidud. Ma kolleeg Anastassia käest juba küsisin, kuidas tema hindab seda, et nüüd hakatakse raha andma mitte nii-öelda katusorganisatsioonidele, nagu koolispordi liit ja spordiliit Jõud, vaid kohalikele ehk maakondlikele spordiliitudele või, ma ei tea, üldse otse koolidele. Post jäi skeptiliseks, et kuidas seda on võimalik teha: "Nemad ikkagi ei ole kursis ja pole ellu kutsutud just koolispordi liidu võistluste korraldamiseks." Ma arvan ka, et tegelikult võib ju palju rääkida sellest, et anname otse, ja kui need kohalikud maakondlikud spordiliidud või koolid otsustavad, et nad vajavad mingisugust tuge, siis pöörduvad nad ise kas või koolispordi liidu poole. Ma arvan, et pigem hakkab see skeem välja nägema selline, et antakse raha ja kuna maakondlikud spordiliidud ei oska sellega midagi eriti ette võtta – no mõned võib-olla oskavad, ma ei taha üldistada, ei taha öelda, et keegi neist ei oska, aga kogemus neil puudub, sest reeglina kasutasid nad koolispordi liidu teenuseid –, siis juhtub see, et raha jääb näiteks täies mahus kasutamata ja ühel hetkel on vaja see tagastada. Järgmisel aastal võib-olla öeldakse, et kuna te ei saanud eelmisel aastal selle raha sihtotstarbelise kulutamisega hakkama, siis anname teile vähem. Miks me peame teile rohkem andma, kui te hakkama ei saa? Kahju on sellest, et süsteem on aastaid töötanud, ja töötanud hästi. Mina endise Tallinna abilinnapeana pole kordagi kuulnud, et keegi oleks kaevanud koolispordi liidu tegevuse peale. Pigem vastupidi! Ma arvan, et just sellest tingituna sõlmis Tallinna linn selle liiduga eelmisel aastal ka toetuslepingu. Summaks oli 100 000 eurot. Paluks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kultuuriministeeriumi selline käitumine ausalt öeldes ja pehmelt öeldes tekitab küsimusi, sest kuidagi need asjad ei klapi. Miks me üldse tulime selle teemaga välja? No lisaks sellele, et see meie meelest ei olnud õige samm ja tuleks tagasi keerata, taastada see finantseerimine. Okei, me ei räägi Eestimaa Spordiliidust Jõud, kes tegeleb enamasti täiskasvanuspordiga, see puudutab konkreetselt Eesti Koolispordi Liitu. See otsuse eelnõu on osa paketist, mis on meie alternatiiv suhkrumaksule. Sellest kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart juba rääkis. Tegelikult on siin väga lihtne seos: mida rohkem koolilapsed liiguvad, mida rohkem neile igasuguseid võistlusi korraldatakse, seda parem on nende tervis, seda vähem on ülekaalulisi lapsi. Ma arvan, et see kindlasti on tervele riigile ja [rahvale] kasulik. Aga ministeerium arvatavasti mõtleb teistmoodi, valitsus samamoodi, et pigem kehtestame suhkrumaksu ja tänu sellele hakkavad lapsed vähem magusaid jooke tarbima. Ütleme niimoodi, et Euroopa kogemus, nende riikide – sealhulgas Portugali – kogemus, keda tihtipeale tuuakse eeskujuna või näitena, näitab, et tegelikult see nii ei lähe. Keskerakonna fraktsioon ütleb niimoodi, et pigem toetame koolispordi liitu ja tegevusi, milles nad on väga head, kui kehtestame uusi makse ja loodame, et selle tõttu, et magusad joogid lähevad kallimaks, hakkavad inimesed neid vähem ostma. Kui nooruk tahab limonaadi või koolat osta ja pudel maksab 20 või 30 senti rohkem, siis ega tal see ostmata ei jää. Nii et palume meie eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Reformierakonna fraktsiooni nimel Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Igal aastal on meie laste ja noorte tervisenäitajad kahjuks halvenenud. Vähene liikumine, nutisõltuvus, valesti valitud toit teevad karuteene meie laste tervisele. Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" üheks peamiseks eesmärgiks on tervist hoidev inimene. Kultuuriministeeriumi üheks prioriteediks on muu hulgas spordi- ja liikumisharrastuse suurendamine. Strateegiadokumendis "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" on just laiemalt mõeldud rahva tervisele ja üks peamisi sihte on, et kaks kolmandikku eestlastest liigub regulaarselt. Et seda eesmärki saavutada, on oluline koordineeritud ja süstemaatiline tegutsemine eelkõige kohalikul tasandil, sest ilma omavalitsuste ja kogukondade kaasamiseta ei ole liikumisaktiivsuse efektiivne edendamine mõeldav. Maakonna spordiliitudel on üleriigilise võrgustikuna selleks suurim potentsiaal, et edendada sporti ja liikumisharrastust hea koostöö kaudu kohalike omavalitsuste ja spordiklubidega. Nad omavad parimaid kontakte ja teadmisi, kuidas algatusi just oma piirkonnas ellu viia. Kultuuriministeerium analüüsis erinevate liikumisharrastusorganisatsioonide tegevusi, riigipoolse toetuse kasutamist, elluviidud tegevusi ja nende mõju. Selleks, et suurendada kohapealsete tegevuste ja organisatsioonide mõju, jõuti otsusele, et alates 2024. aastast suunab Kultuuriministeerium varasemalt Eesti Koolispordi Liidule ja Eestimaa Spordiliidule Jõud eraldatud tegevustoetuse täies mahus maakonna spordiliitudele. Kusjuures maakonna spordiliidud on mõlema organisatsiooni liikmeteks. Eesti Koolispordi Liidule ja Eestimaa Spordiliidule Jõud Kultuuriministeerium alates 2024. aastast tegevustoetust ei eralda. Nüüd lühidalt ja teisisõnu. Koolispordi valdkonnast ja laiemalt liikumisharrastusest ei jää raha vähemaks. Eesti Koolispordi Liidu põhitegevus oli peamiselt seotud aktiivsetele lastele [suunatud] teenuste koordineerimisega. Õpilaste hulgas läbiviidud uuringust selgus, et vaid 5% laste jaoks on koolispordisüsteemi võistlused ainsaks võistlusväljundiks. Ülejäänud 95% lastest kas ei osale koolispordivõistlustel üldse või osalevad ka klubidevahelistel võistlustel. Uuringust joonistus selgesti välja, et koolispordivõistlustel osalevad sagedamini juba eelnevalt aktiivsemad lapsed, mis tähendab, et see ei ole mitteaktiivsete laste kaasamiseks efektiivne meetod. Eesti Koolispordi Liidu roll oli peamiselt kalendri koostamine, selle hoidmine ning finaaletappide läbiviimise koordineerimine. Enamuse tööst, sealhulgas piirkondlike etappide korraldamise, kus osaleb suurem osa lapsi, tegid maakondlikud spordiliidud. Kogu katusorganisatsioonide toetus anti spordiliitudele. Kõik need spordiliidud ja organisatsioonid on kohapeal, nad teavad, milline pilt on maakondades, ja neil on palju tõhusam inimesi kaasata, lihtsam kaasata noori ja lapsi, kes ei ole aktiivsed. Maakonna spordiliitudel, kes on nii Eesti Koolispordi Liidu kui ka Eesti Spordiliidu Jõud asutajad, on võimalik muutunud oludes üleriiklikud funktsioonid uuesti läbi mõtestada ning leida organisatoorselt optimaalseim viis nende täitmiseks. Kahe katusorganisatsiooni ülalpidamine praeguses majanduslikus olukorras ei ole efektiivne. Kuivõrd ka seni viisid Eesti Koolispordi Liidu ja Eesti Spordiliidu Jõud koordineeritud tegevusi ellu peamiselt maakonna spordiliidud, siis risk oluliste tegevuste katkemiseks sisuliselt puudub.

Kas soovite lisaaega?

Ei, ma ei soovi. Mul läheb 30 sekundit. Tuginedes eelpool mainitule ei toeta Reformierakonna fraktsioon Keskerakonna algatust. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 405 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus" eelnõu 405. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 10 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei ole. Eelnõu 405 on tagasi lükatud. Järgnevalt tänane üheksas päevakorrapunkt, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu 395. Selle päevakorrapunkti ettekandja pidi olema Riigikogu liige Urmas Reinsalu, aga ta andis mulle teada, et ei saa sellel arutelul osaleda, ja palus Riigikogu liikmete ees vabandada. Seega on meil tekkinud arutelu võimatus ja üheksandat päevakorrapunkti me avada ei saa. Järgnevalt tänane … Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea esimees, kas tohib küsida? Iseenesest oleks olnud võimalik leida mingi teine esindaja sellele eelnõule. Kas ainult üks inimene saab selle ettekande teha?

Aitäh! Tõepoolest selline võimalus on olemas, aga vaadates Isamaa fraktsiooni tühje pingiridu, siis mulle tundub, et nad ei ole seda võimalust leidnud. See tähendab, hea kolleeg, et meil on tekkinud arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me avada ei saa.