Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks" eelnõu (407 OE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks" eelnõu 407. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi. Palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seitse aastat tagasi tehti õige ja asjakohane otsus: riik hakkas toetama omavalitsusi täiendavate vahenditega, mis olid suunatud noorte huvitegevuse ja huvihariduse [toetamiseks]. Neli aastat järjest oli huvitegevuse toetussumma 14 250 000 eurot. Paraku aastal 2022 otsustati, et toetust tuleb vähendada, ja selle tulemusena kärbiti huvitegevuse toetust 4 miljoni euro võrra 10 250 000 euroni. Keskerakonna fraktsiooni arvates oli see otsus küsitav ja oleks võinud olla ajutise iseloomuga. Pole saladus, et kõik hinnad on oluliselt tõusnud ja selles keerulises olukorras kohalikud omavalitsused lihtsalt ei suuda huvitegevuse vajadust täies mahus katta. Seetõttu teen ma Vabariigi Valitsusele ettepaneku taastada huvitegevuse toetus endisel kujul ehk suurendada seda kuni 14 250 000 euroni aastas. Palume teie toetust sellele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie ettepanek nõuab riigilt raha. Mis on selle katteallikad?

Tänan küsimuse eest, hea kolleeg! Keskerakond ja meie fraktsioon on juba päris kaua sellest rääkinud. Need on pangamaks, tulumaksureformist loobumine ja muidugi tuleb üle vaadata ka meie ametnike arv.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Ma jätkan hea kolleegi [alustatud] teemat. Koalitsioon üritab teerulliga vastu võtta suhkrumaksu. Nende väide on, et suhkrumaks ei ole nagu raha pärast, vaid on mõeldud selleks, et parandada laste tervist. Sellega kaasneb ka teatud raha. Kas sulle ei tundu, et see raha oleks mõistlik suunata huviharidusse? Ühelt poolt võtta lastelt raha, aga teiselt poolt investeerida see sinna, kus see tooks lastele reaalset kasu.

Tänan küsimuse eest! Sportlasena võin vastata niimoodi, et mina ei usu, et see suhkrumaks lahendaks laste tervise probleemi. Mina pigem otsustaksin suunata selle raha just huviharidusse, spordikoolidele, klubidele ja rõhuksin sellele, et propageerida sporditegevust, spordiga tegelemist. Ma arvan, et sellest on palju rohkem kasu kui sellest, et lihtsalt ütleme: ärge jooge limonaadi, siis te olete sportlikud ja hea kehaga. Ma ei usu sellesse ja arvan, et see on vale samm.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Äkki te seletate, et kõik saaksid sellest aru, mida selline asi tegelikult tähendab omavalitsuste jaoks, kui riik annab omavalitsustele raha selleks, et seda nii-öelda investeerida huviharidusse, ja mida tähendab see, kui riik selle raha ühel hetkel ära võtab? Mida see praktikas omavalitsuste jaoks tähendab?

Tänan küsimuse eest! Endise linnapeana võin tõdeda, et kui riik ei anna piisavalt raha, siis omavalitsus [pole võimeline] kõiki kulutusi oma eelarvest katma. Siin on kaks varianti. Esimene variant on üldse loobuda sellest, et me pakume lastele võimalust tegeleda klubides, erinevates seltsides või ühingutes [huvitegevusega], ja teine variant on see, et me tõstame osalemise tasu ja [võtame] selle puudujäägi vanemate taskust. Aga me teame, et tegelikult tänases keerulises olukorras see on, ma ütleksin, väga vale otsus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tegelikult omavalitsused omalt poolt juba panustavad väga palju, pea üle 100 miljoni euro. Riigipoolne 10 miljonit eurot on päris väike osa kõikide nende mahtude juures, mida kohalikud omavalitsused igal aastal investeerivad. Ma vaatan protokolli istungist, kus seda teemat arutati, ja Heljo Pikhof, kes on koalitsiooni liige, on öelnud, et tema tegelikult kardab, et on võimalus, et hakatakse kärpima ka juba seda kärbitud osa. Mis te arvate, kas nüüd, kui Kaja Kallas on öelnud, et tulevad kõik rasked otsused, võib juhtuda ka see, et vähe sellest, et juurde ei lisata, hakatakse veel ka kärpima?

Aitäh küsimuse eest! Paraku, teades meie koalitsiooni, ma arvan, et see on võimalik, aga ma leian, et see on võrdne kuriteoga.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjonis toimunud arutelu tutvustama kultuurikomisjoni liikme Tanel Teini. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas otsuse eelnõu 407 oma [istungil] teisipäeval, 14. mail. Selle päevakorrapunkti arutelule oli kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamm, kes ka hiljem sõna sai. Lühidalt komisjonis toimunust. Kuigi siin kandis eelnõu ette Aleksei, siis komisjonis oli meil Vadim Belobrovtsev, kes sõnas, et esitatud eelnõu on alternatiiv magustatud jookide maksu seaduse eelnõule. Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks ja taastada toetus samas suuruses, nagu see oli aastani 2022. Belobrovtsev selgitas, et aastal 2021 otsustas valitsus kärpida omavalitsustele suunatavat huvitegevuse toetust 4 miljoni euro võrra. Eelnevalt oli omavalitsustele suunatava toetuse kogusumma olnud 14 250 000 eurot aastas. Alates 2022. aastast jäi toetuse kogusummaks 10 250 000 eurot. Eelnõu esitajad ei pea toetuse vähendamist õigeks – selle arvamusega on ühinenud ligi 40 omavalitsuse juhid – ja seetõttu teevad ettepaneku tõsta see toetus tagasi 14 250 000 euro peale, nagu see oli aastatel 2018–2021. Tanel Tein küsis, miks vähendati Eesti Keskerakonna enda osalusel 2022. aastal noorte huvitegevuse toetust. Selle peale soovis sõna Liina Kersna, kes sõnas, et tema oli sellel ajal haridus- ja teadusminister ning see raha suunati õpetajate palkadesse. Selleks, et tõsta õpetajate palku, oli antud valitsuse poolt ülesanne valdkonna kulusid vähendada. Õpetajate palga tõstmiseks 3% otsustati vähendada huvihariduse toetust. Pärast seda lisati valdkonna rahadest õpetajate palkadesse veel 2,6%, et saavutada riigi keskmine palgatase. Vadim Belobrovtsev avaldas kahetsust, et huvihariduse toetust vähendati, kuigi eesmärk oli õilis. Belobrovtsevi arvamuse kohaselt on möödunud kaks aastat ning on aeg see viga parandada. Riin Tamm viitas erinevatele kokkuhoiukohtadele riigis ning sõnas, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on hea meel selle üle, et jätkuvalt on alles noorte huvitegevuse toetus 10,25 miljonit. Paraku ei ole praeguses kärpesituatsioonis näha võimalust, et noorte huvitegevuse toetus võiks uuesti tõusma hakata. Selle peale, nagu Anastassia ka ütles, küsis Heljo Pikhof, et ega see olemasolev summa kärpe alla ei satu. Riin Tamm vastas, et otsitakse kokkuhoiukohti, aga olemasolev noorte huvitegevuse toetus on oluline ning peab jõudma noorteni. Tanel Teini sõnul on tegemist küllalt mõistliku eelnõuga, mida momendil on kahjuks keeruline rahaliselt toetada, kuna puudub selleks vajaminev raha. Tein viitas võimaliku lahendusena eraraha kaasamisele ja käivitunud debattidele, mis on tekkinud just sel põhjusel, et [leida võimalusi selleks,] et laste huvitegevusega tegelevad organisatsioonid saaksid maksimaalselt kasvada ja areneda. Tein lisas, et peagi peaks kultuuriminister minema eraraha kaasamise memorandumiga valitsusse. Selles toodud näited võimaldaksid tuua spordi- ja kultuurivaldkonda märkimisväärselt eraraha. Tein tegi ettepaneku võtta eraraha kaasamise teema kultuurikomisjoni päevakorda, et [memorandumis] toodud võimaluste ja lahendustega täpsemalt tutvuda. Heljo Pikhof sõnas, et pöördub kultuuriministri poole palvega tutvustada komisjonile eraraha kaasamise [võimalusi] kultuuri- ja spordivaldkonnas. Pikhof sõnas, et eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg oli 16. aprill kell 17.15 ja selleks ajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjoni esimees Pikhof tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ning viia läbi lõpphääletus 29. mail 2024 ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tanel Tein. Selle eelnõu Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Hea kolleeg Tanel! (Naerdes.) Mul on hea meel, et meil see vestlus komisjonis ei kestnud kaks tundi, muidu oleksid sa sellest meile kaks tundi rääkinud. See oli hästi põhjalik ettekanne.

Ma tänan.

Minu küsimus oleks selline. Tõepoolest, meil tekkis komisjonis selle küsimuse arutelul hästi konstruktiivne diskussioon. Ja vähemalt mulle tundus niimoodi – paranda mind, kui ma eksin –, et kõik komisjoni liikmed said probleemist põhimõtteliselt aru ja olid valmis selle probleemiga perspektiivis edasi tegelema. Aga kas sa saaksid omalt poolt natuke arendada seda mõtet, mida sina seal välja käisid, et kuidas võiks selle teemaga edasi liikuda, et ühel hetkel see idee teoks saaks?

Aitäh küsimuse eest! Jaa, oli konstruktiivne arutelu, sellepärast et teema on hästi oluline. Kui riigil raha oleks, siis keegi ei oleks selle vastu, et tõsta huvitegevuse toetusi. Aga riigi rahakott pole põhjatu ja ei ole seda ka tulevikus. Me peame lihtsalt mõtlema alternatiivsete meetodite peale ja sellepärast see eraraha kaasamise mõte lauale tõsteti – see on tegelikult juba aasta otsa siin koridorides liikvel olnud ja seda on paremaks lihvitud –, et spordiklubisid ja huvitegevust oleks võimalik lisavahenditega toetada. Mul endal on päris palju usku sellesse ideesse. Loodame, et Riigikogu tuleb kaasa ja tulevikus need vahendid eraraha kaasamise kaudu leitakse.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Tanel! Sina tippsportlasena, ma arvan, igati toetad seda eelnõu, aga ma saan väga hästi aru, et sa muretsed eelarve pärast ja see teeb võib-olla asja keerulisemaks. Sa rääkisid komisjoni istungil erarahast. Kas sa võiksid selle lahti rääkida, kust, kelle taskust see eraraha võiks tulla? Kas see on sponsorraha? Või on see äriraha ja inimesed hakkavad teenima selle pealt, et pakuvad lastele spordiga tegelemise võimalusi? Räägi sellest.

Kehtiv tulumaksuseadus võimaldab ettevõtetel oma kasumit 10% ulatuses [maksuvabalt] jagada või [annetada], aga paraku see süsteem ei tööta. See seadus on küllalt vana. Meil on laias laastus 100 000 ettevõtet, kes kasumit teenivad, paraku ainult 0,5% nendest ettevõtetest toetab sporti ja kultuuri, summas kuskil 4–5 miljonit eurot. Aga seadus võimaldab nendesamade ettevõtete kasumist täna [tulumaksuvabalt annetada] ligi 1 miljardi. See potentsiaal on väga suur. Ja nüüd on küsimus, miks kehtiv seadus ei ole siiamaani tööle hakanud. Sellel on väga lihtne põhjus tegelikult, uuringud ütlevad seda, et ettevõtjad tunnevad, et nad on selles probleemis üksi, ja tegelikult ootavad riigi sekkumist. Võiks olla sarnane mudel nagu meil on pensionisüsteemi puhul, et riik paneb 4% ja inimene ise 2%, selline koostöövorm. Me lihtsalt stimuleeriksime võimaliku eraraha kaasamise vallandumist.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Esiteks ma tahaksin teid kiita hea ettekande eest: väga asjakohane ja korrektne [ettekanne, esitatud] nii, nagu üks komisjoni esindaja peab Riigikogu saalis ettekandeid tegema. Vana sportlasena olete kindlasti noorest peast näinud suurt vaeva, et jõuda sinna, kus te vahepeal oma spordisaavutustega olite. Siin on selgelt tehtud üks vale otsus 2022. aastal, kuigi headel eesmärkidel – nagu öeldud, õpetajad said palgalisa –, aga siiski, noortelt on raha ära võetud. Kas kultuurikomisjonis arutati, kui palju on see noori mõjutanud? Kui palju jäi seetõttu noortel huvialategevusest osa võtmata ja missugused mõjud võivad veel edaspidi välja tulla seoses rahanappusega?

Nii detailselt seda minu mäletamist mööda ei arutatud, aga kui siin natuke oma seisukohta avaldada, siis loomulikult, kui omavalitsusel jääb raha vähemaks, siis ta lihtsalt jagab toetust vähem. Ja keda see kõige rohkem lööb? Lööb kahte gruppi: lapsevanemaid, kes peavad rohkem maksma, ja teiseks neid spordiklubisid endid, kes tegelikult niikuinii iga päev peost suhu elavad. Põhifookus võikski siin minu meelest olla sellel, et kui me tahame nii spordis kui ka kultuuris, laiemalt huvitegevuses kvaliteeti tõsta, siis me peame saama need ühingud või asutused või spordiklubid arenema, et nad saaksid kasvada, oma kvaliteeti tõsta ja nii edasi. Paraku on selle kõige jaoks vaja vahendeid. Aga, ütleme, riik ja kohalik omavalitsus üksi ei jõua, lapsevanemal on niigi juba seitse nahka kogu aeg tules, nii et see eraraha suund on hea. Ettevõtjad on, ma arvan, väga valmis noori toetama. Selles mõttes potentsiaal on seal olemas, see lihtsalt tuleb ära teha.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni ettekandja! Kui me maksustaksime pankasid, kehtestaksime digimaksu – seesama otsuse eelnõu, mida te kahjuks ei toetanud –, siis sealt tegelikult saaks seda eraraha, mida te soovite kaasata laste huviharidusse. Komisjoni istungil ütles esimees muuhulgas, et ta pöördub kultuuriministri poole ja palub teda, et ta tuleks ja tutvustaks komisjonile eraraha kaasamise temaatikat. Kas see arutelu on juba toimunud või see [alles] tuleb? Kui see on toimunud, siis võib-olla saate avada selle tagamaid. Ja kas te nõustute sellega, et suhkrumaksu kõrval tuleb siiski otsida ka muid lahendusi noorte tervise parandamiseks?

Seda arutelu ei ole veel toimunud. Komisjon neid teisi punkte nii täpselt ei arutanud, aga ma siiski lisan oma mõtte. Mainisite suhkrumaksu, et see tuleb. Uue tulijana siin Riigikogus on mulle tegelikult üpris tihti [jäänud] arusaamatuks, miks me teatud makse ei sildista. Eriti just suhkrumaksu puhul peaks teatud osa minu hinnangul minema väga sihitatult kindlasse valdkonda. Need on need [asjad], mida peaksime tulevikus proovima siin ühiselt muuta. Aga jah, seda arutelu ei ole veel olnud, kui see tuleb, siis kindlasti tuleme sellega siia tagasi.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajaks palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Jällegi hästi oluline teema, mille Keskerakond on tõstatanud: meie lapsed ja huvitegevus. Kui vaadata praegust olukorda, demograafilist pilti, meie laste tervisenäitajaid, siis iga euro ja iga sent, mis huvitegevusse lisandub, on tegelikult väga vajalik. Ma arvan, et siinkohal kellelgi teistsugust arvamust ei ole ja keegi sellele vastu ei vaidle. Ka komisjonis jõuti sellisele seisukohale. Küsimus on rahas. Kui vaadata komisjoni arutelu, siis mul on tõesti kahju, et ei mindud süvitsi ega arutatud, kui palju see mõjutab laste tervist, et huvialategevuse rahastust 30% kärbiti. Tol ajal tehti selline otsus, suunati raha õpetajate palgaks, aga kindlasti oli ka plaan B, mille kohaselt pidi see raha tõenäoliselt teise ukse kaudu tagasi tulema, aga seda raha ei tulnud. Kõik takerdub raha taha – see on aus vastus. Mitmed ministrid on siitsamast puldist öelnud, et meil on vaja rahaasjad korda saada ja selleks on vaja tarvitusele võtta meetmed. Keskerakond on omalt poolt välja pakkunud mitmeid meetmeid. Me räägime loomulikult pangamaksust. Me räägime sellest, et võiks tühistada otsuse, mis puudutab maksuküüru ärajätmist, ehk maksureformi tühistamisest. Ja ka eelmine otsuse eelnõu, mis rääkis sellest, et me võiksime maksustada välisettevõtteid, suuri ettevõtteid, Facebooki, Instagrami, Google'it, YouTube'i ja [teisi kanaleid], kus me kõik, kes me europarlamendi valimistel osaleme, väga edukalt valimiskampaaniat teeme. Need on need võimalused, mida praegune valitsus ei kasuta ega taha kasutada, ja see teeb nõutuks. Tõesti ei saa aru[, miks seda ei tehta], kui me ütleme, et me näeme selles probleemi, ja [leiame,] et noorte huvitegevuses võiks olla rohkem raha. On tehtud kärpeid, 30% sellest rahastusest on läinud võrreldes 2022. aasta seisuga. Keskerakond ütleb, et teeme siis nii, et maksustame pankasid, kes saavad meie arvelt ülisuuri kasumeid. Kust on need pankade kasumid tulnud? Üks regulaator ütles, et sellest kuupäevast alates me peaksime rohkem intressi võtma. Ma räägin euriborist. [Need kasumid ei ole tekkinud] seetõttu, et pangad teevad iga päev väga head tööd, vaid lihtsalt seetõttu, et tehti otsus jahutada majandust. Tänu sellele otsusele saavad pangad praegu ülisuuri kasumeid. Meie ütleme, et nad peaksid olema solidaarsed Eesti riigiga, Eesti inimestega, ja peaksid samuti panustama. Me oleme valitsusele vastavaid ettepanekuid teinud, et palun kehtestame ajutise solidaarse pangamaksu. Ei, oli valitsuse vastus. Siin on lahendus. Meil on reaalne vajadus suunata raha noortesse ja on olemas meetmed, kust on võimalik seda raha võtta palju lihtsamalt ja kergemalt, nii et ka need inimesed, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses, ei kannataks. Aga miskipärast ütleb valitsus ei. Kahju! Mina küll loodan, et lähiajal me suudame noorte [huvitegevuse rahastamise] probleemi lahendada. Siin ei ole küsimus ju selles, kas taastada see 30%, mis ära võeti. Meil on vaja sinna tunduvalt rohkem raha sisse panna. Terves kehas terve vaim – seda me teame kõik. Noorte eest tuleb hoolt kanda. Noored peavad tegelema huvitegevusega. Mida rohkem, seda uhkem. Sealt sirguvad uued talendid. Aga selleks, et uued talendid saaksid sirguda, on vaja kehtestada õiged ja õiglased maksud selleks, et me saaksime noortesse panustada. Nii et toetage seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 407 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 407 on tagasi lükatud.