Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis" eelnõu (408 OE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis" eelnõu. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Austatud rahvasaadikud, rõõm teid näha! Jürgen, teised! Kahjuks hiilivad meil siin jooksvalt uued traditsioonid, millest ükski Eesti parlamentaarset demokraatiat ei paranda. See on kahetsusväärne. Õnneks seda teemat saab siin veel käsitleda, aga see pidu ilmselt ei [kesta kaua]. Meil on olnud praktikas olukordi, kus istungi juhataja lihtsalt katkestab kõne. Ma loodan, et täna seda ei juhtu. Kui eelmine eelnõu puudutas Eesti põllumajandust ja oli seotud riigieelarve kuludega, siis see eelnõu on seotud tuludega. Neljapäeval on meil päevakorras OTRK teemal "Kuidas [riigina] mitte elada võlgu?". Valitsus arvab, et selleks on kaks võimalust. Esimene võimalus on see, et raha võetakse vaesemate käest, ja teine see, et raha üritatakse säästa võrdselt igalt poolt, näiteks kultuuriinimeste palkade pealt ja nii edasi. Tegelikult on tõepoolest, jah, kaks suunda, kuidas mitte elada võlgu. Üks on see, nagu hea kolleeg Aleksandr Tšaplõgin pakkus, et elavdada Eesti majandust, pakkuda lahendusi, mis soodustavad tarbimist, mis soodustavad kodumaist tootmist, ja sel viisil tagada majanduskasv. Teine võimalus on see, et võtta raha sealt, kus seda on: mitte pensionäride taskust, mitte suurperedelt, mitte maainimestelt, vaid – nagu jällegi hea kolleeg oma kõnes mainis – pankadelt, rikkamatelt [inimestelt], kes on nõus riigieelarvesse rohkem panustama, aga neil lihtsalt ei ole selleks võimalust. Ka minu ettepanek, Keskerakonna fraktsiooni ettepanek puudutab sellist võimalust. OECD‑s on olnud arutelud selle üle, et maailmas võiks kehtestada digimaksu. Digimaksu, mis kohustaks suurfirmasid maksma osa kasumist [selles riigis], kus nad oma teenuseid müüvad. Ehk siis, kui suur Ameerika firma müüb Eestis reklaami, siis võiks osa tema kasumist jääda Eestisse. Praegu see nii ei ole. See arutelu jõudis enne koroonat päris kaugele, aga Ameerika Ühendriigid panid sellele veto ja sinna ta põhimõtteliselt jäi. OECD tunnistas sel aastal oma aastakonverentsil, et nemad väga ei usu, et see maks teoks saab. See tähendab seda, et järgmine tasand oleks Euroopa Liit, aga ka Euroopa Liidus on otsustusprotsessid päris pikad. Praegu tulevad valimised ja see tähendab seda, et digimaksu Euroopa Liidu tasandil ei tule. See oleks olnud selline vähem optimaalne, aga siiski enam-vähem sobiv lahendus. See jätab meile ainsa võimaluse, et Eesti ise, nagu näiteks ka Prantsusmaa, käivitab digimaksu ja kui tuleb mingisugune üldisem lahendus, siis läheb selle üldisema lahenduse peale üle. Me ei räägi väga suurest rahast. Me räägime sisuliselt sellest, et riigieelarvesse laekuks 7 miljonit eurot lisaraha, ja see summa ei kasvaks mitte iga aastaga, vaid tegelikult iga kuuga. See on võrreldav näiteks suhkrumaksuga, mida tutvustati eile rahanduskomisjonis. See oli ikkagi totaalne kaos, mida seal tutvustati. Suhkrumaksuga võrreldes on antud ettepanek väga selge. Ja ta on ka palju õiglasem, sellepärast et me maksustame Eestis reaalselt tarbitud teenuseid, mille eest maksavad raha Eesti firmad ja Eesti inimesed. Ja see on igati õige. Ma osalesin europarlamendi valimiste kampaania raames debatil, mis toimus Häädemeeste koolis, ja seal näiteks Reformierakonna esindaja Yoko Alender, keda kahetsusväärselt praegu saalis ei ole, ütles, et ta toetab, et Eesti kehtestaks sellise maksu. Iseenesest muidugi on Yokol veel aega siia saali jõuda, aga ma kardan, et tema asemel jõuab hoopis Jürgen Ligi. Ma väga loodan, et see eelnõu saab kas või tagasihoidliku toetuse ja me varem või hiljem jõuame maksuotsuste puhul nii kaugele, et me võtame raha sealt, kus raha on, ja jätame vaesemad inimesed rahule. Aitäh! Ma väga loodan, et koalitsioon leiab tee tagasi siia saali. Olen valmis vastama küsimustele.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi on. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Austatud ettekandja! Tõesti väga hea idee. Muidugi valitsuse esindajad ütlevad jälle, et seda ei saa ära teha, peab ootama ühist Euroopa Liidu otsust. Samas me teame, et näiteks Prantsusmaa on suutnud selle maksu kehtestada. Facebook, Google, Amazon koguvad meie inimeste andmeid ja tänu sellele teenivad reklaamiga päris korralikku kasumit, aga see pole kuidagi maksustatud. Samal ajal meie meediaettevõtted on maksustatud. Me võime ju rääkida ka sellest, et tegelikult on meie meediaettevõtted täna ebasoodsas positsioonis. Kuidas te hindate seda, et valitsus on valmis täiendavalt maksustama pensionäre, aga digihiidusid maksustada ei soovi?

Aitäh! Kui vastata sellele viimasele küsimusele, siis ma arvan, et see ongi meie valitsuse strateegia. Millegipärast valitsus arvab, et kui võtta raha vaesematelt, siis nad saavad kuidagi nagu rohkem valijaid. Ilmselt Reformierakond usub endiselt, et nad on justkui rikaste inimeste erakond ja kui nad hakkavad enda valijate käest raha võtma, siis need rikkad inimesed neid enam ei vali. Ma arvan, et see selles mõttes ei päde, et ka vaesed inimesed neid enam ei vali. Kokkuvõttes oleks mõistlik ikkagi teha otsuseid lähtudes Eesti huvidest, mitte enda erakonna huvidest. Esiteks, tõepoolest, teised riigid on sellise lahendusega hakkama saanud. Üldiselt on olukord selline, et Euroopa Liidus on meil päris keerukad lahendused, mis üldiselt toimivad. Näiteks ühine digiturg tähendab seda, et Euroopa Liidu sees maksustatakse teenuseid õiglaselt. Kui näiteks eestlane ostab e-raamatu Prantsuse firmalt, olles reisil Itaalias, siis maksustamise reeglid on üsna konkreetsed ja ühised. Antud juhul see toimiks ka digiteenuste puhul, lihtsalt enamik suurtest firmadest ei ole Euroopa firmad. Nad on Ameerika firmad ja sellisel juhul see ühtne Euroopa turg nende maksustamise mõttes ei toimi. Tegelikult see, kui Euroopa Liit sellise käigu teeks, parandaks ka Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Aga veel kord, ma ei näe, et see juhtuks lähimate aastate jooksul. Eesti võiks eeskuju näidata ja sarnaselt Prantsusmaaga selle maksu rakendada ning siis hiljem minna üle Euroopa ühise digimaksu peale.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud kolleeg! Praegu me räägime palju suhkrumaksust, räägime automaksust, aga kõik need maksud röövivad tavainimesi. Kas digimaks võiks olla alternatiiv sellele? Võib-olla võiks välja mõelda veel mõne [muu] maksu selleks, et võtta raha just näiteks ettevõtjatelt, rikkamatelt, aga mitte vaeste käest?

Jaa, tõepoolest, digimaks on laekumiste poolest võrreldav suhkrumaksuga, aga ta on palju lihtsamini administreeritav, nagu me eile rahanduskomisjonis teada saime, ja ta võtab raha suurtelt firmadelt, mis teenivad Eesti äride ja inimeste pealt kasumit. Selle kasumi viivad need firmad oma kodumaale Ameerika Ühendriikidesse. Nüüd, automaksuga ei ole see kindlasti võrreldav, aga automaksu puhul on alternatiiv näiteks pangamaks või ametnike arvu vähendamine, mis oleks võimalik, kui Eesti riik investeeriks tehisintellekti, aga tehisintellekti investeerimise poolest on Eesti riik Euroopa Liidus tagantpoolt kolmandal kohal. Pole ime, et meil ametnike arv kasvab. Või näiteks seesama kuulus Reformierakonna soodustus rikkamatele, mis meile ja näiteks Jürgenile [toob] aastas juurde 500, 450 eurot. Pensionäridelt korjatakse selle jaoks 130 eurot aastas, et Riigikogu liikmetel palka tõsta. No see ei ole mõistlik. Ja loomulikult olen ma täiesti nõus sellega, et majanduskriisi ajal võtta raha vaesemate inimeste käest ei ole mitte lihtsalt vale, vaid ka majandusele kahjulik. See raha jääb kuhugi investeerimiskontodele, rikkamad inimesed kulutavad seda välismaal puhkusereisidel, aga pensionär viib selle raha poodi ja ostab neidsamu kohalikke juurvilju ja puuvilju, millest siin eelnevalt juttu oli.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me näeme, et viimase aasta jooksul on valitsus juba jõudnud kehtestada mõned maksumäärade muudatused, kahjuks ainult suurendamise suunas. Nüüd siis rakendatakse uusi makse, olgu selleks automaks, räägitakse suhkrumaksust, hästi palju räägitakse nii-öelda kaitsemaksust või julgeolekumaksust, kuidas iganes. Samas me näeme, et kui meie pakume mõned meetmed, mis selgelt tooksid riigieelarvesse raha, olgu selleks näiteks pangamaks või kas või seesama digimaks, siis saalis koalitsiooni esindajaid peaaegu ei ole. Ma arvan, et on võimalik prognoosida, et meie otsuse eelnõu kas hääletatakse maha või ei võeta hääletamisest osa. Mis te arvate, miks koalitsioon seda, ma ei tea, kardab, pelgab ja ei ole sellega nõus?

Teie aeg!

Sest tegelikult on see tõhus meede, kuidas vaeseid inimesi mitte koorides saada raha riigieelarvesse.

Aitäh! No veel kord, tõepoolest on kahju, et pensionäridega niimoodi käitutakse. Aga probleem ei ole isegi selles. Sellise käitumisega tegelikult viiakse Eesti viimasele kohale Euroopa Liidus. Eesti oli eelmisel aastal majanduskasvu poolest viimane. Sel aastal on Eesti ainuke riik mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka Euroopas, kelle majandus langeb. Ainuke riik, kujutage ette! Ja lohutuseks ma võin öelda, et ei ole ainult nii, et maksud kasvavad. Reformierakond on lubanud, et kõrge palga pealt peab 1. jaanuarist vähem maksma. See on ainuke maksu vähendamine, mida nad teevad. See kahjuks jah, tõepoolest, ei ole pensionäridele suunatud, see on suunatud pigem Riigikogu liikmetele, tippametnikele ja nii edasi. Aga ei ole jah päris nii, et kõik kasvab, on asju, mis langevad. Kahjuks natuke nagu valed asjad minu arvates, aga siiski.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest püüdis jõuda arusaamisele, mida Keskerakond tahab. See tänane kõnekoosolek kindlasti ei reetnud seda, mis on selle algatuse idee, selle teema ja sellega seotud probleemid. Aga rahanduskomisjonis oli õnneks kohal üks spetsialist, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Tiina Hansson, kes peegeldas või kirjeldas natukene digimaksu rahvusvahelise arutelu seisu. Me proovisime saada vastuseid ka eelnõu algatajalt, aga ma ütlen, et tal oli raskusi, oli ka komisjonis raskusi teemas püsimisega ja teema avamisega. See on hästi nukker. Ta irvitab ka siin nagu ulakas koolipoiss, mis näitab, et teda ei peagi tõsiselt võtma. Sama teeb ta tegelikult ka rahanduskomisjonis. Aga me võiksime seda [teemat] arutada tõsiselt. Võin kinnitada, et mingit ideoloogilist erimeelsust selle eelnõu suhtes rahanduskomisjonis ei olnud. Kõik taandus maksutehnoloogiale. Me ei saanud algatajatelt teada, mis sorti maks see on, küll aga võisime aru saada, et see, mida arutatakse, on kuidagi brutokäibelt koguda soovitav maks. Seis on ikkagi see, et seda püütakse kehtestada rahvusvaheliselt. Juhtiv organisatsioon on OECD, aga OECD‑s ei ole üksmeelt. USA on olnud kõige suurem kriitik, kuna digimajanduses on nende käes jäme ots, ilmselt majandushuvid mängivad siin rolli. Aga Euroopa Liit on põhimõtteliselt hoiakul, et kui OECD ei saa hakkama, siis teeb Euroopa Liit ühtse süsteemi ise. Samas arenguriigid, kes OECD-sse teatavasti ei kuulu, loodavad hoopis ÜRO peale, mis maksude puhul ei ole küll tavapärane. Nii, protseduurilised otsused olid ilmselged. Komisjon saatis üksmeelselt eelnõu lõpphääletusele. Sisulise poole pealt polegi midagi lisada. Eks Riigikogu otsustab, kas teeb valitsusele ettepaneku, mida ta ise ei suuda eriti kirjeldada, või mitte. Aga Eesti positsioon selle koha pealt on praegu selline, et me riigina üksi seda teha ei ürita. See on raskesti hallatav ja ilmselt ka kergesti üle piiri liikuv maks, tõenäoliselt. Tehnilisi üksikasju ei suutnud meile komisjonis keegi avada. Lootus pole kadunud. Aga mingit juttu, kas see on Riigikogu liikmete või kellegi teise maks, kas Andrei Korobeinik on Riigikogu liige või mitte, seda ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud ettekandja! Ma kuulasin teie kõnet ja te ütlesite väga kummalised laused: rahanduskomisjoni liikmetel oli väga suuri raskusi, et aru saada, mida selle eelnõuga tahetakse, aga õnneks oli komisjonis üks selline ametnik vist, kui ma nüüd õieti mäletan, kes peegeldas teile seda probleemi, mida selle eelnõuga tahetakse öelda. Johtuvalt eeltoodust on mul mure kogu rahanduskomisjoni pärast. Nad võtavad siin teinekord vastu väga kummalisi otsuseid ja toetavad selliseid asju, mis on Eesti riigile kahjulikud. Äkki peaks komisjoni liikmed välja vahetama pädevamate isikute vastu, kes suudavad esitatud eelnõudest aru saada? Siis ei peaks kasutama ametnike abi, kes peegeldavad eelnõu mõtet.

Aitäh! Teie lühimälu teid seekord ei petnud, tõepoolest, see inimene oli ametnik. Miks ta oli vajalik? Ainuüksi juba sellepärast, et selgus, et eelnõu autor ei suutnud väga kirjeldada, mis on see idee, mida ta tahab teha. Ja nii oligi. Tegelikult ei saanud me maksutehniliselt targemaks. Lihtsalt sõna "digimaks" ei tähenda suurt midagi. Maksu liigi ja probleemide kohta me temalt teada ei saanud, küll aga saime ametnikult, ja see oli selles mõttes hea leid, et ametnik kohal oli. Ametnike roll tegelikult on rääkida neid asju rahvusvaheliselt läbi ja ühtlustada. Eesti positsioon väikeriigina on väga mõistlik: kehtestada väiksel turul ise maksu, mis on raskesti kogutav, ei ole tõenäoliselt praktiline. See, et Prantsusmaa on selle kehtestanud, ei pea olema meile eeskujuks. Prantsusmaa on suur riik ja püüabki tihti eristuda. Prantsusmaa kogemusi me komisjonis väga ei kuulnud, kuigi neid vihjamisi prooviti teada saada. Rahanduskomisjoni liikmete pärast ei maksa muretseda ja lühimälu pärast ka, sellepärast et see teil praegu veel töötab.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Ma siiski muretsen konkreetse rahanduskomisjoni liikme pärast. Ma vaatasin protokolli ja sealt ei [tulnud] väga selgelt [välja], et sulle jäi midagi arusaamatuks. Kõik küsimused olid küsitud, vastused olid saadud. Kas sa oskad natuke selgitada oma väidet, et rahanduskomisjonis jäi midagi ebaselgeks? Kas see puudutab [ainult] sind või puudutab ka teisi rahanduskomisjoni liikmeid? Ja kui see nii on, siis kuidas see protokollist välja jäi? Tegemist on väga olulise küsimusega, mis aitaks teha otsuseid. Kui inimene ei saa aru, mille poolt või vastu ta hääletab, siis on tal keeruline teha argumenteeritud otsust.

Vaadake, sellega on nii, et Riigikogu on üks debateerimise kohti. Kui keegi midagi algatab, siis peab tal olema veendumus, et see on mingi tõde, mille ta on läbi töötanud, ja ta peab suutma seda teistele esitada. Selle eelnõu esitaja seda väga ei suutnud. Mingit pahatahtlikkust tema suhtes ei olnud, ideoloogiline valmisolek oli olemas, küsiti küsimusi, aga vastused tulid hoopis ametnikult ekraanilt. Kui eelnõu esitada, siis tasub ennast teemaga natuke kurssi viia, ega meie ka ei ole rahanduskomisjonis selle maksuga aktiivselt tegelenud. Me aeg-ajalt kuuleme, et läbirääkimised käivad, aga me ei oska hinnata neid poliitilisi ja tehnilisi üksikasju, mille taga asi seisab. See on uudne maksuliik ja oleksime tahtnud saada targemaks, teie kui IT-ärimehe puhul lootsime enamat. Ja teistel oli sama probleem, see ei olnud minu kui üksiku liikme probleem, et me algatusest endast targemaks ei saanud, küll aga saime targemaks nendest kommentaaridest.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Aa, üks küsimus veel. Andrei Korobeinik, kuna kummalegi ettekandjale saab esitada ühe suulise küsimuse, siis ma pean võtma Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimuse. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Noh, see on muidugi teie jaoks täiesti tavaline, et [mis tahes] Keskerakonna algatus tundub teile mõttetu, nagu ka see, kui mõni naissaadik esitab teile küsimuse. Aga ma siiski proovin. Ma loen seda protokolli ja vaatan, et te tõesti olete esitanud rahanduskomisjonis päris palju küsimusi ja olete saanud päris põhjalikke vastuseid. Te ütlesite, et need vastused tulid ametnikult ekraani kaudu, aga ma vaatan, et ametnik ikkagi viibis kohapeal. Kas te saaksite seda selgitada? Äkki teil läks sassi mõne muu eelnõuga, mida te peate täna tutvustama?

Aitäh! Minu silmamälu järgi oli see ametnik küll ekraanil, aga ma võin eksida, neid koosolekuid on meil ju tihti. Aga jätke sellised tänitavad sissejuhatused tegemata. Ma pole kunagi öelnud, et naissaadikud ei või küsimusi esitada, ma pole soo pärast halvustanud, mitte kunagi. Küll aga on Keskerakonna algatused minu arust endistviisi destruktiivsed, läbi töötamata ja pealiskaudsed. Need on rämpseelnõud. See on vähemalt üks haruldane, mille korral ei ole poliitilisi erimeelsusi. Aga kui sul on ainult mõte, siis sellest võib osutuda väheseks, et sa teed valitsusele ettepaneku: "Tee see ära!" Sa pead suutma seda kirjeldada. Kui vastamiseks tuleb meile kohale ka nõunik, kes kirjeldab ära selle asja rakendamise raskused ja protseduuri, siis nii ongi. Ei ole mõtet halvustada komisjoni ettekannet. Kui teil endal on mingisugused asjad pealiskaudselt tehtud, siis see on teie mure, mitte minu oma.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui ma avan läbirääkimised, kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Vadim Belobrovtsev, palun!

Meil oli ju täpselt sama lugu siis, kui ma küsisin oma eelmise protseduurilise küsimuse. Ma küsisin teie käest, kas teie arvates on okei, kui ettekandja, selle asemel et kanda ette midagi, mis on seotud konkreetse teemaga, hakkab patroneerival toonil ütlema ühele või teisele Riigikogu saadikule või fraktsioonile, kuidas peab asju tegema ja kuidas ei pea asju tegema. Ja mida te mulle vastasite? Te vastasite, et kuna tegu oli läbirääkimiste ja fraktsioonide esindajatega, siis oli see nagu vastuvõetav; kui oleks olnud komisjoni esindaja ettekanne, siis oleks teine lugu. Nüüd oli meil täpselt selline olukord, et oli komisjoni esindaja ettekanne. Ma küsin uuesti: kas sellises olukorras ei peaks istungi juhataja ettekandjat korrale kutsuma?

Aitäh, hea kolleeg! Mis puudutab läbirääkimisi, siis olen jätkuvalt sellel seisukohal. Mis puudutab seda, kas me võiksime siin saalis mingitel hetkedel olla lugupidavamad, siis jah, istungi juhatajana ma tuletan siin ikka meelde, et võiksime olla üksteise suhtes lugupidavamad. See puudutab kõiki osapooli, alati. Ma arvan, et see kindlasti aitaks meie debatikultuuri [parandada]. Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma arvan, et mitte [üksnes] debatikultuuri, vaid üleüldse Riigikogu mainet. Teie kui Riigikogu esimees peate ju selle pärast muret tundma. Vähemalt mina Riigikogu liikmena tunnen [muret], kui inimene tuleb pulti, esindab justkui komisjoni vaadet, ütleb esiteks, et ta ei saanud midagi aru, teiseks, et ametnik rääkis midagi ekraanilt, kuigi inimene istus reaalselt tema kõrval paremat kätt, ja siis selgitab, et kõik Keskerakonna algatused on väga valed, kuigi inimene ei mäleta isegi seda, mis komisjonis toimus. Ma ei saa eeldada, et ta mäletab mingisuguseid Keskerakonna algatusi. Kas teile ei tundu, et antud juhul on ka Riigikogu esimehel mingisugune roll? Näiteks niimoodi pehmelt vihjata, et meil on täna selline päevakorrapunkt ja teie olete komisjonipoolne ettekandja. Lihtsalt see valang, mis siin oli, ma ei tea, kas see annab meile midagi positiivset kaasa.

Aitäh! Mina ei ole osalenud komisjoni istungil ja ma tõesti ei oska öelda, mis seal toimus ja kuidas ametnik seal esines. Kindlasti on olemas komisjoni ettekandele väga selged reeglid. Laias laastus suutis ettekandja selle protokolaarse ette kanda. Loomulikult on komisjonis toimunud arutelu tutvustamine komisjoni ettekandja esmane ülesanne. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Kas komisjoni ettekandjal on üldse õigust anda sellist hinnangut mõne erakonna eelnõule? Eriti arvestades seda, et tegemist on otsuse eelnõuga, mille puhul ei ole isegi komisjoni otsust, kas hääletada poolt või hääletada vastu. Komisjon tegi ainult tehnilise otsuse, mis oli konsensuslik, et selle eelnõu võiks viia lõpphääletusele suurde saali. Kuidas saab niimoodi ennetavalt öelda oma arvamuse, põhimõtteliselt komisjoni arvamuse selle kohta, milline see eelnõu on, kui komisjonis ei ole toimunud eelnõu poolt või vastu hääletamist ja seda pole toimunud ka täiskogu saalis?

Aitäh! Me kuulsime täna ühte väga ideaalilähedast ettekannet[, näidet] selle kohta, kuidas tutvustada komisjonis toimunud arutelu. Ma arvan, et kolleeg Marek Reinaasa ettekande võiks siinkohal kindlasti eeskujuks tuua. Sellest lähtuvalt ma arvan, et sellisel viisil võiks see debatt ka tulevikus jätkuda. Head kolleegid! Järgnevalt avan läbirääkimised. Rõhutan veel kord, et sõna võivad võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Kõigepealt palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Reformierakonna vaenulikkus selle eelnõu suhtes ei üllata. Tänane valitsus eelistab valimatult laduda kõik maksutõusud Eesti inimeste turjale: aktsiisitõusud, käibemaksu tõus, maamaksu tõus, limonaadimaks, automaks, riigilõivude tõstmine. Istungi ajast jääb väheks, et kõik need maksud ja maksutõusud ette lugeda, mida Reformierakonna valitsus on teinud ja tegemas. Märgiline on see, kellele neid makse kehtestatakse: Eesti inimesed, pensionärid, tööinimesed, raha võetakse suurperedelt. Sellega ei ole mingeid probleeme, ei ole mingit küsimust. Samal ajal ei julge või ei soovi Reformierakonna valitsus vaadata sinnapoole, kus raha tegelikult liigub. Suured globaalsed korporatsioonid, Facebook, Google ja nii edasi, viivad igal aastal Eestist välja sadu miljoneid eurosid reklaamiraha maksuvabalt. Seda valitsus ei näe, ei soovi näha, pigistab silma lihtsalt kinni. Välismaised suurpangad on viimastel aastatel teeninud megakasumeid. Kordades suuremaid, kui nende enda kodumaal võimalik on. See ei ole küsimus. Valitsus ei näe probleemi, maksutõusud lükatakse ikka kohaliku, kodumaise väikeettevõtja kraesse. Tööpuudus on Eestis kerkinud kõrgemale, kui see oli koroonakriisi ajal, kohalik ettevõtlus hääbub. Samal ajal keerab riik maksusurvet üha juurde, aga jällegi, ainult kohalikel inimestel, kohalikel ettevõtjatel. Neid mustreid vaadates ma julgeksin küll öelda, et Reformierakonna valitsus ongi suurkorporatsioonide eriesindaja Eestis, kes aitab kohalikelt seitse nahka koorida. Digimaksu kehtestamine on ilmselgelt vajalik. Selles valdkonnas liigub raha, mis on täiesti maksustamata. Eelistada tuleb kodumaist ettevõtlust ja Eesti inimesi, mitte rahvusvahelisi suurkorporatsioone. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Lauri Laatsi. Palun! Nii, Lauri Laats pääses lõpuks tulema. Palun, Lauri Laats!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te vaatate meid interneti vahendusel! Järjekordne hea eelnõu Eesti Keskerakonna [fraktsiooni] poolt, mis selgelt annab võimaluse riigikassat täita. Ja nii nagu meie teised ettepanekud, mis aitaksid riigikassat täita, nagu pangamaks või maksuküüru reformi ärajätmine, on ka see eelnõu, see ettepanek kindlasti väga hea ja arutamist väärt. Ja loomulikult ka toetamist väärt. Jürgen Ligi oli rahanduskomisjoni esindajana siin puldis ja andis ülevaate, mis rahanduskomisjonis toimus. Loomulikult lubas ta endale natukene rohkem, kui rahanduskomisjoni esindaja roll [võimaldab], ja sellest on kahju. Kahju on ka sellest, et Jürgen Ligi ei saanud sellest otsuse eelnõust aru. Et oleks kõigile arusaadav ja selge – ma loodan, et Jürgen vaatab meid praegu televiisori vahendusel –, püüan seletada hästi lihtsalt, mida Keskerakond tahab teha. Väga paljud meist kasutavad selliseid platvorme nagu Facebook, Instagram, YouTube, Google'i otsing ja nii edasi. Need on tegelikult igapäevased tööriistad, mida kasutavad ka ettevõtjad ja füüsilised isikud. Ka minul on olemas Facebooki konto, ka mina vaatan YouTube'i. Instagram on küll olemas, aga ma ei ole selle tihe kasutaja. Ja vahetevahel ilmuvad sinna reklaamid. Kes mida reklaamib? Praegu on valimiste periood ja hästi palju on näha erinevaid kandidaate, kes ennast reklaamivad. Tõenäoliselt ka Andrei Korobeinik reklaamib ennast seal, ütleb: "Vali mind, varsti on valimised!", ja võib-olla ka keegi teine siin. Ma tean, et näiteks EKRE fraktsioon kasutab väga edukalt Facebooki ja teisi sotsiaalmeediakanaleid. Need on need tööriistad, mida nii kandidaadid kui ka ettevõtjad ja füüsilised isikud kasutavad enda reklaamimiseks. Kõik need ettevõtted asuvad kuskil mujal, mitte Eestis. Eestis neid ei ole, kuigi me saame nende teenuseid kasutada, maksame neile pidevalt tasu. Aga mis te arvate, kui palju sellest rahast jääb Eesti riiki? Null. Kõik me kasutame, aga Eesti riik saab sellest null eurot. Ja see ongi väga lihtne seletus Jürgenile. Meie tahtsime seda muuta, et needsamad platvormid, mida me edukalt kasutame, maksaksid Eesti riigile makse. See on õige tegu. Aga selle asemel kehtestab meie praegune valitsus tulumaksu kõrgema määra – juba kehtestas, hakkab kehtima 2025. aastal. Sellest aastast on meil käibemaks tõusnud. Rahulikult tõstame aktsiise, riigilõive, trahve. Varsti anname kohalikele omavalitsustele võimaluse maamaksu tõsta. Nii et võtaks [ikka] sealt, kust kõige lihtsam ja arusaadavam on. [Nagu] üks eelkõneleja – samuti rahanduskomisjoni esindaja, Eesti 200 ridadest – ütles: aga võib-olla see ei olegi rahanduskomisjoni teema. Mul on küsimus, et mis siis rahanduskomisjoni teemad on ja mida nad otsustavad, kui isegi nii lihtsatest asjadest aru ei saada. Veel kord kordan üle: Facebook, Google, YouTube, Instagram, kõik teised mootorid, sotsiaalmeediakanalid, kus me kõik ohtralt … No ma vaatan, et Hanah ka seal kasutab tihtipeale reklaami. Aga kui sa maksad arveid Facebookile, nii nagu mina maksan – ka mina reklaamin ennast seal, on valimised ja ka mina osalen praegu valimistel, ka mind on võimalus valida, nii nagu paljusid teisi kandidaate, ja ka mina maksan selle Facebooki arve kinni –, siis Eesti riik ei saa selle pealt mitte midagi. See eelnõu oleks probleemi lahendanud. Nii et ma veel kord kutsun üles, et ka rahanduskomisjoni liikmed saaksid lõpuks aru, et see on hea eelnõu, see on Eesti riigile kasulik eelnõu. Palun seda toetada. Aitäh! (Aplaus.)

Suur tänu! Rohkem kõnesoove meil ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Ma lõpetan siinkohal läbirääkimised ja me asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 13 Riigikogu liiget, erapooletuid ja vastuolijaid ei ole. Eelnõu 408 on tagasi lükatud.