Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Piret Hartmani.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule esimesele lugemisele maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437. Maamaks on täna ainuke kasutuses olev varamaks. See on riiklik maks, kuid laekub täies ulatuses omavalitsuse eelarvetesse.

(Helistab kella.) Palun saalis vaikust, kolleegid!

Varamaksude koormus Eestis on OECD riikide seas konkurentsitult väikseim. OECD on aastaid Eestile soovitanud varamaksude osakaalu suurendada. Maamaks on püsinud muutumatuna alates 2013. aastast, aga näiteks kohalike omavalitsuste teehoiukulud on sel perioodil kahekordistunud. Maamaks on omavalitsusele üks olulisimaid tuluallikaid, kuid omavalitsuse õigus otsustada maamaksu suuruse üle on piiratud. Eelnõu laiem eesmärk ongi suurendada omavalitsuste otsustusõigust maamaksu suuruse määramisel. Seda on ka omavalitsused ise soovinud. Kui omavalitsus saab maksude üle otsustada, saavad elanikud ja omavalitsus arutada, mis teenuseid soovitakse ja kui palju ollakse valmis maksudena nende teenuste kvaliteeti panustama. Selline kohaliku võimu ja kogukonna koostöö võimaldab kohalikke teenuseid ja elukeskkonda paremaks muuta. Seda kinnitab ka rahvusvaheline praktika. Praegu saavad omavalitsused otsustada maksumäärade üle kolmes grupis: elamumaa koos õuemaa kõlvikuga, maatulundusmaa ning põllu-, rohu- ja metsamaa ning muu maa, nagu äri- ja tootmismaa. Eelnõuga suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa maksu maksimaalset määra 0,5%-lt 1%-le maa maksustamishinnast. Muu maa puhul suurendatakse maksimaalne maksumäär 1%-lt 2%-le. Need muudatused aitavad eelkõige neid omavalitsusi, näiteks ka Harjumaal, kus maade hindamise järgselt maamaksu laekumine vähenes. Maatulundusmaa maamaksu maksimaalset määra eelnõuga ei muudeta ja see on jätkuvalt 0,5%. Alates 2026. aastast suureneb omavalitsuste õigus maamaksu üle otsustada. Nimelt saavad nad määrata maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10–100% eelmise aasta maamaksu summast. Alates 2026. aastast asendub endine pindalapõhine vabastus summapõhise vabastusega. Muudatusega saab kohalik omavalitsus otsustada vahemikus 5–1000 eurot, kui suures ulatuses koduomanikud maamaksust vabastatakse. Alles jääb võimalus vabastada pensionäre kodualuse maa maksust. Eelnõus täpsustame ka riigi omandis olevate ühiskondlike ehitiste maa maksuvabastusega seotud sätteid. Tervikuna saavad omavalitsused juurde paindlikkust, sest piirkonniti on kohapealsed olud ja vajadused väga erinevad. Inimestel ja ettevõtetel võib tekkida hirm eelnõuga kaasneva võimaliku kiire ja hüppelise maamaksutõusu ees. Mõningane tõus lähiaastatel võib tulla, kuid hüppelise tõusu vältimiseks on nii praeguses seaduses kui ka eelnõus vajalikud kaitsemehhanismid olemas. Paljud omavalitsusjuhid on öelnud, et nad lähiaastatel maamaksu tõstma ei hakka. Lõpetuseks. Eelnõu annab omavalitsustele senisest laiemad raamid ja tööriistad, kuidas maksukoormust optimaalsena hoida, et võimaldada kohalikele elanikele kvaliteetseid teenuseid osutada. Eelnõu mõjuanalüüsis oleme leidnud, et maamaksu potentsiaalse tõusu mõju ettevõtjatele, sealhulgas põllumajandustootjatele, on väike. Usaldame omavalitsusi, kes teevad tarku ja vastutustundlikke otsuseid. Palun Riigikogul eelnõu toetada! Suur tänu!

Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Komisjonis te valetasite ja nüüd te tulete siia saali ning ka selle eelnõu koha pealt valetate. Te ütlesite siin lause, et annate kohalikele omavalitsustele õiguse mitte maksu tõsta. Seaduses on väga selgelt, must valgel kirjutatud, et alla 10% ei saa olla maamaksu tõus igal aastal. 10–100%! Te ütlete siin, et maamaksuvabastust on võimalik teha. 2026. aastast maamaksuvabastust ei ole võimalik teha. On ainult võimalik toetada rahaliselt, öelda, et pensionäridele ja erivajadusega inimestele 5–1000 eurot, aga mitte ei ole võimalik loobuda maamaksust. Miks te ei usalda omavalitsusi? Miks te valetate nii rahanduskomisjonis kui ka siin Riigikogu [saalis]? Siin te ütlesite ka, et 0,5% tõuseb. Lugege palun oma eelnõu läbi! On võimalik tõsta 1% peale. Kolm valet ettekandes – kuidas see on võimalik?

Aitäh selle emotsionaalse küsimuse eest! Täiesti mõistan, et see eelnõu võib tekitada teatud arusaamatust. See ongi väga keeruline, sest on väga palju erinevaid muutujaid, mis lõpuks seda maamaksu mõjutavad: maa maksustamishind, maksumäär ja piirmäärad. Praegu teie küsimuses olid need kõik segamini läinud. Mina ei valeta, kindlasti ka inimesed, kes minuga on kokku puutunud, ei valeta. Praegusel hetkel see, millest te rääkisite, see 10% ja 50%, mis on järgmisel aastal – tegemist on kasvupiiranguga ja see on pandud selleks, et maamaks ei tõuseks liiga kiiresti. See on seatud selleks, et tõesti kasvuprotsent ei oleks suurem kui 10% või [alates 2026] suurem kui 10–100%, kuidas kohalik omavalitsus otsustab. Aga see tõus ei pea olema ei 10%, ei 50% ega ka 100%. (Saalist öeldakse midagi.) Osades kohalikes omavalitsustes jääb maamaks samaks, osades omavalitsustes on see väiksem – vastavalt sellele, kuidas otsustab kohalik omavalitsus maksumäärad. Maamaksu hind kujuneb nii: maksustamishind, mis on maa hindamisel [pandud] väärtus, pluss maksumäär. Ja mis veel puudutab seda vabastust, siis kohalikul omavalitsusel on võimalik teha otsus, kas ta rakendab maamaksuvabastust või ta ei rakenda seda. Kui ta rakendab maamaksuvabastust, siis on see [soodustus] 5–1000 eurot.

Head kolleegid, räägime palun kordamööda, praegu vastab minister. (Saalis räägitakse midagi.) Head kolleegid! Kas minister soovib veel jätkata või võtame järgmise küsimuse?

Võtame järgmise küsimuse.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest nii on, et Pärnu käis tegelikult COVID‑i ajal selle praktika läbi. Me proovisime anda oma ettevõtetele maamaksuvabastust, et sellel ajal oleks neil lihtsam toime tulla. Ja siis selgus, et seda tegelikult ei ole võimalik teha. See seadus on üsna jäik oma olemuselt, nii et seda [vabastust] ei ole võimalik lihtsalt rakendada, kui omavalitsused isegi tahaks. Aga minu küsimus tuleb tegelikult looduskaitsealuste maade kohta – pikett on siinsamas ukse all –, mille omanikele on antud vabastusi. Riik ei küsi nende käest maamaksu, kui maa on piiranguvööndis. Aga samal ajal jääb see raha kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekumata. Kui rääkida sellest, et omavalitsuste tulubaasi oleks vaja tõsta, siis see on nagu esmane lubadus, mis lõpuks tuleks ellu viia, et see saamata jäänud maamaks looduskaitsealustelt maadelt saaks omavalitsustele tasutud. Te ei maininud ettekandes, mis plaan sellega on.

Aitäh nende küsimuste eest! Mis puudutab looduskaitse all olevaid maid, siis need küsimused on tegelikult need, millega peab pöörduma Kliimaministeeriumi poole. Ka tänases piketis on peamised põhipunktid sellised, mis on seotud tegelikult Kliimaministeeriumi tegevusvaldkonnaga. Aga ma tahtsin ikkagi selle näite tuua, kuna ma käisin täna ka piketil ja suhtlesin inimestega ning nägin, et just metsamaa puhul kardetakse väga suurt tõusu. Samas me teame, et on neid kohalikke omavalitsusi, kus tegelikult metsamaa hind oli 2023. aastal kõrgem kui 2024. aastal. Tegelikult omavalitsused said tulla vastu. Miks meil täna on need maksud suurenenud? See ei ole mitte selle eelnõu või nende piirmäärade pärast, vaid eelkõige on see suurenemine tulnud seetõttu, et toimus maade hindamine. 20 aastat ei ole seda toimunud ja nüüd see toimus. 2024. aastast on maksustamishinnad võetud selle järgi, kuidas see maade hindamine toimus. Ja sealt on väga suured või võib-olla enamus tõuse põhjustatud. Aga just selle tõttu, et see maksustamishind kasvas, kohalikud omavalitsused tõesti vaatasid asja üle ja tegid need korrektuurid. Oli päris palju kohalikke omavalitsusi, kus tõesti kas ei tõusnud maamaks või jäi väiksemaks. Selles mõttes on ikkagi piisav autonoomia olemas ja selle eelnõu eesmärk on just nimelt tegelikult kohalike omavalitsuste autonoomiat suurendada. Me oleme ka linnade ja valdade liiduga läbi rääkinud, olen ise juba käinud kolmes maakonnas, sellel nädalal sõidan just Pärnumaale. Olen kohalike omavalitsustega maas istunud ja ka sel teemal rääkinud. Meie eesmärk selle eelnõuga ei ole ju kuidagi kellelegi teha liiga, vaid vastupidi, teha regionaalpoliitikat ja anda võimalus kohalikel omavalitsustel kas sissetulekuid suurendada või teha kõik selleks, et nii ettevõtjad põllumajandussektoris, metsaomanikud kui ka muud inimesed jääksid sinna elama. Teie ise olete ka kohaliku omavalitsuse [taustaga] ja ma arvan, et te usute seda, et kohalik omavalitsus teeb selles küsimuses parimad otsused, et oma inimesi hoida. Nii et ma väga loodan, et tänu sellele eelnõule tekib veel rohkem võimalusi kohalikul omavalitsusel.

Urmas Reinsalu, palun!

Austatud minister! Eriti imal oli maaomanike protestimeeleavaldusel näha, kuidas koalitsiooni esindajad lubasid, et inimeste seisukohtadega arvestatakse. Nüüd on praegu veel nii-öelda eelnõuna see laip soe, mida me asume praegu menetlema. Mu küsimus teile on selline. Te ütlesite, et mõju on väike – nii-öelda üleolevalt –, aga see ei vasta ju tõele. See on järjekordne vale. Selles seletuskirjas on ju prognostiliselt toodud ära tõenäosuslik hinnang, kui palju maamaksu konsolideeritult kogu riigi peale – see on ju riiklik maks, kuigi laekub kohalikele omavalitsustele – kogutakse. See on kümnetes miljonites eurodes. Te libisesite sealt kolme minutiga üle, kuigi see puudutab 560 000 koduomanikku: libisesite kolme minutiga üle selle eelnõu sisu mõjudest. Palun öelge konkreetselt, kui palju te prognostiliselt prognoosite, et tuleb üle riigi selle riikliku maksu laekumise tõusu. See analüüs on ette nähtud. Ja teiseks on minu küsimus, et kas te olete veendunud, kas teie seisukoht on, et kui omavalitsus soovib omavalitsuse autonoomiale [toetudes] rakendada kodualuse maa maksuvabastust täies mahus, siis selle eelnõu järgi on see võimalik pindalalise vabastusena.

Aitäh! Ma ütlen, et ma isiklikult võtsin väga tõsiselt seda protestimeeleavaldust, mille erametsaliit täna siin Riigikogu ees korraldas ja millega liitusid ka põllumehed. Nagu ma ütlesin, fookuses oli pigem see, et mis juhtub metsaomanike maadega, mis võetakse keskkonnakaitselise maana arvesse ja tehakse teatud piirangud, mis metsaomanike võimalusi piiravad. See oli fookuses, aga tõesti, maamaksuteema käis ka läbi. Ma isiklikult suhtlesin ka kõikide põllumajandusorganisatsioonidega, keda see maamaks mõjutamas on. Eelmisel nädalal toimus infotund. Ma võtan tegelikult ääretult tõsiselt neid meeleavaldusi ja neid küsimusi, mis on tõstatatud. Ma kindlasti ei taha nõustuda sellega, et see kuidagi imal on olnud. Ja teine pool puudutas… (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Vabandust, jaa, just! Praegu on keeruline seda prognoosida. (Urmas Reinsalu räägib veel midagi.) Analüüs on meil olemas. Ma ütlen, et lõplikult kujuneb see välja siis pärast seda … (Urmas Reinsalu jätkab.)

Urmas Reinsalu, minister sai küsimusest aru. Ta vastab.

Ma vastan, just. Kui te olete seda juba lugenud, siis te olete seda näinud. Aga ma ütlen seda, et seda mõju, milliseks kujuneb see hinnatõus, on täna keeruline öelda, sest kohalikud omavalitsused teevad 1. oktoobriks otsuse, milliseks kujunevad need määrad. Ja vastavalt sellele me saame teada, milline on see tõus. Aga praegusel hetkel, kui ma õigesti mäletan, [arvatakse, et] maksimaalne võimalik tõus võib olla 20 miljonit. Samas ma ütlen, et … (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Ma tean seda väga suurepäraselt, sellepärast et mul on siin pakk pabereid kaasas. Aga ma tahangi öelda seda, et lõpuks sõltub see sellest, milline on kohalike omavalitsuste otsus. Näiteks kui me räägime sellestsamast metsamaast – tänu sellele, et see protestiaktsioon oli, ma proovisin end selle teemaga rohkem kurssi viia – , siis metsaomanikelt tegelikult küsiti sellel aastal makse 2,5 miljonit vähem kui eelmisel aastal. Kohalikud omavalitsused saavad teha otsuse, et nad küsivad vähem, kui nad on siiamaani küsinud. Lõpuks sõltub see sellest, millise maksumäära kohalik omavalitsus otsustab nendes erinevates maa … (Urmas Reinsalu räägib kohapealt midagi pindalast.)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Urmas Reinsalu räägib edasi.) Üks hetk! Anastassia Kovalenko-Kõlvarti kord on küsida. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Te ütlete, et omavalitsused on seda eelnõu soovinud. No tegelikult omavalitsused on eelkõige soovinud tulubaasi suurendamist. Teie omavalitsusi täiendavalt toetada ei taha, aga annate signaali, et nii nagu valitsus koorib inimesi erinevate maksudega, nii võiksid omavalitsused sama teha. Tegelikult te panete omavalitsused päris suurde kahvlisse, sest te jälle veeretate vastutuse neile. Omavalitsused tegelikult ei taha inimeste elu veel raskemaks teha ja seda maamaksu tõsta. Nüüd arvudest ka. Järgmisel aastal saab maamaksu tõsta kuni 50%, sealt edasi kuni 100%. Mida see tähendab? Öelge, kas see arvutus on õige: kui tänavu on maamaks näiteks 100 eurot, siis järgmisel aastal saab selle tõsta kuni 150 euroni ja ülejärgmisel aastal kuni 300 euroni ja üleülejärgmisel aastal kuni 600 euroni. Palun kinnitage, kas need arvutused on õiged.

Aitäh küsimuse eest! Ma väga nõustun Riigikogu liikmega selles osas, et kohalikud omavalitsused on palunud meil leida võimalusi nende tulude suurendamiseks, aga seda võimalust kahjuks ei ole olnud. Praegu viime läbi rahastamise muutmise selliselt, et see rahastamine oleks Eestis õiglasem. Aga mida on kohalikud omavalitsused palunud ja mida ma ka oma kõnes ütlesin: autonoomia otsuseid teha peab olema suurem. See on see, mis ma ka oma kõnes välja ütlesin. Tuletan seda siinkohal veel kord meelde. Ma toon selle tõusu kohta ühe konkreetse näite, mis võib-olla selgitab, kuidas see süsteem toimib. Näiteks kui 2023. aasta maamaks oli 100 eurot ning 2024. aastaks arvutatud maamaks oleks 200 eurot ehk siis [maa] maksustamishind korrutatud maksumääraga annaks 200 eurot, rakendub kaitsemehhanism ning 2024. aasta tegeliku maamaksu suurus on 110 eurot ehk pluss 10%. Lisaks arvutatakse maamaksu summast maha maamaksuvabastus ja erinevad soodustused. Tuletan meelde, et sellel ja järgmisel aastal kehtib jätkuvalt kodualuse maa maksusoodustus ka, mis [hõlmab] hajaasustuses 2 hektarit ja linnalistes piirkondades 0,15 hektarit.

Aivar Kokk, palun!

Aga korraks ma veel ütlen siia juurde, et juhul kui teil on sellised konkreetsed küsimused, siis ma usun, et täna selle valdkonna ametnikud on ka meid kuulamas, me saame need arvutused üle vaadata ja anda tagasisidet. Praegu on kokkulepe PRIA-ga, et nad panevad kokku kalkulaatori, mille puhul on võimalik sisestada oma maamaks ja näha, mis sellega juhtuma hakkab vastavalt sellele eelnõule. Kahjuks ei olnud meil võimalik jõuda sellega tänaseks valmis, aga me seda lähipäevadel võimalikult kiiresti teeme.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma soovitan teil võtta ette see paks kaust, lehekülg nr 1 seletuskirjas, ma loen teile teie valed ette. "Alates 2025 suurendatakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1%-le ..." Te ütlesite, et jääb 0,5%-le. "2025. aastal on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50% ja 20 eurot, kui maamaksu summa […] Alates 2026. aasta maamaksu määramisest saavad KOVid otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi üle ..." Ja siin on sulgudes kirjutatud, et maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada 10–100%. Ei ole võimalik 0%, nagu te räägite omavalitsustele. Te räägite eelmisest aastast ja sellest aastast – see seadus ei kehti nendele. Kolmandaks, te jätsite enne vastamata küsimusele, et kui te ütlete, et annate omavalitsustele õigusi juurde, miks te ei anna omavalitsustele õigust [teha] nii, nagu [tegin] mina, kui olin kohaliku omavalitsuse volikogu esimees ja vabastasin inimesed kodualuse maa maksust 2011, aga …

Aitäh! Aitäh, Aivar!

… nüüd selle seadusega võtate selle õiguse ära.

Aitäh nende küsimuste eest! Kordan veel kord, mis ma ütlesin kõnes. Eelnõuga suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa maksimaalset määra 0,5%-lt 1%-le. Samuti suurendatakse muu maa maksimaalset määra 1%-lt 2%-le. Maatulundusmaa maamaksu maksimaalset määra eelnõuga ei muudeta ja see on jätkuvalt 0,5%. See, millest te räägite, et meil on need kasvupiirangud – see on tegelikult mehhanism, mis on kaitsemehhanism selleks, et maamaks ei tõuseks ühes aastas väga palju. Kui me vaatame erinevaid rahvusvahelisi kogemusi, siis tegelikult sellist kaitsemehhanismi mujal rakendatud ei ole. See on üsna erakordne. Ja ma veel kord pean ütlema, et maamaks ei pea tõusma ka 10%, maamaks saab jääda samaks või minna väiksemaks. Juhul kui toimub tõus, siis ütleb seadus, et see tõus saab olla järgmisel aastal maksimaalselt 50%. Ja ülejärgmisel aastal teeb kohalik omavalitsus otsuse, milline saab olla selle kasvu piirang: kas ta saab olla 10 või kuni 100%. (Aivar Kokk ütleb midagi saalist.) Jah, aga ta ei pea olema ka 10%. (Aivar Kokk räägib veel midagi.) Jaa, seadus ütlebki ära, kui palju võib kasvada: maamaks võib kasvada maksimaalselt (Aivar Kokk jätkab kohapealt.) kas 10, 20 või 15%.

Head kolleegid, veel kord: ei saa kahekesi korraga rääkida, ma olen liiga palju juba seda lubanud. (Saalis räägitakse.) Teil on võimalus järgmiste küsimustega ... (Saalis ei jääda vait.) Head kolleegid, see ei ole korrektne! (Aivar Kokk sekkub endiselt.) Head kolleegid! Aivar Kokk, siiralt palun jääda viisakaks! (Aivar Kokk: "Ma jään, aga ...") Teil on õigus, loomulikult, meil on eriarvamusi juba selle seaduse mõttest tulenevalt ja sellest tulenevalt on ka nii tuline see diskussioon juba küsimuste voorus. Ma täiesti mõistan ja saan sellest aru, aga jääme viisakaks. Teil on loomulikult võimalus ka teise lugemise käigus tuua välja need asjaolud, kus minister eksis, on ju. Ja teine siiras palve on see, et võib-olla liiga palju küsimusi on selle ühe minuti sees. Ministril on tõeliselt raske jälgida, kõikidele vastata. See ei ole väga lihtne ülesanne keskenduda põhilisele. Aga nüüd … (Urmas Reinsalu kohalt: "Aga kuulge, ettekanne oli kolm ja pool minutit asja kohta, mis puudutab 560 000 tehingut. Proua minister, mul on teile tõesti üleskutse: võtke ennast kokku ja tehke sisuline ettekanne …") Head kolleegid, nõustun märkusega selles osas, et tõepoolest võib-olla antud juhul oleks võinud ettekanne olla pikem. Sellega nõustun, ent tegelikult mina pigem tunnustan ministrit. Minister on vastamisel olnud väga konkreetne. Mina ei saa väita ega kinnitada, et kõik vastused ja faktid on olnud täpsed. Mina seda tõepoolest ei söanda kinnitada, aga minister on püüdnud olla väga konkreetne oma vastustes. Nii et selle koha pealt ei ole mul tegelikult ministrile ühtegi etteheidet. Ta on kursis selle eelnõuga. (Urmas Reinsalu jätkab kohapealt.) Head kolleegid, lähme palun edasi. Helir-Valdor Seeder, palun! (Urmas Reinsalu jätkab.) Helir-Valdor Seeder! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu arvates on inetu ja alatu vastandada omavalitsusi ja inimesi, maaomanikke, mida te praegu tegelikult teete, rääkides, kuidas omavalitsused seda ootavad, kuidas te suurendate kohalike omavalitsuste autonoomiat, vähendades tegelikult selle [muudatuse] mõju reaalsetele koduomanikele ja ettevõtjatele, kes toodavad maal, eriti põllumeestele, ja nii edasi. Ja see mõjude hinnang, millele te viitasite, loomulikult ei vasta absoluutselt tegelikkusele. Kes vähegi olukorda tajub, [mõistab seda]. Mulle tundub, et te ei taju suurusjärkudes seda olukorda. Ka praegu rakendab minu andmetel 79 omavalitsusest 12 maksimummäära maamaksu puhul. Nüüd, kui me anname 2026. aastast vabad käed kohalikele omavalitsustele, siis loomulikult mitte ühe aasta jooksul, aga mõne aasta jooksul see määr mitmekordistub ja mõju ei ole mitte kümnetes miljonites, vaid sadades miljonites erinevatele omanikele. Ja siit minu küsimus: miks te vastandate ja miks te vähendate ja miks on teil nii ebaadekvaatne analüüs selle eelnõu juurde toodud?

Aitäh selle hinnangu eest! Esiteks ma ütlen – kõigepealt see kolme minuti küsimus –, et seda on väga pikalt ja põhjalikult ette valmistatud. Ka komisjonis toimus arutelu ja laekus väga palju küsimusi, mille peale me saatsime ka täiendavaid materjale, et selgitada, mida see muudatus täpselt tähendab. Omalt poolt ütlen ka seda, et kui on soov sellel teemal küsida ja saada täpsemalt aru, siis ma olen valmis istuma eraldi maas, tulema ka teie fraktsiooni rääkima sellel teemal, võtma kaasa inimesed, kes on seda ette valmistanud. Ei ole mingi probleem seda teha. Eeldasin lihtsalt, et selle materjaliga ollakse juba tutvutud, sest see tõesti on väga palju tähelepanu saanud. Ja kindlasti ma ei tulnud täna siia valetama, mul ei ole selleks mitte mingisugust põhjust. Ja me ei vastanda siin kohalikke omavalitsusi ja inimesi. Ka teie olete väga lähedalt seotud kohalike omavalitsustega ja ma usun, et omavalitsused teevad igal juhul parima oma kogukonna jaoks. Ma ei näe, et see seaduseelnõu kuidagi vastandab. Jah, ma olen nõus, et kohalikud omavalitsused võiksid saada ressursse juurde, et nad ei peaks makse tõstma. Sellele ma ei vaidle mitte kuidagi vastu. Praegu töötame ka ministeeriumis nende eesmärkide nimel, et ka maapiirkondades sissetulekud kasvaksid. Sealhulgas me räägime ka Euroopa Liidu erinevatest meetmetest, et rohkem jõuaks ressurssi kuldsetest ringidest väljapoole. Kui me tegime ettepaneku muuta rahastamismudelit, mille üheks osaks olid need maamaksumuudatused, siis me esitasime selle kõrvale päris palju teisi ettepanekuid, et olukorda parandada. Nii et see on ainult üks osa plaanist, kuidas kohalike omavalitsuste võimekust nii ressursside kui ka otsuste langetamise osas suurendada.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! No ei ole tegelikult raske aru saada, millist eesmärki see eelnõu teenib. Reaalsus on see, et nii euroregulatsioonidest tulenevalt kui ka uutest seadustest tulenevalt kasvab pidevalt kohalike omavalitsuste bürokraatlik koormus. Neil on järjest rohkem tarvis ressursse, et saada hakkama seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Samas neile ressursse selleks juurde ei anta. Ja nüüd siis valitsus sisuliselt ütleb, et teate, me anname teile võimaluse ise koorida oma inimesi. Kui on vähe raha, siis võtke neilt juurde, ja ongi kõik. Meie ei pea oma käsi määrima. Mulle jätab see kangesti sellise mulje. Aga asi, mille kohta ma küsin, on see. Te ütlesite, et teie võtate äärmiselt tõsiselt seda meeleavaldust, mis siin lossi ees praegu toimub. Kuidas? Mulle tundub, et see on järjekordne näide sellest, kuidas retoorika on üks, aga reaalsus on sootuks teistsugune. Maaomanikud on praegu lossi ees – ma ei tea, kas enam on, aga olid vähemalt hommikupoolikul –, öeldes, et valitsus ei võta arvesse nende muret, et nende omandit pidevalt koormatakse, aga selle eest ei maksta kompensatsiooni. Ja mis on teie vastus: koormame neid veelgi rohkem. Kus see tõsiselt võtmine siis on?

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma juba ütlesin, tegelikult see eelnõu ei tähenda automaatselt maamaksu tõstmist. See eelnõu annab võimaluse suurendada kohalike omavalitsuste autonoomiat. See ei tähenda seda, et maks automaatselt kuskil kasvab. Nüüd, kindlasti probleeme on päris palju ja ma ei saa kõiki neid enda õlule võtta. Selle nelja nädala jooksul, kui ma olen ametis olnud, olen ma tõesti enda valdkonna esindusorganisatsioonidega kohtunud. Ka nende põllumajandusorganisatsioonidega – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja taluliit –, kes siin täna väljas olid ja kõnet pidasid, olen eraldi kohtunud. Sellel nädalal seisab ees mitu telefonikõnet nendega, tahan nendega olukorrast rääkida pidevalt ja jooksvalt. Ma omalt poolt olen proovinud teha kõik selleks, et see dialoog oleks sisukas. Ma mõistan ka metsaomanike küsimusi, siin on mitmed teravad probleemid olemas. Nagu ma juba viitasin, ma loodan, et minu hea kolleeg Kliimaministeeriumist need küsimused lauale võtab. Loodan ka tema endaga teha sisulist koostööd. Aga igal juhul ma omalt poolt annan kõik selleks, et see dialoog oleks hea ja sisukas.

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea minister! Teema on tõsine ja emotsionaalne, nagu me ka siin kuuleme. Te tõite välja maa korralise hindamise, mis oli pikka aega tegemata: enam kui 20 aastat. Selle enam kui 20 aasta jooksul olid ka siin minu vasakul käel olevad eri inimesed valitsuses. Minu arusaam on selline, et need piirmäärad, need erinevad tõusud ja see tunnetus, kui valusalt maamaks nüüd lööb, on paljuski ka seetõttu, et 20 aasta jooksul jäid need asjad tegemata. Kas mu arusaam on õige ja kuidas see maa korralise hindamise tegemata jätmine tegelikult tänast eelnõu puudutab?

Aitäh! Kindlasti mõjutab maade hindamine eelkõige maamaksu, aga see ei mõjuta väga palju tänast eelnõu. Aga tõesti see, et maamaks kasvab, on seotud sellega, et hindamine ära tehti ja see nüüd kehtima hakkas. Ma ei oska öelda, mis põhjustel ei ole 20 aasta jooksul seda hindamist toimunud. Praegune eesmärk on, et järgmine hindamine toimub 2026. aastal ja selle mõju tuleb 2028. aastal. Uued maa hinnad hakkavad siis kehtima 2028. aastal. Minu enda seisukoht on, et see peaks kindlasti toimuma oluliselt tihedamini, sest on selge, et 20 aasta jooksul väärtus tõuseb. Praeguseks on keskmine maa väärtus tõusnud 8,3 korda. See on väga palju mõjutanud. Kui me teeme hindamist lühema perioodi tagant, siis on maaomanikel võimalik sellega paremini arvestada ja kohalikel omavalitsustel ka.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud asejuhataja! Lugupeetud minister! Eelkõneleja rääkis, et eelmise, või tähendab, Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse ajal hakati maa korralist hindamist tegema, mis oli täiesti mõistlik. Seda pole enne tehtud. Väga hea! Aga ma tuleksin selle juurde, et ikkagi see väljatöötamiskavatsus – siin põhjendatakse, et väljatöötamiskavatsust ei tehtud, kuna see [muudatus] ei mõjuta mingeid struktuurseid asju rahaliselt. Samas pannakse kohalikele omavalitsustele ülesanne, et kui te tahate raha võtta oma inimeste käest, siis võtkegi, me anname selle võimaluse. Aga ikkagi see väljatöötamiskavatsus. Siin on ka talupidajate keskliit toonud kooskõlastustabelis välja, et juba eelnevalt on otsustatud, et sisuliselt tagasisidet ei küsitagi. Ma siis küsin, et kui teid paneb väga muretsema tänane meeleavaldus, mille korraldasid erametsaliit ja maaomanikud, miks siis …

Aitäh!

… ei kutsutud arvamust avaldama näiteks Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Erametsaliit.

Aitäh! Miks ei tehtud väljatöötamiskavatsust, selle põhjus oli see, et tegemist ei ole uue eelnõuga. Me muudame olemasolevat eelnõu. Loomulikult need analüüsid kaasnesid. See osakond, kes sellega tegeleb ministeeriumis, valmistas eelnõu põhjalikult ette ja mõtles kõik läbi. Ma ei oska täna öelda, miks neid organisatsioone ei ole kaasatud, aga kui praegu need muudatused jõudsid valitsusse ja valitsus tegi otsuse, siis me rääkisime nendest teemadest kohe. Selles mõttes teie tähelepanek on õige, et meile tuli põllumajandussektorist teistsugune ettepanek, mis on seotud järgmise aasta kasvupiiranguga. Põllumajandussektori ettepanek oli see, et maksukasv ei tohiks olla 50%, vaid 10%. Aga kõikide muudatuste või otsuste puhul tuleb arvestada erinevate osapooltega ja see oli lõpuks see nii-öelda kompromiss, mis valitsuses tehtud sai, et selle eelnõuga edasi minna.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! See on huvitav, et te kompromisse teete valitsuses omavahel. Ma soovitaks neid teha ikkagi erinevate sihtrühmadega ja nendega, keda see puudutab. See, kuidas te valitsuses omavahel kompromisse teete, kahjuks Eesti inimestest jääb kaugele. Mul on selline küsimus. Praegu on seaduses kirjas, et 10% võib maamaks aastas tõusta. Tegelikult me teame, et seda ei ole suudetud tagada, päris mitmed inimesed said sel aastal maamaksuteatise, kus see tõus oli kõrgem kui 10%. Hiljem MTA ütles, et seal oli viga, aga oli ka ilma [veata]. Aga nüüd on eelnõus kirjas, et kohalik volikogu saab määrusega kehtestada suurima piirmäära vahemikus 10–100%, seega väiksemat tõusu kui 10% seaduse järgi ei ole võimalik teha. Saan ma õigesti aru? Ja siit küsimus. Teie hea parteikaaslane ütles õues, et te tegelete ümberjagamisega. Ma saan aru, miks sotsid seda eelnõu toetavad, veidi raskem on aru saada, miks Reformierakond seda toetab. Kui palju [maad] vahetab pärast selle [seaduse vastuvõtmist] teie hinnangul omanikku ja kui palju maaomanikelt selle eelnõu kohaselt raha kokku korjatakse?

Aitäh! Loomulikult selle eelnõu ettevalmistamisel erinevate osapooltega räägiti ja valitsus teeb lõpuks teeb otsuse, olnud osapooled ära kuulanud. Ma pean tunnistama, et ma isiklikult olen väga koostöö usku. Selle perioodi jooksul, nagu ma ütlesin, ma olen käinud kolmes piirkonnas, kohtunud põllumeestega, kohtunud kohalike omavalitsustega, küsinud nende tagasisidet ja proovinud ka vastata kõigile küsimustele. Nüüd, kui kellelgi on tõesti tekkinud mure, et see tõus on olnud kas sellel või eelmisel aastal kõrgem kui 10%, siis kindlasti tasub meie poole pöörduda. [Teeme selgeks,] mis probleem sellise juhtumi puhul oli. Kindlasti ei tohiks seda olla. Aga jah, selles mõttes te mõistate eelnõu õigesti, et kohalik omavalitsus saab otsustada, kas see kasv on näiteks 10% või 100%. Ja tõesti, nad ei saa otsustada, et see on väiksem. Aga reaalselt see tõus ei pea olema ei 10%, 50%, 3% ega ka 4%. (Saalist hõigatakse midagi.) Ütleme siis nii, proovin korra veel selgitada, võtan ühe näite, võib-olla see selgitab paremini. (Saalis räägitakse.) Näide põllumaa kohta. Põllumaa 2023. aasta maamaks oli 180 eurot. Uue maa maksustamishinna alusel arvutatud maamaks peaks olema 220 eurot. 2024. aastal kehtib aastase kasvu piirang 10% ja 5 eurot. Seega ei saanud 2024. aastal tõusta maamaks rohkem kui 18 euro võrra ehk 10% 180-st. 2024. aastal maamaksu summa on seega 180 pluss 18 ehk 198 eurot. (Saalist märgitakse midagi.) Jah, jah.

Auväärt minister, nüüd on tõepoolest küsimus selles, kuidas on see aastal 2025.

Aastast 2025 on võimalik see, et maksimaalne tõus on 50%. Just, maksimaalne tõus! Aga see ei pea olema juhul, kui maa maksustamishind korrutatuna piirmääraga ei ole kõrgem. Kui maamaksu hind ei ole kõrgem, siis seda ei tule.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Olukorra kirjeldus võiks olla ilmselt midagi taolist, et riik Vabariigi Valitsuse otsustega annab kohalikele omavalitsustele üha juurde erinevaid kohustusi, aga raha juurde ei anna. Kulud tulevad kohustustega, aga raha juurde ei anta. Aga teie hakkate rääkima meile siin seda, et kohalikele omavalitsustele autonoomia andmise sildi all te annate tohutu võimaluse neile hakata ise kägistama oma inimesi ja tõstma maamaksu. See loogika natukene tundub samasugune, et varsti antakse politseinikele ka võimalus panna märgid välja. Et raha meil teile eelarvest anda pole, pange kusagil sobivasse kohta märk välja ja teenige ise omale raha. Kas te tõesti peate sellist suhtumist mõistlikuks, et omavalitsustele kohustusi antakse, aga riigi rahastus järgi ei tule ja nüüd siis autonoomia sildi all tulete välja sellise ettepanekuga, et tõstke maamaksu nii palju, kui tahate? (Saalist öeldakse midagi.) Jürgen, ole viisakas ja ole vait, kui keegi räägib samal ajal! Ära kobise!

Aitäh teile! Esiteks, ma toon lihtsalt ühe näite. Mis juhtus sellel aastal, oli see, et osas kohalikes omavalitsustes maa maksustamishind mitte ei tõusnud, vaid langes, ja jäi tulu saamata. Ja tegelikult riik andis 1 miljon eurot Madis Kallase ajal selleks, et kompenseerida seda kohalike omavalitsuste nii-öelda miinust. Tegelikult on alati riik proovinud, kui võimalik on, leida katet kohalike omavalitsuste miinusotsustele. Olles ka ise ametnikuna töötanud, tean ma väga hästi seda, et loomulikult, kui me anname kohalikele omavalitsustele kohustusi juurde, siis alati antakse koos sellega ka raha. Vastasel korral kohalikud omavalitsused ei ole nõus. Millega ma taas nõustun selle küsimuse puhul ja kui minu teha oleks, siis ma kindlasti regionaalpoliitikasse investeeriksin oluliselt rohkem ressursse. Kui praegu omavalitsustega kohtuda, [siis on selge,] et probleemid ja väljakutsed on väga suured. Kõik kulud kasvavad, aga tulude pool mitte nii palju. Sellest tulenevalt me selle tõe ja õigluse muudatuse olemegi teinud – osal kohalikel omavalitsustel on need tõusud olnud märkimisväärselt suuremad kui teistel –, et kogu rahastamissüsteem oleks õiglasem. Aga võib-olla viimase punktina ma teen siin saalis üleskutse. Siin on väga palju inimesi, kes ei ole pärit Tallinnast ja Tartust. Teie olete need, kes otsustavad riigieelarve, kes [langetavad] selle viimase otsuse. Palun tulge appi! Me vajame toetust selleks, et regionaalpoliitika saaks rohkem ressursse. Ka teie käes on võimalus neid otsuseid teha ja neid küsimusi küsida. Omalt poolt ma seda ministrina kindlasti teen, ka koostöös teiste ministeeriumidega.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ma vabandan, aga väga raske on siin tasakaalukaks jääda, kuna see eelnõu on väga ebakvaliteetne, ebamõistlik ja vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Te olete siin rääkinud ka regionaalpoliitikast. Aga sel puhul [tuleb öelda], et see on pahupidi regionaalpoliitika. Me ju väga hästi teame, et maamaks suuremate linnade ümber, näiteks siin Tallinna ümber, on oluliselt kõrgem kui kuskil kaugel piirkondades omavalitsustes. Seega omavalitsuste tulubaasi erisused mitte ei vähene, vaid kasvavad pärast selle nii-öelda suurema autonoomia andmist omavalitsustele. Aga minu küsimus on selles. Ma ei räägi siin kultuurist, see on täiesti mõttetu. Aga me hiljuti alles võtsime vastu maamaksuseaduse muudatuse, kus me kinnitasime, et see ei saa tõusta rohkem kui 10% aastas järgnevatel aastatel, ja andsime maaomanikele selge kindluse, ka ettevõtjatele. Ja nüüd me läheme seda murdma. See on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Miks seda ei ole siin analüüsitud ja välja toodud? Milline on teie seisukoht?

Aitäh selle küsimuse eest! Seda ma pean tõesti tunnistama, et ma saan aru, et mis puudutab järgmise aasta piirmäära, siis põllumajandussektoriga oli kokkulepe mõni aeg tagasi teine. Aga tänasel hetkel pidime erinevate osapooltega läbi rääkides jõudma kompromissini. See oli see kompromiss. Me proovisime maksimaalselt arvestada neid kokkuleppeid, neid läbirääkimisi, mis eelmiste perioodide jooksul on tehtud, mis eelnevalt on tehtud. Aga hetkel on see eelnõu sellisel kujul siin välja pakutud. Kindlasti alati tahaks arvestada kõikide osapooltega, aga teinekord see lihtsalt ei ole võimalik.

Aitäh! Austatud regionaalminister! Kas te tegelikult saate aru, et te panete kohalikud omavalitsused väga ebamugavasse olukorda, ja eriti just väiksemad omavalitsused, kes võitlevad selle nimel, et inimesed nende juurest ära ei koliks? Kuidas nad saavad maamaksu tõsta ja kasutada seda täiendava tuluallikana, kui nad selle tõttu hakkavad oma elanikke kaotama? Muud tuluallikat te luua ei soovi. Muidugi, teine väga põhimõtteline küsimus on kodualuse maa maksuvabastus, millest te soovite ka loobuda. Kodu on iga eestlase kalleim vara, kodu on püha ja peaks olema puutumatu. Ja sellest põhimõttest on riik alati lähtunud ja seda väärtustanud. Selle eelnõuga soovitakse ka sellest põhimõttest loobuda. Kuidas siis, kust tuli selline põhimõtteline muutus?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Siinkohal kordan veel korra üle, et kohalik omavalitsus ei pea tõstma maamaksu, kui ta näeb, et see kohalikus kogukonnas ei ole võimalik, kui tema inimesed seda vastu ei võta. See ei ole kohustus, see on võimalus, kui see on võimalik. Kodualuse maa maksu muudatus – nagu ma ütlesin, sellel aastal ja järgmisel aastal jääb kehtima seesama põhimõte, mis on olnud. Aga nüüd lihtsalt on kohalik omavalitsus see, kes teeb otsuse, milliseks kujunevad kodualuse maa puhul maksusoodustused. Seda enam ei ütle riik. Olukord erinevates kohalikes omavalitsustes on erinev ja ka inimeste võimalus maamaksu tasuda on erinev. Siin me anname võimaluse soodustusi teha vastavalt sellele, kuidas kohalik omavalitsus näeb, et see on vajalik ja võimalik.

Head kolleegid! Kordan veel kord, et vastusõnavõtud selles faasis ei ole ette nähtud ega lubatud. Tulevad läbirääkimised, siis on võimalik rääkida ja siis on võimalik ka vastusõnavõtt teha, kui teie seisukohti puudutatakse. Mart Maastik, palun! (Aivar Kokk räägib midagi kohapealt.) Aivar, palun! Aivar, palun olla väärikas! Palun olla väärikas! (Aivar Kokk ütleb veel midagi.) Sa oled korduvalt teinud etteheiteid, mis ei ole väga kohased. Mina ei saa kinnitada, kas sul on õigus või mitte. Sa oled seda korduvalt teha tahtnud ja palun mitte segada ministrit tema vastamise ajal. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete nüüd panemas kohalikke omavalitsusi sellisesse väga raskesse seisu. Esiteks, tulubaas mitte kuskilt otsast ei suurene. Te justkui ütlete, et see on võimalus tõsta maamaksu, see pole kohustus. Aga samas omavalitsustel raha napib. Öelge mulle palun, kui maamaksu ei tõsteta kohalikes omavalitsustes, siis milliste ressursside abil omavalitsus peaks hakkama saama? Te teate väga hästi, teie erakonna minister, teie eelkäija, tahtis teha Robin Hoodi seadust, mis on praegu väljatöötamisel. Kuidas nad hakkama saavad, ilma et nad peaksid maamaksu tõstma? On ilmselge, et nad on sunnitud seda tegema. Seega vähe sellest, et riik tõstab praegu kõiki makse, peavad ka omavalitsused hakkama sellega tegelema.

Aitäh! Selles osas, kuidas kohalikud omavalitsused hakkama saavad, olen ka mina väga murelik. Kohalike omavalitsuste eelarved ei [kasva] või tegelikult eelarved [kasvavad], aga kulud [kasvavad] kiiremini. Selles mõttes eelarved ikkagi kasvavad. Numbritest mäletan eriti Tallinna puhul, et see protsent on ikkagi päris suur. Eks me proovime leida erinevaid lahendusi ja võimalusi, kuidas kohalikke omavalitsusi toetada. Üks allikas on see, mida saadakse tulumaksust kohalikes omavalitsustes. Maamaks on üks võimalus ja tekib juurde veel võimalusi erinevaid kohalikke makse kehtestada, kui nähakse, et see on võimalik. Aga me omalt poolt pakume mitmeid erinevaid meetmeid selleks, et kohalikud omavalitsused hakkama saaksid. Praegu on ministeeriumis väljatöötamisel taristumeede, et just nimelt kohalikud omavalitsused investeeriksid sellistesse hoonetesse, mis oleksid efektiivsemad, kliimasõbralikumad ja nii edasi. See meede on ettevalmistamisel eelarvega 110 miljonit eurot. Neid erinevaid meetmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on päris mitmeid. Proovime tõesti rääkida läbi ka teiste ministeeriumidega, neid mõjutada, et ka nende [rakendatavad] erinevad meetmed jõuaksid maapiirkondadesse. Omalt poolt oleme proovinud küll teha kõik selleks, et ka tulupoolt suurendada ja pakkuda erinevaid lahendusi erinevates kohalikke omavalitsusi puudutavates valdkondades. Aga loomulikult, nagu ma ütlesin, seis on kohapeal keeruline: kulud kasvavad, ebakindlus kasvab. Ent ma olen väga avatud kõikidele ettepanekutele, kuidas olukorda muuta. Selge on, et meil rahalised võimalused on eelarves piiratud, me räägime kärbetest. Me suutsime ära hoida sellel aastal kohalikele omavalitsustele mineva summa kärpe, aga kui on lahendusi ja ettepanekuid, palun andke teada, andke märku.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma tunnistan, et siin tuleb nõus olla Aivar Kokaga, kes ütleb, et seaduses on tõesti kirjas, et saab tõsta 10–100%. Alla 10% ei saa mitte kuidagi seaduse sõnastuse [järgi otsustades teha]. Kui see 10% sealt eest ära jätta, siis võiks sellega edasi minna. Aga nii nagu ka kolleeg Rene Kokk ja Siim Pohlak ütlesid, kohalikule omavalitsusele [tahetakse] piits juurde anda, et saaks oma rahva käest raha küsida, ning samas annab riik üle kohustusi, millega raha ei kaasne. Seletuskirjas on väga ilusti öeldud, et 1. oktoobriks tuleb kehtestada, seega KOV-id saavad ära oodata Rahandusministeeriumi maksuprognoosi ning ka riigieelarve kulu otsused. Ehk siis oodatakse ära riigi poolt peale pandavad kohustused ja siis peab kohalik omavalitsus maamaksu tõstma. On see ikka nii, et [see on] jälle koormise panemine kohalikule omavalitsusele?

Ma veel kord rõhutan, et see 10–100% ei ole mitte tõstmine, vaid juhul, kui toimub tõus, siis on see kasvupiirang. Ei ole nii, et kohalik omavalitsus peab maksu tõstma 10–100%. Ei pea tõstma! See on kasvupiirang. Juhul, kui see maamaks, mis on täna välja arvutatud – maa maksustamishind korrutatud maamaksu määraga –, kui see tegelik summa on järgmisel aastal suurem ja me peame minema tõusule, siis me seame selle kasvupiirangu. Rohkem maamaks tõusta ei tohi. See 10–100% ei tähenda seda, kui palju tõstetakse. Ja teise poole pealt [märgin], et palun konkreetseid viiteid, kui on näha, et me anname kohustusi juurde ja eelarvet ei anna. See selge põhimõte on kohalike omavalitsustega kesktasandil kokku lepitud, et kui me anname kohustusi ja ülesandeid juurde, siis me peame andma ka ressursid kaasa. Kui on selliseid kohti, kus see kokkulepe ei ole kehtinud, siis palun need konkreetsed näited edastada mulle.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Siin saalis on mitu endist linnapead, mitu endist vallavanemat, kes tegelikult on ju pikalt unistanud, et kohalikele omavalitsustele võimaldatakse suuremat finantsautonoomiat. Ja mul on selline küsimus. Kui teie olete kohtunud linnapeade ja vallavanematega, kas teile on jäänud kuidagi mulje, et neid ei saa usaldada või neid ei saa näha riigile võrdsete partneritena, nii et nad saaksid selliseid otsuseid teha? Mina küll olen nendega väga palju kohtunud ja alati olen saanud neid usaldada.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Kõik need kohtumised on olnud siirad ja otsekohesed. Ka linnade ja valdade liiduga toimus meil valitsuskomisjoni istung, kus me alustasime riigieelarve läbirääkimisi. Tegelikult on need [kokkupuuted] väga sisutihedad olnud, samuti kohtumised kohalike omavalitsustega. Seal on see usaldus olemas. Ja ma ei ole ka nende poolt saanud tagasisidet, kus nad oleksid meile ette heitnud neid põhimõtteid, mille [alusel me seadust] muutma läheme. Pigem on need murekohad tõesti tulnud põllumeestelt – need küsimused, need hirmud –, aga mitte kohalikelt omavalitsustelt. Nemad on oodanud seda autonoomiat, mille nad nüüd ka saavad.

Head kolleegid, ka mina ministrina oleksin öelnud, et see viimane oli väga hea küsimus. Aga nüüd, Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Sealt vasakult tiivalt Isamaa ridadest tuleb järjest väga [ehtsat] populismi. Ma kuidagi ei saa sellest aru, et siin on väga palju Riigikogu liikmeid, kes on aastakümneid siin istunud ja näinud, et kaugemate piirkondade omavalitsused jäävad aina vaesemaks, aina vaesemaks, nii et tegelikkuses ei suuda nad miinimumtasemel ka oma teenuseid pakkuda, aga kõik on vaikinud. Ehk siis täna oleme jõudnud väikese sammukese sellele lähemale, et saaks omavalitsusele anda võimaluse pisut tulu juurde saada. Las iga omavalitsus, iga kogukond ise otsustab, kas tal on selleks jõudu või ei ole. Ma tean, et minu kodupiirkonnas maamaks ei tõuse, ei ole vaja muretseda. (Aivar Kokk saalist: "Ei ole võimalik …") On küll!

Aitäh, Aivar! Aivar, palun! Aitäh! Küsimuse aeg on otsas. Palun, minister, kui te soovite kommenteerida või vastata, siis palun!

Aitäh! Eestis on igaühel võimalik teiste kohta arvamust avaldada, nii et ma ei võta seda väga isiklikult. Aga aitäh, Anti, toetamast! Ma arvan, et me peame istuma eraldi Riigikogu liikmega maha ja vaatama need tabelid ja arvutused üle. Siin on arusaamatust (Saalis reageeritakse.) ja ma saan tuua ka päris palju näiteid, tänu millele on näha, mida me siis täna kehtestamas oleme. Selles mõttes olen ma teiega väga päri, et meil on ikkagi 20 aasta jooksul midagi väga valesti läinud, et sotsiaalsed lõhed regioonide vahel on kasvanud. Ma ei taha vaadata kellelegi konkreetselt otsa, aga praegu me peame tegema kõik selleks, et need regionaalsed ja sotsiaalsed lõhed erinevate piirkondade vahel ei suureneks. Tegelikult on maamaks üks osa sellest kokkuleppest, kuidas regionaalset õiglust paremini kehtestada. Nii et ma loodan, et me teeme selle ära. Ma olen kindel, et tegelikult need muudatused on samm õiges suunas. Aga selleks, et me neid protsesse suudaksime hoopis teistpidi panna käima, [tuleb veel palju teha]. Selles osas me oleme ikkagi päris teekonna alguses.

Vaherepliik veel, head kolleegid: tegemist on ju tõepoolest alles esimese lugemisega. Meil on veel aega ja ruumi teiseks lugemiseks ja muudatusettepanekuteks. Mulle isiklikult tundub – võin küll eksida –, et siin on ruumi muudatusettepanekuteks 0–100. See võimalus on Riigikogu liikmetel olemas ja kui me selle suudame ära tõestada ja kaitsta, siis saab selle teema maha, kui siin on kõhklusi. Mart Maastik, palun!

Ei saa ju, neid seotakse kokku!

Tohib vastata?

Jaa, Mart Maastik, tohib küsida. Vastata ei tohi.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt ma tahan öelda Anti Allasele, kes istub tõesti vasakul tiival: Isamaa ei ole vasak tiib, Isamaa on ikkagi parem tiib. Ja teiseks on see. Muidugi on huvitav, et Võrus on selline valgustatud monarh nagu Anti Allas, kes otsustab üksinda maamaksu üle. Meil Saaremaal teeb seda volikogu. Aga nüüd ikkagi veel kord: selle 2026. aasta maamaksumäära tõstmise juures on tõesti kirjas 10–100%. Priit Sibul küsis ka enne, te ei vastanud. Ma saan aru, et siin ka eesistuja juhtis sellele tähelepanu. Aga kas seda on võimalik ka nullist teha? Sa ei pea 10% tõstma? See oli see küsimus.

Aitäh selle kommentaari eest! Nagu ütles ka eesistuja, ma arvan, et seda muudatusettepanekut me saame arutada, milline see kasvuprotsent või kasvupiirangu protsent peaks olema. Aga ma lihtsalt kordan üle, et see ei tähenda mitte seda, et maamaks kindlasti vastavalt sellele protsendile tõuseb, vaid see on piir, mis pannakse ette, et rohkem see ei tohi tõusta. Aga kas see võib olla ka 0? Ma arvan, et seda on võimalik komisjonis arutada, kas see on mõistlik.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! No tore on kuulata, jah, kuidas kogu maailm hukka läheb, kui omavalitsused saavad suurema õiguse sättida sellist maksu, millest tulu laekub kõik neile. Minu küsimus on pigem retooriline. Siin saalis istub pikaajalisi Riigikogu liikmeid, valitsuse liikmeid. 2001 oli aasta, kus oli viimane korraline hindamine, enne kui [2022] tuli uus hindamine. Ma arvan, et üks põhjus on see, et riigi keskvalitsus lihtsalt jättis oma kohustused täitmata. 2001 teadsid kõik, et nelja aasta pärast tuleb korraline hindamine. Seda seaduses kahjuks kirjas ei olnud ja see jäeti tegemata, ja jäeti nii kaua tegemata, kuni tuli aasta 2022. Ja sellepärast me räägime sellest, et hüpe on liiga suur ja nii edasi, peame igasuguseid pidureid peale panema. Kui see oleks loogiliselt läinud, siis tõenäoliselt me ei peaks sellest rääkima. Nii et minu küsimus on: kas teie arvates on keskvalitsuse kohustus sellise asjaga nagu maade hindamine tegeleda regulaarselt?

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti on. Praegu oleme ka selles mõttes teistsuguse plaani juures, et järgmine hindamine toimub juba 2026 ja hinnad kehtestuvad 2028. Nii et see periood saab olema lühem. Ma juba eelnevalt oma vastustes ütlesin, et minu arvates hästi suur murekoht on olnud, et 20 aastat ei ole tegelikult hindamist toimunud. Arusaadavalt maa hind on tõusnud ja sellest tulenevalt on tõusnud ka maamaks, sest see sõltub väga selgelt maa hinnast.

Suur tänu, auväärt minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda asja üsna rahumeelselt ja otsustas 16. mail saata selle tänasesse päevakorda ja esimene lugemine lõpetada. Sellele tekkis ka üks vastuhääl. Muudatusettepanekuid ootame 5. juunil kella 17.15-ks. Selles oli konsensus. Aga tänast juttu meenutades ma ikkagi juhiksin tähelepanu, et makse kogutakse tegelikult inimestelt, mitte ei tule raha riigilt. Siin on korduvalt räägitud vaestest omavalitsustest, kellele riik raha ei anna. Kokkuvõttes on omavalitsuse mõte ikkagi see, et ta valitsebki. Ja kui riik annab juurde, on hästi, aga kui ta ei suuda ise makse kehtestada, siis kindlasti ei ole asjakohane süüdistada keskvõimu, et too ei anna raha. Miks peab keskvõim saama makse koguda ja omavalitsus ei tohi? See oleks nagu midagi erilist. Aga ma meenutan ka ajalugu. Kui see kodualuse maa maksuvabastus tehti, siis oli koalitsioonis kaks erakonda ja mina rahandusministrina ei olnud nõus seda asja toetama, see tehti ära Riigikogus. Paljud inimesed on öelnud, et see on üks väga rumal maksuvabastus. Maa iseenesest – ma olen seda korduvalt ka komisjonis öelnud – on kõige legitiimsem maksustamise objekt. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, ta on piiratud ressurss ja ei ole ülemäära ülekohtune, kui need, kelle käes ta on, selle eest ka natukene maksavad. Aga muidugi on olnud printsiip, et maksutase ei tohi olla konfiskeeriv, liiga suur ei tohi maamaks olla. Jällegi, rahanduskomisjonis ma olen korduvalt selgitanud, et see on legitiimne ka selle poolest, et avalik võim teeb kulutusi maaomandile ka eraomandi puhul. [Ma pean silmas] turvalisust, planeerimist, tänava koristamist, teedeehitust – see on üldine ruumiline planeerimine, mis kõik on seotud kuludega. Samuti näiteks valgustamine, mida võib teha ka eraomanik. Meie arutelul olid seekord komisjonis üleval väiksemad teemad ja üldjoontes seal mõni asi jäi natuke segaseks. Näiteks see, miks on vaja maamaksusoodustusel alampiiri. See tundub olevat mingi möödarääkimine. Ei saa olla loogiline, et sa pead [tõstma] vähemalt 5%, ja see niimoodi kirja panna. Üks asi, mis on praktiline, aga teine asi on nõuda juriidiliselt, et vähemalt 5% peab andma soodustust … või tõsta, kumb see oli nüüd? (Naerab.) Niisugused määrad ei tohiks olla. Ülempiir on arusaadav, aga alampiir ei olnud komisjonis arutelu all. Komisjonis arutati, küll mitte täies koosseisus, seda, kas ei peaks siduma neid asju: omavalitsuse kohustused eraomaniku ees ja maksukogumine. Järjest rohkem tunnistatakse, et näiteks lumekoristus võiks olla ju avalik teenus, mitte omaniku igahommikune [kohustus], kui lumi sajab. Neid asju võiks ka selle seadus[eelnõuga] seoses üle vaadata. Mis veel? Oli palju üksikküsimusi, mida ma ei hakka ükshaaval siin ette lugema. Aga ikkagi too soodustusevahemik 5–1000 eurot oli see, millega ma natukene jäin segadusse. Hakkasin ise kahtlema oma lauses. Aga jah, protseduurilised asjaolud on nimetatud. Komisjoni enamus arvas ikkagi, et omavalitsuse õigus maa pealt maksu koguda on igati põhjendatud. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aa, üks repliik veel enne äraminekut. Ma vabandan! Selle vabastuse kehtestamise ajal võitles selle vastu Keskerakond, samuti sotsid, samuti rahandusminister Ligi ja osa Reformierakonnast. Nüüd mul on hästi võõrastav näha selliseid võitlevaid komnoori, kes ütlevad, et igasugune maksukogumine tuleb ära keelata. Aitäh!

Aitäh! Nüüd ma siiski … Protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, ma tahaks ikkagi küsida. Oli selline väga huvitav komisjonipoolne sõnavõtt, samas väga palju räägiti ajaloost ja isiklikest seisukohtadest. Kas seda saab korraga lugeda ka fraktsiooni sõnavõtuks? Kas on selline praktika ka, et kui komisjonipoolne ettekandja edastab sellist isiklikku seisukohta ja fraktsiooni seisukohta, et seda korraga loetakse nii komisjoni- kui ka fraktsioonipoolseks sõnavõtuks?

Küsimus on igati terane, aga kindlasti ei saa seda lugeda fraktsioonipoolseks sõnavõtuks. Veel kord: minu ootus juhatajana on, et keskendutakse sellele, millest räägiti komisjonis. Aga me oleme tolereerinud ka teema laiemat käsitlust eeldusel, et see on teemaga seotud. Antud juhul kogu see jutt oli tõepoolest teemaga seotud. Ma küll ise ei osalenud rahanduskomisjoni istungil ega ole ka protokolli lugenud, aga ma möönan ja oletan, et tõepoolest, see käsitlus oli mõnevõrra laiem kui rahanduskomisjonis, aga see oli igati teemakohane, mistõttu ma arvan, et see oli asjakohane. Jürgen Ligi, küsimus istungi juhatajale.

Küsimus juhatajale: kas võis olla nii, et ma jätsin tõmbamata piiri, mida konkreetsel komisjoni [istungil] arutati ja mida samal teemal on arutatud rahanduskomisjonis varem? Ma enda teada rõhutasin seda rohkem kui korra, et debatt oleks arusaadavam.

Aitäh! Mina seda ei märganud, aga ma ei pruukinud olla piisavalt tähelepanelik. Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on järjekordse uue maksuga, millest ei räägitud kordagi enne valimisi, mida ei lubatud, aga nüüd on see siin meie ees arutlusel. Ja muidugi, nagu ikka, menetletakse seda maksuküsimust kiireloomuliselt. Nagu siit saalist juba öeldi, väljatöötamiskavatsust ei koostatud ja ka huvirühmadest sõideti üle. Täna toimus Toompeal sel teemal meeleavaldus, kus muu hulgas mainiti, et kui huvirühmadele saadeti arvamuse esitamiseks kiri, siis seal seisis selline märkus: sisus on poliitikud kokku leppinud. Nii anti märku, et mingite muudatusettepanekutega ei arvestata. Ja mida siis antud maksumuudatus ette näeb? On päris palju segadust, aga põhimõtteliselt – kõige lihtsamal kujul selgitan – kohalikud omavalitsused saavad järgmisel aastal maamaksu tõsta kuni 50% ja sealt edasi igal aastal kuni 100%. Mida see tähendab? Kui tänavu on maamaks näiteks 100 eurot, siis järgmisel aastal tuleb maksta 150 eurot, ülejärgmisel 300 eurot ja näiteks 2027. aastal võib-olla lausa 600 eurot. Ja nii edasi, kuni tuleb ette piir 1% maa väärtusest. Aga tegelikult on olnud kokkulepe, et maamaks ei tohi kasvada rohkem kui 10% aastas. See on veel üks kokkulepe, mida on murtud. Teine väga põhimõtteline küsimus on kodualuse maa maksuvabastus, mis on kehtinud üle 10 aasta. Selle eelnõuga soovitakse ka sellest põhimõttest loobuda. Miks see maksuvabastus on olnud oluline? Inimesed on teinud juba väga suure investeeringu, oma maa välja ostnud, ja seetõttu ei tuleks seda täiendavalt maksustada. Kodu on iga inimese kõige kallim vara, kodu on püha ja peaks olema puutumatu. Sellest põhimõttest on riik alati lähtunud, seda väärtustanud. Selle uue maksumuudatuse korral võime kahelda selles, et kodu puutumatuse printsiip on tagatud. Inimesed võivad olla olukorras, kus nad pole suutelised suuri makse tasuma ja peavad oma kodust loobuma. Arvestada tuleb ju ka kõiki muid maksutõuse ja hinnatõuse. Omanike keskliidu aseesimees on öelnud, et see muudatus võib puudutada 520 000 maaomanikku. Kas me saame endale sellist asja lubada, et pensionärid, kes on meie riigi üles ehitanud, meie eest võidelnud, hoolt pidanud oma kodude, kruntide, oma talude eest, hakkavad maamaksu tõttu oma kodusid kaotama? Ma olen siit puldist rääkinud ka sellest teemast, et noortel, ka noortel peredel on täna aina keerulisem endale kodu soetada. Kinnisvara hinnad kasvavad meeletult. Ja see tegelikult toimub põhjusel, et aina rohkem koondub meil kinnisvara suuromanike, jõukamate inimeste, erinevate fondide kätte. Ja see maksumuudatus võib seda tendentsi soodustada. Saamegi olukorra, kus omandist loobutakse, seda on veel raskem soetada ja ebavõrdsus kasvab. Vara ja jõukus koondub meil ühtede ja samade inimeste või fondide kätte. Ja ka selle kohta on omanike keskliidu aseesimees öelnud väga huvitava mõtte: Eesti võiks jääda laiapõhjaliselt väikeomanike riigiks, kus omaniku maalapp või metsatükk oleks talle ka pensionisammas. Muidugi valitsus kõige selle peale ütleb: aga seadusemuudatus ei tähenda ju automaatselt maamaksu tõusu. Maksumäärad kehtestab iga omavalitsus ise ja kes soovib, ei pea üldse neid maksumäärasid muutma. Esiteks, keegi ei vaidle vastu, et omavalitsustel võiks olla suurem autonoomia, suurem otsustusõigus. Aga mis tegelikult on kõige selle laiem mõte? Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendada valitsus ei soovi, ei soovi leida täiendavat ressurssi. Ja siis pakutakse omavalitsustele välja: aga looge endale täiendav tuluallikas maamaksu näol. Valitsus koorib inimesi erinevate maksudega ja teie, omavalitsused, võiksite sama teha. Võtke meist õppust! Tegelikult see on sõnum, mille valitsus täna omavalitsustele annab. Mida valitsus edaspidi veel teeb: ta hakkab omavalitsuste õlule panema [aina enam] kohustusi, aga tulubaasi, rahastust selleks tagama enam ei peagi. Nagu meil juhtus hooldusreformiga. Ja kui omavalitsus hakkab neid vahendid paluma, siis ütleb valitsus vastu: aga me tegime teile selle seadusemuudatuse, tõstke maamaksu 100%. Mis teie probleem on? Omavalitsusi kaudselt hakatakse sundima maamaksu tõstma. Nagu ma juba ütlesin ministrile: omavalitsused pannakse ebamugavasse olukorda. Inimeste toimetulek on niigi keeruline, ebakindlus on suurenenud, ja just väiksematel omavalitsustel on kõige keerulisem. Omavalitsustel ei ole soovi täiendavalt inimesi koorida, nad näevad, mis olukord on. Ja väiksemad omavalitsused ei saa endale lubada maamaksu tõstmist, kuna nad iga päev võitlevad selle nimel, et maapiirkondadesse inimesed elama jääksid, mitte ei koliks ära. Maamaksu tõstmine igal juhul soodustab inimeste ärakolimist ja maa mahamüümist. Nii võib ebavõrdsus omavalitsuste vahel hoopiski kasvada. Ja üks oluline õiguslik aspekt tuleb ka ära mainida. Tegelikult on arusaamatu, miks ikkagi pannakse kohalike omavalitsuste õlule nii suur kaalutlusruum. Tegemist on alati olnud riigimaksuga ja õiguskantslergi on kahelnud, kas võib niivõrd laia ja peaaegu piiramatu otsustusõiguse panna omavalitsuste õlule. See võib luua täiesti prognoosimatu olukorra ja kasvatada inimestes ebakindlust. Kujutage ette, et kuskil omavalitsuses näiteks maamaksu ei tõsteta üldse, teises omavalitsuses tõstetakse seda 100%. Siis võib ka küsida, kas siis ühe omavalitsuse kodud peaks olema kuidagi vähem väärtustatud kui teise omad. Kas ühes omavalitsuses on kodu püha ja teises mitte? Maaomanikke, eriti väikeomanikke, tuleb väärtustada. See on meie ressurss, väärtus. Ja kõik need küsimused: maamaksu tõus, kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine, kohustuse panemine omavalitsuste õlule, ebakindluse süvendamine … Selleks pole praegu kindlasti õige aeg ja seetõttu esitan Keskerakonna fraktsiooni poolt ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head ettekandjad! Austatud minister! Ma vabandan Toomase ees selle pärast, et ma mitmel korral märkisin, et minister valetab. Kuna minister ei tahtnud lugeda ja mõni sotsiaaldemokraat veel ei ole [asjast] aru saanud, siis ma soovitan selle eelnõu lahti võtta. Seletuskirja esimesel leheküljel on väga selgelt kirjutatud: alates 2026. aasta maamaksu määramisest saavad KOV-id otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi üle. Ja siin on kirjas: maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada minimaalselt 10% ja maksimaalselt 100%. Kust te võtate, et on võimalik maamaksust loobuda? Mul on ääretult kahju, et nii minister kui tema ametnikud käisid kahel korral rahanduskomisjonis ja lihtsalt valetasid komisjoni liikmetele. Õnneks teisel päeval see teema tuli uuesti lauale. Ma ei saanud kahjuks esimesel päeval osaleda, olin Eesti Panga Nõukogu istungil. Siin saalis kümme korda – võib-olla ma liialdan, aga üle viie korra oli – öeldi, et ei pea maamaksu tõstma. 2026, on selgelt kirjas, [on tõus] 10–100%. Ei ole mõtet loopida siin valesid laua peale. Räägitakse, et on võimalik vabastada pensionärid ja erivajadustega inimesed maamaksust. Siin on väga selgelt kirjutatud, et rahalise numbrina võib vähendada maamaksu. Mina olen siin Riigikogus see mees, kes on hetkel kindlasti kõige pikema volikogu staažiga. Ma olen siin Riigikogus see mees, kes 2011. aastal viis oma vallas volikogu esimehena ellu kodualuse maa maksuvabastuse. Ja ma tulin koos Isamaa [ja Res Publica Liiduga] aastal 2013 Riigikokku ja me vabastasime üleriigiliselt kodualuse maa maksust. Ei ole mõtet tühje sõnu loopida. Kui keegi räägib, et mõni protsent saab maamaks tõusta, siis siin on väga selgelt kirjas, et 2025 suurendatakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1%-le [maa maksustamishinnast] ehk kaks korda. Pluss see, et võib 10–100% tõsta. 2025 suurendatakse muu maa maksimaalset maksumäära 1%-lt 2%-le maa [maksustamis]hinnast. Te unustate ära, et maa hind tõusis praktiliselt üle Eesti keskmiselt kaheksa korda, mitte protsenti. Ja siis tulete siia saali mulle rääkima, kuidas kõik on ilus ja omavalitsustele antakse õigusi [juurde]. Te võtate omavalitsustelt ära õiguse mitte kehtestada kodualuse maa maksu. See on selle seaduseelnõu eesmärk teil, sotsiaaldemokraadid, kolm inimest, kes te siin väga kõvasti kaitsesite seda eelnõu. Mul on piinlik ja mul on häbi. Vähemalt kaks meest on omavalitsuse väga tublid inimesed. Lugege eelnõu! Ärge usaldage ametnikke, vaid lugege eelnõu ise rida-realt läbi! Tõmmake punased jooned alla seal, kus tekivad küsimused! Ma saan ka aru, et ministrile on seda eelnõu selgitatud ja võib-olla te olete tõesti tahtnud seda sellisena, nagu te räägite, aga must valgel paberi peal on teistmoodi. Ka minul endal on Riigikogust komisjoni esimehena see kogemus, kui ametnik tuleb viimasel minutil ja ütleb: üks lause on vaja eelnõusse sisse panna. Ja sa usaldad teda, aga pärast selgub, et eelnõu on pea peale pööratud selle ühe lausega. Täpselt [samamoodi] siinsamas eelnõus on see 10%: kui seda 10% siin ees ei oleks, ma ei vaidleks ühtegi grammi. Tõstad järgmisel aastal 100% Võrus ja ütled, et järgmised viis aastat ei tõsta ühtegi protsenti. Väga normaalne! Aga siin on selge see, et tõstad vajadusel korra hästi palju ja järgmine aasta pead veel 10% tõstma. Piir on ees küll, aga piiri tõstetakse ju ka kaks korda. Ärme räägime omavalitsustest, räägime inimestest ja ettevõtjatest. Kust tuleb see raha, mida me jagame siin riigis ja mida me jagame omavalitsustes? Oleme ausad! Kolm minutit juurde palun.

Kolm minutit lisaks.

Peale omavalitsuste ühendamist on enamus omavalitsusi käpuli. Mitte sellepärast, et raha ei ole, vaid rumalate otsuste pärast, mis on tehtud nendessamades kohalikes omavalitsustes. Jõgeva vallal oli enne ühinemist laenu 15%, täna on üle 70%. Ja mis selle aja jooksul tehtud on? Üks spordihoone ja tervisekeskus – kõik! Enne seda oli vanas väikeses Jõgeva vallas neli kooli, kuus lasteaeda, seitse spordihoonet, ujula, spaa, mõisahoone. Kõik olid korda tehtud ja suudetud teha oma eelarvega. Ja see ei olnud mitte linn, vaid oli vald Jõgeva ümber. On väga oluline, kas omavalitsusi juhivad inimesed, kellel on majanduslikku mõtlemist. Ja täpselt sama on siin Riigikogus ja valitsuses. Kust tuleb mõte ja jutt, et me anname omavalitsustele kõik õigused? No ei anna ju! Me paneme tingimused. Mina loodan, et aasta pärast ei ole kuskil sotsiaaldemokraate ega reforme ega Eesti 200 kohaliku võimu juures ja maamaksu [ei tahetaks] tõsta. Aga ma saan aru, et te tahate sõltumata sellest, kas te olete võimul või ei ole, et igas omavalitsuses maamaks tõuseb. Ausalt öeldes, ma ostan maa, ehitan sinna maja peale, ma pean koristama kõnniteed igal hommikul kella seitsmeks, ma pean niitma muru, mis on kõnnitee, sõidutee ja mu maja vahel, ilma rahata. Sellega peaks proua minister tegelema, et riigis sellist jama ei oleks, et ma pean tasuta omavalitsusele teenust pakkuma. Tasuta! Ja mulle pannakse kellaaeg püsti! Nüüd pannakse mulle maamaks otsa selle eest, et ma hoian linna maad korras, linna kõnniteed korras, oma koduümbruse korras! Ma olen selle maa eest maksnud. Ja vähe sellest, mis me leppisime kokku, Isamaa Erakond oli küll ka tol hetkel vastu. Aga no see 10%-line tõus tõstetakse 100%-lisele tõusule, ja sellepärast, et kuskil – ma väga vabandan, mitte kõikjal, aga kuskil – mõni saamatu omavalitsuse juht on suutnud paari aastaga eelarve ajada viisakalt öeldes täiesti punasesse. Ja neile antakse võimalus oma inimeste röövimiseks. Sõbrad, meid on valinud inimesed, mitte kohalikud omavalitsused! Me peame oma inimeste ja ettevõtjate eest seisma, sest nad maksavad makse. Ei tule raha Eesti Pangast ega riigieelarvest, vaid tuleb ettevõtlusest ja ettevõtjate ja [muude] inimeste makstud maksudest. Kui keegi arvab, et tuleb omavalitsusest see raha, siis ta eksib väga rängalt. Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi nõustuda selle eelnõuga ja teeb ettepaneku eelnõu 437 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

EKRE fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Ideeliselt võib see tõesti olla hea, et anname kohalikule omavalitsusele finantsautonoomiat juurde ja nad saavad ise otsustada, mida selle rahaga teha. Aga ma tulen ikkagi selle juurde, millega Aivar alustas: et maksu tõstmine 10% on miinimum. Sa isegi ei pea minema seletuskirja esimesele lehele, vaid sellesama seadus[eelnõu] § 1 punkt 8 ütleb, et võib tõsta vahemikus 10–100%. [Muud] vahemikku ei ole. [Alampiir] ongi 10%. Nii et jutt 7 või 5%-st ei ole õige. Ja seletuskirja selgitus ütleb samamoodi, just sulgudes lahtiräägituna, et maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada 10–100%. Ei ole selgelt öeldud, et võib kehtestada kuni 100%. 100% vahele jääb ka 0. Mis on kõige kurvem? Nii nagu aasta tagasi trall maksumuudatuste ja eelarvega, hakkas ka see täpselt samamoodi pihta ilma väljatöötamiskavatsuseta, kusjuures seletuskirjas on kirjutatud, et see puudutab 520 000 maaomanikku või leibkonda. See on väga suur hulk inimesi. Aga nendele piirangute ja maksu kehtestamine ei vääri seda, et teha väljatöötamiskavatsus. Küll on öeldud, et hakatakse järelhindamist tegema ning järelhindamise toel püütakse [järeldada], kas asi läks õigesti või ei läinud õigesti. No ausalt öeldes moodustab maamaks suurusjärgus 2,5% kohaliku omavalitsuse eelarvest. See tundub marginaalne, aga see on summa, mis on võimalik kohalikul omavalitsusel kokku korjata, nii et saab teha olulisi asju kohaliku omavalitsuse piirides. Samas on seletuskirjas öeldud ka seda, et [enne oli] vaja otsus maamaksu tõusuks teha 1. juuliks, nüüd viiakse see 1. oktoobri peale. Ja põhjendus on see, et omavalitsus saab siis arvestada Rahandusministeeriumi maksuprognoosi, mis on väga korrektne, ja veel täienduste ning riigieelarve kuluootustega. Ehk siis riik annab juba kohalikule omavalitsusele [teada], millised kulud ta saab kaela ja kui palju on vaja tõsta maamaksu, et need kulud saaks kaetud. Sellest lähtuvalt saab öelda, et see on järjekordne, ütleme, raha koorimise meetme veeretamine kohalikule omavalitsusele, et valitsus ei peaks tegelema raha leidmisega omavalitsusele. Tänu sellele saab ta oma käed sellest puhtaks pesta. Eelmise maamaksuseaduse muutmise tulemus oli see, et paljudes omavalitsustes vähenes maamaksu laekumine. See vähenes selle tõttu, et paljukiidetud kalkulaator, mis oli Rahandusministeeriumi ja maksuameti kodulehel, ei töötanud. Kui omavalitsused tegid need otsused ära ja kalkulaatori viga tuli välja, siis omavalitsuse ametnikele öeldi, et juhtus apsakas, aga pole midagi teha, peate harjuma. Nii et kalkulaatori väljatöötajatel ning sellest tulenevalt ka ministeeriumil tuleb endale tuhka pähe raputada. Nüüd ettepanekutest, mida küsiti huvigruppidelt. On äärmiselt kahetsusväärne, et jäeti välja – ma ei tea, Madis, kas see oli sinu ajal – Eestimaa Talupidajate Keskliit ja erametsaliidu esindajad. Läbi põllumajandus-kaubanduskoja see info küll nendeni jõudis, aga sellist otsest kaasamist ei rakendatud. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

See on ehe näide, et talupidajate keskliit, üks toidujulgeoleku tagajaid ja põllumeeste esindajaid, oli sellest välja jäetud. Sellest lähtuvalt nad ei saa kuidagi sellega rahul olla. Eelkõneleja [ütles], et tegelikult maamaksu muudatus annab täiesti uue signaali: see näitab seda, et kes oma omandit kõrgete maksude tõttu pidada ei suuda, see müügu see ära. Noh, tegelikult ka põllumeeste esindajad on öelnud, et suure rahakotiga väliskapital on juba ostuvalmis, valmis omandama kõik need maad, mille pealt maaomanikud ei suuda maamaksu maksta. Kui me räägime kaitsetahtest ja kaitsejulgeolekust, siis tegelikult toidujulgeolek on üks prioriteetsemaid. Kui ikkagi sõduril on kõht tühi, sõjaväelasel kõht tühi, siis ta ei ole võitlusvõimeline. Ja sellega me kahjuks tagamegi, maamaksu tõusuga loomegi tagurpidi pretsedendi, et toidu tootmine jääb vähemaks, [seega ka] toidujulgeolek. Eesti puhas toit ei jõua ka kaitseväes olevatesse inimestesse. Minu arust on kooskõlastustabelis väga ilusasti ära toodud põllumajandustootjate seisukohad. Nad ütlevad, et põllumajandustootjatele tuleb maa rendihinna kasv märgatavalt suurem, kuna maaomanikul on õigus tõsta rendihinda maamaksu summa võrra ning see mõjutab nii majanduslikku hakkamasaamist kui ka toiduainete hindade kallinemist. Kui me räägime siin ühisest põllumajanduspoliitikast ja selle nõndanimetatud positiivsest mõjust, mis peaks katma nii rendihindade tõusu kui ka maamaksu tõusu, siis see on väga lühinägelik ja seda kindlasti praegune tendents ei näita. Põllumehed on selles suhtes äraootaval seisukohal oma pikaajaliste investeeringute ja ettevõtlusotsuste tegemisel. See aga näitab seda, et riigi tahe oma inimeste eest seista ei ole tõsiselt võetav. Mis puudutab veel kodualuse maa maksu, siis meil on circa 520 000 omanikku. Nagu me teame, meil on vaja remontida elamuid. On välja toodud, et eestlaste kodud on remondivõlas ja ootavad massilist rekonstrueerimist energiatõhusateks, mis nõuab veel lisaraha. Kodukulud on muutunud väga kõrgeks ning omanikke koormatakse ka kõikide muude koormistega. Kõike seda juttu kokku võttes teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea minister! Kõigepealt, täna on siin korduvalt läbi käinud teema, mis puudutab kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ja otsustusvabadust. Seadusemuudatuse peamine eesmärk ongi olnud anda kohalikele omavalitsustele suurem finantsautonoomia ja rohkem otsustusvabadust. Selleks on avaldanud soovi väga paljud kohalikud omavalitsused ja lisaks on juhtinud sellele tähelepanu ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid erinevate auditite käigus. Mida ma tahan üle rõhutada: selle muudatusega ei anta kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi, et nad peaksid midagi rohkem tegema või et riik mingit teist teed pidi mingit oma rahastust vähendaks. Nüüd mitmed tähelepanekud sotsiaaldemokraatide fraktsiooni poolt. Kõigepealt, talupidajate keskliiduga me veel minu ministriksoleku ajal kohtusime eraldi ja tegelikult saan avaldada tunnustust, et nendel oli väga selge ja ühene sõnum, et me maatulundusmaa ehk siis põllu- ja metsamaa maksumäära ei muudaks. Ja kui te olete põhjalikult seda eelnõu lugenud, siis te näetegi, et maatulundusmaa ehk metsa- ja põllumaa maksustamise määr jäi samaks. Teine [teema], mis siit ka läbi käis, oli, miks ei ole ikkagi konkreetseid prognoose. Endise kohaliku omavalitsuse juhina ma võin öelda, et me ei saa teha riigina mingeid otsuseid ette ja öelda, et kohalikud omavalitsused peaksid küsima nii palju vahendeid sellest rohkem või vähem. Seetõttu on väga keeruline prognoosida, kui palju mingid kohalikud omavalitsused võiksid täiendavalt maamaksu küsida või seda vähem küsida – ka see variant on olemas. Siin oli pikalt arutelul see 10%-ne kasvupiirang. Toon sellise näite, et tänavu neljandikul katastriüksustest maamaks langes või ei muutunud, kuigi kasvu piirmäär oli 10%. Võrdluseks võib tuua sellise näite, et see on sama, kui hoovialale määrataks kiirusepiirang 10 kilomeetrit tunnis. See ei tähenda, et autod peavad seal sõitma 10 kilomeetrit tunnis. See võimaldab neil sõita või neil on õigus sõita seal ka 1 kilomeeter tunnis, 5 kilomeetrit tunnis või 9 kilomeetrit tunnis. Aga ma rõhutan üle ja seda tegelikult ka minister ütles, et kui see nii-öelda lahtikirjutamine on tekitanud küsimusi, kui see on tekitanud erinevaid arusaamu, siis see tuleb kahe lugemise vahel täpsemaks kirjutada, veel rohkem näiteid tuua, et ei oleks kahetisi arusaamu ja erinevat mõistmist. Paar tähelepanekut veel. Kindlasti on tervitatav, et linna- ja vallavolikogud saavad maamaksu määramisel otsustusaega juurde. Hetkel on see nii, et enne suurt suve 1. juuliks [oleks] vaja ära teha, aga see on alati väga kiire aeg, väga palju tegemisi on pooleli. [On hea,] kui need olulised kuud juurde tulevad [ja aega on] 1. oktoobrini. See kindlasti lisab paindlikkust ja on kohalike omavalitsuste poolt tervitatav. Suuremad vahemikud maamaksu protsendi määramisel on ka tervitatavad just sellest lähtuvalt, et iga piirkond saab ise otsustada. Ei otsustatud taaskord Toompealt või Tallinnast, mismoodi Võrumaal, Mulgimaal, Viljandimaal, Saaremaal, Ida-Virumaal ja kus iganes mujal neid asju tehakse. Kohalikud volikogud, kes on inimestele kõige lähemal, otsustavad ise, mis määrad nad kehtestavad, ja otsustavad ka seda, mida ja kuidas nad oma eelarves sellega seoses muudavad või ei muuda. Nagu juba rõhutatud, maatulundusmaa ehk põllu- ja metsamaa maksustamise protsent jääb samaks. Palun ka kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Isegi soovi korral – ma ei tea küll, et mingis piirkonnas linna- või vallavolikogud seda peaks tahtma ilmtingimata teha – ei ole võimalik seda maksumäära tõsta kõrgemale, kui kehtivas seaduses on fikseeritud. Juba rõhutatud läheduse printsiip on minu jaoks kogu selle seaduse peamisi lähtekohti. Kohapeal on kõige parem ülevaade, mida mingi piirkonna inimesed vajavad, mis investeeringuid nad vajavad. Ja vastupidi: kui on vaja mingitel aastatel vähendada maamaksust laekuvat summat, siis ka seda on kõige lihtsam neil oma inimestele igas Eestimaa piirkonnas ära seletada. Lõpetuseks. Meie selge soov on, et kohalikud omavalitsused saaksid finantsautonoomiat juurde, et nad saaksid rohkem otsustusõigust, et nad saaksid rohkem võimalusi oma eelarve suuruse üle otsustada. Ja see seadus kindlasti selleks võimalusi loob. Mina ei ole küll kohtunud ei vallavanema ametis ega linnapea ametis ega ka ministriametis ühegi Eesti kohaliku omavalitsuse juhiga, keda ma ei saaks usaldada, [kartes,] et ta ei tee õigeid otsuseid just selle piirkonna inimeste heaolu nimel. Usaldame meie kohalikke omavalitsusi! Usaldame otsuseid, mida volikogud teevad! See on kindlasti samm selles suunas, et me tegeleme siin saalis rohkem regionaalse ebavõrdsusega ja näeme vaeva [selle vähendamiseks]. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 437 esimene lugemine lõpetada. Ent nagu te olete tähele pannud, on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt samasisuline ettepanek eelnõu 437 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulise ettepaneku eelnõu 437 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 437 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. juuni kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.